archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    a Nr 189 Tulenevalt elamuseaduse RT 1992 17 254 paragrahvi 7 lõikest 2 ja arvestades eluruumide erastamise seaduses RT I 1993 23 441 1994 32 505 51 860 54 905 94 1609 1995 24 337 sätestatut Vabariigi Valitsus määrab 1 Kehtestada et 1 eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 6 punktis 1 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjektid kelle valduses on erastamise objektiks olevaid asustamata eluruume välja arvatud eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud asustamata eluruumid võivad elamuseaduse kohaselt taotleda asustamata eluruumide tunnistamist tööandja eluruumideks Vastav taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast eluruumi muutumist asustamata eluruumiks Kui otsustatakse mitte taotleda asustamata eluruumi tunnistamist tööandja eluruumiks või kui kohaliku omavalitsuse volikogu jätab selle tööandja eluruumiks tunnistamata tuleb eluruumide kohustatud subjektil ühe kuu jooksul pärast eluruumi muutumist asustamata eluruumiks või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt selle mittetunnistamist tööandja eluruumiks alustada eluruumi erastamist avalikul enampakkumisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 13 aprilli 1995 a määrusega nr 188 kinnitatud Eluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korrale Kui eluruumi ei ole tunnistatud tööandja eluruumiks ega ole erastatud kahel korral väljakuulutatud enampakkumisel otsustab eluruumi üürileandmise vastavate eluruumide erastamise kohustatud subjekti juht 2 ettevõtete asutuste ja organisatsioonide juhtidel kelle valduses bilansis on riigile kuuluvaid eluruume on keelatud nõusoleku andmine

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14780&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    26 28 355 1996 52 54 993 1997 16 258 48 774 77 1313 1998 2 48 paragrahvi 509 lõike 92 alusel Vabariigi Valitsus määrab Kinnitada Riigiettevõtte jagunemisel tema valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku kord Peaminister Mart SIIMANN Majandusminister Jaak LEIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4 veebruari 1998 a määrusega nr 25 Riigiettevõtte jagunemisel tema valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku kord 1 Käesolev kord sätestab riigiettevõtte jagunemisel riigiettevõtte valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku 2 Käesoleva korra tähenduses loetakse riigiettevõtte valduses olevaks varaks lisaks varale mis on riigiettevõtte otseses valduses vara mis on riigiettevõtte kaudses valduses s t vara mille vastav riigiettevõte on andnud kasutusse teistele isikutele edaspidi vara 3 Riigiettevõtte jagunemisel riigiettevõtte valduses oleva vara äriühingu omandisse ülemineku otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisega loetakse vara äriühingule üleantuks 4 Ettepaneku vara äriühingu omandisse ülemineku otsustamiseks esitab Vabariigi Valitsusele minister kelle valitsemisalas on riigiettevõte Riigiettevõtte puhul mis ei kuulu ühegi ministri valitsemisalasse esitab ettepaneku rahandusminister 5 Ettepanekule lisatakse vara äriühingu omandisse ülemineku majanduslik põhjendus ja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 6 Käesoleva korra punktis 3 nimetatud korralduses tuleb näidata äriühingu omandisse üleantav vara grupeeritud bilansikirjete järgi koos hariliku väärtusega sealhulgas tuleb eraldi välja tuua

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24486&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    pakkumuse tagasi kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku selles ettepanekus esitatud tingimustele Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest 3 Hankija lükkab pakkumuse muu hulgas tagasi kui pakkumuses puudub käesoleva seaduse 31 lõikes 8 1 nimetatud kinnitus RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 4 Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse 33 lõikes 1 nimetatud alusele ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed 5 Kui hankija on koostanud hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse käesoleva seaduse 33 lõikes 3 sätestatud korras hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete alusel ei lükka ta pakkumust tagasi kui pakutavad ehitustööd asjad või teenused vastavad mõnele 33 lõike 1 punktides 1 7 sätestatud alusele mis käsitleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse aluseks olevaid kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid ja pakkuja seda hankijale vastuvõetaval viisil asjakohaste tõenditega tõendab 6 Kui hankija on sätestanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse 33 lõikes 6 nimetatud eelduse aktsepteerib ta tehnilise kirjelduse aluseks olevate keskkonda mõjutavate tegurite ökomärgise nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muid pakkuja esitatud asjakohaseid tõendeid 7 Asjakohaseks tõendiks käesoleva paragrahvi lõigete 4 6 tähenduses võib olla eelkõige toote tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll 8 Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks kontrollib ta igale osale esitatud pakkumuste vastavust hanketeates hankedokumentides ja juhul kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku selles ettepanekus esitatud tingimustele eraldi 9 Pakkuja kelle pakkumus on tagasi lükatud ei osale edasises hankemenetluses 10 Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks ja pakkuja on esitanud pakkumuse rohkem kui ühele osale ning tema mõnele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks osaleb pakkuja hankemenetluses edasi nende osade suhtes 11 Kui pakkuja on esitanud rohkem kui ühe pakkumuse või ühe hankemenetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral rohkem kui ühe pakkumuse samale riigihanke osale ning mõni tema poolt selles riigihankes või sellele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks osaleb ta vastavaks tunnistatud pakkumustega hankemenetluses edasi 48 Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused 1 Kui hankija leiab et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgituses võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud eelkõige 1 ehitusmeetodi tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega 2 pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad 3 ehitustööde asjade või teenuste ainulaadsusega 4 hankelepingu täitmise kohas kehtivate töötajate kaitset ja töötingimusi reguleerivate sätetega 5 pakkuja võimalusega saada riigiabi 3 Hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid konsulteerides vajaduse korral pakkujaga Kui hankija leiab endiselt et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata 4 Kui hankija tuvastab et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal kuna pakkuja on saanud riigiabi võib ta pakkumuse tagasi lükata üksnes pärast seda kui pakkuja ei suuda hankija määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendada et talle antud riigiabi oli õigusaktidega kooskõlas Kui hankija pakkumuse sellisel alusel tagasi lükkab ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda teavitab ta sellest Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni 49 Kõigi pakkumuste tagasilükkamine 1 Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta kui 1 kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 2 hankija on kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimaluse ja vastava objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse ette näinud hankedokumentides ja see alus on täitunud 2 Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks võib ta teha otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta 1 selle osa suhtes millele esitatud pakkumuste suhtes esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alus 2 nende osade suhtes mille kohta hankelepingu sõlmimine on ebaotstarbekas või ei vasta hankija seatud riigihanke eesmärgile ilma selle osa suhtes hankelepingu sõlmimiseta mille puhul esineb mõni käesoleva seaduse 29 lõike 3 punktides 2 7 sätestatud hankemenetluse lõppemise alustest 50 Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine 1 Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume 2 Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse 3 Kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel hindab ta pakkumusi lähtuvalt nende maksumusest ja tunnistab kirjaliku otsusega edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse 4 Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks hindab ta pakkumusi ja tunnistab pakkumused edukaks osade kaupa 5 Juhul kui pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on hankelepingu alusel makstava tasu aluseks ja pakkumuses esineb pakkumuse maksumuse osas ilmne arvutusviga ning pakkumuses esitatud arvutuslik kogumaksumus ei vasta pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel arvestatud maksumusele parandab hankija arvutusvea arvutades pakkumuse maksumuse pakkumuses antud ühikuhindade alusel ning teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikult Pakkuja vastab hankijale kirjalikult kahe tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest kas ta on arvutusvea parandamisega nõus Juhul kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu lükkab hankija pakkumuse tagasi 51 Elektrooniline oksjon 1 Elektrooniline oksjon on pakkumuste hindamise viimane etapp eduka pakkumuse väljaselgitamiseks mille käigus hankija hindab ja võrdleb elektroonilises keskkonnas pakkumustes esitatud tingimuste kvantitatiivselt mõõdetavaid väärtusi käesolevas paragrahvis sätestatud korras 2 Avatud hankemenetluse ja piiratud hankemenetluse korral ning väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral käesoleva seaduse 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib hankija korraldada elektroonilise oksjoni tingimusel et hankelepingu eset on võimalik täpselt kirjeldada Sellest tulenevalt ei või elektroonilist oksjonit korraldada teenuste tellimise või ehitustööde hankelepingute sõlmimisel mille esemeks on intellektuaalne tegevus näiteks ehitustööde projekteerimine 3 Elektroonilist oksjonit võib kasutada ka hankelepingu sõlmimiseks konkursi korraldamisel raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel ning dünaamilise hankesüsteemi korral 4 Elektrooniline oksjon põhineb 1 üksnes pakkumuste maksumustel kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel või 2 pakkumuste maksumustel või muudel numbriliselt väljendatavatel pakkumuste hindamise kriteeriumidel kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel 5 Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates 6 Enne elektroonilise oksjoni alustamist kontrollib hankija pakkumuste vastavust hankedokumentides sätestatud tingimustele ja juhul kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel hindab pakkumusi enne oksjoni alustamist lähtuvalt pakkumuste hindamise kriteeriumidest ja nende suhtelisest osakaalust 7 Nõuded elektroonilise oksjoni läbiviimiseks kasutatavatele seadmetele ja läbiviimise korrale kehtestab Vabariigi Valitsus 8 Elektroonilise oksjoni käigus pakkumuste esitamisele ei kohaldata käesoleva seaduse 55 lõikes 5 sätestatud nõudeid kui Vabariigi Valitsus ei kehtesta vastavaid nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel RT I 2008 14 92 jõust 01 12 2009 52 Alternatiivsete lahenduste hindamine 1 Hankija hindab alternatiivseid lahendusi kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel ja on hanketeates lubanud alternatiivsete lahendustega pakkumusi esitada 2 Hankija hindab üksnes neid alternatiivseid lahendusi mis vastavad hankedokumentides alternatiivsetele lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks 3 Hankija ei või pakkumuses esitatud alternatiivset lahendust tagasi lükata põhjendusega et hankelepingu sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade hankelepingu asemel tegemist teenuste hankelepinguga või vastupidi 53 Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral 1 Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi 1 tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel 2 hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti vastavalt käesoleva seaduse 50 lõikele 2 ja tunnistab edukaks pakkumuse mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hanketeates hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsam kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist kõigi võimalike täiendavate kulude osas mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega tagasi võetud pakkumuse asemel selle pakkumuse alusel mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist samuti kulutuste osas mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kahjust arvatakse maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis 5 jagu Teavitamine 54 Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest 1 Hankija esitab pakkujatele või taotlejatele viivitamata kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest pakkuja või taotleja kvalifitseerimise otsusest pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsusest pakkumuse tagasilükkamise otsusest kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest käesoleva seaduse 65 lõikes 4 nimetatud otsusest pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest koos pakkujate või taotlejate nimedega kelle või kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti samuti põhjustest miks otsustati hankeleping või raamleping jätta sõlmimata või hankemenetlust uuesti alustada 2 Pakkuja või taotleja nõudmisel esitab hankija kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates 1 pakkujale või taotlejale tema kvalifitseerimata jätmise põhjused 2 pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused sealhulgas juhul kui tehti otsus mille kohaselt tema pakkumus ei ole käesoleva seaduse 33 lõike 2 tähenduses samaväärne või ei vasta lõike 3 tähenduses ettenähtud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele 3 igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed 3 Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadetest pakkujatele või taotlejatele saatmata teabe mille avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd oleks vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 4 Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadest kui ta esitab pakkujatele või taotlejatele lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe korraga viivitamata kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või otsuse mis on hankemenetluse lõppemise aluseks tegemisest arvates 55 Teabevahetuse reeglid ja dokumentide vorminõuded 1 Käesolevas peatükis nimetatud teadete ja muu info esitamine võib toimuda posti või faksi teel isikliku kättetoimetamisega või elektrooniliselt kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti Käesoleva peatüki sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 2 Hankija poolt kasutatavad sidevahendid ja elektroonilised teabeedastusvahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja tehniliselt koostalitusvõimelised üldkasutatavate info ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega ega tohi põhjuseta piirata huvitatud isikute osalemist hankemenetluses 3 Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumuste hankemenetluses osalemise taotluste ja muude dokumentide konfidentsiaalsuse ning selle et hankija saab avada pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused ning tutvuda nende sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist 4 Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded sealhulgas krüpteerimise kohta peavad olema huvitatud isikutele kättesaadavad 5 Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise esitamise korral peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded 1 elektroonilised allkirjad peavad vastama digitaalallkirja seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999 93 EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta EÜT L 13 19 01 2000 lk 12 20 alusel kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõuetele 2 pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste kättesaamise täpset aega on hankijal võimalik kindlaks määrata 3 on tagatud et enne pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva ei ole kellelgi peale nende saatja nendele dokumentidele juurdepääsu 4 kui käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juurdepääsukeeldu rikutakse on võimalik see rikkumine selgelt tuvastada 5 pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamise aega on võimalik määrata või muuta ainult hankija määratud isikutel 6 hankemenetluse käigus on hankija määratud isikutel juurdepääs pakkumustele ja hankemenetluses osalemise taotlustele üksnes üheaegse toimingu tulemusel ja pärast hankija määratud tähtpäeva 7 pakkumustes ja hankemenetluses osalemise taotlustes esitatud andmed jäävad kättesaadavaks üksnes hankija määratud isikutele RT I 2008 14 92 jõust 01 12 2009 6 Nõuded pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise esitamise seadmetele ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2008 14 92 jõust 01 12 2009 7 Hankija võimaldab pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist vähemalt 50 protsendi ulatuses hankija eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2013 56 Selgitused 1 Igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta 2 Hankija esitab selgitused hanketeate või hankedokumentide kohta pakkumuse esitamise ettepaneku kohta või muu täiendava teabe mille avaldamist hankija peab võimalikuks üheaegselt selgitusi või täiendavat teavet küsinud isikule kõigile pakkujatele ja hankedokumendid või pakkumuse esitamise ettepaneku saanud taotlejatele või hankedokumendid saanud huvitatud isikutele kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda ning avalikustab need koos hankedokumentidega Hankija esitab nimetatud teabe kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates 3 Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt käesoleva seaduse 39 lõikes 4 nimetatud selgitusi andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist piiritlemist või täpsustamist Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates 6 jagu Avatud hankemenetlus 57 Hankedokumentide väljastamine avatud hankemenetluses 1 Hankija võimaldab kõigil huvitatud isikutel hankedokumente välja võtta enda juures kohapeal elektrooniliselt veebilehe kaudu või registris vastavalt hanketeates sätestatule Hankija võib lisaks väljastada hankedokumente ka posti teel kirjalikus ja elektronposti teel elektroonilises vormis RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 1 1 Kui hankija võimaldab hankedokumente välja võtta elektrooniliselt veebilehe kaudu või registris peab huvitatud isikul olema võimalus ennast hankedokumendid saanud isikuna registreerida avaldades hankijale oma kontaktandmed Muudel juhtudel registreerib hankija kõik hankedokumendid välja võtnud isikud RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 2 Hankija määrab pakkumuste esitamise tähtaja lähtuvalt hankelepingu esemest eelkõige selle keerukusest ning kogusest mahust või hulgast arvestades käesoleva seaduse s 35 sätestatud minimaalseid tähtaegu 3 Kui hankija ei taga hankedokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu alates hanketeate registris avaldamisest esitab hankija huvitatud isikule hankedokumendid kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates 58 Pakkumuste esitamine avamine ja hindamine avatud hankemenetluses 1 Avatud hankemenetluse korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik Koos pakkumusega esitatakse ka pakkuja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavalt hanketeates nõutule 2 Hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks laekunud pakkumused kontrollib kõigi pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt käesolevas seaduses sätestatud hankemenetluse korrale 3 Hankijal on hankemenetluse käigus keelatud pidada läbirääkimisi 7 jagu Piiratud hankemenetlus 59 Taotlejad piiratud hankemenetluses 1 Piiratud hankemenetluse korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt hanketeates nõutule Hankemenetluses osalemise taotlus esitatakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis Hankija esitab taotlejale tema nõudmisel viivitamata kinnituse taotluse kättesaamise kohta 2 Hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku sätestades hanketeates arvulise alammäära mis võib olla minimaalselt viis ja soovi korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks 3 Hankija kontrollib kõigi tähtaegselt hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule 60 Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine piiratud hankemenetluses 1 Hankija teeb kõigile kvalifitseeritud taotlejatele või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse 59 lõikele 2 vähemalt vastavale arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku Pakkumuse esitamise ettepanek tehakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis 2 Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast võib hankija hankemenetlust jätkata tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele 3 Pakkumuse esitamise ettepanekuga edastatakse hankedokumendid või vastav viide veebiaadressile kui hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu hankedokumentidele ning viide registris avaldatud hanketeatele 61 Pakkumuste avamine ja hindamine piiratud hankemenetluses 1 Hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele mida ta on sätestanud hanketeates hankedokumentides ja pakkumuse esitamise ettepanekus ning hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt käesolevas peatükis sätestatud hankemenetluse korrale 2 Hankijal on hankemenetluse käigus keelatud pidada läbirääkimisi 8 jagu Võistlev dialoog 62 Taotlejad võistlevas dialoogis 1 Võistleva dialoogi korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt hanketeates nõutule Hankemenetluses osalemise taotlus esitatakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis Hankija esitab taotlejale tema nõudmisel viivitamata kinnituse taotluse kättesaamise kohta 2 Hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu kellega ta peab dialoogi sätestades hanketeates arvulise alammäära mis võib olla minimaalselt kolm ja soovi korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks 3 Hankija kontrollib kõigi taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule 63 Dialoog 1 Hankija teeb kõigile kvalifitseeritud taotlejatele või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse 62 lõikele 2 vähemalt vastavale arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku alustada dialoogi hankija vajadusi kõige paremini rahuldava lahenduse väljaselgitamiseks 2 Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate arvuline alammäär võib hankija hankemenetlust jätkata tehes kõigile kvalifitseeritud taotlejatele ettepaneku alustada dialoogi 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek alustada dialoogi peab sisaldama 1 hankelepingu eseme kirjeldust või viidet vastavale veebiaadressile kui hankija tagab kirjeldusele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu 2 viidet avaldatud hanketeatele 3 dialoogi alustamise aega ja kohta ning kasutatavat keelt või keeli 4 dialoogis osalejatele esitatavaid tingimusi selle kohta kas hankija nõuab dialoogi käigus välja pakutud lahenduste intellektuaalse või muu omandi üleandmist kas pakutud lahendused on kättesaadavad teistele dialoogis osalejatele ja kas lõplikud pakkumused esitatakse ühe hankija väljavalitud lahenduse alusel või dialoogi käigus iga taotleja enda pakutud lahenduse alusel 5 dialoogi käigus pakutavate lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks auhindade andmise või osalemistasu maksmise korral selle suurus väljamaksmise tingimused ja kord 6 dialoogi pidamise korda mis muu hulgas sisaldab dialoogi esemeks olevate lahenduste arvu vähendamise metoodikat kui hankija peab dialoogi järjestikuste etappidena RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 4 Hankija jätab hankelepingu eseme kirjeldusse lisamata need andmed mis võistleva dialoogi olemusest tulenevalt ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemisel määratletavad või mille üle dialoogi käigus läbi räägitakse 5 Hankija tagab kõikide dialoogis osalevate taotlejate võrdse kohtlemise dialoogi ajal Hankija ei või avaldada teavet diskrimineerival viisil ega avaldada dialoogi käigus taotleja pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis osalevatele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma taotleja nõusolekuta 6 Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates võib ta pidada dialoogi järjestikuste etappidena vähendades igas etapis arutatavate lahenduste arvu Sobivate lahenduste olemasolu korral peab viimases etapis arutatavate lahenduste arv olema konkurentsi tagamiseks piisav 7 Dialoogi käigus võib käsitleda kõiki tulevase hankelepingu tingimusi 8 Hankija peab dialoogi taotlejatega tema vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamiseni 9 Dialoogi käigus väljatöötatud lahendused kantakse protokolli mille allkirjastavad hankija ja taotleja 10 Hankija võib anda pakkujatele auhindu või maksta osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks mille suurust võib diferentseerida sõltuvalt pakutud lahenduse sobivusest esitatud tingimustele 64 Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine ja pakkumuste hindamine võistleva dialoogi korral 1 Pärast oma vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamist teavitab hankija kõiki dialoogis osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ja teeb neile samaaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama neid käesoleva seaduse 31 lõikes 2 nimetatud andmeid mis on vajalikud pakkumuste esitamiseks ja hankemenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei ole nimetatud hanketeates Pakkumuse esitamise ettepanek tehakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis 2 Hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust hankelepingu eseme kirjeldusele ja nõuetele mida ta on sätestanud hanketeates ja pakkumuse esitamise ettepanekus ning hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt käesolevas peatükis sätestatud hankemenetluse korrale 3 Hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist 9 jagu Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus 65 Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse alustamine 1 Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt hanketeates nõutule Hankemenetluses osalemise taotlus esitatakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis Hankija edastab taotlejale tema nõudmisel viivitamata kinnituse taotluse kättesaamise kohta 2 Hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku sätestades hanketeates arvulise alammäära mis võib olla minimaalselt kolm ja soovi korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks 3 Hankija kontrollib kõigi taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule 4 Käesoleva seaduse 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võib hankija jätkata avatud hankemenetlusena piiratud hankemenetlusena või võistleva dialoogina alustatud hankemenetlust väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena ilma väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse alustamiseks uut hanketeadet esitamata ja kontrollimata uuesti pakkujate kvalifikatsiooni kui ta alustab läbirääkimisi pakkumuste üle üksnes kõigi nende pakkujatega kes varem sama hankemenetluse käigus kvalifitseeriti ja kes esitasid pakkumuste avamisel kontrollitud vormilistele nõuetele vastava pakkumuse Sel juhul teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse kõikide pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta neid tagasi lükkamata ning läbirääkimiste alustamise kohta pakkumuste üle 66 Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses 1 Hankija teeb kõigile kvalifitseeritud taotlejatele või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse 65 lõikele 2 vähemalt vastavale arvule kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku Pakkumuse esitamise ettepanek tehakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis 2 Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast võib hankija hankemenetlust jätkata tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele 3 Pakkumuse esitamise ettepanekuga edastatakse hankedokumendid või vastav viide veebiaadressile kui hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu hankedokumentidele ning viide registris avaldatud hanketeatele Hankija jätab hankedokumentidesse lisamata käesoleva seaduse 31 lõikes 2 nimetatud andmetest need mis väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse 67 Pakkumuste avamine ja läbirääkimiste pidamine väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses 1 Hankija avab kõik pakkumused välja arvatud käesoleva seaduse 65 lõikes 4 sätestatud juhul ja peab pakkujatega vastavaks tunnistatud pakkumuste osas läbirääkimisi et kohandada neid vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 1 1 Kui läbirääkimistel räägitakse läbi mõne käesoleva seaduse 66 lõikes 3 nimetatud hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratlemata tingimuse üle mille muutumisel võib muutuda esitatud pakkumuse maksumus on läbirääkimiste objektiks ka pakkumuse maksumus RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 2 Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise Läbirääkimised on konfidentsiaalsed Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumusi puudutavat teavet diskrimineerival viisil mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees 3 Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates või hankedokumentides võib ta korraldada läbirääkimised järjestikuste etappidena vähendades igas etapis läbiräägitavate pakkumuste arvu Sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks 10 jagu Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus 68 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kord 1 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral esitab hankija hankedokumendid ühele või mitmele huvitatud isikule kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks 2 Hankija jätab hankedokumentidesse lisamata käesoleva seaduse 31 lõikes 2 nimetatud andmetest need mis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole hankedokumentide esitamise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse 3 Hankija esitab huvitatud isikule koos hankedokumentidega kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise nõuded ning kontrollib isiku kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele enne hankelepingu tingimuste üle läbirääkimiste alustamist 4 Hankija peab hankedokumendid saanud huvitatud isikutega hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi et sõlmida hankeleping vastavalt käesoleva seaduse 50 lõikes 2 või 3 sätestatule 11 jagu Hankelepingu sõlmimine ja muutmine 69 Hankelepingu sõlmimine ja muutmine 1 Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates edaspidi ooteaeg Enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimisel raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul kui muud liiki hankemenetluses on esitanud pakkumuse ainult üks pakkuja RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 1 1 Hankeleping on tühine kui 1 hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud 2 hankija ei ole hanketeates märkinud et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või ei ole märkinud et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt käesoleva seaduse le 106 kui hanketeate edastamine oli käesoleva seaduse kohaselt nõutav RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 3 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral ei ole hankija pärast hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud registrile riigihanke aruannet koos põhjendustega nimetatud hankemenetluse kasutamise kohta või ei ole informeerinud pakkujaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja esitanud igale pakkujale tema nõudel eduka pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud pakkumusega vastavalt käesoleva seaduse 54 lõike 2 punktis 3 sätestatule 4 hankija on dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel rikkunud käesoleva seaduse des 71 5 71 7 sätestatud nõudeid RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 1 2 Hankeleping ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 1 sätestatule tühine kui esinevad koos kõik järgmised tingimused 1 hankija leiab et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on käesoleva seaduse kohaselt lubatud 2 hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate vastavalt käesoleva seaduse s 30 1 sätestatule 3 hankelepingut ei sõlmitud enne 14 päeva möödumist arvates vabatahtliku teate avaldamisele järgnevast päevast RT I 2010 20 102 jõust 01 07 2010 1 3 Hankeleping ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 4 sätestatule tühine kui hankija on esitanud igale dünaamilise hankesüsteemiga liidetud pakkujale pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate milles sisalduvad edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised teate saaja pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nimi või pakkujate nimed ja on kohaldanud ooteaega RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 1 4 Hankelepingu tühisusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud alustel on võimalik tugineda üksnes juhul kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt käesolevas seaduses sätestatule RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 2 Hankelepingu pooled võivad vormistada hankelepingu eraldi dokumendina 3 Hankija võib sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine 4 Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete rikkumine ei mõjuta hankelepingu kehtivust 6 Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks võib ta sõlmida hankelepingu iga osa kohta eraldi 69 1 Hankelepingu muutmine avaliku ja erasektori koostöö projektides 1 Pakkuja või kontsessionäär ei või ilma hankija nõusolekuta anda kolmandale isikule üle enda ehitustööde või teenuste hankelepingust või ehitustööde või teenuste kontsessiooni hankelepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi 2 Hankija võib anda nõusoleku ehitustööde või teenuste hankelepingust või ehitustööde või teenuste kontsessiooni hankelepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandale isikule kui samaaegselt on täidetud alljärgnevad tingimused 1 hankelepinguga seotud õiguste ja kohustuste üleandja on rikkunud oluliselt hankelepingust tulenevaid kohustusi ja hankijal on sellise rikkumise tagajärjel tekkinud õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda või hankelepingust taganeda 2 hankelepinguga seotud õiguste ja kohustuste ülevõtjal puuduvad käesoleva seaduse 38 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused 3 hankelepinguga seotud õiguste ja kohustuste ülevõtja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele mis on piisavad hankelepinguga seotud õiguste ja kohustuste ülevõtja hankelepingu täitmata osa nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu täitmata osa esemeks olevate teenuste või ehitustööde olemuse koguse ja otstarbega RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 12 jagu Raamlepingud 70 Raamlepingu sõlmimine 1 Hankija võib sõlmida raamlepingu tähtajaga kuni neli aastat Sellest pikem tähtaeg on lubatud juhul kui see on raamlepingu esemest tulenevalt objektiivselt vajalik ja põhjendatud 2 Hankija ei või sõlmida raamlepingut konkurentsi välistamiseks piiramiseks ega kahjustamiseks 3 Raamleping sõlmitakse käesolevas peatükis sätestatud korras korraldatava hankemenetluse tulemusel Pakkumused millele hankija annab nõustumuse raamlepingu sõlmimiseks valitakse välja vastavalt käesoleva seaduse s 50 sätestatud pakkumuste hindamise korrale paremusjärjestuse alusel 4 Raamleping sõlmitakse võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga tingimusel et piisav arv kvalifitseeritud pakkujaid esitab hankedokumentides sätestatud tingimustele vastava pakkumuse 71 Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel 1 Hankelepingute sõlmimisel raamlepingu alusel peab lähtuma raamlepingust tulenevatest tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute tingimused erinevad raamlepingus sätestatust peavad hankelepingu tingimused olema hankija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad eelkõige võib hankelepingu eseme ühikumaksumus olla madalam raamlepingus sätestatud ühikumaksumusest 2 Raamlepingu alusel mille hankija on sõlminud ühe pakkujaga sõlmitakse hankelepingud raamlepingus sätestatud tingimuste piires Hankija võib pidada hankelepingute sõlmimisel pakkujaga läbirääkimisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või samas vormis protokollituna ja paluda pakkujal vajaduse korral pakkumust täiendada 3 Kui raamlepingus mille hankija on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused sõlmitakse hankelepingud raamlepingus sätestatud tingimustel 4 Kui raamlepingus mille hankija on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga ei ole sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused sõlmib hankija raamlepingu alusel hankelepinguid järgmise korra kohaselt 1 hankija peab kirjalikus vormis või protokollituna läbirääkimisi kõigi raamlepingu poolteks olevate pakkujatega 2 hankija annab raamlepingu poolteks olevatele pakkujatele mõistliku tähtaja esitada pakkumusi raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega 3 raamlepingu poolteks olevad pakkujad esitavad hankijale kirjalikus vormis pakkumused mille sisu on käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalne RT I 31 12 2010 2 jõust 01 01 2011 4 hankija sõlmib raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse 4 1 Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse hankelepingu sõlmimise kohta ja esitada igale raamlepingu pooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate milles sisalduvad väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised teate saaja pakkumusega võrreldes ning väljavalitud pakkuja nimi või pakkujate nimed RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 5 Hankija teavitab teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest viivitamata kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates 71 1 Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tühisus 1 Käesoleva seaduse 71 lõike 4 alusel sõlmitud hankeleping on tühine kui hankija on rikkunud nimetatud lõikes sätestatud hankelepingute sõlmimise korda välja arvatud juhul kui hankija on kohaldanud käesoleva seaduse 71 lõikes 4 1 sätestatut ja hankelepingut ei sõlmitud 14 päeva jooksul käesoleva seaduse 71 lõikes 4 1 nimetatud teate esitamise päevale järgnevast päevast arvates 2 Hankelepingu tühisusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel on võimalik tugineda üksnes juhul kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt käesolevas seaduses sätestatule RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 13 jagu Dünaamiline hankesüsteem RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 2 Dünaamilise hankesüsteemi loomine Dünaamilise hankesüsteemi loomisel lähtub hankija käesolevas seaduses sätestatud avatud hankemenetluse korrast RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 3 Hankedokumendid dünaamilises hankesüsteemis Hankija koostab enne hankemenetluse alustamist elektroonilises vormis hankedokumendid milles peavad sisalduma lisaks käesoleva seaduse s 31 sätestatule andmed dünaamilise hankesüsteemi rakenduses kasutatavate tehniliste ühenduste ja lahenduste kohta RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 4 Hanketeate avaldamine dünaamilises hankesüsteemis 1 Hankija esitab registrile avaldamiseks hanketeate milles teavitab dünaamilise hankesüsteemi loomisest ja selle kasutusajast Hankija lisab viite selle veebilehe aadressile kus ta tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu hankedokumentidele ja teistele dokumentidele hanketeate avaldamisest kuni dünaamilise hankesüsteemi kasutusaja lõpuni 2 Kui hankija kavatseb dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimisel korraldada elektroonilise oksjoni teavitab ta sellest hanketeates RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 5 Esialgse pakkumuse esitamine dünaamilises hankesüsteemis 1 Hankelepingu sõlmimiseks dünaamilise hankesüsteemi alusel esitab hankija registris avaldamiseks vormikohase dünaamilise hankesüsteemi lihtsustatud hanketeate milles kutsub kõiki huvitatud isikuid esitama elektrooniliselt esialgset pakkumust dünaamilise hankesüsteemiga liitumiseks Esialgse pakkumuse esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 15 päeva lihtsustatud hanketeate registris avaldamisest arvates 2 Esialgse pakkumuse laekumisel kontrollib hankija 15 päeva jooksul kas pakkujal esinevad käesoleva seaduse s 38 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning kas esitatud esialgne pakkumus vastab hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele Nimetatud tähtaega võib pikendada juhul kui hankija ei ole pakkumuse esitamise ettepanekut teinud 3 Esitatud esialgset pakkumust on pakkujal õigus dünaamilise hankesüsteemi kasutusajal uuendada tingimusel et see vastab hankija koostatud tehnilisele kirjeldusele 4 Dünaamilise hankesüsteemiga liitmise või sellest keeldumise otsusest teavitab hankija pakkujat elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 6 Pakkumuste esitamine hankelepingu sõlmimiseks dünaamilises hankesüsteemis 1 Pärast kõigi tähtaegselt esitatud esialgsete pakkumuste hanketeates ja hankedokumentides nimetatud tingimustele vastavuse kontrollimist esitab hankija kõigile pakkujatele kes on dünaamilise hankesüsteemiga liidetud ettepaneku pakkumuste esitamiseks iga konkreetse hankelepingu kohta mis dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitakse Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama neid käesoleva seaduse 31 lõikes 2 nimetatud andmeid mis on vajalikud pakkumuste esitamiseks ja riigihanke nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei ole nimetatud hanketeates Hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku elektrooniliselt 2 Hankija määrab pakkumuste esitamise ettepanekus pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja Pakkumused esitatakse elektrooniliselt RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 7 Hankelepingu sõlmimine dünaamilises hankesüsteemis Hankeleping sõlmitakse pakkujaga kes on esitanud hanketeates nimetatud ja vajaduse korral pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide põhjal madalaima hinnaga või majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavalt käesoleva seaduse 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatule RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 71 8 Riigihanke aruanne dünaamilises hankesüsteemis 1 Hankija esitab registrile registri veebilehe kaudu riigihanke aruande käesoleva seaduse 37 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul pärast iga hankelepingu sõlmimist või 45 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu selle kvartali jooksul sõlmitud hankelepingute kohta 2 Hankija esitab registrile pärast iga hankelepingu lõppemist riigihanke aruande lisa vastavalt käesoleva seaduse 37 lõikes 4 sätestatule RT I 23 12 2013 2 jõust 01 01 2014 3 peatükk EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOON 1 jagu Ehitustööde kontsessiooni andmine 72 Ehitustööde kontsessiooni teade 1 Kui hankija soovib sõlmida hankelepingut ehitustööde kontsessiooni andmiseks edaspidi kontsessioonileping esitab ta registrile ehitustööde kontsessiooni teate 2 Ehitustööde kontsessiooni teates sätestatud tingimustel on kõigil huvitatud isikutel õigus esitada kontsessioonitaotlus 73 Kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg ja riigihanke aruanne 1 Hankija määrab kontsessioonitaotluste esitamise tähtaja mis ei või olla lühem kui 52 päeva ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamisest arvates 2 Kui ehitustööde kontsessiooni alusel tehtavate ehitustööde eeldatav kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda kuid on madalam rahvusvahelisest piirmäärast peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg olema vähemalt 22 päeva 3 Kui hankija ei esita kontsessioonitaotluste esitamiseks vajalikku teavet mõistliku aja jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates kui see on esitatud vähemalt kuus päeva enne kontsessioonitaotluse esitamise tähtpäeva või kui kontsessioonitaotlusi on võimalik esitada üksnes pärast kontsessioonilepingu täitmise kohaga tutvumist või tehniliste dokumentide kohapeal kontrollimist pikendab hankija kontsessioonitaotluste esitamise tähtaega vajaduse ilmnemise korral nii et huvitatud isikud saaksid kätte kogu kontsessioonitaotluse esitamiseks vajaliku teabe 4 Hankija esitab registrile kümne päeva jooksul pärast kontsessioonilepingu sõlmimist riigihanke aruande 74 Allhanked 1 Hankija võib nõuda et 1 kontsessionäär sõlmiks alltöövõtjatega kontsessiooni alusel hankelepinguid mis hõlmavad vähemalt 30 protsenti ehitustööde kontsessiooni alusel tehtavate ehitustööde eeldatavast kogumaksumusest andes kontsessiooni taotlejale võimaluse seda määra suurendada või 2 kontsessiooni taotleja näitaks kontsessioonitaotluses kui suures osas ehitustööde kontsessiooni alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatavast kogumaksumusest kavatseb ta allhankelepinguid sõlmida 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud allhankelepingute hulka ei loeta lepinguid mille kontsessionäär on sõlminud temaga seotud ettevõtjaga või teise koos temaga ühise kontsessioonitaotluse esitanud isikuga 3 Seotud ettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on mis tahes ettevõtja kes on otseselt või kaudselt kontsessionääri valitseva mõju all või kelle valitseva mõju all on kontsessionäär või mis koos kontsessionääriga on omandiõiguse rahalise osaluse õigusakti või muul alusel kolmanda isiku valitseva mõju all Eeldatakse et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju kui ta otseselt või kaudselt omab või valitseb üle poole teise ettevõtja osa või aktsiakapitalist või osade või aktsiatega esindatud häältest või võib nimetada rohkem kui poole teise ettevõtja juhtimis või järelevalveorgani liikmetest 4 Kontsessiooni taotleja lisab temaga seotud ettevõtjate täieliku nimekirja kontsessioonitaotlusele Kontsessionäär ajakohastab seda nimekirja iga järgmise ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel ja esitab täiendatud nimekirja viivitamata hankijale 75 Kontsessionäärilt täiendavate ehitustööde tellimine Hankija ei ole kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda kui ta tellib kontsessionäärilt esialgses kontsessioonilepingus mittesisaldunud kuid kontsessioonilepingus või projektis kirjeldatud ehitustööde tegemiseks ettenägematu asjaolu tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid kuni 50 protsendi ulatuses esialgse kontsessioonilepingu maksumusest kui selliseid täiendavaid ehitustöid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse kontsessioonilepingu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=80624&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Sundvõõrandamine käesoleva seaduse mõistes on omanikult vara riigikaitselisteks vajadusteks riigi omandisse äravõtmine RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 15 Sundvõõrandamisele kuuluv vara Sundvõõrandada võidakse 1 kütte ja määrdeaineid 2 toiduaineid 3 ravimeid ja ravivahendeid 4 muud vallasvara mis vara omadustest lähtuvalt on äratarvitatav 16 Sundvõõrandamisele mittekuuluv vara Sundvõõrandamisele ei kuulu 1 muuseumide ja arhiivide vara 2 kirikute ja koguduste usuühingute ning nende liitude vara mida kasutatakse riitusteenistuseks 3 välisriikide saatkondadele konsulaatidele esindustele ja neis töötavatele välisriikide kodanikele kuuluv vara mis on ametialaseks ja isiklikuks kasutamiseks 4 vara mis rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel ei kuulu sundvõõrandamisele 5 isikule kuuluv vara millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses 6 käesoleva seaduse 9 punktis 4 tähendatud isikute vara RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 17 Vara sundvõõrandamise otsustamiseks pädevad organid 1 Isikutelt vara sundvõõrandamise otsustamiseks on rahuajal pädevad 1 Kaitseressursside Amet RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 2 ministeeriumid sundkoormiste koondkavas antud ülesande järgi 2 Kaitseressursside Amet ning ministeeriumid 1 peavad sundvõõrandamiste arvestust 2 korraldavad sundvõõrandamise käsundite isikutele kätteandmise rahuajal 3 kontrollivad vara sundvõõrandamise otsuse täitmise võimalikkust RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 3 Kaitseväe juhataja otsustab vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal lähtudes riigikaitselistest vajadustest Kaitseväe struktuuriüksuse ülem võib otsustada vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest Kaitseväe juhatajale RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 4 Sundvõõrandamiseks pädev organ kannab andmed sundvõõrandamise määramise või täitmise kohta mobilisatsiooniregistrisse RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 18 Vara sundvõõrandamise kord 1 Kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 2 Vara sundvõõrandamiseks ja vastuvõtmiseks sõjalise valmisoleku tõstmisel mobilisatsiooni läbiviimisel või sõjaseisukorra ajal määratakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema Kaitseressursside Ameti või vastava ministeeriumi poolt volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 3 Sundvõõrandamise käsundi alusel sundvõõrandamisele kuuluv vara toimetatakse sundvõõrandamise käsundis ettenähtud kohta omaniku või valdaja poolt Vara võidakse vastu võtta ka selle asukohas 4 Sundvõõrandatav vara võetakse vastu vastava sundvõõrandamise voliniku komisjoni poolt koostatud üleandmise vastuvõtmise akti alusel Üks eksemplar aktist antakse omanikule või valdajale 5 Volinikud komisjonid vastutavad sundvõõrandatud vara säilimise eest kuni selle üleandmiseni ja tagavad selle saatmise määratud kohta ettenähtud tähtajaks 6 Kaitseväe juhataja loal võib vastav volinik komisjon RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 1 anda sundvõõrandatud vara vastutavale hoiule isikule kellelt vara sundvõõrandati 2 pikendada sundvõõrandamise käsundis ettenähtud vara üleandmise tähtaega kohustusega toimetada nimetatud vara kindlaksmääratud tähtajaks vastuvõtupunkti RT I 2005 33 243 jõust 01 08 2005 19 Sundvõõrandatava vara vastuvõtmise nõuded 1 Sundvõõrandatav vara peab vastama riiklikult kehtestatud standarditele tehnilistele ja kvaliteedinõuetele 2 Vedel ja puisteained peavad olema nõuetekohases taaras pakendis või mahutis 3 Vara üleandmise vastuvõtmise aktis märgitakse sundvõõrandatud vara kogus hulk vastavus kehtivatele standarditele tehnilistele ja kvaliteedinõuetele ning vara amortiseerumise aste 20 Sundvõõrandamisele kuuluva vara võõrandamise keeld 1 Rahuajal isikule kätteantud sundvõõrandamise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest 2 Sõjaseisukorra ajal isikule kätteantud sundvõõrandamise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates vastava käsundi kätteandmise ajast 4 peatükk SUNDKASUTUS 21 Sundkasutuse mõiste Sundkasutus on käesoleva seaduse mõistes vara ajutine kasutamine riigikaitseliseks vajaduseks RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 22 Sundkasutusele võetav vara Sundkasutusele võidakse võtta 1 maatükke 2 sõidukeid ujuvvahendeid ja õhusõidukeid 3 ettevõtteid sh haiglaid 4 masinaid ja seadmeid 5 ehitisi ja rajatisi 6 elektri side gaasi ja muid liine 7 relvi optika ja mõõte ning arstiriistu 8 muud vallasvara 23 Sundkasutusele mittevõetav vara Sundkasutusele ei võeta käesoleva seaduse des 15 ja 16 loetletud vara 24 Vara sundkasutusele võtmiseks pädevad organid 1 Vabariigi Valitsuse poolt otsustatakse vara sundkasutusele võtmine käesoleva seaduse de 28 ja 29 järgi Nimetatud vara sundkasutusele võtmise korraldab vastav ministeerium 2 Vara sundkasutusele võtmine otsustatakse muudel juhtudel vastava ministeeriumi või Kaitseressursside Ameti poolt sundkoormiste koondkavas antud ülesande alusel RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 3 Kaitseväe juhataja otsustab vara sundkasutusele võtmise sõjaseisukorra ajal lähtudes riigikaitselistest vajadustest Kaitseväe struktuuriüksuse ülem võib otsustada vara sundkasutusele võtmise sõjaseisukorra ajal lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest Kaitseväe juhatajale RT I 08 07 2011 8 jõust 22 07 2011 4 Vara sundkasutusele võtmiseks pädevad organid 1 peavad sundkasutusele võetavate varade arvestust 2 korraldavad isikutele vara sundkasutusele võtmise käsundite kätteandmise ja vara sundkasutusele võtmise 3 kontrollivad vara sundkasutusele võtmise võimalikkust 4 korraldavad sundkasutusele võetud vara isikutele tagastamist RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 25 Sundkasutusele võtmise kord 1 Kehtetu RT I 2003 13 69 jõust 01 05 2003 2 Vara sundkasutusele võtmiseks sõjalise valmisoleku tõstmisel mobilisatsiooni läbiviimisel või sõjaseisukorra ajal määratakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema Kaitseressursside Ameti või vastava ministeeriumi poolt volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 3 Vara võetakse sundkasutusele vastava voliniku komisjoni poolt koostatud üleandmise vastuvõtmise akti alusel Üks eksemplar aktist antakse omanikule või valdajale RT I 2005 33 243 jõust 01 08 2005 26 Sõiduki ujuvvahendi ja õhusõiduki sundkasutusele võtmine 1 Sundkasutusele võetava sõiduki ujuvvahendi ja õhusõiduki tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele olema komplekteeritud ettenähtud varustuse tööriistade ja muude sundkasutusele võtmise käsundis ettenähtud vahenditega ning tangitud kütusega täismahus 2 Sõiduki ujuvvahendi ja õhusõiduki vastuvõtmisel kontrollitakse selle riiklikku registreerimistunnistust tehnilist seisundit ja komplekteeritust Kui sõiduki ujuvvahendi või õhusõiduki tehniline seisund ei vasta nõuetele võib vastav volinik komisjon nõuda rikke parandamist omaniku või valdaja kulul ettenähtud tähtajaks 3 Koos sõiduki ujuvvahendi ja õhusõidukiga võib kohustada ka selle juhti või meeskonda juhtima ja hooldama sõidukit ujuvvahendit või õhusõidukit Nimetatud isikuid on Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal õigus hoida oma käsutuses kuni seitse ööpäeva mille jooksul nad on väekoondise või väeosa toidul Kaitseväe normide kohaselt Käesoleva lõike nõuded ei laiene ohvitseri auastet omavale isikule kes peab samal ajal osalema õppekogunemisel või ilmuma mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu kogunemiskohta RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele säilitab tööandja väeosa ülema käsutuses oldud aja eest keskmise töötasu töölepingu seaduse 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 5 Vara sundkasutusele võtmiseks pädev

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14065&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse otsuse tegemise päeva 14 Riigikogu liikmeks asunud asendusliikme volituste lõppemine 1 Lisaks käesoleva seaduse s 8 ettenähtud juhtudele lõpevad Riigikogu liikmeks asunud asendusliikme volitused Riigikogu liikme volituste taastumise korral 1 Riigikogu esimehe poolt Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise lõpetamise päeval 2 Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päeval 3 käesoleva seaduse s 6 ettenähtud juhul Riigikogu juhatuse otsuses märgitud kuupäevale eelneval päeval 2 Riigikogu liiget asendava liikme volituste lõppemise vormistab Riigikogu juhatus oma otsusega 4 peatükk RIIGIKOGU LIIKME AMETIVANNE 15 Ametivande andmise kohustus ja ametivande tekst 1 Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist järgmise ametivande Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu koosseisus annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale Nimi Allkiri Kuupäev 2 Riigikogu liige kirjutab ametivande tekstile alla 3 Allkirjastatud ametivannete tekste hoitakse Riigikohtus 16 Ametivande andmine 1 Riigikogu uue koosseisu liikmed annavad ametivande esimesel istungil Riigikogu kodu ja töökorra seaduses ettenähtud korras 2 Riigikogu liige kes ei ole andnud ametivannet esimesel istungil annab selle Riigikogu ees esimese istungi alguses millest ta osa võtab 3 Kui Riigikogu liikme volitused sama Riigikogu koosseisu volituste ajal algavad teist või enamat korda ning ta on selle koosseisu volituste ajal ametivande andnud annab ta Riigikogu esimehele kirjaliku ametivande 5 peatükk RIIGIKOGU LIIKME TEGEVUSE TAGATISED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 17 Vaba mandaat 1 Riigikogu liige on sõltumatu Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse seaduste avalike huvide ja oma südametunnistusega 2 Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma 18 Immuniteet 1 Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites 2 Riigikogu liige on puutumatu Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast 3 Riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks 4 Immuniteedist ei saa Riigikogu liige loobuda Riigikogu liige võib anda kriminaalmenetluse seadustiku 382 2 lõigetes 1 3 ja 4 nimetatud menetlustoiminguteks eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku Tallinna Ringkonnakohtu esimehele põhiseaduskomisjonile või õiguskantslerile selle kohta et ta on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute tegemisega 5 Ilma Riigikogu liikme eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta ei saa teda kohustada osalema haldus ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist kui see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist 6 Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku 14 1 peatükis sätestatut RT I 22 12 2014 9 jõust 01 01 2015 18 1 Aegumine 1 Kui Riigikogu liige on kahtlustatav kuriteo toimepanemises siis selle kuriteo aegumine peatub 2 Kuriteo aegumine uueneb kui Riigikogu annab nõusoleku koostada Riigikogu liikme kohta süüdistusakt või kui Riigikogu liikme volitused lõpevad RT I 22 12 2014 9 jõust 01 01 2015 18 2 Riigikogu liikme immuniteedi erisused väärteomenetluses 1 Väärteo toimepanemise korral võidakse Riigikogu liikme suhtes rakendada vahetut sundi määral mis on vältimatult vajalik toimepandud väärteo fikseerimiseks 2 Väärteo eest karistusena mõistetud aresti kannab Riigikogu liige ajal kui see ei takista tema osalemist Riigikogu töös RT I 22 12 2014 9 jõust 01 01 2015 18 3 Riigikogu liikme immuniteedi erisused korrakaitseliste riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel Riigikogu liikme suhtes võib rakendada ilma tema nõusolekuta Riigikogu liikme ülesannete täitmist takistavaid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid kui on vajadus tõrjuda kõrgendatud ohtu isiku elule kehalisele puutumatusele füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele või kui esineb vahetu kõrgendatud oht kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus et see kohe algab RT I 22 12 2014 9 jõust 01 01 2015 18 4 Riigikogu liikme postisaadetise ja elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite kaitstus 1 Kriminaalmenetluse seadustiku 89 alusel teostatavat Riigikogu liikme postisaadetise aresti ja läbivaatust võib Riigikogu liikme suhtes toimetada ainult lähtudes talle inkrimineeritava kuriteo tõendamisvajadusest 2 Riigikogu liikme tööalased sõnumid mida Riigikogu liige edastab või võtab vastu elektroonilise side võrgu kaudu on kaitstud immuniteediga See ei rakendu kui Riigikogu liikme suhtes tehakse kriminaalmenetluse seadustiku 382 2 lõigete 1 ja 4 alusel menetlustoiminguid Tallinna Ringkonnakohtu esimehe või õiguskantsleri nõusolekul RT I 22 12 2014 9 jõust 01 01 2015 18 5 Riigikogu liikme immuniteedi äravõtmise taotlus Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingu tegemiseks või süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamiseks esitab õiguskantsler või riigi peaprokurör põhjendatud taotluse milles näidatakse veenvalt miks muul viisil ei ole võimalik eesmärki saavutada RT I 22 12 2014 9 jõust 01 01 2015 19 Juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele 1 Riigikogu liikmel on riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus tema kohustuste täitmiseks 2 Peaministri või asjaomase ministri põhjendatud otsusel võib keelata Riigikogu liikmele juurdepääsu andmise konkreetsele salastatud välisteabele või riigisaladusele kui 1 riigisaladus puudutab julgeolekualase teabe allikat 2 riigisaladus puudutab julgeolekuasutuse tegevuse meetodit mille kasutamine ei ole veel lõppenud 3 riigisaladus puudutab julgeolekuasutuse poolt teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse s 25 või 26 sätestatud viisil ja see ei ole veel lõppenud või 4 riigisaladuse avaldamine seab ohtu isikud kelle suhtes on tehtud jälitustoiming jälitustoimingu tegemises osalenud või jälitustoimingu tegemisse kaasatud isikud samuti nende lähedased või kui avaldamine ohustab koostöö salajasust 3 Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus teostatakse julgeolekukontroll ka Riigikogu liikme suhtes 4 Julgeolekukontroll teostatakse iga Riigikogu liikme suhtes kes on määratud Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmeks Kui riigikaitsekomisjoni liikmeks määratud Riigikogu liige ei läbi julgeolekukontrolli määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige Riigikogu kodu ja töökorra seaduses sätestatud korras 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab Riigikogu liige riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile 6 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab Riigikogu liikme suhtes julgeolekukontrolli teostava julgeolekukontrolli asutuse kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid 7 Julgeolekukontrolli asutus esitab Riigikogu liikme suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile kahe kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide saamisest 8 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon otsustab kas Riigikogu liige on julgeolekukontrolli läbinud Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras RT I 22 12 2014 9 jõustub Riigikogu XIII koosseisu volituste alguspäeval 20

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=81989&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla või linnasekretärile hiljemalt 40 päeval enne valimispäeva RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 5 Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek 6 Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem kui erakondadel on kohti jaoskonnakomisjonis nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla või linnasekretäri ettepanekul 7 Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem kui erakondadel on kohti jaoskonnakomisjonis nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks 8 Volikogu nimetab valla või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides ka vähemalt kaks asendusliiget kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele kelle volitused on peatunud või lõppenud 9 Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast 10 Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla või linnavalitsus RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 19 Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid 5 peatükk VALIJATE ARVESTUS 20 Valijate arvestuse pidamine 1 Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris 2 Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus 3 Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel 1 ees ja perekonnanimi 2 sünniaeg 3 isikukood 4 kodakondsuse andmed 5 teovõimetuks tunnistamise andmed 6 elukoha andmed 21 Valijakaart 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20 päeval enne valimispäeva Valijakaarti ei saadeta valijale kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvastikuregistrisse kantud valla või linna Tallinnas linnaosa täpsusega 2 Valijakaardile kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaasta 3 valija elukoha aadress 4 valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse le 6 5 selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number mille valijate nimekirja valija kantakse 6 hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval 7 muu teave hääletamise kohta RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 2 1 Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale Eesti teabevärava kaudu Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija või hääletajakaart ilma et oleks vaja taotlust uuesti esitada RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Valija kes 15 päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu võib pöörduda avaldusega valla või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse saamise päevast 22 Valijate nimekiri 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13 päevaks enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse 20 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse 20 lõike 3 punktides 1 5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30 päeva tehtud muudatused Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30 päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta 3 Valijate nimekirja ei kanta isikut kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust 4 Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30 päeval enne valimispäeva Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna Tallinnas linnaosa täpsusega kantakse valija käesoleva seaduse 8 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja 5 Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 elukoha aadress 6 Valijad kantakse valijate nimekirja nende perekonnanimede tähestikulises järjekorras 7 Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla elektroonilise hääletamise komisjoni esimees RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 8 Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 23 Valijate nimekirja avalikkus 1 Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust 2 Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil 24 Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine 1 Kui valija leiab et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile kes edastab selle viivitamata valla või linnasekretärile 2 Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga viivitamata läbi vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni 3 Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla või linnasekretäri teatise alusel 4 Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt et valijate nimekirjas on viga võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla või linnasekretärile 25 Valijate nimekirjas muudatuste tegemine 1 Valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul kui 1 valijate nimekirja tuleb kanda isik keda ei ole üheski valijate nimekirjas kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta 2 valijate nimekirjast tuleb kustutada isik kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta 2 Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla või linnasekretärile Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata 3 Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja teavitab valla või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata 4 Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla või linnasekretäri teatise alusel 5 Kui valla või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata võib avaldaja esitada valla või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule Kaebus esitatakse valla või linnasekretärile kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega 6 Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul arvates kaebuse saamise päevast 7 Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest 1 jätta kaebus rahuldamata 2 kaebus rahuldada ning teha valla või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid 8 Kui halduskohus kaebuse rahuldab kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks 6 peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE 26 Erakond 1 Riigikogu valimistel võib osaleda erakond kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 2 Kehtetu RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 3 Erakond osaleb Riigikogu valimistel oma nime all 4 Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku teatise milles on erakonna volitatud esindajate nimed isikukoodid aadressid ja sidevahendite numbrid Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 5 Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut 6 Kehtetu RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 27 Üksikkandidaat 1 Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik 4 lg 4 6 Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse 4 lõigete 1 3 kohaselt 2 Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas 28 Kandideerimisavaldus RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 1 Kandideerimisavalduses isik 1 väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina 2 kinnitab et ta vastab käesolevas seaduses Riigikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele 3 esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed 2 Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 erakondlik kuuluvus 4 elukoha aadress 5 sidevahendite numbrid 6 kontaktandmed 7 andmed hariduse kohta 8 töökoht ja amet 3 Vabariigi Valimiskomisjon avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 3 6 7 ja 8 sätestatud andmed Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel 4 Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees ja perekonnanime 5 Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 29 Kandidaatide nimekiri 1 Erakond koostab 1 kandidaatide ringkonnanimekirjad 2 kandidaatide üleriigilise nimekirja 2 Registreerimiseks esitatud kandidaadid peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas 3 Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra 4 Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas Kandideerimine ei ole seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga 5 Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise erakonna liige 6 Erakond võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja 7 Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond 8 Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide üleriigilisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad 30 Kandidaatide registreerimiseks esitamine 1 Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse 26 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist 2 Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45 päeval kell 18 00 3 Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond Vabariigi Valimiskomisjonile 1 kandidaatide registreerimise avalduse 2 kandidaatide ringkonnanimekirjad 3 kandidaatide üleriigilise nimekirja 4 kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia 5 iga kandidaadi kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 4 Üksikkandidaat esitab Vabariigi Valimiskomisjonile 1 kandidaadi registreerimise avalduse 2 kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia 3 kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 5 Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 31 Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine 1 Vabariigi Valimiskomisjon peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust 2 Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja 3 Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente esitatud dokumentides on vigu neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead Kõik esitatud dokumendid tagastatakse 4 Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi tagastab Vabariigi Valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks 5 Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel tagastab Vabariigi Valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 6 Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45 päeval enne kella 18 00 ning selgub et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente et dokumentides on andmeid puudu või et nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased või esitatud dokumentides on vigu mida ei ole võimalik kohe parandada võetakse dokumendid vastu Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43 päeval enne kella 18 00 32 Kandidaatide registreerimine 1 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40 päeval enne valimispäeva 2 Kandidaadile antakse registreerimisnumber Registreerimisnumbrid algavad 101 st ja need antakse kandidaatidele erakondade ringkonnanimekirjade kaupa Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega RT I 2004 71 501 jõust 29 10 2004 3 Kui käesoleva seaduse 31 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei tee erakond või üksikkandidaat Vabariigi Valimiskomisjoni nõutud toiminguid jätab valimiskomisjon registreerimata 1 kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid kui puuduvad käesoleva seaduse 30 lõike 3 punktides 1 2 3 või 4 nimetatud dokumendid neis on vigu või need ei ole vormikohased 2 kandidaadi kelle dokumente või andmeid on puudu kelle dokumentides on vigu või kelle dokumendid ei ole vormikohased 3 kandidaadi kes ei vasta käesoleva seaduse 4 lõigetes 4 6 ning 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 4 Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse 5 Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse kui 1 kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist 2 kandidaat sureb 3 tõendatakse et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse 4 lõigetes 4 6 ning 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele 6 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kui ta leiab et isik vastab käesoleva seaduse 4 lõigetes 4 6 ning 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus millega kandidaat jäeti registreerimata 7 Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13 päeval enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 33 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri 1 Vabariigi Valimiskomisjon koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja 2 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras RT I 2004 71 501 jõust 29 10 2004 3 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg 4 Vabariigi Valimiskomisjon teavitab kõigist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valimiskomisjone välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi ja laevade kapteneid kes teevad asjakohased muudatused ja parandused kandidaatide koondnimekirja Kandidaatide koondnimekirju ei muudeta pärast 13 päeva enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 peatükk HÄÄLETAMISE KORD 34 Hääletamisruum 1 Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid 2 Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad hääletamiskabiinid ja hääletamiskast Valimisjaoskonnas kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad 3 Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele 35 Hääletamiskabiin 1 Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist 2 Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri välja arvatud kabiinis mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 36 Hääletamiskast 1 Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskasti kasutatakse üksnes eelhääletamisel 2 Hääletamiskasti ava on kaetud See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks 3 Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava 37 Hääletamissedel 1 Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon 2 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise 3 Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi Välisriigis ja laeval hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon 38 Hääletamise aeg 1 Valimispäeval algab hääletamine kell 9 00 ja lõpeb kell 20 00 2 Eelhääletamine toimub 1 kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas Hääletamine algab kell 12 00 ja lõpeb kell 20 00 2 kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades Hääletamine algab kell 12 00 ja lõpeb kell 20 00 Hääletamine valija asukohas kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9 00 st kuni 20 00 ni RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9 00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18 00 3 Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel valimispäeval RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 39 Hääletamine 1 Valija hääletab selles valimisjaoskonnas mille valijate nimekirja ta on kantud välja arvatud käesoleva seaduse des 41 45 47 ning 7 1 ja 8 peatükis ettenähtud juhtudel RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja 3 Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis 4 Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri kelle poolt ta hääletab 5 Valija täidab hääletamissedeli ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat 6 Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia Kui valija rikub hääletamissedeli on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 7 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi 8 Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul 40 Eelhääletamine 1 Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse s 39 ettenähtud korras 2 Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal kes eelhääletamise päevaks on vähemalt 18 aastane 3 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget 4 Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva 5 Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed 41 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused 1 Valijal on eelhääletamise päevadel 38 lõige 2 võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimiskomisjoni või valla või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse 38 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel valla või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon Valla või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas 43 kinnipidamiskohas haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses 45 RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Maakonna valimiskomisjon välja arvatud Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon määrab oma otsusega hiljemalt 45 päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse 38 lõike 2 punktis 1 ettenähtud päevadel Tallinnas ja Tartu linnas määrab selle valimisjaoskonna linna valimiskomisjon Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 42 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis 1 Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja 2 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja 3 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse 39 lõigetes 3 6 ettenähtut järgides 4 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime isikukoodi ja valija elukoha aadressi Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti 43 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas toimuv eelhääletamine 1 Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14 00 ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla või linnavalitsusele või käesoleva seaduse 41 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse Valla või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 39 lõigetes 4 6 ning 42 lõigetes 1 2 ja 4 ettenähtut järgides 44 Elektrooniline hääletamine Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 45 Hääletamine kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 1 Kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse 38 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel 2 Kinnipidamiskoha haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse 41 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile 3 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 39 lõigetes 4 6 ning 42 lõigetes 1 2 ja 4 ettenähtut järgides 4 Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse s 48 ettenähtut järgides RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 46 Kodus hääletamine 1 Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis võib ta taotleda kodus hääletamist 2 Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14 00 ni kirjaliku taotluse mille jaoskonnakomisjon registreerib Kui taotlus esitatakse valla või linnavalitsusele registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 1 Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9 00 st kuni 14 00 ni Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 2 Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama 1 valija nime 2 valija isikukoodi 3 valija aadressi 4 valija sidevahendi numbrit 5 kodus hääletamise põhjust RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 3 Kui jaoskonnakomisjon leiab et taotlus ei ole põhjendatud teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 3 Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud Kodus hääletamist korraldatakse käesoleva seaduse 39 lõigetes 1 2 4 5 6 ja 8 ettenähtut järgides RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 4 Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja 47 Välisriigis elava valija hääletamine Eestis 1 Välisriigis elav valija kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8 peatükis ettenähtud korras võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse 41 lõike 2 esimeses lauses või lõikes 3 ettenähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja 3 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja 4 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse 39 lõigetes 3 6 ettenähtut järgides 5 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime isikukoodi elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse 48 lõigetes 1 ja 2 ning 55 lõigetes 2 6 ettenähtut järgides 48 Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine 1 Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade kaupa Tallinna ja Tartu linna kaupa ning edastab need oma asukohajärgsele maakonna valimiskomisjonile 2 Maakonna valimiskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu asjaomastele maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval 4 Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras kontrollib jaoskonnakomisjon kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget 5 Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata 6 Kui valija on hääletanud ühe korra teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta 7 Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 6 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 48 1 Elektrooniliselt antud häälte arvestamine Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 1 peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 48 2 Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted 1 Elektroonilise hääletamise korraldab elektroonilise hääletamise komisjon 2 Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi mida haldab elektroonilise hääletamise komisjon Käesoleva seaduse 1 lõigetes 2 3 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised nõuded kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse 15 lõike 4 punktis 2 sätestatud määruses 3 Valija hääletab ise Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta 4 Elektroonilise hääletamise komisjon korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi testimise Vabariigi Valimiskomisjon korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute auditeerimise Testimise ja auditeerimise ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute vaatlemise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse 15 lõike 4 punktis 2 sätestatud määruses RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 48 3 Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine 1 Elektroonilise hääletamise komisjon seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmiks ning sisestab valijate nimekirja ja valimisringkondade kandidaatide koondnimekirjad süsteemi hiljemalt 13 päevaks enne valimispäeva 2 Käesoleva seaduse des 24 ja 25 sätestatud valijate nimekirjade muudatused viiakse elektroonilise hääletamise päevadel elektroonilisse valijate nimekirja vähemalt üks kord päevas 3 Enne elektroonilise hääletamise algust loob elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliste häälte salastamise võtme ja häälte avamise võtme Häälte avamise võti jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 48 4 Elektroonilise hääletamise kord 1 Valija saab käesoleva seaduse 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt käesoleva seaduse 48 2 lõikes 2 sätestatud süsteemi kasutades 2 Valija tõendab oma isikut digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadiga mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel 3 Pärast valija isiku tuvastamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri 4 Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi kelle poolt ta hääletab Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega Valija kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga 5 Valija saab pärast hääletamise kinnitamist teate hääle vastuvõtmise kohta RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 48 5 Elektroonilise hääle muutmine Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta 1 hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud ajal 2 hääletades hääletamissedeliga kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse s 40 43 45 või 47 ettenähtud korras RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 48 6 Elektroonilise hääle kontroll 1 Valijal on võimalik kontrollida kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud 2 Elektroonilise hääle kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse 15 lõike 4 punktis 2 sätestatud määruses RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 ei rakendata enne 2015 aastat 48 7 Elektroonilise hääle arvestamine 1 Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul 48 5 punkt 1 arvestatakse valija viimasena antud häält 2 Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon valimisjaoskondade kaupa elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval 3 Kui valija on hääletanud elektrooniliselt teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke elektroonilise hääletamise kohta 4 Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga arvestatakse valija hääletamissedelit Jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise hääletamise komisjonile asjakohase teatise mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata 5 Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja elektrooniliselt jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata Jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise hääletamise komisjonile asjakohase teatise mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 48 8 Elektroonilise hääletamise peatamine lõpetamine ja mittealustamine 1 Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uuesti alustamisest 2 Elektroonilise hääletamise mittealustamise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada 3 Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 8 peatükk HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS 49 Hääletamise ettevalmistamine 1 Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused 2 Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse mille aukonsul on Eesti kodanik Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 3 Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik Hääletamise korraldajaks peab olema isik kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt 4 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja edastamise välisesindustele Valijate nimekirja kantakse järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 elukoha aadressiandmed kui need on teada 4 selle valimisringkonna number mille kandidaatide koondnimekiri valijale saadetakse 5 Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valijakaart hiljemalt 60 päeval enne valimispäeva Valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse käesoleva seaduse 21 lõikes 2 1 sätestatud korras RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 6 Valijakaardile kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaasta 3 valija elukoha aadress 4 valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse le 6 5 välisesinduse aadress 6 kirja teel hääletamise taotluse esitamise kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord 7 kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev 8 kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev 9 välisesinduses hääletamise aeg 10 elektroonilise hääletamise aeg 11 muu teave hääletamise kohta RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 50 Hääletamistaotluste esitamine 1 Kui valija soovib hääletada kirja teel saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele 2 Valija kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja 1 lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia 2 märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi 3 Valija keda ei ole alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirjas 1 lisab taotlusele koopiad dokumentidest mis tõendavad tema isikut ja seda et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt 2 märgib välisriigis oleva elukoha aadressi 3 märgib kus oli tema viimane elukoht Eestis maakond Tallinna linnaosa või Tartu linn Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis 4 Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis 5 Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30 päeval enne valimispäeva RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 51 Valimisdokumentide saatmine valijale 1 Taotluse õigeaegselt saatnud valijale kes vastab käesoleva seaduse nõuetele saadab välisesindus esimesel võimalusel 1 hääletamissedeli 2 valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja vastavalt alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja andmetele või käesoleva seaduse 50 lõike 3 punkti 3 või lõike 4 kohaselt 3 kaks ümbrikku 2 Kui alaliselt välisriigis elav valija on märkinud oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis Tallinna linnaosa täpsustamata saadetakse talle valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri 3 Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Petseri maakonna saadetakse talle valimisringkonna nr 11 kandidaatide koondnimekiri RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 52 Kirja teel hääletamine 1 Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime isikukoodi ja valimisringkonna numbri Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele 2 Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval mis peab olema määratud arvestusega et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva 3 Välisesindus koostab kirja teel hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle Vabariigi Valimiskomisjonile arvestusega et nimekiri laekuks Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva 4 Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse 50 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija 53 Elektrooniline hääletamine välisriigis Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 54 Hääletamine välisesinduses 1 Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse 50 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele 52 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal 2 Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15 päevast kuni 10 päevani enne valimispäeva 3 Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku Viimase paneb valija teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või hääletamist korraldav isik valija nime isikukoodi ja valimisringkonna numbri Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis 4 Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja 55 Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel 1 Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva 2 Saanud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon kas alaliselt välisriigis elav valija ei ole hääletanud mitu korda ja kas Eestis hääletanud alaliselt välisriigis elav valija on kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja 3 Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja jätab Vabariigi Valimiskomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga arvestatakse valija hääletamissedelit Kui valija on hääletanud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata 4 Vabariigi Valimiskomisjon määrab iga valimisringkonna kohta ühe maakonna valimiskomisjoni kes teeb kindlaks välisriigis alaliselt elavate valijate hääletamistulemused 5 Vabariigi Valimiskomisjon edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud valimiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva 6 Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega jäävad maakonna valimiskomisjonile ning need avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks 7 Ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab Vabariigi Valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt käesoleva seaduse 48 lõigetes 4 7 ettenähtule RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 56 Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval 1 Kui Eesti riigilippu kandev laev millel on valijaid asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse laeval hääletamise korraldamiseks 2 Hääletamise laeval korraldab laeva kapten käesolevas seaduses ettenähtut järgides Valija hääletab laeval käesoleva seaduse 42 lõigetes 3 ja 4 ettenähtut järgides Laeval antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse 55 lõigetes 1 ja 7 ning 48 lõigetes 4 7 ettenähtut järgides 9 peatükk HÄÄLETAMIS JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 57 Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis 1 Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 2 Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega 3 Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 4 Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda 5 Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka 6 Väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides olnud sedelite arvu sealhulgas kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 8 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel 1 millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit 2 millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks 3 millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas 4 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav 9 Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit kuid valija tahe on üheselt arusaadav loetakse hääletamissedel kehtivaks 10 Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg 11 Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa Eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid valijatele välja andmata jäänud sedelid

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48802&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt tuleb julgeolekukontroll riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra kui esinevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine RK s 29 01 2003 jõust 15 03 2003 RT I 2003 21 121 RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 7 Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib riigikontrolöri kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas Nimetatud tähtajast hiljem võib riigikontrolöri kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 19 Riigikontrolörile esitatavad nõuded 1 Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik kes valdab vabalt riigikeelt RK s 13 12 2007 jõust 14 01 2008 RT I 2008 1 5 2 Riigikontrolöril peab olema akadeemiline kõrgharidus ning ta peab tundma riigihalduse ja majanduse põhialuseid 20 Riigikontrolöri ametivanne 1 Riigikontrolör astub ametisse tema nimetamisele järgneval Riigikogu täiskogu töönädalal Riigikogu ees järgmise ametivande andmisega Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi kooskõlas põhiseaduse ja seadusega täita erapooletult kõiki neid kohustusi milleks amet mind kohustab 2 Ametivande tekstile kirjutab riigikontrolör alla ja seda hoitakse riigikontrolöri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis pärast ametist lahkumist aga Rahvusarhiivis 21 Riigikontrolöri volituste lõppemine Riigikontrolöri volitused loetakse lõppenuks 1 käesoleva seaduse s 17 nimetatud viieaastase tähtaja möödumise päevast 2 tema ametist tagasiastumise avalduse rahuldamise päevast 3 tema kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ametiülesandeid Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumise päevast 4 tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast 5 ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus 6 tema surma korral 22 Riigikontrolöri tagasiastumine Ametist tagasiastumiseks esitab riigikontrolör kirjaliku avalduse Vabariigi Presidendile kes teeb Riigikogule ettepaneku riigikontrolör ametist vabastada Ametist tagasiastumisest teatab riigikontrolör Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette RK s 29 01 2003 jõust 15 03 2003 RT I 2003 21 121 23 Riigikontrolöri kestev võimetus täita oma ülesandeid 1 Kui riigikontrolör on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega 2 Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata 3 Riigikohtu üldkogu otsus millega riigikontrolör tunnistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid jõustub väljakuulutamise päeval 4 Jõustunud Riigikohtu üldkogu otsus vabastab riigikontrolöri ametist 24 Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmine 1 Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul 2 Riigikontrolöri volitused peatuvad alates päevast mil Riigikogu teeb otsuse anda nõusolek riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmiseks 3 Riigikontrolöri volitused taastuvad 1 õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise päevast 2 ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast juhul kui määratud karistuseks ei olnud vabaduskaotus 3 tema kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamise päevast 4 Riigikontrolör on ametist tagandatud 1 tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast 2 ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus 5 Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud Riigikogu liikme riigikontrolöri õiguskantsleri Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduses RT I 1995 83 1440 1998 41 42 625 25 Riigikontrolöri asendamine 1 Kui riigikontrolör ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita lähevad need üle tema poolt riigikontrolöri asendajaks nimetatud peakontrolörile 2 Riigikontrolöri asendaja täidab riigikontrolöri ülesandeid ka tema volituste lõppemisel kuni uue riigikontrolöri ametisse astumiseni 3 Kui riigikontrolöri ülesandeid ei saa täita ei riigikontrolör ega tema nimetatud asendaja või kui riigikontrolör ei saa oma ülesandeid täita ja asendajat ei ole nimetatud täidab neid ealt vanim peakontrolör 25 1 Riigikontrolöri juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele 1 Riigikontrolöril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks 2 Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus teostatakse julgeolekukontroll ka riigikontrolöri suhtes 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab riigikontrolör riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile 4 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab riigikontrolöri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid 5 Julgeolekukontrolli asutus esitab riigikontrolöri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekandjate saamisest Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks kas riigikontrolör on julgeolekukontrolli läbinud Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 26 Riigikontrolöri tegevuse piirangud 1 Riigikontrolör ei tohi ametisoleku ajal 1 olla mõnes teises riigi kohaliku omavalitsuse või avalik õigusliku juriidilise isiku ametis 2 kuuluda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogusse RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 3 osaleda erakonna tegevuses 4 kuuluda äriühingu juhatusse nõukogusse või järelevalveorganisse 5 osaleda ettevõtluses välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine 2 Riigikontrolör võib tegeleda teadusliku ja pedagoogilise tööga kui see ei takista tema ülesannete täitmist 27 Riigikontrolöri ametihüved 1 Riigikontrolöri ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega RK s 16 12 2009 jõust 01 01 2014 RT I 28 12 2010 6 2010 1 2 22 108 2 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 3 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 4 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 4 1 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 4 2 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 4 3 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 5 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 6 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 6 1 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 7 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 8 Riigikontrolöril kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse 21 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses 4 peatükk RIIGIKONTROLLI STRUKTUUR 28 Riigikontrolli struktuuriüksused 1 Riigikontrolli struktuuriüksused on auditiosakonnad ja teenistused 2 Auditiosakonnad on Riigikontrolli põhitegevusega tegelevad struktuuriüksused 3 Teenistused on auditiosakondi abistavaid ülesandeid täitvad struktuuriüksused 29 Peakontrolöri staatus ja ülesanded 1 Peakontrolör on Riigikontrolli auditiosakonna juhataja kelle riigikontrolör nimetab ametisse tähtajatult 2 Peakontrolör 1 juhib auditiosakonda 2 määrab Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud kontrollimist teostavad ametnikud 3 väljastab kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate 4 tagab kontrollimiste läbiviimise kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega 5 kirjutab alla kontrolliaruandele 6 esindab Riigikontrolli riigikontrolöri määratud pädevuse piires 7 täidab muid seadusest tulenevaid või riigikontrolöri antud ülesandeid 5 peatükk TEENISTUS JA TÖÖSUHTED RIIGIKONTROLLIS RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 30 Riigikontrollis töötavad isikud Riigikontrollis töötavad ametnikud ja töötajad Töötajad võetakse tööle töölepinguga RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 30 1 Riigikontrolli ametnikule esitatavad nõuded Riigikontrolli ametnik on avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud isik kellel on akadeemiline kõrgharidus RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 31 Avaliku teenistuse seaduse kohaldamine Riigikontrolli ametnikele samuti riigikontrolörile kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 32 Kehtetu RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 33 Kehtetu RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 34 Kehtetu RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 35 Kehtetu RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 36 Ametnike surveaktsioonides osalemine Riigikontrolli ametnikud ei tohi streikida Samuti ei tohi Riigikontrolli ametnikud osaleda muudes teenistusalastes surveaktsioonides mis häirivad Riigikontrolli tegevust RK s 13 06 2012 jõust 01 04 2013 RT I 06 07 2012 1 6 peatükk RIIGIKONTROLLI KONTROLLITEGEVUSE ALUSED 37 Riigikontrolli töö kavandamine 1 Riigikontroll otsustab iseseisvalt kontrollimiste läbiviimise aja ja iseloomu 2 Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid 3 Riigikontrolli töö aluseks on riigikontrolöri kinnitatud tööplaan 38 Kontrollimises osalevad isikud 1 Kontrollimise viivad läbi peakontrolöri määratud ametnikud 2 Riigikontrollil on õigus kontrollimisse kaasata asjatundjaid eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks 3 Kontrollimise üle teostab järelevalvet peakontrolör Kui kontrollimisel osalevad mitme auditiosakonna ametnikud teostab kontrollimise üle järelevalvet tööplaanis määratud osakonna peakontrolör Kui kontrollimise viib läbi peakontrolör teostab kontrollimise üle järelevalvet riigikontrolör 39 Kontrollimises osaleva isiku taandamine 1 Peakontrolör ametnik või kaasatud asjatundja ei tohi kontrollimises osaleda ning on kohustatud ennast taandama kui ilmnevad asjaolud mis annavad põhjust kahelda tema erapooletuses 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise üle otsustab peakontrolör peakontrolöri erapooletuse hindamise puhul riigikontrolör 40 Menetlusteade 1 Peakontrolör koostab vastavalt Riigikontrolli tööplaanile kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate mis esitatakse isikule või asutusele kelle suhtes soovitakse menetlustoimingut läbi viia 2 Vajaduse korral koostab riigikontrolör menetlusteate isiklikult 3 Menetlusteates sisalduvad menetlustoiminguid tegevate ametnike ja kaasatud asjatundjate nimed tehtavad menetlustoimingud ning nende läbiviimise aeg 41 Riigikontrolli menetlustoimingud 1 Riigikontrolli menetlustoimingud on 1 teabe nõudmine 2 seletuse võtmine 3 vaatlus 2 Õigus menetlustoiminguid teha on kõikidel menetlusteates selleks volitatud isikutel 3 Riigikontrolöril on õigus menetlusteates ettenähtud menetlustoiminguid teha ka juhul kui teda ei ole menetlusteates märgitud 4 Kui menetlustoiminguga soovitakse koguda teavet mille esitamise nõudmiseks puudub Riigikontrollil õigus või kui menetlustoiming rikub muul viisil kellegi õigusi võib isik kelle õigusi rikutakse kaevata Riigikontrolli toimingu peale halduskohtule 42 Menetlustoimingute teostamise õigus Riigikontroll teostab menetlustoiminguid kontrollitavate suhtes kui seadusest ei tulene teisiti 43 Teabe nõudmine 1 Riigikontrollil on õigus tutvuda kogu oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabega sealhulgas juurdepääsupiiranguga teabega RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 2 Kõik kontrollitavad on kohustatud väljastama Riigikontrollile vajalikku teavet ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid ärakirju ja väljavõtteid 3 Mõjuvatel põhjustel on Riigikontrollil õigus ära võtta dokumente samuti kinni pitseerida toimikuid ning dokumentide raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll mille üks eksemplar koos koopiaga äravõetavast dokumendist jääb kontrollitavale 4 Riigikontrolöril või tema poolt volitatud ametnikul on õigus saada kontrollitavate hulka mittekuuluvalt isikult riigi kohaliku omavalitsuse üksuste ning muude avalik õiguslike juriidiliste isikute vara kasutamist ja säilimist puudutavate küsimuste kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente nendega tutvumiseks ja ärakirjade tegemiseks samuti saada pankadelt ja teistelt krediidiasutustelt andmeid õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 5 Riigikontrollil on oma ülesannete täitmiseks õigus saada tegevusloaga audiitorettevõtjatelt vajalikku teavet ja kontrollitavate siseaudiitoritelt kontrollitavaid puudutavat teavet ning tutvumiseks tööpabereid ja muid dokumente RK s 28 10 2010 jõust 15 11 2010 RT 2010 12 11 2010 1 6 Riigikontrolli taotlusel abistavad riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused Riigikontrolli kontrollimiseks vajalike andmete saamisel RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 7 Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate teabekandjatega tutvumise õigus on vastava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatel Riigikontrolli ametnikel vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 44 Seletuse võtmine Riigikontrolli nõudmisel on kontrollitav kohustatud andma Riigikontrolli määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud küsimustes Riigikontroll võib nõuda et kontrollitava töötaja või teenistuja ilmuks seletust andma Riigikontrolli asukohta 45 Vaatlus Menetlusteates volitatud isik võib siseneda kontrollitava territooriumile ja objektidele kontrollida sularaha väärtpaberite ning muu vara olemit ja vajaduse korral teha inventuure ja kontrollmõõtmisi Kontrollitav peab tingimusteta ja viivitamata võimaldama juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele kontrollimisega seoses tähtsust omavatele asjadele ja paikadele 46 Riigikontrolli tegevuse takistamine 1 Riigikontrolli tegevuse takistamine on 1 Riigikontrolli eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine selle andmisest keeldumine või kõrvalehoidumine samuti võltsitud dokumentide esitamine 2 seletuse andmisest keeldumine või selle andmisest kõrvalehoidumine samuti teadvalt väära seletuse andmine 3 vaatluse takistamine 2 Riigikontroll teavitab oma tegevuse takistamise juhtudest Riigikogu erikomisjoni RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 47 Teabe kaitse 1 Riigikontrolör Riigikontrolli teenistujad ning kaasatud asjatundjad võivad oma ülesannete täitmisega seoses neile teatavaks saanud avalikkusele mittekättesaadavaid andmeid kasutada vaid Riigikontrolli ülesannete täitmise huvides 2 Riigikontrolör Riigikontrolli teenistujad ja kaasatud asjatundjad hoiavad saladuses neile Riigikontrolli ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud riigi äri ja pangasaladust salastatud välisteavet ning kaitstavaid isikuandmeid ka pärast teenistussuhte või lepingu lõppemist RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 48 Kontrollitava töösse sekkumise keeld 1 Riigikontroll ei või häirida kontrollitava tööd rohkem kui see on vajalik menetlustoiminguteks Riigikontroll teavitab kontrollitavat kontrollimisest ja selle eesmärkidest mõistliku tähtaja jooksul enne kontrollimise algust 2 Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist 49 Menetlustoiminguteks vajalike tingimuste loomise kohustus Kontrollitav loob menetlustoiminguteks vajalikud tingimused sealhulgas eraldab selleks vajalikud ruumid ja sidevahendid 50 Kontrolliaruande koostamine 1 Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid hinnanguid ja ettepanekuid kontrollitavate 1 sisekontrolli finantsjuhtimise finantsarvestuse ja finantsaruannete kohta 2 majandustegevuse sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse kohta 3 juhtimise organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse kohta 4 infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kohta 2 Riigikontrollil on kontrolliaruandes õigus teha ettepanekuid kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja tulevikus vältimiseks 3 Kontrolliaruandele kirjutab alla kontrollimise üle järelevalvet teostanud peakontrolör või Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud juhtudel riigikontrolör Kui kontrolliaruandele allakirjutav peakontrolör ei ole avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses peab riigieelarve seaduse 77 lõikes 2 sätestatud kindlustandvate kutsetegevusalaste ülesannete täitmisel kontrolliaruandele alla kirjutama ka avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 4 Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvale ministrile või valla või linnavalitsusele samuti teistele isikutele ja organitele kelle suhtes see sisaldab hinnanguid või ettepanekuid Aruande saanud isikud ja organid on kohustatud esitama Riigikontrollile kirjalikult oma arvamuse neid puudutavate ettepanekute kohta samuti teavitama rakendatavatest abinõudest Riigikontrolli tema antud mõistliku tähtaja jooksul RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute ja organite arvamustega tutvumise järel võib Riigikontroll kontrolliaruandes muudatusi teha RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 51 Kontrolliaruande avalikustamine 1 Riigikontroll on kohustatud kontrolliaruande avalikustama välja arvatud juhul kui see sisaldab andmeid riigi äri või pangasaladuse või salastatud välisteabe kohta või kui selle avalikustamine on muul viisil vastuolus õigusaktidega Sellisel juhul on Riigikontroll kohustatud avaldama kontrolliaruande need osad mille avalikustamine on lubatud RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 2 Koos aruandega avalikustatakse käesoleva seaduse 50 lõikes 4 nimetatud isikute ja organite poolt aruande kohta esitatud kirjalikud arvamused RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 3 Kuriteo tunnuseid sisaldava õiguserikkumise avastamise kahtluse korral on Riigikontroll kohustatud vastavad materjalid esitama uurimisorganile kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest 52 Kontrollitulemuste arutamine 1 Riigikontrolör esitab kontrollitulemused Riigikogu vastavale erikomisjonile RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 2 Kontrollitulemuste arutamisel erikomisjonis kutsutakse arutelu juurde Riigikontrolli ja kontrollitava esindaja või muu asjassepuutuv isik RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 3 Erikomisjonil on kontrollitulemuste arutamisega seoses õigus 1 kutsuda välja ameti ja eraisikuid ning saada neilt suulisi ja kirjalikke selgitusi RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 2 nõuda asjassepuutuvaid dokumente kõigilt riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt RK s 11 05 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 32 235 4 Kontrollitulemuste arutamiseks korraldatud erikomisjoni istungid on avalikud Istungi või selle osa võib komisjoni otsusega kuulutada kinniseks kaitstavate isikuandmete panga äri või riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 RK s 25 01 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 16 77 5 Erikomisjon võib kontrollitulemuste arutelu tulemusena esitada järelepärimise Vabariigi Valitsusele Järelepärimisele peab valitsus vastama ühe kuu jooksul RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 7 peatükk LÕPPSÄTTED 1 jagu Rakendussätted 53 Riigikontrolli ametnikega töölepingu sõlmimine Riigikontrolli ametnikuga kes töötab käesoleva seaduse jõustumise hetkel ametikohal mille täitmiseks ei ole riigikontrolöri kinnitatava struktuuriüksuste koosseisu kohaselt vaja ametniku staatust omavat isikut lõpetatakse kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates teenistussuhe ning sõlmitakse tööleping mis näeb ette vähemalt samad õigused ja kohustused nagu tal olid ametnikuna Kui ametnik ei ole nõus töölepingu sõlmimisega vabastatakse ta teenistusest ning makstakse talle ühekordset hüvitist kahe kuu ametipalga ulatuses 54 Pooleliolevad kontrollimised Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kontrollimised lõpetatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras 54 1 Õigus riigikontrolöri ametipensionile Õigus riigikontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul kes on 1 2013 aasta 1 jaanuariks töötanud riigikontrolörina vähemalt viis aastat 2 2013 aasta 1 jaanuaril ametis riigikontrolörina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 54 2 Õigus riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensionile Õigus toitjakaotuspensionile on riigikontrolöri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013 aasta 1 jaanuaril ametis oleva riigikontrolöri surma korral ametis oleku ajal RK s 14 03 2012 jõust 01 01 2013 RT I 29 03 2012 3 54 3 Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul kes on 1 2013 aasta 1 jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat Riigikontrolli peakontrolörina 2 2013 aasta 1 jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuna sealhulgas vähemalt viis aastat Riigikontrolli peakontrolörina 3 2013

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=46204&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Eesti Vabariigi Riigikontrolli seaduse EV Teataja 1990 nr 19 art 288 põhiseadusega kooskõlla viimiseni kehtestada Riigikontrolli töötajate töötasustamiseks ajutiselt alates 1993 aasta 1 jaanuarist järgmine kord Paragrahv 1 Kehtetu RK s 10 01 95 nr 479 jõust 06 02 95 RT I 1995 11 115 Paragrahv 2 Kehtetu RK s 10 01 95 nr 479 jõust 06 02 95 RT I 1995 11 115 Paragrahv 3 Alates 1993 aasta 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7960&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive