archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    veoseks on tolliseaduse 59 1 lõike 2 alusel kehtestatud ajatundlike kaupade nomenklatuuris olev kaup 3 sõidukile millel on eelisjärjekorras piiriületuseks rahvusvahelisest kokkuleppest või välislepingust tulenev õigus 4 A või A1 kategooria mootorrattale ja 5 sõidukile mille piiriületuseks on muu mõjuv ja kiireloomuline vajadus 5 Piiriületuse ootejärjekorda võib pidada sõidukite kategooriate ja piiriületuse põhjuste sealhulgas komisjoni määruses 2454 93 EMÜ millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913 92 EMÜ millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik EÜT L 253 11 10 1993 lk 1 766 nimetatud volitatud ettevõtjate AEO kaupa Loetelu sõidukite kategooriatest ja piiriületuse põhjustest mille alusel piiriületuse järjekorda peetakse sätestatakse andmekogu põhimääruses RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 5 1 Eraldi järjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha sõidukile millega veetava kauba eksportija on ka kauba omanik kui kauba eksportijal ja temaga veolepingu sõlminud isikul on volitatud ettevõtja staatus ning selle sõidukiga ei veeta samal ajal volitatud ettevõtjale mittekuuluvat kaupa RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 5 2 Ootejärjekorra koha kasutamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud juhul peab isik olema andnud tollile nõusoleku esitada kauba ekspordi tollideklaratsiooni andmed teise riigi tollile kui see on kiire piiriületuse võimaldamise tingimuseks teises riigis RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 5 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud ootejärjekorra koha kasutamise õiguse võib toll peatada kuni üheks aastaks kui volitatud ettevõtja on võtnud ootejärjekorra koha valel alusel või rikkunud tollieeskirju RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 6 Nende sõidukite mis ei ole mootorsõidukid liiklusseaduse tähenduses ega kindlal marsruudil liikuvate liiniveo busside ühistranspordiseaduse tähenduses piiriületuse ootejärjekorda ei peeta ja nende andmeid ei töödelda andmekogus 7 Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama võtta sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha vähemalt järgmistel viisidel 1 ilmudes selleks isiklikult kohale andmekogu volitatud töötleja poolt selleks määratud kohta 2 telefoni teel ja 3 interneti teel 8 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisidele võib andmekogu volitatud töötleja luua muid viise piiriületuse ootejärjekorra koha võtmiseks 9 Andmekogu volitatud töötleja peab looma maanteepiiripunkti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse territooriumil võimaluse selleks et sõidukile oleks võimalik võtta piiriületuse ootejärjekorra koht isiklikult kohale tulles 10 Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikule kasutajale ja isikule kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis käesoleva seaduse 8 4 lõikes 4 nimetatud teabele pideva juurdepääsu interneti teel 11 Andmekogu volitatud töötleja peab omal algatusel edastama käesoleva seaduse 8 4 lõikes 4 nimetatud teabe piiriületuse ootejärjekorra koha võtmisel määratud kontaktandmete kohaselt telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel Sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võtnud isikul peab võimaldama valida eelnimetatud kahest teavitamise viisist ühe või mõlemad Kui isik on valinud mõlemad teavitamise viisid võib andmekogu volitatud töötleja teabe edastamiseks valida omal äranägemisel neist ühe 12 Lisaks teavitamisele telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel võib andmekogu volitatud töötleja näha ette ka muid teavitamise viise RT I 2010 37 222 jõust 30 06 2010 8 6 Andmekogu haldamise ülesande üleandmine 1 Valdkonna eest vastutav minister võib andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras 3 Valdkonna eest vastutav minister sõlmib halduslepingu andmekogu haldamise teenuse pakkujaga viieks aastaks Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks Kui seadusest Euroopa Liidu õigusaktist välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks 4 Kui valdkonna eest vastutav minister on andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilise isikule kannab andmekogu asutamisega ja haldamisega seotud kulud ning haldusorganitele kellele väljastatakse andmeid avalik õiguslike ülesannete täitmiseks andmekogu andmetele juurdepääsu loomise kulud see kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik kellele valdkonna eest vastutav minister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud 5 Kui sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks või Politsei ja Piirivalveameti või Siseministeeriumi poolt määratud teenistuslikeks vajadusteks on vaja teha andmekogu arendus või hooldustöid on nimetatud arendus ja hooldustööde kulud kohustatud kandma kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik kellele andmekogu haldamise ülesanne on halduslepinguga üle antud 6 Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud andmekogu haldamise üleandmise täitmise üle teostavad Siseministeerium ja valdkonna eest vastutava ministri vastaval volitusel Politsei ja Piirivalveamet Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist korraldab andmekogu haldamist Politsei ja Piirivalveamet RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 7 Siseministeerium ja Politsei ja Piirivalveamet võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andmekogu haldamise korraldamisel kohustuslikke juhiseid Valdkonna eest vastutav minister võib andmekogu haldamise ülesande mittenõuetekohase täitmise korral kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 8 Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga andmekogu haldamisele või pakutavale teenusele esitatavaid nõudeid või ei täida õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud kohustusi võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ühepoolselt vähendada maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetavat tasu lähtudes tegelikult pakutavatest teenustest kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni 9 Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes kellele valdkonna eest vastutav minister on halduslepinguga andmekogu haldamise ülesande üle andnud kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut RT I 2010 37 222 jõust 30 06 2010 8 7 Tasu võtmine ootejärjekorra koha võtmise eest 1 Maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võib andmekogu volitatud töötleja võtta tasu mis ei tohi ületada 1 59 eurot sõiduki kohta Kui andmekogu pidamise ülesanne on halduslepingu alusel üle antud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lepitakse tasu suurus kokku halduslepingus Nimetatud tasu eest pakutav teenus peab hõlmama vähemalt käesoleva seaduse 8 4 lõikes 4 ning 8 5 lõigetes 7 10 ja 11 nimetatud teenuseid Teenuse pakkuja võib pakkuda ka muid teenuseid mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik ja võtta nende eest täiendavat tasu RT I 2010 37 222 jõust 01 01 2011 2 Kui valdkonna eest vastutav minister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule määratakse käesolevas paragrahvis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi 3 Piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse kehtestamiseks esitab andmekogu haldamise teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse kust nähtuvad andmekogu haldamisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus 4 Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal käesoleva seaduse 8 3 lõigetes 1 3 sätestatud tasu võib ootejärjekorra koha võtmise eest võtta tasu üksnes osana nimetatud tasust 5 Ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse määramisel võib arvestada põhjendatud kulusid mis on seotud käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisega Kui andmekogu volitatud töötleja on eraõiguslik juriidiline isik võib piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra RT I 2010 37 222 jõust 30 06 2010 8 8 Haldusorganile pandud ülesande täitmine Käesolevas seaduses sätestatud haldusorganile pandud ülesande täitmiseks võib haldusorganisiseselt määrata isikud kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel RT I 2010 37 222 jõust 30 06 2010 9 Riigipiiri ületamine 1 Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal 2 Välispiiri ületamiseks annab politsei või toll loa piirikontrolli läbinud isikule kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise Eestis viibimise ja Eestist lahkumise nõuded RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 3 Sisepiiri võivad isikud ületada igas kohas piirikontrolli läbimata Sisepiiri ületamiseks peetakse ka 1 Eesti õhupiiri ületamist kui saabutakse Euroopa Liidu liikmesriigi siselendude lennujaamast või suundutakse sinna 2 merepiiri ületamist kui regulaarset parvlaevaühendust kasutades saabutakse vahetult Euroopa Liidu liikmesriigi mere jõe ja järvesadamast või suundutakse sinna RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Erandid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korrast on lubatud Euroopa Liidu õigusaktides välislepingus käesolevas või muus seaduses ettenähtud juhtudel Samuti ei laiene nimetatud kord õhusõidukitele mis läbivad Eesti õhuruumi ilma vahemaandumiseta ning välislaevadele nende rahumeelsel läbisõidul territoriaalmerest või seilamisel Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 5 Eestisse saabuvad laevad ja õhusõidukid mis on ületanud Eesti riigipiiri liiguvad kehtestatud korras rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamasse või lennujaama 6 Piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud rongist laevast või õhusõidukist keelatud tolli ja politsei loata kaupade peale ja mahalaadimine ning isikute väljumine välja arvatud 1 lootsimisel 2 laeva mootorikütuse või õli varude täiendamisel 3 pilsi ja tankipesuvee ning õlijääkide äraandmisel 4 inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 9 1 Piirilt tagasi saatmine 1 Isikud transpordivahendid ja kaup kellele või millele piiriületamise luba ei antud samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi RT I 2007 68 420 jõust 21 12 2007 ja osaliselt 30 03 2008 1 1 Politseiametnik teostab ebaseaduslikul piiriületusel tabatud vähemalt 14 aastase välismaalase daktüloskopeerimise vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 2725 2000 ning edastab daktüloskopeerimisel kogutud andmed võrdlemiseks Eurodac süsteemi kesküksusele vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 407 2002 RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse 2 Piirilt tagasisaatmise korraldab ja kulud kannab vedaja kes transportis või kelle esindaja transportis piiripunkti isiku transpordivahendi ja kauba kelle või mille piiriületuseks luba ei antud RT I 2005 71 548 jõust 08 01 2006 01 03 2006 9 2 Kehtetu RT I 2007 68 420 jõust 21 12 2007 ja osaliselt 30 03 2008 9 3 Politsei ja Piirivalveametile edastatavate reisijate ja reisiga seonduvate andmete töötlemine RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 1 Vedaja kes toimetab õhuteed raudteed või veeteed pidi üle välispiiri Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid edastab Politsei ja Piirivalveametile reisiga seonduvad andmed veetavate reisijate kohta reisidokumenti kantud isikuandmed ja reisija reisidokumendi andmed edaspidi reisijate andmed RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 2 Õhuteed ja raudteed pidi veetavate reisijate andmete loetelu edastamise korra ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 3 Vedaja kes toimetab Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid üle Eesti piiri veeteed pidi edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed Politsei ja Piirivalveametile käesoleva seaduse 14 lõike 2 punkti 1 alusel sätestatud korras RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib töödelda vastava ülesande täitmiseks pädev asutus avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise ebaseadusliku sisserände tõkestamise ja piirikontrolli tõhustamise eesmärgil RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 5 Vedaja teavitab reisijat selgel ja arusaadaval viisil käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamisest Politsei ja Piirivalveametile andmete säilitamise tähtajast andmete töötlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärkidel ning isikuandmete kaitsega seotud õigustest RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 6 Vedaja kustutab Politsei ja Piirivalveametile edastatud reisijate andmed 24 tunni jooksul RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 7 Politsei ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid säilitada kuni 24 tundi välja arvatud juhul kui andmete säilitamine on käesoleva pagarahvi lõikes 4 sätestatud eesmärkidega seotud ülesannete täitmiseks vajalik kauem RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 8 Vedaja kes toimetab Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid üle Eesti sise või välispiiri õhuteed pidi edaspidi lennuettevõtja edastab Politsei ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele lennureisija broneeringuinfo RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 9 Broneeringuinfo on lennureisija ja reisi kohta käiv teave mida lennuettevõtja kogub reisijalt broneeringu teostamiseks Broneeringuinfo sisaldab eelkõige teavet broneeringu ja sellega seotud toimingute kohta lennureisija ja temaga koos reisivate isikute isikuandmeid lennu üldandmeid lennureisija kontaktandmeid ning broneeringu eest tasumist puudutavaid andmeid RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 10 Broneeringuinfo andmeid võib töödelda vastava ülesande täitmiseks pädev asutus terrorikuritegude ja teiste raskete kuritegude menetlemise avastamise ja ärahoidmise eesmärgil RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 11 Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmete loetelu edastamise korra ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 12 Terrorikuritegude ja teiste raskete kuritegudena käesoleva paragrahvi mõistes käsitatakse karistusseadustiku des 89 118 119 lõikes 2 des 121 126 129 130 133 138 1 141 143 143 2 145 1 151 lõikes 2 des 157 157 2 172 175 178 179 183 190 197 198 lõikes 2 s 200 202 lõikes 2 des 206 214 216 1 217 222 222 1 223 lõikes 2 des 224 225 226 227 237 237 3 251 252 lõikes 3 258 lõikes 2 259 lõigetes 2 ja 3 266 lõigetes 2 ja 3 des 284 293 294 295 lõikes 2 296 lõikes 2 des 297 299 300 2 302 327 333 333 1 334 347 354 356 357 359 361 364 lõigetes 2 ja 2 1 365 lõikes 1 2 s 367 372 lõikes 2 des 389 2 392 394 403 405 406 lõikes 2 ning des 407 414 416 418 418 1 ja 435 nimetatud kuritegusid RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 13 Lennuettevõtja või tema volitatud esindaja teavitab lennureisijaid lennu broneerimisel ja pileti ostmisel selgel ja arusaadaval viisil broneeringuinfo edastamisest andmete säilitamise tähtajast andmete töötlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud eesmärkidel ning isikuandmete kaitsega seotud õigustest RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 14 Broneeringuinfot säilitatakse viis aastat alates broneeringuinfo kättesaamisest Isikustatud andmeid säilitatakse kaks aastat RT I 02 12 2014 1 jõust 01 01 2016 9 4 Riigipiiri valvamine 1 Riigipiiri valvamine on politsei patrull ja vaatlustegevus maismaal merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal ja sisemerel ning piiriveekogudel ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine 2 Riigipiiri valvamine merel ja piiriveekogudel hõlmab majandusvööndi õigusre iimi tagamist veesõidukite territoriaalmerest läbisõidu sisemerre sadamasse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise kontrollimist 3 Riigipiiri valvamisel osaleb politsei õhuruumi valvamises 4 Riigipiiri valvamiseks võib politsei liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega riigipiiri ja piiriveekogudega piirnevatel või sinna viivatel ajutistel ja erateedel ning kallasradadel ilma omaniku või valdaja nõusolekuta RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 9 5 Riigipiiri valvamine tehniliste seadmetega 1 Riigipiiri valvamisel ja piirire iimi tagamisel võib politsei ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks objektide tuvastamiseks piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi sealhulgas elektroonilisi seadmeid 2 Käesolevas paragrahvis nimetatud tehniliste ning elektrooniliste seadmete salvestisi säilitatakse mitte kauem kui üks aasta kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Tehniliste ja elektrooniliste seadmetega kogutud ja analüüsitud teave on asutusesiseseks kasutamiseks RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 9 6 Piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirilähedasel alal 1 Politseil on õigus piirata isikute liikumist ja viibimist piirilähedasel alal 2 Politsei ja Piirivalveameti peadirektori määratud politseiametnikul on õigus ohtlike ilmastikuolude tõttu ajutiselt keelata isikute minek piiriveekogudele ja sisemerele või nende jääle navigatsiooniks või liikluseks RT I 02 12 2014 1 jõust 12 12 2014 3 Viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani on keelatud Viibimine Narva jõel ja Narva veehoidlal ajavahemikus pool tundi pärast päikese loojumist kuni pool tundi enne päikese tõusu on politsei loata keelatud 4 Narva jões ja Narva veehoidlas asuvatele saartele minek ja seal viibimine on lubatud ainult kooskõlastatult politseiga 5 Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele Narva veehoidlale Lämmi ja Pihkva järvele või nende jääle minek ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle minek kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 10 Piiripunkt 1 Piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu raudtee või lennujaama jõe järve või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa kus toimub piirikontroll RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 2 Piiripunktide ehitamise rekonstrueerimise ja hooldamise sadamates lennu ja raudteejaamades korraldab vastava rajatise omanik või valdaja kooskõlastatult politsei ja tolliga Maanteedel või veekogu osal asuvate piiripunktide ehitamise ja haldamise korraldab Rahandusministeerium RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 3 Politseil on õigus saada sadamas lennujaamas ja raudteejaamas nende valdajalt piiripunkti tegevuseks vajalikud tööohutus ja töötervishoiukohased ruumid tasuta kasutamiseks ning tähistatud ja piiratud kontrolliala ning kaikoha politsei laevale Maantee piiripunkti majandamise kulud kannab Maksu ja Tolliamet RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus 11 Piirikontroll 1 Välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud transpordivahendid kaubad ja muud materiaalsed väärtused Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis sanitaar veterinaar või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides 2 Piirikontrollis riigipiiri ületamise kontrollimisel politsei kontrollib isikuid ja tuvastab kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks Isikute kontroll hõlmab isiku dokumentide viibimisaluste pagasi ja transpordivahendi kontrolli 3 Politsei võib riigipiiri ületamise kontrollimiseks siseneda valdaja nõusolekuta transpordivahendisse sealhulgas veesõidukisse 4 Kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid arvestades Euroopa Liidu õigusaktide välislepingute või seadusega sätestatud erisusi 5 Politseiametniku nõudmisel peab kolmanda riigi kodanik riigipiiri ületamisel esitama tervisekindlustuslepingu kui selle omamise kohustus on sätestatud seaduses või selle alusel antud õigustloovas aktis 6 Kolmanda riigi kodanik käesoleva seaduse tähenduses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=11920&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    põhinäitajte kohta kantakse andmed registreerimiskaardile alljärgnevalt 1 korruste arv näidatakse hoone kõigi maapealsete korruste arvu kaasa arvatud soklikorrus kui ta lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel Korruste arvus arvestatakse ka mansard ja katusekorruseid Muutuva korruselisusega hoone puhul antakse korruselisus madalaima hooneosa min ja kõrgeima hooneosa max kohta 2 hoonealune pind hoone horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt hoone välimiste mõõtude järgi Hoonealuse pinna hulka arvestatakse hoone kaetud väljaulatuvad osad ja hoone all olevad lahtised läbisõidud ja sammastel oleva hoone osa Arvesse ei võeta hoone osi mis ei ulatu maapinnast välja katmata välistreppe keldrite valgus ahte maapinna kohal olevaid varikatuseid jms Hoonealune pind antakse 1 m 2 täpsusega 3 kasulik pind määratakse 0 1 m 2 täpsusega hoone kasuliku pinna bilansi alusel kaardil p 14 st kasulik pind peab olema võrdne kasuliku pinna bilansi üldsummaga 4 hoone maht kogu hoone füüsiline maht Ruumala arvutuste aluseks on vastavad horisontaalpinnad ja põhipinnalt antud kõrgused Maapealse osa maht arvestatakse hoone esimese korruse kõrguselt piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega I korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsiooni peale ning millele summeeritakse ka pööningu maht kus on võimalik ruumide väljaehitus mille kõrgus ületab 1 6 meetrit ning laius on üle 1 0 meetri Maa aluse osa kubatuur arvestatakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõike korrutamisel keldri või soklikorruse põrandast I korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega Hoonealuseid läbisõite hoone ehituslikku kubatuuri ei arvestata Hoone maht antakse 1 m 3 täpsusega 5 hoone kasuliku pinna bilanss iseloomustab hoone kui terviku pindade kasutamist Kaardile kantakse pindade kasutamise alamliik klassifikaatorist Ehitiste liigid otstarve ja kasutamisala antud klassifikaatoris käsitletakse hoonet lähtudes ruumide kasutamisest st üks hoone võib täita erinevate hoonete funktsioone ning pinna liigi kood klassifikaatorist Kasuliku pinna kooslus ja vastavate pindade suurused 0 1 m 2 täpsusega Liigi kood pinna kood Hoone liik 01 18 ja 22 23 sobiv alamliik 01 99 kui sobivat ei leia siis 00 kasuliku pinna liik 2 5 6 7 8 9 9 Klassifikaator Kasuliku pinna kooslus on alljärgnev Tootmishooned üldkasutatavad hooned jne v a eluhooned Kood Pinna liik 2 Kasulik pind Eluhooned Kood Pinna liik 5 Elamispind 6 Abiruumide pind elamus 7 Lahuspinnad elamus 8 Üldkasutatav pind elamus 9 Mitteeluruumide pind eluhoones 10 Eluruumide andmed kantakse registreerimiskaardile alljärgnevalt 1 korterite arv määratakse kindlaks hoone projektiga ning fikseeritakse pärast ehituse lõpetamist vastuvõtukomisjoni aktis 2 eluruumide pind on elamiseks vajalike tubade ning abiruumide köök esik tualett pesemisruum vannituba panipaik sisseehitatud seinakapid veranda jt pindade summa 3 elamispind on elamiseks ettenähtud ja selleks otstarbeks kasutatavate tubade pindade summa 11 Hoone põhikonstruktsioonid kodeeritakse juhendi punktis 23 toodud klassifikaatori Hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioonid ja materjalid põhjal Kui sobivat nimetust ei leita märgitakse muu sega ja vastava põhikonstruktsiooni materjali nimetus Registreerimiskaardile kantakse andmed hoone kuue põhikonstruktsiooni kohta kusjuures igast ehituskonstruktsioonist võetakse see liik mis moodustab põhilisema osa vaadeldavast ehituskonstruktsioonist 12 Hoone varustatus kantakse registreerimiskaardile alljärgnevalt 1 varustatus külma veega Kui objekti varustamine on võimalik linnavõrgust või sellega samastatavast toitesüsteemist märgitakse kaardile eelnimetatu hoolimata sellest et ehitist hoonet võib varustada ka nt reservsest kaevust 2 varustatus sooja veega võib olla organiseeritud tsentraliseeritult linnavõrgust või sellega samastatavast süsteemist nt varustatuse kindlustamine lokaalsest katlamajast mingile hoonetekompleksile jne või projektijärgselt väljaehitatud kohaliku süsteemi lokaalsest katlaseadmest nt eramutel köögi sauna du i jne tarbeks 3 varustatus kanalisatsiooniga võib olla heitvee kanaliseerimine linnavõrku või sellega samastatavasse kanalisatsioonisüsteemi nt heitvee suunamine mitme maja puhastusseadmetesse Lokaalseks heitvee kanaliseerimiseks loetakse fekaalide ja heitvee suunamist projektijärgselt väljaehitatud lokaalsetesse puhastusseadmetesse või imbkaevudesse Hooneid mille puhul heitvesi eemaldatakse objektilt väljaviimisega ei loeta kanaliseerituks 4 gaasiga varustatus on linnavõrgust või sellega samastatavast süsteemist nt registreeritud gaasihoidlast teatud hoonetegrupile Teisaldatavate gaasiballoonide puhul tuleb varustatus gaasiga lugeda lokaalseks 5 pesemisvõimaluse olemasolu eeldab projektijärgselt väljaehitatud hoones vanni du i või sauna kasutamisvõimalust 6 küttesüsteemi puhul märgitakse põhiline küttesüsteem kuigi projektijärgselt võib olla ette nähtud ka hoone kütte kindlustamine mingi reservvariandiga nt kaugküte ahju või elekterküte jne 7 kütuseliigi puhul näidatakse ära põhiline kütuseliik kuigi lokaalselt kasutatava keskküttekatla kõrval on kavandatud ka reservkütte kasutamise võimalus Märkus kütuse liik täidetakse vaid lokaalse katlamaja olemasolul 8 varustatus elektriga märgitakse üks sobiv variant vastavas ruudus ristiga 13 Lahtri Hoone täitmisel märgitakse tunnus lähtuvalt alljärgnevast a kui ehitisele on antud kasutusluba siis tunnus 1 b kui ehitis on konserveeritud tunnus 2 c kui ehitisele on antud osaline kasutusluba tunnus 3 d kui ehitis on lammutatud tunnus 4 14 Kui ridaelamu või mitmepereelamu puhul nähakse ette üksikute sektsioonide eraldi rakendused koostatakse registreerimiskaardid iga sektsiooni kohta eraldi 15 Lahtrisse Kaardi täitja kantakse registreerimiskaardi täitja ees ja perekonnanimi ametikoht ning töötelefon 16 Kui kaardile on vaja lisada täiendavaid täpsustavaid andmeid mida ei ole võimalik ruumipuudusel kanda kaardile kantakse need registreerimiskaardi tagaküljele koos nende tegemise kuupäeva tegija nime ja ametikoha märkimisega 17 Lahtrisse Märkused kantakse muud olulised andmed mida kaardi täitja peab vajalikuks kindlasti ära tuua samuti andmed mis ruumipuudusel ei mahtunud täielikult kaardil toodud lahtritesse ära Lisaks tuuakse ära hoonega püsivalt seatud kuid raamatupidamises eraldi arvel olevate vallasvarade arvutivõrgud tulekustutussüsteemid liftid jne riigivara registri registreerimisnumbrid koos vara nimetusega Kui nimetatud vara ei ole veel jõutud registreerida riigivara registris ning talle ei ole omistatud riigivara registri registreerimisnumbrit tuleb nimetatud andmed esitada hiljem kirja teel täiendavalt III Ehitise rajatise registreerimiskaardi täitmine ja kodeerimine 18 Ehitise rajatise registreerimiskaart täidetakse analoogselt ehitise hoone registreerimiskaardiga juhendi käesolevast osast tulenevate erisustega 19 Punkt Rajatise asukoht juhul kui rajatis kujutab endast piiratud territooriumile püstitatavat või seal asuvat ehitist puhastusseade viadukt jm määratakse asukoht analoogselt hoone asukohaga Kui aga tegemist on teede elektriliinide torujuhtmetega jm määratakse asula valla nimetus ja kood Koordinaatsüsteemi hilisemal juurutamisel kantakse kaardile rajatise alg ja lõpp punkti koordinaadid 20 Punkt Rajatise kasutusala märgitakse kood juhendi punktis 24 esitatud klassifikaatorist Ehitiste liigid otstarve ja kasutamisala samuti kirjutatakse nimetus 21 Punkt Rajatise põhinäitajad juhul kui rajatisel on mõni muu muud iseloomustav põhinäitaja siis selle nimetus ja naturaalnäitaja koos mõõtühikuga märgitakse vabale reale muu mis 22 Punkt Põhikonstruktsioonid ja materjalid põhikonstruktsioonide ja materjalide kohta käivate andmete kodeerimiseks tuleb kasutada juhendi punktis 23 esitatud klassifikaatorit Hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioonid ja materjalid Juhul kui klassifikaatorist sobivat koodi ei leia peab märkima rajatise materjali nimetuse vabale reale muu mis 23 Klassifikaator Hoonete ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15974&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    minimaalne müügihind ning vajaduse korral müügi ajakava 6 Kui aktsiad võõrandatakse ülevõtmispakkumise raames märgitakse võõrandamise otsuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule 1 viide tehtud ülevõtmispakkumisele ja selle olulistele tingimustele 2 aktsiate ülevõtmishind ning aktsiate eest tasumise viis 3 ülevõtmispakkumise raames teo tegemine nõustumus või pakkumus 7 Kui väärtpabereid vahetatakse teiste väärtpaberite vastu märgitakse võõrandamise otsuses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule andmed vastusaadavate väärtpaberite kohta ning vastusaadavate väärtpaberite kogus ühe vahetusse antava väärtpaberi kohta 8 Kui aktsiad võõrandatakse suunatud pakkumise teel aktsiaseltsi teisele aktsionärile või teistele aktsionäridele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võõrandamise otsuses 1 pakkumise hind või alghind hinna minimaalne suurus kui selle määramine on otstarbekas 2 aktsionäri või aktsionäride nimed kellele pakkumine on suunatud või aktsionäride määramise kriteeriumid 3 pakkumiste esitamise kord ja tähtaeg 9 Kui aktsiad võõrandatakse aktsiate märkimise eelisõigusega märgitakse võõrandamise otsuses lisaks 1 aktsiate märkimise hind või alghind kui selle määramine on otstarbekas 2 vajaduse korral tingimused millele peavad vastama aktsiate märkijad 40 Aktsiate võõrandamine ülevõtmispakkumise teostamisel 1 Aktsiad võidakse võõrandada väärtpaberituru seaduse s 165 sätestatud ülevõtmispakkumise raames kui nende omandamiseks on ülevõtja teinud ülevõtmispakkumise Aktsiate valitseja esitab ülevõtmispakkumise võõrandamise otsustajale koos ettepanekuga ülevõtmispakkumise aktseptimise või sellest keeldumise kohta 2 Kui aktsiate võõrandamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek otsustab võõrandamise otsustaja Vabariigi Valitsuse nõusolekul ülevõtmispakkumise hinna soodsamaks muutmise või ülevõtmispakkumises sisalduvatest edasilükkavatest tingimustest loobumise samuti võistleva ülevõtmispakkumise korral pakkumusest või nõustumusest taganemise 3 Aktsiate võõrandamiseks ülevõtmispakkumise raames sooritatakse õigusaktides ja ülevõtmispakkumise prospektis selleks ette nähtud toimingud 41 Väärtpaberite vahetamine teiste väärtpaberite vastu 1 Riigile kuuluvaid väärtpabereid võib võõrandamise otsuse alusel vahetada teiste väärtpaberite vastu kui 1 käesoleva seaduse 30 lõike 1 punktis 2 ja 31 lõike 1 punktides 1 2 7 ja 9 nimetatud võõrandamise puhul tasutakse väärtpaberite eest osaliselt või täielikult väärtpaberitega mille harilik väärtus on vähemalt võrdne rahas tasumisele kuuluva summa või võõrandatavate väärtpaberite hariliku väärtusega 2 see tuleneb vahetatavate väärtpaberite emiteerimise tingimustest 2 Väärtpaberite vahetamiseks sooritatakse väärtpaberite emiteerimise tingimustes ja nende kohta käivates õigusaktides nimetatud toimingud 42 Aktsiate või osa võõrandamine äriühingu teistele aktsionäridele või osanikele 1 Riigile kuuluvad aktsiad võib võõrandamise otsustaja otsusel võõrandada aktsiaseltsi teisele aktsionärile või teistele aktsionäridele kui sellise võõrandamisviisi rakendamine on otstarbekas tulenevalt aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud tingimustest aktsionäride struktuurist aktsionäride omavahelistest lepingutest aktsiate emiteerimise tingimustest või muudest asjaoludest mille alusel võib eeldada et muude võõrandamisviiside rakendamine ei ole riigi huvide kaitse seisukohast otstarbekam või on see seotud lisariskidega 2 Käesolevas paragrahvis aktsia aktsionäri ja aktsiaseltsi kohta sätestatut kohaldatakse ka osale osanikule ja osaühingule 2 jagu Võõrandamise korraldamine 43 Võõrandamise algatamine 1 Riigivara võõrandamise algatamisel peab riigivara valitseja tuvastama et riigivara ei ole riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil vajalik 2 Kui riigivara valitseja on tuvastanud et tema valitsemisel olev kinnisasi ei ole talle ega tema valitsemisalas olevatele riigiasutustele vajalik esitab ta riigi kinnisvararegistri kaudu kõikidele riigivara valitsejatele riigivara iseloomustava informatsiooni 3 Kui kinnisasi on teisele riigivara valitsejale riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil vajalik otsustatakse selle üleandmine käesoleva seaduse s 12 sätestatud korras 4 Kinnisasja võõrandamise algatamisel otsustab riigivara valitseja võõrandamise tingimused kaalutlusõiguse alusel arvestades muu hulgas kinnisvara ökonoomset kasutamist senise maakasutuse jätkamist planeeringute elluviimise võimalusi ja teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade võõrandamise kogumina 5 Kinnisasjade kogumina võõrandamine käesoleva seaduse tähenduses on mitme kinnisasja võõrandamine ühise hinna eest Võõrandatavate kinnisasjade kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade territoriaalsest paiknemisest nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel kinnisasjade eeldatavast kõrgemast väärtusest kogumina võõrandamisel võrreldes kogumisse arvatud kinnisasjade väärtustega nende eraldi võõrandamisel ja muudest asjaoludest mille esinemisel on riigivara otstarbekas võõrandada kogumina 44 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri ja dokumendid 1 Käesoleva seaduse 37 lõigetes 2 3 ja 5 nimetatud juhul koostab riigivara valitseja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja selle seletuskirja Seletuskiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid 1 andmeid riigivara kohta sealhulgas vara koormatiste kohta 2 võõrandamise otstarbekuse põhjendust ning mõju riigieelarvele 3 võõrandamisviisi ja muude võõrandamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust 4 tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise valiku põhjendust 5 hariliku väärtuse hinnangut 6 andmeid detailplaneeringu kohta 7 muid käesoleva seaduse des 38 ja 39 nimetatud asjaolude põhjendusi 2 Seletuskirjale lisatakse selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid 45 Seletuskirja ja dokumentide erisused väärtpaberite võõrandamise puhul 1 Väärtpaberite võõrandamisel sisaldab Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri vähemalt järgmisi andmeid 1 andmeid väärtpaberite ja nende emitendi ning ülevõtmise korral ülevõtja kohta 2 võõrandamise otstarbekuse põhjendust kus on eraldi välja toodud majanduspoliitilised ja finantsmajanduslikud tegurid 3 võõrandamisviisi ja muude võõrandamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendust 4 väärtpaberite valitseja arvamust eksperdihinnangus näidatud väärtpaberite hariliku väärtuse kohta 2 Seletuskirjale peab lisama järgmised dokumendid 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid tõendavad dokumendid 2 välismaise emitendi asukohariigi registrisse kandmise dokumendid kui need on olemas 3 aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel ülevõtmispakkumise teade ja prospekt 4 aktsiate ülevõtmisel äriseadustiku 29 1 peatüki tähenduses ülevõtmisaruanne ja audiitori aruanne ning aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse projekt millega otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine 5 investeerimisfondi osakute võõrandamisel investeerimisfondi tingimused 6 aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus millega otsustati välja lasta vahetusvõlakirjad 7 aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu otsus millega otsustati oma aktsiate omandamine 8 osaühingu osanike otsus millega otsustati oma osade omandamine 9 väärtpaberite hinda või aktsia eest makstava hüvitise suurust määrav dokument 3 Kui dokumendid ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad tuleb seletuskirjale lisada ka RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 1 emitendi põhikiri ja asutamisleping asutamisotsus 2 emitendi viimase majandusaasta auditeeritud aruanne aktsiate ülevõtmispakkumise teostamisel viimase kahe majandusaasta auditeeritud aruanded 3 väärtpaberite eest teiste väärtpaberitega tasumisel või nende vahetamisel teiste väärtpaberite vastu käesoleva lõike punktis 2 nimetatud aruanded tasuks saadavate või vahetusel vastu saadavate väärtpaberite emitentide kohta 4 Kui õigusaktidest või väärtpaberite emiteerimisel sätestatud tingimustest tulenevalt ei ole väärtpabereid võimalik või otstarbekas võõrandada käesoleva seaduse 30 lõikes 1 või 31 lõikes 1 sätestatud viisidel tuleb seletuskirjas viidata sellekohasele õigusaktile või väärtpaberite emiteerimise tingimuste erisusi tõendavatele dokumentidele 5 Võõrandamisel mitmes etapis esitab riigivara valitseja Vabariigi Valitsusele esmalt Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu seletuskirja ja Rahandusministeeriumi kooskõlastuskirja 46 Võõrandamise tasu 1 Riigivara võib võõrandada üksnes selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas kui seadusest ei tulene teisiti 2 Võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse tuvastamiseks tellib riigivara võõrandamise otsustaja või riigivara müügi korraldaja üldiselt tunnustatud eksperdilt eksperdihinnangu riigivara hariliku väärtuse kohta Eksperdihinnang peab olema kooskõlas valitseva hea tavaga 3 Rahandusministeeriumi eelneval kirjalikul nõusolekul ei pea eksperdihinnangut tellima Rahandusministeerium kaalub nõusoleku andmisel kas eksperdihinnangu maksumus on proportsionaalne kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamisest laekuva tuluga 4 Võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse tuvastamise viisi otsustab riigivara valitseja 5 Eksperdihinnang ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud 47 Väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamine 1 Võõrandatavate väärtpaberite samuti vahetusel vastu saadavate väärtpaberite hariliku väärtuse tuvastamiseks tellib väärtpaberite valitseja üldiselt tunnustatud eksperdilt eksperdihinnangu väärtpaberite hariliku väärtuse kohta 2 Eksperdihinnangu võib jätta tellimata kui 1 selleks on andnud nõusoleku Vabariigi Valitsus 2 eksperdihinnangu maksumus ei ole proportsionaalne väärtpaberite võõrandamisest laekuva tuluga 3 tegemist on käesoleva seaduse 31 lõike 1 punktis 3 4 või 6 nimetatud võõrandamisviisiga 4 võõrandatavate või vahetusel vastu saadavate väärtpaberite näol on tegemist äriseadustiku 249 1 lõikes 1 nimetatud väärtpaberitega 3 Kui eksperdihinnangut ei tellita asendab seda väärtpaberite valitseja hinnang väärtpaberi hariliku väärtuse kohta mille andmisel lähtutakse turul kaubeldavate väärtpaberite kauplemishinnast aktsiate eest makstava hüvitise suurusest osaku või aktsia puhasväärtusest väärtpaberite raamatupidamislikust väärtusest ja muudest asjakohastest andmetest 48 Võõrandamise korraldamine 1 Riigivara võõrandamist korraldab riigivara valitseja või tema volitatud teine asutus 2 Riigivara võõrandamise otsustaja või tema volitatud korraldaja võib volitada kolmandaid isikuid tegema võõrandamise ettevalmistamise ja läbiviimise toiminguid arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid Nimetatud isikud on käesoleva seaduse mõttes võõrandamise menetluse läbiviijad 49 Võõrandamislepingu tingimused 1 Enne võõrandamislepingu sõlmimist peab riigivara võõrandamise korraldaja nõudma omandajalt kõigi võõrandamisotsuses ja võõrandamisega seotud muudes dokumentides ning õigusaktides nõutavate lepingu täitmise tagatiste esitamist 2 Riigivara valitseja peab võõrandamislepingus sätestama vähemalt järgmised andmed 1 lepingupoolte nimed registriandmed füüsilise isiku puhul tema isikukood või sünniaeg 2 võõrandamislepingu objekt 3 võõrandamishind ja selle maksmise tingimused 4 asja omandi ülemineku aeg ja üleandmise kord 5 lepingu täitmise tagatised 6 lepingu lisatingimused 7 kulude katmise tingimused 8 tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel sihtotstarbelise kasutamise tingimused kohustuseks võetud ülesannete täitmise tähtaeg ja käesoleva seaduse des 33 ja 34 sätestatud tingimused 3 Võõrandamislepingut on lubatud muuta kui arvestatakse järgmisi nõudeid 1 lepingu tingimusi võib muuta kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve 2 lepingu tingimuste muutmine ei ole vastuolus avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustega 3 lepingu tingimuste muutmiseks ning valikpakkumise lisatingimust sisaldava lepingu lõpetamiseks on vajalik riigivara valitseja nõusolek 4 kui võõrandamise otsustamiseks oli vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek võib nimetatud nõusolekust tulenevaid tingimusi muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul 50 Võõrandamislepingust teatamine 1 Riigivara võõrandamise korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnisasja hoonestusõiguse või väärtpaberite võõrandamise jõustumisest arvates teatama sellest väljaandes Ametlikud Teadaanded Teates tuleb märkida vara omandaja hind ja lisatingimused Väärtpaberite avalikul müügil mitmele ostjale teatatakse nende isikute nimed kes omandasid müüdud väärtpaberitest 10 või enam protsenti 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata reguleeritud turule kauplemisele võetud väärtpaberite avalikul müügil 3 jagu Võõrandamise erisused riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule 51 Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule Ministeeriumi ja Riigikantselei valitsemisel olevat riigivara võib üle anda mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule järgmistel juhtudel 1 aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali milles riik osaleb või soovib osalust omandada äriühingu asutamisel või aktsia või osakapitali suurendamisel 2 riigi asutatava sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse 3 riigi asutatud sihtasutuse omandisse 4 mittetulundusühingule liikmemaksu tasumisel 52 Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise ettepanek 1 Kui riigivara üleandmisel on nõutav Vabariigi Valitsuse nõusolek esitab äriühingu aktsiate või osa valitseja asutaja või liikmeõiguste teostaja või valitsemise või asutaja või liikmeõiguste taotleja riigivara üleandmise ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuna millele lisatakse käesoleva seaduse s 53 sätestatud seletuskiri ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt järgmised dokumendid kui need dokumendid ei ole Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades kättesaadavad RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 1 põhikirja ning asutamislepingu või asutamisotsuse projektid 2 muud asutamisega seotud lepingud sealhulgas aktsionäride leping kui need on sõlmitud või nende projektid 3 üleantava riigivara loetelu koos andmetega selle vara bilansilise jääkväärtuse ja soetusmaksumuse kohta 4 eksperdihinnang üleantava riigivara hariliku väärtuse kohta kus kinnisasja puhul on eraldi välja toodud maa hind 5 teise eraõiguslikust juriidilisest isikust asutaja olemasolu korral tema eelmise majandusaasta auditeeritud aruanne 6 audiitori arvamus selle kohta kas mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab eksperdihinnangus ning seletuskirjas toodule välja arvatud kui mitterahaliseks sissemakseks on äriseadustiku 249 1 lõikes 1 nimetatud väärtpaberid 7 väljavõte kinnistusraamatust või registrist kus vallasasi on registreeritud kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi kui registreerimisandmed ei ole kättesaadavad Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi andmeid kasutades RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 8 sihtasutuse või mittetulundusühingu põhikiri ja asutamisleping või asutamisotsus 9 äriühingu põhikiri ja asutamisleping või asutamisotsus samuti äriühingu aktsia või osakapitali suurendamise otsuse eelnõu 2 Riigivara üleandmise ettepanekule lisatakse järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid 1 asutatava äriühingu sihtasutuse või mittetulundusühingu puhul punktides 1 7 nimetatud dokumendid 2 riigi asutatud sihtasutuse puhul või mittetulundusühingu riigipoolse liikmemaksu tasumisel punktides 3 4 7 ja 8 nimetatud dokumendid 3 äriühingu aktsia või osakapitali suurendamisel punktides 2 4 6 7 ja 9 nimetatud dokumendid 53 Seletuskiri eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise kohta Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmised andmed 1 riigi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemise või selle riigi poolt asutamise eesmärk ja seos valdkonna arengukavaga ning viide konkreetsele strateegilisele eesmärgile või meetmele 2 ministeeriumi seisukoht kelle valitsemisalasse kuuluvad küsimused millega eraõiguslik isik kellele vara üle antakse tegeleb või tegelema hakkab 3 äriühingu asutamisel nelja aasta äriplaan 4 sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamisel neile seatavate eesmärkide saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga 5 äriühingu aktsia või osakapitali suurendamisel aktsia või osakapitali suurendamise põhjus ning sellekohased finants ja tasuvusarvutused 6 kui taotletakse volitusi riigi osalusega äriühingu aktsia või osakapitali suurendamisel uute aktsiate omandamise või osa suurendamise eesõigusest loobumiseks või eesõiguse kasutamiseks võimalikust väiksemas mahus siis selle põhjendus ning finants ja tasuvusarvutused 7 selgitus kuidas aitab riigivara riigi asutatud sihtasutusele ja mittetulundusühingule üleandmine kaasa isikutele seatud eesmärkide täitmisele sealhulgas tulu ja kuluanalüüs 8 kui riigivara üleandmisega kaasnevad tehingud muu riigivaraga siis informatsioon selliste tehingute objekti ja lepingutingimuste kohta 54 Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise vormistamine 1 Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise lepingule kirjutab alla üleantavat riigivara valitsev minister või riigisekretär 2 Minister võib volitada lepingule alla kirjutama kantsleri või asekantsleri RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 4 jagu Riigivara kõlbmatuks tunnistamine 55 Riigivara kõlbmatuks tunnistamise tingimused 1 Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha kui 1 riigivara ei ole riigivara valitsejatele või volitatud asutustele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil vajalik ning ei ole ette näha selle vajaduse tekkimist tulevikus ja riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada 2 vara on osaliselt või täielikult hävinud riknenud varastatud kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud 2 Riigivara valitseja kehtestab riigivara kõlbmatuks tunnistamise mahakandmise ja hävitamise korra 3 Riigivara soetusmaksumusega 10 000 eurot või rohkem võib tunnistada kõlbmatuks üksnes riigivara valitseja otsusel 4 Kõlbmatuks tunnistamise otsus peab sisaldama kõlbmatuks tunnistatava riigivaraga seotud olulisi tingimusi ja vara hävitamise korral hävitamise tingimusi 56 Riigivara mahakandmine ja hävitamine 1 Kõlbmatuks tunnistatud riigivara kantakse bilansist maha ja vajaduse korral hävitatakse ehitis lammutatakse 2 Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult 5 peatükk MENETLUS RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMISEL JA VÕÕRANDAMISEL 1 jagu Menetluse läbiviimine 57 Menetluse alused 1 Käesolevas peatükis sätestatakse riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise põhitingimused Riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise üksikasjaliku korra kehtestab riigivara valitseja 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva seaduse 4 peatüki 3 jaos sätestatud eraõiguslikule juriidilisele isikule vara üleandmisel 58 Enampakkumise väljakuulutamine 1 Lähtudes riigivara kasutamiseks andmise või müügi otsusest ning kasutamiseks andmise või müügi korraldaja edaspidi käesolevas peatükis korraldaja määratud avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustest avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt kaks nädalat enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist 2 Teates esitatakse olulised andmed võõrandatava või kasutamiseks antava vara kohta sealhulgas andmed lepingu projekti ja enampakkumise tingimuste kättesaadavuse kohta 3 Tähtaeg mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist ning koht kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse peavad tagama riigile parima pakkumistulemuse 4 Avaliku enampakkumise või valikpakkumise teateid ja kuulutusi võib levitada lisaks ka muul viisil Käesoleva seaduse 66 lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhul avaldatakse avaliku enampakkumise teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning õigustatud isikule edastatakse teade lihtkirjalikult tema kohta rahvastiku või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha aadressil 59 Tutvumine varaga Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga ning pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega 60 Alghind 1 Riigivara kasutamiseks andmisel või riigivara võõrandamisel avalikul enampakkumisel määrab võõrandamise või kasutamiseks andmise otsustaja edaspidi käesolevas peatükis otsustaja alghinna Alghinna määramisel juhindutakse käesoleva seaduse des 18 ja 46 sätestatust Alghind võib olla kõrgem kui harilik väärtus 2 Teistkordsel avalikul enampakkumisel võib otsustaja määrata alghinna mis on riigivara esimese enampakkumise alghinnast kuni 20 protsenti madalam 3 Alghinda ei pea määrama valikpakkumisel ega kolmandal või enamal avalikul enampakkumisel 61 Osavõtutasu 1 Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu mille suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise alghinnast 2 Osavõtutasu suuruse määramisel lähtub otsustaja avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seotud hinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust 3 Kui alghinda ei määrata siis lähtutakse osavõtutasu määramisel kasutamiseks antava või müüdava vara harilikust väärtusest kui korraldaja ei otsusta teisiti 4 Osavõtutasu makstakse korraldaja määratud ajaks ja kohas 62 Tagatised 1 Menetluse või lepingu täitmise tagatiseks võib olla 1 hüpoteek või vallaspant eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti 2 krediidi või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii 3 tagatisraha 4 notari deposiit 5 eluruumi võõrandamisel eluruumi omandaja ja panga vahel sõlmitud laenuleping 2 Otsustaja määrab kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmisel või müümisel avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel tagatise 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tagatise suuruseks võib otsustaja määrata kuni 10 protsenti avaliku enampakkumise või valikpakkumise alghinnast Riigivara kasutamiseks andmisel võib määrata tagatisraha suuruseks ühe kuni kolme kuu kasutustasu summa 4 Kui alghinda ei määrata siis lähtutakse tagatise suuruse määramisel võõrandatava või kasutamiseks antava vara harilikust väärtusest kui korraldaja ei otsusta teisiti 63 Riigivara omandaja kulud 1 Riigivara valitseja sätestab kasutuslepingus ja võõrandamislepingus tingimuse mille alusel riigivara kasutamiseks andmisega ja võõrandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub kasutamisõiguse või vara omandaja kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti 2 Riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus tingimuse mille alusel riigivara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandamise kulud katab riigivara omandaja 64 Riigivara võõrandamise kulud 1 Kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid võib katta müügist laekunud raha arvel 2 Võõrandatava kinnisasjaga või hoonestusõigusega seotud võlad võib valdkonna eest vastutava ministri loal katta müügist laekunud raha arvel 3 Vallasasja võõrandamise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning võõrandatava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta müügist laekunud raha arvel 4 Riigi omandis oleva eluruumi üürnikule võõrandamisel on riigivara valitsejal õigus müügist laekunud vahendite arvel hüvitada üürnikule tema põhjendatult tehtud ja dokumenteeritud parendused 65 Riigivara kasutamiseks andmise kulud 1 Kinnisasja või hoonestusõiguse kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud mis ületavad osavõtutasudena laekunud summasid võib riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel 2 Kasutamiseks antud kinnisasja või hoonestusõigusega seotud võlad võib riigivara valitseja katta valdkonna eest vastutava ministri loal kasutamise eest laekunud raha arvel 3 Vallasasja kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning kasutamiseks antava vallasasjaga seotud võlad võib riigivara valitseja otsusel katta kasutamise eest laekunud raha arvel 4 Riigivara rentimisel või üürimisel võib riigivara valitseja otsusel teha tasaarveldusi rentniku või üürniku poolt hoonete ja rajatiste parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks kui see on üüri või rendilepingus ette nähtud ja kui parendused on tehtud üürile või rendileandja nõusolekul Tasaarvelduste tegemiseks nähakse lepingus ette tasaarvelduste tegemise aeg ulatus ja muud olulised tingimused 2 jagu Avalik enampakkumine 66 Avaliku enampakkumise mõiste ja erijuhtumid 1 Avalik enampakkumine on riigivara kasutamiseks andmise või müügi viis kus leping sõlmitakse isikuga kes nõustub enampakkumise tingimustega sealhulgas lõplikena määratud lisatingimustega ja pakub kõige kõrgemat hinda 2 Riigivara antakse kasutamiseks või müüakse avalikul suulisel elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel 3 Suuline enampakkumine toimub ettenähtud ajal ja kohas kus osalejad saavad end registreerida kooskõlas enampakkumise tingimustega enampakkumisest osavõtjatena makstes eelnevalt osavõtutasu ja vajaduse korral tagatisraha ning teevad pakkumisi kohapeal 4 Kirjalikul enampakkumisel esitavad osalejad ettenähtud ajaks enampakkumise tingimuste kohaselt kirjaliku enampakkumise kinnises ümbrikus 5 Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad müügi läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad 6 Riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul kes osales enampakkumisel kuid ei osutunud võitjaks õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult et kasutab seda õigust Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku RT I 05 04 2013 2 jõust 15 04 2013 7 Haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul kes osales enampakkumisel kuid ei osutunud võitjaks õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult et kasutab seda õigust Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu eelistatakse isikut kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses Kui nimetatud kinnisasja suhtes soovivad oma õigust samaaegselt kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja käesolevas lõikes nimetatud isik eelistatakse viimast 8 Kui kinnisasi jääb käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud õigustatud isikust tulenevatel põhjustel müüja poolt määratud tähtajaks võõrandamata on enampakkumise võitjal õigus omandada kinnisasi müüja määratud tähtaja jooksul 9 Kehtetu RT I 05 04 2013 2 jõust 15 04 2013 67 Avaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemine 1 Suulise enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja registreerimisnumbri ja pakkumissumma teeb enampakkumise läbiviija teatavaks enampakkumise ruumis pärast võitja selgumist 2 Kirjaliku enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja nime ja tema pakkumise või enampakkumise tulemused teeb korraldaja kirjalikult teatavaks kõigile pakkumise esitanud isikutele viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist 3 Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb enampakkumise läbiviija kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist 68 Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine 1 Otsustaja otsustab avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise sealhulgas nurjunuks tunnistamise tõttu 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates 2 Riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata kui 1 enampakkumisel osalejana ei registreeritud ühtegi isikut või ükski registreeritud osavõtja ei ilmunud suulisele enampakkumisele 2 ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist 3 enampakkumisel osalejad ei täitnud enampakkumise läbiviija korraldusi või rikkusid enampakkumise protseduurireegleid 4 enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust 5 enampakkumisel kus alghinda ei määratud võitis pakkumine mis on riigi jaoks majanduslikult vastuvõetamatu 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule jätab otsustaja avaliku enampakkumise tulemused kinnitamata kui 1 enampakkumise läbiviimisel rikkus enampakkumise korraldaja või läbiviija enampakkumise protseduurireegleid 2 enampakkumisel rikuti õigusaktidega sätestatud korda enampakkumise tulemust mõjutanud ulatuses 3 kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta 4 vähemalt ühel suulisel või elektroonilisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta ja nimetatud isiku või isikute osavõtt mõjutas oluliselt enampakkumise tulemust 4 Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel märgitakse selle põhjus 5 Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma Kui tagatisrahaks oli määratud vähemalt viis protsenti pakkumise alghinnast siis tuuakse otsuses välja ka paremuselt teise pakkumise teinud isiku nimi ja pakkumissumma 6 Käesoleva seaduse 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks 7 Käesoleva seaduse 66 lõikes 8 sätestatud juhul on otsustajal õigus tunnistada õigustatud isiku kasuks langetatud tulemuste kinnitamise otsus kehtetuks ja kinnitada tulemused enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isiku kasuks 8 Otsus tehakse avalikul enampakkumisel osalejatele teatavaks viivitamata 69 Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise järgne otsus 1 Otsustaja otsustab ühe kuu jooksul avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisest kas korraldada uus enampakkumine lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest enampakkumisest 2 Käesoleva seaduse 30 lõikes 3 nimetatud juhul on otsustajal õigus avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel otsustada vallasasja võõrandamine otsustuskorras kui võõrandamise hind võib kujuneda alla 10 000 euro 70 Toimingud tagatistega 1 Avaliku enampakkumise võitja makstud tagatisraha võetakse arvesse ostuhinna osalise tasumisena Kui pakkumise tagatiseks oli garantii tagastatakse kehtiv garantiikiri enampakkumise võitjale pärast müügihinna tasumist kuid mitte enne asjaõiguslepingu sõlmimist 2 Teistele avalikul enampakkumisel osalejatele samuti enampakkumise võitjale kui enampakkumise tulemused jäeti kinnitamata korraldaja rikkumise tõttu tagastab korraldaja tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates Kehtiv garantiikiri tagastatakse avaliku enampakkumise osalejale sama tähtaja jooksul Kui korraldaja ei tagasta tagatisraha tähtaegselt võib osaleja nõuda viivist 0 1 protsenti päevas tagastamata tagatisraha summast 3 Avalikul enampakkumisel osalejale kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata tagatisraha ei tagastata ja garantii realiseeritakse 4 Riigivara võõrandamise korral käesoleva seaduse 66 lõigetes 6 ja 7 nimetatud õigustatud isikule tagastab korraldaja enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isikule tagatisraha viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste õigustatud isiku kasuks kinnitamisest 5 Kehtetu RT I 05 04 2013 2 jõust 15 04 2013 71 Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumine 1 Otsustaja määrab riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates Põhjendatud juhtudel võib otsustaja nimetatud tähtaega pikendada 2 Lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumisel võib otsustaja avaliku enampakkumise tulemused tühistada 3 Kui avaliku enampakkumise võitja ei ole tähtaegselt lepingut sõlminud või lepingu täitmise tagatist esitanud võib sõlmida lepingu paremuselt teise pakkumise teinud isikuga kui tagatisrahaks oli määratud vähemalt viis protsenti pakkumise alghinnast Korraldaja määrab lepingu sõlmimise tähtaja mis võib olla kuni üks kuu 4 Avaliku enampakkumise tulemuste tühistamise korral ei tagastata enampakkumise võitja makstud tagatisraha ja garantii realiseeritakse Tühistamisele järgneva otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 69 lõikes 1 sätestatut 3 jagu Valikpakkumine 72 Valikpakkumise korraldamise õigus 1 Valikpakkumist kasutatakse kui riigivara kasutamiseks andmisel või müügil on lisaks hinnale oluline lisatingimuste täitmine 2 Väärtpabereid võib valikpakkumise korras müüa üksnes riigi äriühingu aktsiate või osa ning äriühingu põhikirja kohaselt vabalt võõrandatavate aktsiate või osa müügil 3 Leping sõlmitakse isikuga kelle valikpakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks arvestades nii pakutud hinda kui ka lisatingimuste täitmist Lisatingimuste ja hinna üle võib pidada pakkujatega läbirääkimisi 4 Lisatingimus peab olema objektiivselt hinnatav 5 Valikpakkumise menetlusele kohaldatakse käesolevas seaduse des 68 71 sätestatut 73 Valikpakkumise lisatingimused 1 Riigivara müügi või kasutamiseks andmise lisatingimuseks võib olla 1 investeeringute tegemine sealhulgas aktsia või osakapitali suurendamise teel 2 sihtotstarbelise kasutamise kohustus 3 tööhõive säilitamine 4 uute töökohtade loomine 5 nõutud tingimustele vastava tehnilise ja finantsplaani esitamine ja rakendamine 6 keskkonnakaitse nõuete täitmine 7 muu lisatingimus mille täitmist peab otsustaja oluliseks 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võivad riigivara kasutamiseks andmise lisatingimused olla 1 kasutaja kohustus kasutamiseks antud vara suhtes 2 kasutaja kohustus teha kasutamiseks andjale tööd või osutada teenust kui nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab kasutajalt erilisi oskusi või on erilise iseloomuga 3 Riigivara kasutamiseks andmisel võib valikpakkumises osalejatele anda õiguse teha ettepanekuid töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta kui pakkumine sisaldab täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta 4 jagu Väärtpaberite avalik müük 74 Väärtpaberite avalik müük 1 Väärtpaberite avaliku müügi viisid on 1 avalik pakkumine eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või pakkumise käigus kujuneva tasakaaluhinnaga edaspidi avalik pakkumine 2 väärtpaberite müük reguleeritud väärtpaberiturul 2 Avalikku müüki võib kohaldada üksnes selliste väärtpaberite müügil mis emissiooni tingimuste kohaselt on vabalt võõrandatavad 3 Reguleeritud väärtpaberiturul toimunud müügiks loetakse ka reguleeritud väärtpaberituru kauplemissüsteemis reguleeritud väärtpaberiturul noteeritud väärtpaberitega tehtud turuvälist tehingut 4 Avaliku müügi ettevalmistamise käigus müügi korraldaja 1 korraldab miinimumhinna väljaselgitamise tasakaaluhinnaga avaliku pakkumise korral 2 korraldab müügihinna kindlaksmääramise eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga avaliku pakkumise korral 3 korraldab prospekti ettevalmistamise ja selle registreerimise 4 sõlmib vajaduse korral avaliku müügi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks lepingu kolmanda isikuga 5 Vabariigi Valitsuse nõusolekul on müügi korraldajal õigus väärtpaberite avalik müük edasi lükata või peatada kui tingimused reguleeritud väärtpaberiturul kuhu väärtpaberid on kauplemisele võetud või kavatsetakse võtta on muutunud oluliselt ebasoodsamaks müügi otsustamise ajal kehtinud tingimustega võrreldes ning müügi läbiviimine tekitaks riigile suuremat kahju kui müügi edasilükkamine või peatamine 6 Müügi korraldaja otsustab oma käskkirjaga avaliku pakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise 15 tööpäeva jooksul pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest 7 Müügi korraldaja jätab avaliku pakkumise tulemused kinnitamata kui müümisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda või kaldutud kõrvale müügitingimustest 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tagastatakse pakkujatele nende poolt väärtpaberite ostmiseks ülekantud summad 20 tööpäeva jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise otsuse tegemise kuupäevast arvates Kui müügi korraldaja ei tagasta nimetatud summat tähtaegselt maksab ta sellelt summalt pakkujale viivist 0 1 protsenti päevas 9 Müügi korraldaja esitab Vabariigi Valitsusele teadmiseks aruande müügi tulemuste ja müügiga seotud kulutuste kohta 30 päeva jooksul avaliku pakkumise tulemuste kinnitamisest arvates 6 peatükk RIIGI ERAÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES OSALEMINE 1 jagu Aktsionäri ja osaniku õiguste teostamine 75 Aktsiate ja osa omandamine ning nõuded põhikirjale 1 Riigi osalusega äriühingu asutamisel samuti osaluse omandamisel äriühingus milles riik ei osale ei või riigi osalus olla väiksem vähemusotsustusõigust andvast osalusest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata 1 aktsiate või osa omandamisel kinkimise või pärimise teel 2 kui osalus omandatakse riigieelarve seaduse 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 osaluse omandamisel mis kaasneb vahetustehinguga 4 kui osaluse omandamine on ette nähtud seaduse või Riigikogu otsusega 5 kui osalus välisriigis registreeritud eraõiguslikus juriidilises isikus omandatakse seetõttu et Eesti välisesindus saaks õiguse kasutada ruume 3 Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus peab osaluse valitseja oma asutaja osaniku või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema et äriühingu põhikirjas on märgitud selle tegevusvaldkond ja eesmärk 3 1 Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu osaluse valitseja peab asutaja osaniku või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema et äriühingu põhikirjas on märgitud järgmised erisused 1 äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve mis peab vastama äriühingu finantsplaanile riigieelarve seaduse s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning 11 alusel kehtestatud piirangutele 2 äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Põhjendatud juhtudel peab osaluse valitseja riigi osalusega äriühingu asutamisel samuti osaluse omandamisel äriühingus milles riik ei osalenud hoolitsema et äriühingu põhikirjas on sätestatud järgmised erisused 1 äriseadustiku 170 lõikes 2 ja 297 lõikes 1 nimetatust suurema esindatuse nõue 2 äriseadustiku 174 lõigetes 1 ja 2 ning 299 lõikes 1 nimetatust suurema häälteenamuse nõue 5 Äriühingu aktsia või osakapitali suurendamise vajaduse korral tuleb osaluse valitsejal kaaluda eelisaktsiate väljalaskmise taotlemise otstarbekust 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse järgimisel peab riigi osaluse suurust arvestades samal ajal vältima mitteproportsionaalsete õiguste kaasnemist 76 Vabariigi Valitsuse pädevus 1 Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib minister kui asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada sellise riigi osalusega äriühingu asutamise ja osaleda sellises äriühingus milles riik omandab vähemalt vähemusotsustusõigust andva osaluse või osaluse nimiväärtuses vähemalt 1 000 000 eurot 2 Riigi osalusega äriühingu asutamise või äriühingus osaluse omandamise otsuses tuleb muu hulgas käesoleva seaduse 10 lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk äriühingus 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu osaluse valitseja võib üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel teha otsuseid või hääletada üldkoosolekul järgmistes küsimustes 1 äriühingu lõpetamine 2 äriühingu ühinemine samasse konsolideerimisgruppi mittekuuluva äriühinguga või jagunemine 3 äriühingu ümberkujundamine 4 äriühingu poolt vahetusvõlakirjade emiteerimine aktsia või osakapitali suurendamine või vähendamine 5 äriühingu aktsia või osakapitali suurendamisel uute aktsiate või osade omandamine või osa nimiväärtuse suurendamine sealhulgas fondiemissiooni teel aktsiate märkimise ja osade omandamise või osa nimiväärtuse suurendamise eesõigusest loobumine või eesõiguse kasutamine võimalikust väiksemas mahus 6 äriühingu põhikirja muutmine kui sellega kaasneb osalusega seotud õiguste muutumine 7 äriühingu aktsionäride või osanike vahelise lepingu sõlmimine muutmine või lõpetamine 4 Vabariigi Valitsus võib osaluse valitseja taotlusel anda talle juhiseid ja suuniseid ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata küsimustes 5 Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 ja 4 nimetatud otsused osaluse valitseja või osaluse valitsemist taotleva ministeeriumi ministri ettepanekul Küsimuse arutelu võib algatada ka teine Vabariigi Valitsuse liige 77 Dividend 1 Kui riigil on äriühingus vähemalt otsustusõigus kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma või määra millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma 2 Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või määra kohta esitab osaluse valitseja valdkonna eest vastutavale ministrile koos käesoleva seaduse 98 lõikes 2 nimetatud aruandega 3 Osaluse valitseja võib erakorraliste asjaolude ilmnemisel esitada valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud taotluse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisummat või määra Nimetatud taotluse võib teha ka valdkonna eest vastutav minister 4 Dividendimäär või summa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata äriühingus tuleb osaluse valitsejal kooskõlastada Rahandusministeeriumiga viivitamata pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku kokkukutsumise teate saamist 2 jagu Asutaja ja liikmeõiguste teostamine sihtasutuses ja mittetulundusühingus 78 Vabariigi Valitsuse pädevus 1 Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada 1 riigi sihtasutuse või riigi osalusega sihtasutuse asutamise 2 riigi asutatud sihtasutuse jagunemise lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise 3 riigi sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise 2 Üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib liikmeõiguste teostaja hääletada mittetulundusühingu 1 asutamisel või selle lõpetamisel 2 liikmeks astumisel või liikmeks olemise lõpetamisel 3 ühinemisel või jagunemisel 3 Riigi osalusega sihtasutuse asutamise või mittetulundusühingu asutamise või selle liikmeks astumise otsuses tuleb muu hulgas käesoleva seaduse 10 lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk sihtasutuses või mittetulundusühingus 4 Asutaja või liikmeõiguste teostaja ettepanekul võib Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata küsimustes 5 Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 4 nimetatud otsused asutaja või liikmeõiguste teostaja või selliste õiguste taotleja ettepanekul Küsimuse arutelu võib algatada ka teine Vabariigi Valitsuse liige 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud mittetulundusühingutes osalemisel 79 Nõuded sihtasutuse põhikirjale 1 Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised erisused 1 riigi sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu 2 riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes asutab teisi sihtasutusi ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel 3 riigi asutatud sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel RT I 2010 38 233 jõust 01 07 2010 4 riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb üksnes äriühingus mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega 5 riigi asutatud sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse käesoleva seaduse s 33 sätestatu kohaselt 6 riigi osalusel asutatud sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel 7 riigi osalusel asutatud sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema et nimetatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised erisused 1 sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile riigieelarve seaduse s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning 11 alusel kehtestatud piirangutele 2 sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 jagu Juhtimine ja järelevalve 80 Nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele 1 Osaluse valitseja ja valdkonna eest vastutav minister ning asutaja või liikmeõiguste teostaja ei või juriidilise isiku juhtorgani liikmeks valida teha ettepanekut liikmeks valimise kohta ega toetada hääletamisel sellise isiku kandidatuuri kelle puhul on tegemist käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetatud isikuga või kes ei vasta järgmistele nõuetele 1 oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine arvestades juriidilise isiku tegevus ning finantsvaldkonda 2 võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt lähtudes juriidilise isiku eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri osaniku asutaja või liikme huvide tõhus kaitse 2 Osaluse valitseja peab oma asutaja osaniku või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema et äriühingu põhikirjas on sätestatud et äriühingu nõukogu liikmeks ei või olla 1 füüsilisest isikust ettevõtja kes tegutseb äriühinguga samal tegevusalal ega ole äriühingu aktsionär või osanik 2 äriühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik kui ta ei ole äriühingu osanik või aktsionär 3 isik kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1 10 osa või aktsiakapitalist äriühingus mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu osanik või aktsionär 4 äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga mis on selle äriühingu osanik või aktsionär 3 Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud et sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla 1 füüsilisest isikust ettevõtja kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja 2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja 3 isik kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1 10 osa või aktsiakapitalist äriühingus mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing mille osanik või aktsionär ta on ei ole sihtasutuse kaasasutaja 4 sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga mis on sihtasutuse kaasasutaja 4 Osaluse valitseja ja asutajaõiguste teostaja peab oma asutaja osaniku või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema et äriühingu ja sihtasutuse põhikirjas on sätestatud et nimetatud isiku juhtorgani liikmeks ei või olla isik 1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti 2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise 3 kellel on ärikeeld 4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule 5 keda on majandusalase ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud 6 kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse 9 tähenduses edaspidi oluline osalus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=117817&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2004 56 405 2 Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid sealhulgas andma haldusakte sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist 3 Avaliku võimu kandja võib sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist 12 Kahju hüvitamiseks kohustatud isik 1 Kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja kelle tegevusega kahju tekitati Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata 2 Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju sõltumata sellest kas ülesandeid täideti teenistussuhte lepingu üksikkorralduse või muul alusel Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta kui seadus ei sätesta teisiti 3 Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik õiguslik juriidiline isik kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks kui seadus ei sätesta teisiti 4 Kui kahju on kohustatud hüvitama mitu avaliku võimu kandjat vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult kes vastutab kannatanu ees eraõigusest tulenevalt 5 Kui tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmine või toimingu sooritamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku võimu kandja pädevuses on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti või toimingu kohustatud andma või sooritama pädev avaliku võimu kandja 13 Vastutuse piiramine 1 Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse 1 kahju tekkimise ettenägematust 2 objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel 3 õiguste rikkumise raskust 4 eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel 5 muid asjaolusid millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane 2 Saamata jäänud tulu ei hüvitata kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi 3 Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides 4 Tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel Kui tagajärjed jäävad kõrvaldamata seetõttu et kannatanul ei ole võimalik oma osale vastavaid kulusid kanda võib ta nõuda rahalist hüvitist avaliku võimu kandja osale vastavas ulatuses 2 jagu Vastutuse erijuhud 14 Õigustloova aktiga tekitatud kahju 1 Isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma 2 Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei välista vastutust õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 15 Õigusemõistmisel tekitatud kahju 1 Isik võib nõuda kohtumenetluse käigus sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka kahju suhtes mis on tekkinud 1 vaidluse lahendamisel seadusega vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organi poolt 2 väärteo kohtuvälise menetlemise käigus RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 3 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata haldusorgani poolt vaidemenetluse käigus tekitatud kahju suhtes RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 3 1 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks RK s 11 10 2006 jõust 18 11 2006 RT I 2006 48 360 4 Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei välista avaliku võimu kandja vastutust kui kohtunik või vaidluse või väärteoasja kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud õigusemõistmise vaidluse või väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 16 Õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju 1 Isik võib nõuda õiguspärase kuid tema põhiõigusi või vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses 2 Kui seadus ei sätesta teisiti ei saa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist nõuda ulatuses milles 1 põhiõiguste või vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides 2 isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega 3 isikul on hüvitist võimalik saada mujalt sealhulgas kindlustuselt 4 hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega 3 Hüvitise määramisel arvestatakse kasu mida põhiõiguste või vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi piiramise raskust kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid 3 jagu Kahju hüvitamise kord 17 Taotluse või kaebuse esitamine 1 Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile 2 Kahju tekitamisel käesoleva seaduse 12 lõikes 3 sätestatud juhul esitatakse taotlus haldusorganile kes kahju tekitanud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andis volitused avalike ülesannete täitmiseks Kui volitused tulenevad vahetult seadusest esitatakse taotlus füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku üle riiklikku järelevalvet teostavale haldusorganile 3 Taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates 18 Taotluse läbivaatamine 1 Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates 2 Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 4 jagu Regress 19 Regressi alused 1 Käesolevast peatükist tulenevalt kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude käesoleva seaduse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=41836&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    02 1996 redaktsioon 23 02 1996 Riiklike eluruumide järelmaksuga erastamise intress Rahandusmnistri 7 veebruari 1996 a määrus nr 15 Lähtudes eluruumide erastamise seaduse RT I 1993 23 411 1995 44 671 57 979 1996 2 28 paragrahv 8 lõikest 3 ja Vabariigi Valitsuse 1 juuli 1993 a määrusega nr 198 RT I 1993 46 641 78 1140 1994 42 682 57 973 1995 15 185 37 479 43 664 85

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=17468&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    aktide nimekiri Prindi I Salevesta DOC failina I Tagasi Riiklike eluruumide järelmaksuga erastamise kohta Rahandusministri 03 02 1994 määrus number 30 jõustumiskuupäev 03 02 1994 redaktsioon 03 02 1994 RIIKLIKE ELURUUMIDE JÄRELMAKSUGA ERASTAMISE LAENUINTRESSI JA VIIVISE AASTAINTRESSI KEHTESTAMINE Rahandusministri määrus 3 veebruarist 1994 a Nr 30 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 1 juuli 1993 a määrusest nr 198 RT I 1993 46 641 määran Kehtestada riiklike eluruumide järelmaksuga erastamisel 1994 aasta laenuintressiks

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10568&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Fond võib olla kas riigieelarveline või eelarveväline Esimesel juhul on fondi riiklike vahendite allikaks riigieelarvelised sihtfinantseeringud teisel juhul detsentraliseeritud riiklikud vahendid spetsiaalsed maksud hinnalisandid trahvid jms II Fondi asutamine ja tegevuse lõpetamine 5 Fondi asutajaks on Eesti Vabariigi Valitsus 6 Fond tegutseb vastava Eesti Vabariigi ministri valitsemisalas kuid ta ei allu ministeeriumile vaid Eesti Vabariigi Valitsusele vastava ministri kaudu 7 Fondi struktuuriallüksusteks võivad olla osafondid 8 Fond loetakse asutatuks kui tema põhikiri on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ning fond on ettenähtud korras registreeritud Fondi põhikiri peab kajastama tema tegevuse eesmärke ja põhisuundi tulude vahendite moodustamist ja nende kasutamise suundi fondi juht ja täitevorganite moodustamise korda ja nende pädevust ning fondi tegevuse korraldamise põhimõtteid fondi tegevuse kontrollimise ja lõpetamise korda 9 Fondi tegevus lõpetatakse Eesti Vabariigi Valitsuse otsuse alusel III Fondi juhtimine 10 Fondi juhtorganiks on fondi nõukogu See moodustatakse vastava eriala spetsialistidest ning ministeeriumide või riiklike ametite esindajatest Soovitav on et fondi nõukogus oleksid esindatud riigivõimu ja valitsemisorganite ning üldsuse esindajad Fondi nõukogu koosseisu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus 11 Fondi nõukogu esimees aseesimees ja liikmed võivad saada tegevuse eest fondi nõukogus Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras tasu mis kaetakse fondi halduskuludest 12 Fondi nõukogu esimees aseesimees ja liikmed vastutavad personaalselt oma tegevuse eest fondi nõukogus vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja muudele normatiivaktidele 13 Fondi täitevfunktsioonid võib panna ministeeriumile või riiklikule ametile või moodustada selleks otstarbeks eraldi täitevorgan Viimasel juhul kinnitab fondi nõukogu täitevorgani struktuuri ja koosseisu ning moodustab fondi eelarves vastava töötasustamisfondi IV Fondi varade vahendite arvestus ja kontroll 14 Fondi vara vahendite omanik on Eesti Vabariik Fond on avatud sihtannetuste ja sihteraldiste vastuvõtmiseks 15 Fondi käsutuses olevaid riiklikke vahendeid kasutab fond vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kinnitatud fondi eelarvele 16 Tulu saamiseks võib fond ajutiselt vabu vahendeid paigutada aktiivsesse majandustegevusse laenudena hoiustena aktsiatena või muude

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5166&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RT I 04 07 2014 13 jõust 01 01 2015 4 Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot Lapsetoetuse suurus pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on 100 eurot RT I 30 06 2015 3 jõust 01 01 2016 6 Lapsehooldustasu 1 Lapsehooldustasule on õigus ühel vanematest kes 1 kasvatab ühte või enamat kuni kolmeaastast last pooles lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta 2 kasvatab lisaks ühele või enamale kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme kuni kaheksa aastaseid lapsi ühes neljandikus lapsehooldustasu määras iga kolme kuni kaheksa aastase lapse kohta 3 kasvatab kolme ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat vähemalt kolmeaastast last ühes neljandikus lapsehooldustasu määras iga kolme kuni kaheksa aastase lapse kohta 1 1 Isikul kellele makstakse lapsehooldustasu on õigus täiendavale lapsehooldustasule 6 40 eurot kuus iga kuni üheaastase lapse kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel üheaegselt sama lapse kohta toetust ei maksta 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa aastaseks makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni 4 Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel on õigus lapsehooldustasule sellel vanemal 5 Kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik on tal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras iga hooldatava lapse kohta kuid kokku mitte rohkem kui poolteisekordses lapsehooldustasu määras Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta 6 Lapse eestkostjal või hooldajal kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping edaspidi hooldaja on õigus lapsehooldustasule käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel 7 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1 1 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse või laste kohta kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 8 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1 1 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse või laste kohta kelle lapsendamisega seoses makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 7 Üksikvanema lapse toetus 1 Üksikvanema lapse toetusele on õigus lapsel kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 2 Üksikvanema lapse toetust makstakse kahekordses lapsetoetuse määras 8 Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 1 Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetusele on õigus Eestis aja või asendusteenistuses oleva isiku lapsel kes vastab käesoleva seaduse 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 2 Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust makstakse viiekordses lapsetoetuse määras RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 9 Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1 Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta lapsel kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping ja kes vastab käesoleva seaduse 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele 2 Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18 aastaseks saamisega makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni mil laps saab 19 aastaseks 3 Kehtetu RT I 04 12 2014 2 jõust 01 01 2015 4 Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta RT I 04 12 2014 2 jõust 01 01 2015 9 1 Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus 1 Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetusele on õigus ühel vanematest või hooldajal või eestkostjal kes kasvatab peres seitset või enamat last kes vastavad käesoleva seaduse 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele 2 Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetust makstakse 1 2005 aastal kahekordses lapsehooldustasu määras 2 2006 aastal 2 1 kordses lapsehooldustasu määras 3 alates 2007 aastast 2 2 kordses lapsehooldustasu määras RT I 2005 9 34 jõust 09 02 2005 3 peatükk ÜHEKORDSELT MAKSTAVAD PERETOETUSED 10 Sünnitoetus 1 Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest lapse sünni korral Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta RT I 22 12 2012 14 jõust 01 07 2013 2 Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta RT I 22 12 2012 14 jõust 01 07 2013 3 Sünnitoetust ei maksta surnult sündinud lapse kohta RT I 22 12 2012 14 jõust 01 07 2013 4 Sünnitoetusele on õigus lapsendajal eestkostjal või hooldajal kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud 11 Lapsendamistoetus 1 Lapsendamistoetusele on õigus Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval lapsendajal kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 2 Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 12 Elluastumistoetus 1 Elluastumistoetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta isikul kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest RT I 2006 55 409 jõust 01 01 2007 2 Elluastumistoetust makstakse neljakümnekordses lapsetoetuse määras 3 Kehtetu RT I 2006 55 409 jõust 01 01 2007 3 1 peatükk VAJADUSPÕHINE PERETOETUS RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 12 1 Vajaduspõhine peretoetus 1 Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses tingimustel ja korras 2 Vajaduspõhisele peretoetusele ei kohaldata käesoleva seaduse 5 8 peatükki RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 4 peatükk Kehtetu RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 5 peatükk PERETOETUSTE TAOTLEMINE 15 Peretoetuste taotleja Peretoetusi taotleb lapse ema isa eestkostja hooldaja või 1 vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik 2 last kasvatav vanema abikaasa või kasuvanem valla või linnavalitsuse korralduse alusel RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 2 1 last kasvatav vanema abikaasa RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 3 hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibiv vähemalt 15 aastane vanemliku hoolitsuseta laps 4 hoolekandeasutusest erivajadustega õpilaste koolist või pärast eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemist uude elukohta iseseisvalt elama asunud vanemliku hoolitsuseta olnud isik RT I 2006 55 409 jõust 01 01 2007 16 Peretoetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid 1 Peretoetuste taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid 1 avaldus 2 isikut tõendavate dokumentide seaduse 2 lõikes 2 nimetatud dokument RT I 2003 82 549 jõust 01 01 2004 2 Peretoetuste taotlemise avalduse vormi ja vajalike lisadokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 4 Peretoetuste taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud ärakirjad või väljavõtted Sotsiaalkindlustusamet kinnitab originaaldokumendi koopia mis jäetakse Sotsiaalkindlustusametisse Kõik originaaldokumendid tagastatakse 17 Peretoetuste taotlemine 1 Peretoetuste taotlemiseks esitab peretoetuste taotleja edaspidi taotleja taotluse Sotsiaalkindlustusametile RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Rahvastikuregistri objektiks oleva taotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht Kui taotleja ei ole rahvastikuregistri objekt määratleb taotleja oma elukoha ise RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Kehtetu RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Toetuste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev Kui taotlus on saadetud posti teel loetakse toetuste taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev 18 Taotluse läbivaatamine 1 Sotsiaalkindlustusamet vaatab peretoetuste taotlemiseks esitatud dokumendid läbi esimesel võimalusel 2 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 3 Kui Sotsiaalkindlustusamet määrab taotlejale tähtaja taotluses puuduste kõrvaldamiseks ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse olemasolevate dokumentide alusel RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 6 peatükk PERETOETUSTE MÄÄRAMINE 19 Peretoetuste suuruse kindlakstegemine 1 Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed RT I 2003 88 592 jõust 01 01 2004 2 Puudest tingitud erivajaduse või õppimise tõttu ajutiselt perest eemalviibiv laps loetakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu 3 Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last 1 kes elab lahus elava vanema vanema abikaasa või kasuvanema juures RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 2 kes on teises perekonnas eestkostel või hooldamisel 3 kes on lapsendatud teise peresse 4 kes elab pidevalt hoolekandeasutuses 5 kes viibib kinnipeetava arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 4 Kehtetu RT I 2003 88 592 jõust 01 01 2004 20 Peretoetuste arvutamise alused 1 Üksikvanema lapse toetuse ja ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määra alusel Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates RT I 04 12 2014 2 jõust 01 01 2015 1 1 Lapsetoetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse suuruse alusel Lapsetoetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse suuruse kehtestamise kuupäevast arvates RT I 04 07 2014 13 jõust 01 01 2015 1 2 Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus makstakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud suuruses Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suuruse muutmise korral arvutatakse toetus ümber ja makstakse uues suuruses selle kehtestamise kuupäevast arvates RT I 04 12 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Lapsehooldustasu suurus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsehooldustasu määra alusel Lapsehooldustasu määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsehooldustasu määra kehtestamise kuupäevast arvates 3 Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud suuruses RT I 2005 65 497 jõust 01 01 2006 4 Lapsendamistoetust makstakse lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval kehtinud suuruses RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 Elluastumistoetuse suurus arvutatakse uude elukohta elama asumise kuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel 6 Kehtetu RT I 2006 55 409 jõust 01 07 2007 7 Kehtetu RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 21 Peretoetuste määramise tähtaeg 1 Igakuiselt makstav peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetusele õiguse tekkimise päevast kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul arvates toetusele õiguse tekkimise päevast 2 Igakuiselt makstava peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest 3 Sünnitoetus määratakse kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul alates lapse sünnist 4 Lapsendamistoetus määratakse kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtumääruse jõustumisest RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 Elluastumistoetus määratakse kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest RT I 2006 55 409 jõust 01 01 2007 6 Kehtetu RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 7 Peretoetused määratakse taotlejale ajaks mil isik vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele 22 Peretoetuste määramise otsus 1 Peretoetuste määramise või sellest keeldumise otsustab Sotsiaalkindlustusamet Peretoetused määratakse toetuste taotlejale kes vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele 2 Kehtetu RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Peretoetuste määramise või mittemääramise otsus vormistatakse kirjalikult kahes eksemplaris mis koosneb 1 sissejuhatusest milles märgitakse otsuse teinud ametniku nimi ja otsuse tegemise kuupäev RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 kirjeldavast osast mis sisaldab kokkuvõtet toetuse taotleja taotlusest 3 otsuse põhjendusest milles märgitakse dokumendid ja tõendid samuti asjaolud millele otsus on rajatud ning viited otsuse aluseks olevate õigusaktide sätetele 4 otsuse resolutsioonist mis sisaldab seisukohta toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 5 selgitusest otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta 6 märkest otsuse teatavaks tegemise viisi kohta RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 7 otsuse teinud ametniku allkirjast RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Peretoetuste määramisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast 23 Peretoetuste määramata jätmise alused Peretoetusi ei määrata kui peretoetuste saamiseks kehtestatud tingimused ei ole täidetud 7 peatükk PERETOETUSTE MAKSMINE 24 Peretoetuste maksmine 1 Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest vastavalt toetuse saaja soovile RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 1 toetuse saaja arvelduskontole Eestis RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 toetuse saaja Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis või RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 toetuse saaja arvelduskontole välisriigis kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 1 1 Kui peretoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega rakendatakse peretoetuste väljamaksmisele sama väljamakseviisi RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 2 Peretoetuste maksmist jätkatakse lapse 16 aastaseks saamise korral pärast Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõikes 1 nimetatud Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani Õpilaspileti või õppeasutuse teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt kuid mitte rohkem kui dokumendi esitamisele eelnenud kuue kuu eest 3 Kui 16 aastane või vanem laps lõpetab gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõpetatakse peretoetuste maksmine lõpetamisele järgnevast kuust Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses kus õppimine annab õiguse peretoetustele makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest RT I 22 12 2013 4 jõust 01 01 2014 3 1 Kui põhikooli lõpetab 16 aastane või vanem laps või laps kes saab enne uue õppeaasta algust 16 aastaseks makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses kus õppimine annab õiguse peretoetustele makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 4 Kehtetu RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 5 Kehtetu RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 6 Kehtetu RT I 2006 55 409 jõust 01 07 2007 7 Toetusesaaja surma päevaks saamata jäänud peretoetus makstakse teisele isikule tema taotluse alusel kui ta vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest 8 Toetuste maksmisel ümardatakse summa sendi täpsusega RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 25 Peretoetuste maksmise erisused 1 Vanemliku hoolitsuseta lapsele kes elab pidevalt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või lapsele kes viibib kinnipeetava arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses peretoetusi ei maksta Hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibivale vanemliku hoolitsuseta lapsele makstakse lapsetoetust ja üksikvanema lapse toetust kui ta vastab nimetatud toetuste saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 1 1 Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist peatatakse vahi all oleku ajaks peretoetuste maksmine Peretoetused makstakse tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabadusekaotusega RT I 2008 48 264 jõust 23 11 2008 2 Puudest tingitud erivajaduse tõttu ajutiselt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis viibiva lapse kohta makstakse peretoetusi välja arvatud lapsehooldustasu ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust kui laps vastab toetuste saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele 3 Hoolekandeasutused ja erivajadustega õpilaste koolid teavitavad igakuiselt Sotsiaalkindlustusametit vanemliku hoolitsuseta lastest kes on jooksval kuul asunud püsivalt elama hoolekandeasutusse või erivajadustega õpilaste kooli ning puudega lastest kes on puudest tingitud erivajaduse tõttu jooksval kuul asunud ajutiselt elama hoolekandeasutusse või erivajadustega õpilaste kooli RT I 2005 9 34 jõust 09 02 2005 26 Välja võtmata peretoetuste maksmise peatamine ja jätkamine Sotsiaalkindlustusamet peatab toetuste maksmise kui posti teel makstavad toetused on välja võtmata vähemalt kuus kuud Pärast vastava taotluse ja käesoleva seaduse 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse toetus taotlejale välja 27 Elukohta vahetanud toetusesaajale peretoetuste maksmise jätkamine Kehtetu RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 28 Vanemliku hoolitsuseta lapsele ettenähtud peretoetuste maksmise peatamine ja jätkamine 1 Sotsiaalkindlustusamet peatab valla või linnavalitsuse korraldusel ajutiselt peretoetuste maksmise kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda 2 Sotsiaalkindlustusamet jätkab peretoetuste maksmist lapse vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuste äralangemisel valla või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel 3 Sotsiaalkindlustusamet jätkab vanemliku hoolitsuseta lapsele ettenähtud peretoetuste maksmist vanema abikaasale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale valla või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse või perekonnas hooldamise lepingu alusel RT I 22 12 2012 14 jõust 01 06 2013 4 Sotsiaalkindlustusamet jätkab peretoetuste maksmist iseseisvalt elama asunud vanemliku hoolitsuseta lapsele kes vastab käesoleva seaduse 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele valla või linnavalitsuse korralduse alusel 5 Peretoetuste maksmise jätkamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel makstakse peretoetusi tagantjärele mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest 6 Kui laps viibis peretoetuste maksmise peatamise ajal hoolekandeasutuses siis hoolekandeasutuses viibimise aja eest toetust tagantjärele ei maksta 29 Peretoetuste maksmise muutmine ja lõpetamine 1 Asjaoludest mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust on toetuste saaja kohustatud Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult teatama kümne tööpäeva jooksul arvates nende asjaolude tekkimise päevast RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Kui lapse vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ning tagaotsimine lõpetatakse on tagaotsimisega tegelev asutus kohustatud saatma Sotsiaalkindlustusametile teate tagaotsimise lõpetamise kohta viie tööpäeva jooksul arvates tagaotsimise lõpetamisest 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel ühekordselt makstavat peretoetust ei maksta igakuiselt makstava toetuse maksmine lõpetatakse asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust Kui asjaolud mõjutavad toetuse suurust makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust RT I 2008 56 313 jõust 01 01 2009 4 Käesoleva seaduse 7 alusel määratud toetuse maksmine lõpetatakse 1 lapse vanema tagaotsimise lõpetamisele või sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust RT I 2008 56 313 jõust 24 12 2008 2 isaduse tuvastamise kohtumäärusele järgnevast kuust RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 vanema

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=44464&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive