archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    I Salevesta DOC failina I Tagasi Rahvusvahelise autoveo litsentsi väljaandmise juhendi kinnitamine Teede ja sideministri 25 01 1995 määrus number 3 jõustumiskuupäev 22 02 1995 redaktsioon 01 01 1996 Rahvusvahelise autoveo litsentsi väljaandmise juhendi kinnitamine Teede ja sideministri määrus 25 jaanuarist 1995 Nr 3 Rahvusvahelise autoveo korrastamiseks määran 1 Kinnitada juurdelisatud Rahvusvahelise autoveo litsentsi väljaandmise juhend 2 Lugeda kehtetuks teede ja sideministri 29 märtsi 1993 a määrusega nr 5 kinnitatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13734&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    isiku organite ja osanike või liikmete isiklikule seadusest tulenevale vastutusele juriidilise isiku kohustuste eest 31 Eesti õiguse üldist kehtivust omavad sätted Käesolevas peatükis sätestatu ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist mida tuleb kohaldada sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest 32 Kohaldatava õiguse valik 1 Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust mille kohaldamises pooled on kokku leppinud 2 Pooled võivad valida kohaldatava õiguse kogu lepingule või selle osale kui leping on selliselt jagatav 3 Asjaolu et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse koos välisriigi kohtualluvuse valikuga või ilma selleta olukorras kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide kohaldamist millest ei või tehinguga kõrvale kalduda imperatiivsed sätted 4 Kohaldatava õiguse muutmine pärast lepingu sõlmimist ei mõjuta lepingu vormilist kehtivust käesoleva seaduse 37 kohaselt ega mõjuta kolmandate isikute õigusi 5 Õiguse valiku kokkuleppe sisulise ja vormilise kehtivuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse des 36 ja 37 sätestatut 33 Õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus 1 Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse 32 kohaselt valitud kohaldatakse lepingule selle riigi õigust millega leping on kõige tugevamalt seotud Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust 2 Eeldatakse et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse Kui leping on sõlmitud selle poole majandus või kutsetegevuse raames kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse eeldatakse et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga kus asub selle poole peamine tegevuskoht Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas siis eeldatakse et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga kus see teine tegevuskoht asub 3 Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kui lepingule iseloomulikku kohustust ei ole võimalik kindlaks määrata 4 Kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja eeldatakse et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga 5 Veolepingu puhul eeldatakse et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga kus asub lepingu sõlmimise ajal vedaja peamine tegevuskoht kui selles riigis asub ka reisi lähte või sihtkoht või kaubaveolepingute puhul saatja peamine tegevuskoht peale või mahalaadimiskoht Kaubaveolepingute kohta sätestatut kohaldatakse kõikidele lepingutele mille põhieesmärk on kaupade vedu 6 Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 5 ei kohaldata kui asjaoludest nende kogumis selgub et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga 34 Tarbijalepingud 1 Tarbijalepingute puhul ei tohi õiguse valik viia selleni et tarbijalt võetakse talle tema elukohariigi imperatiivsete sätetega tagatud kaitse 1 kui lepingu sõlmimisele eelnes tarbija elukohariigis spetsiaalselt temale suunatud pakkumine või reklaam ja kui tarbija on selles riigis teinud lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud 2 kui tarbija lepingupartner või tema esindaja on tarbijalt tema elukohariigis vastu võtnud tellimuse 3 kui leping puudutab kaupade müüki ja tarbija on sõitnud oma elukohariigist teise riiki ja seal oma tellimuse esitanud kui see reis oli korraldatud müüja poolt eesmärgiga kallutada tarbijat lepingut sõlmima 2 Kui kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse 32 kohaselt valitud kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaoludel sõlmitud tarbijalepingutele tarbija elukohariigi õigust 3 Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata veolepingutele ja teenuste osutamise lepingutele kui tarbijale osutatakse teenuseid ainult väljaspool tarbija elukohariiki Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pakettreisilepingutele 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel sõlmitud tarbijalepingu vormile kohaldatakse tarbija elukohariigi õigust 35 Töölepingud 1 Töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni et töötajalt võetakse kaitse mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 2 Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust kus 1 töötaja lepingut täites harilikult oma tööd teeb isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis 2 asub tegevuskoht mille kaudu töötaja on tööle võetud kui töötaja ei tööta harilikult ühes ja samas riigis 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kui asjaoludest nende kogumis selgub et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust 36 Lepingu sisuline kehtivus 1 Lepingu või selle sätte kehtivus määratakse riigi õiguse alusel mis kuuluks kohaldamisele kui leping või selle säte oleks kehtiv 2 Kui asjaolusid arvestades ei oleks õiglane kohaldada ühe poole tegevuse tagajärgedele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust võib see pool oma elukohariigi õigusele tuginedes väita et ta ei ole lepingut sõlminud 37 Lepingu vormiline kehtivus 1 Kui leping sõlmitakse isikute vahel kes asuvad eri riikides on leping vormiliselt kehtiv kui see vastab neist riikidest ühe riigi õiguse vorminõuetele või lepingule kohaldatava õiguse vorminõuetele 2 Kui leping sõlmitakse esindaja kaudu on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel määravaks riik kus esindaja viibib 3 Leping mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja kasutamise õigus on vormiliselt kehtiv kui see vastab kinnisasja asukohariigi õiguse vorminõuetele 38 Nõude loovutamine 1 Nõude loovutamise korral kohaldatakse uue ja vana võlausaldaja vahelisele suhtele selle riigi õigust millele allub uue ja vana võlausaldaja vaheline leping 2 Loovutatavale nõudele kohaldatav õigus määrab nõude loovutatavuse uue võlausaldaja ja võlgniku vahelise suhte eeldused mille alusel uus võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse täitmist samuti selle millal loetakse võlgnik kohustuse täitnuks 3 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka nõuete pantimisele 39 Nõude üleminek seaduse alusel 1 Kui kolmas isik peab rahuldama võlausaldaja nõude määrab kolmanda isiku kohustusele kohaldatav õigus kas tal on õigus kasutada võlgniku suhtes õigusi mis võlausaldajal olid võlgniku suhtes nendevahelisele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka siis kui mitu isikut peab rahuldama sama nõude ja üks neist on selle rahuldanud 2 jagu Kindlustuslepingud 40 Kohaldamisala Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kindlustuslepingutele mille puhul kindlustatakse Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumidel asuvaid kindlustusriske Käesoleva jao sätteid ei kohaldata edasikindlustuslepingutele 41 Kindlustusriski asukoht 1 Mitte elukindlustuslepingute korral on kindlustusriski asukohariigiks 1 kinnisasjadega eelkõige ehitiste ja rajatistega seotud riskide kindlustamisel ning sama lepinguga hõlmatud sisustusega seotud riskide kindlustamisel nende asjade asukohariik 2 Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi registrisse kantavate sõidukitega seotud riskide kindlustamisel riik kus sõiduk tuleb registreerida 3 reisi ja puhkuseriskide kindlustamisel kuni neljaks kuuks sõlmitud kindlustuslepinguga riik kus kindlustusvõtja on teinud lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud 2 Elukindlustuslepingute ja käesoleva paragrahvi lõikes

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=47611&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nominaalkestus on üldjuhul kolm ja pool aastat koos lisaspetsialiseerumisega neli ja pool aastat 3 Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon 4 Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega 5 Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras 6 Ämmaemandaõppe ja õeõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2004 45 316 jõust 27 05 2004 15 1 Kutseõpe RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 1 Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe õppekavadel mille õpiväljundid vastavad kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku viiendale tasemele Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis ja tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis võib toimuda kutseõppe tasemeõpe Kutseõppe läbiviimise õigus antakse rakenduskõrgkoolile kutseõppeasutuse seaduse 3 peatükis kehtestatud korras 2 Kutseõppe avamise kooskõlastab rakenduskõrgkool ministeeriumiga mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub 3 Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava õppekorraldust õpetajaid finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja selle pikendamist reguleerivad sätted RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 15 2 Magistriõpe 1 Magistriõppe õppekava rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad ülikooliseaduse magistriõpet reguleerivad sätted käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Magistriõpe võib rakenduskõrgkoolis toimuda järgmistel tingimustel 1 jätkuna samal õppesuunal toimuvale rakenduskõrgharidusõppe õppekavale RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2011 2 kehtetu RT I 12 12 2011 1 jõust 13 12 2011 3 rakenduskõrgkooli rektor vastab käesoleva seaduse s 8 sätestatud rektorikandidaadile esitatavatele nõuetele RT I 2006 49 369 jõust 20 11 2006 3 Rakenduskõrgkoolile antakse magistriõppe läbiviimise õigus õppekavapõhiselt kohaldades õiguse taotlemisele taotluse menetlemisele ning õppekaval õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamisele käesoleva seaduse 16 1 lõigetes 2 12 kehtestatud korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega Pärast magistriõppe õppekaval õppe läbiviimise õiguse andmist kantakse õppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 08 11 2010 4 jõust 01 01 2011 4 Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat 5 Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 16 Kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2011 16 1 Õppe läbiviimise õiguse andmine 1 Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad mis on kinnitatud rakenduskõrgkooli nõukogus ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi 2 Õppekavagrupid milles rakenduskõrgkoolil on õigus õppekavasid avada ning rakenduskõrgkoolis antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas 3 Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab rakenduskõrgkool vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust taotluse ministeeriumile mille hallatav riigiasutus ta on RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Kui uues õppekavagrupis taotleb õppekava avamist rakenduskõrgkool mis ei ole Haridus ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus edastab ministeerium mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub taotluse ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates Haridus ja Teadusministeeriumile 5 Rakenduskõrgkool lisab taotlusele 1 andmed õppekavade kohta mille alusel õpet soovitakse läbi viia sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid 2 andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta 3 andmed õppe ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta 4 põhjendused õppe avamise vajaduse kohta sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse ja erialaliitude ettepanekud 5 kehtetu RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 6 Haridus ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi mille käigus hinnatakse kas õppe kvaliteet sealhulgas rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele ning kas õppe avamine on põhjendatud Haridus ja Teadusministeerium kaasab õppe kvaliteedi hindamisse kõrghariduse kvaliteediagentuuri Ekspertiisi kulud kannab taotleja välja arvatud 21 lõikes 6 nimetatud juhul RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 7 Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli merehariduse õppekava edastab valdkonna eest vastutav minister enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ekspertiisi kooskõlastamiseks Veeteede Ametile Rakenduskõrgkool edastab Veeteede Ametile täiendavalt tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekirja Veeteede Amet hindab kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele kas praktilisi erialasid õpetavatel õppejõududel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega valdkonna eest vastutavale ministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest arvates 8 Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul 1 anda rakenduskõrgkoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom 2 anda rakenduskõrgkoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom 9 Kui valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud ettepaneku määrab ta tähtaja mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 3 7 sätestatud korras 10 Kui valdkonna eest vastutav minister jätab ekspertiisi tulemustest lähtudes uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitatud taotluse rahuldamata kinnitab ta taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga 11 Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigus kehtetuks kui 1 teenistusliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud rakenduskõrgkooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 teenistusliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud et käesoleva paragrahvi lõike 5 punktide 1 3 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või rakenduskõrgkooli juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 rakenduskõrgkool ei ole täitnud käesoleva seaduse 21 lõikes 2 või 21 1 lõikes 2 sätestatud kohustusi 4 ministri ettepanekul kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub on algatatud rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine 5 valdkonna eest vastutaval ministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid 12 Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kehtetuks lõpetab rakenduskõrgkool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2011 17 Õppekeel Rakenduskõrgkooli õppekeel on eesti keel Teiste keelte kasutamise otsustab minister kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 18 Täiskoormusega osakoormusega ja eksternõpe 1 Rakenduskõrgkoolis võib toimuda täiskoormusega õpe osakoormusega õpe või eksternõpe 2 Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti Rakenduskõrgkooli nõukogu võib nimetada õppekavad mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe ja õppekavad mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded 3 Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Üliõpilane määrab rakenduskõrgkooli astudes oma täis või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal välja arvatud kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe Järgmistel õppeaastatel arvestab rakenduskõrgkool üliõpilase täis või osakoormusega õppimise määramisel kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib rakenduskõrgkool üle osakoormusega õppesse üliõpilast rakenduskõrgkoolist välja arvamata RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 4 1 Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 5 Riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilastel on õigus õppida osakoormusega üksnes riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud juhtudel 6 Eksternõppes on õppimine õppuri iseseisev tegevus mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada rakenduskõrgkoolis osutatavaid õppekavajärgseid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris 7 Üliõpilasele ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemeõpet reguleerivad sätted RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 19 Rakenduskõrgkooli lõpetamine 1 Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami antakse lõpetajale diplom või käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ühisdiplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega cum laude valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud tingimustel 2 1 Rakenduskõrgkoolil on õigus väljastada ainult riiklikke lõpudokumente Rakenduskõrgkool väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 2 Rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi diploma supplement 2 3 Kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 4 Kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 5 Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 6 Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses antakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule 1 ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 1 kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 5 kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust 2 kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 7 Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab rakenduskõrgkool isikule tasuta RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega 4 Rakenduskõrgkoolide väljaantud lõpudokumendid kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 2004 56 404 jõust 01 09 2004 20 Täiendusõpe RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 1 Täiendusõpe on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Rakenduskõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 21 Institutsionaalne akrediteerimine RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 1 Rakenduskõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine mille käigus hinnatakse rakenduskõrgkooli juhtimise töökorralduse õppe ja teadustegevuse ning õppe ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele rakenduskõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 2 Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada et ülikooliseaduse s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga ja ministeeriumiga mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 3 Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur 1 annab hinnangu et rakenduskõrgkooli juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele ning teeb otsuse akrediteerida rakenduskõrgkool seitsmeks aastaks 2 annab hinnangu et rakenduskõrgkooli juhtimises töökorralduses õppe ja teadustegevuses või õppe ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida rakenduskõrgkool kolmeks aastaks 3 annab hinnangu et rakenduskõrgkooli juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele ning teeb otsuse rakenduskõrgkooli mitte akrediteerida RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister 1 annab rakenduskõrgkoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või 2 teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada rakenduskõrgkoolile antud õigus õppekavagruppides õpet läbi viia ja vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada kehtetuks ning algatab rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 5 Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 6 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul algatab valdkonna eest vastutav minister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse 16 1 lõikeid 2 5 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest RT I 08 11 2010 4 jõust 01 01 2011 21 1 Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine 1 Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 2 Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada et ülikooliseaduse 10 alusel loodud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga ja ministeeriumiga mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 3 Kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 peatükk LIIKMESKOND 22 Liikmeskond RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 1 Rakenduskõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor prorektor prorektorid õppejõud teadustöötajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 2 Üliõpilane on isik kes on vastu võetud immatrikuleeritud rakenduskõrgkooli rakenduskõrgharidus või magistriõppe täis või osakoormusega õppesse RT I 2010 7 29 jõust 01 08 2010 2 1 Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik vastu immatrikuleeritakse igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse kus ta õpet läbib RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 Käesoleva seaduse tähenduses on õpilaseks rakenduskõrgkoolis kutseõppes õppija Õpilasele laienevad kutseõppeasutuse seadusega õpilasele kehtestatud õigused ja kohustused RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 23 Õppejõud teadustöötajad ja teised töötajad 1 Rakenduskõrgkooli õppejõud on professorid dotsendid lektorid assistendid ja õpetajad Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks 2 Professor on rahvusvahelisel tasemel uurimis ja arendustegevuses või muus loometegevuses osalev oma kutseala juhtiv õppejõud kes korraldab ja viib läbi õpet juhib uurimis ja arendustegevust või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi õppejõude ja teadustöötajaid 3 Dotsent on õppejõud kes aktiivselt osaleb uurimis ja arendustegevuses või muus loometegevuses ja võib juhtida oma kutseala uurimis ja arendustegevust või muud loometegevust viib läbi õpet ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude 4 Lektor on õppejõud kes viib läbi õpet võib juhtida uurimis ja arendusprojekte või muud loometegevust ning juhendab nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi 5 Assistent viib läbi õpet juhendab praktilise töö ja praktika läbimist ja üliõpilaste lõputöid ning osaleb uurimis ja arendustegevuses või muus loometegevuses 6 Õpetaja viib läbi seminare praktikume harjutustunde ja täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid 7 Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse ametisse konkursi korras RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 8 Konkurssi välja kuulutamata võib korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoha täita kvalifikatsiooninõuetele vastava õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega ja sõlmida temaga tähtajalise töölepingu kui 1 õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud või 2 ametikohal tehtav töö on ajutise tähtajalise iseloomuga RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 8 1 Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud juhul sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni ametikoha täitmiseni konkursi korras kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 9 Rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid 10 Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest 11 Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla sõjaväelise auastmega ametikoht Sõjaväelise auastmega ametikohale võib nimetada vaid tegevväelase kes vastab kõrgharidusstandardis sätestatud kvalifikatsiooninõuetele Tegevväelase nimetamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 7 9 sätestatut Tegevväelase nimetamisel sõjaväelise auastmega ametikohale lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatust RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 12 Nõukogu võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta ja saada emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras 13 Rakenduskõrgkooli teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestatakse teadus ja arendustegevuse korralduse seaduses Rakenduskõrgkooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises 14 Rakenduskõrgkooli töötajate töösuhteid reguleeritakse töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohaselt Sõjaväelise auastmega ametikohal oleva tegevväelase töösuhtele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadust RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 15 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla politsei pääste maksu ja tolliametniku või vanglaametniku ametikoht RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 23 1 Erinevus tähtajaliste töölepingute sõlmimisel Rektori prorektori või külalisõppejõuga tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimisel või tähtajalise töölepingu pikendamisel ei muutu töösuhe tähtajatuks RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 23 2 Õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimine 1 Rakenduskõrgkool atesteerib oma korralist õppejõudu ja teadustöötajat tema iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra 2 Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi atesteerimist võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras 3 Sõjaväelise auastmega ametikohal oleva tegevväelase vastavust ametikohale hinnatakse ja selle tulemusi arvestatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 24 Üliõpilaste õigused ja kohustused 1 Üliõpilasel on õigus 1 valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest 1 1 ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume laboratooriume arvutisaale raamatukogusid inventari seadmeid ja muid vahendeid vastavalt rakenduskõrgkoolis kehtestatud korrale 2 1 omandada kõrgharidust õppekulusid hüvitamata kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 3 valida oma esindajaid ja olla valitud rakenduskõrgkooli üliõpilasesindusse 3 1 õpi ja karjäärinõustamisele RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks 5 saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras 6 saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust 7 saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat aja või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 8 saada rakenduskõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni 9 saada üliõpilaspilet valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras 10 kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 11 kasutada muid seaduse rakenduskõrgkooli põhimääruse sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi 2 Üliõpilased peavad järgima käesoleva seaduse rakenduskõrgkooli põhimääruse sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest 3 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laieneb ametnike eetikakoodeks Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib üliõpilasele laiendada politsei vangla pääste ja avaliku teenistuse ametnikele ettenähtud õigusi ja kohustusi kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus ja punktis 5 nimetatud õigus saada õppetoetust üliõpilasele ei laiene RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 1 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele makstakse stipendiumi mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister määrusega RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 4 Tegevteenistuses olevale riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laienevad käesolevas paragrahvis sätestatud õigused riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega sätestatud ulatuses Põhimäärus laiendab vastavad õigused niivõrd kuivõrd need ei ole vastuolus kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooniga RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 5 Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli üliõpilasel kes õpib meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval õppekaval on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 25 Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus 1 Rakenduskõrgkooli üliõpilased ja õpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 Üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega üliõpilaselu küsimusi lähtudes üliõpilaste huvidest vajadustest õigustest ning kohustustest 3 Üliõpilaskonnal on õigus 1 moodustada vastavalt õigusaktidele esindus täitev ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd 3 valida oma esindajaid rakenduskõrgkooli nõukogusse 3 1 teha ettepanekuid rakenduskõrgkooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt rakenduskõrgkooli vastavas tegevuses RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada 4 Üliõpilaskonnal on põhikiri kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus täite ja järelevalveorganite moodustamise kord õigused kohustused ja vastutus nende organite töökorralduse põhimõtted üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 5 Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud korras Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kui see vastab seadustele seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele 6 Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus kes esindab üliõpilaskonda suhetes rakenduskõrgkooliga Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide asutuste ja isikutega 7 Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel rakenduskõrgkooli üliõpilastel Rakenduskõrgkooli moodustamise või ümberkorraldamise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond Üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 8 Rakenduskõrgkooli eelarves nähakse ette vahendid mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks Üliõpilasesindus käsutab nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 5 peatükk FINANTSEERIMINE JA EELARVE 26 Finantseerimine 1 Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise kulud kaetakse rakenduskõrgkoolile riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahus ja õppekulude hüvitamisest laekunud vahenditest Kutseõppe läbiviimise kulud kaetakse vastavalt kutseõppeasutuse seadusele RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Teadus ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus ja arendustegevuse korralduse seadusele 27 Tegevustoetuse eraldamine ja õppekulude hüvitamine 1 Rakenduskõrgkoolidele riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisele kohaldatakse ülikooliseaduse 50 1 lõigetes 1 3 sätestatut 2 Sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetuse eraldamise alused tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppekohtade arvu kinnitab valdkonna eest vastutav minister kaitseväe juhataja ettepanekul 4 Rakenduskõrgkoolile tegevustoetuse eraldamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga arvestades muu hulgas prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul ning ministeeriumide omavalitsusüksuste liitude ja registreeritud kutse ja erialaliitude ettepanekutega Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse 1 tegevustoetuse maht 2 rakenduskõrgkooli ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuvad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatust kvaliteeti ja tulemuslikkust puudutavad kohustused 3 erandid mille kohaselt rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt kes õpib õppekaval või õppesuunal mille õppekeel on eesti keelest erinev keel või kes ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud üliõpilaselt 4 õppekavad mille alusel on rakenduskõrgkoolil lubatud läbi viia ainult osakoormusega õpet 5 riiklikult olulised rakenduskõrgkooli õppetegevust toetavad tegevused 6 ülikooliseaduse 50 1 lõike 9 alusel kehtestatud üliõpilaste stipendiumide stipendiumifondi eraldamise alused ja maht kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamise eesmärgil 7 aruandluse vorm 5 Õppekulude hüvitamist ei ole õigust nõuda üliõpilaselt kes 1 õpib täiskoormusega õppekaval mille õppekeel on eesti keel ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu 2 õpib õppesuunal või õppekaval millel õppimiseks on tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga kinnitatud käesoleva lõike punktis 1 sätestatust erinevad nõuded 6 Rakenduskõrgkoolil on õigus juhul kui tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga ei ole kinnitatud teisiti nõuda õppekulude osalist hüvitamist 1 üliõpilaselt kes õpib täiskoormusega õppekaval mille õppekeel on eesti keel ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu 2 üliõpilaselt kes õpib osakoormusega või eesti keelest erineva õppekeelega õppekaval 3 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud üliõpilaselt 7 Isikule kellelt ei ole vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul nõutud õppekulude hüvitamist ei kohaldata läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel õppides käesoleva paragrahvi lõiget 5 Õppekava kolmekordse nominaalkestuse tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest lähtudes sellest õppekavast millele isik immatrikuleeriti Käesoleva lõike tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet 8 Rakenduskõrgkoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti samale õppekavale immatrikuleeritud 9 Rakenduskõrgkooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määra ja tingimused kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra kehtestamisel arvestab rakenduskõrgkooli nõukogu ülikooliseaduse 13 3 lõike 5 alusel kehtestatud ülemmäära ja üliõpilase täitmata jäänud õppe mahtu Rakenduskõrgkooli nõukogu võib rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra tõsta kuni 10 protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga 10 Rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt kes ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud nõudeid kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on 1 keskmise raske või sügava puudega isik või 2 alla 7 aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja 11 Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud õppekava täitmise mahu nõuet ei kohaldata semestritel mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud välisriigi õppeasutuses milles sooritatud õpinguid arvestab õppeasutus vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana ning välisriigis õppimisele järgneval semestril 12 Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul pikeneb õppekava nominaalkestus iga semestri võrra mille jooksul üliõpilane õppis välisriigi õppeasutuses 13 Käesolevas seaduses käsitletakse õppekulude hüvitamisena õppekulude hüvitamist kõrgharidustaseme õppekavadel mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi 14 Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud juhul ei loeta õppekava täidetud mahu hulka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava mahtu 15 Rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda tasu isiku immatrikuleerimise ega vastuvõtutingimuseks olevate soorituste eest kui üliõpilane asub õppima õppekulusid hüvitamata RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 27 1 Välisriigis õppimise toetamine Haridus ja Teadusministeerium võib riigieelarves tegevustoetuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist sealhulgas ühisõppekava alusel välisriigi rakenduskõrgkoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel Üliõpilase välisriigis õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase Haridus ja Teadusministeeriumi volitatud isiku ja üliõpilase Haridus ja Teadusministeeriumi üliõpilase ja tööandja või Haridus ja Teadusministeeriumi volitatud isiku üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 27 2 Sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli finantseerimine 1 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseerib Siseministeerium Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest 2 Neid avaliku teenistuse õppekavasid mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala võib finantseerida ka vastava õppekava õpet tellinud asutus RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 27 3 Õppekulude hüvitamine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis õppimisel RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud kui ta 1 katkestas õpingud mõjuva põhjuseta 2 eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu 3 eksmatrikuleeriti distsiplinaarsüüteo tõttu 2 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud kui ta 1 ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle või teenistusse Politsei ja Piirivalveametisse Päästeametisse Siseministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse välja arvatud kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö või ametikohta 2 vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel 3 vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo või teo eest millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu 4 vabastati avalikust teenistusest omal algatusel mõjuva põhjuseta 3 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud kui ta 1 ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle või teenistusse Maksu ja Tolliametisse või Rahandusministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse välja arvatud kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö või ametikohta 2 vabastati avalikust teenistusest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 4 nimetatud juhtudela 4 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid kui 1 politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Politsei ja Piirivalveametis Päästeametis Siseministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku mis on võrdne ühekordse koolitusajaga kuid kõige vähem kolm aastat 2 maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Maksu ja Tolliametis Rahandusministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku mis on võrdne ühekordse koolitusajaga kuid kõige vähem kolm aastat 3 ta on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu 4 politsei või päästeametnik on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud politsei ja piirivalve seaduse kuni 2011 aasta 31 detsembrini kehtinud 66 alusel või alates 2012 aasta 1 jaanuarist kehtiva 5 peatüki 4 1 jao alusel või päästeteenistuse seaduse 10 1 alusel 5 ta on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeoleku valdkonna õppekaval 5 Eksmatrikuleeritud isikule väljastatakse õppekulude teatis mille alusel tuleb õppekulude hüvitamiseks kohustatud isikul õppekulud hüvitada Kulude hüvitamisest keeldumisel käsitatakse õppekulude teatist täitedokumendina täitemenetluse seadustiku 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses 6 Õppekulude arvestamise hüvitamise määra tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooskõlastatult Justiitsministeeriumi ning Haridus ja Teadusministeeriumiga RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 27 4 Õppekohtade täitmine 1 Üliõpilaseks immatrikuleeritakse isik kes vastab rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimustes kehtestatud sisseastumisnõuetele Põhjendatud juhul võib rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestada vastuvõtutingimustes immatrikuleeritavate üliõpilaste arvu ülempiiri täites õppekohad paremusjärjestuse alusel 2 Rakenduskõrgkooli nõukogu võib rühmitada isikuid õppekohtade täitmisel nende eelnevast kvalifikatsioonist või erivajadusest tulenevalt ja kehtestada eri rühmadele erinevad sisseastumisnõuded Sisseastumisnõuete kehtestamisel ei rühmitata isikuid lähtuvalt sellest kas neilt on õigus õppekulude hüvitamist nõuda või mitte 3 Rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimused põhinevad objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumitel RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 28 Tasulised teenused Rakenduskõrgkoolil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid täiend ja eksternõpe lepingulised arendustööd erialaline nõustamine jms rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras 29 Rakenduskõrgkooli eelarve Rakenduskõrgkooli tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve Rakenduskõrgkooli eelarve kinnitab rektor 6 peatükk JÄRELEVALVE RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 30 Teenistuslik järelevalve Ministeerium kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub teostab rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras 30 1 Haldusjärelevalve teostajad RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 Haldusjärelevalvet rakenduskõrgkooli mis ei kuulu Haridus ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse õppetegevuse üle teostab Haridus ja Teadusministeerium edaspidi haldusjärelevalve teostaja kooskõlastatult ministeeriumiga kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub Haldusjärelevalve teostajal on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisele eksperte RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 30 2 Haldusjärelevalve teostaja pädevus RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Haldusjärelevalve teostajal on õigus RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 tutvuda rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalve teostamiseks olulised asjaolud saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid 2 külastada rektori teadmisel õppetunde 3 osaleda kooli nõukogu ja nõunike kogu koosolekutel 4 kontrollida riigieelarvest rakenduskõrgkoolile eraldatud vahendite sihipärast kasutamist RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 5 teha käesoleva seaduse s 30 3 sätestatud korras ettekirjutusi seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks 2 Oma ülesannete täitmisel on haldusjärelevalve teostaja kohustatud olema oma hinnangutes erapooletu tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 30 3 Ettekirjutus 1 Ettekirjutuses peavad sisalduma 1 ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele 2 ettekirjutuse tegemise kuupäev 3 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 4 haldusjärelevalvet teostanud ametiisikute nimed ametikohad ja allkirjad RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 ettekirjutuse vaidlustamise võimalused tähtaeg ja kord 2 Haridus ja Teadusministeerium teeb ettekirjutuse 10 päeva jooksul selle allakirjutamisest alates posti teel teatavaks rakenduskõrgkooli rektorile ning ministeeriumile kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub 7 peatükk RAKENDUSKÕRGKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 31 Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 1 Rakenduskõrgkooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub ettepanekul 2 Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu 3 Rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridus ja Teadusministeerium üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel erialal 4 Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab ministeerium kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub koostöös käesoleva seaduse 27 2 lõikes 2 nimetatud asutuse ning Haridus ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 31 1 Rakenduskõrgkooli ühinemine avalik õigusliku ülikooliga 1 Vabariigi Valitsusel on õigus ministri kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub ettepanekul käesoleva seaduse 31 lõikes 1 sätestatud juhul lubada rakenduskõrgkoolil ühineda avalik õigusliku ülikooliga edaspidi ülikool käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras 2 Rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga teeb ülikoolile ettepaneku minister kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub 3 Minister kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise koostöös rakenduskõrgkooli nõukogu ja nõunike koguga ning ülikooli nõukoguga 4 Vabariigi Valitsus annab loa rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga juhul kui rakenduskõrgkoolile pandud ülesandeid on otstarbekam täita ülikooli asutusena ja volitab ministrit kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub sõlmima nimetatud ühinemise kohta lepingut 5 Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga sätestatakse ülikooli ja Vabariigi Valitsuse volitusel ministri kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus Lepingu kohustuslikud üldtingimused on 1 rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemise kuupäev 2 rakenduskõrgkooli baasil moodustatava ülikooli asutuse staatus ja ülesanded 3 õppekavad mille alusel üliõpilased jätkavad õpinguid rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses 4 rakenduskõrgkooli üliõpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses 5 rakenduskõrgkooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel tingimustel ja korras 6 rakenduskõrgkooli kasutuses oleva riigivara ülikoolile üleandmise tingimused kord ja tähtaeg 7 rakenduskõrgkooli asjaajamise ülikoolile üleandmise tingimused kord ja tähtaeg 8 rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine 6 Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga toimub enne õppeaasta algust 7 Rakenduskõrgkooli ühinemisel ülikooliga tagab Haridus ja Teadusministeerium koostöös ministeeriumiga kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 8 peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 32 Üleminek 1 Kehtetu RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 2 Kehtetu RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 3 Rakenduskõrgkooli põhikirjad ja põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul 4 Enne käesoleva seaduse jõustumist rakenduskõrgkoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni 5 Valdkonna eest vastutav minister nimetab käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul rakenduskõrgkooli nõunike kogu koosseisu 6 Kõrgharidusstandard viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul 7 Üliõpilasomavalitsused viivad oma põhikirjad vastavusse seaduse nõuetega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul 8 Enne 2003 aasta 30 juunit Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud akrediteerimata õppekava alusel rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool õppekava akrediteerimisotsuse kehtima hakkamiseni riikliku haridust tõendava dokumendi 9 Kehtetu RT I 2005 37 282 jõust 10 07 2005 10 Õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002 aasta 1 septembriks Õppekavu kohaldatakse alates 2002 2003 õppeaastast rakenduskõrgkooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele Üliõpilase taotlusel on rakenduskõrgkoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002 2003 õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele 11 Rakenduskõrgkoolis võib enne 2002 aasta 30 juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007 aasta 1 jaanuarini 12 Rakenduskõrgkoolil on õigus taotleda õppekava mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi enne 2002 aasta 1 juunit akrediteerimisotsuse laienemist selle kehtivusaja lõpuni rakenduskõrgkooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavale mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi alates 2002 aasta 1 juunist Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele mis on kantud Haridus ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul valdkonna eest vastutav minister 13 Käesoleva seaduse 19 lõiget 2 2 kohaldatakse alates 2002 2003 õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele Enne 2002 03 õppeaastat lõpetanud isikutel on õigus saada ingliskeelne akadeemiline õiend diploma supplement rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras 14 Rakenduskõrgkoolide põhimäärused viiakse seaduse nõuetega vastavusse 2003 aasta 1 septembriks 15 Rakenduskõrgkooli nõukogu kinnitab rakenduskõrgkooli arengukava ja esitab selle ministrile kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub kinnitamiseks hiljemalt 2003 aasta 1 septembriks 16 Täis ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003 04 õppeaastast rakenduskõrgkooli vastuvõetavatele üliõpilastele 17 Rakenduskõrgkoolid viivad oma

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=26252&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Raseduse olemasolu ja kestus tuvastatakse teabe alusel mida saadakse naise küsitlemise vaatluse ning vajaduse korral diagnostikavahendite abil RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 11 Raseduse katkestamise lubatavuse otsustamine 1 Raseduse katkestamise lubatavuse otsustab rasedust katkestav arst lähtudes käesoleva seaduse des 5 ja 6 toodud nõuetest 2 Käesoleva seaduse 6 lõike 2 punktides 1 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel tehakse raseduse katkestamise lubatavus kindlaks vähemalt kolme arsti kahe või enama günekoloogi ja naise haigusest või tervisega seotud probleemist tuleneva eriarsti või arstide otsuse alusel Vajaduse korral tuleb käesoleva seaduse 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhtudel kaasata otsuse tegemisele lisaks arstidele ka sotsiaaltöötaja Otsus raseduse katkestamise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 3 Käesoleva seaduse 6 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tingimuste olemasolu tehakse kindlaks raseda passi sünnitunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi alusel 12 Nõustamise kohustus 1 Rasedust katkestada soovivale naisele või võlaõigusseaduse 766 lõikes 4 sätestatud juhul tema seaduslikule esindajale peab tervishoiutöötaja enne raseduse katkestamist selgitama raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske sealhulgas võimalikke tüsistusi RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 1 1 Rasedat naist rasedust katkestada soovivat naist või võlaõigusseaduse 766 lõikes 4 sätestatud juhul tema seaduslikku esindajat peab tervishoiutöötaja vajaduse korral teavitama psühholoogilise või muu asjakohase nõustamise võimalustest RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusliku nõustamise kohta koostatakse akt millele kirjutavad alla nõustatud isik ja nõustamise läbiviinud tervishoiutöötaja Nõustamisakt vormistatakse kahes eksemplaris millest üks jääb tervishoiutöötajale ja teine antakse nõustatavale RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 13 Raseduse katkestamise ettevalmistamine 1 Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arst on kohustatud enne raseduse katkestamisele suunamist tegema kõik asjakohasele ravistandardile vastavad uuringud ja toimingud Raseduse katkestamisele eelnevate ja järgnevate uuringute ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega 2 Rasedust katkestav arst on enne raseduse katkestamist kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute tulemusi 3 Kui rasedus on kestnud kauem kui 12 nädalat või seda nõuab naise tervise seisund võetakse naine kelle rasedust katkestatakse haiglaravile RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 14 Raseduse katkestamisele järgnevad toimingud 1 Vahetult pärast raseduse katkestamist on arst kohustatud tarvitusele võtma abinõud mis väldivad raseduse katkestamisega kaasneda võivaid tüsistusi Abinõude loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega 2 Naisel kelle rasedus katkestati on õigus raseduse katkestamisele järgneva kahe nädala jooksul väljaspool järjekorda konsulteerida raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arstiga vältimatu abi tingimustel RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 15 Raseduse katkestamist puudutavad dokumendid Raseduse katkestamine dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kehtestatud nõuetele RT I 20 02 2015 4 jõust 02 03 2015 16 Andmete kogumine raseduse katkestamise kohta 1 Sotsiaalministeerium kogub ja töötleb raseduse katkestamist puudutavaid andmeid riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks pereplaneerimise sündivuse tõstmise abortide arvu vähendamise alal samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja järelevalve teostamiseks raseduse katkestamise teostaja üle ning

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=28052&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RK s 11 12 2002 jõust 01 01 2003 RT I 2002 110 655 6 Maksu tasumise kord 1 Raskeveokimaksu tasumisel kantakse see Maksu ja Tolliameti pangakontole RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 591 2 Maksekorraldusel peab olema loetavalt märgitud raskeveokimaksu maksja nimi füüsilise isiku puhul ees ja perekonnanimi veoauto riikliku registreerimismärgi andmed edaspidi registreerimismärgi andmed maksustatava raskeveoki registri või täismass kilogrammides maksu summa ja periood mille eest maks tasutakse Kui maksumaksja tasub raskeveokimaksu korraga mitme tema omandis või valduses oleva raskeveoki eest peavad maksekorraldusel olema loetavalt eraldi märgitud kõigi veoautode registreerimismärkide andmed maksustatavate raskeveokite registri või täismassid ning tasutud maksusummad raskeveokite lõikes 7 Kehtetu RK s 11 12 2002 jõust 01 01 2003 RT I 2002 110 655 8 Maksuvabastused Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe Kaitseliidu Politsei ja Piirivalveameti ja päästeasutuste raskeveokid ning päästetöid tegeva kohaliku omavalitsuse mittetulundusühingu sihtasutuse või ettevõtja raskeveokid mida kasutatakse peamiselt päästetööl RK s 05 05 2010 jõust 01 09 2010 RT I 2010 24 115 RK s 08 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 29 12 2011 1 9 Maksuhaldur 1 Raskeveokimaksu maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 591 2 Maanteeamet on kohustatud esitama Maksu ja Tolliametile iga maksustamisperioodi esimese kuu 10 kuupäevaks eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud või sellest kustutatud raskeveokite kohta järgmised andmed RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 591 RK s 07 05 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 150 RK s 22 02 2011 jõust 18 03 2011 RT I 17 03 2011 1 1 veoauto omaniku või käesoleva seaduse 3 lõigetes 1 1 ja 2 nimetatud juhtudel valdaja nimi füüsilise isiku puhul ees ja perekonnanimi 2 veoauto omaniku või käesoleva seaduse 3 lõigetes 1 1 ja 2 nimetatud juhtudel valdaja isikukood selle puudumisel isiku sünnikuupäev kuu ja aasta või registrikood 3 veoauto omaniku või käesoleva seaduse 3 lõigetes 1 1 ja 2 nimetatud juhtudel valdaja elu või asukoha aadress 4 veoauto registreerimismärgi andmed 5 veoauto registri või täismass 6 autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nimetatud haagiste suurim mass mis on kantud liiklusregistrisse samuti kande tegemise kuupäev 7 veoauto mark 8 veoauto veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu või puudumine 9 veoauto telgede arv 10 veoauto registreerimise registrikande muutmise või registrist kustutamise kuupäev RK s 11 12 2002 jõust 01 01 2003 RT I 2002 110 655 3 Kui liiklusregistris maksustamise aluseks olevad raskeveoki või maksumaksja andmed maksustamisperioodi jooksul muutuvad on Maanteeamet kohustatud sellest Maksu ja Tolliametile teatama maksustamisperioodile järgneva kuu 10 kuupäevaks RK s 11 12 2002 jõust 01 01 2003 RT I 2002 110 655 RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 591 RK s 07 05 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 25 150 RK s 22 02 2011 jõust 18 03 2011 RT I 17 03 2011 1 10 Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses RT 1992 12

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38205&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    hinne käesoleva määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui 10 korraldama tervisekontrolli kehtestatud korras 8 Naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima et teisaldatavad raskused ei ületaks nende eeldatavaid füüsilisi võimeid 9 Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18 eluaastast Rasedal naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16 aastasel on teisaldustöö keelatud 4 Abinõud terviseriski vähendamiseks Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid 1 varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega 2 võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi 3 tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse 4 tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel 5 lühendama raskuse kandmisteed 6 lühendama teisaldustöö kestust sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid 7 korraldama töö selliselt et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega 8 andma töötajale isikukaitsevahendid kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht 5 Ohutegurid mis võivad põhjustada terviseriski 1 Raskus võib põhjustada terviseriski kui see 1 on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas 2 on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga 3 on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda 4 oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada eriti kokkupõrkel teise esemega 2 Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski kui 1 nõutav füüsiline pingutus on liiga suur 2 seda saab teha ainult ülakeha pöörates 3 sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine 4 seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga 3 Töötingimused võivad põhjustada terviseriski kui 1 teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi eriti vertikaalsuunas 2 põrand on ebatasane või libe põhjustades kukkumisohtu 3 teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda või töötasapindadel 4 jalgealune on ebapüsiv 5 õhutemperatuur või niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon 4 Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski kui 1 teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole 2 teisaldustööd tehakse istudes 3 puhke või taastusaeg on liiga lühike 4 raskuse tõstmine langetamine toimub ebamugavas kõrguses nt õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust või ebamugavas kauguses nt kehast eemal 5 raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk 6 tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta 7 töötaja kannab ebasobivat riietust jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks 5 Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski kui 1 ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks 2 tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe 6 Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1 juunil 2001 a 1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 90 269 EMÜ EÜT L 156 21 6 1990 lk 9 Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Sotsiaalministri 27 veebruari 2001 a määruse nr 26 Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded lisa JUHEND TERVISERISKI HINDAMISEKS RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEL Töökoht amet 1 Teisaldustöö kestuse hinnang Regulaarselt korduv raskuste teisaldamine Raskuste hoidmise või kandmise summaarne aeg Aja hinnang palli 10 korra vahetuses 30 min 1 10 40 korda vahetuses 30 min 1 tund 2 40 200 korda vahetuses 1 tund 3 tundi 4 200 500 korda vahetuses 3 tundi 5 tundi 6 500 korda vahetuses 5 tundi 8 2 Teisaldatava raskuse massi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=40542&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    4 muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel 4 Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimest vara või keskkonda on Tehnilise Järelevalve Ameti selleks volitatud ametnikul õigus teha raudteeinfrastruktuuri ettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse sulgemiseks või oluliseks piiramiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 40 Raudteeohutust mõjutav juhtum RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on õnnetusjuhtum tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada mille tagajärjel tekib kahju nagu rongi kokkupõrge teise rongi või manööverdava raudteeveeremiga rongi kokkupõrge takistusega rongi rööbastelt mahaminek raudteeületuskohal toimunud õnnetus raudteeveeremi otsasõit inimesele raudteeveeremi põleng ja muud sellised õnnetusjuhtumid mille tagajärjel tekib kahju RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 3 Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kokkupõrge või rööbastelt mahasõit mis põhjustab inimese surma vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi ja muud sellised õnnetusjuhtumid millel on selge mõju raudteeohutusele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus mis ei ole õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum kuid mõjutab rongi kasutamise ohutust näiteks rööpamurd rööbastee deformatsioon valemärguannetest tingitud tõrked signaalist möödasõit ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemine RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 Kehtetu RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 1 Ohutusnäitajad ja ohutusnäitajatest Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 6 Õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral on raudteeinfrastruktuuri ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 7 Õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne oma asutuste kaudu osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 8 Õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike täiendavate meetmete kohta RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 41 Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 Õnnetusjuhtumist ja tõsisest õnnetusjuhtumist teatab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile Esmalt edastatakse teade avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Kehtetu RT I 04 07 2011 3 jõust 14 07 2011 3 Vahejuhtumist teatab raudtee ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates esitades Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Kehtetu RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 Kehtetu RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 6 Raudtee ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi vajaduse korral ka otsasõidu põhjuste väljaselgitamiseks RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 6 1 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate andmed 1 juuniks RT I 04 07 2011 3 jõust 14 07 2011 7 Õnnetusjuhtumist tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 42 Õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlus RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 Õnnetusjuhtumite tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdlust edaspidi ohutusjuurdlus korraldab Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 3 Õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha juhtumi põhjused ja esitada soovitused et edaspidi sellist õnnetusjuhtumit tõsist õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit vältida ning parandada raudteeohutust mitte aga osutada süüle või vastutusele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 3 1 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo ettevõtja ning järelevalvetoimingute käigus teatavaks saanud juhul Tehnilise Järelevalve Amet teavitavad õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi toimumisest viivitamata Ohutusjuurdluse Keskust avalikustatud sidevahendi kaudu Täiendatud teavet õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi kohta tuleb Ohutusjuurdluse Keskusele esitada kirjaliku teate vormis kolme tööpäeva jooksul pärast juhtumi toimumist Täiendatud teave vahejuhtumi kohta tuleb esitada kirjalikult ettekande vormis kolme tööpäeva jooksul pärast seda kui Ohutusjuurdluse Keskus on seda teavet küsinud RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 4 Ohutusjuurdluse Keskus on kohustatud korraldama ohutusjuurdluse tõsise õnnetusjuhtumi puhul RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus korraldada ohutusjuurdlus õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul kui aset leidnud asjaolud tingisid või nendega sarnased asjaolud oleksid võinud tingida tõsise õnnetusjuhtumi sealhulgas vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse vähemalt ühele inimesele surmajuhtumi samuti üleeuroopalise tava või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilise rikke korral Otsustamisel peab Ohutusjuurdluse Keskus võtma arvesse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust Eesti ja üleeuroopalisest seisukohast lähtudes ning teisi tähendust omavaid asjaolusid Ohutusjuurdluse Keskus arvestab õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi hindamisel teise Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdluse asutuse Tehnilise Järelevalve Ameti raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate ja raudteeveo ettevõtjate esitatud taotlusi RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 6 Õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 viivitamata juurde pääseda õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga seotud raudteeveeremile raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli ja signalisatsiooniseadmetele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine eemaldamine ja hävitamine 3 tagada tõendusmaterjalide loetelu viivitamatu koostamine ja rusude raudteeveeremi infrastruktuuriseadeldiste või komponentide kontrollitud eemaldamine uurimiseks või analüüsiks 4 viivitamata juurde pääseda pardaregistreerimise ja muude seadmete salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta 5 viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused 6 küsitleda tunnistajaid ja isikuid kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist 7 iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele 8 viivitamata juurde pääseda juhtumiga seotud inimeste ütlustele ja sellistelt inimestelt võetud proovide analüüsi tulemustele RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 6 1 Raudtee ettevõtjad ja kolmandad isikud on Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe Isikul on kohustus ilmuda Ohutusjuurdluse Keskuse kutsel ning anda ütlusi talle teadaolevate asjaolude kohta RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 7 Raudtee ettevõtja või muu raudtee valdaja esitab kõigi õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite ning Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel ka vahejuhtumite kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse Keskusele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 8 Ohutusjuurdluse Keskus peab otsustama ohutusjuurdluse alustamise hiljemalt üks nädal pärast õnnetusjuhtumit tõsist õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit käsitleva teate kättesaamist Ohutusjuurdluse Keskus teavitab ühe nädala jooksul pärast ohutusjuurdluse alustamise otsust sellest Euroopa Raudteeagentuuri Teates näidatakse surmajuhtumite või vigastuste kuupäev kellaaeg ja koht juhtumi liik ja tagajärjed ning eeldatav materiaalne kahju RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 9 Kui õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi toimumiskohta ei ole võimalik liikmesriikides kindlaks teha või kui see toimus Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal teeb Eesti ohutusjuurdlusasutus koostööd teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusega et leppida kokku ohutusjuurdluse korraldamine kas ühiselt või ainult ühe ohutusjuurdlusasutuse poolt RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 10 Euroopa Liidu teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse ohutusjuurdluses osalema kui õnnetusega on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudtee ettevõtja Kolmandate riikidega reguleeritakse ohutusjuurdluse läbiviija määramine eraldi lepetega RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 10 1 Ohutusjuurdluse Keskus võib vajaduse korral paluda teiste riikide ohutusjuurdlusasutuse ja Euroopa Raudteeagentuuri abi eriteadmiste osas tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 11 Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid 1 ettekirjutuse tegemise aeg ja koht 2 ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus 3 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 4 ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr 5 märge otsuse vaidlustamise võimaluse tähtaja ja korra kohta 6 ettekirjutuse teinud ametiisiku ees ja perekonnanimi ning ametinimetus RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 11 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 11 2 Ohutusjuurdluse Keskus võib teha ohutusjuurdluse käigus ohuhoiatuse kui on ilmnenud faktid ja asjaolud mis tulenevad juhtumi uurimisest ja millel on tähtsus rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudteeveo ettevõtja või ühe või rohkema Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Ohuhoiatuse tegemisel hindab Ohutusjuurdluse Keskus avastatud ohutust mõjutavaid asjaolusid asjassepuutuval raudteeveeremi osal raudteeinfrastruktuuri rajatisel raudteeliikluse korralduses hooldusmeetmetes käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õiguslikes normides Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi Ohuhoiatus ei sisalda soovitusi ega hinnanguid Ohuhoiatuse edastab Ohutusjuurdluse Keskus asjaosalistele ja Euroopa Raudteeagentuurile RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 11 3 Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 12 Õnnetusjuhtumite tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 13 Õnnetusjuhtumist tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 43 Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded RT I 20 12 2011 3 jõust 01 01 2012 1 Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus võimalikult lühikese aja jooksul kuid hiljemalt 12 kuud pärast juhtumit kirjaliku ohutusjuurdluse aruande ja avalikustab selle viivitamata Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele raudteeveo ettevõtjatele Euroopa Liidu teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele kannatanutele ja nende sugulastele kahjustatud vara omanikele ja tootjatele Päästeametile töötajate ja reisijate esindajatele ning Euroopa Raudteeagentuurile RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Ohutusjuurdluse aruanne sisaldab kokkuvõtet fakte juhtumi kohta uurimiste ja käsitluste andmeid analüüsi ja järeldusi rakendatud meetmeid ning Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud soovitusi seoses õnnetusjuhtumi tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga vastavalt juhtumi tõsidusele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 3 Tehnilise Järelevalve Amet ja asutused ettevõtted ning organisatsioonid kellele Ohutusjuurdluse Keskuse soovitused on suunatud esitavad Ohutusjuurdluse Keskusele aruande iga aasta 1 aprilliks soovituste põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest Aruande koopia võib Ohutusjuurdluse Keskus esitada teistele asutustele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Iga aasta 30 septembriks avaldab Ohutusjuurdluse Keskus aastaaruande oma veebilehel kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud õnnetusjuhtumitest tõsistest õnnetusjuhtumitest ja vahejuhtumitest soovitustest ning soovituste põhjal võetud meetmetest raudteeliiklusohutuse kohta Aastaaruande koopia saadab Ohutusjuurdluse Keskus Euroopa Raudteeagentuurile RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 peatükk RAUDTEEVEEREMI JUHTIMINE 44 Raudteeveeremi juhtimise õigus 1 Raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit juhib vedurimeeskond mis koosneb kahest liikmest vedurijuhist ja vedurijuhiabist Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit vedurijuhiabita üksnes juhul kui raudteeveo ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega mis võimaldab rongi peatada kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 1 Vedurijuhina võib töötada isik kellel on Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud kehtiv vedurijuhiluba edaspidi vedurijuhiluba ning Eestis tegutseva raudtee ettevõtja väljastatud piiritletud veduriliigil ja sõidupiirkonnas juhtimisõigust andev lisasertifikaat edaspidi sertifikaat RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 3 Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 3 1 Raudteeveo ettevõtja võib nõutava sertifikaadita vedurijuhil lubada teavitades eelnevalt raudteeinfrastruktuuri ettevõtjat juhtida raudteeveeremit konkreetsel raudteelõigul tingimusel et teda juhendab teine vedurijuht kellel on olemas sellel raudteelõigul raudteeveeremit juhtida lubav sertifikaat järgmistel erijuhtudel 1 kui raudteeinfrastruktuuri toimimisega seotud häire tõttu on vajalik kiiresti juhtida rong teisele rajale või teha raudteeinfrastruktuuril hooldustöid 2 sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel raudteeveoks ajaloolise väärtusega veeremil RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 3 raudteeinfrastruktuuri ettevõtja nõusolekul sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel kaubaveoks RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 uue raudteeveeremi kohaletoimetamisel või tutvustamisel 5 vedurijuhi koolitamisel või eksamineerimisel 6 raudteeinfrastruktuuri ettevõtja nõusolekul uue raudteeveeremi katsetamisel või muu tehnoloogilise vajaduse korral RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 3 2 Vedurijuhiloa eksamile lubatakse isik kes on läbinud vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 3 3 Esmakordselt veduriliigi juhtimisõigust taotleval isikul peab olema kehtiv vedurijuhiluba ning veduriliigi juhtimisõiguse taotlemisele eelnevat vedurijuhiabi tööstaa i veduriliigil mille juhtimisõigust ta taotleb vähemalt neli kuud RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 3 4 Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teise veduriliigi juhtimisõigust peab tal olema enne teise veduriliigi juhtimisõiguse taotlemist vastava veduriliigi vedurijuhiabi tööstaa i vähemalt kaks kuud ning eelnevat vedurijuhi tööstaa i vähemalt kuus kuud RT I 04 07 2011 3 jõust 14 07 2011 3 5 Veduriliigi juhtimisõiguse taotleja kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada sertifikaati mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel peab väljaõppe käigus sertifikaadi saamiseks tegema avalikul raudteel sõitval veduril kaasa vähemalt kümme sõitu soovitavalt ühe kuu jooksul enne sertifikaadi taotlemist RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 3 6 Raudteeveeremi juhtimiseks mis on kohaldatud käitamiseks vedurijuhiabita peab isikul sellise raudteeveeremi jaoks veduriliigi juhtimisõiguse esmakordsel taotlemisel olema raudteeveeremi juhtimiskogemus sta öörina vedurijuhi järelevalve all vähemalt neli kuud RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Vedurijuhiabidel ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses Vedurijuhiabidele ja eriveeremi juhtidele omistatakse kutsekvalifikatsioon viieks aastaks 5 Raudteeveo ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima vedurijuhti või eriveeremi juhti või vedurijuhiabi ülesandeid täitma isikut kes on tarvitanud alkoholi narkootilisi psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid 6 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtjal on õigus vedurijuht või eriveeremi juht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada kui on alust eeldada et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi narkootilisi psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid teavitades sellest viivitamata raudteeveo ettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat 7 Riiklikku järelevalvet teostaval Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist kui see on nõutav RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 45 Vedurijuhiloa taotlemine ja vedurijuhiloa uuendamine RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 Vedurijuhiloa väljastamise ja selle uuendamise üle otsustab Tehnilise Järelevalve Amet Vedurijuhiloa vormistab ja väljastab isikule Maanteeamet Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 1 Vedurijuhiluba väljastatakse isikule kes on 1 vähemalt 20 aastane 2 omandanud põhihariduse ja läbinud nõukogu otsuses 85 368 EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta EÜT L 199 31 07 1985 lk 56 59 nimetatud 3 taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 3 esitanud tõendi käesoleva seaduse 34 lõikes 4 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta 4 edukalt sooritanud vedurijuhieksami RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 2 Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Maanteeametis vedurijuhtimise teooriaeksami edaspidi vedurijuhieksam RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 3 Kehtetu RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 4 Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiluba uuendada Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks peab vedurijuht Maanteeametis edukalt sooritama vedurijuhieksami RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 Enne taotluse esitamist vedurijuhiloa saamiseks selle uuendamiseks või duplikaadi saamiseks peab isik tasuma riigilõivu RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 6 Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või selle uuendamisest järgmistel juhtudel RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 2 taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid 2 1 taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 3 taotleja ei ole tasunud riigilõivu 4 taotlejalt on raudteeveeremi juhtimise õigus seaduses sätestatud korras ära võetud ja juhtimisõigust ei ole taastatud 5 taotleja juhtimisõigus on seaduses sätestatud korras peatatud ja juhtimisõigust ei ole taastatud 7 Vedurijuhiloa väljaandmise uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 45 1 Sertifikaadi taotlemine ja selle uuendamine RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 1 Sertifikaadi annab välja ja seda uuendab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee ettevõtja Sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni määruses nr 36 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007 59 EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade lisasertifikaatide lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta ELT L 13 19 01 2010 lk 1 27 RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuht olema läbinud selleks vajaliku väljaõppe ja sooritanud sertifikaadieksami Vedurijuhile sertifikaadi väljastamisel peab raudtee ettevõtja võtma arvesse vedurijuhi varasema sertifikaadi andmeid Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigile ja sõidupiirkonnas Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 1 vedurijuhiluba 2 läbitud raudtee ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus 3 selle veduriliigi juhtimise oskus mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse 4 põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse 5 raudteeliikluses toimetulekuks vajalikul tasemel keeleoskus 3 Vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee ettevõtja kannab sertifikaadile ühe või mõlemad kategooriad 1 kategooria A manöövervedur töörong raudtee eriveerem ja muu vedur kui seda kasutatakse manööverdamiseks 2 kategooria B kauba või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem 4 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või muu raudtee omaniku kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee ettevõtja sertifikaadile raudtee sõidupiirkonna andmed kus vedurijuhil on lubatud sõita 5 Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli raudtee ettevõtja poolt raudtee ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhile kehtestatud kutsealaste teadmiste ja nõuetega 6 Raudtee ettevõtja sisestab viivitamata sertifikaadi väljastamisel või muutmisel sertifikaadis sisalduvad andmed raudteeliiklusregistrisse ja sertifikaadi peatamisel või kehtetuks tunnistamisel teeb raudteeliiklusregistrisse sellekohase märkme 7 Raudtee ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks kui 1 vedurijuht ei ilmu mõjuva põhjuseta täiendusõppele 2 vedurijuht ei läbi käesoleva seaduse 45 2 lõikes 5 nimetatud vahekontrolli 3 vedurijuht on olnud tööst eemal kauem kui kolm kuud 4 lõpeb vedurijuhi ja raudtee ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping 8 Sertifikaadi väljastamise muutmise kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korra kehtestab raudtee ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise muutmise kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee ettevõtja tehtud otsusega on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 45 2 Vedurijuhi koolitus ja teadmiste hindamine 1 Raudtee ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja väljaõpe sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 2 Vedurijuhi koolitust võib läbi viia ettevõtja kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse EL nr 2011 765 EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007 59 EÜ ELT L 314 29 11 2011 lk 36 40 artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele Tegevusloa taotluse lahendab Haridus ja Teadusministeerium kolme kuu jooksul Käesolevas lõikes nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga Taotleja esitab tegevusloa taotlemisel järgmised andmed ja dokumendid 1 kinnitus et läbiviidav vedurijuhi koolitus vastab komisjoni otsuse EL nr 2011 765 EL artiklis 3 kehtestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele 2 andmed ja dokumendid mis tõendavad komisjoni otsuse EL nr 2011 765 EL artikli 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastamist RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 08 04 2015 15 30 Veaparandus Parandatud ilmne ebatäpsus punkti 2 numbris Riigi Teataja seaduse 10 lõike 4 alusel 3 Vedurijuhi täiendusõpe peab toimuma vähemalt üks kord kolme aasta jooksul Täiendusõppe kavandamisel tuleb arvestada vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks 4 Vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse pärast vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhiloa saamiseks vedurijuhiloa eksamil pärast väljaõppe läbimist sertifikaadi saamiseks sertifikaadieksamil ning sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vahekontrollil Sertifikaadieksami ja vahekontrolli viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 5 Perioodiline vahekontroll peab toimuma kord kolme aasta jooksul ja selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta Hindamist võib korraldada mitmes osas Sõidupiirkonna tundmist puudutav vahekontroll peab toimuma ka siis kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem 6 Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust 7 Eksamineerija peab teatama teadmiste hindamise aja koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 8 Koolituse läbimist tõendab koolitaja ja teadmiste hindamist eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend 9 Teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab raudtee ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis Kui vedurijuht ei ole pärast teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee ettevõtja tehtud otsusega on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 10 Nõuded vedurijuhi teadmistele oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule ning nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 46 Vedurijuhi teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded 1 Vedurijuht peab tundma 1 raudtee tehnokasutuseeskirja 2 tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid 3 keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vältimiseks 4 tööohutuse töötervishoiu ja tervisekaitsenõudeid 5 esmaabivõtteid 6 vastava veduriliigi ehitust 7 automaatpiduri ja siduri ehitust 8 veduri side ja turvaseadmete kasutamist 9 veduri rikete avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal 10 raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja 2 Vedurijuht peab tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili fooride ja teiste signaalide asukohti sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuri ettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või muu raudtee omanik või valdaja kelle raudteel vedurijuht sõidab on kohustatud rakendama abinõusid nimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks Vastavad abinõud sätestab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja oma tegevuseeskirja tingimustes mille alusel raudteeinfrastruktuuri antakse kasutada raudteeveo ettevõtjatele vedurijuhi sõidukogemuse nõuded 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest kinnipidamiseks on raudteeinfrastruktuuri ettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveo ettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele kellele ta on andnud läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa saamiseks või ohutustunnistuse väljastamiseks RT I 2007 14 70 jõust 02 03 2007 46 1 Nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamine 1 Eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba eksami läbiviimise kord ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud eksamineerija tunnistus Eksamineerijal peab olema vähemalt nelja aastane sõidukogemus asjakohasel raudteeveeremil 2 Eksamineerija tunnustamise korra ja nõuded eksamineerimise korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 47 Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine 1 Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse s 91 sätestatud alustel ja korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Kui isik ei esita raudteeveeremi juhtimise õigust tõendavat dokumenti kontrollimomendil teeb järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada see dokument viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule 3 Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Sunniraha ülemmäär on 640 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 48 Raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmine või peatamine 1 Raudteeveeremi sealhulgas eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus võetakse isikult ära või peatatakse arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele või tervisetõend ei ole kehtiv RT I 2007 14 70 jõust 02 03 2007 2 Kui isik on rikkunud raudteeliikluse nõudeid võidakse temalt raudteeveeremi juhtimise õigus ära võtta või juhtimisõigus peatada sõltuvalt rikkumise iseloomust ja raskusastmest ainult seaduses sätestatud korras 3 Vedurijuht kelle juhtimisõigus on ära võetud või peatatud peab viivitamata vedurijuhiloa Tehnilise Järelevalve Ametile tagastama RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine on isikul raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise keelamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ajaks 5 Raudteeveeremi juhtimise õigus peatatakse 1 käesoleva seaduse des 88 ja 90 94 sätestatud väärteo menetluse ajaks 2 isiku suhtes väärteoasjas karistamisotsuse jõustumisel käesoleva seaduse des 88 ja 90 94 sätestatud rikkumise eest kuni 24 kuuks 3 vedurijuhiloa uuendamiseks ettenähtud vedurijuhieksami sooritamata jätmisel kuni vedurijuhieksami või käesoleva seaduse 49 lõikes 3 sätestatud juhul vedurijuhiksami ja katsesõidu eduka sooritamiseni RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 arstliku komisjoni otsuse alusel kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele 5 kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv RT I 2007 14 70 jõust 02 03 2007 6 Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise otsuses märgitakse 1 otsuse tegemise aeg ja koht 2 otsuse teinud isiku ees ja perekonnanimi ametikoht asutuse nimetus ja aadress 3 vedurijuhi või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi ees ja perekonnanimi ning elukoht 4 vedurijuhiloa või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsetunnistuse olulised andmed 5 juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg 6 otsuse edasikaebamise kord 7 otsuse koostaja allkiri 7 Otsus vormistatakse kahes eksemplaris millest esimene antakse isikule kohe pärast otsuse allakirjutamist Isik kirjutab alla otsuse teisele eksemplarile ja märgib sellele otsuse saamise kuupäeva 8 Raudteeveeremi juhtimise õigus peatub otsuse tegemisest arvates 9 Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise õigus on kohtul ja Tehnilise Järelevalve Ametil RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 49 Raudteeveeremi juhtimise õiguse taastamine 1 Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks saab juhtimisõiguse taastada juhul kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 2 Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks saab juhtimisõiguse taastada juhul kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami ja katsesõidu RT I 04 07 2011 3 jõust 01 07 2013 3 Kui raudteeveeremi juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse 48 lõike 5 punkti 3 alusel saab juhtimisõiguse taastada juhul kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami 12 kuu jooksul vedurijuhiloa uuendamise tähtaja möödumisest arvates Kui uuendamise tähtajast on möödunud rohkem kui 12 kuud saab juhtimisõiguse taastada juhul kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami ja katsesõidu RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Kui isikul on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus peatatud või isikult on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks saab juhtimisõiguse taastada juhul kui isik sooritab kutsekvalifikatsiooni omistava organi juures edukalt eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni tõendava eksami 6 peatükk JUURDEPÄÄS AVALIKULE RAUDTEELE JA LÄBILASKEVÕIME JAOTAMINE 50 Juurdepääs avalikule raudteele 1 Raudteeveo ettevõtjal on õigus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata kasutada avalikku raudteed RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja eraldab läbilaskevõime jaotamisel esimese eelistusena rongiliinid mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo ettevõtjate puhul kes tegelevad avaliku reisijateveoga rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 3 Teise eelistusena eraldatakse läbilaskevõimeosad riigisiseseks avalikuks reisijateveoks Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab raudteeinfrastruktuuri ettevõtjat riigisisese avaliku reisijateveo kasutamise vajadusest käesoleva seaduse 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks Riigisiseseks avalikuks reisijateveoks sõlmitakse raudteeveo ettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses sätestatud korras RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimese või teise eelistuse saamiseks peavad raudteeveo ettevõtjad olema nende taotlusel määratud avaliku reisijateveoga tegelevaks raudteeveo ettevõtjaks käesoleva seaduse 9 lõike 2 alusel kehtestatud korras RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 5 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja teeb rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide korraldamiseks koostööd teiste raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Ametiga Rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks teeb raudteeinfrastruktuuri ettevõtja koostööd teiste riikide läbilaskevõime jaotamise organitega RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 51 Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimuste avalikustamine 1 Igaks liiklusgraafikuperioodiks on raudteeinfrastruktuuri ettevõtja kohustatud pärast raudteeveo ettevõtjate asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama raudteevõrgustiku teadaande kus kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimused Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja teeb raudteevõrgustiku teadaande huvitatud isikutele kättesaadavaks paberkandjal Konkurentsiameti poolt heakskiidetud aadressil ja tasuta oma veebiportaalis hiljemalt neli kuud enne käesoleva seaduse 52 lõikes 1 sätestatud tähtaega Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 1 1 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja esitab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisega seotud ja käesoleva seaduse 63 lõikes 1 1 sätestatud juhul kõik raudteevõrgustiku teadaandesse tehtavad parandused kinnitamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile Paranduse kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik viivitamata RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv mille arvutamisel on arvesse võetud raudteeliikluse tehnoloogilised kitsendused raudteel kehtestatud kiirused rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg tehnoloogilised aknad raudteeliiklushälbed jms ning millest lahutatakse kehtivate raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad 3 Raudteevõrgustiku teadaandes kajastatakse 1 raudteeinfrastruktuuri ja sellele juurdepääsu iseloomustavad tehnilised näitajad 2 raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise üksikasjad nii juurdepääsu tagavate põhiteenuste kui ka lisateenuste osas vajaduse korral ka abiteenuste osas vastavalt käesoleva seaduse 59 lõike 6 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale ja kasutustasu eeldatav suurus järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks 3 läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid jaotatava läbilaskevõime üldiseloomustus läbilaskevõime mahu arvestus ning läbilaskevõime kasutamist takistavad tehnoloogilised kitsendused sealhulgas kavandatud raudteehoiutööde tähtajad ja kestus raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad ning sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade taotlemise võimalus 4 läbilaskevõime taotlemise ja jaotamise menetlus ning menetlemise tähtajad 5 koordineerimismenetluse põhimõtted 6 läbilaskevõime jaotamise põhimõtted läbilaskevõime ammendumise korral 6 1 raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu olulised tingimused RT I 2007 14 70 jõust 02 03 2007 7 muud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu ja läbilaskevõime jaotamise olulised tingimused 4 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtjal on õigus võtta raudteevõrgustiku teadaande väljastamise eest mõistlikku tasu mis ei või olla suurem selle trükkimise ja kättesaadavaks tegemise kuludest Tehnilise Järelevalve Ametile ning Konkurentsiametile väljastatakse raudteevõrgustiku teadaanne tasuta RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil on õigus raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt täiendavaid andmeid selgitusi ja dokumente Puudulike või valeandmete esinemise korral raudteevõrgustiku teadaandes või kui raudteevõrgustiku teadaanne ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega on Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 6 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused raudteevõrgustiku teadaandesse sisse viima hiljemalt viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul omal kulul edastama tehtud muudatused või täiendused isikutele kes on selleks ajaks raudteevõrgustiku teadaande välja võtnud 52 Läbilaskevõime jaotamise ajakava 1 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja määrab ja avalikustab raudteevõrgustiku teadaandes igaks liiklusgraafikuperioodiks läbilaskevõime jaotamise taotluste esitamise tähtpäeva mis ei ole varasem kui 12 kuud enne vastava liiklusgraafikuperioodi algust RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 1 1 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja tagab et hiljemalt 11 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust on koostöös teiste asjaomaste raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatega kehtestatud esialgsed rahvusvahelised rongiliinid ning edasise menetluse käigus järgitakse neid võimalikult suurel määral RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 2 Käesoleva seaduse 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimest ja teist eelistust omavatele raudteeveo ettevõtjatele tagatakse läbilaskevõimeosad enne teiste raudteeveo ettevõtjate taotluste läbivaatamist 2 1 Liiklusgraafikuperioodi läbilaskevõimeosade jaotamise kohta tehakse otsus hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 3 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt neli kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 4 Liiklusgraafik kinnitatakse hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 5 Konkurentsiametil on õigus liiklusgraafiku kavandis ja kinnitatud liiklusgraafikus esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt täiendavaid andmeid selgitusi ja dokumente Kui liiklusgraafiku kavandis või kinnitatud liiklusgraafikus esineb puudulikke või valeandmeid või kui need ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetega on Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 6 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused liiklusgraafiku kavandisse või kinnitatud liiklusgraafikusse sisse viima hiljemalt viis päeva pärast ettekirjutuse saamist ning sama tähtaja jooksul oma kulul edastama tehtud muudatused või täiendused läbilaskevõimet taotlenud isikutele RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 53 Läbilaskevõime taotlejad 1 Läbilaskevõimet võivad taotleda raudteeveo ettevõtjad kellel on raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba ja ohutustunnistus ning sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime taotlemise korral ka raudteeveeremi valdaja kes ei ole raudtee ettevõtja Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse 55 lõikes 2 sätestatud juhul RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Kui taotluse vaatab käesolevas seaduses sätestatud korras läbi Tehnilise Järelevalve Amet peab läbilaskevõime taotleja tasuma riigilõivu läbilaskevõime taotluse esitamise eest RT I 2010 8 38 jõust 27 02 2010 54 Liiklusgraafik ja liiklusgraafikuperiood 1 Liiklusgraafik kehtestatakse üks kord kalendriaastas RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 1 1 Kehtestatud liiklusgraafikut tohib muuta ainult raudtee ettevõtja nõusolekul kellele eraldati asjaomane läbilaskevõimeosa Kehtestatud liiklusgraafikut võib muuta ühepoolselt osas mis puudutab jaotamata läbilaskevõime eraldamist või läbilaskevõimeosast loobumist kui see on põhjendatud ja vältimatu RT I 2010 8 38 jõust 27 02 2010 2 Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist mis algab detsembrikuu teisel pühapäeval Raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad võivad kokku leppida muid liiklusgraafikuperioodi algus ja lõpukuupäevi teavitades sellest Euroopa Komisjoni kui see mõjutab rahvusvahelist rongiliiklust RT I 27 02 2015 1 jõust 09 03 2015 3 Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja võib läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga lepingu kuni viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks võib raudteeinfrastruktuuri ettevõtja sõlmida lepingu üksnes juhul kui taotleja on teinud raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ja tõendab nende tegemist või võtab endale kirjaliku kohustuse teha raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ning esitab investeeringute tegemise kirjaliku ajakava RT I 13 03 2014 1 jõust 01 04

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=58989&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele 31 Tervishoiuteenuste loetelu muutmine 1 Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume 1 tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus 2 tervishoiuteenuse kulutõhusus 3 tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga 4 vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele 1 1 Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva seaduse 30 lõike 2 punktides 2 4 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse 31 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume 1 2 Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse 31 lõike 1 punktides 2 3 ja 4 sätestatud kriteeriume 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 3 Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda kindlustatud isiku omaosalusega kui 1 tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste odavamate meetoditega mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda 2 tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele 3 kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige haigekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest 4 Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega 5 Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused astudes läbirääkimistesse haigekassaga Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada haigekassa astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega 6 Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 01 01 2005 32 Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul 33 Alla 19 aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis 1 Haigekassa võtab noorema kui 19 aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu 2 Vähemalt 19 aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu kui 1 kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19 aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19 aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde RT I 2008 34 210 jõust 01 08 2008 2 kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19 aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest et oodatud paranemist ei toimunud ühe aasta jooksul pärast isiku 19 aastaseks saamist RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 34 Haiguste ennetamine Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga 2 jaotis Ravi rahastamise leping 35 Ravi rahastamise leping 1 Ravi rahastamise lepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele 2 Ravi rahastamise leping on haldusleping Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7 peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega 36 Ravi rahastamise lepingu sõlmimine 1 Ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega 2 Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega 3 Haigekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid kui haigekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse 4 Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab haigekassa järgmisi asjaolusid 1 kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus 2 teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused 3 teenuse hind 4 teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele 5 tervishoiuteenuse osutajate piirarv 6 tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad 7 riigi tervishoiupoliitika arengusuunad 8 varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt 9 maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund 10 ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt 4 1 Haigekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid vähemalt kolmeaastase tähtajaga RT I 2004 56 400 jõust 01 04 2005 4 2 Kui haigekassa arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga RT I 2004 56 400 jõust 01 04 2005 5 Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat RT I 2004 56 400 jõust 01 04 2005 5 1 Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga RT I 2009 29 176 jõust 19 06 2009 6 Kehtetu RT I 2004 56 400 jõust 01 04 2005 37 Ravi rahastamise lepingu tingimused Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused 1 lepingu tähtaeg 2 kindlustatud isikutelt haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel 3 tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära 4 osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht 5 nende tervishoiutöötajate nimekiri kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja haigekassaga kooskõlastamise kord 6 tundide arv ajaühikus mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid 7 tähtaeg mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama haigekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta 8 juhtumid millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga 9 juhtumid millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada 10 ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis 11 kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg 12 tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis 13 tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad 14 lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral 15 muud tingimused mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks 38 Ravijärjekord 1 Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta mille andmed on aluseks haigekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel 2 Haigekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut RT I 2008 3 22 jõust 01 09 2008 3 Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab haigekassa nõukogu Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes kes on kantud ravijärjekorda 4 Ravijärjekorra pikkus võib olla haigekassa piirkondlikel struktuuriüksustel erinev kuid see ei tohi ületada ravijärjekorra maksimumpikkust 5 Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust Haigekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks 6 Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi 39 Kohustuse ülevõtmine 1 Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest 2 Ravijärjekorra olemasolu korral on haigekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb 3 Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta haigekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 4 Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla 1 tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus 2 tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset 3 tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele 4 patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel 5 kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul 6 tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse või muude õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel 5 Haigekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada haigekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu 6 Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui haigekassal 3 jagu Teisene arvamus 40 Teisese arvamuse võimaldamine 1 Teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti edaspidi teisese arvamuse andja sõltumatu arvamus mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta 2 Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde 3 Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses 4 Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab haigekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse s 66 2 kehtestatud tingimustel ja korras 5 Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab haigekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse s 66 2 kehtestatud tingimustel ja korras 6 Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt kellel puudub ravi rahastamise leping haigekassaga ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja haigekassa varem kirjaliku lepingu RT I 29 11 2013 1 jõust 09 12 2013 4 jagu Ravimihüvitis täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis RT I 2008 3 22 jõust 01 09 2008 41 Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul 1 Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning haigekassa ravimite loetellu edaspidi ravimite loetelu kantud ravimite eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite edaspidi ravim jaemüügi eest RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 1 1 Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale mis kujuneb ravimi hulgi ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja hulgi või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel RT I 2010 15 77 jõust 01 07 2010 2 Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil tegevusluba omaval eriarstil hambaarstil ja ämmaemandal eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil välja arvatud kiirabi osutamisel hambaarstil ja ämmaemandal ning Kaitseväes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil Retsepti väljastanud arst hambaarst ja ämmaemand vastutavad retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest RT I 12 03 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Haigekassa ei võta üle ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust järgmiste hinnaosade suhtes 1 omaosaluse alusmäär ühe retsepti kohta ja 2 käesoleva seaduse 44 lõikes 3 nimetatud ravimi puhul tasu mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 3 käesoleva seaduse 44 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetellu kantud haiguse ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimi puhul tasu mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda 4 käesoleva seaduse 44 lõikes 4 1 käsitletud ravimi puhul tasu mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 4 Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse 44 lõikes 3 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile ravimi piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 5 Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 6 Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse 44 lõikes 4 nimetatud ravimite puhul vastavalt 44 lõikes 4 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 6 1 Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse 44 lõikes 4 1 käsitletud ravimite puhul vastavalt 44 lõikes 4 1 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest RT I 2010 15 77 jõust 01 07 2010 7 Kui ravimi jaemüügihind on väiksem kui piirhind või hinnakokkuleppes märgitud hind arvutatakse haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa jaemüügihinna ja omaosaluse alusmäära vahest 8 Haigekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse 43 lõikes 2 ning 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või ühekordse sisseveo ja kasutamisloaga ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast välja arvatud omaosaluse alusmäär RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 42 Piirhind hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 1 Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev hind RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 1 1 Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul kui ravimite loetellu kantakse soodustuse protsendiga 100 75 või 50 teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt RT I 2010 15 77 jõust 01 07 2010 1 2 Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks edaspidi maksimaalne jaemüügihind Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal RT I 2004 56 400 jõust 01 01 2005 1 3 Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Sotsiaalministeeriumile edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 2 Piirhindade arvutamise metoodika piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega võttes arvesse käesoleva seaduse 25 lõikes 3 sätestatut RT I 2004 56 400 jõust 01 01 2005 2 1 Ravimite piirhinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2004 56 400 jõust 01 01 2005 3 Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim kehtestatakse hind hinnakokkuleppega RT I 2004 56 400 jõust 01 01 2005 4 Hinnakokkulepe on valdkonna eest vastutava ministri ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta mille soodustuse protsent on 100 75 või 50 RT I 2010 15 77 jõust 01 07 2010 5 Omaosaluse alusmäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega võttes muu hulgas arvesse käesoleva seaduse 25 lõikes 3 sätestatud põhimõtet RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 6 Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa veebilehel apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures 43 Ravimite loetelu 1 Ravimite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume 1 kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest 2 ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid 3 ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus 4 alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu 5 vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele sealhulgas käesoleva seaduse 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele 3 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad 4 Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 5 Ravimite loetellu kantakse 1 ravimi toimeaine ja anatoomilis terapeutiline keemiline kood ATC kood The Anatomical Therapeutic Chemical Classification 2 ravimpreparaat 3 ravimitootja 4 haigused mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100 5 haigused mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75 RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 6 ravimi ravimivormide tugevuste ja pakendite soodustuse protsent 7 ravimikood RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 5 1 Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 7 nimetatud andmed on siduvad punktides 1 3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 6 Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega mille eesmärk on 1 tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist 2 tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust kui hinnakokkulepe lõpeb 3 ühe ravimi teatavale ravimivormile tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine 4 ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks 5 ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine 44 Ravimi soodustuse protsendid 1 Vabariigi Valitsus kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 2 Vabariigi Valitsus kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrusega nende haiguste loetelu mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 4 kuni 16 aastaste laste ja isikute kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime ning vähemalt 63 aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90 RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 3 Ravimid mis ei ole mõeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 4 Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75 kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50 võttes arvesse käesoleva seaduse 43 lõike 6 alusel kehtestatud tingimusi RT I 05 07 2012 14 jõust 01 10 2012 4 1 Ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4 aastaste laste puhul soodustuse protsenti 100 5 Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel järgmistest kriteeriumidest 1 haiguse raskus ja eluohtlikkus 2 haiguse epideemilise leviku võimalikkus 3 haigusega kaasnev valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused 4 vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele sealhulgas käesoleva seaduse 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele 6 Vabariigi Valitsus lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel lisaks lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele eesmärgist tagada nende krooniliste haiguste ravimine või kergendamine mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti 7 Haigust ei kanta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haiguste loetellu kui haigus on ravitav teiste odavamate raviviisidega mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda 8 Haiguse võib haiguste loetellu kanda tingimusega mille eesmärk on arvestada soost vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 45 Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 1 Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks samuti käesoleva seaduse 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 2 Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused 1 ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim RT I 2010 15 77 jõust 01 07 2010 3 tähtaeg mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud 4 tingimused mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatule RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 5 tähtpäev mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused 6 kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele siis tähtaeg mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja haigekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel 7 muud tingimused ja kohustused mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks 3 Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Sotsiaalministeeriumile ravimitootja või isik kellele on väljastatud ravimi müügiluba Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Sotsiaalministeerium RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 3 1 Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda esitab Sotsiaalministeerium või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 4 Kehtetu RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 5 Kehtetu RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 5 1 Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet algatab Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 5 2 Alates hinnakokkuleppe lõppemisest arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse haigekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 6 Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 46 Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine 1 Ravimi jaemüüja esitab haigekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 2 Haigekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid 47 Täiendav ravimihüvitis 1 Kalendriaasta jooksul kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ja tõendatult tasutud summad alates 300 eurost hüvitab haigekassa täiendavalt edaspidi täiendav ravimihüvitis RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab haigekassa kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja avalduse alusel vastavalt ravikindlustuse andmekogu andmetele 3 Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid samuti tasutud omaosaluse alusmäära ja summasid mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summa on 300 kuni 500 eurot hüvitab haigekassa 300 eurot ületavast osast 50 protsenti RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2015 5 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud summa ületab 500 eurot hüvitab haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 arvutatule 500 eurot ületavast osast 90 protsenti RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2015 6 Kehtetu RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2015 7 Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 48 Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul 1 Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu edaspidi meditsiiniseadmete loetelu 2 Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument aparaat või seade samuti materjal või muu toode mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik 1 haiguse jälgimiseks leevendamiseks või raviks 2 vigastuse leevendamiseks või raviks 2 1 Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 3 Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole 1 kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade 2 siirdatav meditsiiniseade 3 aktiivne diagnostikameditsiiniseade 4 Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul 5 Meditsiinseadmete loetellu kantakse 1 meditsiiniseadmete rühma nimetus 2 meditsiiniseadme kood 3 meditsiiniseadme nimetus 4 meditsiiniseadmete kogus müügipakendis 5 meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind 6 kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär 7 kindlustatud isiku omaosaluse määr 8 meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused 6 Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90 või 50 meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast välja arvatud käesoleva seaduse 48 1 lõikes 3 sätestatud juhul Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50 kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade 7 Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid 8 Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme mille suhtes haigekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe 9 Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist arvestades käesoleva seaduse 48 1 lõikes 1 sätestatud kriteeriume RT I 2008 34 210 jõust 01 09 2008 48 1 Meditsiiniseadmete loetelu muutmine 1 Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume 1 meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu 2 raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest 3 vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu 4 meditsiiniseadme kulutõhusus 5 meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele välja arvatud käesoleva seaduse 48 lõikes 2 1 nimetatud meditsiiniseadme korral RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 2 Meditsiiniseadme haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume 3 Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind 4 Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse piirhinnast odavama raviviisi teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja astudes läbirääkimistesse haigekassaga Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Terviseamet või haigekassa astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud RT I 16 04 2014 4 jõust 26 04 2014 49 Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping RT I 2008 34 210 jõust 01 09 2008 1 Meditsiiniseadme müüja esitab haigekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu Kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks kui haigekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest RT I 2010 15 77 jõust 18 04 2010 2 Meditsiiniseadme müüja välja arvatud apteek sõlmib haigekassaga lepingu milles lepitakse kokku järgmised tingimused 1 lepingu tähtaeg 2 asjaolud mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada 3 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg 4 asjaolud mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga 5 meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete haigekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis 6 muud tingimused mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks RT I 2008 34 210 jõust 01 09 2008 3 Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu sätetele RT I 2008 34 210 jõust 01 09 2008 5 jagu Rahalised hüvitised 1 jaotis Ajutise töövõimetuse hüvitis 50 Ajutise töövõimetuse hüvitis selle liigid ja maksmise juhud RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 1 Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule kellel jääb töö või teenistuskohustustest või majandus või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu 1 1 Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse 5 lõike 3 1 alusel kindlustatud isikule kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kohta ei ole maksukohustuslaste registris tehtud kustutamiskannet RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 2 Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule 3 Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on 1 haigushüvitis 2 sünnitushüvitis 3 lapsendamishüvitis 4 hooldushüvitis RT I 2004 56 400 jõust 01 08 2004 51 Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum 1 Kindlustusjuhtum mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist on 1 kindlustatud isiku haigus või vigastus mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus või kutsetegevust 2 kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin 3 kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse 18 lõike 1 alusel või teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse 48 lõike 1 alusel RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 kindlustatud isiku tööst keeldumine töölepingu seaduse 18 lõike 2 alusel või ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse 48 lõike 2 alusel RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks mille puhul raviv arst on määranud et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus või kutsetegevust RT I 26 02 2015 1 jõust 01 03 2015 2 Kindlustusjuhtum mille puhul makstakse kindlustatud isikule sünnitushüvitist on kindlustatud isiku rasedus ja sünnituspuhkus Sünnitushüvitist makstakse käesoleva seaduse 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud isikutele ilma rasedus ja sünnituspuhkuseta RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 3 Kindlustusjuhtum mille puhul makstakse kindlustatud isikule lapsendamishüvitist on kindlustatud isiku lapsendamispuhkus Lapsendamishüvitist makstakse käesoleva seaduse 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud isikutele ilma lapsendamispuhkuseta RT I 02 07 2012 8 jõust 01 08 2012 4 Kindlustusjuhtum mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist on 1 alla 12 aastase lapse põetamine 2 haige perekonnaliikme kodus põetamine 3 alla 3 aastase lapse või alla 16 aastase puudega lapse hooldamine kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi 52 Töövõimetusleht 1 Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 1 1 Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse edastada Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed ravikindlustuse andmekogusse X tee liidese kaudu esimesel võimalusel RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 2 Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil tegevusluba omaval eriarstil hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil välja arvatud kiirabi osutamisel hambaarstil ja ämmaemandal Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 2 1 Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse 48 alusel ning isiku rasedus ja sünnituspuhkuse korral RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Töövõimetuslehe liigid on haigusleht sünnitusleht lapsendamisleht ja hooldusleht 4 Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja pabervormi ning töövõimetuslehe registreerimise väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 53 Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord 1 Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel Kui käesoleva seaduse 51 lõike 1 punktis 1 või lõigetes 2 4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend Haigekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde mille kulud kannab kindlustatud isik RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 1 1 Kehtetu RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 2 Kehtetu RT I 2009 15 93 jõust 01 07 2009 3 Kehtetu RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 3 1 Kindlustatud isik teavitab tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 4 Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 5 Hüvitis määratakse ja makstakse kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90 kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast kui kindlustatud isik asus töö või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist Hüvitist ei määrata ega maksta kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul RT I 08 10 2014 1 jõust 18 10 2014 5 1 Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast RT I 08 10 2014 1 jõust 01 01 2015 5 2 Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi edaspidi tõend esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja haigekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast RT I 08 10 2014 1 jõust 01 01 2015 5 3 Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise RT I 08 10 2014 1 jõust 01 01 2015 5 4 Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis kui 1 kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on haigekassale esitatud hiljemalt 90 kalendripäeval alates tõendil märgitud töö või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus või kutsetegevusega taasalustamise päevast või 2 kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48951&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive