archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    nende alusel tehtud otsused töövahendi kasutusea lõpuni 2 eelmise perioodilise kontrolli ja teimimise tulemused vähemalt kolm kuud pärast järgmist perioodilist kontrolli või teimimist ja tulemuste registreerimist 6 Töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused tuleb esitada riikliku järelevalve ametnikule tema nõudmisel 3 peatükk MÕND ERI LIIKI TÖÖVAHENDILE ESITATAVAD LISANÕUDED 9 Liikuvad töövahendid 1 Sõitjaga juht või juht ja kaassõitja töövahendil peavad olema sõiduohutust tagavad kaitseseadised sealhulgas seadised mis takistavad sõitja juhuslikku kokkupuudet ratastega või roomikutega ning sattumist nende vahele või alla 2 Kui liikuva töövahendi ja selle lisaseadme või haagise vahelise ajami iseeneslik blokeerumine võib põhjustada täiendavat ohtu tuleb töövahend varustada blokeerimisvastase vahendiga Kui blokeerimist ei ole võimalik täielikult vältida tuleb rakendada muid meetmeid mis tagavad töötajate ohutuse 3 Kui liikuva töövahendi ajamid võivad töö käigus puutuda kokku pinnasega ja seetõttu määrduda või vigastuda peavad olema käepärast nende korrastamise vahendid 4 Sõitjaga töövahendi ümberminekust põhjustatud ohtu tegelikes kasutustingimustes peab vältima järgmiste abinõudega 1 kaitsekonstruktsiooniga mis takistab töövahendi kaldumist üle veerandi selle ümbermineku nurgast 2 kaitsekonstruktsiooniga mis jätab sõitjale ohutu vaheruumi töövahendi ümberminekul 3 sõitja ohutu kinnitamisega istme külge 4 muu samaväärset kaitset andva vahendiga 5 käesoleva lõike punktides 1 4 nimetatud kaitsekonstruktsioonid võivad olla töövahendi lahutamatuks osaks Neid ei nõuta kui töötamise ajal on töövahend püsikindlalt paigaldatud või töövahendi enda konstruktsioon välistab ümbermineku 5 Mootortõstuk tuleb kohandada või varustada selliste vahenditega mis tagavad sõitja ohutuse tõstuki ümberminekul Nendeks vahenditeks on 1 sõitja istekoha kaitsepiire või muu kaitsekonstruktsioon mis tõstuki ümbermineku korral hoiab sõitja istmel ja takistab tema muljumist tõstukis või jäämise tõstuki alla 2 tõstuki konstruktsioon mis tagab sõitjale tõstuki ümbermineku korral piisava ohutu vaheruumi maapinna ja tõstuki osade vahel 6 Iseliikuval töövahendil mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada peab olema 1 tahtmatut käivitamist välistav käivitusseadis 2 sobivad ohutusseadised mis vähendavad kahe või enama samaaegselt rööbasteel liikuva töövahendi võimaliku kokkupõrke tagajärgi 3 pidurdus ja seiskamisseadis peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab töövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või automaatselt toimiva süsteemiga kui see on ohutuse tagamiseks vajalik 4 paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav 5 tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid kui töövahendit kasutatakse pimedal ajal 6 sobiv tulekustuti kui töövahend selle koorem või haagis on tuleohtlik ja selle kasutamiskoha lähedal selline tulekustuti puudub 7 automaatseadis kaugjuhtimisega töövahendi seiskamiseks niipea kui töövahend väljub kaugjuhtimisalalt 8 töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks 10 Liikuva töövahendi kasutamine 1 Liikuvat töövahendit võib kasutada isik kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe VV m 18 12 2003 Nr 322 jõust 01 05 2004 RT I 2003 89 596 2 Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid 3 Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale Kui tööprotsessi läbiviimine pole jalgsi liikuvate töötajate juuresolekuta võimalik tuleb rakendada abinõusid vältimaks nende vigastamist töövahendi poolt 4 Töötajate vedu mehaanilisel töövahendil on lubatud ainult juhul kui töövahend on varustatud sõitjate ohutust tagavate vahenditega Kui tööd tehakse töövahendi liikumise ajal tuleb valida töövahendi selline kiirus mis tagab töötajate ohutuse 5 Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku 11 Tõsteseadmed 1 Paikne tõsteseade peab olema tugeva konstruktsiooniga ja püsikindlalt paigaldatud arvestades jõudu mis tekib lasti tõstmisel ja koormust mis mõjub kinnituskohtadele 2 Paikne tõsteseade peab olema paigaldatud selliselt et teisaldatava lasti kõikumisest juhuslikust lahtipääsemisest või esemete kukkumisest tulenev oht oleks võimalikult väike 3 Tõsteseadme juhtimiskohal peab olema silt millele on selgelt kirjutatud seadme nimitõstevõime ning vajaduse korral seadme nimitõstevõime selle erinevate tööasendite ja kasutusvariantide puhul 4 Tõsteseadmel mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks peab olema sellekohane keelav märgistus 5 Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid 6 Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised mis väldivad 1 tõsteseadme ümberminekut 2 tõsteseadmelt kukkumist 3 tõsteseadme kasutaja muljumist ja vigastamist võimaliku kokkupõrke tagajärjel 7 Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega mis selle avariilisel seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist 8 Kui paigalduskoha asendi kallaku või muude iseärasuste tõttu tõsteseadme ümberminekut ei ole võimalik muude ohutusabinõudega täielikult vältida peab vahendi kinnitama julgestustrossiga millel on piisavalt suur tugevusvaru Julgestustrossi seisukorda peab kontrollima iga päev 12 Tõsteseadme kasutamine 1 Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi 2 Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks 3 Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha kus viibivad töötajad on keelatud Kui tööprotsessis ei ole võimalik nimetatud nõuet täita tuleb kavandada ja rakendada muid töötajate ohutust tagavaid abinõusid 4 Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele Kasutaja teavitamiseks tõstmise abivahendi olulistest tehnilistest näitajatest peab see olema märgistatud vastavalt kehtestatud korrale 5 Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist 6 Kahe või enama tõsteseadme üheaegsel kasutamisel tuleb tööandjal kindlaks määrata nende kasutajate töö kooskõlastamise kord ning võtta tarvitusele abinõud lasti või töövahendite osade kokkupõrkamise vältimiseks 7 Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet peab tööandja võtma tarvitusele abinõud selle kaldumise ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle 8 Kui tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku ülevaadet lasti liikumise kohta tuleb kasutaja töö juhtimiseks määrata asjatundlik signaliseerija ning rakendada töökorralduslikke abinõusid töötajaid ohustada võivate kokkupõrgete vältimiseks 9 Kui töötaja kinnitab või vabastab lasti käsitsi tuleb rakendada abinõusid et seda saaks teha ohutult ning töötajal oleks kas kaudne või otsene kontroll tõsteseadme üle 10 Kui tõsteseadmel puudub seadis mis energiavarustuse täielikul või osalisel katkemisel välistab lasti kukkumise tuleb võtta tarvitusele abinõud sellest tuleneva ohu vastu 11 Rippuvat lasti ei tohi jätta valveta välja arvatud juhul kui inimeste juurdepääs ohualale on tõkestatud ja last on ohutult kinnitatud 12 Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema tööandja poolt hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle 13 Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata kui ilmastikutingimused on halvenenud niivõrd et võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi 4 peatükk VV m 18 12 2003

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=33940&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua määrab vara hoidja kohtutäitur Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast 4 Asi antakse hoiule arestimisakti alusel Hoiuleandmisel selgitab kohtutäitur hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi 5 Kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile võib seda teha kohtumääruse alusel Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel 6 Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka 7 Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse võlaõigusseaduses hoidja vastutuse kohta sätestatut Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja 73 Kolmandate isikute vastuväited arestimisele 1 Pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik ei või asja arestimisele vastu vaielda 2 Kui kolmas isik väidab arestimisel et arestitav asi on tema omandis kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks 74 Arestitud asja hindamine 1 Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti 2 Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist Hindamistulemus märgitakse arestimisakti 3 Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel 4 Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures hindab vara kohtutäitur 5 Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist 6 Kui asja hindamine osutub raskeks laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil 7 Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku s 217 sätestatud korras 8 Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult 9 Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik kes hindamise on vaidlustanud Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks loetakse et ta ei ole hindamist vaidlustanud RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 75 Arestimisakt 1 Asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Aktile kirjutavad alla kohtutäitur vara hoidja võlgnik ja teised arestimise juures viibinud isikud Allkirja andmisest keeldumise puhul tehakse akti sellekohane märge 3 Akt koostatakse ühes eksemplaris mis jääb täitetoimikusse Akti ärakiri antakse võlgnikule või tema esindajale või juuresviibinud täiskasvanud perekonnaliikmele sissenõudjale ning vara hoidjale 4 Kui võlgnik ei viibinud arestimise juures toimetatakse talle arestimisakt kätte Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates 5 Kui võlgnik või sissenõudja kes viibisid vara arestimise juures ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda 76 Asja arestimine teise sissenõudja kasuks 1 Arestitud asja teistkordseks arestimiseks lisab kohtutäitur akti teise sissenõudja andmed ning märkuse et asi on juba eelnevalt arestitud 2 Kui esimest korda on asja arestinud teine kohtutäitur või Maksu ja Tolliamet tuleb neile kätte toimetada akti ärakiri 3 Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb kätte toimetada teade iga arestimise kohta 77 Asja vabastamine arestist 1 Kohtutäitur vabastab sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja arestist isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks 2 Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist kui on ilmne et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata 3 Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi 4 Kohtutäitur vabastab asja arestist kui asja ei õnnestu mõistliku aja jooksul müüa Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata 5 Registreerimisele kuuluva asja arestist vabastamisel kustutab registripidaja kohtutäituri esildise alusel registrisse kantud keelumärke 2 jagu Müük täitemenetluses 78 Avalik enampakkumine 1 Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti 2 Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik võib enampakkumine toimuda suuliselt 3 Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurot võib kohtutäitur nende müügi volitada kojale RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 79 Kehtetu RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 80 Enampakkumise aeg 1 Enampakkumise aja määrab kohtutäitur 2 Kohtutäitur ei või enampakkumist korraldada enne kümne päeva möödumist asja arestimisest kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas 3 Kohtutäitur võib enampakkumise korraldada enne kümne päeva möödumist arestimisest kui tähtaja järgimisel väheneks enampakkumisele pandava asja väärtus ilmselt oluliselt või kui asja hoidmisega kaasnevad ebamõistlikult suured hoiukulud 81 Enampakkumise koht 1 Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas edaspidi oksjonikeskkond 2 Kui kohtutäitur korraldab avaliku suulise enampakkumise määrab ta suulise enampakkumise koha arvestades asja müümise võimalusi ja enampakkumise kulusid RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 82 Alghind enampakkumisel 1 Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind 2 Kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast Alghinna määramisel ei arvestata õigust millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata 3 Enne alghinna muutmist küsib kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku seisukohta selle suhtes 83 Tagatisraha enampakkumisel 1 Kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 2 Tagatisraha tasutakse kohtutäituri määratud kontole või kohtutäiturile sularahas enampakkumisele registreerimisel Kui tagatisraha tasutakse kohtutäituri määratud kontole loetakse tagatisraha tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest tagatisraha ulatuses Tagatisraha võib tasuda sularahas kui tagatisraha suurus ei ületa 640 eurot RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 2 1 Kui tagatisraha tasutakse oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu loetakse tagatisraha kohtutäiturile tasutuks koja tsentraalkonto krediteerimisest tagatisraha ulatuses Enampakkumisel osaleja kannab nimetatud viisil tagatisraha tasumisega kaasnevad kulud RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 2 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsema korra ja nõuded tagatisraha tasumisele oksjonikeskkonnas makseviisi pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 3 Kohtutäitur võib tagatisrahana aktsepteerida ka tagatisraha suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid 4 Tagatisraha ei pea maksma 1 riik ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eesti Pank 2 sissenõudja ja pandipidaja kui nende nõue katab nõutava tagatisraha 5 Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval 84 Enampakkumisest teatamine 1 Enampakkumise kuulutuses märgitakse 1 enampakkumise algus ja koht ning enampakkumisele registreerimise kord ja tähtaeg RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 2 enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus 3 alghind tagatisraha tasumise kord ja suurus samuti ostuhinna ja tagatisraha tasumise tähtaeg RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 4 müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht 5 müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused 6 ettepanek teha kohtutäiturile enne enampakkumist teatavaks oma õigused müüdavale asjale kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud ja neid õigusi kohtutäituri nõudmisel põhistada 7 ettepanek isikutele kellel on enampakkumist takistavaid õigusi saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine 8 kehtetu RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 9 elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall RT I 31 12 2012 5 jõust 01 01 2013 2 Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 2 1 Kehtetu RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 3 Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist 4 Kohtutäitur võib enampakkumise kuulutuse avaldada ka vähem kui kümme päeva enne enampakkumist või anda enampakkumisest teada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust erineval viisil või tähtajal kui asi võib hävida või rikneda või kui selle väärtus võib oluliselt väheneda RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 85 Õigus tutvuda müüdavate asjadega 1 Soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni 2 Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad Kui asjad on võlgniku valduses on võlgnikul õigus nõuda et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve 3 Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega muu hulgas hindamisaktidega 86 Kirjalik hinnapakkumine 1 Vallasasja suulisel enampakkumisel asja osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise milles peab olema märgitud RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 1 hinnapakkuja nimi ja elukoht või asukoht 2 asja üldine kirjeldus 3 asja eest pakutav hind 2 Kirjalik hinnapakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus Ümbrik avatakse enampakkumisel 87 Enampakkumisel pakkuda võivad isikud 1 Enampakkumisel võivad pakkujana osaleda kõik isikud kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja 2 Enampakkumisel ei või isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik kes on viibinud manukana vara arestimise juures samuti isik kes korraldab enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel ning sellise isiku arvel tegutsev isik Kohtutäitur teatab seda suulisel enampakkumisel osalejatele enne enampakkumise alustamist RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 3 Vara müümine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule ja asja käsutamine nimetatud isiku poolt on tühised Kui seetõttu tuleb korraldada uus enampakkumine kannab rikkunud isik selle korraldamise kulud ja peab tasuma tema poolt pakutud hinna ning uuel enampakkumisel pakutud hinna vahe kui uuel enampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam 87 1 Enampakkumisele registreerimise kord 1 Enampakkumisele registreeritakse enne enampakkumise algust 2 Kui enampakkumisel müüakse vallasasja mille väärtus ei ületa 1000 eurot saab enampakkumisele registreerida vahetult enne pakkumise tegemist 3 Enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku 83 lõigetes 2 ja 2 1 sätestatud korras 4 Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 88 Suulise enampakkumise kord RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 1 Suulist enampakkumist alustades teeb kohtutäitur teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused menetluses osalevad sissenõudjad nende nõuded asjade arestimise aja esitatud avaldused suulise enampakkumise tingimused ja alghinna Suulise enampakkumise tingimuste hulka kuulub ka suulisel enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm mille määrab müüdava asja väärtust arvestades kohtutäitur RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Arestimisaktis märgitust erineva alghinna määramist peab kohtutäitur suulise enampakkumise alustamisel põhjendama RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 3 Pärast tingimuste teatavakstegemist avab kohtutäitur laekunud kirjalikud pakkumised ja teeb ettepaneku teha edasisi pakkumisi 4 Vara müüakse suulisel enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 5 Suuline enampakkumine viiakse läbi kahe manuka kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 88 1 Elektroonilise enampakkumise kord 1 Enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku 84 kohaselt ja alghinna Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur arvestades müüdava asja väärtust Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna 2 Elektrooniline enampakkumine avatakse oksjonikeskkonnas käesoleva seadustiku 84 lõikes 2 nimetatud viisil avalikkusele teatavaks tehtud ajal Elektrooniline enampakkumine on avatud vähemalt viis tööpäeva Käesoleva seadustiku 80 lõikes 3 nimetatud juhul võib enampakkumise kestust lühendada 3 Kehtetu RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 4 Pärast enampakkumise avamist alustavad osalejad pakkumisi alghinnast Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt täiseurodes vastavalt enampakkumise sammule RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise kuulutuses märgitud ajal Kui pikenemise intervalli jooksul tehakse enne enampakkumise lõpu aega uus pakkumine lükkub enampakkumise lõpp pikenemise intervalli võrra edasi ja enampakkumine kestab seni kuni pakkumisi tehakse Enampakkumise pikenemise intervall on 1 60 minutit Kui pikenenud lõpu korral ei ole enampakkumine lõppenud varem lõpeb enampakkumine 120 tunni möödumisel kuulutuses märgitud enampakkumise lõpu ajast RT I 31 12 2012 5 jõust 01 01 2013 6 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded elektroonilise enampakkumise läbiviimise kohta RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 88 2 Lihtsustatud enampakkumise kord 1 Lihtsustatud enampakkumise viib läbi koja poolt volitatud isik Lihtsustatud enampakkumine tuleb läbi viia tõhusalt ja võimalikult väikeste kuludega 2 Lihtsustatud enampakkumise kuulutus avaldatakse koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumise toimumist Kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus ning müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht 3 Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb lihtsustatud enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumist 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 märgitud tähtaega ei kohaldata kiiresti rikneva asja enampakkumisel RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 89 Pakkumise tagasilükkamine 1 Kohtutäitur lükkab tagasi tühise pakkumise Tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige 1 pakkumist mis ei kata alghinda 2 selle isiku pakkumist kes ei tohi enampakkumises osaleda 3 tingimuslikku pakkumist 2 Kohtutäitur võib tagasi lükata enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumise 3 Kui pakkumise kehtivus sõltub pakkujat esindava isiku esindusõiguse ulatusest või muu isiku nõusolekust lükkab kohtutäitur pakkumise tagasi kui esindusõigust või nõusolekut ei tõendata viivitamata 90 Suulise enampakkumise kestus RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 1 Suulist enampakkumist jätkatakse kuni kohtutäituri pakkumiste esitamise ettepaneku peale ei esitata enam ühtegi ülepakkumist RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Kehtetu RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 91 Pakkumise parimaks tunnistamine 1 Suulisel enampakkumisel teeb kohtutäitur viimase ülepakkumise ja enampakkumise lõpu enampakkumisel teatavaks Suulisel enampakkumisel tehtud viimane ülepakkumine tunnistatakse parimaks pärast kolmekordset väljakuulutamist 2 Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine 3 Kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 4 Kohtutäitur ei tunnista pakkumist parimaks kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus 5 Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse suulisel enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise päeval enampakkumise kohas ja elektroonilisel enampakkumisel enampakkumise päevale järgneval tööpäeval oksjonikeskkonnas Kui pakkuja osales pakkumiste avamisel loetakse ta enampakkumise tulemustest informeerituks Kohtutäitur võib erandjuhtudel teatavakstegemise kuni seitsmeks päevaks edasi lükata Edasilükkamisest annab kohtutäitur enampakkumisel osalejatele viivitamata teada RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 6 Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 92 Suulisel enampakkumisel viibivate isikute vastuväited RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 1 Pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest 2 Kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti 3 Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda 92 1 Elektroonilisel enampakkumisel osalevate isikute vastuväited Elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud võivad esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele kohaldatakse käesoleva seadustiku 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 93 Ostuhinna kohese tasumise kohustus 1 Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Kui ostuhind ületab 12 700 eurot peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist ühe kümnendiku ostuhinnast ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul Kui ostjaks on võlgnik peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 1 Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil Kui ostuhind ületab 12 700 eurot tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul Kui ostjaks on võlgnik tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Koheseks tasumiseks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 tähenduses loetakse ostuhinna tasumist sularahas või kohtutäituri määratud kontole Kui ostuhind tasutakse kohtutäituri määratud kontole loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest ostuhinna ulatuses Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 4 Kui ostjaks on sissenõudja kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses mis vastab osale mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 5 Asi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist 5 1 Kui ostuhind tasutakse oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks koja tsentraalkonto krediteerimisest ostuhinna ulatuses Ostja kannab nimetatud viisil tagatisraha tasumisega kaasnevad kulud RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 5 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsema korra ja nõuded ostuhinna tasumisele oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 6 Ostja taotlusel pikendab kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena Otsus edastatakse võlgnikule sissenõudjale parima pakkumise teinud isikule ja isikutele kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 93 1 Ostuhinna tasumine laenuga 1 Kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval 2 Ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale käesoleva seadustiku s 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates 3 Ostuhinna tasumist laenuga ei saa taotleda võlgnik RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 94 Makstava summa suurendamine 1 Kui pärast enampakkumist selgub et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud peab ostja kes teadis või pidi teadma et õigus ei kehti või on lõppenud tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka juhul kui õigus on tingimuslik ja edasilükkav tingimus ei saabu või saabub äramuutev tingimus ja ostja teadis sellest või pidi seda teadma pakkumise tegemisel 95 Enampakkumise tulemi vastuvõtmine 1 Enampakkumise tulem on parimale hinnapakkumisele vastav rahasumma Enampakkumise tulemi võtab vastu kohtutäitur Tulemi vastuvõtmise ja sissenõudjale üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule 96 Enampakkumise akt 1 Enampakkumise kohta koostab kohtutäitur akti millele kirjutavad alla kohtutäitur ja manukad Akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Enampakkumise aktis märgitakse muu hulgas järgmised andmed 1 müüdava asja andmed 2 ostja nimi isiku või registrikood 3 parima pakkumise hind ning tasumise viis ja tähtaeg 4 asja üleandmise tingimused 3 Kui asi tuleb registris vormistada ostja nimele toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel 4 Kohtutäitur toimetab enampakkumise akti kätte sissenõudjale võlgnikule parima pakkumise esitanud isikule ning isikutele kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada 97 Enampakkumise lõpetamine enne asjade müümist 1 Suuline enampakkumine lõpetatakse kui võlgnik või kolmas isik kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada maksab pärast suulise enampakkumise algust kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäiturile raha mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 1 1 Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Ülejäänud asjade müük enampakkumisel lõpetatakse kui raha mis on saadud osa asjade müügist on küllaldane sissenõudja nõude ja täitekulude katmiseks 98 Enampakkumise õiguslikud tagajärjed 1 Omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel 2 Omandit ei teki kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks See kehtib sõltumata sellest kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest 3 Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist 4 Kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud võib ta esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid 5 Enampakkumisel ei saa kasutada ostueesõigust 99 Enampakkumise nurjumine 1 Kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks kui 1 enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses 3 parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks 4 kõik pakkumised lükatakse tagasi 2 Enampakkumise nurjumise korral jääb sissenõudja pandiõigus arestitud asjadele püsima 99 1 Enampakkumise peatumine katkestuse tõttu oksjonikeskkonnas Kui enampakkumise lõpu ajal esineb oksjonikeskkonnas katkestus peatub enampakkumine katkestuse ajaks ja jätkub pärast katkestuse lõppemist Enampakkumise lõpu aeg lükkub katkestuse aja võrra edasi RT I 31 12 2012 5 jõust 01 01 2013 100 Kordusenampakkumine 1 Enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist 1 1 Kordusenampakkumise korraldamisel valib kohtutäitur elektroonilise või suulise enampakkumise RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Kordusenampakkumine ei toimu varem kui kümme päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist välja arvatud käesoleva seadustiku 84 lõikes 4 sätestatud juhul 3 Kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust pannakse asi kohe kordusenampakkumisele Suulise enampakkumise läbiviimisel teavitab kohtutäitur enampakkumisest osavõtjaid kordusenampakkumise võimalusest enampakkumise lõpetamisel Sel juhul ei ole kohtutäituril kordusenampakkumisel õigust asja alla hinnata RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 4 Esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa Samuti peab ta tasuma tema pakutud hinna ning kordusenampakkumisel pakutud hinna vahe kui kordusenampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam Võlgnikul on õigus nimetatud hinna vahe esialgselt ostjalt sisse nõuda RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 5 Kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras Kohtutäitur võib asjad alla hinnata kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast RT I 14 03 2011 1 jõust 24 03 2011 101 Asja müümine muul viisil 1 Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel või elektroonilisel enampakkumisel kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis kui nurjunud on ka kordusenampakkumine 3 Kohtutäitur toimetab võlgnikule ja sissenõudjale kätte teate asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta Poole nõusolekuta ei või kohtutäitur asju müüa enne kui teate kättetoimetamisest on möödunud seitse päeva 4 Muul viisil müümisel võib kohtutäitur vara alla hinnata kuid mitte rohkem kui 50 protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta 5 Kohtutäitur võib asja müüa ka sissenõudjale Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna Kui ostuhind on väiksem kui sissenõudja nõue või sellega võrdne kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku 93 lõikes 4 sätestatut RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 6 Asja muul viisil müügi kohta koostab kohtutäitur valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud vormis akti Akti ärakirja alusel toimub omandiõiguse sissekandmine registrisse 7 Muul viisil müügi õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse vastavalt enampakkumise õiguslike tagajärgede kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti 101 1 Väikese väärtusega vallasasja müümine muul viisil 1 Kui arestitud vallasasja hind ei ületa arestimisakti kohaselt 100 eurot ja enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas müüb kohtutäitur asja muul viisil Kohtutäitur võib korraldada asja müümise ka isiku kaudu kes tegeleb oma tavapärases majandustegevuses asjade müümisega 2 Kohtutäitur teeb väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta otsuse ning toimetab selle võlgnikule ja sissenõudjale kätte Kohtutäitur märgib otsusesse muu hulgas nimekirja muul viisil müüdavatest asjadest asja allahindamise tingimused asja minimaalse müügihinna ja müügikoha 3 Väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta avaldatakse teave koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne asja müügiks üleandmist Teates märgitakse muu hulgas kohtutäituri nimi müüdavate asjade üldine kirjeldus ja müügikoht 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud tähtaega ei kohaldata kui asi võib muutuda kasutuskõlbmatuks 5 Väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümisel võib vara alla hinnata iga viie tööpäeva möödumisel kuni kümme protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes Kui asja ei õnnestu müüa tagastatakse asi võlgnikule Asjad mida ei õnnestu võlgnikule tagastada võib hävitada või anda üle heategevuslikul eesmärgil 6 Kohtutäitur kannab täitetoimikusse andmed müüdud asja nimetuse müügihinna müümise aja ja isiku kohta kelle kaudu kohtutäitur asja müümise korraldas RT I 31 12 2012 5 jõust 10 01 2013 102 Asja müümine kohtutäituri kontrolli all 1 Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all 2 Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis kui nurjunud on ka kordusenampakkumine 3 Kohtutäitur toimetab sissenõudjale kätte teate võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks välja arvatud juhul kui talle esitatakse sissenõudja nõusolek asjade muul viisil müümiseks Kohtutäitur ei anna võlgnikule nõusolekut asja müümiseks enne seitsme päeva möödumist teate sissenõudjale kättetoimetamisest kui sissenõudja teatele varem ei vasta 4 Kohtutäitur ei luba võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga Kohtutäitur tagab et asja müügist saadav tulem tasutakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 5 Kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna Kui ostuhind on väiksem või võrdub sissenõudja nõudega kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku 93 lõikes 4 sätestatut RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 6 Asja müümine kohtutäituri kontrolli all toimub müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras Kohtutäitur annab müügiks nõusoleku 103 Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko üleminek ja vastutus asja puuduste eest 1 Asja müümisel täitemenetluses läheb müüdava asja juhusliku hävimise riisiko ostjale üle asja üleandmise ajast Üleandmisest alates kannab ostja kõik asjaga seotud kulud ja koormatised ning saab kogu kasu 2 Asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest See ei välista kohtutäituri ega võlgniku võimalikku vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest 3 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata kui asja müüb võlgnik kohtutäituri kontrolli all 104 Kolmandate isikute asjaõiguste lõppemine müümisel 1 Omandi tekkimisega kohtutäituri müüdud asjale lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku asjaõigused võõrandatud asjale kui seadusest ei tulene teisiti Lõppenuks loetakse ka sissenõudjale kuuluv õigus millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue on pööratud 2 Kolmanda isiku asjaõigus müüdud asjale ei lõpe kui õiguse omaja ja ostja lepivad selles kokku või kui õigus oli tekkinud enne õigust millest tulenevalt täitemenetlus teostati 3 Kui asja müüb võlgnik kohtutäituri kontrolli all lõpevad kolmandate isikute õigused asjale asjaõigusseaduse sätete kohaselt 3 jagu Tulemi jaotamine sissenõudjate vahel 105 Asjade müügist saadud tulemi jaotamine 1 Kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht 2 Kohtutäitur kannab raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 106 Tulemi jaotamine jaotuskava alusel 1 Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel 2 Jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse lähtudes pandiõiguste järjekohast Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha 3 Kui jaotuskava koostamisel ei ole selge kas ostja peab tasuma ka lisasumma käesoleva seadustiku 94 kohaselt arvestatakse lisasummat jaotuskavas tingimuslikult ja see jagatakse laekumisel hiljem 4 Kohtutäitur toimetab jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks 107 Tähtajalise ja tingimusliku nõude arvestamine 1 Tähtajaline nõue loetakse tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele 2 Kui nõue on intressideta arvab kohtutäitur võlaõigusseaduse 94 kohaselt nõude summast maha intressi ajavahemiku eest tulemi väljamaksmise päevast kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni 3 Kui nõue on edasilükkava tingimusega hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks Hoiustamine toimub samade tingimustega mis olid nõudel Hoiustatud summa maksab kohtutäitur välja õigustatud isikule nõude sissenõutavaks muutumise korral 4 Õigustatud isiku õigus hoiustatud summale lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kümne aasta möödumisel alates summa hoiustamisest kui õigustatud isik ei ole selle tähtaja jooksul hoiustatud summa kättesaamiseks välja ilmunud 5 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist makstakse hoiustatud summa välja isikule kes oli müümise ajal asja omanik Kui omanik ei nõua summa väljamaksmist ühe aasta jooksul alates nõudeõiguse tekkimisest kantakse raha riigieelarvesse 108 Sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist 1 Pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist olenemata sellest kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid 2 Isik kelle õigus sundtäitmisega lõpeb võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid 3 Kohtutäitur edastab kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjatele 4 Kohtutäitur võtab pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel lähtudes õiguse järjekohast kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud 5 Sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse kui õigus on tõendatud enne müüki lähtudes õiguse varasemast järjekohast Kui õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist rahuldatakse nõue pärast sissenõudjate nõudeid Kui õigusest ei ole õigeaegselt teatatud rahuldatakse sellest tulenev nõue pärast kõiki muid nõudeid 6 Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile et vaidlevad avaldusele vastu võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse lähtudes tema õiguse järjekohast 7 Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest 109 Jaotuskava vaidlustamine ja kinnitatuks lugemine 1 Sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse 2 Kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada 3 Kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 4 Kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava 7 peatükk SISSENÕUDE PÖÖRAMINE VARALISTELE ÕIGUSTELE 1 jagu Üldsätted 110 Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine Varalistele õigustele sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti 111 Sissenõude pööramine nõudele Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada eelkõige nõuet sisse nõuda 112 Nõuded millele ei saa sissenõuet pöörata 1 Sissenõuet ei saa pöörata nõudele mida ei saa loovutada kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Nõudele mille loovutamine on välistatud või piiratud poolte kokkuleppega võib pöörata sissenõude 3 Nõudele mida ei või loovutada seetõttu et kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale võib pöörata sissenõude kui arestida saab võlgnetava eseme 4 Abikaasa sundosanõudele pärandist võib pöörata sissenõude üksnes siis kui lepinguga on sundosanõuet tunnustatud või kui võlgnik on esitanud hagi sundosa väljanõudmiseks Sama kehtib kinkija nõude kohta kingi tagasinõudmiseks ja võlgniku nõude suhtes mittevaralise kahju hüvitamiseks 113 Tingimusliku ja tulevase nõude arestimine 1 Arestida võib ka tingimusliku nõude 2 Tulevase nõude võib arestida juhul kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav 114 Nõude arestimisakt 1 Nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed 1 sissenõutava summa suurus 2 arestitava nõude üldine kirjeldus 3 viide täitedokumendile 4 korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile 2 Tulevase nõude arestimine tuleb arestimisaktis märkida 3 Kohtutäitur toimetab arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte Võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule 4 Nõue on arestitud kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud 5 Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes Arestimisakt kehtib kuni nõue täidetakse Kui nõue on täidetud tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut RT I 14 03 2011 1 jõust 24 03 2011 115 Sissenõude pööramine võlgniku kontole 1 Sissenõude võib pöörata võlgniku kontole Krediidiasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta 2 Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole välja arvatud juhul kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni RT I 2007 25 130 jõust 01 01 2008 3 Arestimisakt edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel Konto loetakse arestituks kui krediidiasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt 4 Krediidiasutus kes ei kasuta elektroonilist arestimissüsteemi kohustub arestimisakti vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama arestimisakti viivitamata täitmise Krediidiasutus teavitab kohtutäiturit viivitama kui arestitud kontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid arestimisakti täitmiseks Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast seda kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine 5 Kui kohtutäitur on saatnud krediidiasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes Avatav konto on arestitud avamisest alates välja arvatud juhul kui konto avamist kontrollitakse käesoleva seaduse s 63 1 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 5 1 Krediidiasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 6 Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt Kui nõue rahuldatakse tühistab kohtutäitur viivitama kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidiasutust kellele arestimisakt on saadetud RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 7 Arestimisakti vormi ning elektroonilise arestimise korra ja tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 116 Hüpoteegiga ja reaalkoormatisega tagatud nõude arestimise erisused 1 Hüpoteegiga tagatud nõude arestimiseks tuleb lisaks arestimisakti kättetoimetamisele teha arestimisakti alusel ka hüpoteegi arestimise kanne kinnistusraamatusse Kohtutäitur saadab kinnistusosakonnale arestimisakti ja avalduse keelumärke tegemiseks RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Kui arestimisakt toimetatakse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte enne arestimise sissekandmist on arestimine tema suhtes toimunud kättetoimetamise ajast alates 3 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka sissenõude pööramisele reaalkoormatisele samuti laevahüpoteegiga või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud pandiõigusega

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=70060&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    märgib notar notariaalakti 3 Kui osaleja on raskesti haige märgib notar selle asjaolu koos oma tähelepanekuga osaleja teo ja otsusevõime kohta notariaalakti 4 Notar märgib notariaalakti alaealise osaleja vanuse 12 Esindusõiguse tuvastamine 1 Notar märgib notariaalakti esindusõiguse aluse ning selgituse kuidas ta selle tuvastas 2 Kui notar ei saa vajaliku esindusõiguse olemasolu tuvastada või kahtleb selles aga tõestamist nõutakse sellele vaatamata märgib notar selle asjaolu notariaalakti RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 13 Ettelugemine heakskiitmine ja allkirjastamine 1 Tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada Ilma heakskiitmise ja allkirjastamiseta on tõestamine tühine 2 Ettelugemine hõlmab ka notariaalaktile lisatud dokumendi ettelugemist Käesoleva seaduse des 10 ja 12 nimetatud dokumente ei loeta ette Kui notariaalaktis viidatakse kaardile joonisele või illustratsioonile tuleb see ettelugemise asemel esitada osalejatele läbivaatamiseks Pimedale tuleb kaarti joonist või illustratsiooni läbivaatamise asemel piisavalt kirjeldada 3 Enne heakskiitmist tuleb notariaalakt anda osalejale läbivaatamiseks 4 Ettelugemise läbivaatamise ja heakskiitmise toimumise märgib notar notariaalakti lõppu Kui osalejad on notariaalakti omakäeliselt alla kirjutanud siis eeldatakse et see on neile notari juuresolekul ette loetud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt läbi vaadatud või kirjeldatud ning nende poolt heaks kiidetud 5 Kui koostatakse mitu notariaalakti mis täielikult või osaliselt üksteist kordavad piisab nende korduva osa ühekordsest ettelugemisest ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt läbivaatamiseks esitamisest 6 Notar lisab oma allkirjale enda ametinimetuse ja pitsatijäljendi RT I 2003 18 100 jõust 07 03 2003 14 Teisele notariaalaktile viitamine 1 Kui notariaalaktis esitatakse osaleja poolt avaldatu viitena teisele notariaalaktile ei ole vaja viidatavat notariaalakti ette lugeda kui kõik osalejad avaldavad et neile on selle sisu teada ja et nad loobuvad ettelugemisest Selle asjaolu märgib notar notariaalakti Notar võib tõestada vaid juhul kui viidatav notariaalakt on osalejatele tõestamise juures esitatud originaalina algärakirjana või notariaalselt kinnitatud ärakirjana 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka teise notariaalakti lisaks oleva kaardi joonise ja illustratsiooni läbivaatamisele 3 Viidatavat notariaalakti ei ole vaja koostatavale notariaalaktile lisada kui kõik osalejad sellest loobuvad Loobumise märgib notar notariaalakti 4 Kui teise notariaalaktiga on notari juures või mujal võimalik mõistliku aja jooksul enne tehingu tõestamist tutvuda teatab notar sellest osalejatele Lisaks käesoleva seaduse st 18 tulenevatele ülesannetele selgitab notar osalejatele teisele notariaalaktile viitamise tähendust 5 Kui notariaalaktis viidatakse kaardile või joonisele mis on allkirja ja pitseriga kinnitatud ning välja antud ametiasutuse poolt selle pädevuse piirides või notari poolt kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikeid 1 4 RT I 2003 18 100 jõust 07 03 2003 15 Lisadokumendi ettelugemisest loobumine 1 Kui notariaalaktis viidatakse sellele lisatud dokumendile ei pea seda ette lugema kui kõik osalejad ettelugemisest loobuvad Kohesele sundtäitmisele allumise tahteavalduse peab notar notariaalakti märkima üksnes aktile lisatud dokumenti märgituna on see tühine 2 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lisatud dokumenti ette ei loeta esitab notar selle osalejatele tutvumiseks ja allakirjutamiseks kui dokument koosneb rohkem kui ühest leheküljest tuleb igale leheküljele eraldi alla kirjutada Käesoleva seaduse st 18 tulenevad notari kohustused kehtivad muutmatult 3 Notar peab notariaalakti märkima et osalejad loobusid ettelugemisest ilma selleta on tõestamine tühine Samuti märgib notar notariaalakti asjaolu et lisatud dokument on neile tutvumiseks esitatud 16 Enampakkumine 1 Enampakkumise tehingu tõestamisel loetakse osalejaiks üksnes need pakkujad kes jäävad oma pakkumise juurde 2 Kui selline osaleja lahkub enne enampakkumise lõppu ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse 13 lõiget 1 juhul kui notar märgib tema lahkumise notariaalakti 17 Notariaalakti tõlkimine 1 Kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles piisavalt seda keelt märgib notar selle asjaolu notariaalakti 2 Notariaalakt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul osalejale ettelugemise asemel tõlkida ilma selleta on tõestamine tühine Kui kõik osalejad avaldavad et nad valdavad keelt millesse notariaalakt tõlgitakse ja loobuvad ettelugemisest siis asendab tõlkimine ettelugemist Kui osaleja nõuab koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge Kirjalik tõlge tuleb notariaalaktile lisada Notar teatab osalejale et viimasel on õigus kirjalikku tõlget nõuda Need asjaolud märgib notar notariaalakti 3 Kui notar ei tõlgi ise kaasatakse osaleja või notari valitud tõlk Notaril on õigus keelduda osaleja valitud tõlgi kaasamisest kui tal tekib kahtlus tõlke õigsuse suhtes Ebaõige tõlkimisega tekitatud kahju eest vastutavad notar ja tema poolt valitud tõlk solidaarselt välja arvatud juhul kui tõlkis vandetõlk Kui tõlk ei ole vandetõlk hoiatab notar teda ebaõige tõlkimisega kaasneva tsiviil ja kriminaalvastutuse eest Notar märgib need asjaolud notariaalakti Notariaalaktile kirjutab alla ka tõlk 4 Tõlgi suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 7 ja 8 kusjuures tühiseks loetakse nii tõlge kui tõestamine RT I 2003 18 100 jõust 07 03 2003 3 jagu Selgitused ja kontrollimine 18 Notari selgitamiskohustus 1 Notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt Seejuures hoolitseb notar selle eest et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve 2 Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes arutab ta selle osalejatega läbi Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti 3 Notar korraldab tehingu notariaalse tõestamise selliselt et käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmine oleks tagatud 4 Kui tuleb kohaldada välismaa õigust või tekib selle kohta kahtlus teatab notar sellest osalejatele ning märgib selle asjaolu notariaalakti RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 5 Notar ei pea selgitama välismaa õiguse sisu ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 19 Load ja nõusolekud Notar juhib osalejate tähelepanu tehinguks vajalikule kohtu või ametiasutuse loale või nõusolekule ning märgib selle notariaalakti 20 Seadusjärgne ostueesõigus Niisuguse tehingu tõestamisel mille puhul on võimalik teostada seadusjärgset ostueesõigust selgitab notar seda asjaolu osalejatele ning märgib selle notariaalakti 21 Registriseisu kontrollimine 1 Kui tehing puudutab kinnistusraamatusse laevakinnistusraamatusse kommertspandiregistrisse või muusse avaliku usaldatavusega registrisse kantud või kandmisele kuuluvat asjaõigust kontrollib notar eelnevalt tehinguks vajaliku käsutusõiguse olemasolu vastavast registrist ning vajaduse korral abieluvararegistrist 2 Vastasel juhul tõestab notar tehingu üksnes siis kui osalejad seda üksmeelselt nõuavad hoolimata notari selgitustest kontrollimata asjaoludele põhineva tõestamise ohtlikkuse kohta 3 Notar märgib käsutusõiguse kontrollimise tulemused või kontrollimisest loobumise koos enda antud selgitustega notariaalakti 22 Perekonnaseisu tuvastamine 1 Kui tehingu ese võib olla abikaasade või endiste abikaasade ühisvara märgib notar notariaalakti osaleja perekonnaseisu ja kuidas ta selle tuvastas ning miks tehingu ese võib kuuluda ühisvara hulka 2 Asjaõiguslepingu tõestamisel märgib notar notariaalakti tehingu eseme omandaja perekonnaseisu ja selle tuvastamise alused Kui tehingu ese hakkab kuuluma abikaasade ühisvara hulka märgib notar notariaalakti lisaks asjaolud mille alusel ta selle tuvastas Tehingu eseme omandajateks märgib notar sellisel juhul mõlemad abikaasad 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ainult juhul kui abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse Eesti õigust RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 4 jagu Puuetega osalejad 23 Kurt tumm ja pime osaleja 1 Kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt piisavalt ei kuule ei kõnele või ei näe kaasab notar tõestamisse tunnistaja välja arvatud juhul kui kõik osalejad sellest loobuvad Need asjaolud märgib notar notariaalakti 2 Notariaalaktile kirjutab alla ka tunnistaja 24 Erisused kurdi osaleja suhtes 1 Notariaalakti milles käesoleva seaduse 23 lõike 1 kohaselt on märgitud et osaleja ei kuule piisavalt peab notar esitama sellele osalejale ettelugemise asemel läbivaatamiseks ilma selleta on tõestamine tühine Läbivaatamiseks esitamise märgib notar notariaalakti 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaleja on notariaalaktile omakäeliselt alla kirjutanud siis eeldatakse et see on talle läbivaatamiseks esitatud ning tema poolt heaks kiidetud 25 Erisused kurttumma osaleja suhtes kellega ei ole võimalik kirjalikult suhelda 1 Kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt piisavalt ei kuule ega kõnele ega suuda ka kirjalikul teel suhelda kaasab notar tõestamisse osaleja usaldusisiku kes on võimeline osalejast aru saama Ilma selleta on tõestamine tühine 2 Usaldusisiku kaasamise märgib notar notariaalakti Notariaalaktile kirjutab alla ka usaldusisik 3 Tõestamine on tühine osas mis on seotud usaldusisikule õigushüve loomisega 4 Käesoleva seaduse s 23 sätestatud nõue tunnistaja kaasamise kohta jääb kehtima 26 Kirjutamisvõimetu osaleja 1 Kui osaleja enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei saa alla kirjutada kaasab notar ettelugemise ja nõusoleku andmise juurde tunnistaja Selle asjaolu märgib notar notariaalakti 2 Notariaalaktile kirjutab osaleja asemel alla tunnistaja 27 Tunnistajana kaasamise keeld Tunnistajana ei tohi kaasata isikut kes 1 osaleb ise tehingus või esindab osalejat 2 saab tõestatavast tehingust kasu 3 on notariga abielus 4 on notari või tema abikaasa otsejoones sugulane vend või õde poolvend või poolõde 5 on notaribüroo töötaja 6 on piiratud teovõimega 7 ei ole võimeline piisavalt kuulma kõnelema või nägema 8 ei ole võimeline kirjutama 9 ei oska piisavalt keelt milles notariaalakt koostatakse 5 jagu Viimse tahte avaldus 28 Soodustatud isikud Käesoleva seaduse 8 17 lõiget 4 25 lõiget 3 ning 27 punkti 2 kohaldatakse vastavalt isiku suhtes kes saab viimse tahte avaldusest testamendist pärimislepingust õigushüve või kes on testamenditäitja 29 Teovõime tuvastamine Notar märgib notariaalakti oma tähelepanekud pärandaja teo ja otsusevõime kohta 30 Tunnistaja 1 Osaleja nõudel kaasab notar viimse tahte avalduse tõestamise juurde kuni kaks tunnistajat Kaasamise märgib notar notariaalakti 2 Notariaalaktile kirjutab alla ka tunnistaja 31 Testamendi hoiuleandmine 1 Testamendi hoiulevõtmiseks tõestab notar vastavalt käesolevale peatükile isiku avalduse et notarile üleantud ümbrik sisaldab tema testamenti Notar märgib ümbriku üleandmise toimumise notariaalakti Üleantud ümbrik loetakse notariaalakti lisaks 2 Kui ümbrik ei ole üleandmisel suletud pitseerib notar ümbriku testaatori juuresolekul kinni ning märgib selle notariaalakti 3 Ümbrikule teeb notar pealdise selle kohta et ümbrik sisaldab testaatori avalduse kohaselt tema testamenti Pealdis peab sisaldama testaatori isikuandmeid ning testamendi hoiuleandmise kuupäeva Pealdisele kirjutavad alla notar ja testaator 32 Tumma testaatori testament Pärandaja kes ei ole tema enda avalduse või notari tähelepaneku kohaselt võimeline piisavalt kõnelema peab avalduse et notarile tõestamiseks esitatud dokument või hoiuleandmiseks esitatud ümbrik sisaldab tema viimset tahet märkima tõestamise käigus omakäeliselt notariaalakti kirjutama notariaalaktile lisatavale eraldi lehele või hoiuleandmiseks esitatud ümbrikule Omakäelise avalduse kirjutamine märgitakse notariaalakti 33 Keelt mitteoskav pärandaja Kui pärandaja kes avaldab notarile oma viimse tahte suuliselt ei oska piisavalt keelt milles notariaalakti koostatakse ning see asjaolu on notariaalaktis märgitud koostatakse ja lisatakse notariaalaktile akti kirjalik tõlge Pärandaja võib kirjalikust tõlkest loobuda loobumine tuleb notariaalakti märkida ilma selleta on tõestamine tühine RT I 2003 18 100 jõust 07 03 2003 3 peatükk MUUD TÕESTAMISTOIMINGUD 1 jagu Muud tõestamistoimingud tõestamise vormis 34 Notariaalakti koostamine 1 Kui käesoleva seaduse s 38 ei sätestata teisiti peab tõestamistoiming mille esemeks ei ole tehing ega tahteavaldus vaid muu sündmus või asjaolu olema notariaalse tõestamise vormis Tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt käesoleva seaduse s 35 sätestatule Ilma notariaalaktita on tõestamine tühine 2 Juriidilise isiku organi otsuse tõestamiseks koostab notar notariaalakti käesoleva seaduse de 35 ja 36 alusel ilma notariaalaktita on tõestamine tühine Käesoleva seaduse 2 peatükis sätestatut ei kohaldata 35 Notariaalakti sisu 1 Notariaalakt peab sisaldama notari nime ja allkirja ning tema tähelepanekute aruannet ilma selleta on tõestamine tühine 2 Dokumendid kaardid joonised ja illustratsioonid millele notariaalaktis viidatakse ning mis sellele lisatakse on notariaalakti osa 3 Notariaalakti märgib notar tähelepanekute tegemise aja ja koha ning notariaalakti koostamise aja ja koha 4 Käesoleva seaduse 13 lõiget 6 kohaldatakse vastavalt RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 36 Juriidilise isiku organi otsuse protokolli tõestamine 1 Juriidilise isiku organi otsuse kohta koostatava protokolli tõestamiseks kontrollib notar organi koosoleku otsustusvõimet koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata kontrollib notar hääletamise korraldaja juhatuse liikmete nõukogu esimehe isikusamasust ning teovõimet käesoleva seaduse de 10 ja 11 kohaselt 2 Notar kajastab kontrollimise tulemused koosoleku päevakorra vastuvõetud otsuse sisu hääletamistulemused ning otsuse suhtes eriarvamusele jäämise käesoleva seaduse 35 lõikes 1 nimetatud tähelepanekute aruandes 3 Osalejate nimekirja õigsuse eest vastutab koosoleku juhataja ning hääletusprotokolli õigsuse eest hääletamise korraldaja Kumbki kirjutab vastava dokumendi õigsuse kinnituseks sellele notari juuresolekul alla Osalejate nimekiri või hääletusprotokoll lisatakse notariaalaktile 4 Kahtlused koosoleku otsusevõime otsuste seaduslikkuse osalejate nimekirja või hääletusprotokolli asjaomase organi koosseisule vastavuse kohta ning esindajate volituste osas märgib notar protokolli kohta koostatavasse notariaalakti RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 37 Vannutamine 1 Vannutamisele ja vande all antava kirjaliku tunnistuse tõestamisele kohaldatakse vastavalt tehingu tõestamise sätteid RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 2 Vannutamisel ja vande all antava kirjaliku tunnistuse tõestamisel hoiatab notar osalejat karistusseadustikus tahtlikult valeandmete esitamise eest ettenähtud süütegude eest ning lisab asjakohase hoiatuse notariaalakti RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 37 1 Volikirja kehtetuks kuulutamine 1 Volitaja tahteavaldus volikirja kehtetuks kuulutamiseks tõestatakse tehingu tõestamise sätete kohaselt 2 Kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded RT I 2006 55 412 jõust 01 01 2007 3 Volikiri muutub kehtetuks kümne päeva möödumisel teate avaldamisest RT I 2006 55 412 jõust 01 01 2007 37 2 Omandiõiguse tunnistuse tõestamine 1 Abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel tõestab notar tunnistuse edaspidi omandiõiguse tunnistus selle kohta et ese kuulub abikaasade ühisvara hulka 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul kui abielu on lõppenud kuid abikaasade ühisvara ei ole jagatud 3 Kui abielu on lõppenud ühe abikaasa surma tõttu ja abikaasade varaliste suhete liigiks oli ühisvarasuhe tõestab notar surnud abikaasa pärija notariaalselt tõestatud avalduse alusel omandiõiguse tunnistuse selle kohta et ese kuulus surnud abikaasa lahusvara hulka RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 jagu Tõestamistoimingud kinnitamise vormis 38 Notariaalmärge 1 Asjaolu notariaalseks kinnitamiseks teeb notar notariaalmärke mis peab sisaldama notari tunnistust tema poolt kindlakstehtu kohta notari allkirja ning värvipitsati jäljendit ilma selleta on kinnitamine tühine Märkes näidatakse selle tegemise kuupäev ja koht 1 1 Notariaalmärge võib olla ka digitaalne Sel juhul asendab notari allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri Digitaalse märke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde 2 Kinnitatakse 1 allkirja ja allkirjanäidise õigsust 2 dokumendi esitamise aja kindlakstegemist 3 avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust 4 ärakirja õigsust 5 isiku elusolekut ja teatud kohas viibimist 6 avalduse ja teate edastamist 7 dokumendi tõlke õigsust ning 8 muid lihtsaid asjaolusid 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata tõendeid ja tunnistusi väljastab notar vastavalt oma äranägemisele tõestamise või kinnitamise vormis RT I 2005 57 450 jõust 01 01 2006 39 Allkirja õigsus 1 Notar kinnitab allkirja üksnes juhul kui allkiri on antud või omaks võetud tema juuresolekul Allkirja omaksvõtmist kinnitab selle andja vastaval dokumendil notari juuresolekul antud omakäelise allkirjastatud märkusega 2 Dokumenti millel olevat allkirja kinnitatakse kontrollib notar vaid selleks et välja selgitada võimalik alus ametitoimingust keeldumiseks 3 Notariaalmärkes märgib notar allkirja andnud või omaks võtnud isiku tuvastamiseks vajalikud andmed ning kas allkirja andmine või omaksvõtmine toimus tema juuresolekul 4 Käesoleva seaduse 10 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vastavalt 5 Allkirja ilma selle juurde kuuluva tekstita blankoallkiri kinnitab notar üksnes juhul kui ta on kindlaks teinud et allkirja kinnitamine on vajalik enne dokumendi sisu kindlaksmääramist Notariaalmärkes viitab notar teksti puudumisele ning nimetab asjaolud millega põhjendati blankoallkirja kinnitamise vajalikkust RT I 2003 18 100 jõust 07 03 2003 6 Kehtetu RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2015 39 1 Tõlkija allkirja õigsuse kinnitamine 1 Tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisel kontrollib notar millisel tõlkesuunal on allkirja kinnitamist nõudev tõlkija dokumendi tõlkinud 2 Vandetõlgi seaduse 31 lõikes 1 sätestatud juhul keeldub notar tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisest 3 Tõlkija allkirja kinnitamisel on notaril õigus kinnitamisest keelduda ka siis kui ta ei tunne tõlkijat või kui ta kahtleb tõlke õigsuses RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2015 40 Allkirjanäidise õigsus 1 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatava allkirjanäidise kinnitamisel tuleb allkiri anda notari juuresolekul vastasel korral on kinnitamine tühine Sellele asjaolule viitab notar notariaalmärkes Notariaalmärkes viidatakse et allkirjanäidis on esitamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale registrikande tegemiseks Notariaalmärge peab sisaldama allkirja andnud isiku andmeid Käesoleva seaduse 10 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vastavalt RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Juriidilise isiku seadusjärgse esindaja allkirjanäidise puhul märgitakse esindaja avalduse alusel täiendavalt juriidilise isiku nimi ja esindaja amet juhatuse liige täisosanik jne 41 Dokumendi ärakirja õigsus 1 Dokumendi ärakirja kinnitamisel tuvastab notar kas dokument on originaal algärakiri kinnitatud või kinnitamata ärakiri ning viitab sellele asjaolule notariaalmärkes 1 1 Digitaalse dokumendi ärakirja puhul tuvastab notar dokumendi usaldusväärsust iseloomustavad olulised asjaolud kas dokument on kehtivalt digitaalallkirjastatud alla laetud arvutivõrgust paljundatud muult andmekandjalt vms ja viitab nendele notariaalmärkes 2 Kui dokumendis on lünk läbikriipsutus vahelekirjutus muudatus või loetamatu sõna või kui dokument sisaldab kustutatud või loetamatut teksti kui mitmeleheline dokument on lahti köidetud või kui muud asjaolud viitavad dokumendis esialgse sisu muutmisele viitab notar notariaalmärkes neile asjaoludele kui see ei ilmne ärakirjast endast 3 Kui ärakiri sisaldab üksnes dokumendi väljavõtet nimetab notar notariaalmärkes väljavõtte eseme ning märgib et dokumendis ei ole seda täiendavaid või muutvaid andmeid RT I 2005 57 450 jõust 01 01 2006 42 Väljatrüki õigsus 1 Digitaalse teabe väljatrüki kinnitamisel viitab notar notariaalmärkes kas väljatrükitud teave oli allkirjastatud kehtiva digitaalallkirjaga ja ajatembeldatud või asus arvutivõrgu kaudu kasutatavas andmekogus või arvutivõrgu kaudu kasutataval võrguaadressil või oli tegemist muu elektroonilise teabekandjaga 2 Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu väljatrüki kinnitamisel peab ilmnema millise registri andmetega on tegemist kas väljatrükk sisaldab ainult kehtivaid või ka kehtetuid andmeid ning millise ajalise seisuga andmed väljatrükil kajastuvad 3 Käesoleva seaduse 41 lõiget 3 kohaldatakse vastavalt RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 43 Dokumendi esitamise aja kindlakstegemine Isiku poolt dokumendi esitamise aja kindlakstegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 41 lõiget 2 4 peatükk DOKUMENTIDE KÄSITLEMINE 44 Nööri ja reljeefpitseriga köitmine 1 Kui dokument koosneb mitmest lehest tuleb need nööri ja reljeefpitseri abil kokku köita Dokumendina käsitatakse notariaalakti või märget kandvat originaaldokumenti ja notariaalselt kinnitatud ärakirja RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Käesoleva paragrahvi lõige 1 kehtib ka dokumendi kaardi joonise ja illustratsiooni kohta mis käesoleva seaduse 9 lõike 2 15 35 lõike 2 ning 36 lõike 3 kohaselt notariaalaktile lisatakse 45 Muudatused dokumentides 1 Täiendused ja muudatused välja arvatud sisulise tähenduseta ebaolulised parandused märgib notar notariaalakti või märke lõppu enne allkirja või notariaalakti või märke servale ning allkirjastab eraldi 2 Kui notariaalaktile on lisatud dokument käesoleva seaduse 9 lõike 2 15 35 lõike 2 või 36 lõike 3 kohaselt ei pea muudatusi ja täiendusi juurdelisatud dokumendil alla kirjutama kui notariaalaktist ilmneb nende heakskiitmine 3 Ilmse vea võib notar parandada ka pärast notariaalakti või märke koostamise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=44337&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    osamakse määraga 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiuste summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab krediidiasutus Aruande osamakse suuruse kohta esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse 92 lõike 2 alusel sätestatud korras 36 Osamakse määr 1 Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides käesoleva seaduse 35 lõikes 1 sätestatud hoiuste summast ja see ei või olla suurem kui 0 125 protsenti 2 Kõigi krediidiasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtset osamakse määra kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti 3 Käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nimetatud juhul määratakse iga filiaali jaoks eraldi osamakse määr mis arvutatakse lähtudes vajadusest tagada osafondi arvel hoiuste hüvitamine Eestis filiaali asutanud krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses RT I 2006 56 417 jõust 01 01 2007 4 Osamakse määra muutmine jõustub kvartali algusest kuid mitte varem kui kolm kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist 3 jagu Hoiuste hüvitamine 37 Hoiustajate teavitamine 1 Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid 1 krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi kus hoiused on peatatud 2 käesoleva seaduse 38 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad 3 hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord 4 hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Fond ja Inspektsioon avalikustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 38 Hüvitise määramise kord 1 Krediidiasutuse pankroti või moratooriumihaldur või likvideerija edaspidi käesolevas jaos haldur on kohustatud hiljemalt 7 tööpäeva möödumisel hoiuste peatamise päevast RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 1 tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade 2 esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse 25 lõike 1 teises lauses ning des 29 ja 30 nimetatud hoiuste ja hoiustajate kohta RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 1 1 Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile kolme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates andmed käesoleva seaduse 25 lõikes 3 1 nimetatud kolmandate isikute ja nende hoiuste kohta RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Eesti Panga president kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra 3 Hoiustajal on õigus 12 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse 37 lõikes 1 nimetatud viimati avaldatud teate avaldamisest arvates esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 4 Kui hoius on enne hoiustajapoolse seisukoha saamist hüvitatud summas mis ei vasta hüvitamisele kuuluva summa suurusele hüvitab Fond puuduva osa käesoleva seaduse 41 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul või nõuab enammakstud osa isikult sisse 39 Hüvitise määramine 1 Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras 2 Hüvitamisele ei kuulu filiaali hoius ulatuses mis on hüvitatud krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt 3 Hüvitamisele ei kuulu Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoius ulatuses mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt 4 Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades kui arveldus või laenulepingus pole ette nähtud teisiti 40 Hüvitise väljamaksmine 1 Hüvitis makstakse välja ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt kaks tööpäeva enne hüvitiste väljamaksmise algust vastavalt käesoleva seaduse 41 lõikes 1 sätestatule RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 3 Hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise eest tasub hoiustaja kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti Kui hoiustaja poolt tasumisele kuuluv hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne siis hüvitist välja ei maksta Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu 4 Välisvaluutas nomineeritud hoiuse hüvitis makstakse välja eurodes hoiuste peatamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Seadusega ettenähtud korras arestitud hoiuse hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist 41 Hüvitamise tähtajad 1 Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt 10 tööpäeva möödumisel hoiuste peatamise päevast RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud 20 tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada kuid mitte rohkem kui 10 tööpäeva võrra RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele 4 Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise on hoiustajal õigus esitada nõue Fondi vastu Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega 41 1 Hüvitise maksmine kriisilahenduse raames 1 Kui Inspektsioon on rakendanud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast kriisilahendusmeedet või õigust ning tingimusel et selle meetme või õigusega tagatakse et hoiustajatel on jätkuv juurdepääs oma hoiustele võib Inspektsiooni otsuse alusel osafondi arvel hüvitada 1 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme kohaldamisel summa mille võrra tagatud hoiused oleks alla hinnatud et hüvitada krediidiasutuse kahju finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 78 lõike 2 punkti 1 alusel kui tagatud hoiuste puhul oleks rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning allahindamist samas ulatuses nagu sama rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuete puhul pankrotimenetluses või 2 kui kasutatakse üht või mitut kriisilahendusmeedet või õigust välja arvatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet siis sellise kahjumi mille tagatud hoiuste omanikud oleksid katnud kui nad oleksid tekkinud kahjumi pidanud katma proportsionaalselt kahjumiga mida oleksid katnud sama rahuldamisjärguga nõudeid omavad võlausaldajad pankrotimenetluses 2 Mitte ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei tohi Fondi makstav hüvitis ületada kahjumi summat mida Fondil oleks tulnud katta juhul kui krediidiasutus oleks likvideeritud pankrotimenetluses 3 Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamisel ei või Fond hüvitada krediidiasutuse või sildasutuse rekapitaliseerimise kulusid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 78 lõike 2 punkti 2 kohaselt 4 Kui finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse s 54 sätestatud täiendava hindamise tulemusena selgub et Fondi osamakse kriisilahendusse oli suurem kui puhaskahjum mida Fond oleks kandnud kui krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses on õigus nõuda kriisilahenduse osafondi vahendite arvel vastava vahe ulatuses hüvitist kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ga 80 5 Fondi poolt käesoleva paragrahvi lõigete 1 4 alusel tasumisele kuuluv summa määratakse vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 5 peatükis sätestatud tingimustele 6 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 4 kohaselt osafondist tehtav makse tasutakse rahas 7 Kui kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses olevad tagamisele kuuluvad hoiused antakse üle teisele ettevõtjale aktsiate ja varade võõrandamise või sildasutuse meetme rakendamise tulemusena ei ole hoiustajatel õigus esitada nõuet Fondi vastu seoses kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses hoiustatud hoiuste mis tahes osaga mida ei ole üle antud tingimusel et üle antud rahaliste vahendite summa võrdub käesoleva seaduse s 25 sätestatud hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatusega või ületab seda 8 Olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 7 sätestatust kui Fondi rahalisi vahendeid on kasutatud nende sätetega kooskõlas ja kui need rahalised vahendid on seejärel vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni nõukogu kehtestatud osafondi sihttasemest kehtestab nõukogu osafondi kvartaliosamakse suuruse tasemel mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul 9 Käesoleva paragrahvi kohased Fondi kohustused ei või ühelgi juhul ületada 1 50 protsenti nõukogu poolt hoiuste tagamise osafondi jaoks kehtestatud rahastamise sihttasemest 2 kulusid mida Fond oleks samasugusel juhul kandnud pankrotimenetluses RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 4 peatükk INVESTORIKAITSE OSAFOND 1 jagu Tagatud investeeringud 42 Investeering 1 Investeering käesoleva seaduse tähenduses on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue millest tulenevalt investeerimisasutus on kohustatud investorile 1 välja maksma raha mis võlgnetakse või mis kuulub investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud või käsutanud seoses investeerimisteenuste osutamisega 2 üle andma väärtpaberid mis võlgnetakse või mis kuuluvad investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud käsutanud või valitsenud seoses investeerimisteenuste osutamisega 2 Ühisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on investeering mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule 3 Investeeringu väärtus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raha ja väärtpaberite väärtus mis määratakse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud metoodika kohaselt lähtudes eelkõige nende turuväärtusest 43 Investeerimisasutus ja investeerimisteenus 1 Investeerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on 1 investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses 2 krediidiasutus 3 fondivalitseja kellele on antud investeerimisfondide seaduse 13 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud õigus RT I 2008 13 89 jõust 15 03 2008 2 Investeerimisteenus käesoleva seaduse tähenduses on väärpaberituru seaduse s 43 ja 44 punktis 1 nimetatud teenus 44 Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus 1 Investorikaitse osafondi edaspidi käesolevas peatükis osafond arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule nende investeeringud mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse edaspidi käesolevas peatükis investeerimisasutus ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali edaspidi käesolevas peatükis filiaal kaudu Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investeeringud ka juhul kui investeerimisasutus osutab investeerimisteenuseid välisriigis piiriüleselt RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Käesoleva seaduse alusel ei tagata ega hüvitata investeeringuid mis kuuluvad hüvitamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse de 52 ja 53 alusel 3 Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamiskohustuste tekkimise päeva väärtuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 4 Ühisinvesteeringu hüvitamisel loetakse investoriks ühisinvesteeringu iga omanik 5 Notari ja kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks avatud väärtpaberikontol hoitavaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid käsitletakse osafondi poolt investeeringute hüvitamisel iga isiku kohta eraldi RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 45 Filiaali investeeringute tagatus 1 Käesoleva seaduse alusel ei tagata filiaali investorite investeeringuid edaspidi filiaali investeeringud mis on selle investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses kui näeb ette käesolev seadus Investeerimisasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riik kus investeerimisasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on talle väljastanud tegevusloa 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad filiaali investeeringud käesoleva seaduse alusel tagamisele 3 Otsuse selle kohta kas investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad eeldatakse et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele 46 Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringute tagatus 1 Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud tagatakse käesoleva seaduse kohaselt üksnes investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses 2 Investeeringute tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib lepinguriigi investeerimisasutus soovi korral esitada Fondile vastava taotluse Taotlemisel esitatavate andmete loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise kord sätestatakse põhikirjas RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 3 Otsuse taotluse rahuldamise tingimuste kohta teeb nõukogu kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist 4 Kui lepinguriigi investeerimisasutus ei tasu osamakseid käesoleva seaduse alusel nõukogu poolt ettenähtud ulatuses ja tähtajal võib nõukogu otsustada et selle investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud ei kuulu Fondi poolt tagamisele 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus jõustub mitte varem kui 12 kuu möödumisel käesoleva seaduse 93 lõikes 5 nimetatud teate edastamisest lepinguriigi vastavale järelevalveorganile 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 5 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisasutuse filiaali suhtes RT I 2004 30 208 jõust 01 05 2004 47 Eesti investeerimisasutuse välisriigi filiaali investeeringute tagatus 1 Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringuid mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses kui näeb ette käesolev seadus 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata lepinguriigis asuva käesoleva seaduse 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti investeerimisasutuse filiaali investeeringutele 3 Otsuse selle kohta et Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringud ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest Taotlemisel tuleb esitada andmed mis tõendavad et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele RT I 2004 30 208 jõust 01 05 2004 48 Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad investeeringud 1 Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata investeeringut mis käesoleva seaduse 55 lõikes 1 nimetatud päeva seisuga kuulub kutselisele investorile või mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest 1 riik 2 kohalik omavalitsus 3 juriidiline isik kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme krediidiasutuste seaduse 6 lõike 1 punktides 2 12 loetletud tehingu ja toimingu tegemine RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 4 sama investeerimisasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing 5 sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige audiitor ning isik kellele kuulub sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia või osakapitalist viis protsenti või enam 6 käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku lähisugulane või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik 2 Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberituru seaduse 6 lõikes 2 nimetatud investor 3 Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut mille omanikul on sama investeerimisasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi nende kohustuste ulatuses RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 4 Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega Kui investeeringu käsutamine on piiratud rahapesu andmebüroo ettekirjutusega või investeering on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas peatub selle hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või otsuse jõustumiseni RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 5 Kehtetu RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 49 Investeerimisasutuse kohustused 1 Investeerimisasutus peab teavitama investoreid käesoleva seadusega sätestatud investorikaitse skeemi olemasolust ja investeeringute tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast 2 Investeerimisasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast investeeringute tagatust reklaami eesmärgil 2 jagu Osamaksed 50 Osamaksed ja nende liigid 1 Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse 2 Osamaksed tasutakse Fondile Käesoleva seaduse 45 lõikes 1 ja 47 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta 3 Osamakseid ei tagastata investeerimisasutustele kui seadusest ei tulene teisiti 51 Ühekordne osamakse 1 Ühekordne osamakse on 1300 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Ühekordse osamakse tasub investeerimisasutus ühe kuu jooksul alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavakstegemisest RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 3 Välisriigi investeerimisasustus on kohustatud käesoleva seaduse 45 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest 4 Käesoleva seaduse s 46 sätestatud juhul tasub lepinguriigi investeerimisasutus ühekordse osamakse 10 päeva jooksul alates käesoleva seaduse 46 lõikes 3 nimetatud otsuse teatavakstegemisest taotlejale 52 Kvartaliosamakse 1 Kvartaliosamakse tasub investeerimisasutus või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15 päevaks 2 Nõukogu võib oma otsusega anda investeerimisasutustele ja filiaalidele õiguse edasi lükata kvartaliosamaksest kuni 1 3 suuruse osa tasumine kui investeerimisasutus võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi vastava nõude esitamisel Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel tagatud investeeringute hüvitamise kohustuse tekkimisel 3 Fond võib nõuda investeerimisasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta kokku ei või olla suurem kui käesoleva seaduse 54 lõikes 1 sätestatud piirmäärade alusel arvutatud neljakordne osamaksete summa 4 Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 osafondi vara väärtus on suurem kui 2 000 000 eurot RT I 2007 58 380 jõust 19 11 2007 2 kõik osafondi arvel hüvitamisele kuuluvad investeeringud on hüvitatud 3 käesoleva seaduse 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud 53 Kvartaliosamakse suurus 1 Kvartaliosamakse edaspidi käesolevas jaos osamakse suuruse arvutamiseks korrutatakse investeerimisasutuse või filiaali osutatavate investeerimisteenuste mahtu iseloomustavad käesoleva seaduse 54 lõikes 1 sätestatud näitajad edaspidi käesolevas peatükis investeeringute maht vastavate osamakse määradega 2 Osamakse suuruse arvutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka kutseliste investorite ning käesoleva seaduse 44 lõikes 2 ja 48 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud investeeringuid samuti käesoleva seaduse 45 lõikes 1 ja 47 lõikes 1 nimetatud filiaali investeeringuid RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 3 Osamakse suurus saadakse investeeringute mahtude alusel arvutatud maksesummade liitmise teel 4 Osamakse suurus ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta ei või olla väiksem kui 50 eurot Kui käesoleva seaduse 52 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud ei või osamakse olla väiksem kui 255 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus Aruande osamakse suuruse kohta esitab investeerimisasutus Fondile käesoleva seaduse 92 lõike 2 alusel sätestatud korras 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab osamakse suuruse määramise täpsemad alused ja korra 54 Osamakse määr 1 Osamakse määra kehtestab nõukogu investeeringute mahtude lõikes ja see ei või olla suurem kui 1 väärtpaberituru seaduse 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeerimisteenuste osutamise puhul 0 1 protsenti investeerimisasutuse või filiaali osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase 10 tööpäeva keskmisest väärtpaberite ostu ja müügitehingute käibest mille üheks pooleks või vahendajaks on investeerimisasutus või filiaal RT I 2007 58 380 jõust 19 11 2007 2 väärtpaberituru seaduse 43 lõikes 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0 075 protsenti investeerimisasutuse või filiaali poolt valitsetavate raha ja väärtpaberite turuväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga RT I 2007 58 380 jõust 19 11 2007 3 väärtpaberituru seaduse 44 punktis 1 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0 01 protsenti investeerimisasutuse või filiaali poolt hoitavate väärtpaberite turuväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringute mahud ning raha ja väärtpaberite väärtus arvutatakse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra kohaselt 3 Kõigi investeerimisasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid Käesoleva seaduse 46 lõikes 1 nimetatud juhul määratakse iga filiaali jaoks eraldi osamakse määrad mis arvutatakse lähtudes vajadusest tagada osafondi arvel investeeringute hüvitamine Eestis filiaali asutanud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata investeerimisasutuse poolt käesoleva seaduse 52 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele 5 Osamakse määrade muutmine jõustub kvartali algusest kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist 3 jagu Investeeringute hüvitamine 55 Hüvitamiskohustuse tekkimise päev 1 Fondi kohustus hüvitada investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras tekib investeerimisteenuseid osutava krediidiasutuse investeeringute puhul hoiuste peatamise päeval teiste investeerimisasutuste investeeringute puhul varaseimal järgmistest päevadest edaspidi käesolevas jaos hüvitamispäev 1 investeerimisasutuse või investeerimisasutusena tegutsenud isiku edaspidi käesolevas jaos investeerimisasutus pankrotimääruse väljakuulutamise päev RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 väärtpaberituru seaduse 58 lõike 2 alusel investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise või välisriigi investeerimisasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev kui tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine investeerimisühingu poolt 3 fondivalitseja tegevusloa või investeerimisfondide seaduse 13 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud õiguse kehtetuks tunnistamise päev kui tegevusloa või õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine fondivalitseja poolt RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 4 muu Eestis filiaali omava välisriigi investeerimisasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev mis on oma tagajärgedelt sarnane käesoleva lõike punktides 1 3 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad investeeringud nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Inspektsioon oma otsusega lugeda hüvitamispäeva saabunuks kui investeerimisasutus ei ole tagastanud investoritele neile kuuluvaid väärtpabereid või raha ning on ilmnenud asjaolud mis viitavad investeerimisasutuse maksejõuetusele 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise otsusest samuti lõikes 2 nimetatud otsusest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi ja investeerimisasutust Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaoludest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi 4 Juhul kui muul asutusel või isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuste või toimingute kohta informatsioon enne Inspektsiooni teavitab ta sellest viivitamata Fondi ja Inspektsiooni RT I 2006 56 417 jõust 01 01 2007 56 Investorite teavitamine 1 Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid 1 investeerimisasutuse või investeerimisasutuse filiaali nimi mille investeeringud kuuluvad hüvitamisele 2 nõude esitamise tähtaeg ja koht ning nõude vorm 3 hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord 4 hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Käesoleva seaduse 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata ka oma veebilehel RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 57 Hüvitise määramise kord 1 Investeerimisasutuse juhatuse liige pankroti või moratooriumihaldur või likvideerija edaspidi käesolevas jaos haldur on kohustatud saatma hiljemalt 45 päeva möödumisel hüvitamispäevast 1 igale investorile andmed tema investeeringute kohta 2 Fondile andmed investorite ning nendele hüvitamisele kuuluvate investeeringute kohta tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse 44 lõike 1 teises lauses ning des 47 ja 48 nimetatud investorite ja investeeringute kohta RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 1 1 Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile kolme tööpäeva jooksul hüvitamispäevast arvates andmed käesoleva seaduse 44 lõikes 5 nimetatud kolmandate isikute ja nende investeeringute kohta RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra 3 Investoril on õigus viie kuu jooksul alates käesoleva seaduse 56 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest esitada haldurile seisukoht oma investeeringu ja selle väärtuse kohta Kui nimetatud seisukoht erineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatud andmetest teavitab haldur sellest viivitamata fondi lisades omapoolse seisukoha RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 58 Hüvitise määramine 1 Fond määrab hüvitamisele kuuluvad investeeringud ning hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras 2 Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks investeeringu väärtus hüvitamispäeval Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber eurodesse hüvitamispäeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada hüvitise määramise täpsemad alused ja korra RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Hüvitamisele ei kuulu filiaali investeering ulatuses mis on hüvitatud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt 4 Hüvitamisele ei kuulu Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeering ulatuses mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt 5 Ühisinvesteeringu hüvitis määratakse investoritele võrdsetes osades kui investeerimisasutuse ja investori vahel pole kokku lepitud teisiti 59 Hüvitise väljamaksmine 1 Hüvitis makstakse välja rahas ülekandega investori teatatud pangakontole Maksmine toimub nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu 2 Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt kolm tööpäeva enne hüvitiste väljamaksmise algust vastavalt käesoleva seaduse 60 lõikes 1 sätestatule 3 Hüvitise ülekandmise eest tasub investor kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti Kui investori poolt tasumisele kuuluv ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne siis hüvitist välja ei maksta Hüvitise ülekandmise eest võetav tasu ei või olla suurem krediidiasutuse poolt võetavast tavalisest ülekandetasust 4 Seadusega ettenähtud korras arestitud investeeringu hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist 60 Hüvitamise tähtajad 1 Hüvitis tuleb investorile välja maksta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast hüvitamisele kuuluva investeeringu väärtuse kindlaksmääramist kuid mitte enne käesoleva seaduse 57 lõikes 3 nimetatud seisukoha esitamist investori poolt või selleks ettenähtud tähtaja möödumist 2 Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kuue kuu jooksul arvates käesoleva seaduse 56 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 3 Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fond käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu pikendada Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra kuid kokku mitte rohkem kui 12 kuud 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele 5 Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise on investoril õigus esitada nõue Fondi vastu Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega 5 peatükk PENSIONIKAITSE OSAFOND 1 jagu Hüvitamise alused 61 Hüvitamisele kuuluv kahju 1 Pensionikaitse osafondi edaspidi käesolevas peatükis osafond arvel hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohustusliku pensionifondi edaspidi pensionifond osakuomanikele tekitatud kahju edaspidi käesolevas peatükis kahju mida pensionifondivalitseja ei ole Inspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse de 32 36 alusel hüvitanud 2 Kahjuna käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse kogumispensionide seaduse 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatut RT I 2004 37 252 jõust 01 05 2004 62 Hüvitamisele mittekuuluv kahju Osafondi arvel ei hüvitata kahju osakuomanikule kes oli kahju tekitamise perioodil 1 kahju tekitanud pensionifondivalitseja juhatuse või nõukogu liige või audiitor 2 selle pensionifondi depoopanga juhatuse või nõukogu liige 3 selle pensionifondi fondijuht 4 käesoleva paragrahvi punktides 1 3 nimetatud isiku abikaasa 5 kahju tekitanud pensionifondivalitseja emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa 63 Hüvitamise ulatus Osafondi arvel hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses Kahjusumma mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse 90 protsendi ulatuses 64 Pensionifondivalitseja kohustused 1 Pensionifondivalitseja peab teavitama osakuomanikke käesoleva seadusega sätestatud pensionikaitse skeemi olemasolust ning kahju hüvitamise tingimustest ja korrast 2 Pensionifondivalitsejal on keelatud kasutada kahju hüvitamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil 2 jagu Osamaksed 65 Osamaksed ja nende liigid 1 Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse 2 Osamaksed tasutakse Fondile 3 Osamakseid ei tagastata pensionifondivalitsejatele kui seadusest ei tulene teisiti 66 Ühekordne osamakse 1 Ühekordne osamakse on 1000 eurot iga pensionifondivalitseja poolt valitsetava pensionifondi kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Ühekordse osamakse tasub pensionifondivalitseja ühe kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist Inspektsiooni poolt 67 Kvartaliosamakse 1 Kvartaliosamakse tasub pensionifondivalitseja regulaarselt iga kvartali teise kuu 15 päevaks 2 Nõukogu võib oma otsusega lubada kvartaliosamaksest kuni 1 4 suuruse osa tasumine edasi lükata kui pensionifondivalitseja võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi poolt vastava nõude esitamisel Luba võidakse anda ühele mitmele või kõigile pensionifondivalitsejatele arvestades nendele kuuluvate pensionifondi osakute osakaalu ning kogumispensionide seaduse s 32 sätestatud kahjujuhtumite arvu Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel hüvitamise kohustuse tekkimisel 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe pensionifondivalitseja kohta kokku ei või olla suurem kui 0 2 protsenti käesoleva seaduse 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summast 4 Fond võib nõuda pensionifondivalitsejalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt 5 Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi pensionifondide vara puhasväärtusest 2 osafondi vara väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot 3 käesoleva seaduse 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud RT I 2004 37 252 jõust 01 05 2004 68 Kvartaliosamakse suurus 1 Kvartaliosamakse edaspidi käesolevas jaos osamakse arvutatakse lähtudes kõigi pensionifondivalitseja poolt valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase päeva seisuga 2 Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summa korrutamise teel osamakse määraga 3 Osamakse suuruse arvutab pensionifondivalitseja Aruande osamakse suuruse kohta esitab pensionifondivalitseja Fondile käesoleva seaduse 92 lõike 2 alusel sätestatud korras 69 Osamakse määr 1 Osamakse määra kehtestab nõukogu ühtsena kõigile pensionifondivalitsejatele protsentides käesoleva seaduse 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtusest ja see ei või olla suurem kui 0 1 protsenti Kui on täidetud käesoleva seaduse 67 lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused ei või osamakse määr olla suurem kui 0 025 protsenti 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kõrgeimat osamakse määra ei kohaldata käesoleva seaduse 67 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele 3 Osamakse määra muutmine jõustub kvartali algusest kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist 3 jagu Kahju hüvitamine 70 Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise päev ja hüvitise määramine 1 Fondil tekib kohustus hüvitada osakuomanikule tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras 10 tööpäeva möödumisel kogumispensionide seaduse 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtajast kui pensionifondivalitseja ei ole ettekirjutust täitnud 2 Inspektsioon saadab kogumispensionide seaduse 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja saabumisel viivitamata Fondile ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale edaspidi registripidaja teate milles on toodud andmed 1 kahju tekitanud pensionifondivalitseja kohta 2 pensionifondivalitseja või depoopanga kohta kes valitseb pensionifondi mille osakuomanikele kahju tekitati 3 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadetavale teatele tuleb lisada kogumispensionide seaduse 34 lõikes 1 nimetatud esildis 4 Fond määrab igale isikule makstava hüvitise suuruse Inspektsiooni pensionifondivalitseja registripidaja ning teiste isikute poolt esitatud andmete alusel lähtudes käesoleva seaduse des 61 63 sätestatust RT I 2004 37 252 jõust 01 05 2004 71 Osakuomanike teavitamine 1 Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse 70 lõikes 2 nimetatud teate saamise päevast avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes Teade peab sisaldama vähemalt järgmised andmed RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 1 pensionifondi nimetus mille suhtes otsus tehti 2 andmed selle kohta mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet nendele määratud hüvitise kohta 3 hüvitamise kord ja tähtajad 1 1 Käesoleva seaduse 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Pärast hüvitise kindlaksmääramist peab Fond osakuomaniku nõudel teavitama osakuomanikku talle määratud hüvitise suurusest ja sellega seotud asjaoludest 72 Hüvitamise tähtajad 1 Hiljemalt 45 kalendripäeva möödumisel käesoleva seaduse 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisest Fond 1 edastab registripidajale hüvitise saamiseks õigustatud osakuomanike nimed ja isikukoodid ning neile määratud hüvitiste suurused 2 kannab hüvitamiseks vajaliku rahasumma registripidaja teatatud pangakontole 2 Registripidaja hüvitab kahju käesoleva seaduse s 73 sätestatud korras 10 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja raha laekumisest registripidajale 3 Inspektsioon võib Fondi või registripidaja taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu mõjuval põhjusel pikendada 4 Kui Fond ei ole käesolevas paragrahvis ettenähtud aja jooksul õigustatud isikule kahju hüvitanud on õigustatud isikul õigus esitada Fondi vastu nõue Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega 73 Hüvitamise kord 1 Määratud hüvitissumma eest omandab registripidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid kuhu hüvitamise ajal teeb osakuomanik kohustusliku kogumispensioni sissemakseid 2 Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu või kui ta on surnud siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid mille osakuid ta viimasena omandas Kui kõik pensionifondid mille osakuid osakuomanik on omandanud on likvideeritud siis omandatakse hüvitise eest osakuomaniku või tema pärija nimetatud pensionifondi osakuid RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 3 Osakute omandamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljalasketasu ei võeta 4 Käesoleva seaduse 72 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitamisel kasutamata jäänud raha tagastab registripidaja koos selgitustega Fondile 5 1 peatükk PENSIONILEPINGUTE OSAFOND RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 1 jagu Tagatud pensionilepingud RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 1 Pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise tagamise alused 1 Pensionileping käesoleva seaduse tähenduses on kogumispensionide seaduse 2 peatüki 8 jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping 2 Pensionilepingute osafondi edaspidi käesolevas peatükis osafond arvel tagatakse pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise jätkumine käesolevas seaduses sätestatud ulatuses toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi välja arvatud Eesti edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik kindlustusandja Eesti filiaali edaspidi käesolevas peatükis filiaal pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist 3 Inspektsioon selgitab välja kas kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist on vajalik osafondi arvel toetada ning teeb Fondi nõukogule vastava ettepaneku 4 Osafondi arvel võib toetada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale kui kindlustusandja pensionilepingutele vastavate tehniliste eraldiste summa ületab pensionilepingute kindlustusportfellile vastavat kattevara ning 1 kindlustusandja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks kindlustustegevuse seaduse 22 lõike 1 punkti 1 alusel 2 kindlustusandjale kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse 146 lõikes 1 sätestatud erire iim 3 kuulutatakse välja kindlustusandja pankrot või 4 leiab aset muu Eestis filiaali omava lepinguriigi kindlustusandja asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmus või toiming mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1 3 sätestatuga RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 73 2 Tagamisele mittekuuluv pensionileping Osafondi arvel ei toetata kindlustusvõtja pensionilepingu üleandmist teisele kindlustusandjale kui pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtja oli käesoleva seaduse 73 1 lõike 4 punktides 1 4 nimetatud olukorra tekkimise ajal 1 selle kindlustusandja kelle kindlustusportfell üle antakse juhatuse või nõukogu liige või audiitor 2 käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isiku abikaasa 3 selle kindlustusandja kelle kindlustusportfell üle antakse emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 3 Toetussumma ulatus 1 Toetussumma leitakse pensionilepingutele vastavate tehniliste eraldiste ja kindlustusportfellile vastava kattevara vahena RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 2 Tehniliste eraldiste suuruse leidmisel võetakse aluseks RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 1 pensionilepingu tingimused 2 pensionilepingule vastavad pensionimaksete suurused mida on vähendatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule 3 kindlustusvõtja ja kogumispensionide seaduse s 47 sätestatud juhul kindlustatud isiku vanus 4 pensionimaksete tegemise sagedus 5 kindlustustegevuse seaduse 45 lõike 1 teise lause alusel kehtestatud pensionilepingute tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatav intressimäär RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 6 keskmist oodatavat eluiga kirjeldavad suremusnäitajad mida kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja kasutab analoogsete pensionilepingute sõlmimisel 7 pensionilepingutega seotud kulud millega kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja arvestab pensionilepingute puhul mida ta sõlmib 3 Pensionilepingu järgsete kohustuste täitmine tagatakse täies ulatuses kuni ühe riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määra suuruste igakuiste pensionimaksete ulatuses ning 90 protsendi ulatuses nimetatud määra ületavas ulatuses RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 4 Kindlustusandja kohustused 1 Kindlustusandja ja filiaal peavad teavitama kindlustusvõtjaid käesoleva seadusega sätestatud pensionilepingute osafondi olemasolust ning pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise tingimustest ja korrast 2 Kindlustusandjal ja filiaalil on keelatud kasutada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 2 jagu Osamaksed RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 5 Osamaksed ja nende liigid 1 Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse 2 Osamaksed tasutakse Fondile 3 Osamakseid ei tagastata kindlustusandjale ega filiaalile kui seadusest ei tulene teisiti 73 6 Ühekordne osamakse RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 1 Ühekordne osamakse on 1280 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Ühekordse osamakse tasub kindlustusandja või filiaal ühe kuu jooksul esimese pensionilepingu sõlmimisest arvates RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 7 Kvartaliosamakse 1 Kvartaliosamakse tasub kindlustusandja või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15 kuupäevaks 2 Nõukogu võib otsustada kvartaliosamaksete kogumise peatamise kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi kindlustusandjate pensionilepingute kohustustest 2 osafondi vara väärtus on suurem kui üks miljon eurot 3 käesoleva seaduse 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ja punktis 2 nimetatud osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 8 Kvartaliosamakse suurus 1 Kvartaliosamakse arvutatakse lähtudes kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusmaksete summast mis vastavalt kindlustusandja või filiaal kogus osamakse tasumisele eelneva kvartali jooksul 2 Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusmaksete summa korrutamisel osamakse määraga 3 Kindlustusmaksete summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab kindlustusandja või filiaal Kindlustusandja või filiaal esitab aruande osamakse suuruse kohta Fondile käesoleva seaduse 92 lõike 2 alusel sätestatud korras RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 9 Osamakse määr 1 Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides pensionilepingute kindlustusmaksete summast ja see ei või olla suurem kui 0 5 protsenti 2 Kõigi kindlustusandjate ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid 3 Osamakse määr muutub kvartali algusest kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 3 jagu Kindlustusportfelli üleandmise toetamine ja toetussumma maksmine RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 73 10 Kindlustusportfelli üleandmise toetamine 1 Käesoleva seaduse 73 1 lõikes 4 nimetatud sündmuste toimumise korral teavitab Inspektsioon nimetatud sündmusest ja sellega seotud kindlustusandjast või filiaalist viivitamata Fondi 2 Inspektsioon korraldab kindlustusportfelli üleandmiseks konkursi esitades konkursi tingimustes kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumise tegemiseks vajalikud andmed sealhulgas kindlustusportfelli kattevara suurust kirjeldavad andmed ning käesoleva seaduse 73 3 lõike 2 punktides 1 4 nimetatud andmed RT

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=46344&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 tegema Põllumajandusametiga taimetervise hindamisel koostööd ja määrama ettevõttes taimetervise eest vastutava isiku RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 pidama kasutatava maavalduse kohta veeseaduse 26 1 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut ning hoonete ja rajatiste kasutamise korral nende kasutuskava 5 märkima turustatava tarbekartuli pakendile või pakendamata tarbekartuli puhul kauba saatedokumendile tootja taimetervise registrinumbri 6 uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga 7 teavitama Põllumajandusametit Euroopa Liidu liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 esitama igal aastal hiljemalt 15 jaanuariks registri volitatud töötlejale andmed tootmises kasutatavate pindalade suuruse ja tootmiskohtade ning kasvatatavate kultuuride kohta 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kasutuskava on paberkandjal säilitatav andmete kogum mis sisaldab kasutaja andmeid maavalduse kaarti ning rajatise andmeid nagu tüüp pindala ja kasvatatavad kultuurid 34 Registrikande tegemisest keeldumine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 35 Registrikande muutmine ja kande kehtetuks tunnistamine Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 36 Taimetervise registri andmete kaitse Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 6 jagu Taimetervise kaitse korraldus kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise korral 37 Ühendusevälisest riigist Eestisse kauba toimetamise kord 1 Käesoleva seaduse 41 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus nimetatud taime taimset saadust ja muud objekti on lubatud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada piiril asuva selleks ettenähtud piiripunkti kaudu Nimetatud taime taimse saaduse ja muu objekti toimetamisest ühendusevälisest riigist Eestisse tuleb kaubasaajal või tema esindajal piiripunkti Põllumajandusameti ametnikule teatada kirjalikult vähemalt 24 tundi enne kauba Eestisse toimetamist või kui see pole võimalik viivitamata pärast veovahendile laadimist Kirjalikult esitatavas teates peab sisalduma kaubasaadetise saabumise eeldatav aeg veovahendi number või mõni muu tähis kauba tariifne kood taime puhul selle botaaniline nimetus taimse saaduse või muu objekti nimetus sihtkoht märge kaubasaadetis kuulub taimetervise kontrolli alla liikmesriik mille ametlikku registrisse on kaubasaaja andmed kantud kaubasaaja registreerimisnumber liikmesriigi ametlikus taimetervise registris ning kaubasaadetise päritolukoht RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest nädalavahetusel rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti kaudu milles Põllumajandusamet teeb kontrolli väljakutsel peab kaubasaaja või tema esindaja Põllumajandusametile kirjalikult teatama hiljemalt nädalavahetusele rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval tööpäeval RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Piiripunktis peavad olema vajalikud ruumid ja vahendid käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kontrollitoimingute tegemiseks Piiripunkti omanik või valdaja kellele omanik on valduse üleandmisel sellekohase õiguse andnud on kohustatud tagama Põllumajandusametile tasuta kasutamiseks kontrollitoimingute tegemiseks vajalikud tööohutus ja töötervishoiunõuete kohased ruumid koos nõutud vahenditega sealhulgas sisustatud bürooruumid ja sidevahendid Sideteenuste eest tasub Põllumajandusamet kommunaalteenuste ja ruumide korrashoiuks vajalike muude teenuste eest piiripunkti omanik või valdaja kellele omanik andis piiripunkti valduse üleandmisel sellekohase õiguse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud taimi taimseid saadusi ja muid objekte mis on varustatud fütosanitaarsertifikaadiga ja mis kuuluvad taimetervise kontrolli alla võib identsuse ja taimetervisenõuetele vastavuse kontrolliks Põllumajandusameti loal suunata Eestis asuvasse tunnustatud sihtkohta Eestis asuvate tunnustatud sihtkohtade loetelu avaldatakse Põllumajandusameti veebilehel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kui puudub ohtliku taimekahjustaja leviku oht võib ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud taimi taimseid saadusi ja muid objekte mis on varustatud fütosanitaarsertifikaadiga ja mis kuuluvad taimetervise kontrolli alla Põllumajandusamet koostöös Maksu ja Tolliametiga ning kokkuleppel teise liikmesriigi pädevate asutustega pärast kaubasaadetise dokumentide kontrolli suunata identsuse ja taimetervisenõuetele vastavuse kontrolliks sihtkohta mida on tunnustanud selle liikmesriigi pädevad asutused RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 5 Ühendusevälisest riigist Eestisse taime taimse saaduse ja muu objekti toimetamiseks ettenähtud piiripunktide loetelu ning piiril asuvate piiripunktide ja tunnustatud sihtkohtade kohta esitatavad nõuded ning nende tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 6 Kaubasaadetise toimetamiseks piiripunktist tunnustatud sihtkohta identsuse ja taimetervisenõuetele vastavuse kontrolliks peab kaubasaadetise juures olema sihtkohta taimetervise kontrollile toimetamist lubav vormikohane taimetervise saatekiri 7 Taimetervise saatekirja vormi ning kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 38 Kaubasaadetise nõuetekohasuse tõendamine ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral 1 Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava kaubasaadetise juures olev päritoluriigi või lähteriigi pädeva asutuse väljastatud fütosanitaarsertifikaat peab tõendama kaubasaadetise koosseisu kuuluva taime taimse saaduse ja muu objekti taimetervisenõuete kohasust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Taimede taimsete saaduste ja muude objektide loetelu mis peavad olema varustatud fütosanitaarsertifikaadiga kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Kui kaubasaadetis on enne Eestisse saabumist vähemalt ühes läbitud riigis ümber pakitud ladustatud osadeks jaotatud liidetud teise kaubasaadetisega või läbinud muu taolise protseduuri peab kaubasaadetise juures olema päritoluriigi fütosanitaarsertifikaadi koopia ning reekspordi fütosanitaarsertifikaat mille on väljastanud viimati läbitud riik kus nimetatud protseduuri rakendati 4 Kui ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavas kaubasaadetises on taim taimne saadus või muu objekt mille kohta on kehtestatud nõuded käesoleva seaduse 6 lõike 4 alusel peab fütosanitaarsertifikaadil olema viide nendele nõuetele või rakendatud meetmele millega on tagatud nimetatud nõuete täitmine RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 5 Tolliametnik võib kaubasaadetise vabasse ringlusse vormistada kui kaubasaadetis on läbinud taimetervise kontrolli mille tulemusena on kaubasaadetis tunnistatud nõuetekohaseks ja mille kohta on Põllumajandusamet teinud lubava märke saatedokumendile või elektroonilisse tolliinfosüsteemi RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 39 Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine lihtsustatud korras 1 Taime taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine lihtsustatud korras on nende ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine fütosanitaarsertifikaadita 2 Lihtsustatud korras ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede taimsete saaduste ja muude objektide loetelu lubatud kogused ning ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise lihtsustatud korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 40 Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise keeld 1 Välja arvatud käesoleva seaduse s 12 sätestatud juhul ja korras on ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada keelatud 1 ohtlikku taimekahjustajat 2 ohtliku taimekahjustajaga saastunud taime taimset saadust ja muud objekti 3 saastumiskahtlast taime taimset saadust ja muud objekti 4 taime taimset saadust ja muud objekti riigist või selle piirkonnast mille kohta on kehtestatud Eestisse toimetamise keeld 5 taimetervise nõuetele mittevastavat taime taimset saadust ja muud objekti 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ühendusevälise riigi või selle piirkonna kohta kust Eestisse toimetatava taime taimse saaduse ja muu objektiga võib Eestisse levida ohtlik taimekahjustaja 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 5 sätestatud juhtudel tunnistab Põllumajandusamet fütosanitaarsertifikaadi või reekspordi fütosanitaarsertifikaadi kehtetuks RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 41 Kaubasaadetise kontrollimine ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral 1 Enne kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist kontrollitakse kaubasaadetise vastavust taimetervisenõuetele 1 1 Fütosanitaarsertifikaat ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava kaubasaadetise kohta ei tohi olla väljastatud rohkem kui 14 päeva enne kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamist RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 2 Taimede taimsete saaduste ja muude objektide loetelu mis peavad piiripunktis läbima taimetervise kontrolli kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Saastumiskahtlase kaubasaadetise korral määrab Põllumajandusamet vaatlusandmete ja muude asjakohaste andmete põhjal viivitamata tõrjeabinõude rakendamise Kui Põllumajandusametil ei ole võimalik saastumiskahtlust kindlaks teha vaatlusandmete või muude asjakohaste andmete põhjal võtab ta sellest kaubasaadetisest proovi ja peatab kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise kuni proovi analüüsimise tulemuste selgumiseni kuid mitte kauemaks kui 10 tööpäevaks Kui kaubasaadetisele on vaja teha lisakontroll võib nimetatud tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra Tähtaja pikendamisest tuleb kaubasaajat viivitamata teavitada posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kaubasaadetis mille ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine on peatatud paigutatakse Põllumajandusameti määratud kohta Saastumiskahtlast kaubasaadetist ei ole lubatud paigutada kohta kus see võib põhjustada teise kauba saastumise ohtliku taimekahjustajaga Saastumiskahtlase kaubasaadetise plommib Põllumajandusamet ja tema loata on kaubasaadetist kasutada või üle anda keelatud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Järelevalve tulemuste alusel teeb Põllumajandusamet otsuse kaubasaadetise nõuetele vastavuse kohta või keelab käesoleva seaduse 42 alusel saastunud kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja otsustab selle edasise kasutamise RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Kauba mille ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine on peatatud hoiu ja veokulud tasub kaubasaaja 7 Kauba kontrollimiseks vajalikud peale ja mahalaadimistööd korraldab kaubasaaja 8 Taimede taimsete saaduste ja muude objektide kontrollimise korra nende ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 41 1 Vähendatud kontroll 1 Ühendusevälisest riigist Eestisse kaubasaadetise toimetamise korral võib Põllumajandusamet teha vähendatud kontrolli komisjoni määruse EÜ nr 1756 2004 alusel millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000 29 EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid ELT L 313 12 10 2004 lk 6 9 RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 2 Taimetervise kontrolli vähendatud määrad võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 42 Saastatuse kindlakstegemine ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral 1 Saastatuse kindlakstegemise korral otsustab Põllumajandusamet kaubasaadetise tagasisaatmise või muul viisil Eestist väljatoimetamise või saatmise puhastamisele või hävitamisele Otsust tehes võib Põllumajandusamet arvestada kaubasaaja sooviga RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Kui Põllumajandusamet otsustab kaubasaadetise tagasisaatmise või muul viisil Eestist väljatoimetamise on kaubasaadetise Eestist väljatoimetamise kohustus kaubasaajal Kui kaubasaaja 10 tööpäeva jooksul kaubasaadetist Eestist välja ei toimeta siis kaubasaadetis hävitatakse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Kui saastunud kaubasaadetise koosseisus on saastumata osa mida on võimalik saastunust eraldada võib Põllumajandusamet anda saastumata osa ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise loa Saastumata osa eraldamise kulud tasub kaubasaaja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Otsus kaubasaadetise desinfitseerimisele või muul taolisel viisil puhastamisele saatmise kohta tehakse kui kaubasaadetist ettenähtud vahendiga ning nõutud viisil ja korras puhastades on tagatud taimetervisenõuete täitmine Kaubasaadetise puhastamise kulud tasub kaubasaaja 5 Saastunud kaubasaadetise hõivamise konfiskeerimise ja hävitamise teostab toll tolliseaduses sätestatud korras Põllumajandusameti otsuse alusel Saastunud kaubasaadetise hävitamise kulud tasub kaubasaaja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 43 Kontrollitoimingud välistransiidi korral RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 Kaubasaadetise puhul mis sisaldab käesoleva seaduse 41 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevaid taimi taimseid saadusi ja muid objekte mida toimetatakse ühendusevälisest riigist läbi Eesti teise ühendusevälisesse riiki kontrollitakse vahetult pärast kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse sisenemist fütosanitaarsertifikaadi või muude kaubasaatedokumentide olemasolu ja kaubasaadetise vastavust saatedokumentidele RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 44 Taimede taimsete saaduste ja muude objektide toimetamine Eestist ühendusevälisesse riiki 1 Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatavad taimed taimsed saadused ja muud objektid peavad vastama sihtriigi taimetervisenõuetele RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 1 1 Sihtriigi taimetervisenõuetele vastavuse kontroll tehakse taimede taimsete saaduste ja muude objektide ladustamiskohas taimede kasvukohas või muus ülevaatuskohas kus on kontrollitoimingute tegemiseks vajalikud tingimused RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Pärast fütosanitaarsertifikaadi väljastamist peab kaubasaadetise valdaja tagama taimede taimsete saaduste ja muude objektide partii identsuse ning kauba saatedokumentidele ja taimetervisenõuetele vastavuse säilimise kuni partii ühendusevälisesse riiki toimetamiseni RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 3 Taime taimse saaduse ja muu objekti Eestist ühendusevälisesse riiki toimetaja tasub fütosanitaarsertifikaadi ja reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamiseks tehtava dokumentide ja identsuse kontrolli ning kaubasaadetise taimetervisenõuetele vastavuse kontrolli eest riigilõivu RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 6 1 jagu Taimetervise järelevalve tasu RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 44 1 Taimetervise järelevalve tasu 1 Taimetervise järelevalve tasu edaspidi järelevalvetasu on käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede taimsete saaduste ja muude objektide dokumentide ja identsuse kontrolli ning käesoleva seaduse 41 lõigete 1 ja 2 alusel tehtava taimetervisenõuetele vastavuse kontrollitoimingute edaspidi taimetervise järelevalvetoimingud eest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik edaspidi kohustatud isik on isik kelle kaubasaadetise suhtes on Põllumajandusamet teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taimetervise järelevalvetoimingu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Käesoleva seaduse 41 1 alusel tehtud taimetervisenõuetele vastavuse vähendatud kontrolli eest tasub kohustatud isik järelevalvetasu asjaomase kaubasaadetise või partii kohta kehtestatud määrast proportsionaalselt vähendatud määras sõltumata sellest kas kaubasaadetist kontrollitakse või mitte RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 4 Piiripunktis või sihtkohas kontrollitud kaubasaadetise eest mille eest on võetud järelevalvetasu ei tule kuni vabasse ringlusse lubamise vormistamiseni tasuda taimepassi väljastamise eest riigilõivu 5 Ühendusevälisest riigist Eestisse lihtsustatud korras toimetatava kaubasaadetise järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu ei võeta 6 Euroopa Liidu standardmääradele vastavad ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava kaubasaadetise taimetervise järelevalve tasu määrad eurodes kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 44 2 Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava kaubasaadetise taimetervise järelevalve lisatasu 1 Taimetervise järelevalvetoimingute tegemise käigus on Põllumajandusametil õigus võtta iga taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku kohta lisatasu mida makstakse käesoleva seaduse s 44 3 sätestatud korras järgmiselt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 väljaspool tööaega isiku taotlusel toimunud väljakutse käigus taimetervise järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aja eest 2 hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega 3 tööajal isiku taotlusel toimunud lisakontrolli tegemisele kulunud aja eest 4 laboratoorse lisaanalüüsi eest kinnitamaks järelevalve tulemuste alusel tehtud järelduste õigsust RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 2 Lisatasu arvutamisel võetakse aluseks taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku kulutatud aeg tunni täpsusega ning iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks Arvesse võetakse taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõiduks ja sealt tagasisõiduks kulunud aeg RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Tunnitasu arvutamisel võetakse aluseks taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku keskmine töötasu mille arvutamisel lähtutakse taimetervise järelevalvega tegelevate taimetervise järelevalvetoiminguid tegevate ametnike keskmisest palgast ning sellelt makstavast sotsiaal ja töötuskindlustusmaksest taimetervise järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 Kohustatud isik kannab taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõidu ja sealt tagasisõidu kulud Kui taimetervise järelevalvetoimingut tegev ametnik kasutab taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõiduks ja sealt tagasisõiduks Põllumajandusameti ametisõidukit arvutatakse transpordikulu täiskilomeetrite kohta RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 Transpordikulu arvutamisel lähtutakse Põllumajandusameti ametisõidukite kasutamise keskmisest kulust sõidukilomeetri kohta taimetervise järelevalvetoimingu tegemise aastale eelnenud kalendriaastal RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 6 Taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra ning taimetervise järelevalvetoimingu tegemiseks kasutatava ametisõiduki transpordikulu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister 7 Laboratoorsete lisaanalüüside eest võetakse lisatasu selle laboratooriumi hinnakirja alusel kus lisaanalüüsid tehakse 8 Laboratooriumi võetavad tasud peavad olema kulupõhised läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kujundatud selliselt et kataksid nende teenustega seotud põhjendatud kulutused RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 44 3 Järelevalvetasu maksmine 1 Taime taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel peab kohustatud isik enne kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist maksma järelevalvetasu Põllumajandusameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas tolliasutuse kassasse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Taime taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel võib Põllumajandusamet küllaldase garantii korral või juhul kui kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist ja teha kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamist lubava märke saatedokumendile või elektroonilisse tolliinfosüsteemi RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb Põllumajandusamet eelmise kalendrikuu jooksul tehtud taimetervise järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu 10 kuupäevaks Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemisel arvestab Põllumajandusamet ühe kalendrikuu jooksul kontrollitud kaubasaadetiste arvu neis sisalduvate taimede taimsete saaduste ja muude objektide liiki ja kogust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peab kohustatud isik kandma järelevalvetasu sissenõudmise otsuses määratud summa üle otsuses näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakirja saamisest arvates 6 Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2008 23 150 jõust 01 01 2009 44 4 Enammakstud järelevalvetasu tagastamine 1 Enammakstud järelevalvetasu tagastatakse kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas 2 Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist selle tasumise päevast alates kahe aasta jooksul 3 Järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Põllumajandusametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 4 Põllumajandusamet teeb 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise päevast järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse Järelevalvetasu ei tagastata kui isikul puudub õigus tagasimakse saamiseks või kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut kelle eest on järelevalvetasu makstud Tagastatav järelevalvetasu kantakse üle taotluses märgitud pangakontole 10 kalendripäeva jooksul järelevalvetasu tagastamise otsuse tegemisest arvates RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 5 Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2005 68 530 jõust 01 01 2006 44 5 Taimede taimsete saaduste ja muude objektide taimetervise järelevalvetoimingute rahastamine Põllumajandusameti kulud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede taimsete saaduste ja muude objektide taimetervise järelevalvetoimingutele kaetakse kohustatud isiku tasutavast järelevalvetasust RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 7 jagu Puidu töötlemine ja märgistamine 1 jaotis Puidu kuivatamine ja vastavusmärgiga märgistamine RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 45 Puidu kuivatamise tunnistamine nõuetele vastavaks ja vastavusmärgi kasutamine 1 Puidukuivatis töödeldud puitu ja sellest puidust tooteid vastavusmärgiga HT edaspidi vastavusmärk märgistada sooviva taimetervise registrisse kantud isiku ettevõte või selle osa kus puitu kuivatatakse edaspidi puidukuivati peab olema tunnistatud puidu kuivatamise nõuetele vastavaks Ettevõte kus tegeletakse puidu kuivatamisega või puidust toodete valmistamisega tunnistatakse nõuetele vastavaks ja antakse vastavusmärgi kasutamise õigus viieks aastaks RT I 2006 28 211 jõust 01 07 2006 2 Isik kes kasutab vastavusmärgiga märgistatud puitu toodete valmistamiseks võib samuti taotleda oma ettevõtte tunnistamist nõuetele vastavaks ja vastavusmärgi kasutamise õigust 3 Puidu kuivatamise ja puidukuivatis kuivatatud puidust toodete valmistamise nõuded ja vastavusmärgi vorminõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega Nõuetes nähakse ette kuivatusprotseduuri kuivatusprotokolli puidust toodete valmistamise vastavusmärgistuse kasutamise ja ettevõtte enesekontrollisüsteemi nõuded RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 46 Puidukuivati tunnistamine nõuetele vastavaks 1 Puidukuivati või käesoleva seaduse 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte edaspidi käesolevas jaotises ettevõte nõuetele vastavaks tunnistamiseks esitab isik taotluse Põllumajandusametile RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 2 Ettevõtte nõuetele vastavuse hindamiseks kontrollib Põllumajandusamet taotluses esitatud andmete õigsust ning ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele kohapeal kaasates vajaduse korral eksperte Ekspertide kaasamisega seotud kulud tasub ettevõtja RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 3 Kui ettevõte vastab käesoleva seaduse nõuetele teeb Põllumajandusamet ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 4 Ettevõtte kus tegeletakse puidu kuivatamise või puidust toodete valmistamisega nõuetele vastavaks tunnistamise taotlemise ja taotluse menetlemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega Nimetatud korras nähakse ette nõuded ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ekspertidele 5 Isik kelle ettevõte kus tegeletakse puidu kuivatamise või puidust toodete valmistamisega on nõuetele vastavaks tunnistatud peab hiljemalt kolm kuud enne käesoleva seaduse 45 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemist taotlema oma ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist ja vastavusmärgi kasutamise õigust Selleks peab ta esitama Põllumajandusametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse mida menetletakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 47 Enesekontroll 1 Käesoleva seaduse 45 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad teostama enesekontrolli ettevõtte nõuetele vastavuse ja vastavusmärgistuse kasutamise üle Enesekontrolliga tagatakse nõuetele vastav puidu kuivatamine puidu kuivatamise korral kuivatusprotokolli koostamine ning puidu ja puidust toodete märgistamine RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 2 Enesekontrolliks tuleb ettevõttes koostada enesekontrolliplaan Enesekontrolliplaanis kirjeldatakse kõiki puidu kuivatamise etappe kuivatatud materjali ladustamist ja märgistamist Enesekontrolliplaan ja rakendatavad abinõud moodustavad enesekontrollisüsteemi Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja neid viis aastat säilitada 3 Puidu kuivatamise korral koostatavat kuivatusprotokolli tuleb säilitada üks aasta selle koostamisest arvates RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 48 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamine 1 Kui Põllumajandusameti hinnangul ei ole ettevõttes seal valitsevate olude tõttu võimalik tagada nõuetele vastavat puidu kuivatamist ja vastavusmärgistamist peatatakse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivus kuni 1 rikkumise asjaolude selgumiseni 2 ettekirjutuse täitmiseni RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise korral ei ole isikul õigust puidukuivatis kuivatatud puitu ja sellest puidust tooteid vastavusmärgiga märgistada 3 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teeb Põllumajandusamet Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt viivitamata kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 4 Kui nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud tunnistab Põllumajandusamet ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks Otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt viivitamata kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 49 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks kui isik 1 on esitanud sellekohase taotluse 2 on tegevuse lõpetanud 3 on teadvalt esitanud Põllumajandusametile valeandmeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 on korduvalt jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud ajaks kõrvaldamata 5 ei täida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid 2 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab isik viivitamata lõpetama puidukuivatis kuivatatud puidu ja sellest puidust toodete vastavusmärgiga märgistamise 3 Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Põllumajandusamet Otsus tehakse isikule viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates RT I 2009 34 224 jõust 01 01 2010 2 jaotis Kehtetu RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 50 50 2 Kehtetud RT I 2010 72 542 jõust 15 10 2010 3 peatükk TAIMEKAITSE 1 jagu Taimekaitsevahendid Kehtetu RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 51 59 Kehtetud RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 2 jagu Toimeaine taimekaitseaine ja sünergist RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 60 Toimeaine taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks taotluse esitamine 1 Taotleja esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 2 lõikes 2 ning lõike 3 punktides a ja b määratletud toimeaine taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotlemiseks sama määruse artiklis 7 sätestatud nõuete kohase kirjaliku taotluse Põllumajandusametile 2 Põllumajandusamet kontrollib taotluse nõuetekohasust ning saadab taotlejale kirjaliku teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt 3 Põllumajandusamet jätab taotluse läbi vaatamata kui taotlus ei ole nõuetekohane ning saadab selle kohta teate taotlejale teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 9 lõikes 2 sätestatud alusel ja korras 4 Põllumajandusamet hindab toimeaine vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklis 4 sätestatud toimeaine heakskiitmise kriteeriumitele ning edastab esialgse hindamisaruande viivitamata Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile 5 Kui taotleja soovib toimeaine taimekaitseaine või sünergisti heakskiidu kehtivuse pikendamist esitab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklis 14 nimetatud taotluse sama määruse artiklis 15 sätestatud korras Põllumajandusametile RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 60 1 Toimeaine taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu 1 Käesoleva seaduse s 60 nimetatud taotleja tasub Põllumajandusametile toimeaine taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise eest 2 Taotleja tasub lisaks taotluse nõuetekohasuse kontrollimisele toimeaine taimekaitseaine ja sünergisti identsuse füüsikaliste ja keemiliste omaduste analüüsimeetodite toksikoloogiliste omaduste kokkupuutest tuleneva riski jääkide keskkonnas käitumise ja leviku ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu makstakse tunnitasuna mille määra arvutamise aluseks võetakse Põllumajandusameti taimekaitse valdkonnaga seotud personali ja majandamiskulud eelmisel kalendriaastal 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasude määrad kehtestab igaks aastaks valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Põllumajandusamet teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse 60 lõikes 4 nimetatud hindamisaruande edastamisest arvates ning edastab otsuse ärakirja taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates Kui Põllumajandusamet jätab käesoleva seaduse 60 lõike 3 kohaselt taotluse läbi vaatamata teeb ta otsuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimise eest võetava tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul taotlejale sellekohase teate edastamisest arvates 6 Taotleja kannab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuses määratud summa otsuses näidatud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul otsuse ärakirja saamisest arvates Kui taotleja ei maksa käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu ettenähtud tähtaja jooksul on Põllumajandusametil õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 61 Toimeaine turustamine Kehtetu RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 3 jagu Taimekaitsevahendi turulelaskmine turustamine ja kasutamine RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 62 Taimekaitsevahendi turulelaskmise nõuded 1 Taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 kohaselt 2 Taimekaitsevahendi luba ei pea olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 28 lõikes 2 nimetatud juhtudel 3 Kemikaaliseaduse kohaselt mürgiseks väga mürgiseks kantserogeenseks mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud taimekaitsevahendi loal määrab Põllumajandusamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 31 lõike 4 punktis d nimetatud kasutajarühmaks taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja 4 Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja edaspidi professionaalne kasutaja käesoleva seaduse tähenduses on isik eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liige juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja kes oma majandus ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 63 Taimekaitsevahendi turule lubamisele esitatavad nõuded Kehtetu RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 64 Taimekaitsevahendi efektiivsuskatse 1 Taimekaitsevahendi efektiivsuskatse tehakse põllumajanduslikes taimetervise ja keskkonnatingimustes mis on asjakohased taimekaitsevahendi kasutamiseks ning mis on iseloomulikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 I lisas sätestatud tsoonis A valitsevatele tingimustele 2 Efektiivsuskatse teeb käesoleva seaduse alusel tunnustatud katseüksus RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 64 1 Katseüksuse tunnustamine 1 Isik või asutus kes soovib tegutseda tunnustatud katseüksusena esitab katseüksuse tunnustamise taotluse Põllumajandusametile 2 Tunnustatud katseüksusena tegutsemiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse katseüksus vastama komisjoni määruse EL nr 545 2011 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust EÜ nr 1107 2009 seoses taimekaitsevahendite andmenõuetega ELT L 155 11 06 2011 lk 67 126 lisa punktis 2 sätestatud nõuetele 3 Põllumajandusamet hindab katseüksuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele nii isiku esitatud andmete alusel kui ka kohapeal Põllumajandusamet teeb hindamistulemustest lähtudes otsuse katseüksuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul taotluse saamisest arvates 4 Katseüksuse tunnustamise otsus kehtib viis aastat otsuse tegemisest arvates 5 Isik või asutus kes soovib tunnustatud katseüksusena tegutsemist jätkata esitab hiljemalt kolm kuud enne katseüksuse tunnustamise otsuse kehtivuse lõppemist Põllumajandusametile katseüksuse tunnustamise taotluse 6 Tunnustatud katseüksus esitab iga aasta 15 juuniks taimekaitsevahendi efektiivsuskatsete kohta asjakohased andmed Põllumajandusametile Tunnustatud katseüksus säilitab katsetega seotud andmeid komisjoni määruse EL nr 545 2011 lisa punkti 2 alapunktis 2 2 sätestatud tähtaja jooksul 7 Täpsemad nõuded katseüksuse tunnustamise taotlemise kohta taotluse sisu ja vorminõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 65 Taimekaitsevahendi loa taotlus 1 Taimekaitsevahendi turulelaskmiseks esitab isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklites 30 33 40 47 51 ja 53 nimetatud loa saamiseks kirjaliku taotluse Põllumajandusametile ning tasub riigilõivu Riigilõivu ei tule tasuda artiklis 51 nimetatud taotluse esitamise eest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1107 2009 asjakohase taotluse kohta sätestatud nõuetele RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 66 Taimekaitsevahendi nõuetekohasuse hindamine ja taotluse menetlemine Kehtetu RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 67 Teise isiku poolt esitatud andmete kasutamine taimekaitsevahendi hindamisel Kehtetu RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 68 Taimekaitsevahendi loa andmise otsustamine Põllumajandusamet vaatab käesoleva seaduse 65 lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja otsustab taimekaitsevahendi loa andmise või sellest keeldumise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1107 2009 sätestatud alusel ja korras RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 68 1 Teadus ja arendustegevuseks loa andmine 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklis 54 nimetatud teadus või arendustegevuseks loa saamiseks esitab isik Põllumajandusametile kirjaliku taotluse milles märgib järgmised andmed 1 taotleja nimi asukoht ja aadress isiku või registrikood ning sidevahendite numbrid 2 katseid tegeva teadus ja arendusasutuse nimi aadress ja registrinumber 3 taimekaitsevahendi ja selle toimeaine nimetus toime liik preparatiivne vorm ja kogus 4 taimekaitsevahendi päritoluriigi nimi ning tootja nimi ja aadress 5 taimekaitsevahendi kasutamise eesmärk ja koht 2 Põllumajandusamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 54 lõikes 1 sätestatud juhtudel 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 68 2 Paralleelse kaubanduse loa andmine 1 Isik kes soovib Eestis turustada teises liikmesriigis lubatud taimekaitsevahendit mis on identne Eestis turule lastud taimekaitsevahendiga esitab paralleelse kaubanduse loa saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 52 lõikes 4 sätestatud nõuete kohase taotluse Põllumajandusametile ja tasub riigilõivu 2 Põllumajandusamet otsustab paralleelse kaubanduse loa andmise või sellest keeldumise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklis 52 sätestatud alusel ja korras RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 69 72 Kehtetud RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 73 Taimekaitsevahendi loa muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taimekaitsevahendi loa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab taimekaitsevahendi loa omaja Põllumajandusametile taotluse koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 43 lõikes 2 või artikli 45 lõikes 1 sätestatud teabega ning tasub riigilõivu 2 Põllumajandusamet otsustab taimekaitsevahendi loa muutmise sellest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklites 43 45 sätestatud alusel ja korras RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 73 1 Taimekaitsevahendi loa omaja kohustused 1 Taimekaitsevahendi loa omaja koostab taimekaitsevahendi kohta ohutuskaardi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1907 2006 mis käsitleb kemikaalide registreerimist hindamist autoriseerimist ja piiramist REACH ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999 45 EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus EMÜ nr 793 93 komisjoni määrus EÜ nr 1488 94 ning samuti nõukogu direktiiv 76 769 EMÜ ja komisjoni direktiivid 91 155 EMÜ 93 67 EMÜ 93 105 EÜ ja 2000 21 EÜ ELT L 396 30 12 2006 lk 1 850 artiklis 31 sätestatud nõuete kohaselt 2 Taimekaitsevahendi loa omaja klassifitseerib taimekaitsevahendi kemikaaliseaduse kohaselt Taimekaitsevahendi loa omaja ajakohastab taimekaitsevahendi märgistuse viivitamata pärast iga muudatust taimekaitsevahendi klassifikatsioonis ja märgistuses kemikaaliseaduse ja komisjoni määruse EL nr 547 2011 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust EÜ nr 1107 2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega ELT L 155 11 06 2011 lk 176 205 kohaselt ning teavitab sellest kirjalikult Põllumajandusametit 3 Taimekaitsevahendi loa omaja teavitab Põllumajandusametit taimekaitsevahendi võimalikust kahjulikust või lubamatust mõjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklis 56 sätestatud nõuete kohaselt RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 74 Taimekaitsevahendi pakendamine esitlemine ja märgistamine 1 Taimekaitsevahendi pakendamine ja esitlemine peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artiklis 64 ning kemikaaliseaduse alusel sätestatud nõuetele 2 Taimekaitsevahendi märgistamine peab vastama komisjoni määruses EL nr 547 2011 ning teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 75 Taimekaitsevahendite klassifitseerimine Kehtetu RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 76 Taimekaitsevahendi turustamise nõuded 1 Professionaalsele kasutajale ettenähtud taimekaitsevahendi turustamise korral tagab taimekaitsevahendi turustaja et tema juures töötab piisavalt taimekaitsetunnistust omavaid töötajaid kes annavad professionaalsele kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise ning ohutuskaartide tervise ja keskkonnariskide kohta 2 Mitteprofessionaalsele kasutajale ettenähtud taimekaitsevahendi turustamise korral annab taimekaitsevahendi turustaja ostjale üldist teavet taimekaitsevahendi kasutamise eelkõige taimede töötlemise nõuetekohase hoiustamise ja ohutu kõrvaldamise kohta ning taimekaitsevahendi kasutamisega seotud tervise ja keskkonnariskide ning madalama riskiastmega taimekaitsevahendite kohta 3 Taimekaitsevahendi turustaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik sealhulgas hulgimüüja jaemüüja edasimüüja ja tarnija kes laseb taimekaitsevahendi turule 4 Selle isiku andmed kes soovib tegeleda taimekaitsevahendi turustamisega peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 77 Taimekaitsevahendi hoiu ja turustuskoht 1 Ruum kus hoitakse turustatavat taimekaitsevahendit peab vastama kemikaaliseaduse ja käesoleva seaduse nõuetele Turustatavat taimekaitsevahendit hoitakse ja turustatakse eraldi toidust ravimitest ja söödast et vältida nende saastumist taimekaitsevahendiga 2 Turustatava taimekaitsevahendi hoiu ja turustuskohas ei tohi olla taimekaitsevahendi avatud pakendeid Hoiu ja turustuskohas on keelatud taimekaitsevahendit ümber pakendada Taimekaitsevahend mille pakend on purunenud kõrvaldatakse viivitamata turustamiselt ja kahjutustatakse kemikaaliseaduses sätestatud korras 3 Taimekaitsevahendi turustaja esitab enne turustamise alustamist Põllumajandusametile taotluse hoiu ja turustuskoha kandmiseks taimekaitsevahendite registrisse 4 Taimekaitsevahendi turustaja peab hoiu ja turustuskohas taimekaitsetunnistuse alusel turustatava taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt Arvestuses näidatakse ära turustamise kuupäev taimekaitsevahendi ostja nimi taimekaitsetunnistuse number ning turustatud taimekaitsevahendi nimetus ja kogus Taimekaitsevahendi turustaja säilitab arvestust viie aasta jooksul turustamise päevast arvates RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 78 Taimekaitsevahendi kasutamise nõuded 1 Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel arvestades head taimekaitsetava Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid 2 Taimekaitsevahendit kasutatakse veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud nõuete kohaselt 3 Integreeritud taimekaitse on kasutatavate taimekaitseabinõude kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine selliselt et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale oleks vähendatud või viidud miinimumini 4 Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tingimused ja viisi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Taimekaitsevahendit hoitakse selleks sobivas ruumis taimekaitsevahendi väikese koguse puhul ka selleks ettenähtud konteineris või kapis mis on lukustatud ja millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk Taimekaitsevahendit hoitakse eraldi toidust ravimitest ja söödast et vältida nende saastumist taimekaitsevahendiga 6 Isik kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses peab kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus kasutuskorra aeg kulunorm maa ala ja taimekultuur mille peal taimekaitsevahendit kasutati Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta 7 Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada õhusõidukilt 8 Taimekaitsevahendi jääke ja pakendijäätmeid käideldakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud nõuete kohaselt 9 Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 78 1 Taimekaitsevahendi kasutamise erinõuded 1 Avalikus kohas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1107 2009 artikli 3 punktis 14 nimetatud haavatava elanikkonnarühma kasutataval alal nagu avalik park ja aed spordi puhke ja kooliala laste mänguväljak ning tervishoiuasutuse vahetus läheduses asuv ala võib taimekaitsevahendit kasutada üksnes professionaalne kasutaja 2 Taimekaitsevahendi kasutamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal eelistatakse madalama riskiastmega taimekaitsevahendit ja bioloogilise tõrje meetodit RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2011 78 2 Taimekaitsetunnistus 1 Taimekaitsevahendi turustaja professionaalne kasutaja ja nõustaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus 2 Taimekaitsetunnistus on dokument mis tõendab et isik võib turustada osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste 3 Nõustaja on isik kellele on kutseseaduses sätestatud alusel ja korras antud konsulendi kutse RT I 04 12 2014 3 jõust 01 01 2015 4 Kui taimekaitsevahendi turustaja on juriidiline isik siis piisab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks kui tema heaks tegutseb lepingu alusel käesoleva seaduse 76 lõikes 1 nimetatud isik 5 Taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandusamet Taimekaitsetunnistus kehtib viis aastat 6 Põllumajandusametil on õigus tunnistada taimekaitsetunnistus kehtetuks kui 1 isik on korduvalt rikkunud asjakohase Euroopa Liidu õigusakti käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga kehtestatud taimekaitsevahendi pakendi märgistuse turustamise või kasutamise nõudeid 2 isik on korduvalt jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks kõrvaldamata RT I 25 11 2011 3 jõust 26 11 2013 79 Taimekaitsekoolitus 1 Taimekaitsekoolitust korraldab Põllumajandusameti heakskiidetud taimekaitsekoolituse programmi alusel täiskasvanute koolitusasutus edaspidi koolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse kutseõppeasutuse seaduse ja käesoleva seaduse nõuete kohaselt 2 Koolitusasutus koostab taimekaitsekoolituse programmi arvestades

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=62249&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kuulutab taimekarantiini välja põllumajandusliku või muu kõlviku saastumisel karantiinse taimekahjustajaga kui muul viisil ei ole võimalik vältida taimekahjustaja levikut või korraldada tõrjet Taimekarantiini väljakuulutamisel määratakse karantiinipiirkond ja kohaldatavad abinõud 3 Taimede ja taimsete saaduste väljavedu karantiinipiirkonnast toimub taimekaitseinspektori loal Luba antakse kui taimede või taimsete saaduste partii ei ole karantiinsest taimekahjustajast saastatud Karantiinsest taimekahjustajast saastatud seemet ja taimset paljundusmaterjali karantiinipiirkonnast välja ei veeta 4 Kui taimekarantiini väljakuulutamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud teeb Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor põllumajandusministrile ettepaneku taimekarantiini lõpetamiseks Taimekarantiin kuulutatakse lõppenuks põllumajandusministri määrusega 5 Taimekarantiini ajal põllumajandustootja poolt karantiinse taimekahjustaja keemiliseks tõrjeks tehtud kulusid finantseeritakse osaliselt riigieelarves selleks ettenähtud vahenditest Põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu 6 Riigieelarveline finantseerimine toimub pärast taimekarantiini lõppemist hüvise maksmisena Hüvise taotlemiseks esitab põllumajandustootja Taimetoodangu Inspektsioonile käesoleva määruse lisas toodud vormi kohase taotluse ühe kuu jooksul pärast taimekarantiini lõppemist 7 Hüvise arvutamisel võetakse aluseks hektarite arv millel põllumajandustootja karantiinse taimekahjustaja tõrjet teostas preparaadi keskmine turuhind preparaadi kulu ühe hektari kohta ja pritsimisteenuse keskmine tasu Keskmise turuhinna ja tasu selgitamiseks võib tellida ekspertiisi 8 Taimetoodangu Inspektsioon kontrollib esitatud andmete õigsust arvutab hüvise suuruse ja esitab põllumajandusministrile ettepaneku hüvise maksmise kohta Hüvise maksmise otsustab põllumajandusminister ja summa kantakse üle põllumajandustootja pangaarvele kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=28442&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse mida ta muul juhul ei oleks teinud Teave on ebaõige kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta 1 kauba või teenuse olemasolu või olemus 2 kauba või teenuse peamised omadused 3 kaupleja kohustuste ulatus kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis tahes avaldus või sümbol mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja kauba või teenuse tunnustamisega 4 hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu 5 hoolduse varuosade asendamise või parandamise vajadus 6 kauplejana tegutsevat isikut või tema esindajat kirjeldavad tunnused ja õigused sealhulgas kaupleja nimi ja juriidiline vorm tema vara kvalifikatsioon staatus tunnustamine kuuluvus või seotus ja õigused tööstus kaubandus või intellektuaalsele omandile või saadud autasud ja tunnustused 7 tarbija õigused kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kauba või teenuse peamised omadused on muu hulgas 1 kättesaadavus 2 tulenev kasu 3 kaasnevad riskid 4 teostus koostis ja juurdekuuluvad lisandid 5 valmistamise või varumise viis ja aeg 6 kasutusotstarve ja viis 7 kogus 8 kirjeldus ja päritolu 9 kasutamisest oodatavad tulemused 10 kauba või teenuse kontrollimiste või katsetuste tulemused ja olulised tunnused 11 kättetoimetamise tingimused 12 müügijärgne teenindamine ja võimalike kaebuste lahendamise kord 4 Kauplemisvõte on eksitav ka siis kui selle mõjul konkreetses olukorras arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse mida ta muul juhul ei oleks teinud ja kui kauplemisvõttega seondub 1 kauba või teenuse turundusviis sealhulgas võrdlev reklaam mis tekitab segadust seoses konkurendi kaupade või teenuste kaubamärkide ärinimede või muude eristatavate tunnustega 2 käitumiskoodeksis sisalduva kohustuse täitmata jätmine koodeksit järgima kohustunud kaupleja poolt kui kaupleja viitab oma seotusele käitumiskoodeksiga 5 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatut ei peeta eksitavaks kauplemisvõtteks kui käitumiskoodeksis sisalduv kohustus ei ole täpselt järgitav vaid on pürgimuslik ja selle täitmist ei ole võimalik kindlaks teha 6 Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks kui sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt arusaamatult mitmetähenduslikult ebaõigel ajal või kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki kui viimane ei selgu juba kontekstist ning selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse mida ta muul juhul ei oleks teinud 7 Kui teabe edastamiseks kasutatav sidevahend seab ruumilised või ajalised piirangud võib selle kaudu edastada ainult osa olulisest teabest tingimusel et kaupleja teeb edastamata jäänud teabe tarbijale kättesaadavaks muul viisil 8 Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati eksitavaks ja on keelatud 1 tõele mittevastav väide et kaupleja on käitumiskoodeksiga liitunud 2 tõele mittevastav väide et käitumiskoodeksi on heaks kiitnud avalik õiguslik või muu institutsioon 3 usaldus kvaliteedi või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma sellekohase loata 4 tõele mittevastav väide et kaupleja tema kauplemisvõtte või tema pakutava kauba või teenuse on heaks kiitnud kinnitanud või lubanud avalik õiguslik või eraõiguslik institutsioon või samasisulise väite esitamine heakskiiduks kinnitamiseks või loa saamiseks vajalikele tingimustele vastamata 5 ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga kui kaupleja jätab seejuures avaldamata oma põhjendatud kahtluse et ta ei ole suuteline sellise hinnaga seda kaupa või teenust või sellega võrdväärset kaupa või teenust pakkuma või korraldama selle tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus ja kogustes mis on mõistlikud seda kaupa või teenust selle reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades peibutusreklaam 6 ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja seejärel reklaamitud kauba või teenuse näitamisest keeldumine või defektse näidise demonstreerimine või kõnealuse kauba või teenuse tellimuse vastuvõtmisest või mõistliku aja jooksul tarnimisest keeldumine teistsuguse kauba või teenuse müügi edendamise eesmärgil peibutusmüük 7 tõele mittevastav väide et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või teatud tingimustel saadaval väga piiratud aja jooksul et mõjutada tarbijat kohe otsustama ja jätta ta ilma piisavast võimalusest või ajast mis on vajalik teadliku valiku tegemiseks 8 tarbijale kellega kaupleja on enne tehingu tegemist suhelnud oma asukohariigi ametlikust keelest erinevas keeles müügijärgse teenuse osutamise lubamine jättes teavitamata et sellise teenuse kasutamine on võimalik ainult teises keeles RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 9 tõele mittevastav väide või muul moel tõele mittevastava mulje loomine et kauba või teenuse müük on õiguspärane 10 tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana 11 reklaamiga mitteseostatavate tekstide edastamine meedias eesmärgiga kauba või teenuse müüki edendada kui kaupleja on edastamise eest maksnud kuid ei anna sellest tarbijale teada teksti sisu või selgelt äratuntava kujutise või heli kaudu reklaamtekst 12 oluliselt ebatäpne väide sellise riski olemuse ja ulatuse kohta mis ohustab tarbija või tema perekonna turvalisust kui tarbija kaupa või teenust ei osta 13 teise tootja tootega sarnase toote müügi edendamine viisil mis tahtlikult eksitab tarbijat pannes ta uskuma et toote on valmistanud nimetatud teine tootja 14 niisuguse müügiskeemi loomine kasutamine ja arendamine milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest püramiidmüügiskeem 15 tõele mittevastav väide et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta vahetada 16 väide et kaup või teenus aitab õnnemängudes võita 17 tõele mittevastav väide et kaup või teenus ravib haigusi talitlushäireid või väärarendeid 18 ebatäpsete andmete edastamine turutingimuste või kauba või teenuse turult leidmise võimaluste kohta et mõjutada tarbijat kaupa või teenust omandama tavapärasest ebasoodsamatel tingimustel 19 auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata 20 kauba või teenuse kirjeldamine sõnadega prii tasuta või muu samalaadse väljendiga kui tarbija peab tasuma muude kulude eest kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega seotud vältimatud kulud 21 turundusmaterjalidesse arve või maksmisele viitava samalaadse dokumendi lisamine mis jätab tarbijale vale mulje et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud 22 tõele mittevastav väide või muul moel vale mulje loomine et kaupleja ei tegutse oma majandus või kutsetegevusega seotud eesmärgil või tõele mittevastavalt enda esitlemine tarbijana 23 tõele mittevastava mulje loomine et kauba või teenusega seotud müügijärgsed teenused on lisaks Eestile kättesaadavad ka teistes liikmesriikides RT I 2007 56 375 jõust 12 12 2007 12 4 Oluline teave ostukutsel 1 Ostukutse on kaupleja edastatud kommertsteadaanne milles on selle edastamise vahendile kohasel viisil esitatud kauba või teenuse omadused ja hind ning seega võimaldatud tarbijal ostu sooritada 2 Käesoleva seaduse 12 3 lõikes 6 nimetatud oluline teave on ostukutse puhul järgmine teave kui see ei selgu juba kontekstist 1 kauba või teenuse peamised omadused ulatuses mis on kohane sellele kaubale või teenusele ja teabe edastamiseks kasutatavale sidevahendile 2 kaupleja tegevuskoha aadress ja nimi või ärinimi ning vajaduse korral selle kaupleja aadress ja nimi või ärinimi kelle huvides ta tegutseb 3 kauba või teenuse hind koos maksudega või hinna arvutamise alused kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei ole võimalik hinda eelnevalt välja arvutada 4 hinna sisse arvestamata veo posti või kättetoimetamiskulud või teave et selliste kulude tasumine on nõutav kui neid kulusid ei ole võimalik eelnevalt välja arvutada 5 kauba või teenuse eest tasumise kord 6 kauba kättetoimetamise või tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise kord kui see erineb kaupleja ametialase hoolsuse nõuetest 7 viide vastava õiguse olemasolule tehingu puhul millest on võimalik taganeda või mida on võimalik üles öelda 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele on ostukutse puhul oluliseks teabeks ka selline teave mille esitamise nõue kauba või teenuse turustamisel või reklaamimisel on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktiga RT I 2007 56 375 jõust 12 12 2007 12 5 Agressiivne kauplemisvõte 1 Kauplemisvõte on agressiivne kui sellega konkreetses olukorras arvestades kõiki selle asjaolusid ahistamise sunni sealhulgas füüsilise jõu kasutamise või liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse mida ta muul juhul ei teeks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigne mõjutamine on kaupleja tugevama positsiooni ärakasutamine tarbijale surve avaldamiseks viisil mis oluliselt piirab tarbija võimalust teha teadlik valik Tarbijale surve avaldamine võib toimuda ka füüsilist jõudu kasutamata või ähvarduseta seda kasutada 3 Kauplemisvõtte puhul ahistamise sunni või liigse mõjutamise kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmised asjaolud 1 kauplemisvõtte ajastus koht olemus ja kestus 2 ähvardav või solvav käitumine või selline keelekasutus 3 tarbija otsustusvõimet vähendava tõsise õnnetusjuhtumi või eriliste asjaolude teadlik ärakasutamine et mõjutada tarbija otsust kauba või teenuse suhtes 4 kaupleja poolt pealesunnitud koormav või ebaproportsionaalne lepinguväline takistus kui tarbija soovib kasutada lepingulisi õigusi kaasa arvatud õigust lepingust taganeda või vahetada kaupa teenust või kauplejat 5 ähvardus rakendada meetmeid mis õiguslikult ei ole võimalikud 4 Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati agressiivseks ja on keelatud 1 mulje loomine et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda 2 tarbija külastamine tema kodus eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses 3 järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni faksi e posti või muu sidevahendi abil välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses 4 kindlustuspoliisi alusel nõuet esitada soovivalt tarbijalt selliste dokumentide nõudmine mida nõude põhjendatuse seisukohast ei saa mõistlikkuse põhimõtte kohaselt pidada asjakohasteks või järjepidev asjasse puutuvatele kirjadele vastamata jätmine et panna tarbija loobuma oma lepingujärgsete õiguste kasutamisest 5 reklaamis sisalduv lastele suunatud otsene pöördumine millega neid kutsutakse üles ostma reklaamitud kaupa või teenust või veenma vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema 6 kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest mida tarbija ei ole tellinud või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 7 tarbijale antud sõnaselge teadaanne et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut 8 tõele mittevastava mulje loomine et tarbija on juba võitnud võidab või pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud samaväärset kasu kui tegelikult auhind või muu samaväärne kasu puudub või kui auhinna või muu samaväärse kasu kättesaamine eeldab tarbijalt rahamaksmist või muud kulutusega seotud tegevust RT I 2007 56 375 jõust 12 12 2007 13 Koduukseleping Kehtetu RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 14 Sidevahendi abil sõlmitud leping Kehtetu RT I 31 12 2013 1 jõust 13 06 2014 4 peatükk TARBIJAKAITSE KORRALDUS 1 jagu Valitsusvälised tarbijaühendused 15 Tarbijaühendused 1 Tarbijaühendus on isikute vabatahtlik ühendus mille tegevuse eesmärk on kaitsta ning edendada tarbijate huve ja õigusi ning mis on asutatud ja registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele 2 Tarbijaühendusel on õigus 1 osaleda tarbijakaitsepoliitika kujundamisel ning elluviimisel 2 korraldada tarbijakaitsealast teavitamist nõustamist ja õpet 3 nõustada ja abistada tarbijat 4 esindada tarbijat lihtkirjaliku volikirja alusel kohtus ja muus riigiasutuses ning suhetes kaupleja või tootjaga 5 esindada tarbijat lihtkirjaliku volikirja alusel kohtuvälise vaidluse lahendamisel 6 korraldada tarbijakaitsealaseid uuringuid 7 teha koostööd tarbijakaitse järelevalveasutustega 3 Tarbijate kollektiivseid huve esindav on käesoleva seaduse tähenduses tarbijaühendus mille liikmeteks on vähemalt 50 isikut või ühenduste liit mille liikmesühendustesse kuulub kokku vähemalt 50 isikut ja mis 1 esindab tarbijate huve kohalikul või riigi tasandil 2 on sõltumatu ettevõtjatest ja erakondadest 4 Tarbijate kollektiivseid huve esindaval tarbijaühendusel või ühenduste liidul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule õigus 1 nõuda võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel kohtu kaudu tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks tarbijaid ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise või muude rikkumiste lõpetamist ja rikkumisest hoidumist 2 osaleda universaalteenuse osutaja ja tarbija vaheliste lepingute tüüptingimuste üle peetavatel läbirääkimistel sealhulgas hinnakujunduse küsimustes 5 Tarbijate kollektiivseid huve esindava tarbijaühenduse või ühenduste liidu tarbijakaitsetegevust võib toetada riigieelarvest valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra kohaselt 6 Tarbijaühendus esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse 36 lõike 5 ja 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta RT I 2009 54 363 jõust 01 01 2010 2 jagu Tarbijakaitse kohaliku omavalitsuse tasandil 16 Kohaliku omavalitsuse tarbijakaitsetegevus 1 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil tarbijate tarbijakaitsealast nõustamist Kohalik omavalitsus on kohustatud nõustama ja abistama tarbijaid küsimustes mis on seotud teenustega mida kohalik omavalitsus seaduse alusel korraldab 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus moodustada tarbijakaitseüksuse või volitada ametiisiku tegelema tarbijakaitsega või sõlmida vastavalt halduskoostöö seadusele asjakohase halduslepingu käesoleva seaduse 15 lõikes 1 nimetatud tarbijaühendusega 3 jagu Riiklik tarbijakaitse 17 Tarbijakaitseamet 1 Tarbijakaitseamet on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus 2 Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve juhindudes käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest Tarbijakaitseameti pädevuses on 1 teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle 2 teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks 3 lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks ametile tarbija õiguste rikkumise kohta esitatud avaldusi ja kaebusi 4 teavitada üldsust kaupleja või tootja tegevusest mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve 5 nõustada tarbijaid tarbijaühendusi ja kauplejaid ning aidata kaasa nende tarbijakaitsealaste teadmiste täiendamisele 6 pidada läbirääkimisi ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega sealhulgas turguvalitsevate universaalteenuse pakkujatega teenuse kvaliteedi ja tarbijale mõistliku hinna küsimustes 7 sõlmida koostöökokkuleppeid teiste järelevalveasutustega ning kohaliku omavalitsuse üksustega 8 nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist RT I 2007 56 375 jõust 12 12 2007 17 1 Tarbijakaitseameti järelevalve infosüsteem 1 Tarbijakaitseameti järelevalve infosüsteem on andmekogu mille pidamise eesmärk on ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine süstematiseerimine asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine 2 Andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitseamet 3 Andmekogusse kantavad andmed 1 isiku esitatud selgitustaotluse teabenõude ja kaebuse menetlemise andmestik 2 haldusmenetluse andmestik 3 väärteomenetluse andmestik 4 toote ohutuse alane andmestik 4 Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses 5 Andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 31 12 2013 1 jõust 10 01 2014 18 Ärisaladuse hoidmine Tarbijakaitsealase pädevusega ametiisik ning tarbijaühenduste ja ühenduste liitude esindajad on kohustatud hoidma ärisaladust mis on neile teatavaks saanud seoses tarbijakaitseülesannete täitmisega Ärisaladusena ei käsitata teavet mis on seotud kaupleja õigusrikkumisega või mille edastamine on ette nähtud seaduses 5 peatükk TARBIJA KAEBUSTE LAHENDAMINE 1 jagu Tarbija kaebuse lahendamise üldine kord 19 Kaebuse esitamine kauplejale 1 Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu 2 Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel 3 Kui vaidluse lahendamine suuliselt esitatud kaebuse alusel ei ole võimalik esitab tarbija selle kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis märkides selles 1 oma nime ja kontaktandmed 2 kaebuse esitamise kuupäeva 3 kauba või teenuse puuduse 4 kauplejale esitatava nõude 4 Kirjalikus kaebuses viidatakse tehingu sooritamist või müügi või töövõtugarantiid tõendavale dokumendile või lisatakse kaebusele asjakohane dokument või selle koopia 5 Kui tarbija kaebus on esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peab kaupleja samas vormis kinnitama kaebuse vastuvõtmist 6 Kaupleja on kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi vaatama selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest Kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning tarbijat sellest kirjalikult teavitama määrates uue mõistliku tähtaja 7 Kui kaupleja leiab et tarbija nõue on alusetu või põhjendamatu ning tarbijaga kokkulepet ei saavutata või saavutatakse see osaliselt väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama 8 Kui kaupleja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei ole täitnud oma lubadust kaebus lahendada loetakse et kaupleja on keeldunud kaebuse lahendamisest 20 Klienditeenindus Tarbija kaebuste lahendamiseks ning tarbijale teabe andmiseks peab universaalteenuse osutaja tagama asjakohase ja tasuta klienditeeninduse olemasolu 21 Tarbija õigus nõuda kaitset Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu 2 jagu Tarbijakaebuste komisjoni pädevus moodustamine ja töökord 22 Tarbijakaebuste komisjoni pädevus 1 Tarbijakaebuste komisjon edaspidi komisjon on tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon 2 Komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel ja kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus on 20 või enam eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Komisjon ei lahenda vaidlust kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist kehavigastusest või tervisekahjustusest Need vaidlused lahendatakse kohtus 4 Komisjon ei lahenda vaidlusi mis on seotud tervishoiuteenuse ja õigusabiteenuse osutamisega kinnisasja ja ehitise võõrandamisega samuti vaidlusi mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes Need vaidlused lahendatakse pädevas institutsioonis või kohtus 5 Komisjon ei tegele kaebusega kui vaidluse lahendamine väljub komisjoni pädevusest käesoleva paragrahvi lõikest 2 3 või 4 tulenevatel asjaoludel 23 Komisjoni staatus ja liikmed 1 Komisjon tegutseb Tarbijakaitseameti juures Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning teeb otsuseid sõltumatult lähtudes seadusest ning muudest õigusaktidest 2 Komisjoni kuuluvad komisjoni esimees ja liikmetena ettevõtlusorganisatsioonide erialaliitude Tarbijakaitseameti ning käesoleva seaduse 15 lõikes 3 nimetatud tarbijaühenduste või ühenduste liidu esitatud esindajad 3 Komisjoni esimeheks võib olla isik kellel on akadeemiline õigusalane kõrgharidus ja kes tunneb tarbijaõigust Komisjoni esimeeste nimekirja kinnitab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult justiitsministriga 4 Ettevõtlusorganisatsioonid erialaliidud ja käesoleva seaduse 15 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendused või ühenduste liit esitavad Tarbijakaitseametile kirjalikult ettepanekud oma esindajate kandmiseks komisjoni liikmete nimekirja Tarbijakaitseameti esindajad komisjoni liikmete nimekirja nimetab ameti peadirektor oma käskkirjaga Komisjoni liige arvatakse nimekirjast välja liikme esitanud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel 24 Komisjoni koosseis 1 Iga vaidluse läbivaatamiseks kinnitab Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud ametiisik vähemalt kolmeliikmelise komisjoni koosseisu milles üks liige on esimees Komisjoni koosseisus on võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid 2 Komisjoni koosseisu kinnitamise korra ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 25 Komisjoni töötingimused ja tööga seotud kulud 1 Kaebuse läbivaatamine komisjonis on pooltele tasuta 2 Tarbijakaitseamet tagab komisjoni asjaajamise istungi ruumi istungi protokollimise ja otsuste avaldamise 3 Komisjoni esimehe töötasustamise määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Tarbijakaitseametile selleks eraldatud raha arvel 3 jagu Kaebuse lahendamine komisjonis 26 Kaebuse esitamine 1 Tarbija või tema esindaja esitab Tarbijakaitseameti kaudu komisjonile kirjaliku kaebuse kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendiga 2 Kui tarbija nimel esitab kaebuse tarbija esindaja tuleb lisada ka tarbija esindaja lihtkirjalik volikiri 3 Kaebuses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=60797&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ä r u s 11 juulist 1991 a nr 135 Tallinn Toompea Tartu Õpetajate Seminari reorganiseerimise kohta rakenduslikuks kõrgkooliks Eesti Vabriigi Valitsus m ä ä r a b 1 Nõustuda Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ettepanekuga Tartu Õpetajate Seminari reorganiseerimise kohta rakenduslikuks kõrgkooliks säilitades seejuures õppeasutuse endise nime 2 Kehtestada et 1 Tartu Õpetajate Seminar on rakenduslik kõrgkool mis valmistab ette rakendusliku kõrgharidusega spetsialiste ning korraldab nende täienduskoolitust ja ümberõpet 2 Tartu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5144&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive