archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    pensionikindlustuse registrisse kantava 2005 aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine Vabariigi Valitsuse 16 detsembri 2004 a määrus nr 357 Määrus kehtestatakse Riikliku pensionikindlustuse seaduse RT I 2001 100 648 2002 53 336 ja 338 61 375 2003 20 116 48 343 82 549 88 589 2004 16 120 13 lõike 5 alusel 1 Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2005 aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks kinnitatakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=64882&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    põhikirjafondi konto Kreedit Varaliigi konto kus vara väärtust vähendatakse 1d Inventuuriga avastatud mahakandmisele kuuluv debitoorne võlg kirjendatakse Deebet Põhikapitali põhikirjafondi konto Kreedit Nõuete debitoorse võlgnevuse konto Märkus Ettevõtte debitoorset võlgnevust tuleb hinnata lähtudes raamatupidamise põhimäärusest mis on kooskõlas rahandusministri 21 01 1994 a määrusega nr 20 kinnitatud Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punktis 2 1 sätestatuga Maksumaksja ettevõtlusega seotud ostjatelt laekumata arved ja vekslid mis on eelnevalt tuluna arvesse võetud võib kanda kuludesse kui maksumaksja saab dokumentaalselt näidata et ta on iseseisvalt ostjatelt laekumata arvete ja vekslite tasumist nõudnud või alustanud nende sissenõudmist kohtu kaudu Kui ettevõtte tulude ja kulude kontod on suletud siis kirjendatakse mahakantav debitoorne võlg lausendiga Deebet Põhikapitali põhikirjafondi konto Kreedit Nõuete debitoorne võlgnevuse konto d 1e Inventuuriga avastatud arvelevõtmata debitoorne võlg kirjendatakse Deebet Nõuete debitoorse võlgnevuse konto kus nõue arvele võetakse Kreedit Põhikapitali põhikirjafondi konto 1f Inventuuriga avastatud tasutud kuid mahakandmata ning kohtuotsuse või õigusaktide põhjal mahakandmisele kuuluv kreditoorne võlg kirjendatakse Deebet Kreditoorse võla konto kus mahakanne tehakse Kreedit Põhikapitali põhikirjafondi konto 1g Inventuuriga avastatud arvelevõtmata kreditoorne võlg kirjendatakse Deebet Põhikapitali põhikirjafondi konto Kreedit Kreditoorse võla konto kus võlg arvele võetakse Märkus Lausenditega 1a 1g tehtud muudatused tuleb kirjendada ka vastavate varakontode ja arvelduste kontode analüütilistes registrites Ühtlasi tuleb kontrollida kõigil kontodel sünteetilise ja analüütilise arvestuse saldode vastavust selgitada erinevuste põhjused ja need reguleerida 2 Järgnevalt tuleb otsustada kas riikliku ettevõtte bilansis esinevad erifondid reservid sealhulgas Põhivara hinnatõus inflatsiooni toimel antakse õigusjärglasele üle reservidena või liidetakse kõik või osa neist põhikapitaliga põhikirjafondiga 2a Liitmise kohta koostatakse lausend Deebet Erifondide reservide kontod mille saldod liidetakse põhikapitaliga Kreedit Põhikapitali põhikirjafondi konto 2b Samuti tuleb otsustada kuidas talitada riikliku ettevõtte kasumiga kahjumiga kas see liidetakse põhikapitalile põhikirjafondile või mitte Kasumi liitmisel koostatakse lausend Deebet Kasumi konto d Kreedit Põhikapitali põhikirjafondi konto Kahjumi liitmisel koostatakse vastupidine lausend 3 Riikliku ettevõtte rahast võidakse osa ära võtta riigieelarvesse Seda käsitletakse omanikutulude võtmisena ning seda operatsiooni tuleb arvestada enne lausendite 2a ja 2b koostamist Deebet Kasum Kreedit Arvelduskonto või Deebet Põhikapital põhikirjafond Kreedit Arvelduskonto 4 Pärast toimingute 1 3 sooritamist koostatakse riikliku ettevõtte korrigeeritud lõpp bilanss mis on ühtlasi riigiettevõtte lõpetamisbilansiks Lõppbilanss koostatakse raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi kohaselt 5 Kui seaduses sätestatud juhtudel on otsustatud osa riikliku ettevõtte varast anda üle teistele juriidilistele isikutele tuleb kindlaks määrata neile eraldatava vara nõuete ja kohustuste debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse erifondide summade eelmiste aastate ja jooksva aasta kasumite kahjumite summad Eeltoodu põhjal koostatakse eraldi bilansid igale jaotussubjektile Näiteks kui riikliku ettevõtte varast enne riikliku aktsiaseltsi loomist eraldatakse osa vara ühele juriidilisele isikule tuleb riikliku ettevõtte lõppbilanss jaotada kahte ossa ning selle alusel koostada kaks eraldi bilanssi a juriidilisele isikule üleantava vara ja allikate bilanss bilansis on aktiva ja passiva kokkuvõtted võrdsed b riiklikule aktsiaseltsile üleantava vara ja allikate bilanss bilansis on aktiva ja passiva kokkuvõtted võrdsed Sealjuures nende kahe bilansi kirjete liitmisel peame saama riikliku ettevõtte lõppbilansi enne jaotamist vt punkt 4 Märkus Kui toimub vara jaotamine tuleb riiklikul ettevõttel koos lõppbilansiga koostada kasumiaruanne ning tuludeklaratsioon riikliku ettevõtte likvideerimise kuupäevaga Kui aga riikliku ettevõtte vara läheb

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13194&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja aeg 43 Avaldus esitatakse registrisekretärile 44 Avaldus registreeritakse registripäevikus ning pannakse registritoimikusse 45 Registrisekretär kontrollib kas vajalikud andmed ja dokumendid on olemas ja teeb registrikandeotsuse 46 Kui mõned vajalikud andmed või dokumendid puuduvad teatab registrisekretär sellest avalduse esitajale hiljemalt viieteistkümnendal tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist Kui kahe kuu jooksul pärast teatamist ei ole puudused kõrvaldatud loetakse avaldus mitteesitatuks 47 Kui vajalikud andmed ja dokumendid on olemas tehakse registreeringu kehtivuse pikendamise kanne millele kirjutab alla registrisekretär Registrikande tegemise kohta tehakse märge registripäevikusse 48 Registreeringu kehtivuse pikendamise kandes sisaldub kehtivuse lõppemise kuupäev kande allkirjastamise kuupäev ja registrisekretäri allkiri 49 Registreeringu kehtivuse pikendamise kanne jõustub kuupäeval mil registrisekretär sellele alla kirjutab 50 Registrisekretär edastab registrikandeteates avaldamisele kuuluvad andmed Patendiameti ametlikke väljaandeid toimetavale struktuuriüksusele 51 Registreeringu kehtivuse pikendamise kande kohta väljastab registrisekretär tunnistuse lisa Tunnistuse lisa antakse välja hiljemalt kolmekümnendal tööpäeval pärast korrektse avalduse esitamise kuupäeva Tunnistuse lisa number märgitakse registrikaardile VII KAUBAMÄRGI KOORMAMISE KANNE 52 Kaubamärgi koormamise kanne tehakse kaubamärgi õiguste kasutusvaldusse andmisel litsentsilepingu korral või kaubamärgi pantimisel 53 Mitmele litsentsiaadile eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsiaadil kelle litsents on registreeritud Registreerimata litsentsil ei ole kolmanda isiku suhtes õiguslikku jõudu 54 Käesolevas põhimääruses litsentsi kohta sätestatu kehtib ka all litsentsi kohta 55 Kande alus on kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus 56 Avaldusele peab olema lisatud riigilõivu tasumist tõendav dokument 57 Kui avalduse esitab volitatud esindaja peab olema lisatud käesoleva põhimääruse punktis 42 nimetatud andmeid sisaldav volikiri Volikirja ei ole vaja lisada kui Patendiametile selle toimingu sooritamiseks varem esitatud volikiri kehtib 58 Litsentsi või pandi registreerimiseks peab avaldusele lisama vastava lepingu või selle notariaalselt või Patendiameti poolt tõestatud ärakirja Lepingu või selle tõestatud ärakirja asemel võib esitada ka selle notariaalselt või Patendiameti poolt tõestatud väljavõtte mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega 59 Litsentsilepingu registreerimise avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 litsentsiaari ja litsentsiaadi andmed nimi elukoha või asukoha aadress 2 kaubamärgi registreeringu number 3 litsentsiaadile antud õiguste loetelu 4 litsentsi kehtivusaeg 5 muud andmed mille registrisse kandmist litsentsiaar ja litsentsiaat vajalikuks peavad 6 avalduse lisade loetelu 60 Kaubamärgi pantimise registreerimise avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 pantija ja pandipidaja andmed nimi elukoha või asukoha aadress 2 kaubamärgi registreeringu number 3 pandiga tagatud nõude olemus nõude suurus ja täitmise tähtaeg 4 muud andmed mille registrisse kandmist pandilepingu pooled vajalikuks peavad 5 avalduse lisade loetelu 61 Avaldus esitatakse registrisekretärile 62 Avaldus registreeritakse registripäevikus ning pannakse registritoimikusse 63 Registrisekretär kontrollib kas vajalikud andmed ja dokumendid on olemas ja teeb registrikandeotsuse 64 Kui mõned vajalikud andmed või dokumendid puuduvad teatab registrisekretär sellest avalduse esitajale hiljemalt viieteistkümnendal tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist Kui kahe kuu jooksul pärast teatamist ei ole puudusi kõrvaldatud loetakse avaldus mitteesitatuks 65 Kui vajalikud andmed ja dokumendid on olemas tehakse kaubamärgi koormamise kanne millele kirjutab alla registrisekretär Registrikande tegemise kohta tehakse märge registripäevikusse 66 Litsentsilepingu registreerimisel moodustavad kande 1 litsentsiaari ja litsentsiaadi andmed nimi elukoha või asukoha aadress 2 litsentsiaadile antud õiguste loetelu ja litsentsi kehtivusaeg 3 muud andmed mille registrisse kandmist litsentsiaar ja litsentsiaat vajalikuks peavad 4 kande allkirjastamise kuupäev ja registrisekretäri allkiri 67 Kaubamärgi pantimise registreerimisel moodustavad kande 1 pandipidaja andmed nimi elukoha või asukoha aadress 2 kaubamärgi pantimise korral pandiga tagatud nõude olemus suurus ja täitmise tähtaeg 3 muud andmed mille registrisse kandmist pandilepingu pooled vajalikuks peavad 4 kande allkirjastamise kuupäev ja registrisekretäri allkiri 68 Kaubamärgi pantimisel märgitakse eraldi veergu pandi järjekoht lähtudes asjaõigusseaduse RT I 1993 39 590 1995 26 28 355 57 976 1996 45 848 51 967 1997 52 833 1998 12 152 30 409 paragrahvis 300 sätestatust 69 Varasemal järjekohal asuva pandi lõppemisel astub hilisemal järjekohal asuv pant ettepoole Registrisekretär tõmbab asendamisele kuuluva järjekoha numbri ühe joonega maha kirjutab selle kõrvale pandi uue järjekoha numbri ja märgib juurde selle toimingu teostamise kuupäeva 70 Järjekoha loovutamine registreeritakse pandipidaja avalduse alusel samas korras kui pandi seadmisel 71 Kaubamärgi koormamise kanne jõustub kuupäeval mil registrisekretär sellele alla kirjutab 72 Teade litsentsi või pandilepingu kohta avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes juhul kui litsentsiaar või pantija annab selleks nõusoleku Registrisekretär edastab registrikandeteates avaldamisele kuuluvad andmed Patendiameti ametlikke väljaandeid toimetavale struktuuriüksusele 73 Litsentsi või pandilepingu registreerimise samuti pandi järjekoha muutumise kohta väljastab registrisekretär avalduse esitajale Patendiameti ametlikul plangil oma allkirjaga teate mis sisaldab kande andmeid Teade väljastatakse hiljemalt kolmekümnendal tööpäeval pärast korrektse avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeva 74 Litsentsilepingu kohta tehtud kanne kustutatakse registrist litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsi registreerimise avalduse esitanud isiku nõudel Eeldatakse nõude esitanud isiku kokkulepet litsentsilepingu teise osalisega Nõuet sisaldav avaldus pannakse registritoimikusse 75 Litsentsilepingu kohta tehtud kande kustutamiseks tõmmatakse kanne ühe joonega maha ja märgitakse juurde kande kustutamise teostamise kuupäev VIII REGISTREERINGU ANDMETE MUUTMISE KANNE 76 Registreeringu andmete muutmise kandena kantakse registrisse 1 kaubamärgi loovutamine kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes 2 kaubamärgi õiguste üleminek mis võib olla tingitud kaubamärgi juriidilise staatuse muutumisest juriidilise isiku lõpetamisel ühinemisel jagunemisel või ümberkujundamisel samuti panditud kaubamärgi müügi korral 3 muud muudatused sealhulgas vigade parandamine 77 Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta kaubamärki ega õiguskaitse ulatust välja arvatud kaubamärgiseaduse paragrahvi 5 lõikes 9 sätestatud juhul 78 Registrisekretär parandab oma vead kas enda algatusel või sellekohase avalduse esitamisel nõudmata riigilõivu tasumist 79 Muutmise kande alus on kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus 80 Avaldusele peab kaubamärgi loovutamise või õiguste ülemineku muude juhtude kohta tehtava kande korral olema lisatud riigilõivu tasumist tõendav dokument 81 Avaldusele võib lisada andmete muutmise alust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega 82 Kui avalduse esitajaks on loovutuse saaja või isik kellele kaubamärgi õigused üle lähevad peab ta avaldusele lisama loovutamist või üleminekut tõendava dokumendi või selle notariaalselt või Patendiameti poolt tõestatud ärakirja 83 Kui avalduse esitab volitatud esindaja peab olema lisatud käesoleva põhimääruse punktis 42 nimetatud andmeid sisaldav volikiri Volikirja ei ole vaja lisada kui Patendiametile selle toimingu sooritamiseks varem esitatud volikiri kehtib 84 Kaubamärgi loovutamise korral peab avaldus sisaldama järgmisi andmeid 1 kaubamärgiomaniku ja loovutuse saaja andmed nimi elukoha või asukoha aadress 2 kaubamärgi registreeringu number 3 kaupade või teenuste loetelu kui kaubamärk loovutatakse ainult osa kaupade või teenuste

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=26117&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega 2 Järgmiseks eelarveaastaks kehtestatava matusetoetuse suurus ei või olla väiksem kehtivast matusetoetuse suurusest 3 Valla või linnavalitsusele makstakse matusetoetust matuse korraldamise tegelike kulude suuruses kuid mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud suuruses RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 7 Matusetoetuse taotlemine 1 Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametile avalduse millele lisab 1 isikut tõendava dokumendi 2 Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi või isiku surma tõendava dokumendi mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus kui surm on registreeritud väljaspool Eestit 3 politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 1 1 Kui matusekorraldajaks on valla või linnavalitsus esitab ta Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule 1 valla või linnavalitsuse esindaja volikirja 2 matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Matusetoetuse avaldusele kantakse matusekorraldaja ees ja perekonnanimi ning isikukood või valla või linnavalitsuse nimi ja registrikood arvelduskonto number kontaktandmed ja kinnitus selle kohta et ta on matusekorraldaja ja talle ei ole hüvitatud matuse korraldamise kulusid teiste seaduste alusel RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 3 Kehtetu RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 4 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 8 Matusetoetuse määramine 1 Matusetoetuse määramise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 1 1 Matusetoetus määratakse isiku surma päeval kehtinud suuruses RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 1 2 Andmed matusetoetuse määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 1 3 Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistrist kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse andmed matusekorraldaja perekonna toimetulekutoetuse saamise kohta RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 1 4 Kui matusekorraldajaks on valla või linnavalitsus kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist andmeid surnu omaste olemasolu või puudumise kohta Omasteks käesoleva seaduse tähenduses on surnu abikaasa vanemad täisealine laps õde vend või muu surnu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Matusetoetus määratakse kui matusetoetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul surmapäevast arvates välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul 3 Kui matusekorraldaja saab isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva määratakse talle matusetoetus kui ta on sellekohase avalduse esitanud kuue kuu jooksul isiku surmast teadasaamise päevast arvates 9 Matusetoetuse määramise otsus 1 Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike andmete saamise päevale järgneval tööpäeval RT I 04 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Matusetoetuse määramata jätmisest teatatakse matusetoetuse taotlejale kohe Toetuse taotlejale saadetakse otsus toetuse määramata jätmise kohta kus peab olema nimetatud toetuse määramata jätmise põhjus koos viitega vastavale seadussättele viie tööpäeva jooksul Toetuse taotlejale tagastatakse originaaldokumendid ja tutvustatakse edasikaebamise korda 10 Matusetoetuse määramata

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38529&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2 Ekspertarstil on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks vajalike materjalidega ja teha ettepanekuid nende täiendamiseks Ekspertarst ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 10 3 Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiga tegeleval ametnikul ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstil on isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja ajutise töövõimetuslehe pikendamiseks vajalikele järgmistele isikuandmetele 1 andmed andmete esitaja kohta 2 andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta 3 andmed ravimite kohta RT I 27 03 2012 6 jõust 01 06 2012 10 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 3 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või need on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja ajutise töövõimetuslehe pikendamiseks ebapiisavad edastab isiku pere või eriarst puuduvad andmed tervise infosüsteemi ja teavitab sellest Sotsiaalkindlustusametit või täidab isiku kohta käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile 15 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest arvates RT I 27 03 2012 6 jõust 01 06 2012 10 5 Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja ajutise töövõimetuslehe pikendamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 27 03 2012 6 jõust 01 06 2012 11 Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning püsiva töövõimetuse ekspertiisiks vajalike dokumentide loetelu ja vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 16 1 Ekspertiisi tegemise tähtaeg Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi viieteistkümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 17 Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 1 Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 2 Kehtetu RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 3 Püsiva töövõimetuse tuvastamisel näidatakse ekspertiisi otsuses ära 1 püsiva töövõimetuse taotluse esitamise aeg 2 püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 3 püsiva töövõimetuse põhjus 4 püsiva töövõimetuse kestus 5 püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides 6 korduvekspertiisi tähtaeg kui püsiva töövõimetuse kestus on tuvastatud lühemaks tähtajaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni 7 otsuse vaidlustamise kord 4 Kui isikul tuvastatakse rohkem kui üks püsiva töövõimetuse põhjus nimetatakse otsuses kõik põhjused eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõime kaotus protsentides ja kogu püsiva töövõime kaotus protsentides RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 5 Kui isikul ei tuvastata püsivat töövõimetust esitatakse sellekohane kirjalik põhjendus RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 18 Töövõimetuspensioni arvutamine 1 Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest 1 püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staa i ja kindlustusosakute summa alusel käesoleva seaduse s 11 sätestatud korras arvutatud vanaduspension RT I 10 03 2015 5 jõust 01 04 2015 2 vanaduspension 30 aastase pensioniõigusliku staa i korral 2 Töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud suurusest 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud pension osutub väiksemaks rahvapensioni määrast makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras 19 Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ja ennetähtaegsele vanaduspensionile RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 1 Isikule kellele makstakse töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse 11 sätetele lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaa ist 2 1 Isikule kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata Kui töövõimetuspensioni maksmine lõpeb enne kui isik jõuab vanaduspensioniikka jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 2 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud juhul rakendatakse ennetähtaegse pensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses kuid mitte vähem kui isiku töövõime kaotuse protsendile vastav osa käesoleva seaduse 18 lõike 1 punkti 2 alusel arvutatud töövõimetuspensionist 4 Isikul kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse s 24 ning okupatsioonire iimide poolt represseeritud isiku seaduse 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud pensionilisa säilib tema üleviimisel vanaduspensionile või temale ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamisel õigus saada varem makstud pensionilisa RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 4 peatükk TOITJAKAOTUSPENSION 20 Õigus toitjakaotuspensionile 1 Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel Lapse vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte 2 Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on 1 toitja laps vend õde või lapselaps kes on alla 18 aastane alla 24 aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18 aastaseks päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24 aastaseks saamist Vennal õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 toitja vanem kes on vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu 3 toitja mittetöötav lesk kes on rase alates 12 rasedusnädalast 4 toitja lesk kes on püsivalt töövõimetu või vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta 5 toitja lahutatud abikaasa kes jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt 25 aastat 6 mittetöötav toitja lapse vanem või eestkostja kes kasvatab toitja kuni kolmeaastast last oma perekonnas 3 Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel on õigus toitjakaotuspensionile samuti 1 lapsel kelle vanema abikaasa või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 2 isikul kes on last vanema abikaasana või kasuvanemana kasvatanud ja ülal pidanud vähemalt kaheksa aastat RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension kui toitjal oli surma päevaks pensionistaa mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni 15 või vanaduspensioni 7 määramiseks 5 Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 6 Toitjakaotuspension määratakse ajaks mil käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikud vastavad selle pensioni saamise tingimustele 6 1 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõendatakse andmetega mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteem või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 6 2 Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel makstakse toitjakaotuspensioni kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni kuid mitte kauem kui viis aastat RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 7 Püsivalt töövõimetu isik loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks juhul kui tal on õigus töövõimetuspensionile või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionile 21 Toitjakaotuspensioni arvutamine 1 Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest 1 toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staa i ja kindlustusosakute summa alusel käesoleva seaduse 11 sätete kohaselt arvutatud vanaduspension RT I 10 03 2015 5 jõust 01 04 2015 2 vanaduspension 30 aastase pensioniõigusliku staa i korral 2 Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades 1 ühele perekonnaliikmele 50 protsenti 2 kahele perekonnaliikmele 80 protsenti 3 kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti RT I 2004 16 120 jõust 01 04 2004 5 peatükk RAHVAPENSION 22 Õigus rahvapensionile 1 Õigus rahvapensionile on 1 63 aastaseks saanud isikul kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist 2 püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaa ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist 3 käesoleva seaduse s 20 nimetatud isikutel kellel seoses toitjal nõutava pensionistaa i puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt üks aasta vahetult enne surma RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 4 vanaduspensioniikka jõudnud isikul kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani 2 Rahvapension määratakse järgmiseks tähtajaks 1 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele eluajaks 2 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule püsiva töövõimetuse ajaks 3 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele ajaks mil nad vastavad käesoleva seaduse s 20 sätestatud tingimustele 3 Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse kui isik saab mõne teise riigi pensioni RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 23 Rahvapensioni suurus Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades 1 käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast 2 käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule töövõime kaotusele vastav protsent rahvapensioni määrast 3 käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti kahe perekonnaliikme korral 80 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 50 protsenti rahvapensioni määrast RT I 2004 16 120 jõust 01 04 2004 23 1 Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile 1 Isikule kellele makstakse rahvapensioni käesoleva seaduse 22 lõike 1 punkti 2 alusel ja kellel täitub käesoleva seaduse 15 lõikes 1 sätestatud vanusele vastav pensionistaa määratakse avalduse alusel töövõimetuspension 2 Rahvapensionilt töövõimetuspensionile üleviimisel kohaldatakse pensionistaa i nõuet mis vastab üleviimise hetkel isiku vanusele RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 6 peatükk PENSIONILISAD 24 Õigus pensionilisale 1 Käesoleva seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad 1 Vabadussõjast osavõtnule ja tema lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast 2 kehtetu RT I 2003 88 589 jõust 01 01 2004 3 II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast 1 1 Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile käesoleva seaduse 18 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatud töövõimetuspensionile ja käesoleva seaduse 21 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatud toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa 1 ühele vanematest vanema abikaasale eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta kes on sündinud ajavahemikus 1980 aasta 31 detsembrist kuni 2012 aasta 31 detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kahe pensioni aastahinde suuruses 2 ühele vanematest vanema abikaasale eestkostjale või peres hooldajale kes on sündinud enne 1983 aasta 1 jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses iga lapse kohta kes on sündinud 2013 aasta 1 jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme pensioni aastahinde suuruses RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Kehtetu RT I 2003 88 589 jõust 01 01 2004 3 Kui isikul on õigus mitmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud pensionilisale määratakse talle üks pensionilisa tema valikul RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 4 Kui isikul on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud pensionilisale makstakse talle samal ajal kõiki pensionilisasid välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 1 nimetatud pensionilisa ei maksta kui sama lapse kohta on arvestatud käesoleva seaduse 28 lõike 2 punkti 12 alusel pensioniõiguslikku staa i RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 6 Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 2 nimetatud pensionilisa ei maksta kui sama lapse kohta on tehtud kogumispensionide seaduse s 10 sätestatud täiendavaid sissemakseid 36 kuu eest Kui täiendavaid sissemakseid on tehtud vähem kui 36 kuu eest makstakse käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 2 nimetatud pensionilisa proportsionaalselt nende kuude arvu järgi mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid tehtud RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 7 Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud isikul lepivad need isikud kokku kes õigust pensionilisale kasutab Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta teise isiku kasuks RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 8 Kui üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut on pensionilisa taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 9 Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka juhul kui mitmel isikul on õigus taotleda sama lapse kohta pensioniõigusliku staa i arvestamist käesoleva seaduse 28 lõike 2 punkti 12 alusel või pensionilisa käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punkti 1 alusel RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 10 Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 7 peatükk RIIKLIKU PENSIONI ÜMBERARVUTAMINE JA INDEKSEERIMINE 25 Riikliku pensioni ümberarvutamine 1 Määratud riiklik pension arvutatakse ümber 1 registrisse kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel kord aastas alates 1 aprillist 2 pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast 3 pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul avalduse esitamise päevast kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludest on pensionär kohustatud kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates 26 Riikliku pensioni indekseerimine 1 Iga kalendriaasta 1 aprilliks indekseeritakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikke pensione indeksiga mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust Indekseerimine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras RT I 2007 62 395 jõust 01 01 2008 1 1 Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0 2 ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0 8 ga ning saadud korrutised liidetakse RT I 2007 62 395 jõust 01 01 2008 2 Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest 3 Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusumma jagamisel üle eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta 4 Tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastast kasvu väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma 5 Riiklikku pensioni ei indekseerita kui indeksi väärtus on väiksem kui 1 000 RT I 2009 15 93 jõust 01 03 2009 5 1 Vabariigi Valitsus võib kinnitada indeksi väärtuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust madalamana kui 1 sama aasta eeldatav sisemajanduse koguprodukti reaalkasv on negatiivne või 2 käesoleva seaduse 57 lõikes 1 toodud riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava eeldatava laekumise vahe on suurem kui 1 sama aasta eeldatavast sisemajanduse koguproduktist RT I 2009 15 93 jõust 01 03 2009 5 2 Vabariigi Valitsus lisab või tasaarvestab koos uue indeksi väärtuse kinnitamisega tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 5 1 rakendamisest arvates RT I 2009 15 93 jõust 01 03 2009 6 Vabariigi Valitsus kinnitab indeksi väärtusega vähemalt 1 000 ja käesoleva paragrahvi lõike 5 2 alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20 märtsiks RT I 2009 15 93 jõust 01 03 2009 7 Kalendriaasta 1 aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused järgmiselt 1 rahvapensioni määr korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga 2 pensioni baasosa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1 1 3 pensioni aastahinne korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0 9 RT I 2007 62 395 jõust 01 01 2008 8 Vabariigi Valitsus koostab iga viie aasta järel analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riiklike pensionide arvutamise aluste mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 sätestatud riikliku pensioni indeksi arvutamise metoodika ja indeksi kohaldamise tingimuste muutmiseks RT I 2007 62 395 jõust 01 01 2008 8 peatükk PENSIONISTAA 27 Pensionistaa 1 Pensionistaa on aeg mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega 2 Pensionistaa jaguneb järgmiselt 1 pensioniõiguslik staa mida arvestatakse kuni 1998 aasta 31 detsembrini 2 pensionikindlustusstaa mida arvestatakse alates 1999 aasta 1 jaanuarist 3 Pensioniõigusliku staa i tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staa i perioodide arvestamise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Pensionistaa i arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 28 Pensioniõigusliku staa i hulka arvatava tegevuse aeg 1 Pensioniõigusliku staa i hulka arvatakse tegevuse aeg kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu 2 Pensioniõigusliku staa i hulka arvatakse samuti 1 loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest 1991 aasta 1 jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staa i hulka juhul kui maksti sotsiaalmaksu 2 teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis 3 kehtetu RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 4 õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasal välisesinduses oleku aeg 6 Eesti Vabariigi presidendi mittetöötaval abikaasal presidendi ametivolituste aeg 7 I grupi invaliidi lapsinvaliidi alla 18 aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emal isal vanema abikaasal eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 8 riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg 9 töötamise aeg kirikus koguduses või muus registreeritud usuorganisatsioonis 1991 aasta 1 jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staa i hulka juhul kui maksti sotsiaalmaksu 10 töötamise aeg talus enne talu likvideerimist kolhoosi sovhoosi või mujale tööle asumist kui isik oli vähemalt 14 aastat vana 11 töötamise aeg talus kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud 12 ühel vanematest või vanema abikaasal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 13 kehtetu RT I 2003 88 589 jõust 01 01 2004 14 töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana kui maksti sotsiaalmaksu 15 aeg mil töötaja või käesoleva paragrahvi punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu 16 kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staa i hulka 1 kehtetu RT I 2003 88 589 jõust 01 01 2004 2 kehtetu RT I 2003 88 589 jõust 01 01 2004 3 kehtetu RT I 2003 88 589 jõust 01 01 2004 4 pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt 5 1944 aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni kuid mitte kauem kui 1946 aasta 31 detsembrini kolmekordselt 4 Pensioniõigusliku staa i hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991 aasta 1 jaanuarini juhul kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaa i ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staa i eest pensioni RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 5 Pensioniõigusliku staa i hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaa i ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staa i eest pensioni RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 28 1 Pensioniõigusliku staa i tõendamine 1 Pensioniõiguslikku staa i tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staa i tõendavate dokumentide alusel Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staa i tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed lähtutakse registri andmetest 2 Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staa i kohta ei ole säilinud on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 29 Pensioniõigusliku staa i arvestamine 1 Pensioniõigusliku staa i kohta peetakse arvestust päeva täpsusega 2 Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staa täisaastaks alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staa jäetakse arvestamata 3 Vanadus töövõimetus või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaa i nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staa ist 30 Pensionikindlustusstaa i arvestamine 1 Üks aasta pensionikindlustusstaa i arvestatakse pensionikindlustatule kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 2 Pensionikindlustusstaa i arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 3 Riigi kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik õigusliku juriidilise isiku poolt sotsiaalmaksuseaduse 6 ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse 6 1 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaa i arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 4 Pensionikindlustusstaa i arvutamisel võetakse arvesse summad mis on laekunud pensionikindlustatu kohta Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist käesoleva seaduse 12 lõikes 2 1 nimetatud nõukogu määruse alusel RT I 2007 62 395 jõust 01 01 2008 9 peatükk RIIKLIKU PENSIONI TAOTLEMINE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 31 Riikliku pensioni taotlemine 1 Riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile 1 1 Pensionitaotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Pensioniavalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensioni taotlejale tõend 4 Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid loetakse pensioni taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev 5 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 6 Sotsiaalkindlustusamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel 32 Riikliku pensioni määramine 1 Riikliku pensioni määrab Sotsiaalkindlustusamet RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel 1 vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast 7 lõige 1 või 2 või 10 lõige 1 töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse otsuse tegemise päevast RT I 2009 53 360 jõust 21 11 2009 2 toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 3 Kui isik ei taotlenud määratud tähtajal püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi mõjuvatel põhjustel ning ta tunnistatakse korduvekspertiisiga tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks määratakse ja makstakse töövõimetuspensioni või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni püsiva töövõimetuse tekkimise ajast kuid tagasiulatuvalt mitte üle ühe aasta 4 Isikule kellele makstakse rahvapensioni käesoleva seaduse 22 lõike 1 punkti 2 alusel ja kes on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ning kellel vastavalt käesoleva seaduse 15 lõikele 2 1 pensionistaa i nõuet ei ole määratakse töövõimetuspension avalduse esitamise päevast kuid mitte varem lapsinvaliidiks tunnistamise otsuse tegemise päevast RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 33 Pensionikomisjon Kehtetu RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 34 Pensioni määramise otsus Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena mis koosneb 1 sissejuhatusest milles märgitakse otsuse teinud ametniku nimi ja otsuse tegemise kuupäev RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 kirjeldavast osast mis sisaldab kokkuvõtet pensioni taotleja taotlusest 3 otsuse põhjendusest milles märgitakse dokumendid ja tõendid samuti asjaolud millele otsus on rajatud ning viited otsuse aluseks olevate õigusaktide sätetele 4 otsuse resolutsioonist mis sisaldab seisukohta pensioniavalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 5 selgitusest otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta 6 märkest otsuse teatamise viisi kohta 7 otsuse teinud ametniku või ametnike allkirjadest 35 Pensionitunnistus Pensionärile antakse pensionitunnistus mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 36 Riikliku pensioni maksmine 1 Riiklikku pensioni makstakse igal kuul jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile 1 pensionäri arvelduskontole Eestis 2 pensionäri Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse arvelduskontole Eestis 3 pensionäri kulul posti teel kojukandena või 4 pensioni saaja arvelduskontole välisriigis kusjuures pensioni saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Kehtetu RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 3 Kehtetu RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 4 Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses viibivale alaealisele määratud riiklik pension kantakse panka lapse isiklikule arvele 5 Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on 1 sügava puudega töövõimetuspensionär 2 sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või 3 vanaduspensioniealine isik RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 6 Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga Sotsiaalkindlustusamet võib lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust millele tuginedes Sotsiaalkindlustusamet lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet teeb lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse 10 tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 37 Riikliku pensioni üldsumma Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga 38 Pensionisummade ümardamine Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 39 Riikliku pensioni määramise ümberarvutamise ja maksmise juhend Riikliku pensioni määramise ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 40 Vaidluste lahendamine 1 Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul arvates päevast millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama või vahetult pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusakti puhul Sotsiaalkindlustusamet võib vaiete lahendamiseks moodustada komisjone kaasates vajadusel eksperte Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis 2 Kui isik ei nõustu püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega korraldab Sotsiaalkindlustusamet vajaduse korral täiendava ekspertiisi Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis 3 Vaideotsusega mittenõustumisel on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 10 peatükk RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMISE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE ERISUSED 41 Toitjakaotuspensioni määramine ja maksmine 1 Käesoleva seaduse s 20 nimetatud perekonnaliikmetele ja nendega võrdsustatud isikutele kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral määratakse ühine pension 2 Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse alusel makstavast rahvapensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja 3 Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma puhul või käesoleva seaduse 20 lõikes 5 sätestatud juhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 4 Alla 18 aastasel või alla 24 aastasel orvul kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega või sellest east vanemal orvul kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18 aastaseks päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24 aastaseks saamist on õigus saada arvestades käesoleva seaduse 21 lõike 2 ja 23 punkti 3 sätteid samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui ka rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensionistaa ist RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 42 Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule 1 Isikule kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaa kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel arvutatakse riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 2 Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pensionistaa id nii nagu need oleksid täitunud Eestis Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaa i aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides kaasa arvatud Eestis omandatud summaarse pensionistaa i aastate arvuga RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 3 Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suurus leitakse käesoleva seaduse 18 lõikes 1 sätestatud korras Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaa i aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides kaasa arvatud Eestis omandatud summaarse pensionistaa i aastate arvuga Töövõimetuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse 18 lõikele 2 RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 4 Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suurus leitakse käesoleva seaduse 21 lõikes 1 sätestatud korras Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaa i aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides kaasa arvatud Eestis omandatud summaarse pensionistaa i aastate arvuga Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse 21 lõikele 2 RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanadus või töövõimetuspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstavate pensionidega osutub väiksemaks rahvapensioni määrast makstakse isikule tema avalduse alusel rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 1 Isikule kes saab lepinguosalisest riigist vanadus töövõimetus või rahvapensioni ei määrata käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni Määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse kui lepinguosaline riik määrab isikule vanadus töövõimetus või rahvapensioni RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 6 Isiku avalduse alusel võib pensioni maksta kord kvartalis või poolaastas RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 7 Eesti mitteresident esitab Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt iga aasta 1 märtsiks elukohariigi ametiasutuse poolt kinnitatud tõendi elamise kohta Ettenähtud tähtpäevaks tõendi esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1 aprillist Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 8 Sotsiaalkindlustusamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut 1 mitteresidendist Eesti kodaniku suhtes 2 mitteresidendi suhtes kes esitab elukohariigi pädeva ametiisiku kinnitatud taotluse Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks 3 kui mitteresidendi elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud vastavasisuline andmevahetusleping RT I 06 12 2012 1 jõust 01 05 2013 42 1 Vanaduspensioni arvutamine ja maksmine tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni 1 Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumisel korraldab Sotsiaalkindlustusamet pensionikindlustatule vanaduspensioni arvutamise selle summeerimise ja kogusumma Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi kandmise vastavalt käesoleva seaduse 12 lõike 2 1 alusel kehtestatud korrale 2 Kulud mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionisumma ülekandmisega kaetakse riigieelarvest RT I 2007 62 395 jõust 01 01 2008 43 Riikliku pensioni maksmine töötamise korral 1 Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele töötamise korral ei maksta välja arvatud alla 18 aastasele lapsele või alla 24 aastasele statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 1 1 Ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse s 7 sätestatud vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta 2 Käesoleva seaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana 3 Käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktis 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud isikute töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse s 25 1 sätestatud töötamise registri andmetega RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 44 Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel 1 Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni volikirja kehtivuse ajal RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 2 Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse juhi poolt kus pensionär on ravil 3 Kui volikirjas pole kehtivusaega märgitud kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates 4 Kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht kehtib see ühekordsena kuni kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljavõtmiseks RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 45 Saamata jäänud pension 1 Kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud peatatakse pensioni maksmine Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele 2 Pensionäri surma korral maksab Sotsiaalkindlustusamet saamata jäänud riikliku pensioni välja isikule kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni Vanemal abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel on õigus saada saamata jäänud riiklikku pensioni ka siis kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Käesoleva paragrahvi mõistes on teisteks perekonnaliikmeteks 1 laps lapselaps abikaasa laps RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 2 eestkostja eestkostetav 3 vend õde õe ja vennalaps 4 vanavanem vanema abikaasa RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 4 Mitme perekonnaliikme samaaegsel pöördumisel Sotsiaalkindlustusametisse pensionäri surma tõttu saamata jäänud riikliku pensioni nõudega jagatakse saada olev pension nende vahel võrdselt 5 Riiklik pension makstakse pöördujale välja kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul pensionäri surma päevast arvates 46 Riikliku pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral 1 Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega peatatakse riikliku pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks 2 Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine Pension makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega 3 Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras kuid mitte rohkem kui isikule määratud ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses 4 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses 1 ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist 2 kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist 3 kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist 5 Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel makstav pension ületab isikule määratud ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruse makstakse pensioni määratud ümberarvutatud ja indekseeritud suuruses RT I 2002 53 338 jõust 01 07 2002 47 Riiklikust pensionist kinnipidamine 1 Riiklikust pensionist võib teha kinnipidamisi üksnes 1 täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel 2 Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enammakstud pensionisummade sissenõudmiseks kui enammakse on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist lähtudes riikliku pensioni üldsummast 3 Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast 4 Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel võib riiklikust pensionist kinni pidada kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirmääradest suurema summa RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 6 Sotsiaalkindlustusamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kinnipeetava summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole või maksuhalduri arvelduskontole RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 7 Kehtetu RT I 2006 49 370 jõust 20 11 2006 48 Pensionisummade tagasinõudmine 1 Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud teeb Sotsiaalkindlustusamet isikule või tema pärijale enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 1 1 Kui puuduvad andmed isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded RT I 2008 48

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=44844&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    65 Tallinn Toompea Riikliku Tootmiskoondise Eesti Aiandus likvideerimise kohta Seoses vabariigis aianduse arendamise riiklike funktsioonide üleandmisega ENSV Põllumajandusministeeriumi pädevusse ning aiasaaduste jae ja hulgikaubanduse riikliku juhtimise funktsioonide üleandmisega ENSV Kaubandusministeeriumile Eesti NSV Valitsus m ä ä r a b 1 Nõustuda ENSV Põllumajandusministeeriumi ettepanekuga likvideerida Riiklik Tootmiskoondis Eesti Aiandus 1 maist 1990 a 2 Riikliku Tootmiskoondise Eesti Aiandus põhi ja käibevahendid anda üle ENSV Põllumajandusministeeriumile 3 ENSV Põllumajandusministeeriumil koos ENSV

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=2650&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    on organisatsiooniliste tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik mis tagab ühtses koordinaat ja kõrgussüsteemis reaalmaailma nähtuste asukoha määramise raskuskiirenduse väärtuse määramise ning geodeetiliste tööde tegemise ühtse korralduse 2 Geodeetiline süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri alus mis kindlustab andmekogude pidamist 22 Geodeetiline punkt ja võrk 1 Geodeetiline punkt on kohtkindlalt paigaldatud geodeetilise märgi asukoht maapinnal pinnases või ehitisel millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral arvutatud kõrgused ja määratud raskuskiirenduse väärtus 2 Geodeetiline võrk on ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum 23 Geodeetiliste märkide paigaldamine 1 Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada kinnisasjale maapinnale ja maapõue ning kinnisasjal asuvale ehitisele geodeetilisi märke kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus 2 Kinnisasjale seaduslikul alusel paigaldatud geodeetilised märgid ei ole maatüki olulised osad tsiviilseadustiku üldosa seaduse 54 lõike 1 tähenduses 3 Riiklike geodeetiliste tööde käigus paigaldatud geodeetiliste märkide omanik on Eesti Vabariik kohalike geodeetiliste tööde käigus paigaldatud geodeetiliste märkide omanik on kohaliku omavalitsuse üksus 4 Kinnisasja omanik peab lubama teostada geodeetilise märgi hooldustöid ning tagama juurdepääsu märgile Kui kinnisasjal asuv geodeetiline märk on kahjustatud või hävinud peab kinnisasja omanik sellest viivitamata teavitama asukohajärgset valla või linnavalitsust Kui kahjustatud või hävinud geodeetiline märk kuulub riigile peab valla või linnavalitsus teavitama sellest Maa ametit 5 Geodeetilise märgi paigaldamine ehitisele ei tohi oluliselt kahjustada ehitise välisilmet ega takistada ehitise sihipärast kasutamist 6 Geodeetilise märgi paigaldamisel tekkivaks kahjuks ei loeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist 7 Geodeetiliste tööde tegemiseks võib kinnisasjale paigaldada ajutisi märke ja markeeringuid ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta Pärast tööde lõpetamist on tööde teostaja kohustatud ajutised märgid ja markeeringud kõrvaldama 24 Geodeetilise märgi kõrvaldamine ja teisaldamine 1 Kui geodeetiline märk ei võimalda kinnisasja planeeringu või sihtotstarbekohast kasutamist võib kinnisasja omanik esitada märgi omanikule taotluse selle kõrvaldamiseks või teisaldamiseks 2 Geodeetiline märk kõrvaldatakse või teisaldatakse märgi omaniku nõusolekul taotleja kulul 25 Geodeetiliste märkide kaitse Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust 26 Tegevuse korraldamine geodeetilise märgi kaitsevööndis 1 Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi eelkõige 1 ehitamine mis tahes mäe laadimis süvendus lõhkamis ja maaparandustööde tegemine puude ja põõsaste istutamine puude langetamine jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine 2 pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine pinnase tihendamine või tasandamine transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni või mullatööde tegemine 2 Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks loa saamiseks esitab huvitatud isik märgi omanikule taotluse Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates 3 Geodeetiliste märkide tähistamise korra kaitsevööndi ulatuse ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 27 Geodeetiliste märkide tähistamine 1 Geodeetilise märgi asukoha leidmiseks ja märgist lähtuvate piirangute tajumise hõlbustamiseks on märgi omanik kohustatud tähistama märgi asukoha 2 Geodeetilise märgi tähis on geodeetilise märgiga lahutamatult seotud ning seda loetakse geodeetilise märgi koostisosaks 28 Geodeetiliste võrkude klassifikatsioon 1 Riiklikud geodeetilised võrgud jaotatakse mõõtmise täpsuse geodeetiliste märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse alusel klassidesse Kohalikud võrgud jaotatakse järkudesse 2 Geodeetiliste võrkude parameetrid ja kirjeldused sätestatakse geodeetilise süsteemi kehtestamisega 29 Geodeetilise süsteemi koosseis 1 Geodeetilise süsteemi koosseisu kuuluvad geodeetiline referentssüsteem tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem kõrgussüsteem gravimeetriline süsteem ja nendele vastavad geodeetilised võrgud 2 Geodeetilist süsteemi täiendab Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk 30 Geodeetilise süsteemi kasutamine 1 Geodeetilise süsteemi kasutamine on kohustuslik 1 teabevaldajate andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel 2 geodeetiliste andmete töötlemisel kui neid andmeid kasutatakse teabevaldajate andmekogudes 2 Geodeetilise süsteemi kasutamise kohustuse suhtes võib teha avaliku teabe seadusega ettenähtud korras erandi rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogule 31 Geodeetilise süsteemi haldaja Geodeetilise süsteemi haldaja on Maa amet 32 Geodeetilise süsteemi kehtestamine Geodeetilise süsteemi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Vabariigi Valitsus võib geodeetilise süsteemi kehtestamise õiguse anda asjaomasele ministrile 33 Geodeetilised tööd 1 Geodeetilised tööd käesoleva seaduse tähenduses on geodeetiliste punktide ja võrkude rajamine rekonstrueerimine ja hooldamine ning sellega seotud geodeetiliste andmete töötlemine 2 Geodeetiliste tööde tulemusena rajatakse riiklikud ruumilised tasapinnalised kõrguselised ja gravimeetrilised võrgud globaalse positsioneerimise jaamade referentsvõrgud ning vajaduse korral nendele vastavad kohalikud geodeetilised võrgud 34 Geodeetiliste tööde teostamise korraldamine 1 Riiklike geodeetiliste tööde teostamist korraldab Maa amet 2 Kohalikke geodeetilisi töid korraldatakse valla või linnavolikogu või tema volitusel valla või linnavalitsuse määrusega kehtestatud korras 3 Kohalike geodeetiliste võrkude rajamine tugineb riiklikele geodeetilistele võrkudele ning täiendab ja tihendab neid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil Kohalike geodeetiliste tööde käigus rajatavad geodeetilised punktid ja võrgud seotakse riigi geodeetilise süsteemiga punktide ja võrkude andmed kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse 4 Kohalike geodeetiliste punktide ja võrkude rajamise ning rekonstrueerimise tööd kooskõlastatakse Maa ametiga vähemalt üks kuu enne tööde algust 5 Geodeetiliste tööde teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korras sätestatakse riiklike geodeetiliste tööde teostamise kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise ning kohalike geodeetiliste punktide ja võrkude riigi geodeetilise süsteemiga sidumise korraldus 35 Nõuded geodeetiliste tööde teostajale 1 Geodeetiliste punktide ja võrkude rajamise rekonstrueerimise ning hooldamise töid võib teha füüsiline isik kellel on geodeedi kutse mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 5 tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas 2 Kui geodeetiliste punktide ja võrkude rajamise rekonstrueerimise ning hooldamise töid teeb ettevõtja peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse 36 Geodeetiliste punktide andmekogu 1 Geodeetiliste punktide andmekogu edaspidi GPA on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu kuhu kantakse andmed geodeetiliste tööde geodeetiliste võrkude geodeetiliste punktide ja märkide kohta geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed ning andmed nende teisenduste kohta 2 GPA asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 37 GPA le andmete esitamine Geodeetiliste tööde teostaja on kohustatud esitama GPA vastutavale töötlejale registreerimiseks geodeetiliste tööde andmed sealhulgas vähemalt 1 andmed tööde tegija ja tööde tegemise aja kohta 2 andmed kasutatud riist ja tarkvara kohta 3 geodeetiliste mõõtmiste käigus kogutud originaalandmed 4 originaalandmetest töötlemise käigus saadud teisendused 5 geodeetiliste punktide lõppandmed milleks on muu hulgas koordinaadid ja kõrgused ning raskuskiirenduse väärtused 6 geodeetiliste punktide asukohaskeemid 38 GPA andmetele juurdepääsu võimaldamine 1 GPA andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu 2 GPA andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks vajaduse korral riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu käesolevas seaduses sätestatud korras 7 peatükk Aadressiandmete süsteemi haldamine 39 Aadressiandmete süsteem 1 Aadressiandmete süsteem on organisatsiooniliste tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse korralduse 2 Aadressiandmete süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri alus ja kindlustab andmekogude pidamist 40 Geograafiline aadress geograafiline aadressiobjekt ja koha aadress 1 Geograafiline aadress edaspidi aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis 2 Geograafiline aadressiobjekt edaspidi aadressiobjekt on maaga seotud objekt millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist 3 Koha aadress on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti tekstilis numbriline kirje 41 Aadressiandmed Aadressiandmed on andmed mille abil kirjeldatakse aadressiobjekti asukohta ja määratakse see 42 Koha aadressi määramise kohustus Maaüksusel maakatastriseaduse tähenduses edaspidi maaüksus ja hoonel peab olema määratud koha aadress Hooneosade koha aadressi peab määrama juhul kui tegemist on eluruumiga või kui selle eristamine aadressi alusel on vajalik muul põhjusel 43 Unikaalaadress 1 Unikaalaadress on koha aadress mille tekstilis numbriline kuju on samaliigiliste unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide seas ainulaadne Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil ei või olla sama koha aadress 2 Unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid on 1 elamud 2 eluruume sisaldavad hooned 3 juriidiliste isikute asukohahooned 4 hooned milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad 5 tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal asuvad maaüksused 6 maaüksused mille koha aadress sisaldab aadressikoha nime 44 Aadressikoht Aadressikoht on 1 ehitusseadustiku tähenduses tee edaspidi liikluspind mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis aadressikoha nime võib määrata ka teelõigule RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 asulast väiksem maa ala edaspidi väikekoht mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis Väikekohas asuv tee võib olla kasutuses iseseisva aadressikohana liikluspinna tähenduses 45 Koha aadressi struktuur Koha aadressi struktuurielemendid on 1 maakonna nimi 2 omavalitsusüksuse nimi 3 asula või linnaosa nimi 4 väikekoha nimi 5 liikluspinna nimi 6 aadressiobjekti nimi 7 aadressiobjektiks oleva maaüksuse või hoone number edaspidi aadressinumber ja sellele vajaduse korral lisatav eristav number või täht edaspidi tähtlisand 8 korteri või muu hooneosa number 46 Lähiaadress ja erilisand 1 Käesoleva seaduse 45 punktides 4 8 nimetatud elemendid on aadressiobjekti lähiaadressi elemendid 2 Erilisand on lähiaadressi osa mis koosneb aadressinumbrist ja sellele vajaduse korral lisatavast eristavast numbrist või tähest ning korteri või muu hooneosa numbrist Lähiaadress ei või koosneda ainult erilisandist 47 Paralleelaadress Ühele aadressiobjektile võib olla määratud mitu koha aadressi mis on üksteise suhtes võrdsed paralleelaadressid 48 Koha aadressi määramise üldnõuded 1 Koha aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis olema minimaalselt vajaliku pikkusega vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga 2 Tiheasustusalal ja detailplaneeringu kohustusega alal määratakse hoonete aadressi vajavate hooneosade ja hoonestatud või hoonestatavate maaüksuste lähiaadressid piirkonniti sama aadressikoha järgi kasutades ühte järgmistest lähiaadressi määramise viisidest 1 liikluspinna nimi millele lisatakse erilisand 2 väikekoha olemasolul väikekoha nimi millele lisatakse erilisand 3 kui väikekoht sisaldab liikluspinda siis väikekoha nimi ja liikluspinna nimi millele lisatakse erilisand 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aadressiobjektidele välja arvatud hooneosadele võib paralleelaadressina määrata lähiaadressiks ka aadressiobjekti nime 4 Unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide korral on lähiaadressi määramine kohustuslik 5 Hajaasustuses võib lähiaadressi jätta määramata kui tegemist ei ole unikaalaadressi nõudva aadressiobjektiga 6 Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid 49 Kohanimede kasutamine koha aadressis 1 Eesti haldus ja asustusüksuste nimede esitamisel koha aadressis kasutatakse Eesti haldus ja asustusjaotuse klassifikaatoris esinevat nimekuju seda lühendamata 2 Koha aadressis kasutatavad kohanimed on ainult ametlikud kohanimed kohanimeseaduse tähenduses 50 Maaüksuse koha aadress 1 Maaüksuse koha aadress koosneb 1 maakonna nimest 2 omavalitsusüksuse nimest 3 asula või linnaosa nimest 4 lähiaadressist 2 Kui maaüksus moodustatakse pärast sellel maaüksusel asuvale hoonele koha aadressi määramist määratakse maaüksuse koha aadress hoone koha aadressi järgi 3 Kui maaüksuse lähiaadressi esitamine on nõutav aadressiandmete süsteemist tulenevalt või kui selle esitamist peetakse vajalikuks aadressiobjekti identifitseerimisel on maaüksuse lähiaadress kas maaüksuse nimi või esitatakse lähiaadress ühel käesoleva seaduse 48 lõike 2 punktides 1 3 sätestatud viisil 4 Maaüksuse koha aadressis ei esitata korterinumbreid ega teisi hooneosade koha aadressi erilisandeid 5 Tiheasustusalal ja detailplaneeringu kohustusega alal asuvatele maaüksustele mis ei ole hoonestatud ja mida ei hoonestata ning hajaasustuse maaüksustele võib lähiaadressiks määrata nime Nime on lubatud määrata ka eelkirjeldatud maaüksuse paralleelaadressiks Maaüksusel ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime 51 Hoone koha aadress 1 Hoone koha aadress koosneb hoonealuse maaüksuse koha aadressi struktuurielementidest ja hoone eristamiseks vajalikest erilisanditest 2 Hoone koha aadressis ei esitata korterinumbreid ega teisi hooneosade lähiaadressi erilisandeid 3 Kui hoonele määratakse mitu paralleelaadressi peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha aadressis 4 Kui maaüksusel asuvad ainult hooned mis unikaalaadressi ei nõua või kui maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone siis moodustub kõikide sellel maaüksusel asuvate hoonete koha aadress ainult selle maaüksuse koha aadressi struktuurielementidest ja nendele ei lisata erilisandeid 5 Kui maaüksuse koha aadress koosneb mitmest paralleelaadressist on lubatud sellel maaüksusel paikneva mitme hoone korral kasutada eri lähiaadresse 6 Kui maaüksusel paikneb mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet siis moodustub hoone koha aadress selle maaüksuse koha aadressi struktuurielementidest ja erilisandist milleks on hoonet eristav number ning vajaduse korral sellele järgnev täht 52 Korteri ja muu hooneosa koha aadress 1 Korteri ja muu hooneosa koha aadress koosneb maaüksuse ja hoone koha aadressi struktuurielementidest ning korteri või hooneosa eristamiseks vajalikest erilisanditest 2 Korteri ja muu hooneosa koha aadressis ei kasutata korteri või muu hooneosa numbri eristajana tähtlisandit 3 Kui hoone koosneb ainult hooneosadest mis unikaalaadressi ei nõua või kui hoones on ainult üks unikaalaadressi nõudev hooneosa siis moodustub kõikide koha aadressi vajavate hooneosade koha aadress ainult selle hoone koha aadressi struktuurielementidest millele ei lisata hooneosa eristamiseks vajalikke erilisandeid 4 Hooneosadele mis ei nõua unikaalaadressi ei pea koha aadressi määrama 5 Kui maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hooneosa ja samal maaüksusel ei asu teisi unikaalaadressi nõudvaid hooneid siis määratakse selle hooneosa koha aadress vastavalt käesoleva seaduse 51 lõikes 6 sätestatule 53 Aadressitoimingud Aadressitoiminguteks on koha aadressi määramine muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning koha aadressiga seotud aadressiandmete muutmine 54 Koha aadressi määraja 1 Koha aadressi määraja on kohalik omavalitsus 2 Koha aadressi määraja tagab 1 oma pädevuses olevate aadressitoimingute tegemise käesoleva seaduse ja aadressiandmete süsteemi nõuete kohaselt 2 maaüksuse sellel asuva hoone ning hooneosa koha aadressi omavahelise kooskõla 3 unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide koha aadresside ainukordsuse 55 Koha aadressi määramise kord 1 Aadressitoimingud ning asjakohased otsused teeb koha aadressi määraja omal algatusel Kohalik omavalitsus võib aadressitoimingud algatada ka riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ning füüsilise või juriidilise isiku taotluse alusel 2 Eraomandis olevale aadressiobjektile koha aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku posti teel küsides tema arvamust Aadressiobjekti omanik peab kirjaliku arvamuse esitama 15 päeva jooksul teate saamisest arvates Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse et aadressiobjekti omanik on koha aadressi määramisega või selle muutmisega nõus 3 Aadressiobjekti omaniku arvamust ei küsita kui tema arvamus on tuvastatav aadressitoimingute teostamise menetluse dokumentidest 4 Koha aadressita maaüksuse koha aadress tuleb määrata enne kohaliku omavalitsuse haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta Uue hoone koha aadress tuleb määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks ehitusloa andmist korteri ja muu hooneosa koha aadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone kasutusloa andmist 56 Koha aadressi määramise registreerimine ja koha aadressi jõustumine 1 Koha aadressi määraja esitab uue koha aadressi registreerimiseks aadressiandmete süsteemi infosüsteemi edaspidi ADS i infosüsteem vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti sellele määratava koha aadressi ja aadressitoimingu menetluse kohta 2 ADS i infosüsteemi vastutav töötleja kontrollib registreerimismenetluse käigus aadressi määramise vastavust käesoleva seaduse ja aadressiandmete süsteemi nõuetele Nõuetele vastavuse korral registreeritakse uus koha aadress ADS i infosüsteemis mille kohta antakse koha aadressi määrajale ADS i infosüsteemi vahendusel kinnitus 3 Kui koha aadressi määramine ei vasta käesoleva seaduse ja aadressiandmete süsteemi nõuetele ning eelnimetatud puudused välistavad uue koha aadressi registreerimise ADS i infosüsteemis jätab ADS i infosüsteemi vastutav töötleja uue koha aadressi registreerimata ning teavitab puudustest koha aadressi määrajat Vajaduse korral määrab ADS i infosüsteemi vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 4 Koha aadress loetakse jõustunuks ja ametlikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnituse saamisest arvates 57 Koha aadressi muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Koha aadressi peab muutma kui 1 koha aadressi muutmise kohustus tuleneb õigusaktist sealhulgas muutub haldus või asustusjaotus või muutuvad koha aadressis kasutusel olevad kohanimed 2 kehtestatud koha aadress ei ole vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega 3 kasutusel olev koha aadress on eksitav 4 muutub aadressiobjekti ulatus 2 Koha aadressi võib muuta kui 1 aadressiobjekti leidmiseks on otstarbekas kasutada teistsugust koha aadressi 2 aadressiobjekti omanik avaldab selleks soovi 3 Aadressiobjekti koha aadressi võib tunnistada kehtetuks kui 1 maaüksuse moodustamisest loobutakse 2 maaüksus planeerimis või maakorraldustegevuse käigus kaob 3 planeeritava hoone või hooneosa ehitamisest loobutakse 4 hoone või hooneosa ehitustegevuse käigus kaob 5 hoone või hooneosa on hävinud ning omanik on loobunud selle taastamisest 4 Koha aadressi muutmise ning kehtetuks tunnistamise esitab koha aadressi määraja ADS i infosüsteemi vastutavale töötlejale registreerimiseks Registreerimismenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse s 56 sätestatut Koha aadressi muutmine või kehtetuks tunnistamine jõustub kinnituse saamisega käesoleva seaduse 56 lõikes 2 sätestatud korras 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka siis kui koha aadress ei muutu aga aadressitoimingute käigus muutuvad koha aadressiga seotud aadressiandmed sealhulgas andmed mida koha aadressi määraja esitas selle koha aadressi esmasel registreerimisel 6 Aadressiandmete süsteemi ümberkorraldamisel teostab koha aadressi muudatused ADS i infosüsteemi vastutav töötleja Kokkuleppel koha aadressi määrajaga võib ADS i infosüsteemi vastutav töötleja muuta koha aadressid ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel 58 Aadressiandmete süsteemi kehtestamine 1 Aadressiandmete süsteemi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 2 Aadressiandmete süsteemi koosseisu kuulub ADS i infosüsteem 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse 1 nõuded selliste nimede määramise ja esitamise kohta mis koha aadressis kasutatavate kohanimede hulka ei kuulu ning kohanimede kasutamise kohta 2 paralleelaadresside esitamise nõuded 3 nõuded eri liiki aadressiobjektide koha aadressi esitamisel kasutatavate koha aadressi struktuurielementide rakendamise ja lähiaadressi esitamise viisi kohta 4 nõuded isikunime tähtlisandi numbri eraldaja ja lühendi kasutamise kohta koha aadressis 5 koha aadressi määramise muutmise või kehtetuks tunnistamise registreerimiseks esitatavate andmete koosseis ja registreerimismenetluse kord 6 ADS i infosüsteemi vastutav töötleja haldaja nõuded infosüsteemi pidamise kohta infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis andmeandjad ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused 59 Aadressiandmete süsteemi kasutamine 1 Aadressiandmete süsteemi kasutamine on kohustuslik 1 teabevaldajatele andmekogude pidamisel avaliku teabe seaduses sätestatud korras ja ruumiandmeteenuste osutamisel 2 koha aadresside määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele koha aadressidega seotud aadressiandmete töötlemisel 2 Aadressiandmete süsteemi kasutamise kohustuse suhtes võib avaliku teabe seadusega ettenähtud korras teha erandi rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogule 60 ADS i infosüsteem ADS i infosüsteemi kantakse andmed koha aadresside aadressiobjektide ja aadressitoimingute kohta 61 Andmete esitamine ADS i infosüsteemi 1 ADS i infosüsteemile esitavad andmeid 1 Maa amet katastriüksuste kohta 2 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium hoonete ja hooneosade kohta 3 Rahandusministeerium kohanimede kohta RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 4 kohaliku omavalitsuse üksused koha aadresside määramise muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta 2 Vabariigi Valitsus võib käesoleva seaduse 58 lõikes 1 sätestatud aadressiandmete süsteemi kehtestava määrusega ADS i infosüsteemile andmete esitajate ringi laiendada 62 ADS i infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine 1 ADS i infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu 2 ADS i infosüsteemi andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks vajaduse korral riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu käesolevas seaduses sätestatud korras 8 peatükk Topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmine 63 Topograafilised andmed Topograafilised andmed on ruumiandmed looduslike ja inimtekkeliste maapinnal füüsiliselt asuvate reaalmaailma nähtuste asukoha kuju omaduste ning ruumiliste suhete kohta kindlaksmääratud asukoha või maa ala piires 64 Üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed Üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed on topograafilised põhiandmed nende nähtuste asukoha kuju omaduste ning ruumiliste suhete kohta sealhulgas andmed riigi pinnamoe veekogude ja hüdrograafiliste rajatiste kõlvikute ehitiste ruumikuju ning transpordi ja tehnovõrkude ruumikuju kohta 65 Topograafiliste nähtuste klassid 1 Topograafilised nähtused jagunevad oma omaduste ja neid kirjeldavate tunnuste alusel hierarhilistesse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125742&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tegevuse kavandamine ja keskkonnakaitse üldine korraldamine toimub rahvusvahelises koostöös 5 Looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamist reguleerivad kasutus ning tasumäärad mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile 6 Looduskasutust kavandavad planeeringud programmid arengukavad ja projektid on avalikud 4 Välislepingute täitmine 1 Välislepingust tulenevate keskkonnakaitseliste kohustuste täitmine toimub Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklike programmide kaudu 2 Omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme RK s 05 06 97 nr 352 jõust 10 07 97 RT I 1997 48 772 5 Taastuv loodusvara 1 Taastuva loodusvara varu jaguneb kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks 2 Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise kaitsere iimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise 3 Taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi 4 Taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu Majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust 5 Kasutatava varu suuruse ja aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus arvestades looduslikku juurdekasvu Taastuva loodusvara kasutatava varu kasutamise korralduse sätestab seadus 6 Taastumatu loodusvara 1 Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest 1 teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks 2 taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest 3 jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest 2 Majandustegevuse kavandamisel arvatakse kasutatavast varust välja kaitsealadel asuvad varud 3 Taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus välja arvatud põlevkivi aastane kaevandamismäär mis kehtestatakse maapõueseadusega Kasutamise korralduse sätestab seadus RK s 23 10 2008 jõust 23 11 2008 RT I 2008 48 267 7 Kaasnev loodusvara 1 Kaasnev loodusvara on ühe loodusvara kasutamisega mõjutatud või mõjutatav mis tahes teine loodusvara 2 Kaasnev loodusvara tuleb kas kasutada või säilitada kasutamiskõlblikuna võimalikult endises kvaliteedis 3 Kaasneva loodusvara kaitse ja kasutamise korralduse sätestab seadus 8 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnamõju

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14068&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive