archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    m 23 09 1999 Nr 32 jõust 05 10 1999 KO 1999 32 376 Tallinna Lvk m 11 02 99 Nr 2 jõust 01 03 99 RTL 1999 34 437 Tallinna Linnavolik m 02 05 96 nr 10 jõust 02 05 96 RTL 1996 58 368 Sõidukite parkimiskorra kehtestamine Tallinna Linnavolikogu määrus 14 detsembrist 1995 a nr 23 Vastavalt parkimisseadusele RT I 1995 57 980 Tallinna Linnavolikogu määrab 1 5

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16800&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    rahulepingu kava kohta 5 muude põhimõtteliste või kohest lahendamist nõudvate tähtsamate riigikaitseliste küsimuste kohta 3 peatükk Vabariigi Valitsus 9 Vabariigi Valitsuse pädevus sõjaajal riigikaitse alal 1 Vabariigi Valitsus 1 täidab rahuaja riigikaitse seadusega temale pandud ülesandeid välja arvatud need ülesanded mis käesoleva seadusega on antud Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Kaitseväe juhataja pädevusse RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 2 kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 5 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 6 annab Kaitseväe juhataja alluvusse üksusi ja asutusi RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 7 kehtestab piirangud või keelab riigikaitseks ja elanike tarbeks vajalike kaupade ning muu vara samuti valuuta väljaveo Eestist 8 normeerib vajadusel toidu ja muude kaupade tarbimist 9 määrab vajadusel sundhindu 10 piirab vajadusel isikute õigusi ja vabadusi ning paneb neile kohustusi vastavalt käesoleva seaduse le 5 11 paneb riigiasutustele kohaliku omavalitsuse täitevorganitele ning muudele asutustele ja organisatsioonidele täiendavaid riigikaitselisi kohustusi 12 otsustab rahuläbirääkimistega seotud küsimusi sõlmib rahulepinguid ja esitab need Riigikogule ratifitseerimiseks 13 otsustab muid riigikaitsega seotud küsimusi mis ei ole põhiseaduse või seadusega antud Riigikogu või Vabariigi Presidendi pädevusse 2 Vabariigi Valitsusel on õigus peatada Kaitseväe juhataja poolt temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele antud käske ja korraldusi RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 3 Kui Riigikogu ei saa kokku tulla on Vabariigi Valitsusel õigus sõjaajal 1 ümber jaotada riigikaitselistel eesmärkidel riigieelarve vahendeid 2 teha täiendavaid kulusid investeeringuid ja finantseerimistehinguid milleks riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks riigieelarve vahenditest ei jätku RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 peatükk Kaitseministeerium kohaliku omavalitsuse täitevorganid 10 Kaitseministeeriumi pädevus sõjaajal riigikaitse alal Kaitseministeerium RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 1 täidab rahuaja riigikaitse seadusega temale pandud ülesandeid välja arvatud need ülesanded mis käesoleva seadusega on antud Kaitseväe juhataja pädevusse RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 2 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 3 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 4 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 5 teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid sõjapidamiskulude kohta milleks riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks riigieelarve vahenditest ei jätku RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 6 esitab Vabariigi Valitsusele sõjaaja lisaeelarve eelnõule ettepanekuid 7 korraldab kaitsejõudude majandamist varustamist ja tervishoidu ning sõjapidamiseks vajalike varustustagavarade soetamist säilitamist ja väljaandmist 8 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 11 Kohaliku omavalitsuse täitevorganite ülesanded sõjaajal riigikaitse alal Kohaliku omavalitsuse täitevorganid 1 täidavad rahuaja riigikaitse seadusega neile pandud ülesandeid 2 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 3 kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 4 täidavad Vabariigi Valitsuse või Kaitseväe juhataja poolt neile pandud riigikaitselisi ülesandeid vastavalt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=12538&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud 2 Kui saneerimisnõustaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab miks ta avalduses märgituga ei nõustu Saneerimisnõustaja tõendab oma väiteid 3 Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu ja ulatuse kahe nädala jooksul saneerimisnõustajalt võlausaldaja avalduse saamisest arvates 4 Määrus millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi ja kõrvalnõude suurus toimetatakse kätte ettevõtjale saneerimisnõustajale ja võlausaldajale 5 Kohtu määruse peale millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi ja kõrvalnõude suurus võib ettevõtja esitada määruskaebuse 14 Ettevõtja kaasaaitamiskohustus 1 Ettevõtja annab kohtule ja saneerimisnõustajale teavet mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega 2 Ettevõtja osutab saneerimisnõustajale abi tema ülesannete täitmisel 3 Kui ettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi lõpetab kohus saneerimismenetluse 3 peatükk SANEERIMISNÕUSTAJA 15 Saneerimisnõustaja 1 Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud 2 Kui kohus on nimetanud mitu saneerimisnõustajat kuid ei ole nende ülesannete jaotust kindlaks määranud täidavad saneerimisnõustajad ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel ja teevad igakülgset koostööd saneerimismenetluse läbiviimisel 3 Saneerimisnõustajana võib tegutseda 1 vandeadvokaat pankrotihaldur või audiitor RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 muu füüsiline isik kes on aus ja kõlbeline ning valdab kõnes ja kirjas eesti keelt kellel on head majandus ja vajalikud õigusteadmised ning kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni 3 investeerimisühing või krediidiasutus 4 Kui saneerimisnõustajana tegutseb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud isik teatab ta kohtule selle füüsilise isiku nime ja kontaktandmed kes tema nimel saneerimisnõustaja ülesandeid täidab või ülesande täitmist korraldab See füüsiline isik peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud tingimustele 5 Saneerimisnõustaja või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest 6 Saneerimisnõustaja määramiseks on vajalik isiku nõusolek 7 Saneerimisnõustajaks ega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuks ei või olla isik 1 kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest 2 kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku notari prokuröri või kohtutäituriametist välja heidetud advokatuurist või kelle kutsetegevus audiitorina on lõpetatud välja arvatud audiitori kutsetegevuse lõpetamine isiku enda avalduse alusel 3 kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud 4 kes on pankrotivõlgnik 5 kelle kohta kehtib ärikeeld 6 kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja 16 Saneerimisnõustaja ülesanded 1 Saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve 2 Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust 3 Saneerimisnõustaja 1 viib end viivitamata kurssi ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega 2 analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale 3 abistab ettevõtjat saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga 4 annab kohtule võlausaldajale ja krediidiandjale mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta 5 annab kohtule teavet oma ülesande täitmise kohta 6 hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest mida tegelikult ei ole mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata 7 küsib vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta 8 täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet mis on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud saneerimisnõustaja kohustuse rikkumine ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest 5 Saneerimisnõustaja on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust samuti hoidma isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet 17 Saneerimisnõustaja vastutus 1 Saneerimisnõustaja kes on oma kohustuse süülise rikkumisega tekitanud ettevõtjale kahju peab selle hüvitama 2 Saneerimisnõustaja kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast millal kannatanu sai teada kahjust ja saneerimisnõustaja vastutuse aluseks olevast asjaolust kuid mitte üle kolme aasta saneerimisnõustaja vabastamisest 18 Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamine 1 Saneerimismenetluse algatamisel määrab kohus tähtaja mille jooksul ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa Kui ettevõtja jätab summa tasumata lõpetab kohus saneerimismenetluse RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 2 Saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest 3 Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel mis on esitatud käesoleva seaduse 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul Kohus võib saneerimiskava kinnitamisel määrata et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitis tasutakse osamaksetena Kohus võib saneerimisnõustaja tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja 4 Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtumääruse peale võib ettevõtja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse 19 Saneerimisnõustaja vabastamine 1 Kohus vabastab saneerimisnõustaja 1 tema soovil 2 saneerimismenetluse lõppemisel 3 kui saneerimisnõustaja on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt 4 kui selgub et saneerimisnõustajal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda 2 Vabastamise soovist teatab saneerimisnõustaja kohtule kirjalikult kümme päeva ette 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alustel vabastab kohus saneerimisnõustaja omal algatusel või ettevõtja avalduse alusel 4 Kui saneerimisnõustaja vabastatakse saneerimismenetluse kestel nimetab kohus uue saneerimisnõustaja 5 Määruse peale millega kohus on saneerimisnõustaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud võib saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse 4 peatükk SANEERIMISKAVA KOOSTAMINE VASTUVÕTMINE JA KINNITAMINE 20 Saneerimiskava koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks esitamine 1 Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava 2 Kui saneerimiskava koostatakse pärast saneerimismenetluse algatamist tuleb käesoleva seaduse 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul 1 selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas 2 vajaduse korral pidada võlausaldajaga läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks 3 teha muid ettevõtte saneerimiseks vajalikke toiminguid 3 Vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaja lõppu toimetatakse saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks 4 Saneerimiskava projekt toimetatakse võlausaldajale kätte arvestades käesoleva seaduse s 12 saneerimisteate kättetoimetamise kohta sätestatut 21 Saneerimiskava 1 Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma 1 ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse 2 ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist 3 saneerimiskava täitmise tähtaeg 4 rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus 5 saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale 2 Saneerimiskavas võib ette näha et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas 22 Nõude ümberkujundamine 1 Nõude ümberkujundamine on muu hulgas 1 kohustuse täitmise tähtaja pikendamine 2 rahalise nõude täitmine osamaksetega 3 võlasumma vähendamine 4 kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga 2 Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel ega pankrotiseaduse 48 lõikes 2 nimetatud tuletistehingust tekkinud nõuet kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse 314 1 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse 6 lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud isik või organisatsioon RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 23 Saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade ja üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks 1 Käesoleva seaduse 20 lõikes 3 nimetatud saneerimiskava projektile lisatakse saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade või üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmise kuupäevaks kirjalikult seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks 2 Teates märgitakse koosoleku või hääletamise aeg ja koht Nii teates kui ka üleskutses selgitatakse võlausaldajale koosolekult puudumise või seisukoha esitamata jätmise tagajärgi 3 Koosoleku teade või üleskutse toimetatakse võlausaldajale kätte arvestades käesoleva seaduse s 12 saneerimisteate kättetoimetamise kohta sätestatut 24 Saneerimiskava vastuvõtmine 1 Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata 2 Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega mis on kindlaks tehtud käesoleva seaduse alusel 3 Saneerimiskava on vastu võetud kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest 4 Kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse siis on kava vastu võetud kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest 5 Võlausaldaja kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude suurust ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud suhtarvude arvutamisel 25 Hääletusprotokoll 1 Hääletustulemuste kohta koostatakse hääletusprotokoll kuhu kantakse 1 andmed ettevõtja kohta 2 protokollija nimi 3 nende isikute nimekiri kellele saadeti käesoleva seaduse 23 kohaselt teade või üleskutse 4 koosolekul toimunud hääletamise korral ka koosolekul osalenud isikute nimekiri ja nende häälte arv 5 koosolekut pidamata toimunud hääletamisel osalenud isikute nimekiri ja nende häälte arv 6 hääletamistulemus sealhulgas otsuse poolt hääletanud võlausaldajad nimeliselt 7 kui hääletamine toimus rühmades siis hääletamistulemused rühmade kaupa 8 saneerimiskava vastuvõtmises eriarvamusele jäänud võlausaldaja nõudel tema eriarvamuse sisu 9 muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud 2 Kui hääletamine toimub koosolekut pidamata või võlausaldaja on koosoleku toimumise ajaks esitanud kirjalikult oma seisukoha on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks võlausaldaja kirjalik seisukoht 26 Võlausaldaja avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks Võlausaldaja võib esitada kohtule käesoleva seaduse 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata kui 1 ta on hääletanud saneerimiskava vastu 2 tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või 3 saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega 27 Saneerimisnõustaja arvamus 1 Saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta 2 Saneerimisnõustaja annab põhjendatud hinnangu muu hulgas sellele kas 1 ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik 2 nõue mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse on tõendatud ja õiguspärane 3 tegemist on olulise ettevõtjaga ja muu hulgas ka olulise tööandjaga 3 Koos arvamusega esitab saneerimisnõustaja kohtule tegevuse ja kulutuste aruande 28 Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine 1 Kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud esitatakse see käesoleva seaduse 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega 2 Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates Kinnitamisel kontrollib kohus kas 1 käesoleva seaduse s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele 2 saneerimiskava projekt on 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud 3 käesoleva seaduse 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud 4 saneerimiskava vastab käesoleva seaduse s 21 ettenähtud nõuetele 5 saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse s 24 ettenähtud nõudeid eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi 3 Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks 4 Saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks võib kohus pidada istungi 5 Kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel käesoleva seaduse 26 alusel esitatud avaldusest saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub et 1 käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi 2 saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega 3 ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4 esinevad muud asjaolud mis õigustavad kava kinnitamata jätmist 29 Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus 1 Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks kui 1 saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest 2 saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest 2 Avaldus esitatakse käesoleva seaduse 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul 3 Avaldusele lisatakse saneerimiskava hääletusprotokoll koos lisadega saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta 30 Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamine 1 Kohus rahuldab käesoleva seaduse s 29 nimetatud avalduse tehes selle kohta määruse 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates kui 1 saneerimisteade on võlausaldajale kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada kätte toimetatud 2 käesoleva seaduse s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud 3 saneerimiskava vastab käesoleva seaduse 21 nõuetele 4 saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline 5 tegemist on olulise ettevõtjaga ka olulise tööandjaga 6 on täidetud käesoleva seaduse s 29 esitatud tingimused 2 Määruses märgitakse muu hulgas 1 vähemalt kahe saneerimiskava hindava eksperdi andmed 2 summa mille ettevõtja peab tasuma ekspertide tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 3 tähtaeg mille jooksul ettevõtja peab tasuma käesoleva lõike punktis 2 nimetatud summa 4 tähtaeg millal kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui 60 päeva määruse tegemisest arvates 4 Kui ettevõtja jätab ekspertide tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab saneerimismenetluse RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 5 Määruses annab kohus hinnangu käesoleva seaduse s 29 nimetatud võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks 6 Kui kohus jätab avalduse menetlusse võtmata siis saneerimismenetlus lõpeb 7 Määruse peale millega kohus avalduse menetlusse võtab või võtmata jätab võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse 31 Ekspert 1 Määruses millega kohus võtab menetlusse ettevõtja avalduse kinnitada saneerimiskava mille võlausaldajad on jätnud vastu võtmata nimetab kohus vähemalt kaks eksperti kes annavad saneerimiskavale hinnangu 2 Eksperdina võib tegutseda 1 pädev ja suurte majandusalaste kogemustega audiitor või pankrotihaldur 2 muu füüsiline isik kes on aus ja kõlbeline ning valdab kõnes ja kirjas eesti keelt kellel on head majandus ja vajalikud õigusteadmised ning kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni 3 investeerimisühing või krediidiasutus 3 Kui saneerimisnõustajana tegutseb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isik teatab ta kohtule selle füüsilise isiku nime ja kontaktandmed kes tema nimel saneerimisnõustaja ülesandeid täidab või ülesande täitmist korraldab See füüsiline isik peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimustele 4 Ekspert või käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt eksperdi ülesandeid täitev isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest 5 Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi 6 Eksperdi määramiseks on vajalik isiku nõusolek 32 Eksperdi õigused ja kohustused 1 Ekspert koostab kohtu määratud tähtaja jooksul saneerimiskava kohta kirjaliku erapooletu ja asjatundliku analüüsi milles esitab põhjendatud arvamuse ettevõtte saneerimise vajaduse nõuete ümberkujundamise ja muude saneerimisabinõude eesmärgipärasuse ettevõtte saneerimise edukuse tõenäosuse võlausaldaja huvide ja õiguste arvestamise ning ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta sealhulgas ettevõtte olulisuse kohta tööandjana 2 Ekspert täidab oma ülesandeid sõltumatult ja professionaalselt tuginedes üksnes kohtu antud juhtnööridele 3 Eksperdil on õigus saada kohtult ettevõtjalt saneerimisnõustajalt ja muudelt isikutelt vajalikku teavet oma ülesannete täitmiseks Kohustuse täitmisel saadud teavet võib ekspert kasutada ainult ülesande täitmiseks 4 Ekspert on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust samuti hoidma saladuses isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet 33 Eksperdi tasu ja kulutuste hüvitamine 1 Eksperdi vabastamisel on eksperdil õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ning tasu oma ülesannete täitmise eest 2 Eksperdi tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus eksperdi vabastamisel eksperdi tegevuse ja kulutuste aruande alusel mis on esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul Kohus võib eksperdi tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja 3 Eksperdi tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrus on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses mis ületab käesoleva seaduse 30 lõike 2 punktis 2 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 5 Eksperdi tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohta tehtud kohtumääruse vaidlustamiseks võib ettevõtja või ekspert esitada määruskaebuse 34 Eksperdi vabastamine 1 Kohus vabastab eksperdi 1 tema soovil 2 saneerimismenetluse lõppemisel või saneerimiskava kinnitamisel 3 kui ekspert on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt 4 kui selgub et eksperdil ei ole õigust eksperdina tegutseda 2 Vabastamise soovist teatab ekspert kohtule kirjalikult kümme päeva ette 3 Kui ekspert vabastatakse saneerimismenetlust lõpetamata või enne saneerimiskava kinnitamist nimetab kohus uue eksperdi 4 Määruse peale millega kohus on eksperdi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel vabastanud võib ekspert esitada määruskaebuse Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse 35 Eksperdi vastutus 1 Ekspert vastutab süüliselt tekitatud kahju eest 2 Eksperdi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast millal kannatanu sai teada kahjust ja eksperdi vastutuse aluseks olevast asjaolust kuid mitte üle kolme aasta eksperdi vabastamisest 36 Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine Kohus kinnitab võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kui 1 ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid 2 ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas 3 saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega 4 tegemist on olulise ettevõtjaga ka olulise tööandjaga 37 Saneerimiskava kinnitamise määrus 1 Määrus millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse Määrus millega saneerimiskava kinnitatakse on kohe täidetav 2 Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse 3 Määruse peale millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 5 peatükk SANEERIMISMENETLUSE LÕPPEMINE 38 Saneerimismenetluse lõppemise alused 1 Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel saneerimiskava tühistamisel saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel 2 Saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel lõpeb saneerimismenetlus kui ettevõtja on kõik saneerimiskavaga võetud kohustused täitnud enne saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist 39 Saneerimismenetluse ennetähtaegne lõpetamine 1 Saneerimismenetluse võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist 2 Kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt 1 ettevõtja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu käesoleva seaduse 14 lõike 3 kohaselt 2 kui ettevõtja jätab tasumata saneerimisnõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa käesoleva seaduse 18 lõike

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=97111&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud kahjustatud tema tervist kodu või eraelu puutumatust rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud 3 Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses milles see ei ole heastatav muude vahenditega sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega 4 Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta kui isikult oli vabadus võetud Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk mis on jagatud 30 ga 5 Ebamõistliku menetlusaja korral on mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk 4 peatükk Kahju hüvitamise menetlus 1 jagu Kahju hüvitamise taotlemine 12 Kahju hüvitamise taotlus Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel Taotluses märgitakse 1 taotleja nimi isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood aadress sidevahendite andmed ning arveldusarve number 2 taotleja esindaja või kaitsja nimi aadress ja sidevahendite andmed kui taotlejal on esindaja või kaitsja 3 tekkinud kahju ja hüvitise suurus 4 mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel samuti juhul kui taotlejal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha võib taotleja jätta hüvitise suuruse taotluses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist 5 meede millega kahju tekitati 6 meetme sisu meetme kohaldamiseks antud dokumendi nimetus kuupäev number ja selle andnud või meedet kohaldanud ametnik või menetleja kui nimetatud andmete esitamine on võimalik 7 taotluse faktiline põhjendus 8 tõendid mis kinnitavad taotleja väidetavaid asjaolusid viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse 9 millal sai taotleja teada määrusest või otsusest mille alusel tekkis tal õigus nõuda kahju hüvitamist või kahju tekkimisest 10 taotluse lisade nimekiri 13 Taotluse ja kaebuse läbi vaatamata jätmine 1 Kui taotlus või kaebus ei vasta nõuetele ja selles on puudused mida saab kõrvaldada määrab menetleja taotluse või kaebuse esitajale esimesel võimalusel mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Menetleja selgitab et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib menetleja jätta taotluse või kaebuse läbi vaatamata ja tagastada kui puudus on selline mis takistab taotluse või kaebuse läbi vaatamist 2 Kui taotlus või kaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist märgitakse selles tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused Menetleja tagastab taotluse või kaebuse läbi vaatamata kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata 3 Kui isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist võib taotluse või kaebuse jätta läbi vaatamata 4 Taotluse või kaebuse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat Taotluse või kaebuse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama 2 jagu Kahju hüvitamise kord kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses 14 Kahjuhüvitise taotlemine kohtueelses ja kohtuvälises menetluses 1 Kui prokuratuur uurimisasutus või kohtuväline menetleja koostab määruse mille alusel tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse le 5 või 6 selgitab ta õigustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda 2 Taotluse kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse 5 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale 3 Taotluse kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse 5 või 6 alusel esitab isik kuue kuu jooksul arvates päevast kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määrusest mille alusel tal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist 4 Taotluse kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse 7 alusel esitab isik kolme aasta jooksul arvates päevast kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates 15 Taotluse lahendamine prokuratuuris ja kohtuvälise menetleja juures 1 Prokuratuur või kohtuväline menetleja lahendab taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates Asja mahukuse või keerukuse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra 2 Kui kriminaalmenetluse lõpetamine vaidlustatakse kriminaalmenetluse seadustiku des 207 ja 208 sätestatud korras peatab prokuratuur käesoleva seaduse 5 või 6 alusel esitatud taotluse menetluse kuni kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tehtud otsustuse jõustumiseni 3 Prokuratuur või kohtuväline menetleja võib määrusega 1 jätta taotluse rahuldamata 2 rahuldada taotluse osaliselt ja määrata isikule hüvitise osas milles taotlus rahuldati või 3 rahuldada taotluse ja määrata hüvitise vastavalt taotlusele 16 Kaebuse menetlemine Riigiprokuratuuris 1 Kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama 2 Riigiprokuratuur lahendab kaebuse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates Asja mahukuse või keerukuse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra 3 Riigiprokuratuur võib määrusega 1 jätta kaebuse rahuldamata 2 rahuldada kaebuse osaliselt ja määrata isikule hüvitise osas milles kaebus rahuldati 3 rahuldada kaebuse ja määrata hüvitise vastavalt taotlusele 4 tühistada prokuratuuri määruse millega jäeti taotlus rahuldamata 17 Kaebuse menetlemine maakohtus 1 Kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule kelle tööpiirkonnas käesoleva seaduse s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju käesoleva seaduse 7 tähenduses 2 Kaebus esitatakse 30 päeva jooksul arvates päevast kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest Taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmise korral esitatakse kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast kui vastavalt Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja oleks pidanud taotluse lahendama 3 Maakohus võib määrusega 1 jätta kaebuse rahuldamata 2 rahuldada kaebuse osaliselt ja määrata isikule hüvitise osas milles kaebus rahuldati 3 rahuldada kaebuse ja määrata hüvitise vastavalt taotlusele 4 tühistada prokuratuuri määruse millega jäeti taotlus rahuldamata 4 Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kriminaalmenetluse seadustiku 15 peatükis sätestatud korras Määruskaebus esitatakse 30 päeva jooksul arvates päevast kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest 3 jagu Kahju hüvitamise kord kohtumenetluses 18 Kahju hüvitamine süüteoasja menetlemisel maakohtus 1 Kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=139010&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ning muudel õigusaktis ettenähtud juhtudel 2 Auditi tegija peab juhtima seadme kasutamise eest vastutava isiku tähelepanu auditi käigus ilmnenud puudustele 3 Auditi tulemustest teavitab auditi tegija Tehnilise Järelevalve Ametit käesoleva seaduse s 12 nimetatud infosüsteemi kaudu 4 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega 1 kriteeriumid auditi kohustusega seadmete täpsemaks määramiseks 2 auditile sealhulgas auditi meetoditele ja enesekontrollile esitatavad nõuded 3 kasutusele võtmisele eelneva korralise ja erakorralise auditi juhud 4 auditi tulemuste esitamise nõuded 3 peatükk Erisätted 10 Isiku kompetentsusele esitatavad nõuded 1 Kompetentne isik peab tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid oskama identifitseerida tuvastada ja ennetada seadmega selle kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure 2 Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga 3 Eeldatakse et isiku kompetentsus on tõendatud kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses mis vastab talle antud kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja tasemele või pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele 4 Sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus tõendab isiku vastavust käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele kui pädevustunnistuse on andnud sertifitseerimisasutus 1 kelle sertifitseerimisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatud nõuetele 2 kelle on vastavateks toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 765 2008 nõuetele 3 kes on teavitanud pädevustunnistusest Tehnilise Järelevalve Ametit käesoleva seaduse s 12 nimetatud infosüsteemi kaudu 5 Kui käesolevast seadusest tulenevalt peab isiku kompetentsus olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis kohaldatakse selle tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust Käesoleva seadusega reguleeritud kompetentsusele esitatavate nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus Tehnilise Järelevalve Amet 6 Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada 1 seadme vahetu kasutaja kasutamise järelevaataja ja seadmetööd tegeva isiku ning auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele esitatavad nõuded 2 käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded 11 Püsiliite tegemisele ja katsetamisele esitatavad nõuded 1 Surveseadme gaasitorustiku ja anuma ning masina püsiliiteid ja surveseadme survetaluvust mõjutava püsiliite mittepurustavat katset võib teha selleks kompetentne isik Püsiliide on liide mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodit kasutades 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014 68 EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ELT L 189 27 06 2014 lk 164 259 kohaselt peab II III ja IV kategooria surveseadme puhul püsiliidet tegeva isiku kompetentsus ning püsiliidete tegemise protseduur olema tõendatud III ja IV kategooria surveseadme puhul peab püsiliite mittepurustavat katset tegeva isiku kompetentsus olema tõendatud 3 Püsiliite mittepurustavat katset tegeva isiku kompetentsuse ning püsiliite tegemise protseduuri sobivust tõendab toote nõuetele vastavuse seaduse 27 kohast tegevusluba omav vastavushindamisasutus 12 Tehnilise järelevalve infosüsteem 1 Tehnilise järelevalve infosüsteem on andmekogu edaspidi andmekogu mille pidamise eesmärk on riikliku järelevalve hõlbustamine ja andmete kogumine ning kättesaadavaks tegemine käesolevast seadusest tulenevate nõuete järgimise soodustamiseks 2 Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Andmekogu vastutav töötleja on Tehnilise Järelevalve Amet Andmekogu volitatud töötleja määratakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=140353&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    elektertoite vesivarustus kuivendus ja vihmutussüsteemid teed piirdetarad veehoidlad jmt objektid projektdokumentatsioon kooperatiivi osamaksud asukohapiirkonna kooperatiivide üldkasutatavate objektide teed elektriliinid transformaatorid jmt rajamiseks samuti eelloetletud allikatest laekunud raha jääk kooperatiivi arvel ja kassas ning muu kooperatiivile kuuluv vara Paragrahv 4 Erastamise subjekt 1 Erastamise subjektiks on kooperatiivi liige tema alaliselt Eesti Vabariigis elav abikaasa ja sugulased alanevas liinis õed ja vennad ning nende sugulased alanevas liinis 2 Kooperatiivi liikme alaliselt Eesti Vabariigis elav abikaasa ja sugulased alanevas liinis õed ja vennad ning nende sugulased alanevas liinis on erastamise subjektiks kui kooperatiivi liige on esitanud kooperatiivile notariaalselt tõestatud avalduse vara erastamise õiguse loovutamise kohta 3 Kui kooperatiivi liikmele erastatav vara on abikaasade ühisvara peavad käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud avaldusele vara erastamise õiguse loovutamise kohta alla kirjutama mõlemad abikaasad Paragrahv 5 Erastamise viis 1 Kooperatiivi vara erastatakse tasuta käesoleva seaduse paragrahvis 4 nimetatud erastamise subjektile kooperatiivi liikme kasutuses oleva vara aiamaja või suvila ja muud hooned ning rajatised sealhulgas istandikud ja muu vara natuuras eraomandusse andmise ja kooperatiivi liikmete ühises kasutuses olevas varas kaasomandiõiguse osa määramise teel 2 Kaasomandi osa suurus määratakse proportsionaalselt tasutud sihtotstarbeliste maksetega Paragrahv 6 Ühisesse omandusse jäetav vara Vara erastamisel ühisesse omandisse jäetud vara on kaasomand Kooperatiivi vara erastamisel liikmele eraldatud vara võõrandamisel on vara omandajal õigus nõuda ka liikmele kuuluva kaasomandi osa võõrandamist Nimetatud kaasomandi osale ei laiene teiste kaasomanike ostueesõigus RK s 29 01 97 nr 288 jõust 02 03 97 RT I 1997 13 210 Paragrahv 7 Omandiõiguse teostamine ühise omandi suhtes Ühisesse omandisse jäetud vara valitsemiseks võivad omanikud kooperatiivi ümber kujundada asutada äriühingu või sõlmida ühise tegutsemise lepingu RK s 29 01 97 nr 288 jõust 02 03 97 RT I 1997 13 210 Paragrahv 8 Erastamise kohustus 1 Kui kooperatiivi üldkoosolek otsustab jätta kooperatiivi vara erastamata on kooperatiivi juhatus kohustatud liikmele tema sellekohase

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=6966&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    VABARIIGI SEADUS Eesti NSV elanike teenistusest NSV Liidu relvajõududes üleminekuperioodil Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 1990 a 30 märtsi otsusest Eesti NSV riiklikust staatusest ei ole Eesti NSV elanike teenimine NSV Liidu relvajõududes õiguspärane Tunnistades et NSV Liidu seadus Üldisest sõjaväekohustusest samuti NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1968 aasta 28 märtsi määruse nr 195 75 Kohalike sõjaliste juhtimisorganite põhimääruse kinnitamisest ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1990 aasta 29 märtsi määruse nr 305 p 2 põhjal toimuv Eesti NSV elanike sõjaväearvestus ja kutsumine tegevteenistusse NSV Liidu relvajõududesse on vastuolus Eesti NSV territooriumi õigusliku seisundiga Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab 1 Tühistada Eesti NSV Kriminaalkoodeksi paragrahvid 2 78 79 ja 189 2 Rehabiliteerida need Eesti NSV elanikud kes on süüdi mõistetud Eesti NSV kriminaalkoodeksi paragrahvide 78 ja 189 järgi NSV Liidu relvajõududes teenimisest keeldumise või kõrvalehoidumise samuti õppe või kontrollikogunemisest kõrvalehoidumise või sõjaväearvestuse eeskirjade rikkumise eest 3 Tunnistada Eesti NSV asutuste ettevõtete ja organisatsioonide osavõtt NSV Liidu seaduse Üldisest sõjaväekohustusest sundtäitmisest Eesti NSV elanike suhtes mittevastavaks Eesti NSV riikliku staatusega ja selline tegevus lõpetada 4 Kehtestada et Eesti NSV ametkondadel asutustel ettevõtetel ja organisatsioonidel ei ole lubatud nõuda elanikelt sõjaväearvestusdokumentide esitamist elamispinnale sisse ja väljakirjutamisel ning teiste kodanikuõiguste teostamisel 5 Kehtestada et NSV Liidu relvajõudude

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=2729&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nimekiri Prindi I Salevesta DOC failina I Tagasi Seadus Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta Ülemnõukogu 13 04 1992 seadus jõustumiskuupäev 13 04 1992 redaktsioon 13 04 1992 Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta 1 Moodustada Eesti Vabariigi Kaitseministeerium 2 Täiendada Eesti NSV 1989 aasta 6 detsembri seaduse Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse kohta ENSV Teataja 1989 nr 39 art 609 paragrahvi 24 pärast sõna Justiitsministeerium sõnaga Kaitseministeerium Eesti

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=6654&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive