archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    2010 8 35 jõust 01 03 2010 1 1 Välispõhjustest tingitud surm on põhjustatud väliskeskkonnast pärinevate mehaaniliste füüsikaliste keemiliste või muude tegurite kahjustavast toimest RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 Uurimisasutus või prokuratuur abistab tervishoiuteenuse osutajaid surnu isikuandmete tuvastamisel surnu omaste või tema seadusliku esindaja leidmisel ning isiku surmast teavitamisel 3 peatükk PATOANATOOMILINE LAHANG SURMA PÕHJUSE TUVASTAMISEKS 10 Patoanatoomiline lahang 1 Patoanatoomiline lahang on surma põhjuse tuvastamine patoloogi poolt surnu kehaõõnte avamise siseelundite eemaldamise ja nende mikroskoopilise ja makroskoopilise kirjeldamise ning analüüsi kaudu 2 Patoanatoomiline lahang tehakse ebaselge surma põhjuse väljaselgitamiseks või haigusest põhjustatud surma korral haiguse ja selle kulu hindamiseks või juhul kui see on vajalik üldise tervishoiu ja ravikvaliteedi seisukohalt 3 Patoanatoomiline lahang ja kõik sellega kaasnevad toimingud peavad olema tehtud kooskõlas arstieetika nõuetega ega tohi riivata surnukeha väärikust 11 Patoanatoomilise lahangu tegemise alus Patoanatoomilise lahangu tegemise aluseks on arsti saatekiri millele lisatakse väljavõte surnu terviseseisundit kajastavast dokumendist 12 Patoanatoomilise lahangu korraldamine 1 Patoanatoomilist lahangut korraldatakse haiglas millel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel väljastatud kehtiv tegevusluba 2 Patoanatoomilist lahangut võib teha ainult patoloog 3 Muud isikud võivad viibida patoanatoomilise lahangu juures õppetöö eesmärgil kui puuduvad andmed selle kohta et surnud isik oleks eluajal olnud selle vastu 13 Patoanatoomilise lahangu tegemise otsustamine 1 Haiglas surnud isiku patoanatoomilise lahangu tegemise otsustab surnu raviarst või valvearst 2 Haiglasse toodud surnu patoanatoomilise lahangu tegemise otsustab valvearst 3 Väljaspool haiglat surnud isiku patoanatoomilise lahangu tegemise otsustab isiku surma põhjust tuvastav arst 14 Patoanatoomilise lahangu tegemise alused ja kord 1 Patoanatoomiline lahang tehakse ebaselge surma põhjuse väljaselgitamiseks või haigusest põhjustatud surma korral haiguse ja selle kulu hindamiseks või juhul kui see on vajalik üldise tervishoiu ja ravikvaliteedi seisukohalt kui surma põhjus ei selgu surnu välisvaatluse tulemusena ja informatsiooni põhjal mis on arstil surnu viimase haiguse ja ravi kohta ning puudub alus kohtuarstlikuks lahanguks või kohtuarstlikuks ekspertiisiks kriminaalmenetluses 2 Patoanatoomilise lahangu tegemine on kohustuslik järgmistel juhtudel 1 ebaselge surmajuhtumi korral kui puudub alus oletada et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel 2 haiguse ebaselge elupuhuse diagnoosi puhul 3 kui haiglaravil viibiv isik suri haiglas esimesel ööpäeval ja arstil puuduvad andmed surma põhjuse kohta 4 kui surm on saabunud diagnostiliste või ravivõtete tagajärjel 5 ägeda nakkushaiguse või selle kahtluse korral 6 raseda või sünnitaja haigusest põhjustatud surma korral 7 kuni üheaastase lapse surma korral kui puudub alus oletada et surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel 8 vastsündinu alates sünnikaalust 500 grammi või alates 22 rasedusnädalast sündinud elutunnustega loote südamelöögid hingamine ja loote liigutused surma korral 9 surnult sündinute puhul alates sünnikaalust 500 grammi 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud juhtudel tuleb surnukeha lahangule saata koos platsentaga 4 Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 9 nimetatud juhtudele tuleb patoanatoomiline lahang teha surnu omaste või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõudel 5 Patoanatoomilist lahangut ei viida surma põhjuse tuvastamiseks läbi kui surnul esines elupuhuselt krooniline haigus mis on dokumenteeritud tema tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides ning mis ägenemise või tüsistuse tõttu põhjustas tema surma 15 Nõusolek patoanatoomilise lahangu tegemiseks 1 Patoanatoomilise lahangu tegemiseks muudel kui käesoleva seaduse 14 lõikes 2 toodud juhtudel tuleb saada surnu omaste või tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek 2 Patoanatoomilise lahangu tegemiseks kirjaliku nõusoleku andnud isik võib selle kuni patoanatoomilise lahangu alustamiseni tagasi võtta 16 Patoanatoomilise lahangu tegemise katkestamine Kui patoanatoomilise lahangu käigus tekib kahtlus et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või välispõhjustest tingitud asjaoludel katkestatakse patoanatoomilise lahangu tegemine ja sellest teavitatakse viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri 17 Patoanatoomilise lahangu materjalide ja tulemuste säilitamine ning dokumenteerimine Patoanatoomilise lahangu materjalide ja tulemuste säilitamisele ning patoanatoomilise lahangu kohta peetavatele dokumentidele rakendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud korda 18 Patoanatoomilise lahangu tulemustest teavitamine 1 Patoanatoomilise lahangu protokoll väljastatakse surnu patoanatoomilisele lahangule suunanud arstile ja perearstile 2 Surnu omastel või tema seaduslikul esindajal on õigus tutvuda lahangu protokolliga ning saada sellest oma kulul ärakirju 4 peatükk KOHTUARSTLIK EKSPERTIIS JA KOHTUARSTLIK LAHANG SURMA PÕHJUSE TUVASTAMISEKS 19 Kohtuarstlik ekspertiis 1 Kohtuarstlik ekspertiis on isiku surma põhjuse tuvastamine kohtuarstliku lahangu ja täiendavate uuringute teel mille teeb kohtuarstlik ekspert kohtuekspertiisiseaduses sätestatud korras 2 Kohtuarstlik ekspertiis surma põhjuse tuvastamiseks tehakse kriminaalmenetluse seadustikuga sätestatud korras kui on alust oletada et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel 3 Muud isikud võivad viibida kohtuarstliku ekspertiisi juures õppetöö eesmärgil kui puuduvad andmed selle kohta et surnud isik oleks eluajal olnud selle vastu 20 Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise alus Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise aluseks on menetleja määrus mis koostatakse juhul kui surnul ilmnevad kuriteo tunnused või tekib kuriteo kahtlus 21 Kohtuarstlik lahang 1 Kohtuarstlik lahang on isiku surma põhjuse tuvastamine lahangu teel mille teeb kohtuarstlik ekspert riiklikus ekspertiisiasutuses 2 Kohtuarstlik lahang surma põhjuse tuvastamiseks tehakse kas välispõhjustest tingitud surmajuhtumi või selle kahtluse korral või kui surnut ei ole võimalik kindlaks teha või kui on tegemist hiliste surmajärgsete muutustega 3 Muud isikud võivad viibida kohtuarstliku lahangu juures õppetöö eesmärgil kui puuduvad andmed selle kohta et surnud isik oleks eluajal olnud selle vastu 22 Kohtuarstliku lahangu alus 1 Kohtuarstliku lahangu tegemise aluseks on uurimisasutuse või prokuratuuri saatekiri millele lisatakse surnu leidmiskoha asjaolude kirjeldus 2 Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 23 Kohtuarstliku lahangu tegemise katkestamine Kui kohtuarstliku lahangu käigus tekib kahtlus et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel katkestatakse kohtuarstliku lahangu tegemine ja sellest teavitatakse viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri 23 1 Ravi ja tervishoiuteenuse osutamist kajastavate dokumentide edastamine 1 Kohtuarstliku lahangu tegija nõudmisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud saatma surnu tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid ekspertiisiasutusse Kui haiglas surnud isiku surma põhjuse tuvastamiseks korraldatakse kohtuarstlik lahang või ekspertiis siis koos surnuga peab tervishoiuasutus saatma ekspertiisiasutusse surnu terviseseisundit ja tervishoiuteenuse osutamist kajastavad dokumendid 2 Tervishoiuteenuse osutajalt saadud dokumendid tagastatakse pärast surma põhjuse vormistamist 3 Tervishoiuteenuse osutajatelt dokumentide saamise ja tagastamise täpsemad tingimused määratakse ekspertiisiasutuse ja tervishoiuteenuse osutajate kokkuleppega Dokumentide edastamise kulud kannab ekspertiisiasutus RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 23 2 Arsti õigus saada kohtuarstilt andmeid surma põhjuse kohta Kui kohtuarstliku ekspertiisi või kohtuarstliku lahangu käigus tuvastatakse et isiku surm on saabunud haiguse tagajärjel siis on surnu ravi ja perearstil õigus saada kohtuarstilt kirjaliku päringu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=69959&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti 4 Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt 1 Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest 2 Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata arvestades 3 lõikes 2 sätestatut Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik tema puudumisel töötajate usaldusisik 3 Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide fotode sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil 4 Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti 5 Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist RT I 05 08 2014 10 jõust 01 09 2014 6 Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks 7 Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks 8 Kui uurimise käigus selgub et tegemist ei ole tööõnnetusega lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik tema puudumisel töötajate usaldusisik Tööandja esitab akti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist RT I 05 08 2014 10 jõust 01 09 2014 5 Tööõnnetuse uurimine tööinspektori poolt 1 Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi 2 Tööõnnetuse uurimise vajaduse tööinspektori poolt otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja kohe pärast arsti teatise või tööandja teate või raporti saamist täpsustades vajaduse korral asjaolusid Tööinspektor teavitab tööandjat uurimise alustamise otsusest 3 Tööinspektor viib läbi tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates arvestades 3 lõikes 2 sätestatut Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajaduse korral uurimise tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra ning Tööinspektsiooni peadirektor võib oma otsusega seda tähtaega veel pikendada 4 Tööinspektoril on õigus saada koopiaid tööandja kogutud või koostatud uurimis ja muudest dokumentidest mis omavad tähtsust tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel 5 Tööõnnetuse uurimise lõpetamisel koostab tööinspektor uurimiskokkuvõtte ja esitab selle koopiad 3 tööpäeva jooksul tööandjale ja kannatanule või tema huvide kaitsjale Koopiate esitamise tähtaega võib pikendada juhul kui tööõnnetuse uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust 6 Tööinspektor koondab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ja koostatud uurimiskokkuvõtte tööõnnetuse uurimistoimikuks 7 Kui uurimise käigus selgub et tegemist ei ole tööõnnetusega koostab tööinspektor õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise kohta kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse tuues selles välja uurimise lõpetamise põhjuse Tööinspektor esitab otsuse koopiad 3 tööpäeva jooksul kannatanule ja tööandjale Tööandja peab oma koostatud raporti tühistama

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=95283&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha edaspidi töökoht vahel Juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht kus juhtimis või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab VV m 07 07 2011 Nr 92 jõust 12 07 2011 RT I 09 07 2011 1 4 Juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikme tööandjana käsitatakse määruses juriidilist isikut kelle juhtimis või kontrollorgani liige lähetatu on 2 Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha 1 Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad reisikindlustuse viisa vormistamise pagasiveo valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt s 3 sätestatud alammäära ulatuses 2 Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel 3 Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad 4 Tulumaksuseaduse 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sõiduauto lähetuses kasutamise kulud hüvitatakse käesoleva määruse või Tulumaksuseaduse 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel Kulude hüvitamisel käesoleva määruse alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud täiendavalt tekkinud kulud välja arvatud remondi ja hoolduskulud 5 Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 3 Välislähetuse päevaraha alammäär Välislähetuse päevaraha alammäär on 22 37 eurot päevas VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 4 Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused 1 Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist kus paikneb töö tegemise koht 2 Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21 00 Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha kui sõiduk saabub pärast kella 3 00 3 Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses 4 Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine 5 Välislähetuse päevaraha maksmine kolmanda isiku poolt Juhul kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt s 3 sätestatud alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe Töötaja on kohustatud esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist 6 Töötaja lähetamine mitme tööandja poolt Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast Kui tööandjal on teave et teine tööandja maksab töötajale päevaraha puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus 7 Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär 1 Maksustamisele ei kuulu Tulumaksuseaduse 13 lõike 3 punktis 1 ja 19 lõike 3 punktis 10 nimetatud isikutele 1 paragrahvi 2 kohaselt makstav töölähetusega

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=115719&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    8 tutvustama töötajale tema töölevõtmisel samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi 9 teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping 9 1 teavitama töötajat kes täidab tööülesandeid renditööna tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud RT I 10 02 2012 1 jõust 20 02 2012 10 teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest arvestades töötaja teadmisi ja oskusi 11 austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil mis ei riku töötaja põhiõigusi 12 andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi 13 mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta 29 Töötasu suurus 1 Kui isik teeb tööd mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest eeldatakse et töötasus on kokku lepitud 2 Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu 3 Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed Töötasu makstakse rahas 4 Kui lisaks töötasule on kokku lepitud et tööandja annab töötajale muid hüvesid on töötajal õigus neid nõuda 5 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära 6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta 7 Kehtetu RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 8 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra 30 Majandustulemuselt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest eeldatakse et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne RT I 2009 11 67 jõust 01 07 2009 31 Tehingutelt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse 679 682 32 Kokkulepe töötasu kasutamise kohta Kokkulepe mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil on tühine 33 Töötasu maksmise aeg koht ja viis 1 Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega 2 Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval 3 Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest 4 Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole kui ei ole kokku lepitud teisiti 34 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe 1 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja siduvusaeg jooksul 2 Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul kui 1 kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2 kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud 3 siduvusaeg ei ületa kolme aastat 4 siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk 3 Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist välja arvatud kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine 4 Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu 5 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks on tühine 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul kui töötaja ei tee tööd seetõttu et tööandja ei ole andnud tööd ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud välja arvatud juhul kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü 36 Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel Töötasu tuleb maksta ka aja eest kui töötaja täidab käesoleva seaduse 17 lõikes 4 sätestatud korraldust täita muid ülesandeid või kasutab käesoleva seaduse 19 punktis 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust 37 Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral 1 Kui tööandja ei saa ettenägematutest temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12 kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav 2 Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd 3 Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega 4 Enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest 5 Töötajal on õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel teatades sellest viis tööpäeva ette Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist käesoleva seaduse 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses 38 Töötasu maksmine töötamise takistuse korral Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel 39 Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse 40 Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus 1 Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse 628 lõigetele 2 4 Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 2 Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 3 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest lähetuse algus ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 4 Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust Töötajal on õigus keelduda lähetusest kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud 5 Töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse võlaõigusseaduse 628 lõike 5 alusel Eeldatakse et töötajale makstud töötasu ei kata eelmises lauses nimetatud kahju 41 Töötaja andmed 1 Töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või parandamist 2 Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete kaitse seadusele 3 jagu Töö ja puhkeaeg 42 Vaba aja andmine Tööandja annab töötajale vaba aega käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras Töötajal on õigus nõuda vaba aega käesoleva seaduse s 38 ettenähtud tingimustel Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve 43 Tööaeg 1 Eeldatakse et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul täistööaeg kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas osaline tööaeg 2 Eeldatakse et töötaja töötab 8 tundi päevas 3 Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul 4 Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas on täistööaeg lühendatud täistööaeg 1 7 12 aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 2 13 14 aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 3 15 aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 4 16 aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik ja 17 aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 5 Kokkulepe millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades on tühine 6 Haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 44 Ületunnitöö 1 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja ületunnitöö Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul 2 Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine 3 Ületunnitöö kokkulepe töötajaga kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud on tühine 4 Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt rasedalt ja töötajalt kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele 6 Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas 7 Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1 5 kordset töötasu 45 Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine 1 Kui tööaeg langeb ööajale kell 22 00 kuni 6 00 maksab tööandja töö eest 1 25 kordset töötasu kui ei ole lepitud kokku et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest 2 Kui tööaeg langeb riigipühale maksab tööandja töö eest 2 kordset töötasu 3 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust 46 Töö tegemise aja piirang 1 Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu hoolekande põllumajandus ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni 3 Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda teatades sellest kaks nädalat ette 4 Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha elukoha tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid 5 Tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust mille ta esitab asukoha elukoha tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel 47 Tööaja korraldus 1 Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal tööaja korraldus kui ei ole kokku lepitud teisiti Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu 2 Kokkulepe mille kohaselt pikema kui 6 tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30 minutilist tööpäevasisest vaheaega on tühine Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka välja arvatud juhul kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 3 Kokkulepe mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4 5 tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30 minutilist tööpäevasisesest vaheaega on tühine Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka 4 Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud 48 Valveaeg 1 Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega valveaeg tuleb töötajale maksta tasu mis ei või olla väiksem kui 1 10 kokkulepitud töötasust 2 Valveaja kohaldamise kokkulepe millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus on tühine 3 Osa valveajast mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile loetakse tööajaks 49 Alaealise tööle rakendamise piirang 1 Kokkulepe mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20 00 kuni 6 00 on tühine 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri kunsti spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20 00 kuni 24 00 3 Kokkulepe mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust on tühine 50 Öötöö piirang 1 Kokkulepe mille kohaselt töötaja kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga aastasest tööajast öötöötaja on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta on tühine 2 Kokkulepe mille kohaselt öötöötaja kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul on tühine 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvatakse öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja 24 tunnine periood iganädalast puhkeaega 4 Käesolevas paragrahvis nimetatud piirangust võib teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003 88 EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta ELT L 299 18 11 2003 lk 9 19 artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse 46 lõikes 1 nimetatud piirangut RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 51 Igapäevane puhkeaeg 1 Kokkulepe mille kohaselt töötajale jääb 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega on tühine kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Tühine on kokkulepe mille kohaselt 1 7 12 aastasele alaealisele töötajale jääb 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega 2 13 14 aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega 3 15 aastasele alaealisele töötajale kes ei ole koolikohustuslik jääb 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi järjestikust puhkeaega 4 16 aastasele alaealisele töötajale kes ei ole koolikohustuslik ja 17 aastasele töötajale jääb 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003 88 EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta ELT L 299 18 11 2003 lk 9 19 artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu ja hoolekandetöötajatele tingimusel et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust 5 Tööandja annab töötajale kes töötab 24 tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga Kokkulepe millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas on tühine 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003 88 EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta ELT L 299 18 11 2003 lk 9 19 artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel et ühe puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 52 Iganädalane puhkeaeg 1 Kokkulepe mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega on tühine kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Kokkulepe mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega on tühine kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Eeldatakse et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval 53 Tööaja lühendamine Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra 4 jagu Puhkus 54 Õigus puhkusele 1 Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras 2 Käesoleva seaduse des 60 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval 3 Käesoleva seaduse des 55 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi 55 Põhipuhkus Eeldatakse et töötaja iga aastane puhkus on 28 kalendripäeva põhipuhkus kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti 56 Alaealise põhipuhkus Eeldatakse et alaealise töötaja iga aastane puhkus on 35 kalendripäeva alaealise põhipuhkus kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti 57 Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 Eeldatakse et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga aastane puhkus on 35 kalendripäeva kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 58 Haridus ja teadustöötaja põhipuhkus 1 Haridus ja teadustöötaja iga aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva haridustöötaja põhipuhkus kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti 2 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haridus ja teadustöötajate ametikohtade loetelu kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust ja puhkuse kestuse ametikohtade kaupa 59 Rasedus ja sünnituspuhkus 1 Naisel on õigus saada rasedus ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva RT I 2009 29 176 jõust 01 04 2010 3 Kui naine hakkab kasutama rasedus ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva lüheneb rasedus ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra RT I 2009 29 176 jõust 01 04 2010 4 Rasedus ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt 60 Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel kuid mitte rohkem kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle eelmise kvartali kohta RT I 2009 36 234 jõust 01 01 2013 61 Lapsendaja puhkus Alla 10 aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele 62 Lapsehoolduspuhkus 1 Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul 2 Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal Eeldatakse et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti 3 Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses 4 Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele 63 Lapsepuhkus 1 Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel 1 kolm tööpäeva kui tal on üks või kaks alla 14 aastast last 2 kuus tööpäeva kui tal on vähemalt kolm alla 14 aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps RT I 2009 5 35 jõust 01 01 2013 2 Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18 aastaseks saamiseni mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel 3 Lapse kolmeaastaseks 14 aastaseks ja 18 aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust 4 Lapsepuhkuse õigust ei ole kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses 5 Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes 64 Tasustamata lapsepuhkus 1 Emal ja isal kes kasvatab kuni 14 aastast last või kuni 18 aastast puudega last on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust RT I 10 02 2012 1 jõust 20 02 2012 2 Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes 65 Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele 1 Eestkostjal ja isikul kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust 2 Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse s 62 ettenähtud lapsehoolduspuhkust 66 Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest 1 Puhkusetasu käesoleva seaduse des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu 2 Puhkusetasu käesoleva seaduse des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu 3 Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 67 Õppepuhkus 1 Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras 2 Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks 68 Põhipuhkuse andmine 1 Põhipuhkust antakse töötatud aja eest 2 Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg puhkuse aeg välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg samuti aeg kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse 19 punktis 3 nimetatud juhul ning muu aeg milles pooled on kokku leppinud RT I 10 02 2012 1 jõust 20 02 2012 3 Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses Kui kalendriaastas on ajavahemikke mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga 4 Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga Töötaja võib nõuda puhkust kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud 5 Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse 6 Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest mille eest puhkust arvestatakse Aegumine peatub ajaks kui töötaja kasutab rasedus ja sünnituspuhkust lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 69 Puhkuse ajakava 1 Põhipuhkuse aja määrab tööandja arvestades töötajate soove mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega 2 Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused siis antakse need vastavalt ajakavale 3 Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 4 Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel 5 Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud Kui puhkus katkestati või lükati edasi on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal 6 Töötajal on õigus puhkus katkestada edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel eelkõige ajutise töövõimetuse rasedus ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel 7 Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on 1 naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust 2 mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus ja sünnituspuhkuse ajal 3 vanemal kes kasvatab kuni seitsmeaastast last 4 vanemal kes kasvatab seitsme kuni kümneaastast last lapse koolivaheajal 5 koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal 70 Puhkusetasu 1 Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu 2 Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti Kokkulepe mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval on tühine 3 Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine 71 Kasutamata puhkuse hüvitamine Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas 4 peatükk TÖÖTAJA VASTUTUSE PIIRANGUD 72 Töötaja vastutus Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul kui töötaja on rikkumises süüdi Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse s 16 sätestatust 73 Töötasu alandamise erisus 1 Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik 2 Töötasu alandamine on tühine kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist 3 Tööandja peab töötasu alandamisel arvestama täitemenetluse seadustiku s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut 74 Kahju hüvitamise erisus 1 Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest 2 Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid süü astet töötajale antud juhiseid töötingimusi töö iseloomust tulenevat riski tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist töötaja töötasu samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra 3 Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist Eeldatakse et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest 4 Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist 5 Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur 6 Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud 7 Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse le 138 75 Varalise vastutuse kokkulepe 1 Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest 2 Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul kui 1 see on sõlmitud kirjalikult 2 see on ruumiliselt ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3 töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4 on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris 5 tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist 76 Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest 1 Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma 2 Tööandja võib lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda käesoleva seaduse 74 alusel 3 Kui tööandja on oma majandustegevuse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse kolmanda isiku vastu lepinguga välistanud või oma vastutust piiranud või kui tema vastutus on välistatud või piiratud seaduse alusel kehtib välistamine või piirang samas ulatuses ka nende tööandja töötajate kohta kes on kolmandat isikut tööandja majandustegevuse käigus kahjustanud 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatu ei välista ega piira töötaja vastutust kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest 77 Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel 1 Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil 2 Paragrahvis sätestatu ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse 74 lõike 3 alusel osas mida leppetrahv ei kata 78 Tasaarvestamise erisus 1 Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine välja arvatud kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks 3 Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse mille töötaja peab tööandjale tagastama ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 4 Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut 5 peatükk TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLEMINEK 1 jagu Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed 79 Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada 80 Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel 1 Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel 2 Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult 3 Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist loetakse leping tähtajatuks välja arvatud kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast millal ta sai teada või pidi teada saama et töötaja jätkab töölepingu täitmist 81 Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga 82 Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud 83 Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel 84 Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel 1 Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks 2 Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks 3 Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks 4 Kindlustuslepingute ja tehingute puhul mille täitmine nõuab enam kui pool aastat võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks 2 jagu Ülesütlemine 1 jaotis Ülesütlemise viisid 85 Töölepingu korraline ülesütlemine 1 Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda 2 Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut 3 Eeldatakse et ülesütlemine on korraline kui töötaja ei tõenda et ülesütlemine on erakorraline 4 Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga 5 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda 86 Töölepingu ülesütlemine katseajal 1 Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates 2 Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises 3 Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest 4 Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel mis on vastuolus katseaja eesmärgiga 87 Töölepingu erakorraline ülesütlemine Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu 88 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 1 Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist eelkõige kui töötaja 1 ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu mis ei võimalda töösuhet jätkata töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul 2 ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu mis ei võimalda töösuhet jätkata töövõime vähenemine 3 on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi 4 on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis 5 on pannud toime varguse pettuse või muu teo millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu 6 on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu 7 on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu 8 on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust 2 Enne töölepingu ülesütlemist eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd Tööandja pakub töötajale teist tööd sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 3 Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata 4 Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama 89 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel 1 Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul koondamine 2 Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine 1 tööandja tegevuse lõppemisel 2 tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu 3 Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid 4 Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet 5 Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal kes kasvatab alla kolmeaastast last 90 Töölepingute kollektiivne ülesütlemine 1 Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt 1 5 töötajaga ettevõttes kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat 2 10 töötajaga ettevõttes kus töötab keskmiselt 20 99 töötajat 3 10 protsendiga töötajatest ettevõttes kus töötab keskmiselt 100 299 töötajat 4 30 töötajaga ettevõttes kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat 2 Töötajate arvu määramisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduse 18 lõiget 2 91 Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt 1 Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist 2 Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu eelkõige kui 1 tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel 2 tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega 3 töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule tervisele kõlbelisusele või heale nimele 3 Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd 4 Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama 92 Ülesütlemise piirangud 1 Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel et 1 töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus ja sünnituspuhkust 2 töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi 3 töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu 4 töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid 5 täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga 6 töötaja on aja asendus või reservteenistuses RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 2 Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last loetakse et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel kui tööandja ei tõenda et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel 3 Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest loetakse et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel kui tööandja ei tõenda et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel 93 Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus 1 Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega kellel on õigus saada rasedus ja sünnituspuhkust või isikuga kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust üles öelda koondamise tõttu välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel tööandja pankroti väljakuulutamisel kui tööandja tegevus lõpeb või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu RT I 2009 36 234 jõust 01 07 2009 2 Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega kellel on õigus saada rasedus ja sünnituspuhkust üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi RT I 2009 29 176 jõust 01 04 2010 94 Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 1 Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta 2 Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist 2 jaotis Ülesütlemise kord 95 Ülesütlemisavaldus 1 Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine 2 Tööandja peab ülesütlemist põhjendama Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju 96 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga 97 Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad 1 Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides 2 Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama kui töötaja töösuhe tööandja juures

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=97692&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    saamiseks tööstusdisainilahenduste komplektist kui tervikust 23 Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid 1 Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid on 1 esmase registreerimistaotluse vastuvõtnud ametiasutuse tõend registreerimistaotluse esitamise päeva kohta 2 esmase registreerimistaotluse koopia mille autentsust on tõendanud esmase registreerimistaotluse vastuvõtnud ametiasutus 2 Registreerimistaotluse menetluse käigus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide tõlget eesti keelde 24 Registreerimistaotluse esitamine 1 Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile 2 Registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv 3 Riigilõiv registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada 4 Kui registreerimistaotlus sisaldab üle kahe tööstusdisainilahenduse variandi tasutakse kolmandast variandist alates iga järgmise variandi eest täiendav riigilõiv 5 Prioriteedinõue esitatakse registreerimistaotluse esitamisel Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse üheksa kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates Nimetatud dokumentide esitamise tähtaega ei saa pikendada Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus 6 Taotleja esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates Volikirja esitamise tähtaega ei saa pikendada 7 Registreerimistaotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 25 Taotleja esindamine 1 Tööstusdisainilahenduse registreerimise ja jõushoidmisega seotud toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis edaspidi apellatsioonikomisjon teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks tööstusdisainilahenduste valdkonnas Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja 2 Isik kellel ei ole elukohta asukohta või tegutsevat kaubandus või tööstusettevõtet Eesti Vabariigis peab volitama oma esindajaks patendivoliniku tööstusdisainilahenduse registreerimise ja jõushoidmisega seotud toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis välja arvatud taotluse esitamine 3 Kui tööstusdisainilahenduse registreerimise ja jõushoidmisega seotud toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja edaspidi ühine esindaja kelle elu või asukoht või tegutsev kaubandus või tööstusettevõte on Eesti Vabariigis Ühisel esindajal on õigus sooritada taotlejate nimel kõiki taotluse menetlemisega seotud toiminguid välja arvatud taotluse võõrandamine RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 26 Volikiri 1 Volikiri võib olla lihtkirjalikus vormis 2 Volikirjas peab sisalduma 1 füüsilisest isikust esindatava ees ja perekonnanimi ning elukoha aadress juriidilisest isikust esindatava nimi ja asukoha aadress 2 patendivoliniku korral tema ees ja perekonnanimi 3 füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees ja perekonnanimi juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi 4 volituse ulatus 5 volituse kehtivusaeg kui volitus on tähtajaline 6 esindatava allkiri 7 volikirja väljaandmise koht ja kuupäev 5 peatükk REGISTREERIMISTAOTLUSE MENETLUS 27 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 28 Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine 1 Patendiamet teeb registreerimistaotluse saabumisel registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke Saabumismärkes peavad olema järgmised andmed 1 registreerimistaotluse saabumise päev 2 registreerimistaotluse saabumise järjekorranumber edaspidi registreerimistaotluse number 2 Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev 3 Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev kui saabumise päeval on esitatud vähemalt 1 tööstusdisainilahenduse registreerimise sooviavaldus 2 tööstusdisainilahenduse reproduktsioon 3 andmed mille alusel on võimalik kindlaks teha taotleja või mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid 4 Mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatu puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks Patendiametil ei ole teatamiskohustust kui esitatud dokumendid ei sisalda taotleja nime ja aadressi ega esindaja nime 5 Taotleja nime ja aadressi ning esindaja nime puudumise korral peab taotleja oma algatusel kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast arvates esitama kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed 6 Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 5 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed määratakse registreerimistaotluse esitamise päevaks päev millal Patendiametile on esitatud kõik lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed 7 Registreerimistaotlusele ei määrata esitamise päeva kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed Patendiametile esitamata 8 Registreerimistaotlus millele käesoleva paragrahvi lõike 3 või 6 kohaselt on määratud esitamise päev võetakse menetlusse Patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse esitamise päeva ja registreerimistaotluse numbri RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 29 Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine 1 Patendiamet keeldub menetlusse võtmast registreerimistaotlust millele käesoleva seaduse 28 lõikes 7 sätestatu alusel ei määrata esitamise päeva 2 Patendiamet teeb registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 30 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 31 Registreerimistaotluse dokumentide sisu ja vorminõuete kontrollimine 1 Patendiamet kontrollib 1 registreerimistaotluse dokumentide olemasolu käesoleva seaduse s 20 sätestatu järgi ning nende vastavust sisu ja vorminõuetele 2 registreerimistaotluse dokumentide esitamise tähtaegadest kinnipidamist käesoleva seaduse s 24 sätestatu järgi 3 tööstusdisainilahendust käesoleva seaduse s 4 ja 9 punktides 2 ja 4 10 lõigetes 1 ja 2 ning s 19 sätestatu järgi 4 tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi numbrit numbri puudumise korral määrab selle 2 Patendiamet ei kontrolli 1 tööstusdisainilahendust käesoleva seaduse 5 lõikes 1 des 6 ja 7 9 punktides 1 3 ja 5 ning 10 lõikes 3 sätestatu järgi 2 taotleja õigust taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist käesoleva seaduse 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatu järgi 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase kontrollimise käigus selgub et registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse s 4 9 punktis 2 või 4 10 lõikes 1 või 2 või s 19 sätestatule või et registreerimistaotluses puudub käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud dokument või esitatud dokumendid ei vasta kehtestatud sisu ja vorminõuetele teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja 4 Kui taotleja ei vasta määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatele või ei esita käesoleva seaduse 24 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud summas riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või ei esita sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul volikirja loetakse registreerimistaotlus tagasivõetuks 5 Kui taotleja ei ole prioriteedinõude korral esitanud käesoleva seaduse 24 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul prioriteedinõuet tõendavaid dokumente või esitatud dokumendid ei vasta s 23 sätestatule või ei tõenda prioriteeti jätab Patendiamet prioriteedinõude arvestamata teatades sellest taotlejale kirjalikult 6 Taotleja avalduse põhjal võib Patendiamet põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel registreerimistaotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks määratud tähtaega kuni kuue kuuni Avaldus peab olema esitatud enne lõikes 3 määratud tähtaja lõppemist Tähtaja pikendamise eest peab tasuma riigilõivu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 32 Registreerimistaotluse menetluse peatamine 1 Patendiamet võib taotleja avalduse alusel peatada registreerimistaotluse menetluse kokku kuni 12 kuuks 2 Registreerimistaotluse menetluse peatamisest teatatakse taotlejale kirjalikult 33 Registreerimistaotluse jagamine parandamine ja täiendamine 1 Taotleja võib menetluse jooksul tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimistaotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks jagades variandid nende vahel Registreerimistaotluse jagamise eest tasutakse riigilõiv 2 Registreerimistaotluse jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi 3 Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotlusse parandusi ja täiendusi mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud tööstusdisainilahendust RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 34 Registreerimistaotluse tagasivõtmine 1 Taotleja võib registreerimistaotluse menetluse jooksul tagasi võtta esitades kirjalikult registreerimistaotluse tagasivõtmise avalduse Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks registreerimistaotluse tagasivõtmise avalduse Patendiametisse saabumise päevast Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata 2 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 35 Registreerimistaotluse menetluse lõpetamine 1 Kui registreerimistaotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud lõpetatakse registreerimistaotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale kirjalikult 2 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 36 Registreerimistaotluse menetluse taastamine 1 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 2 Taotleja võib nõuda registreerimistaotluse lõpetatud menetluse taastamist kui taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi käesoleva seaduse 31 lõike 3 või 6 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vääramatu jõu või muu taotlejast või tema esindajast sõltumatu takistuse tõttu 3 Registreerimistaotluse menetluse taastamise avalduse võib esitada ühe aasta jooksul käesoleva seaduse 31 lõike 3 või 6 alusel määratud tähtaja lõpust Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument 4 Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse kui taotleja tõestab vääramatu jõu või muu temast või tema esindajast sõltumatu takistuse olemasolu ning vastab Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi kahe kuu jooksul pärast vääramatu jõu või muu takistuse kadumist Registreerimistaotluse menetluse taastamisest teatatakse taotlejale kirjalikult RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 37 Tööstusdisainilahenduse registreerimise otsus Kui tööstusdisainilahendus ei ole vastuolus käesoleva seaduse s 4 9 punktides 2 ja 4 ning 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ja registreerimistaotlus vastab s 19 ja 33 lõikes 3 sätestatud nõuetele ning sisu ja vorminõuetele teeb Patendiamet tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 38 Tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsus Kui tööstusdisainilahendus on vastuolus käesoleva seaduse s 4 9 punktis 2 või 4 või 10 lõikes 1 või 2 sätestatud mõne nõudega või registreerimistaotlus ei vasta s 19 või 33 lõikes 3 sätestatud nõuetele või sisu ja vorminõuetele või taotleja ei ole 31 lõikes 3 nimetatud teatele vastamisel kõrvaldanud registreerimistaotluse puudusi või ei ole andnud selgitusi või ei ole selgitused olnud piisavad teeb Patendiamet tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 39 Patendiameti otsuse peale kaebuse esitamine 1 Taotleja võib esitada käesoleva seaduse alusel tehtud Patendiameti otsuste peale kaebuse apellatsioonikomisjonile RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 Taotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast arvates tasudes riigilõivu 3 Kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades 4 Kaebuse rahuldamise korral on taotlejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada 6 peatükk PATENDIAMETI OTSUSE VAIDLUSTAMINE Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 40 54 Kehtetud RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 III osa TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE REGISTREERIMINE 7 peatükk TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE REGISTER RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 55 Tööstusdisainilahenduste register 1 Tööstusdisainilahenduste registrit peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras 2 Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet mille avalikustamine ei ole keelatud või lõikes 1 nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud 3 Patendiameti ametliku väljaande põhimäärus kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega Patendiameti ametliku väljaande nimetus on Eesti Tööstusdisainilahenduse Leht RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 55 1 Tööstusdisainilahenduse registreerimine registris 1 Registreerimistaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse registreerimistaotluse esitamise päev registreerimistaotluse number ja käesoleva seaduse 20 alusel esitatud dokumentide ning taotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse le 25 2 Registreerimistaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute saabunud ja väljastatud dokumentide ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti määratud tähtaegade kohta 3 Tööstusdisainilahendusele õiguskaitse andmisel tehakse registris registreeringu andmete kanne 4 Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse 37 kohase tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse alusel 5 Registreeringu andmed on 1 registreeringu number 2 registreerimise päev 3 tööstusdisainilahenduse nimetus 4 tööstusdisainilahenduse reproduktsioon 5 tööstusdisainilahenduse variantide arv 6 tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi number 7 tööstusdisainilahenduse autori ees ja perekonnanimi ning elukoha aadress 8 tööstusdisainilahenduse omaniku ees ja perekonnanimi ning elukoha aadress ja riigi kood juriidilise isiku korral nimi asukoha aadress ja riigi kood 9 registreeringu kehtivuse alguse päev 10 registreeringu kehtivuse lõppemise päev 11 patendivoliniku korral tema ees ja perekonnanimi 12 füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees ja perekonnanimi juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi 13 registreerimistaotluse number 14 registreerimistaotluse esitamise päev 15 prioriteedi andmed prioriteedikuupäev registreerimistaotluse number ja riik 6 Tööstusdisainilahenduse omanikuna kantakse registrisse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuses märgitud taotleja 7 Patendiamet avaldab registreeringu andmete kande teate oma ametlikus väljaandes Teate avaldamise päev kantakse registrisse 8 Registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 55 2 Tööstusdisainilahenduse tunnistus 1 Pärast registreeringu kohta teate avaldamist oma ametlikus väljaandes annab Patendiamet tööstusdisainilahenduse omanikule välja tööstusdisainilahenduse tunnistuse 2 Tööstusdisainilahenduse omanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks tööstusdisainilahenduse tunnistus 3 Tööstusdisainilahenduse omaniku avalduse alusel võib talle välja anda tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv 4 Tööstusdisainilahenduse tunnistuse vorminõuded ja selle väljaandmise kord kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 56 Registreeringu kehtivus 1 Registreering kehtib viis aastat registreerimistaotluse esitamise päevast arvates 2 Tööstusdisainilahenduse omanik võib pikendada registreeringu kehtivust viie aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks registreerimistaotluse esitamise päevast arvates Kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõiv 3 Registreeringu kehtivuse pikendamise nõue ja andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemise päeva või täiendavat riigilõivu tasudes koos tähtpäeva ennistamise nõudega kuue kuu jooksul registreeringu kehtivuse lõppemise päevast arvates RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 57 Registri avalikkus ja teabe väljastamine 1 Registrist ei väljastata andmeid autori kohta kui autor on keelanud oma nime avalikustamise 2 Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registrist väljastada ainult tööstusdisainilahenduse nimetust registreerimistaotluse numbrit registreerimistaotluse esitamise kuupäeva prioriteediandmeid taotleja nime ja taotleja esindaja nime 3 Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja isik kellel on selleks taotleja kirjalik luba või isik kes tõendab et taotleja on lubanud pärast registreeringu tegemist kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid 4 Pärast registreeringu andmete kande teate avaldamist on register avalik Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangu korral 5 Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus Iga registritoimikuga tutvumise eest registritoimiku dokumendi ärakirja eest või registrist väljatrüki eest tasutakse riigilõiv Taotlejale ja tööstusdisainilahenduse omanikule on oma tööstusdisainilahenduse registritoimikuga tutvumine tasuta 6 Prioriteeti tõendava dokumendi saamiseks mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast esitab taotleja või tööstusdisainilahenduse omanik kirjaliku avalduse Dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõiv 7 Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord kehtestatakse tööstusdisainilahenduse määrusega RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 58 61 Kehtetud RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 8 peatükk REGISTRI SISU Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 62 66 Kehtetud RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 9 peatükk TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE TUNNISTUS Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 67 70 Kehtetud RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 IV osa TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIKU ÕIGUSTE ÜLEMINEK LÕPPEMINE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE 10 peatükk TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIKU ÕIGUSTE ÜLEMINEK 71 Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õiguse üleminek 1 Isik kellel käesoleva seaduse 14 lõike 1 või 2 kohaselt on õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist võib selle õiguse teisele isikule üle anda 2 Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õigus läheb üle pärijale või õigusjärglasele 72 Registreerimistaotluse üleminek 1 Taotleja võib Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse teisele isikule üle anda 2 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 3 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 4 Patendiamet muudab registreerimistaotluses käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed 5 Registreerimistaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks registreerimistaotluse andmetes taotleja andmete muutmise päevast arvates RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 73 Tööstusdisainilahenduse üleminek 1 Tööstusdisainilahenduse omanik võib tööstusdisainilahenduse teisele isikule üle anda Tööstusdisainilahenduse üleandmisel lähevad teisele isikule üle kõik käesoleva seaduse s 16 nimetatud tööstusdisainilahenduse omaniku õigused 2 Tööstusdisainilahenduse omaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõpetamise korral lähevad omaniku õigused üle pärijale või õigusjärglasele 3 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 4 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 5 Kehtetu RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 6 Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast 7 Isik kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused on üle läinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu järgi võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast Kanne jõustub selle tegemise päeval Kolmanda isiku suhtes jõustub kanne kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 73 1 Registreerimistaotluse ja tööstusdisainilahenduse ülemineku registrisse kandmise taotlemine 1 Registreerimistaotluse ja tööstusdisainilahenduse ülemineku kohta kande tegemise aluseks on taotleja tööstusdisainilahenduse omaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus 2 Registreerimistaotluse ja tööstusdisainilahenduse ülemineku kande tegemise eest tasutakse riigilõiv 3 Kui avalduse esitajaks on uus taotleja või uus tööstusdisainilahenduse omanik lisatakse avaldusele tööstusdisainilahenduse üleminekut tõendav dokument või selle kinnitatud ärakiri 4 Avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast arvates Kui tööstusdisainilahendus läheb üle kohtuotsuse alusel tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates 5 Registerpandiga koormatud tööstusdisainilahenduse üleandmisel lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 73 2 Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel 1 Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik avaldus 2 Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud tööstusdisainilahendust RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 73 3 Tööstusdisainilahenduse jagamine 1 Tööstusdisainilahenduse omanik võib tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreeringu jagada kaheks või enamaks registreeringuks jagades variandid nende vahel 2 Jagamise teel saadud registreeringud säilitavad esialgse registreeringu esitamise kuupäeva ja prioriteedi RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 73 4 Tööstusdisainilahenduse jagamise registrisse kandmise taotlemine 1 Tööstusdisainilahenduse jagamise kande tegemise aluseks on tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik avaldus 2 Tööstusdisainilahenduse jagamise kande tegemise eest tasutakse riigilõiv RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 73 5 Tööstusdisainilahendusest loobumise registrisse kandmise taotlemine Tööstusdisainilahendusest loobumise kande tegemise aluseks on tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik avaldus RT I 2004 20 141 jõust 01 05 2004 74 Litsents 1 Tööstusdisainilahenduse omanik litsentsiandja võib käesoleva seaduse s 16 loetletud tööstusdisainilahenduse omaniku õigused litsentsiga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku litsentsisaaja kasutusse anda 2 Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üle anda all litsentsiga kolmandale isikule 3 Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui registreeringu kehtivus 4 Litsentsi võib registreerida registris 5 Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal kelle litsents on registreeritud 6 Registreerimata litsentsil ei ole kolmanda isiku suhtes õiguslikku jõudu 7 Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping RT I 2004 20 141

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=23690&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tekitatud kahju eest 19 Salajaste andmete esitamine 1 Andmete esitaja võib tööstusomandi seaduses sätestatud juhtudel määratleda esitatavad andmed salajastena 2 Salajased andmed peavad olema nende esitaja poolt selgelt määratletud 3 Salajaste andmetena ei või määratleda üldsusele avaldamisele kuuluvat teavet sealhulgas 1 tööstusomandi eseme olemuse õiguskaitse ulatuse ja andmise aluste määratlemiseks vajalikke andmeid 2 taotleja andmeid alates taotluse tööstusomandi seaduse kohasest avalikustamisest 3 omaniku andmeid 4 litsentsisaaja andmeid ja talle antud õiguste ulatust ning õiguste kehtivuse tähtaega 5 pandipidaja andmeid pandiga tagatud nõude olemust nõude suurust ja täitmise tähtaega 4 Salajasi andmeid registris ei säilitata välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel autori andmed Need kas avalikustatakse esitaja loal hävitatakse menetlusega seotud vajaduse möödumisel või tagastatakse esitajale 5 Salajasi andmeid hoitakse salajasena kuni nende avalikustamiseks loa saamiseni hävitamiseni menetlusega seotud vajaduse möödumisel või esitajale tagastamiseni RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 20 Kehtetu RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 21 Andmete kaitsele esitatavad nõuded Registrit tuleb pidada selliselt et oleks tagatud registriandmete terviklikkus autentsus ja säilimine ning kaitse kõrvaliste isikute juurdepääsu ja omavolilise muutmise eest Registrite kanded sealhulgas muutmiskanded peavad olema autoriseeritud RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 3 jagu Registritoimingute tegemise üldine kord 22 Pädev isik 1 Registritoiminguid sooritab Patendiameti volitatud ametnik Volitus antakse Patendiameti põhimääruse ja struktuuriüksuse põhimääruse alusel ametijuhendiga 2 Registritoimingu sooritamise ülemineku kohta ühelt ametnikult teisele tehakse registrisse käesoleva seaduse 16 lõikes 7 sätestatu kohane märkus 23 Dokumendi vastuvõtmine 1 Igale saabunud dokumendile tehakse pealdis milles sisaldub dokumendi tegelik Patendiametisse saabumise kuupäev Pealdis võib sisaldada täiendavalt andmeid selle kohta millise kirje juurde dokument kuulub 2 Köitmata paberkandjal esitatud dokumendi korral tehakse pealdis igale lehele köidetud dokumendi korral võib pealdise teha ainult esimesele lehele 24 Dokumendi kontrollimine 1 Dokumendi kontrollimist alustatakse selle esitaja ja esitamise eesmärgi kindlakstegemisest Kui dokumendi esitajat ei ole võimalik kindlaks teha jäetakse dokument tähelepanuta Kui dokumendi esitamise eesmärki ei ole võimalik kindlaks teha saadetakse dokumendi esitajale järelepärimine selgituse saamiseks ja dokumendi kontrollimine peatatakse 2 Pärast dokumendi esitaja ja esitamise eesmärgi kindlakstegemist kontrollitakse isiku õigust dokumenti esitada välja arvatud taotluse esitanud isiku õigust taotleda tööstusomandi esemele õiguskaitset Esindaja kaudu esitatud dokumentide korral kontrollitakse vastavalt tööstusomandi seaduses sätestatule toimingu sooritamiseks vajaliku volituse ulatuse olemasolu ja volituse kehtivust Dokumendi esitamise õiguse puudumise korral teatatakse sellest dokumendi esitajale ja dokumendi kontrollimine peatatakse Ettenähtud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse 17 lõikes 2 sätestatut 3 Dokumendi esitamise õiguse olemasolu korral kontrollitakse dokumendile kehtestatud vorminõuete täitmist Dokumendi vormi puudustest teatatakse dokumendi esitajale ja dokumendi menetlemine peatatakse Kui digitaalne dokument on esitatud formaadis mis võimaldab sellel toodud andmete muutmist kantakse see üle formaati milles andmete muutmine on välistatud 4 Dokumendi saabumise kuupäev ja seda iseloomustavad andmed kantakse andmebaasi kandena või märkena juhindudes käesoleva seaduse des 15 ja 16 sätestatust 5 Dokumendi sisulisel menetlemisel juhindutakse vastavast tööstusomandi seadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 25 Kirje avamine ja taotluse andmete kandmine registrisse 1 Kirje avatakse taotluse menetlusse võtmisel 2 Kirje avamisel tehakse andmebaasi järgmised kanded 1 taotluse numbri kanne 2 taotluse esitamise kuupäeva kanne 3 õiguskaitse saamise avalduses sisalduvate andmete kanne 4 kanne esitatud dokumentide kohta 3 Kirje avamisel avatakse registritoimik 26 Menetlustoimingutega seotud andmete kandmine registrisse 1 Menetlustoimingutega seoses tehakse andmebaasi kanded või märked 1 sooritatud menetlustoimingute kohta 2 saabunud ja väljastatud dokumentide kohta 3 Patendiameti poolt määratud tähtaegade kohta 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registrikandeid tehakse vastavas tööstusomandi seaduses sätestatu kohaselt 27 Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmisega seotud andmete kandmine registrisse 1 Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise kanne registreeringu kanne tehakse registrisse Patendiameti pädeva ametniku otsuse alusel 2 Tööstusomandi esemele antakse sellele õiguskaitse andmisel kordumatu number registreeringu number ning registrisse kantakse õiguskaitse kehtivusaeg koos muude tööstusomandi seaduses ettenähtud andmetega 28 Registreeringu andmete muudatuste kandmine registrisse 1 Registreeringu andmete muutumisega seoses kantakse andmebaasi 1 kandeavalduse andmed 2 uued andmed või andmed uue dokumendi kohta 3 tehtud muudatuste kohta kandeavalduse esitajale väljastatud teate andmed ja muudatuste kohta teate avaldamise kuupäev kui see on tööstusomandi seaduses sätestatud 4 kande tegemisest keeldumise kohta kandeavalduse esitajale väljastatud teate andmed kui kande tegemisest on keeldutud 2 Muudatuse korral mis tuleneb registreeringu jagamisest kantakse andmebaasi sellekohane märkus ja eraldatud osa alusel tehtud uue registreeringu number 29 Registreeringu jagamisega seotud uue registreeringu andmete kandmine registrisse 1 Igale jagamise teel saadud registreeringule antakse uus registreeringu number ja avatakse registris uus kirje 2 Uue registreeringu andmed esitatakse varasema registreeringu alusel Uus registreering peab sisaldama viidet varasemale registreeringule 3 Kui registreeringu jagamisega kaasneb tööstusomandi eseme võõrandamine või üleminek kohaldatakse tööstusomandi seaduses tööstusomandi eseme võõrandamise või ülemineku kohta sätestatut 30 Registreeringu jõushoidmise või kehtivuse pikendamisega seotud andmete kandmine registrisse 1 Registreeringu jõushoidmise või kehtivuse pikendamise kanne tehakse registrisse kui tööstusomandi seadusega sätestatud tingimused on täidetud 2 Andmebaasi kantakse kandeavalduse andmed tasutud riigilõivu summa ja tasumise kuupäev 31 Tööstusomandi eseme litsentsi ja pandi registreerimine 1 Tööstusomandi eseme pandiga koormamise korral kantakse registrisse pandipidaja andmed pandi rahalise väärtuse suurus nõude suurus ja täitmise tähtaeg RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 Pant kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel Pandist loobumisel kohaldatakse tööstusomandi pantimise kohta sätestatut arvestades kande olemusest tulenevaid erisusi 3 Tööstusomandi eseme litsentsimise korral kantakse registrisse litsentsisaaja andmed litsentsi iseloom ulatus ja tähtaeg ning muud tingimused mille registrisse kandmist on peetud oluliseks 32 Registrisse kantud andmete avaldamine Registrisse kantud andmed avaldatakse tööstusomandi seaduses sätestatud korras Patendiameti ametlikus väljaandes 33 Kirje sulgemine 1 Kirje ja selle juurde kuuluv registritoimik suletakse 1 taotluse tagasivõtmisel tagasivõetuks lugemisel tagasilükkamisel või tööstusomandi eseme registreerimisest keeldumisel RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 2 tööstusomandi eseme õiguskaitse kehtivuse lõppemisel või registreeringu kustutamisel registrist vastavalt tööstusomandi seaduses sätestatule RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 Suletud kirjet säilitatakse alaliselt 3 Suletud kirje on avalik välja arvatud juhul kui kirje suleti enne taotluse tööstusomandi seaduse kohast avalikustamist 3 peatükk PATENDIAMET 34 Patendiameti staatus 1 Patendiamet on tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas täidesaatvat riigivõimu teostav ja Vabariigi Valitsuse poliitikat elluviiv valitsusasutus kes tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni RT II 1994 4 5 19 artikli 12 lõike 1 tähenduses samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu RT II 1999 22 123 lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatut arvestades on tööstusomandi õiguskaitse keskamet 2 Oma ülesannete täitmisel esindab Patendiamet riiki 35 Patendiameti ülesanded 1 Patendiameti ülesanded on 1 tööstusomandi seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel taotluste vastuvõtmine ja menetlemine sealhulgas ekspertiisi tegemine tööstusomandi seaduste või rahvusvaheliste kokkulepetega ettenähtud juhtudel tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise otsuste tegemine tööstusomandi registrite pidamine ametlike väljaannete ja kaitsedokumentide väljaandmine 2 muude seaduse või rahvusvahelise kokkuleppega pandud kohustuste täitmine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas 2 Rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt Patendiamet 1 korraldab rahvusvahelist koostööd tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas 2 osaleb Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Euroopa Patendiorganisatsiooni töös RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 3 teeb koostööd teiste riikide tööstusomandi õiguskaitse institutsioonidega 35 1 Patendiameti tasulised teenused 1 Patendiamet teeb Euroopa patendivõrgustiku raames tasulisi patendi standardotsinguid ja eriotsinguid RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsingute korra ja maksumuse määrad kehtestab justiitsminister määrusega RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja lõike 2 alusel kehtestatav standardotsingu maksumuse ülemmäär on 3000 eurot ja eriotsingu maksumuse ülemmäär 4000 eurot RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 36 Patendiameti sõltumatus 1 Patendiamet on käesoleva seaduse s 35 sätestatud ülesannete täitmisel sealhulgas tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise otsuste tegemisel ja otsuste tegemise metoodika kasutamisel sõltumatu Patendiamet täidab kohtu ja apellatsioonikomisjoni otsuseid 2 Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata Patendiameti sõltumatust talle seaduse või rahvusvahelise kokkuleppega pandud ülesannete täitmisel 37 Patendiameti eelarve ja finantseerimine 1 Patendiametit finantseeritakse riigieelarvest ning Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Euroopa Patendiorganisatsiooni sihtotstarbelistest vahenditest RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 Patendiametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus ja erikontod käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamiseks 4 peatükk APELLATSIOONIKOMISJON 1 jagu Üldsätted 38 Apellatsioonikomisjoni staatus 1 Apellatsioonikomisjon on kohtueelne sõltumatu organ 2 Menetlus apellatsioonikomisjonis on kohustuslik kohtueelne menetlus RK s 09 11 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 11 2011 1 39 Apellatsioonikomisjoni pädevus 1 Apellatsioonikomisjon lahendab tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel 1 taotleja poolt Patendiameti otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi 2 asjasthuvitatud isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi asjasthuvitatud isiku avalduse edaspidi vaidlustusavaldus alusel 2 Apellatsioonikomisjon tegutseb vastavalt käesolevale seadusele tööstusomandi seadustele rahvusvahelistele lepingutele ning Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustele Kui seaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole mõni tööstusomandi õiguskaitse küsimus reguleeritud juhindutakse Euroopa riikides Euroopa õiguse või siseriikliku õiguse kohaldamise praktikast 3 Apellatsioonikomisjoni õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik 40 Apellatsioonikomisjoni moodustamine ja koosseis 1 Apellatsioonikomisjon moodustatakse Justiitsministeeriumi juures RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 2 Justiitsminister kehtestab apellatsioonikomisjoni põhimääruse millega sätestatakse RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 1 kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise kord 2 apellatsioonikomisjoni töökord ja 3 apellatsioonikomisjoni liikmete tasustamise kord 3 Apellatsioonikomisjon on vähemalt kaheksaliikmeline Liikmetel peab olema akadeemiline kõrgharidus ja nad peavad olema tööstusomandi valdkonna asjatundjad Pooltel liikmetest peab olema akadeemiline juriidiline haridus Apellatsioonikomisjoni liikmed sealhulgas esimehe ja aseesimehe nimetab justiitsminister RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 4 Apellatsioonikomisjoni esimehe äraolekul asendab apellatsioonikomisjoni esimeest aseesimees 41 Töökeel Apellatsioonikomisjoni töökeel on eesti keel Dokumendid mis ei ole eesti keeles esitatakse apellatsioonikomisjonile käesoleva seaduse 9 lõike 3 kohaselt koos eestikeelse tõlkega 42 Apellatsioonikomisjoni töötingimused 1 Apellatsioonikomisjoni töötingimused sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 2 Apellatsioonikomisjoni halduskulud ning kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Justiitsministeeriumile selleks eraldatud vahenditest RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 3 Apellatsioonikomisjoni dokumendid kuuluvad alalisele säilitamisele Justiitsministeeriumi arhiivis RK s 07 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 28 12 2011 1 2 jagu Kaebus ja vaidlustusavaldus 43 Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamine 1 Kirjalik kaebus või vaidlustusavaldus koos sellele lisatud dokumentidega adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja esitatakse vastavas tööstusomandi seaduses sätestatud tähtaegu arvestades 2 Kaebuse või vaidlustusavalduse esitamisel pärast tähtaja möödumist võib apellatsioonikomisjoni esimees selle ennistada kui on esitatud tähtaja ennistamise avaldus ja selgitused tähtaja möödumist tinginud mõjuvate põhjuste kohta 3 Apellatsioonikomisjonile esitatud avaldus või muu dokument jäetakse tähelepanuta kui see sisaldab sündsusetuid või solvavaid väljendeid apellatsioonikomisjoni Patendiameti või kolmanda isiku suhtes 44 Kaebusele ja vaidlustusavaldusele esitatavad nõuded 1 Kaebuses peab sisalduma 1 kaebuse esitaja edaspidi kaebaja nimi ja aadress ning soovi korral muud kontaktandmed 2 kaebaja esindaja nimi kui kaebajal on esindaja 3 andmed Patendiameti vaidlustatava otsuse kohta 4 kaebaja põhjendus Patendiameti otsuse õigusvastaseks lugemise kohta 5 kaebaja nõue 6 kaebuse lisade loetelu 7 kaebaja või tema esindaja allkiri 2 Vaidlustusavalduses peab sisalduma 1 vaidlustusavalduse esitaja nimi ja aadress ning soovi korral muud kontaktandmed 2 vaidlustusavalduse esitaja esindaja nimi kui tal on esindaja 3 andmed vaidlustatava tööstusomandi eseme kohta 4 vaidlustusavalduse esitaja põhjendus õigusrikkumise kohta 5 vaidlustusavalduse esitaja nõue 6 vaidlustusavalduse lisade loetelu 7 vaidlustusavalduse esitaja või tema esindaja allkiri 3 Kaebusele ja vaidlustusavaldusele lisatakse 1 andmed riigilõivu tasumise kohta 2 volikiri kui kaebus või vaidlustusavaldus esitatakse esindaja kaudu 3 tõendid mis kinnitavad kaebuse või vaidlustusavalduse aluseks olevaid asjaolusid 45 Kaebuse ja vaidlustusavalduse registreerimine ning nendest teavitamine RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 1 Kaebusele vaidlustusavaldusele ja hiljem apellatsioonikomisjoni saabunud dokumentidele tehakse apellatsioonikomisjoni saabumisel pealdis milles sisaldub nende saabumise kuupäev ja kaebuse või vaidlustusavalduse järjekorranumber Apellatsioonikomisjon teavitab viivitamata Patendiametit kaebuse või vaidlustusavalduse saabumisest RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 2 Apellatsioonikomisjoni esimees kontrollib 15 päeva jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse andmete põhjal kaebuse või vaidlustusavalduse kuuluvust apellatsioonikomisjoni pädevusse esitamise tähtajast kinnipidamist ning vastavust sisu ja vorminõuetele 3 Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab et kaebuses või vaidlustusavalduses on kõrvaldatavaid puudusi teatatakse sellest viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale kirjalikult ning määratakse 15 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 4 Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib apellatsioonikomisjon pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega 46 Kaebuse või vaidlustusavalduse parandamine ja täiendamine 1 Kaebuses või vaidlustusavalduses võib kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja põhjendatud kirjaliku avaldusega teha lõppmenetluse alguseni parandusi ja täiendusi mis ei laienda kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise kuupäeval selles esitatud nõude alust ja sisu 2 Tööstusomandi seadustes sätestatud juhtudel võib taotleja või omanik piirata õiguskaitse ulatust ja nõuda kaebuse või vaidlustusavalduse menetlemist lähtudes uuest õiguskaitse ulatusest 47 Kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmine ja tagasilükkamine 1 Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja võib kaebuse või vaidlustusavalduse lõppmenetluse alguseni tagasi võtta esitades sellekohase kirjaliku avalduse Kaebus või vaidlustusavaldus on tagasi võetud vastava avalduse apellatsioonikomisjonile saabumise päevast arvates 2 Kaebus või vaidlustusavaldus loetakse tagasivõetuks kui kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja jätab käesoleva seaduse 45 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul vastamata 3 Kaebus või vaidlustusavaldus lükatakse apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega tagasi ja otsuse ärakiri saadetakse viivitamata kaebuse või vaidlustusavalduse esitajale ning Patendiametile kui 1 see ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse 2 see ei ole esitatud ettenähtud tähtajaks 3 kaebus või vaidlustusavaldus ei vasta nõuetele ning kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja ei ole puudusi tähtajaks kõrvaldanud 4 kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest ei ole tasutud riigilõivu 5 samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel apellatsioonikomisjoni kehtiv otsus RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest arvates Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses Apellatsioonikomisjon teavitab viivitamata Patendiametit kaebuse esitamisest samuti kohtumenetluse tulemusena tehtud jõustunud kohtulahendist RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 Apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikuliselt tehtavas otsuses peab sisalduma RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 1 apellatsioonikomisjoni nimi ja otsuse liik 2 viide kaebusele või vaidlustusavaldusele ja selle esitanud isikule 3 viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele 4 otsuse põhjendus 5 resolutsioon 6 selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta 7 otsuse tegemise aeg ja koht 8 otsuse tegija nimi ja allkiri 5 Kaebajal või vaidlustusavalduse esitajal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kui kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmise avaldus saabus apellatsioonikomisjoni enne kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmist 2 kui kaebus või vaidlustusavaldus ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse või ei ole esitatud tähtajaks ning apellatsioonikomisjoni esimees lükkab selle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 tagasi RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 6 Kehtetu RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 jagu Menetlus apellatsioonikomisjonis 48 Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmine 1 Kui apellatsioonikomisjoni esimees leiab et kaebus või vaidlustusavaldus kuulub apellatsioonikomisjoni pädevusse on esitatud tähtaegselt ning vastab sisu ja vorminõuetele otsustab ta kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtta 2 Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmine vormistatakse resolutsioonina Resolutsioon sisaldab kuupäeva ja apellatsioonikomisjoni esimehe allkirja 3 Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest teatatakse viivitamata kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale ja Patendiametile Teade kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmise kohta avaldatakse apellatsioonikomisjoni veebilehel RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 49 Eelmenetlus 1 Apellatsioonikomisjoni esimees määrab viie päeva jooksul kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest arvates pädeva apellatsioonikomisjoni liikme eelmenetluse läbiviijaks edaspidi eelmenetleja kelle ülesanne on anda apellatsioonikomisjonile ülevaade kaebuse või vaidlustusavalduse faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning menetlusosaliste seisukohtadest 2 Kaebuse eelmenetluses tutvub eelmenetleja vaidlustatud otsuse kohta registris olevate andmetega Vaidlustusavalduse eelmenetluses tutvub eelmenetleja vaidlustatava tööstusomandi eseme kohta registris olevate andmetega 3 Kehtetu RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 4 Eelmenetluse käigus teeb apellatsioonikomisjoni otsused apellatsioonikomisjoni esimees ainuisikuliselt lähtudes käesoleva seaduse 47 lõikes 4 sätestatust Otsuse ärakiri edastatakse viivitamata menetlusosalistele Otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 50 Menetlusosalised apellatsioonikomisjonis 1 Kaebuse menetlemisel apellatsioonikomisjonis on menetlusosalised kaebaja ja Patendiamet 2 Vaidlustusavalduse menetlemisel apellatsioonikomisjonis on menetlusosalised vaidlustusavalduse esitaja ja taotleja või omanik 3 Menetlusosalisel on õigus isiklikult või tööstusomandi seaduses sätestatu kohaselt esindaja kaudu 1 anda kaebuse või vaidlustusavalduse kohta kirjalik seisukoht 2 esitada täiendavaid dokumente ja avaldusi ning anda selgitusi 3 esitada küsimusi teisele menetlusosalisele 4 nõuda apellatsioonikomisjoni liikme taandamist 51 Menetlusosaliste kirjalikud seisukohad 1 Kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmisel saadab apellatsioonikomisjon teisele menetlusosalisele kaebuse või vaidlustusavalduse ärakirja ja teeb talle ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht kolme kuu jooksul arvates ettepaneku tegemise kuupäevast RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 2 Kirjalikud seisukohad adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja peavad sisaldama selle esitaja nime ja aadressi viidet kaebusele või vaidlustusavaldusele ning olema põhjendatud 3 Menetlusosalise esitatud kirjalik seisukoht edastatakse viivitamata teisele menetlusosalisele RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 4 Asjaolu et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud ei takista menetluse jätkamist RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 52 Lisadokumentide esitamine 1 Apellatsioonikomisjon võib nõuda lisadokumente enda algatusel või menetlusosalise avalduse alusel 2 Menetlusosalised peavad esitama nõutud lisadokumendid apellatsioonikomisjoni määratud tähtajaks Menetlusosalise põhjendatud kirjaliku avalduse alusel võib apellatsioonikomisjon pikendada lisadokumentide esitamise tähtaega RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 3 Lisadokumendid edastatakse viivitamata teisele menetlusosalisele RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53583&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine loetakse määratuks päevast mis järgnes päevale mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus 13 Distsiplinaarkaristuse kustumine Distsiplinaarkaristus on kustunud kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul arvates karistuse määramise päevast määratud uut distsiplinaarkaristust 14 Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine 1 Tööandja võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt 2 Karistuse ennetähtaegse kustutamise vormistab tööandja kirjalikult 15 Keeld viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele Tööandja ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele 16 Kehtetu RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 III peatükk RAHATRAHV PALGA MAKSMISE PEATAMISEGA TÖÖLT KÕRVALDAMINE JA TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE 17 Rahatrahv 1 Tööandjal on õigus määrata rahatrahvi mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga Kalendriaastas määratavate trahvide summa ei tohi ületada töötaja kahekümnekordset keskmist päevapalka 2 Tööandja kannab trahvi lisaks sotsiaalmaksule pärast töötajale palga väljamaksmist riigieelarve tuludesse Trahvi riigieelarve tuludesse kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RK s 26 06 1998 jõust 01 04 2000 RT I 1998 64 65 1009 RK s 13 12 2000 jõust 01 01 2001 RT I 2000 102 674 3 Trahv arvutatakse keskmisest päevapalgast mida töölepingu seaduse kohaselt makstakse töölepingu lõpetamisel iga etteteatamise tähtajast puudu jääva tööpäeva eest 4 Tööandja peab trahvi kinni töötaja palgast arvestusega et kõigi kinnipidamiste summa ei ületaks igal palga maksmisel 50 protsenti töötajale väljamaksmisele kuuluvast palgast 5 Trahvi kinnipidamist alustatakse hiljemalt teisest palgast mis kuulub töötajale väljamaksmisele pärast karistuse määramist Kinnipidamisi jätkatakse igast järgmisest palgast kuni trahvi täieliku kinnipidamiseni kuid mitte kauem kui kolme kuu jooksul arvates esimesest kinnipidamisest Kui kinnipidamisi ei alustatud õigeaegselt siis loetakse et töötajat ei ole karistatud ja talle ei saa sama süüteo eest enam distsiplinaarkaristust määrata Kui aga trahvi kinnipidamine katkes siis loetakse et töötajat on distsiplinaarkorras karistatud ja tema palgast ei saa trahvi enam kinni pidada Distsiplinaarkorras karistatuks loetakse ka töötajat kelle palgast lõpetas tööandja trahvi kinnipidamise ennetähtaegselt 6 Rahatrahvi ei saa kinni pidada lõpparvest samuti surma tõttu saamata jäänud palgast 18 Rahatrahvi kinnipidamine rasedalt 1 Naisele kelle kohta tööandjal on dokument mis tõendab et töötaja on rase peab pärast rahatrahvi kinnipidamist jääma vähemalt 70 protsenti temale väljamaksmisele kuuluvast palgast 2 Kui tööandja saab töötaja rasedust tõendava dokumendi pärast karistuse määramist siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1 lõiget niisuguse dokumendi saamise päevast Juba kinnipeetud summad võib tööandja tagastada või tasaarvestada 19 Palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine 1 Tööandjal on õigus määrata töötajale palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva Seda karistust tohib töötajale määrata mitte üle kolme korra kalendriaastas kogukestusega mitte üle kahekümne kalendripäeva 2 Palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamise tähtaeg algab karistuse määramise päevale vahetult järgnevast graafikujärgsest tööpäevast 3 Palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamise täitmine peatub ajaks mil tööleping on töölepingu seaduse paragrahv 55 punktide 1 9 ja 11 12 alusel peatunud Karistuse kandmine algab või jätkub sel juhul päevast mil töötaja pidanuks pärast lepingu peatumist tööle asuma Kui selleks ajaks on karistuse määramise päevast möödunud üle viie kuu siis karistust ei täideta 4 Kui palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine ei ole käesoleva paragrahvi 2 või 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8677&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse s 14 sätestatud korras 9 kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte 10 kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid 10 Usaldusisiku kohustused Usaldusisik on kohustatud 1 osalema informeerimisel ja konsulteerimisel 2 vahendama teavet tööandjale ja töötajatele 3 jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile 4 töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist 5 aitama kaasa töörahu hoidmisele kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik 6 tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 11 Usaldusisiku kohustus hoida konfidentsiaalset teavet 1 Usaldusisik ei tohi avaldada kolmandatele isikutele volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet 2 Usaldusisik ei tohi kasutada seaduse vastaselt volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ei kohaldata usaldusisiku suhtlemisele sama tööandja juures valitud teise usaldusisikuga ja konsulteerimisse kaasatud eksperdiga 4 Usaldusisik edastab konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena 12 Eksperdi kohustus hoida konfidentsiaalset teavet 1 Käesoleva seaduse 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustustega on seotud konsulteerimisse kaasatud ekspert 2 Käesoleva seaduse 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ei kohaldata eksperdi suhtlemisele sama tööandja juures valitud teise usaldusisikuga 3 Ekspert peab edastama konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule selgelt konfidentsiaalsena 13 Usaldusisiku ülesannete täitmise aeg 1 Usaldusisiku ülesandeid täidab töötaja kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega 2 Usaldusisiku ülesannete täitmise tingimused ja kord lepitakse kokku tööandja ja usaldusisiku vahel 3 Tööandja tagab usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal 1 5 kuni 100 töötaja esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas 2 101 kuni 300 töötaja esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas 3 301 kuni 500 töötaja esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas 4 üle 500 töötaja esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas 14 Usaldusisiku koolitus 1 Tööandja võimaldab usaldusisikul osaleda tema ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel mõistlikus ulatuses 2 Pooled võivad kokku leppida et koolituse kulud kannab tööandja 14 1 Tagatis usaldusisiku ülesannete täitmise ja koolituse ajaks Usaldusisikule säilitatakse tema ülesannete täitmise aja eest vastavalt käesoleva seaduse 13 lõikele 3 ja koolitusel osalemise aja eest keskmine töötasu RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 4 peatükk TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TEABE ANDMISEL 15 Tööandja õigused ja kohustused konfidentsiaalse teabe andmisel 1 Konfidentsiaalne on teave mille tööandja annab usaldusisikule selgelt konfidentsiaalsena 2 Tööandja peab teabe konfidentsiaalsust põhjendama kui usaldusisik ei nõustu teabe konfidentsiaalsusega 16 Teabe andmisest keeldumine 1 Tööandja võib keelduda teabe andmisest kui selle teabe avalikustamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada tööandja tegevust 2 Teabe andmisest keeldumisel esitab tööandja objektiivsetele kriteeriumitele tugineva põhjenduse miks teabe avaldamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada tööandja tegevust 3 Tööandja ei või keelduda teabe andmisest töötajate arvu kohta 5 peatükk INFORMEERIMINE JA KONSULTEERIMINE 17 Informeerimise ja konsulteerimise kohaldamine 1 Tööandja kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat on kohustatud rakendama käesolevas peatükis sätestatud informeerimist ja konsulteerimist

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=80170&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive