archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    Sellest seaduse alusel määratud kaitse tagamise 1993 aasta kulude katteks 1 067 700 Kaitseministeerium 35 753 000 Sellest halduskulud 338 000 töötasu ja sotsiaalmaks 338 000 Kaitsejõudude Peastaap 3 982 000 töötasu ja sotsiaalmaks 3 982 000 kaitseväeosad 20 831 000 töötasu ja sotsiaalmaks 12 888 000 muud kulud 7 943 000 riigikaitseosakonnad 8 239 000 töötasu ja sotsiaalmaks 3 940 000 muud kulud 4 299 000 Kaitseliit 2 363 000 töötasu ja sotsiaalmaks 2 363 000 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 760 000 Keskkonnaministeerium 760 000 Sellest looduskaitsealade ja asutuste kulud 100 000 töötasu ja sotsiaalmaks 70 000 muud kulud 30 000 Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 660 000 muud kulud 660 000 Kultuuri ja Haridusministeeriumi valitsemisala 31 802 000 Kultuuri ja Haridusministeerium 4 803 000 Sellest hariduskulud 2 400 000 töötasu ja sotsiaalmaks 3 745 000 muud kulud 1 345 000 ülikoolide kulud 550 000 töötasu ja sotsiaalmaks 550 000 kultuurikulud 2 598 000 kapitaalremont 500 000 muud kulud 2 098 000 Eesti Teadusfond 4 055 000 töötasu ja sotsiaalmaks 4 055 000 Kooliamet 20 499 000 Sellest hariduskulud 20 499 000 töötasu ja sotsiaalmaks 24 000 000 stipendiumid 4 800 000 muud kulud 1 299 000 Muinsuskaitseamet 2 750 000 Sellest arhitektuurimälestiste remont ja restaureerimine 2 750 000 Eesti Rahvusraamatukogu 1 800 000 töötasu ja sotsiaalmaks 1 330 000 muud kulud 470 000 Toetused kultuurile kunstile ja spordile 1 950 000 Eesti Rahvuskultuuri Fond 1 800 000 Eesti Olümpiakomitee 150 000 Majandusministeeriumi valitsemisala 41 084 300 Majandusministeerium 1 000 000 Sellest halduskulud 220 000 kapitaalremont 220 000 Riigiressursside Keskus ja laod 780 000 kapitaalremont 780 000 Elamuamet 40 084 300 Sellest eluasemetoetus 38 700 000 riikliku hooneregistri talitused 1 384 300 töötasu ja sotsiaalmaks 877 100 muud kulud 507 200 Põllumajandusministeerium 2 477 500 Sellest maakondade põllumajandusosakonnad 258 500 töötasu ja sotsiaalmaks 258 500 haridusasutused 489 000 stipendiumid 344 000 muud kulud 145 000 Põllumajandusülikool 1 730 000 töötasu ja sotsiaalmaks 1 730 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala 8 140 000 Rahandusministeerium 800 000 Sellest arhitektuurimälestiste remont ja restaureerimine 800 000 Maksuamet 3 960 000 Sellest halduskulud 3 960 000 töötasu ja sotsiaalmaks 3 960 000 Tolliamet 3 380 000 Sellest halduskulud 480 000 töötasu ja sotsiaalmaks 480 000 tollindus 2 900 000 töötasu ja sotsiaalmaks 2 900 000 Siseministeeriumi valitsemisala 47 014 100 Siseministeerium 941 000 Sellest halduskulud 941 000 rahvastikuministrit teenindava personali kulud 341 000 kapitaalremont 600 000 Kaitsepolitseiamet 500 000 Kodakondsus ja Migratsiooniamet 400 000 Sellest halduskulud 400 000 muud kulud 400 000 Politseiamet 11 822 000 Sellest Politsei 10 457 000 töötasu ja sotsiaalmaks 10 267 000 kapitaalremont 190 000 Sisekaitse Operatiivrügement 180 000 töötasu ja sotsiaalmaks 180 000 Julgestusteenistus 592 000 töötasu ja sotsiaalmaks 592 000 Keskuurimisbüroo 593 000 töötasu ja sotsiaalmaks 593 000 Piirivalveamet 16 558 100 Sellest töötasu ja sotsiaalmaks 11 558 100 investeeringud 5 000 000 Päästeamet 16 793 000 Sellest keskuse kulud 486 000 töötasu ja sotsiaalmaks 486 000 munitsipaaltuletõrje ja päästeteenistused 12 811 000 töötasu ja sotsiaalmaks 12 811 000 Paldiski tuletõrje ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=11592&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    äriühingute ja äriühingute kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus dividendimäära kinnitamine 1998 aastaks Vabariigi Valitsuse 7 oktoobri 1997 a määrus nr 192 Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse RT I 1996 48 942 paragrahvi 9 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab 1 Kinnitada riigi äriühingute ja äriühingute kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus 1998 aasta riigieelarvesse makstavaks dividendimääraks 15 protsenti 1997 majandusaasta puhaskasumist 2

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=23097&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    16 11 1999 määrus number 352 jõustumiskuupäev 29 11 1999 redaktsioon 29 11 1999 AVALDATUD RT I 1999 87 795 Riigi äriühingute ja äriühingute kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus dividendimäära kinnitamine 2000 aastaks Vabariigi Valitsuse 16 novembri 1999 a määrus nr 352 Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse RT I 1996 48 942 73 õiend 1998 59 941 paragrahvi 9 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=32872&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    olema igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ka nõudeid taotleja poolt esitatavatele taotlust põhjendavatele dokumentidele 5 Juriidilisest isikust taotleja lisab riigi õigusabi taotlusele seaduse nõuetele vastava registrile esitatud asutamislepingu või asutamisotsuse ja registreeritud põhikirja koopia registrikaardi koopia ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja 6 Kui riigi õigusabi taotlejal on advokaadi nõusolek temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta ning taotleja soovib sellelt advokaadilt õigusteenust saada lisatakse taotlusele advokaadi nõusoleku kinnitus või esitatakse taotlus vastava advokaadibüroo kaudu RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 14 Taotleja majandusliku seisundi hindamine 1 Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid tema ülalpidamisel olevate isikute arvu eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid 2 Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse sõiduvajaduse ning sissetulekuga 3 Kui taotleja taotleb riigi õigusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara 4 Maksu ja Tolliamet esitab kohtu nõudmisel teatise riigi õigusabi taotleja ja tema perekonnaliikmete viimase aasta sissetuleku kohta või sissetulekuandmete puudumise kohta Teatise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Kohus võib riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt sealhulgas krediidiasutustelt nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul 6 Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses mida ei ole põhistatud RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 15 Riigi õigusabi andmise otsustamine 1 Kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras 2 Maa või halduskohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras Kohtus võib riigi õigusabi küsimusi otsustada kohtunikuabi RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 3 Riigi õigusabi andmise kahtlustatavale või süüdistatavale kriminaalmenetluses otsustab kohus prokuratuur või uurimisasutus tehes selle kohta määruse Kaitsja määramisel kriminaalmenetluses kõigil juhtudel ja väärteomenetluses juhul kui kaitsja osavõtt on kohustuslik antakse taotlejale riigi õigusabi käesoleva seaduse s 8 ettenähtud viisi määratlemata ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 4 Vajaduse korral määrab kohus prokuratuur või uurimisasutus riigi õigusabi osutamiseks tähtaja 5 Riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt le 16 Määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile edaspidi ka advokatuur RT I 21 05 2014 1 jõust 31 05 2014 5 1 Advokatuurile riigi õigusabi andmise määruse e toimiku menetlemise infosüsteemi edaspidi e toimiku süsteem kaudu saatmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 21 05 2014 1 jõust 31 05 2014 6 Uurimisasutus ja prokuratuur esitavad iga aasta 1 aprilliks valdkonna eest vastutavale ministrile aruande eelmisel kalendriaastal riigi õigusabi andmise kohta Aruande vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega 7 Kui riigi õigusabi taotluse edastas kohtule või muule asutusele mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi õigusabi taotluste edastamiseks pädev asutus saadetakse õigusabi taotluse kohta tehtud määruse ärakiri ka sellele asutusele RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 8 Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 16 Riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramine 1 Isikule riigi õigusabi andmise korral kohustusega osaliselt või täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud määratakse tema hüvitamiskohustus kindlaks proportsioonina või võimaluse korral konkreetses summas ja otsustatakse kas hüvitamine toimub ühekordse maksena või osamaksetena 2 Riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra määrab kohus kindlaks käesoleva seaduse 14 lõigetes 1 3 või 13 lõikes 5 nimetatud asjaolude põhjal arvestades asja olemust taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega 3 Kui isikule antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena määrab kohus võimaluse korral kindlaks ka hüvitamise tähtpäeva 4 Kui isikule antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena määrab kohus võimaluse korral kindlaks ka osamaksete suuruse ja nende tasumise tähtpäevad 5 Riigi õigusabi andmisel kohustusega ühekordse maksena või osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võib kohus riigi õigusabi saajat kohustada tasuma ettemaksu tema hüvitamiskohustuse täielikuks või osaliseks täitmiseks Ettemaksu tasumata jätmise korral isikule riigi õigusabi ei anta 17 Riigi õigusabi jätkuvus 1 Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 2 Kui isikule on antud riigi õigusabi kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetlus lõpetatakse asjas kuriteo tunnuste puudumise tõttu alustades selle asemel väärteomenetlust peab isik riigi õigusabi edasiseks saamiseks esitama kümne päeva jooksul käesolevas seaduses ettenähtud korras taotluse riigi õigusabi saamiseks käesoleva seaduse 10 lõike 3 kohaselt Kuni kohtu poolt isiku taotluse lahendamiseni jätkab varem nimetatud advokaat isikule riigi õigusabi osutamist selles asjas RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 3 Kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele 4 Asja menetlev kohus või kohus kelle pädevuses oleks menetleda kaebust täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri tegevuse peale võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine Kohus peab kõiki riigi õigusabi andmise eeldusi kontrollima kui õigusabi taotletakse esindamiseks täitemenetluses enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 ettenähtud uue hindamise korral on kohtul õigus vajaduse korral nõuda riigi õigusabi saajalt uue teatise esitamist oma majandusliku seisundi kohta ning küsida andmeid riigi õigusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu ja Tolliametilt krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt 6 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse Samaaegselt määrab kohus käesoleva seaduse s 25 ettenähtud korras kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa 7 Kohus või muu pädev asutus võib riigi õigusabi korras määratud osamaksete tasumise peatada või maksete suurust ja tasumise tähtaega muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 188 sätestatud korras Menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 189 sätestatust RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 18 Riigi õigusabi osutaja nimetamine RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 1 Advokatuur nimetab viivitamata kohtu prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 1 1 Advokatuurile kohtu prokuratuuri või uurimisasutuse taotluse e toimiku süsteemi kaudu esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 21 05 2014 1 jõust 31 05 2014 2 Kohtul prokuratuuril või uurimisasutusel ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega nimetada riigi õigusabi osutavat advokaati RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 3 Riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks või kaitsmiseks advokaadi kinnitus et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 18 1 Riigi õigusabi infosüsteem 1 Riigi õigusabi infosüsteem on riigi õigusabi osutamise korraldamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu mille eesmärk on 1 riigi õigusabi osutaja nimetamiseks andmete elektrooniline haldamine RT I 22 03 2013 9 jõust 01 04 2013 1 1 riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise elektrooniline haldamine RT I 22 03 2013 9 jõust 01 04 2013 2 advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse võimaldamine 3 riigi õigusabi teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine 4 statistilise ülevaate saamine riigi õigusabi teenuse osutamisest 2 Riigi õigusabi infosüsteemi vastutav töötleja on Eesti Advokatuur Riigi õigusabi infosüsteemi põhimääruse kehtestab Eesti Advokatuuri juhatus RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 19 Advokaadi keeldumine riigi õigusabi osutamisest 1 Kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve piirdub riigi õigusabi osutamine sellega et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 2 Advokaat ei või isikule riigi õigusabi osutada ning ta on kohustatud õigusteenuse osutamisest keelduma või alustatud õigusteenuse osutamise viivitamata lõpetama advokatuuriseaduse 44 lõikes 4 nimetatud asjaolu esinemisel ning samuti juhul kui tema enda või tema abikaasa või lähedase sugulase või tema abikaasa lähedase sugulase huvid samas asjas on vastuolus riigi õigusabi saaja huvidega 3 Advokaat võib advokatuuri juhatuse nõusolekul riigi õigusabi osutamise lõpetada advokatuuriseaduse 44 lõikes 5 nimetatud alusel või juhul kui ta on advokatuuriseaduse 45 lõikes 5 sätestatud korras vabastatud kutsesaladuse hoidmise kohustusest Kui riigi õigusabi osutamise lõpetamises ei ole süüdi riigi õigusabi saaja või kui advokaadi osavõtt menetlusest on seaduse järgi kohustuslik siis nimetab advokatuuri juhatus viivitamata uue riigi õigusabi osutava advokaadi RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 4 Kui advokaat lõpetab õigusteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ning ta neist õigusteenuse osutamist välistavatest asjaoludest õigusteenuse osutamise alustamisel teadis või pidi teadma siis osutatud riigi õigusabi eest temale tasu ei maksta 5 Kui advokaat lõpetab õigusteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel makstakse talle riigi õigusabi osutamise eest tasu tehtud töö järgi See tasu arvatakse riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse hulka Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel lõpetatud õigusteenuse osutamisega seotud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest riigi õigusabi saajat ei vabastata 20 Riigi õigusabi osutaja vahetamine 1 Riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega Uus riigi õigusabi osutaja nimetatakse kohtu prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel käesoleva seaduse s 18 sätestatud korras Sellisel juhul otsustab kohus prokuratuur või uurimisasutus endisele riigi õigusabi osutajale hüvitatava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruse RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 2 Kui riigi õigusabi osutajal ei ole võimalik käesolevast seadusest tulenevalt jätkata riigi õigusabi saajale õigusteenuse osutamist esitab ta kohtule prokuratuurile või uurimisasutusele taotluse määrata uus riigi õigusabi osutaja Uus riigi õigusabi osutaja nimetatakse käesoleva seaduse s 18 sätestatud korras RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 3 Riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuurist väljaarvamise väljaheitmise või tema kutsetegevuse peatamise või pikaajalise töövõimetuse või surma korral samuti muul seaduses sätestatud juhul nimetab advokatuur senise riigi õigusabi osutaja või riigi õigusabi saaja taotlusel või kohtu prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel või omal algatusel uue riigi õigusabi osutaja käesoleva seaduse s 18 sätestatud korras RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 3 1 Kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi saajalt ja advokaadilt selgituse esitamist Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 4 Riigi õigusabi osutaja vahetamisel jätkab uus riigi õigusabi osutaja isikule õigusteenuse osutamist sealt kust see senisel riigi õigusabi osutajal pooleli jäi Senisele riigi õigusabi osutajale makstakse riigi õigusabi tasu vastavalt tehtud tööle ning hüvitatakse tema kantud riigi õigusabi kulud 4 peatükk ADVOKAADILE RIIGI ÕIGUSABI TASU MAKSMINE JA RIIGI ÕIGUSABI KULUDE HÜVITAMINE 21 Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 1 Riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu 2 Riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega 3 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra edaspidi tasude ja kulude kord kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu Advokatuuri juhatus võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta Advokatuuri juhatus kehtestab tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatuse arvestusega et riigi õigusabi oleks tagatud eelarveaasta lõpuni Advokatuuril on kohustus tagada riigi õigusabi kohane ja katkematu osutamine ka juhul kui riigieelarvest eraldatud rahast eelarveaasta lõpuni ei jätku RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 3 1 Advokatuuri juhatus avaldab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri veebilehel hiljemalt 15 päeva enne selle jõustumist Advokatuuri juhatus edastab eelnimetatud korra ja tasumäärad enne nende jõustumist ka kohtutele ning uurimisasutuste ja prokuratuuri keskasutustele RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 3 2 Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud eraldab Justiitsministeerium kuni riigieelarve vastuvõtmiseni iga kuu advokatuurile riigi õigusabi tasu ja kulude katmiseks ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta eelarve asjaomasest kulust RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 3 3 Riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra e toimiku kaudu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 22 03 2013 9 jõust 01 01 2014 4 Riigi õigusabi osutamise suhtes ei kohaldu advokatuuriseaduse 45 lõikes 1 ettenähtud advokaadi poole pöördumise ning õigusteenuse eest makstud tasu suuruse konfidentsiaalsuse nõue 22 Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine 1 Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule uurimisasutusele või prokuratuurile taotluse milles märgitakse 1 käesoleva seaduse 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel maksmisele kuuluv tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kantud kulud koos arvutuskäiguga arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut 2 riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud nende tegemisele kulunud põhjendatud aeg iga toimingu tegemise kuupäev ning toimingu algus ja lõppkellaaeg kui riigi õigusabi tasu arvestatakse ajatasuna 3 riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud ning iga toimingu tegemise kuupäev kui riigi õigusabi tasu arvestatakse koondtasuna 4 põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 2 Taotlusele lisatakse advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt kulude kandmist tõendavad dokumendid kui kohtul uurimisasutusel või prokuratuuril ei ole võimalik kulude kandmist kontrollida elektroonilisel teel RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 3 Advokaat esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse süüteoasjade kohtueelses menetluses iga menetlustoimingu lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest Riigi õigusabi osutamisel täitemenetluses õigusdokumendi koostamisel või isiku õigusnõustamisel või esindamisel muul viisil esitatakse taotlus pärast õigusabi osutamise lõpetamist RT I 2009 67 460 jõust 01 01 2010 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse vormi kehtestab advokatuuri juhatus Advokaat on kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse elektrooniliselt välja arvatud valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud juhtudel ja korras Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada taotluse esitamise tingimuste ja viisi kohta täpsemad nõuded ja korra RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 5 Taotluse vormi kasutamine ja selle esitamise korra järgimine on advokaadile kohustuslik Taotlus jäetakse läbi vaatamata kui riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ei esitata vormikohast taotlust taotluses ei ole märgitud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt nõutud andmeid või kui taotlust ei esitata kehtestatud korras RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 6 Riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks käesoleva seaduse 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 7 Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest Käesolevas lõikes sätestatu kindlaksmääramiseks võib kohus uurimisasutus või prokuratuur nõuda advokaadilt lisaselgitusi või dokumente RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 23 Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise kord 1 Kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides 2 Väljaspool kohtumenetlust määrab maakohus või halduskohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks hagita menetluses RT I 21 05 2014 1 jõust 01 01 2015 3 Uurimisasutus või

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=63503&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    infosüsteemile kehtestatud nõuete tagamise uuringuid konverentse seminare nõupidamisi ja sümpoosione ning ametnike ja töötajate täienduskoolitust 15 tagab riigi infosüsteemi toimimiseks vajaliku tehnilise varuvõimsuse RT I 27 12 2013 1 jõust 01 01 2014 16 korraldab muude riigile vajalike üldiste infotehnoloogiliste valdkondade planeerimist arendamist ja haldamist 17 võib korraldada riigi infosüsteemi kuuluvate infosüsteemide rakendus ja andmebaasiserverite arendamist ja haldamist inkubatsiooniperioodil 18 võib korraldada riigi poolt pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste arendamist ja haldamist 19 osaleb riigi infosüsteemi arendamisega seotud strateegiate arengukavade sihtprogrammide ja eelarvete väljatöötamisel 20 osaleb oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemisel nende muutmiseks ja täiendamiseks 21 töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid 22 teeb koostööd teiste valitsusasutuste kohaliku omavalitsuse üksuste sihtasutuste mittetulundusühingute ettevõtlus ja tarbijaorganisatsioonidega ning teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega täidab erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektide sealhulgas Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide rakendamisega seotud ülesandeid õigusaktidega ettenähtud korras 23 esindab riiki rahvusvahelisel suhtlemisel oma valdkonnas õigusaktidega ettenähtud korras 24 koostab ameti eelarve eelnõu ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande 25 valdab ja kasutab ameti valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud tingimustel 26 nõustab teisi riigiasutusi riigi infosüsteemi kindlustavate komponentidega seotud probleemide lahendamisel 27 teavitab avalikkust arengutest muudatustest ja saavutatud tulemustest oma tegevusvaldkonnas 28 täidab muid õigusaktidega määratud ülesandeid 3 peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 10 Struktuuriüksused 1 Ameti struktuuriüksused on küberturvalisuse teenistus infrastruktuuri osakond arhitektuuri osakond teenuste halduse osakond struktuuritoetuse osakond kommunikatsiooniosakond ja administratiivteenistus Lisaks võivad ameti struktuuri kuuluda ametnikud või töötajad kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus ning kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale RT I 11 11 2015 1 jõust 14 11 2015 2 Teenistuse koosseisu võivad kuuluda osakonnad ja osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud ja töötajad kes ei ole ühegi talituse koosseisus vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse ameti või tööjuhendiga RT I 27 12 2013 1 jõust 01 01 2014 3 Ameti ametnike ja töötajate koosseisu kinnitab minister peadirektori ettepanekul 4 Kehtetu RT I 27 12 2013 1 jõust 01 01 2014 11 Struktuuriüksuse struktuur ja ülesanded ning ametnike ja töötajate õigused kohustused ja vastutus RT I 27 12 2013 1 jõust 01 01 2014 1 Struktuuriüksuse struktuur ja ülesanded määratakse peadirektori poolt kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega RT I 27 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Ametnike ja töötajate õigused kohustused ja vastutus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ameti või tööjuhendiga 12 Struktuuriüksuse juhtimine Struktuuriüksust juhib peadirektori asetäitja osakonnajuhataja või peadirektori määratud ametnik või töötaja kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise eest RT I 27 12 2013 1 jõust 01 01 2014 13 Ameti struktuuriüksused ja nende põhiülesanded 1 Küberturvalisuse teenistuse põhiülesanne on täita Eesti riigi tasemel CERT Computer Emergency Response Team ülesandeid sealhulgas käsitleda Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente tegeleda ennetavate tegevustega turvaintsidentide ärahoidmiseks suurendada kasutajate turvateadlikkust ning koostada raporteid Eesti arvutivõrkudes toimunud intsidentide ja pahavara leviku kohta Samuti analüüsib teenistus elutähtsate teenuste infosüsteemide ja riigi infosüsteemi turvariske osaleb kaitsemeetmete ja regulatsioonide väljatöötamisel ja muutmisel teeb nende meetmete rakendamise üle järelevalvet ning nõustab elutähtsate teenuste osutajaid ja riigiasutusi turvariskide valdkonnas Lisaks

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=126400&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    läbiarutamine esitatud töödega tutvumine ning ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks Komisjoni töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus 3 Komisjon avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad üleriigilise levikuga ajalehe kaudu hiljemalt iga aasta 1 veebruariks Paragrahv 6 Preemiate määramine ja üleandmine 1 Preemiad määrab Vabariigi Valitsus komisjoni esimehe ettepaneku alusel 2 Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval 2 peatükk RIIGI KULTUURISTIPENDIUMID Paragrahv 7 Riigi kultuuristipendiumid Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid edaspidi stipendium määratakse riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule juriidilisele isikule või asutusele Paragrahv 8 Stipendiumide arv ja suurus 1 Igal aastal määratakse 20 stipendiumi 2 Stipendiumi suurus määratakse igal aastal riigieelarves 3 Riigi kultuuristipendium antakse haldusmenetluse seaduses RT I 2001 58 354 sätestatud korras kui käesolev seadus ei näe ette teisiti RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 Paragrahv 9 Ettepanekute ja taotluste esitamine Ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada 1 loomeliidud 2 teised juriidilised isikud ja asutused kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri ja haridusalane tegevus 3 kohalikud omavalitsused Paragrahv 10 Stipendiumi määramine 1 Stipendiumi määrab kultuuriminister oma käskkirjaga kus näidatakse ära stipendiumi kasutamise eesmärk 2 Kultuuriministeerium avalikustab stipendiumide määramise otsused üleriigilise levikuga ajalehe kaudu Paragrahv 11 Aruande esitamine ja avalikustamine 1 Stipendiumi saaja on kohustatud esitama Kultuuriministeeriumile stipendiumi kasutamise aruande 2 Stipendiumide kasutamise aruanded avalikustatakse käesoleva seaduse paragrahv 10 lõikes 2 sätestatud korras 3 peatükk RK s 15 10 2003 jõust 15 11 2003 RT I 2003 68 462 RIIGI KEELEAUHIND RK s 15 10 2003 jõust 15 11 2003 RT I 2003 68 462 12 Riigi keeleauhind 1 Riigi F J Wiedemanni keeleauhind edaspidi auhind määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel korraldamisel õpetamisel propageerimisel või kasutamisel 2 Auhinnaga kaasneb

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=27883&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    08 2002 RT I 2002 66 401 7 Registri pidamiseks vajalikud andmed on 1 asutuse andmete registrisse kandmise kuupäev 2 asutuse andmete registri arhiivi kandmise kuupäev 3 asutusele antav registrikood 4 asutuse ettevõtteregistri registrikood 5 tegevusalakood Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 6 asukohakood Eesti Vabariigi haldus ja asustusjaotuse klassifikaator 7 andmed registri dokumentide vastuvõtmise ja väljastamise kohta VV m 23 07 2002 Nr 235 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 401 8 Registrisse kantavatel andmetel on informatiivne tähendus III REGISTRISSE ANDMETE ESITAJAD 9 Registrisse andmete esitajad on 1 valitsusasutused 2 valitsusasutuste hallatavad riigiasutused 3 valla või linna ametiasutused 4 valla või linna ametiasutuste hallatavad asutused 5 põhiseaduslikud institutsioonid ja neid teenindavad asutused 6 Vabariigi Valimiskomisjon 7 kohtud 8 avalik õiguslikud juriidilised isikud 9 avalik õiguslike juriidiliste isikute asutused VV m 18 07 2013 Nr 117 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 3 10 Käesoleva põhimääruse punkti 9 alapunktis 4 nimetatud asutuste andmed võib esitada registri volitatud töötlejale valla või linna ametiasutus teavitades sellest eelnevalt valla või linna ametiasutuse hallatavat asutust VV m 18 07 2013 Nr 117 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 3 11 Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja 12 Andmed esitatakse vastutava töötleja poolt antud vormide ja juhiste kohaselt IV ASUTUSE REGISTREERIMINE JA REGISTRISSE KANTAVATE ANDMETE MUUTMINE VV m 23 07 2002 Nr 235 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 401 13 Asutuse registrisse kandmise aluseks on VV m 23 07 2002 Nr 235 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 401 1 seadus millega avalik õiguslik juriidiline isik on asutatud või põhiseaduslik institutsioon Vabariigi Valimiskomisjon kohus on moodustatud VV m 23 07 2002 Nr 235 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 401 VV m 26 10 2006 Nr 226 jõust 11 11 2006 RT I 2006 48 365 VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 2 otsus millega avalik õigusliku juriidilise isiku asutus on moodustatud VV m 23 07 2002 Nr 235 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 401 3 seadus Vabariigi Valitsuse korraldus ministri määrus riigisekretäri käskkiri või maavanema korraldus millega riigiasutus on moodustatud või VV m 30 10 2002 Nr 330 jõust 08 11 2002 RT I 2002 91 525 4 kohaliku omavalitsuse volikogu õigusakt millega kohaliku omavalitsuse asutus on moodustatud VV m 23 07 2002 Nr 235 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 401 14 Asutused esitavad registri volitatud töötlejale digitaalselt allkirjastatud käesoleva põhimääruse punktis 6 loetletud andmed 15 tööpäeva jooksul asutuse moodustamisakti või asutamise või moodustamise seaduse jõustumisest arvates VV m 18 07 2013 Nr 117 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 3 15 Kui andmete esitamisel ei ole järgitud käesoleva põhimääruse punkti 12 alusel kehtestatud korda nõuab registri volitatud töötleja enne andmete registrisse sisestamist nende täiendamist või parandamist Registri volitatud töötleja registreerib asutuse 20 tööpäeva jooksul andmete nõuetekohasest esitamisest arvates Puuduvate andmete esitamata jätmisel asutust ei registreerita VV m 18 07

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=33164&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ERASTAMISEST LAEKUVA RAHA KASUTAMISE SEADUS Paragrahv 1 9 Kehtetu RK s 03 04 96 nr 153 jõust 03 05 96 RT I 1996 26 529 Paragrahv 10 Tunnistatakse kehtetuks 1 Eesti Vabariigi seaduse Riiklike ja munitsipaalettevõtete erastamise kohta RT 1990 22 277 1992 23 320 paragrahv 7 2 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991 aasta 15 augusti otsus Varade erastamisest Eesti Vabariigi erastamise reservfondi laekuvate summade kasutamise põhimõtete ja korra kinnitamise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8678&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive