archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    r u s 28 detsembrist 1993 a nr 415 Tallinn Toompea Töötajatele distsiplinaarkaristuse korras määratud rahatrahvi sotsiaalkindlustuse eelarvesse kandmise korra kohta Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse RT 1993 26 441 paragrahvi 28 täitmiseks Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Tööandjal kanda distsiplinaarkaristuse korras määratud rahatrahvi kinnipidamisel töötaja palgast kinnipeetud rahatrahv sotsiaalkindlustuse eelarvesse hiljemalt trahvi kinnipidamisele järgneval sotsiaalmaksu ülekandmise kuupäeval VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10301&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    01 2014 AVALDATUD RT I 03 12 2013 4 Töötasu alammäära kehtestamine Vastu võetud 28 11 2013 nr 166 Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel 1 Töötasu alammäära kehtestamine 1 Kehtestada alates 1 jaanuarist 2014 a tunnitasu alammääraks 2 13 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot 2 Kehtestada alates 1 jaanuarist 2015 a tunnitasu alammääraks 2 34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=135113&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja teed 1 Evakuatsioonipääsud ja teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale 2 Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töökohtadelt kiiresti ja ohutult 3 Evakuatsioonipääsude ja teede arv paiknemine ja mõõtmed määratakse ehitusplatsi suuruse paiknemiskoha kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel 4 Evakuatsioonipääsud ja teed peavad olema märgistatud ja varustatud piisava turvavalgustusega juhul kui töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 12 Tule ja plahvatusoht 1 Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii et tuleoht oleks välistatud Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral 2 Sõltuvalt ehitusplatsist ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest ehitusplatsi tehnilisest varustatusest ehitusplatsil kasutatavate ja säilitatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplats varustada piisava hulga tulekustutusvahenditega vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemide ning tulekahju signalisatsioonisüsteemidega 3 Esmased tulekustutusvahendid tuleb ehitusplatsil paigutada nähtavale ja takistustest vabale pinnale ruumides võimalikult väljapääsu lähedale või vahetult töökoha juurde kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem 4 Kui ehitusel kasutatakse ja ladustatakse plahvatusohtlikke aineid või aineid mille kasutamisega võib eralduda plahvatusohtlikku tolmu või gaasi tuleb tule ja plahvatusohu vältimiseks rakendada kaitseabinõusid ventilatsioon lahtise tule kasutamise keeld jms VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 13 Ventilatsioon 1 Töötamiskohtades peab olema tagatud varustatus värske õhuga Selle taseme määramisel arvestatakse tööprotsessi iseärasusi kasutatavaid töömeetodeid ning töötajate füüsilist koormust 2 Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu tuleb see töötamiskohalt kõrvaldada 3 Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tervist kahjustavat tõmbetuult 4 Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrollsüsteemiga mis teavitab igast rikkest kui see on vajalik töötajate tervise kaitseks VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 14 Füüsiline koormus 1 Töötajate füüsilise ülekoormuse vältimiseks tuleb töömeetodid ja vahendid valida sellised et nende kasutamine ei põhjustaks töötajale liigset koormust 2 Raskuste käsitsi teisaldamisel tuleb arvestada Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 9 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 15 Isikukaitsevahendite kasutamine 1 Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel töö redelitel ja tellingutel tellingute püstitamine ja lahtivõtmine töö tõsteseadmete sh kraana tööpiirkonnas 2 Tellingutel katustel tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid 3 Ehitustöödel peab üldjuhul kasutama kaitsejalanõusid Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel tuleb kasutada põlvekaitseid 4 Kui töötatakse pimedal ajal või maa all tuleb riietel kanda helkurit või helkurriba Töötamisel liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma ohutusvesti või riietust pimedal ajal lisaks ka helkurriba Helkurriba peab olema kinnitatud hästi nähtavale kohale vajaduse korral ka kaitsekiivri külge 5 Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale nt alale kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama sobivaid isikukaitsevahendeid VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 16 Temperatuur 1 Nende ehitises paiknevate ruumide temperatuur kus asuvad töötamiskohad tuleb hoida töötajale sobiv arvestades töö laadi ja töötaja füüsilist koormust 2 Olmeruumide temperatuur peab vastama nende kasutusotstarbele VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 17 Valgustus 1 Töötamiskohtade tööruumide ja liikumisteede valgustus peab olema piisav eelistada tuleb loomulikku päevavalgust Öisel ajal ja olukorras kus loomulik päevavalgus osutub ebapiisavaks tuleb kasutada tehisvalgustust vajaduse korral kaasaskantavaid põrutuskindlaid valgusallikaid 2 Vältima peab heleduste suuri erinevusi ning pimestamist Vajaduse korral tuleb töökoha valgustatust suurendada vastavalt töötaja eale või terviseseisundile 3 Liikumisteede minimaalne lubatud valgustatus kogu nende ulatuses on 25 luksi 4 Tehisvalguse värv ei tohi muuta ega mõjutada ohutusmärkide teabemärgistuse ja märgistatud esemete tähendust ning nähtavust 5 Tööruumide töökohtade ja liikumisteede valgustid peavad olema paigaldatud selliselt et need ei ohustaks töötajaid 6 Tööruumid töökohad ja liikumisteed kus töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke tõttu ohtu peavad olema varustatud piisava turvavalgustusega VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 18 Uksed ja väravad 1 Lükanduksed peavad olema varustatud kaitseseadisega mis takistab uste väljalibisemist juhtteelt ja ümberkukkumist 2 Tõstustel ja väravatel peab olema allakukkumist takistav mehhanism või muu kukkumisvastane kaitse 3 Kui jalakäijatel on ohtlik sõidukite liikumiseks ette nähtud väravaid läbida peavad nende vahetus läheduses asetsema tähistatud jalgväravad jalakäijate jaoks Jalgväravad tuleb hoida takistustest vabad 4 Elektriajamiga uksed ja väravad peavad liikuma ohutult ning olema varustatud pidurdusseadisega mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal Kui elektriajamiga uksed või väravad ei avane voolukatkestuse korral automaatselt peab neid olema võimalik avada käsitsi 5 Läbipaistvad uksed peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud 6 Pöörduksed ning väravad ja pendeluksed peavad olema läbipaistvad või läbipaistva vaateavaga VV m 30 04 2009 Nr 74 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 155 19 Liikumisteed ja ohualad 1 Liikumisteed samuti kõik trepid statsionaarsed redelid laadimisestakaadid ja kaldteed peavad olema projekteeritud valmistatud ja paigutatud selliselt et nende kasutamine oleks ohutu nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid 2 Jalakäijate ja sõidukite liikumisteede mõõtmed peavad vastama kasutajate arvule ja kasutuse laadile 3 Kui liikumisteel liiguvad sõidukid peab jalakäijatele olema tagatud ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded 4 Sõidukite liikumisteede ning jalakäijate uste väravate ülekäikude ja treppide vahel peab olema piisav vahemaa 5 Liikumisteed ja suunad peavad olema selgesti märgistatud neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada 6 Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid et sinna ei pääseks kõrvalised isikud Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud töötaja ning tema kaitseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid 20 Laadimisestakaadid ja kaldteed 1 Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama veokite ja laaditavate veoste mõõtmetele 2 Laadimisestakaadil peab olema vähemalt üks väljapääs 3 Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad olema ohutud 21 Liikumisruum töötamiskohal 1 Töötamiskoha maa või põrandapind peab olema sellise suurusega mis võimaldab töötajatele piisavalt liikumisvabadust oma töö tegemiseks arvestades kasutatavaid materjale

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=33196&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    korraldab töid sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta Kui kokkulepet ei ole sõlmitud vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda ning tagavad et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 5 Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist esmaabi andmise päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 6 Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama kuidas neist hoiduda Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 7 Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise RT I 2007 3 11 jõust 01 07 2007 8 Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust RT I 2007 3 11 jõust 01 07 2007 12 1 Tööandja ennetustegevus 1 Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks 2 Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel 1 riskide tekkimise vältimine 2 vältimatute riskide hindamine 3 riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik nende vähendamine vastuvõetava tasemeni 4 ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga 5 töö töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks 6 töövahendite ja meetodite kohandamine tehnika arengule 7 ühiskaitsemeetmete ja vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele 8 ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine mis hõlmab tehnoloogiat töökorraldust töötingimusi sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju 3 Töötervishoidu tööohutust ja hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 12 2 Tööandja makstav haigushüvitis 1 Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 töölepingu seaduse 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust edaspidi haigushüvitis RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 2 Tööandja ei maksa haigushüvitist 1 töötaja haigestumise või vigastuse korral mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist ravikindlustuse seaduse 54 lõike 1 punktide 6 8 ning 56 lõigete 1 2 1 3 ja 1 4 alusel RT I 26 02 2015 1 jõust 01 03 2015 2 ravikindlustuse seaduse s 60 sätestatud juhtudel RT I 2009 29 176 jõust 01 07 2009 3 Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäevast alates RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 4 Tööandja maksab haigushüvitist kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi edaspidi tõend esitanud hiljemalt 90 kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö või teenistuskohustusi täitma asumise päevast RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 5 Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 13 Tööandja kohustused ja õigused 1 Tööandja on kohustatud 1 viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli mille käigus ta kavandab korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused 2 vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale 3 korraldama töökeskkonna riskianalüüsi mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi sealhulgas eririske käesoleva seaduse des 10 ja 10 1 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks nende ajakava teostajad ning eraldama selleks vajalikud vahendid RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 5 korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi kui töötingimused on muutunud töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 5 1 tagama et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 5 2 teavitama alaealist ja alla 15 aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 6 teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest 6 1 rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse des 6 9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid 6 2 korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud 7 korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 7 1 korraldama valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 8 määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks ning korraldama neile oma kulul väljaõppe Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 9 tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas 10 viima töötaja töö ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi 11 oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid tööriietuse ning puhastus ja pesemisvahendid kui töö laad seda nõuab ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe 12 tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist 13 korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse 14 koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks 15 kõrvaldama töölt alkoholi narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 16 kehtetu RT I 2002 47 297 jõust 01 01 2003 17 teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest RT I 04 06 2014 2 jõust 01 09 2014 18 tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja edaspidi tööinspektor ettekirjutuse teatavaks töötajale töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 19 täitma tööinspektori ettekirjutuse tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle täitmisest RT I 04 06 2014 2 jõust 01 09 2014 2 Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 14 Töötaja kohustused ja õigused 1 Töötaja on kohustatud 1 osalema ohutu töökeskkonna loomisel järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid 2 järgima tööandja kehtestatud töö ja puhkeaja korraldust 3 läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale 4 kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 5 tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda 6 kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 7 täitma tööandja töökeskkonnaspetsialisti töötervishoiuarsti tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu ja tööohutusalase korralduse 8 kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 9 hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 2 Töötajal on keelatud töötada alkoholi narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 3 Kehtetu RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 Töötaja töötervishoiu ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest 5 Töötajal on õigus 1 nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis ja isikukaitsevahendeid 2 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale 3 tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 4 keelduda tööst või peatada töö mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule 5 nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist 5 1 nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia 6 saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses 7 pöörduda töökeskkonnavoliniku töökeskkonnanõukogu liikmete töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 15 Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum 1 Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju plahvatus või muu juhtum mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist 2 Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud 1 korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112 2 ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks 3 määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda Nende töötajate arv väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale 4 määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra 5 andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel 3 Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu 4 Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada 5 Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega 6 Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama tööandjale Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda 7 Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne kui õnnetusoht on kõrvaldatud 8 Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 4 peatükk TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS 16 Töökeskkonnaspetsialist 1 Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid 2 Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 2 1 Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav et korraldada kaitse ja ennetusmeetmete rakendamist võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid millega töötajad kokku puutuvad RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 3 Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas 4 Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks 5 Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada 6 Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku töökeskkonnanõukogu töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga 7 Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega 8 Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõttevälist teenuseosutajat teadaolevatest töökeskkonna ohuteguritest mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja käesoleva seaduse 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest ning tagab neile juurdepääsu käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 9 Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust 10 Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates esitades tema ees ja perekonnanime ametikoha ning kontaktandmed RT I 04 06 2014 2 jõust 01 09 2014 16 1 Ohutu tööelu andmekogu 1 Ohutu tööelu andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu mille vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium 2 Ohutu tööelu andmekogu eesmärk on abistada tööandjat ohutu töökeskkonna loomiseks vajalike töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmete töötlemisel 3 Ohutu tööelu andmekogu kasutamine on ettevõttele vabatahtlik Juurdepääs andmekogus sisalduvatele andmetele on tööandjal ja töötajal Tööandjal on juurdepääs tema enda ja tema töötajate kohta käivatele andmetele Töötajal on juurdepääs tema kohta käivatele andmetele 4 Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 04 06 2014 2 jõust 01 09 2014 17 Töökeskkonnavolinik 1 Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 1 1 Ettevõtte üleminekul kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused nende lõppemiseni kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 1 2 Võlaõigusseaduse s 181 sätestatud piiranguid töökeskkonnavoliniku volituste üleminekul ei kohaldata RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 Ettevõttes kus töötab 10 või rohkem töötajat valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10 on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes 3 Ettevõttes mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 4 Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu Valimised loetakse toimunuks kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates RT I 04 06 2014 2 jõust 01 09 2014 5 Töökeskkonnavoliniku kohustused on 1 jälgida et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega 2 osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel 3 teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul 4 tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte 5 jälgida et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised juhendamise ja väljaõppe 6 Töökeskkonnavolinikul on õigus 1 nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks 2 pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale RT I 2007 3 11 jõust 01 03 2007 3 pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale Tööd ei tohi jätkata enne kui oht on kõrvaldatud 7 Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt 8 Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv ja töölepingus ettenähtud tagatised RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=31436&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16 tunnine õppekava lisa 2 3 Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi 4 Esmaabiandjate väljaõpet ja täiendõpet koolitusasutuses võib läbi viia meditsiinitöötaja kes on läbinud Eesti Punase Risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust 5 Koolitusasutus peab kursuse lõpetanud esmaabiandjale väljastama pärast teadmiste kontrolli tunnistuse 3 1 Koolitusasutuse registreerimine 1 Paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud koolitusega võivad tegelda Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused 2 Registreerimiseks esitab koolitusasutus Sotsiaalministeeriumile avalduse milles märgitakse ära 1 koolitusasutuse nimi tegevuskoha aadress ja kontaktandmed 2 õppekavad teemad ja nende maht 3 lektorite nimed ja kontaktandmed 4 kasutatavate õppematerjalide loetelu 3 Avaldusele tuleb lisada lektorite pädevust tõendavate dokumentide koopiad ja väljastatava tunnistuse näidis 4 Sotsiaalministeeriumi pädeval ametnikul on õigus kontrollida töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse kvaliteeti Sotsiaalmin m 27 02 2001 Nr 27 jõust 17 03 2001 3 peatükk TÖÖTAJA JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE TÖÖKOHAL 4 Sissejuhatav juhendamine 1 Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist 2 Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama 1 ettevõtte töökorralduse sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist 2 töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist 3 juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral 4 juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks 5 töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule 6 töökeskkonnavoliniku esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist 5 Esmajuhendamine 1 Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik 2 Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale 1 tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete masinate tööriistade veokite ja muude töövahendite kohta 2 töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist 3 ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja võtteid 4 töötajale ettenähtud töökorraldust 5 tule ja elektriohutusnõudeid 6 hädaabitelefoni esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta 7 töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja teede asukohta 6 Väljaõpe 1 Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist vajadusel ka pärast täiendjuhendamist 2 Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel 3 Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti või kutseala spetsiifikast keerukusest ning töö ohtlikkusest 4 Töötaja lubatakse iseseisvale tööle kui juhendaja on veendunud et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada 5 Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua 7 Täiendjuhendamine 1 Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse 1 uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel 2 töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg 3 tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel 4 töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel 5 kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse 6 tööde või tegevuse puhul mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka 7 kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks 8 kui tööinspektor peab seda

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=39214&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    I 2000 86 558 VV m 15 06 99 nr 193 jõust 20 06 99 RT I 1999 53 578 VV m 15 06 99 nr 193 jõust 01 01 99 RT I 1999 53 578 VV m 22 12 98 nr 295 jõust 01 01 99 RT I 1998 113 114 1883 VV m 20 05 97 nr 102 jõust 01 07 97 RT I 1997 41 635 VV m 12 03 96 nr 76 jõust 01 04 96 RT I 1996 20 378 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 9 veebruarist 1995 nr 62 Tallinn Toompea Töötu sotsiaalse kaitse seaduse rakendamine Töötu sotsiaalse kaitse seaduse RT I 1994 81 1381 paragrahvi 5 punkti 5 paragrahvi 10 lõike 2 paragrahvi 11 lõike 2 paragrahvi 12 lõike 3 ja paragrahvi 18 alusel Vabariigi Valitsus määrab 1 Kinnitada 1 Kehtetu VV m 15 11 2000 Nr 364 jõust 25 11 2000 2 Kehtetu VV m 15 11 2000 Nr 365 jõust 25 11 2000 3 Kehtetu VV m 15 11 2000 Nr 367 jõust 25 11 2000 4 Kehtetu VV m 15 11 2000 Nr 367 jõust 25 11 2000 5 Kehtetu VV m 15 11 2000 Nr 368 jõust 25 11 2000 6 Kehtetu VV m 15 11 2000 Nr 366 jõust 25 11 2000 2 Tunnistada kehtetuks 1 Vabariigi Valitsuse 4 jaanuari 1991 a määrus nr 2 Tööotsija või töötu täiendus või ümberõppe stipendiumi ja töötu abiraha määramise ja maksmise kohta RT 1991 2 26 2 Vabariigi Valitsuse 28 märtsi 1991 a määrus nr 64 Tööotsija töötuks tunnistamise ning töötu abiraha määramise ja maksmise ajutise juhendi kinnitamise kohta RT 1991 9 141 3 Vabariigi Valitsuse 12 juuni 1992 a määrus nr 178 Vabariigi Valitsuse 28 märtsi 1991 a määruse nr 64 osalise muutmise kohta RT 1992 27 362 4 Vabariigi Valitsuse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13931&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tööotsimiskava koostamise eesmärk on isikule töö leidmiseks tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 2 Individuaalne tööotsimiskava sisaldab 1 töötu nime ja isikukoodi või sünniaega 2 isiku kutse ja tööalaste oskuste ning muude tööle asumist ja töötamise jätkamist soodustavate ja takistavate asjaolude kirjeldust RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 3 töötu avaldusi töötukassale töö leidmiseks ja tööturuteenuste saamiseks 4 karjäärinõustaja soovitusi kui töötule on karjäärinõustamist osutatud 5 tööle asumiseks ja töötamise jätkamiseks vajalikke tegevusi tööturuteenuseid ja muid meetmeid ning nende osutajaid ja ajakava RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 6 hinnangut selle kohta kas tööotsimiskava koostamisele järgneva kolme kuu jooksul piisab iseseisvast tööotsingust ja käesoleva seaduse 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud tööturuteenuste osutamisest või peab töötule osutama muid teenuseid 7 Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise aega ning kui on kokku lepitud isiklikult vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumine siis pöördumise liiki ja aega 8 teavet tööotsimiskava täitmise ja iseseisva tööotsingu kohta 9 koostaja nime ja ametikohta 10 tööotsimiskava koostamise või muutmise aega RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 3 Individuaalne tööotsimiskava koostatakse töötu ja Eesti Töötukassa koostöös hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 4 Individuaalse tööotsimiskava koostamiseks viib Eesti Töötukassa töötuga läbi intervjuu mille käigus 1 selgitatakse välja millist tööd töötu otsib ja töö leidmise võimalused 2 selgitatakse välja ja täiendatakse töötu tööotsingualaseid teadmisi 3 antakse ülevaade otsitava töö leidmise võimalustest 4 hinnatakse milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada 5 hinnatakse töötu võimalusi leida tööd iseseisvalt Eesti Töötukassa lähtub hinnangu andmisel töötu haridusest erialast töökogemusest tööturu olukorrast ning töötu kuulumisest riskirühma 6 selgitatakse välja muud töölerakendumist soodustavad meetmed ja tegevused RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskirühma kuuluvad 1 puudega töötu kes vajab töölerakendumisel puudest tulenevalt lisaabi 2 16 24 aastane töötu 3 töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud töötu 4 55 aastane kuni vanaduspensioniealine töötu 5 kehtetu RT I 2008 58 329 jõust 01 03 2009 6 töötu kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut kellele valla või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul RT I 2008 58 329 jõust 01 03 2009 7 pikaajaline töötu kes ei ole töötuna arvelevõtmisele vahetult eelnenud 12 kuulisel perioodil olnud hõivatud käesoleva seaduse 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 16 24 aastane noor on pikaajaline töötu kui ta ei ole töötuna arvelevõtmisele vahetult eelnenud 6 kuulisel perioodil olnud hõivatud käesoleva seaduse 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 8 töötu kes ei oska eesti keelt ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud 9 muu töötu kellel tööleidmise võimalus on eriliselt takistatud RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 6 Töötu kinnitab individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta Muudatustega nõustumist kinnitab töötu allkirjaga 6 1 Kui töötu ei ole kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava koostamisest või selle muutmisest arvates tööd leidnud hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste tööturuteenuste ja muude meetmete sihipärasust ning vajaduse korral viiakse läbi uus intervjuu ja muudetakse tööotsimiskava Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal kui töötu osaleb tööturuteenuses RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 7 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 jagu Tööturuteenused ning nende osutamise tingimused ja kord 11 Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta 12 Töövahendus 1 Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine 2 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd 1 mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud 2 mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 3 mis vastab töötu haridusele erialale ja varasemale töökogemusele ja 4 mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud RT I 2009 11 67 jõust 01 07 2009 4 Sobivaks tööks töötule 21 nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd 1 mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud 2 mis võib olla tähtajaline 3 mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 4 mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest aga mitte väiksem töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast ja RT I 2009 11 67 jõust 01 07 2009 5 mis ei pea vastama töötu haridusele erialale ega varasemale töökogemusele 4 1 Kui isik võetakse eelmisest töötuna arveloleku lõpetamisest alates kuue kuu jooksul uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva seaduse 26 lõikes 3 nimetatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega siis võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem loetakse talle sobivaks tööd mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 3 ja alates 21 töötuna arveloleku nädalast loetakse töötule sobivaks tööd mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 4 Alates 21 töötuna arveloleku nädalast mis on saadud viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodide liitmisel loetakse töötule sobivaks tööd mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 4 RT I 2008 48 265 jõust 01 05 2009 5 Tööotsijale sobivaks tööks loetakse iga töö mida tööotsija ise endale sobivaks peab 13 Tööturukoolitus 1 Tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus kus omandatakse või arendatakse ameti või muid oskusi mis soodustavad isiku töölerakendumist Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 1 1 Isikul kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tema tööle asumisega töölepingu alusel töövõtu käsundus või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või kes on võetud avalikku teenistusse on õigus osaleda tööturukoolitusel millele ta on suunatud kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 2 Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 Eesti Töötukassa sõlmib tööturukoolituse läbiviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isikuga halduslepingu milles määratakse kindlaks 1 tööturukoolitusest osavõtjate arv 2 tööturukoolituse toimumisaeg ja kestus õppetundides ning õppekava 3 õppetulemuse hindamise viis 4 tööturukoolituse kogumaksumus ja õppetunni hind osavõtja kohta 5 tööturukoolituse eest tasumise tingimused RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Tööturukoolituse läbiviija on kohustatud 1 pidama arvestust tööturukoolitusest osavõtjate kohta ja esitama andmed kord kuus Eesti Töötukassale RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 täitma täienduskoolituse standardis sätestatud nõudeid täienduskoolituse läbiviimise ning tunnistuse või tõendi väljastamise kohta välja arvatud juhul kui halduslepingus on kokku lepitud teisiti RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 pidama kinni õppekavast RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 5 Eesti Töötukassal on koolituse taseme hindamiseks õigus tutvuda koolituse korraldusega kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 14 Karjäärinõustamine Karjäärinõustamine on töötule ja töö või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele haridusele ja oskustele vastava haridustee tööalase valiku koolituse või töö soovitamine Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö ja kutsevaliku töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes 15 Tööpraktika 1 Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 2 Eesti Töötukassa sõlmib tööpraktika korraldamiseks tööandjaga halduslepingu milles määratakse kindlaks RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 1 tööpraktikal osalevate isikute arv 2 tööpraktika sisu 3 tööpraktika kestus 2 1 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 Tööpraktika kestab kuni neli kuud RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 Töötu peab tööpraktikal osalemise kohta praktikapäevikut Praktikapäevik sisaldab täidetud tööülesannete kirjeldust ja tööandja hinnangut tööülesannete täitmise kohta Töötu esitab praktikapäeviku hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale Eesti Töötukassa võib nõuda praktikapäeviku esitamist ka muul ajal RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 5 Tööandja on kohustatud pidama arvestust tööpraktikast osavõtjate kohta ning esitama andmed osaletud päevade kohta hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale RT I 21 12 2011 2 jõust 01 01 2012 5 1 Tööandja tagab töötute juhendamise Ühe juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 6 Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100 protsenti teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamäärast Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis RT I 21 12 2011 2 jõust 01 01 2012 7 Juhendamistasu kantakse tööandja pangakontole kord kuus 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmete esitamisest arvates 8 Eesti Töötukassal on tööpraktika taseme hindamiseks õigus tutvuda tööpraktika korraldusega kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 9 Tööpraktika ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööpraktikale ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi välja arvatud töölepingu seaduse 7 8 lõikeid 1 2 ja 6 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4 47 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 16 Avalik töö 1 Avalik töö on ajutine tasuline töö mis ei eelda kutse eri ega ametialast ettevalmistust 2 Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas 16 17 aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas 3 Eesti Töötukassa sõlmib avaliku töö korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega mittetulundusühinguga ja sihtasutusega edaspidi avaliku töö korraldaja halduslepingu Halduslepingus määratakse kindlaks RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 1 avaliku töö laad 2 töötamiskoht ja töö kestus 3 rakendatavate töötute arv 4 avalikus töös osaleva töötu õigused ja kohustused 5 avalikus töös osaleva töötu tasu suurus ja selle maksmise tingimused 6 avalikus töös osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Eesti Töötukassa on kohustatud tutvustama töötule enne tema avalikule tööle suunamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingut ning tema õigusi ja kohustusi avalikus töös osalemisel RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 5 Avaliku töö korraldaja peab arvestust avalikus töös osalejate kohta edastab andmed kord nädalas Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt ning teavitab viivitamatult probleemidest avalikus töös osalevate töötutega RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 6 Avalikus töös osalevale töötule maksab tasu avaliku töö korraldaja Avaliku töö tunnipalga alammäär on töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär RT I 2009 11 67 jõust 01 07 2009 7 Avaliku töö ajaks ei sõlmita töölepingut ja avalikule tööle ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi välja arvatud töölepingu seaduse 7 8 lõikeid 1 2 ja 6 43 lõike 4 punkti 2 47 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 17 Tööharjutus 1 Tööharjutus on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks 2 Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud 3 Eesti Töötukassa osutab tööharjutuse teenust ise või sõlmib teenuse osutamiseks halduslepingu milles määratakse kindlaks RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 1 tööharjutuse kava 2 õpetatavad oskused ja nende kavandatav tase 3 tööharjutuse toimumise koht 4 tööharjutuse kestus 5 osalevate töötute arv 6 tööharjutuse kogumaksumus ja hind ühe osavõtja kohta 7 tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 8 tööharjutuse teenuse osutamise eest tasumise tingimused 3 1 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 5 Eesti Töötukassal on tööharjutuse taseme hindamiseks õigus tutvuda tööharjutuse korraldusega kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 6 Tööharjutuse ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööharjutusele ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi välja arvatud töölepingu seaduse 7 8 lõikeid 1 2 ja 6 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4 47 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 18 Palgatoetus 1 Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus 2 Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu kes on 1 olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud 2 16 24 aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud 3 olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud käesoleva seaduse 6 lõike 5 punktides 3 3 2 või 7 sätestatud asjaoludel 4 töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud 3 Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral 4 Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu milles määratakse kindlaks 1 andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta 2 palgatoetuse maksmise periood 3 eeldatav töötasu suurus ühes kuus 4 tööandja kohustused 5 lepingu lõppemine 5 Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse välja arvatud töölepingu seaduse 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu 6 Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel 7 Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest kuid mitte kauem kui kuue kuu eest Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest millal töötuskindlustuse seaduse 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates 8 Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid 9 Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega välja arvatud juhul kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse 88 lõike 1 alusel Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu mis on talle töölepingu seaduse 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 19 Ettevõtluse alustamise toetus 1 Eesti Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu kes RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 1 on vähemalt 18 aastane ja 2 on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus 2 Ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu esitab Eesti Töötukassale 1 avalduse 2 äriplaani 3 koopiad dokumentidest mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 1 Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 3 Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Eesti Töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 4 Ettevõtluse alustamise toetust ei anta 1 olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks 2 olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks 3 isikule kelle suhtes kehtib ärikeeld 4 isikule kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees 5 isikule kelle esitatud äriplaan on suure riskiga 6 isikule kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust 7 isikule kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel 8 tegutsemiseks valdkonnas mis on vastuolus avaliku huviga RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 5 Ettevõtluse alustamise toetus kantakse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates 6 Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile 7 Eesti Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 7 1 Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem kui kuue kuu möödumisel toetuse töötu pangakontole ülekandmisest pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 7 2 Majandustegevus loetakse alanuks kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu või on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 8 Ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral 1 äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast välja arvatud juhul kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel 1 1 äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 2 äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast välja arvatud juhul kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel 3 ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast 4 ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt 5 ettevõtluse alustamise toetust kasutati käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärgil RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 8 1 Kui osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt võib Eesti Töötukassa kohustada ettevõtluse alustamise toetuse saajat tagastama toetuse osaliselt RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 9 Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega Ettevõtluse alustamise toetuse uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem 20 Tööruumide ja vahendite kohandamine 1 Tööruumide või töövahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise ruumi töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises 2 Eesti Töötukassa sõlmib halduslepingu tööandjaga kelle tööruume ja vahendeid kohandatakse Halduslepingus määratakse kindlaks RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 1 kohanduse objekt 2 kohanduse valmimise aeg 3 puudega töötu töölevõtmise aeg 4 kohanduse maksumus 2 1 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 Eesti Töötukassa hüvitab tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50 kuni 100 protsenti töökoha ja vahendi kohandamise maksumusest lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest RT I 21 12 2011 2 jõust 01 01 2012 4 Kehtetu RT I 21 12 2011 2 jõust 01 01 2012 5 Tööandja tagastab Eesti Töötukassalt tööruumide ja vahendite kohandamiseks saadud hüvitise summa täies ulatuses kui asjakohane töö või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kolme aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest välja arvatud juhul kui 1 ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse 94 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse 88 lõike 1 punktides 3 8 nimetatud põhjustel 2 ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse 92 lõike 1 või 93 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel RT I 26 03 2013 1 jõust 01 04 2013 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud tööturuteenust ei osutata töötule tihedamini kui kord kolme aasta jooksul 21 Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 1 Eesti Töötukassa sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu Halduslepingus määratakse kindlaks RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 1 lepingu ese 2 lepingu esemega seonduvad kulud ja nende tasumine 3 kasutaja kohustused 4 lepingu jõustumine ja lõppemine 1 1 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 Töötamiseks vajalik abivahend on abivahend milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 2 1 Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda tasuta kasutamiseks teisele isikule võib töötamiseks vajaliku abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada puudega isikule RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks Kui puudega isik halduslepingu lõppemise ajal töötab või on teenistuses võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 22 Abistamine tööintervjuul 1 Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks 2 Kui Eesti Töötukassa töötajal puuduvad vajalikud oskused puudega töötu abistamiseks tööintervjuul sõlmib Eesti Töötukassa nimetatud teenuse osutamiseks halduslepingu isikuga kellel on teenuse osutamiseks vajalikud oskused Halduslepingus määratakse kindlaks RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 1 lepingu ese 2 andmed puudega töötu kohta 3 poolte õigused ja kohustused 4 tasu maksmine 5 lepingu jõustumine ja lõppemine 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping sõlmitakse isikuga kes osutab käesolevas paragrahvis sätestatud teenust oma vabast ajast ja selle eest tasu saamata hüvitatakse talle teenuse osutamisega seotud sõidukulud 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõidukulud hüvitatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud määras tingimustel ja korras 23 Tugiisikuga töötamine 1 Tugiisikuga töötamise võimaldamine on tööturuteenus puudega töötule kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist 2 Eesti Töötukassa sõlmib puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse võimaldamiseks halduslepingu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 1 tugiisikuga või RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 2 tööandja või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga kes tagab puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse osutamise RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks 1 lepingu ese 2 andmed puudega töötu kohta 3 poolte õigused ja kohustused 4 tasu maksmine 5 lepingu jõustumine ja lõppemine 3 1 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 2 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võetakse tööandjalt tugiisikuga töötamise teenusega nõusoleku kohta kirjalik kinnitus Tugiisikuga sõlmitud lepingut tutvustatakse tööandjale RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 4 Tugiisikuga töötamise teenust võib puudega töötule osutada kuni ühe aasta jooksul tähtajatu töö või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel 1 esimesel kuul kuni 8 tundi päevas 2 teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja 3 3 12 kuul kuni 2 tundi päevas kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tugiisikule või tööandjale makstakse tasu vastavalt samas lõikes nimetatud halduslepingule Tasu kantakse tugiisiku või tööandja pangakontole halduslepingu kohaselt kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 6 Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav uus tunnitasu määr ei või olla kehtivast tunnitasu määrast väiksem 23 1 Tööalane rehabilitatsioon 1 Tööalane rehabilitatsioon on isiku tööeluks ettevalmistamiseks tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks osutatav tööturuteenus mis seisneb sotsiaalhoolekande seaduse 11 2 alusel kehtestatud rehabiliteerivates tegevustes 2 Isik valib temaga individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud rehabilitatsioonivajadusele vastavad tegevused sotsiaalhoolekande seaduse 21 11 lõikes 1 sätestatud tegevusloaga isikute poolt osutatavate rehabilitatsiooniteenuste sealhulgas rehabilitatsiooniprogrammide seast 3 Eesti Töötukassa tasub tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest rehabilitatsiooniteenuse osutajale 4 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest kalendriaastas makstava tasu ülemmäär ühe isiku kohta kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega Tööalase rehabilitatsiooni teenuse eest makstava tasu uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 24 Riigiabi 1 Käesoleva seaduse des 18 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega EL nr 1407 2013 milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ELT L 352 24 12 2013 lk 1 8 komisjoni määrusega EL nr 1408 2013 milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris ELT L 352 24 12 2013 lk 9 17 ning komisjoni määrusega EÜ nr 875 2007 milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust EÜ nr 1860 2004 ELT L 193 25 07 2007 lk 6 12 2 Käesoleva seaduse des 18 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega EÜ nr 800 2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks üldine grupierandi määrus ELT L 214 09 08 2008 lk 3 47 Käesoleva seaduse des 18 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi mida antakse kooskõlas üldise grupierandi määrusega juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning isik kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18 või 20 sätestatule 3 Riigiabi ei anta ettevõtjale kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 4 peatükk TÖÖTURUTOETUSED 25 Tööturutoetuste liigid Tööturutoetuste liigid on 1 töötutoetus 2 stipendium 3 sõidu ja majutustoetus 4 käesoleva seaduse s 4 1 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturutoetused RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 1 jagu Töötutoetus 26 Õigus saada töötutoetust 1 Töötutoetust on õigus saada töötul kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhud ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31 kordsest töötutoetuse päevamäärast RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetuleku hulka ei arvata 1 käesoleva seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu ja majutustoetust 2 käesoleva seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest 3 sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust RT I 22 12 2012 14 jõust 01 07 2013 4 riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme ja enamalapselise pere vanema toetust 5 puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi 6 elatist mida töötu saab kohtuotsuse kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse le 101 RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 6 1 elatisabi seaduse alusel makstavat elatisabi RT I 2008 48 265 jõust 23 11 2008 7 kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 01 2010 8 ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevus on 1 töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis 1 1 ametis olemine Riigikogu liikmena Euroopa Parlamendi liikmena Vabariigi Presidendina Vabariigi Valitsuse liikmena kohtunikuna õiguskantslerina riigikontrolörina riikliku lepitajana kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena valla või linnavalitsuse palgalise liikmena sealhulgas vallavanemana või linnapeana osavalla või linnaosavanemana RT I 26 03 2013 1 jõust 01 04 2013 1 2 avalik õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna RT I 26 03 2013 1 jõust 01 04 2013 2 töötamine Eestis töövõtu käsundus või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 3 tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemine abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses kui abikaasa oli kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukohustuslaste registrisse RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 4 õppimine õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes juhul kui isik on oma õpingud lõpetanud Õppimise aja hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibimise aega RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 aja asendus või reservteenistuses viibimine RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 6 aeg mil Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse välisteenistuse seaduse 67 lõikes 1 nimetatud abikaasatasu või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse 46 lõike 1 alusel RT I 26 03 2013 1 jõust 01 04 2013 3 1 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 2 ja 6 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust välja arvatud ametis olemine Euroopa Parlamendi liikmena arvestatakse maksukorralduse seaduse s 25 1 sätestatud töötamise registri andmete alusel RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 4 Varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötult kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva 1 kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18 aastast keskmise raske või sügava puudega last alla 8 aastast last või 8 aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni 2 olnud haiglaravil 3 hooldanud sotsiaalhoolekande seaduse 15 lõike 2 alusel haiget püsivalt töövõimetut osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 3 1 hooldanud puudega isikut ja valla või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust RT I 2008 58 329 jõust 01 03 2009 4 olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 5 olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas 5 Kui vanemate abielu on lahutatud saab käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel töötutoetust see vanem kelle juures laps elab pärast abielulahutust 6 Kui töötu on olnud hõivatud ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö või tööga võrdsustatud tegevusega või lõikes 4 loetletud tegevusega vähem kui 180 päeva liidetakse töötutoetuse määramisel hõivatuse ajavahemikud mis ei kattu RT I 2008 48 265 jõust 01 05 2009 6 1 Töötutoetuse määramisel ei võeta arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö ja tööga võrdsustatud tegevuse ning lõikes 4 loetletud tegevusega hõivatuse perioode mis kattuvad töötuna arveloleku ajaga RT I 2008 48 265 jõust 01 05 2009 6 2 Alates töötutoetuse määramisest loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevusega hõivatuse perioodid nulliks RT I 2008 48 265 jõust 01 05 2009 7 Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel RT I 2006 26 193 jõust 01 01 2007 8 Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul mille eest talle makstakse töövõimetoetust töövõimetoetuse seaduse alusel välja arvatud juhul kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 27 Töötutoetuse saamise tingimused 1 Töötutoetuse saaja peab tulema talle määratud ajal isiklikult Eesti Töötukassasse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 Töötul kes on saanud toetust käesoleva seaduse 26 lõike 4 alusel on õigus nimetatud lõike alusel korduvalt toetust saada kui 1 töötule viimasest toetuse määramisest käesoleva seaduse 26 lõike 4 alusel on möödunud vähemalt viis aastat või 2 töötu on korduvale töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud käesoleva seaduse 26 lõike 3 punktides 1 3 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevusega RT I 2008 48 265 jõust 01 05 2009 3 Töötul kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse 26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180 päevane hõive ja kellel on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse 30 lõigetes 1 3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270 päevase ajavahemiku möödumist on õigus saada töötutoetust kui ta 1 on jäänud 12 kuu jooksul eelmisest töötuna arvelevõtmise päevast arvates uuesti töötuks 2 on vahepeal olnud hõivatud käesoleva seaduse 26 lõike 3 punktis 1 1 1 1 2 2 3 või 5 nimetatud tegevusega ja RT I 06 07 2013 2 jõust 16 07 2013 3 vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele RT I 2008 48 265 jõust 01 05 2009 4 Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata 1 käesoleva seaduse 7 lõike 1 punktides 1 2 ja 4 6 nimetatud isikutele ja 2 käesoleva seaduse 33 punktides 1 3 nimetatud isikutele kui nende töötuna arvelolek on lõpetatud käesoleva seaduse 7 lõike 1 punkti 8 alusel 28 Töötutoetuse taotlemine 1 Töötutoetuse taotlemiseks esitab töötu nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid Eesti Töötukassale RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 Kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Käesoleva seaduse 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab kirjaliku avalduse Eesti Töötukassale kes vaatab avalduse viivitamatult läbi ja teeb otsuse toetuse maksmise ajavahemiku pikendamise kohta RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 29 Töötutoetuse määramine 1 Eesti Töötukassa teeb otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates Kui isik esitas samaaegselt töötutoetuse avaldusega töötuskindlustushüvitise avalduse teeb Eesti Töötukassa otsuse toetuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul töötuskindlustushüvitise määramata jätmise või avalduse läbivaatamata jätmise päevast arvates RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 2 Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 Töötule kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes määratakse töötutoetus 61 päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 Käesoleva seaduse 30 lõikes 3 nimetatud töötule määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast kuid mitte varem kui töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 5 Töötule kes taotles kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast alates Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötule kes taotles kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel määratakse töötutoetus 61 päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 6 Käesoleva seaduse 27 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 30 Töötutoetuse maksmise ajavahemik 1 Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva 2 Töötule kelle viimane teenistussuhe lõpetati avaliku teenistuse seaduse 94 lõike 1 alusel või kelle viimane tööleping öeldi üles töölepingu seaduse 88 lõike 1 punktides 3 8 nimetatud põhjusel makstakse töötutoetust kuni 210 päeva RT I 26 03 2013 1 jõust 01 04 2013 3 Töötule kellele on makstud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse 8 kohaselt lühema ajavahemiku jooksul kui 270 päeva makstakse töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni 4 Töötule makstakse töötutoetust pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=71544&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270 Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse 40 lõikes 2 nimetatud tasusid Töötaja või ametniku puhul kellele on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu või palka lühemal kui üheksakuulisel perioodil võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või ametnikule välja makstud tasusid RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 14 3 Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral 1 Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul töö või teenistussuhte lõppemisest arvates Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus loetakse vastuvõetuks päevast mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 14 4 Kindlustushüvitise määramine ja maksmine koondamise korral 1 Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates 2 Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või ametnikule viivitamata RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku 1 pangakontole Eestis maksja kulul 2 pangakontole välisriigis saaja kulul kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti või 3 töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 3 peatükk 15 18 Kehtetud RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL 19 Tööandja maksejõuetus Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse EÜ nr 1346 2000 maksejõuetusmenetluse kohta ELT L 160 30 06 2000 lk 1 18 tähenduses edaspidi maksejõuetuks tunnistamine RT I 2006 31 236 jõust 01 01 2007 20 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral 1 Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud 1 enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu 3 enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised mis on ette nähtud töölepingu seaduses RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 21 Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral RT I 2006 31 236 jõust 01 01 2007 1 Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik edaspidi haldur töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega 2 Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on 1 tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata 3 tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt koos selle vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega eesti keelde RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2014 3 Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega 4 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 22 Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine 1 Töötukassa vaatab halduri avalduse läbi kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30 päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 1 1 Töötukassa jätab hüvitise määramata kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 1 2 Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda kui töötaja nõue põhineb lepingul milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel eelkõige kui 1 tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist Tööandja lähikondsetena käsitatakse pankrotiseaduse 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid 2 tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks 3 tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga RT I 03 03 2011 2 jõust 01 05 2011 2 Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult 3 Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse haldurile posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates RT I 2002 111 663 jõust 01 01 2003 4 Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 5 Hüvitis makstakse 1 töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või 2 töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti või RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 3 töötaja töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul RT I 16 04 2014 5 jõust 01 05 2014 5 peatükk TÖÖTUKASSA 23 Töötukassa eesmärk 1 Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses tööturuteenuste ja toetuste seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras 2 Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid 1 maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi 2 korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid 3 maksab tööturutoetusi 4 maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse 2 lõike 1 punkti 8 ning 6 lõike 1 punktide 6 6 1 ja 7 alusel 5 peab arvestust töötute tööotsijate tööturuteenuste osutamise tööturutoetuste ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle 6 koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsib rakendatavate tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkust 7 osaleb töötuskindlustuse ja tööturumeetmete planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse ja tööturuteenuste ja toetustega seotud õigusaktide eelnõude kohta 8 teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades 8 1 täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 492 2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires ELT L 141 27 05 2011 lk 1 12 artikli 11 lõike 2 tähenduses eriasutuse ülesandeid RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 9 täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid 3 Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt tööandjatelt tööotsijatelt töötutelt ja hüvitise taotlejatelt kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 24 Töötukassa õiguslik seisund 1 Töötukassa on avalik õiguslik juriidiline isik 2 Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega 3 Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik 4 Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse 39 lõikes 2 sätestatud juhul Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist 4 1 Kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 5 Töötukassat kontrollib Riigikontroll 6 Töötukassa registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras RT I 2002 57 357 jõust 01 08 2002 25 Töötukassa nimi 1 Töötukassa nimi on Eesti Töötukassa 2 Töötukassal on ainuõigus oma nimele 26 Töötukassa asukoht ja aadress 1 Töötukassa asukoht on Tallinn 2 Töötukassa aadress on koht kus asub töötukassa juhatus 27 Töötukassa juhtimine ja esindamine 1 Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus 2 Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees 3 Töötukassat esindab juhatuse esimees Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes 28 Töötukassa nõukogu 1 Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu Nõukogul on kuus liiget 2 Nõukogu pädevuses on 1 nõukogu esimehe valimine 2 töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele 2 1 töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 2 2 tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitmine RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 3 töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele 4 töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine 5 töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine 6 töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine 7 kehtetu RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 8 juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine 9 juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine 10 juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine 11 juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine 12 juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine 13 töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine 3 Nõukogu töö vorm on koosolek Nõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest 29 Töötukassa nõukogu liikmed 1 Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget Sotsiaalminister on nõukogu liige ametikoha järgi RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 2 Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon 3 Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel 3 1 Sotsiaalministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Nõukogu liikmele kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu mille suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 30 Töötukassa juhatus 1 Töötukassat juhib töötukassa juhatus 2 Juhatusel on kuni viis liiget RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 3 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel 4 Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus 5 Juhatus annab aru nõukogule 6 Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl 31 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus 1 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt 2 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga 3 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises kui mitteosalemine oli lubatud või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul 4 Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest 5 Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks RT I 2002 111 663 jõust 01 01 2003 32 Töötukassa põhikiri Töötukassa põhikirjas sätestatakse 1 töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord samuti struktuuriüksuse pädevus 2 nõuded töötukassa sümboolikale 3 nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina 4 toimingud mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek 5 vastutuskindlustuslepingu põhitingimused sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr 6 nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord 7 töötukassa dokumendihalduse põhinõuded 8 juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord 9 töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele 10 kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 11 muud eeskirjad mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega 33 Töötukassa eelarve 1 Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal 2 Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest intressitulu eraldised riigieelarvest ja muud tulud RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 3 Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest 1 töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve 2 koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 2 1 tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali eelarve RT I 21 12 2010 2 jõust 01 01 2011 3 töötukassa tegevuskulude eelarve 4 eraldised reservkapitali 5 eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks RT I 2009 11 67 jõust 01 05 2009 4 Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitise sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 5 Töötukassa eelarve valmistatakse ette kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga 6 Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1 12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust Kulusid mille suurus tuleneb seadusest ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 34 Reservkapital 1 Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks 2 Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust RT I 2002 111 663 jõust 01 01 2003 3 Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise 4 Kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 5 Kehtetu RT I 23 12 2011 2 jõust 24 12 2011 34 1 Töötukassa vahendite hoidmine 1 Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama töötukassal igal ajal riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate rahaliste vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks Töötukassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus 3 Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 35 Töötuskindlustuse andmekogu 1 Töötuskindlustuse andmekogu edaspidi andmekogu on avalik õigusliku isiku andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses mida peab töötukassa RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid 1 kindlustatute isikuandmed 2 kindlustatute kindlustusstaa 3 andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta 3 Andmekogu pidamise andmete töötlemise kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse töötuskindlustuse andmekogu põhimääruses millekehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 4 Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa Andmekogu pidamisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust RT I 2007 24 127 jõust 01 01 2008 5 Maksu ja Tolliamet esitab töötukassale käesoleva seaduse alusel hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud andmed näidates ära käesoleva seaduse 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri või isikukoodi 1 kindlustatute ja käesoleva seaduse 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta ees ja perekonnanimi isikukood 2 käesoleva seaduse 40 lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa 3 kindlustatult kinnipeetud ning Maksu ja Tolliametile ülekantud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa 4 tööandja makstud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa 5 käesoleva seaduse 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa 6 kindlustatu töö või teenistussuhte võlaõigusliku teenuse osutamise või muu kindlustuskaitset andva suhte kohta tööandjate kaupa RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 7 käesoleva seaduse 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute töö või teenistussuhte kohta tööandjate kaupa RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 5 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed esitab Maksu ja Tolliamet töötukassale 15 tööpäeva jooksul nende andmete Maksu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42578&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive