archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping puudega üksikvanemale last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16 aastase lapse ja põhikoolis gümnaasiumis kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva kuni 19 aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Lapse 19 aastaseks saamise korral jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni 10 Õppetoetus 1 Mittetöötavale puudega õppurile kes õpib gümnaasiumi 10 12 klassis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi makstakse igakuiselt välja arvatud juuli ja augustikuu õppetoetust 2 Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele kuid mitte vähem kui 25 protsenti ega rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast 10 1 Töötamistoetus 1 Töötamistoetust makstakse 16 aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi 2 Töötamistoetust makstakse tegelike töötamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni kümnekordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates 3 Töötamistoetuse maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2007 71 437 jõust 01 01 2008 11 Rehabilitatsioonitoetus Kehtetu RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 12 Täienduskoolitustoetus 1 Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24 kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul arvates toetuse esmakordsest määramisest 13 Kehtetu RT I 2001 102 671 jõust 01 01 2002 14 Kehtetu RT I 2001 102 671 jõust 01 01 2002 3 peatükk RAKENDAMISE KORD 15 Andmed 1 Andmed puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 2 Andmed õppetoetuse töötamistoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse maksukorralduse seaduse s 25 1 sätestatud töötamise registrist RT I 16 04 2014 3 jõust 01 07 2014 16 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemine 1 Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 1 1 Käesoleva seaduse 2 2 lõikes 5 sätestatud juhul võib taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega esitada Sotsiaalkindlustusametile töötukassa kaudu RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on 1 toetuse taotlus 2 otsus puude raskusastme ja lisakulude kohta RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 3 isikut tõendavate dokumentide seaduse 2 lõikes 2 sätestatud dokument 3 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja dokumentide vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 1 Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 4 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks loetakse päev millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu taotluse koos kõigi vajalike dokumentidega RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 5 Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev 6 Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või taotluses on muid puudusi teatatakse toetuse taotlejale esimesel võimalusel millised dokumendid tuleb täiendavalt esitada või millised puudused kõrvaldada ning määratakse dokumentide esitamise või puuduste kõrvaldamise tähtaeg RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 17 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine 1 Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab Sotsiaalkindlustusamet Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 2 Käesoleva seaduse des 6 7 1 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 3 Käesoleva seaduse des 6 7 1 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest RT I 2007 71 437 jõust 01 01 2008 4 Käesoleva seaduse des 9 12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 5 Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse ajaks mil isik vastab käesolevas seaduses sätestatud toetuste saamise tingimustele 18 Kehtetu RT I 2007 22 116 jõust 01 01 2008 19 Vanemliku hoolitsuseta puudega lapsele ettenähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise peatamine ja jätkamine 1 Sotsiaalkindlustusamet peatab valla või linnavalitsuse korraldusel ajutiselt käesoleva seaduse des 6 ja 10 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust puudega last kasvatada ja tema eest hoolitseda RT I 2008 58 329 jõust 01 03 2009 2 Sotsiaalkindlustusamet jätkab käesoleva seaduse des 6 ja 10 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmist puudega lapse vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuste äralangemisel valla või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel RT I 2008 58 329 jõust 01 03 2009 3 Sotsiaalkindlustusamet jätkab vanemliku hoolitsuseta puudega lapsele ettenähtud käesoleva seaduse des 6 ja 10 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmist võõrasvanemale kasuvanemale eestkostjale või perekonnas hooldajale valla või linnavalitsuse korralduse kohtuotsuse või perekonnas hooldamise lepingu alusel RT I 2008 58 329 jõust 01 03 2009 4 Sotsiaalkindlustusamet jätkab käesoleva seaduse des 6 ja 10 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmist iseseisvalt elama asunud vanemliku hoolitsuseta puudega lapsele kes vastab käesoleva seaduse 6 lõikes 2 ja 10 lõikes 1 sätestatud tingimustele valla või linnavalitsuse korralduse alusel RT I 2007 71 437 jõust 01 10 2008 5 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise jätkamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi tagantjärele mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest RT I 2007 71 437 jõust 01 01 2008 20 Muudatused puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel 1 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse peatatakse või nende suurus arvutatakse ümber kui toetust saav inimene on niivõrd paranenud et see muudab käesolevas seaduses sätestatud puuetega

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=29150&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    2012 jõust 04 06 2012 RT I 25 05 2012 8 4 Tegevusaladel kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades esitatutest erinevaid bilansi ja kasumiaruande skeeme Nimetatud skeemi valikul tuleb muu hulgas lähtuda käesoleva seaduse 15 lõikes 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruande eesmärgist ning vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide nõuetest RK s 02 05 2012 jõust 04 06 2012 RT I 25 05 2012 8 19 Rahavoogude aruanne 1 Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid 2 Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks 3 Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid või kaudmeetodit mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega 4 Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil 20 Omakapitali muutuste aruanne 1 Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis 2 Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed aruandeperioodi kasumi või kahjumi arvestuspõhimõtete muutuste mõju reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud 3 Äriühingust raamatupidamiskohustuslane kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 21 Raamatupidamise aastaaruande lisad 1 Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama 1 millisest käesoleva seaduse s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud 2 aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 3 selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil 4 muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist majandustulemusest ja rahavoogudest 1 1 Kehtetu RK s 04 06 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 27 177 2 Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele käesoleva seaduse s 17 nimetatud raamatupidamistavale RK s 29 10 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 54 363 22 Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus 1 Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus 2 Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad võrreldes eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega esitatakse aastaaruande lisas Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas tuleb see asjaolu koos põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas 23 Kehtetu RK s 11 03 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 19 116 24 Tegevusaruanne 1 Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 2 Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas 1 peamisi tegevusvaldkondi toote ja teenusegruppe RK s 04 06 2008 jõust 10 07 2008 RT I 2008 27 177 kohaldatakse aruandeperioodile mis algab 2008 aasta 1 jaanuaril või hiljem 2 olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 3 olulisi uurimis ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 4 Kehtetu RK s 29 10 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 54 363 5 raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 3 Raamatupidamiskohustuslane kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule 1 raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist makromajanduslikku arengut ja selle mõju tema majandustulemusele 2 raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust 3 raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid 4 majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske 5 peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 4 Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 24 1 Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne Lisaks käesoleva seaduse s 24 sätestatud nõuete järgimisele näidatakse aktsiaseltsi või osaühingu kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad aktsiad või osad on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule tegevusaruandes ära RK s 11 03 2009 jõust 06 04 2009 RT I 2009 19 116 1 aktsia või osakapitali struktuur sealhulgas väärtpaberid millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia või osakapitalis RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 2 kõik põhikirjakohased väärtpaberite võõrandamise piirangud sealhulgas väärtpaberiomandi piirangud või vajadus saada nõusolek äriühingult või teistelt väärtpaberiomanikelt RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 3 kõik äriühingule teada olevad äriühingu ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud väärtpaberite võõrandamise piirangud RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 4 oluline osalus vastavalt väärtpaberituru seaduse s 9 sätestatule RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 5 spetsiifilisi kontrolliõigusi andvate väärtpaberite omanikud ja nende õiguste kirjeldus RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 6 kontrollisüsteem töötajate osalusskeemi korral kui töötajad ei teosta oma kontrolliõigusi otse RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 7 kõik hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ja eelisaktsia hääleõiguse olemasolu sealhulgas hääleõiguse piiramine teatud protsentuaalse osaluse või häälte arvuga hääleõiguse kasutamisele seatavad tähtajad või süsteemid mille korral väärtpaberitega seotud rahalised õigused ja väärtpaberite omamine on koostöös äriühinguga teineteisest lahutatud RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 8 äriühingu juhatuse liikmete valimise määramise tagasiastumise ja tagasikutsumise sätted ja reeglistik mis on kehtestatud õigusaktidega RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 9 äriühingu põhikirja muutmise sätted ja reeglistik mis on kehtestatud õigusaktidega RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 10 äriühingu juhatuse liikmete volitused sealhulgas volitused aktsiaid emiteerimida ja tagasi osta RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 11 äriühingu ja selle juhatuse või töötajate vahelised kokkulepped milles sätestatakse hüvitised seoses väärtpaberituru seaduse 19 peatükis sätestatud ülevõtmisega RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 12 kõik olulised kokkulepped milles äriühing on osapooleks ja mis jõustuvad muutuvad või lõpevad kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19 peatükis sätestatule saavutab äriühingu üle valitseva mõju teine isik ja selliste kokkulepete mõju välja arvatud juhul kui nende olemuse tõttu tekiks nende avaldamisest äriühingule tõsine kahju RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 24 2 Ühingujuhtimise aruanne 1 Lisaks käesoleva seaduse s 24 sätestatud nõuete järgimisele lisab raamatupidamiskohustuslane kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande 2 Ühingujuhtimise aruanne peab olema koostatud viisil mis võimaldab asjatundlikul ja huvitatud isikul saada raamatupidamiskohustuslase tegevuse kohta asjakohast informatsiooni ühingus rakendatavate juhtimispõhimõtete kohta 3 Ühingujuhtimise aruanne peab sisaldama 1 viidet hea ühingujuhtimise tavale mida raamatupidamiskohustuslane rakendab 2 põhjalikku ja argumenteeritud selgitust selle kohta miks raamatupidamiskohustuslane ei järgi hea ühingujuhtimise tava 3 juhtimis ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseisu ja töö korraldatuse kirjeldust 4 käesoleva seaduse 24 1 punktides 4 5 ja 7 10 nimetatud andmeid 5 sisekontrolli ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldust seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessiga RK s 11 03 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 19 116 kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta mis algavad 2009 aasta 1 juulil või hiljem 25 Majandusaasta aruande heakskiitmine ja vorminõue 1 Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust sealhulgas seda et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas käesoleva seaduse 17 lõikes 1 sätestatuga õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist majandustulemusest ja rahavoogudest 2 Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev millal tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks 3 Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva RK s 02 05 2012 jõust 04 06 2012 RT I 25 05 2012 8 26 Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel likvideerimisel ja lõpetamisel 1 Raamatupidamiskohustuslase asutamisel või raamatupidamise kohustuse tekkimisel koostab raamatupidamiskohustuslane algbilansi kus kajastub tema vara kohustuste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuse tekkimist 2 Raamatupidamiskohustuslase esimeses asutamisjärgses raamatupidamise aastaaruandes esitatakse bilansis võrreldavate arvnäitajatena algbilansi saldod Kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes võrreldavaid arvnäitajaid ei esitata Rahavoogude aruandes esitatakse raha ja raha ekvivalentide algsaldona algbilansis kajastatud raha ja raha ekvivalentide summa 3 Raamatupidamiskohustuslase likvideerimismenetluse lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 4 peatükk KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE 27 Konsolideerimisgrupp ja selle üksused 1 Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest 1 suurem kui 50 line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses 2 seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest 2 Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane kelle üle teisel raamatupidamiskohustuslasel konsolideerival üksusel on valitsev mõju 3 Konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega moodustavad konsolideerimisgrupi 4 Konsolideerimine on konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega 28 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 1 Raamatupidamiskohustuslane kes on aruandeaastal või sellele eelnenud majandusaastal olnud konsolideeriv üksus koostab lõppenud majandusaasta kohta käesoleva seaduse 14 lõikes 1 nimetatud aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena mis koosneb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest RK s 29 10 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 54 363 2 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande ja selle osade suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses ja äriühingute puhul äriseadustikus RT I 1995 26 28 355 1998 91 93 1500 1999 10 155 23 355 24 360 57 596 102 907 2000 29 172 49 303 55 365 57 373 2001 34 185 56 332 ja 336 89 532 93 565 2002 3 6 35 214 53 336 61 375 63 387 ja 388 majandusaasta aruande ja selle osade kohta sätestatut kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti 3 Kehtetu RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 29 Erandid 1 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud järgmised konsolideerivad üksused 1 äriühing kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90 kuulub Eestis registreeritud konsolideerivale üksusele kes on kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande RK s 08 12 2004 jõust 01 01 2005 RT I 2004 90 616 2 äriühing kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90 kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande RK s 08 12 2004 jõust 01 01 2005 RT I 2004 90 616 3 konsolideeriv üksus kelle konsolideeritud näitajad ei ületa audiitortegevuse seaduse 92 lõike 1 või 2 kriteeriume mis sätestavad ülevaatuse kohustuse RK s 28 10 2010 jõust 15 11 2010 RT 2010 12 11 2010 1 4 konsolideeriv üksus kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5 konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5 konsolideeriva üksuse müügitulust RK s 08 12 2004 jõust 01 01 2005 RT I 2004 90 616 5 Kehtetu RK s 11 03 2009 jõust 06 04 2009 RT I 2009 19 116 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud osaluse määramisel ei võeta arvesse neid aktsiaid või osi mis kuuluvad asjaomase äriühingu tegevjuhtkonnale ja kõrgema juhtorgani liikmetele Nimetatud punktide kohaselt vabastatakse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest äriühing kelle kõik ülejäänud aktsionärid või osanikud on selle heaks kiitnud 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud äriühing peab oma majandusaasta aruandes avaldama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud asukoha 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 sätestatud erandid ei kehti konsolideeriva üksuse suhtes kes on krediidiasutus finantsvaldusettevõtja segafinantsvaldusettevõtja investeerimisühing kindlustusandja või äriühing kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul RK s 08 12 2004 jõust 01 01 2005 RT I 2004 90 616 30 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 1 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade konsolideerimisgrupi finantsseisundist majandustulemusest ja rahavoogudest RK s 02 05 2012 jõust 04 06 2012 RT I 25 05 2012 8 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist kasumiaruandest rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest konsolideeritud aruanded ning lisadest mis sisaldavad muu hulgas konsolideeriva üksuse konsolideerimata bilanssi kasumiaruannet rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet konsolideerimata aruanded Raamatupidamiskohustuslane kes koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande ei ole kohustatud koostama käesoleva seaduse s 15 nimetatud raamatupidamise aastaaruannet RK s 11 03 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 19 116 kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta mis algavad 2009 aasta 1 juulil või hiljem 3 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatava arvestuspõhimõtte ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse des 16 ja 17 sätestatud nõuetest Konsolideerimisgrupi mille konsolideeriv üksus on käesoleva seaduse 17 lõikes 2 nimetatud ettevõtja raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatava arvestuspõhimõtte ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse samas lõikes sätestatust RK s 08 12 2004 jõust 01 01 2005 RT I 2004 90 616 31 Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne 1 Konsolideerimisgrupi tegevusaruandes antakse ülevaade konsolideerimisgrupi tegevusest ja asjaoludest millel on määrav tähtsus konsolideeriva üksuse ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja tegevuse hindamisel olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal 2 Lisaks käesoleva seaduse s 24 sätestatud nõuete järgimisele näidatakse konsolideerimisgrupi tegevusaruandes ära 1 konsolideerimisgrupi struktuur ning konsolideeriva üksuse otsene ja kaudne osalus konsolideeritavates üksustes Kui konsolideeriv üksus otseselt või kaudselt ei oma häälteenamust konsolideeritavas üksuses näidatakse ära valitseva mõju alus 2 majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused konsolideerimisgrupi koosseisus näiteks kavandatav ühinemine jagunemine ümberkujundamine osaluse omandamine või võõrandamine või konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse tegevusvaldkonnas 3 olulised sündmused ja asjaolud mis on mõjutanud või võivad mõjutada konsolideeriva üksuse ning konsolideerimisgrupi finantsseisundit või majandustulemusi majandusaastal või eelolevatel perioodidel 4 konsolideeriva üksuse ning tema poolt konsolideeritava üksuse äritegevuse hooajalisus või majandustegevuse tsüklilisus 5 muudatused konsolideeriva üksuse ja konsolideerimisgrupi investeerimis ning finantseerimisstrateegias finantseerimisstruktuuris riskide maandamise poliitikas ja likviidsuses 6 äriühingust konsolideeriva üksuse puhul konsolideerimisgrupi dividendipoliitika 7 konsolideeriva üksuse ning konsolideerimisgrupi majandusarengut mõjutavad üldmajanduslikud ja äritegevusele spetsiifilised asjaolud või arengusuunad mis on majandusaastal mõjutanud või võivad järgnevatel aastatel mõjutada konsolideeriva üksuse või konsolideerimisgrupi finantsseisundit või majandustulemust 8 Kehtetu RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 9 peamised finantssuhtarvud konsolideeriva üksuse majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika 31 1 Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne RK s 24 10 2007 jõust 19 11 2007 RT I 2007 58 380 Lisaks käesoleva seaduse s 24 sätestatud nõuete järgimisele kohaldatakse aktsiaseltsi või osaühingu kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad aktsiad või osad on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule konsolideerimisgrupi tegevusaruandele käesoleva seaduse s 24 1 sätestatut RK s 11 03 2009 jõust 06 04 2009 RT I 2009 19 116 31 2 Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne 1 Lisaks käesoleva seaduse s 31 sätestatud nõuete järgimisele lisab konsolideeriv üksus konsolideerimisgrupi tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande kui konsolideerimisgruppi kuulub raamatupidamiskohustuslane kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruande koostamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 242 lõikes 2 sätestatut 2 Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne sisaldab käesoleva seaduse 242 lõike 3 punktides 1 5 nimetatud teavet iga konsolideerimisgruppi kuuluva raamatupidamiskohustuslase kohta kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule 3 Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne sisaldab konsolideerimisgrupi sisekontrolli ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldust seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessiga RK s 11 03 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 19 116 kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta mis algavad 2009 aasta 1 juulil või hiljem 5 peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE 32 Raamatupidamise Toimkond 1 Vabariigi Valitsus moodustab Raamatupidamise Toimkonna edaspidi Toimkond mille ülesandeks on välja anda käesolevat seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust 2 Toimkond on sõltumatu komisjon mille töökorra edaspidi töökord kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul Toimkonda teenindab Rahandusministeerium 3 Toimkonna esimehele ja liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab rahandusminister 4 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsus ega muud valitsusasutused ei sekku Toimkonna poolt väljaantavate juhendite sisusse ega koostamise protsessi 5 Rahandusministril on õigus teha Toimkonnale kohustuslikke ettekirjutusi käesolevast seadusest ja töökorrast tulenevate kohustuste täitmiseks 33 Toimkonna liikmete nimetamine ja tagasikutsumine 1 Toimkonna nimetab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest selle ala teadlastest ja praktikutest 2 Toimkonna liikme kutsub tagasi Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul 3 Toimkonna liige kutsutakse tagasi viivitamata kui 1 tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas 2 on ilmnenud et ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata kahjustanud Toimkonna huve või on muul mõjuval põhjusel sobimatu Toimkonna liikme kohustusi täitma 4 Toimkonna liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda kui ta üle nelja kuu kestnud haiguse tõttu on võimetu oma kohustusi täitma 5 Toimkonna liikme tagasikutsumise tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige kelle volitused kestavad kuni Toimkonna volituste tähtaja lõpuni 6 Toimkonna liikmete nimetamise tagasikutsumise ja tagasiastumise täpsem kord sätestatakse töökorras 7 Kui Toimkonna liikmete volituste lõppemise tähtajaks ei ole uut Toimkonna koosseisu nimetatud pikenevad Toimkonna liikmete volitused kuni Toimkonna uue koosseisu nimetamiseni RK s 27 10 2005 jõust 01 12 2005 RT I 2005 61 478 34 Toimkonna juhendid 1 Toimkonna juhendid lähtuvad rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest kuid põhjendatud juhtudel võib juhendis ette näha erisusi rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest nende lihtsustatud rakendamise või rakendamata jätmise kas kõigi või teatud liiki raamatupidamiskohustuslaste suhtes Erisuste rakendamise korral tuleb vastavas juhendis erisusi kirjeldada ning põhjendada miks need on vajalikud 2 Toimkonna juhendeid antakse välja käesoleva seaduse selgitamiseks ja täpsustamiseks Juhendi vastuolu korral seadusega kohaldatakse seaduses sätestatut 3 Toimkonna juhendid peavad sisaldama viiteid vastavatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele millest on lähtutud nende koostamisel 4 Toimkonna väljaantavad juhendid peavad olema Toimkonna veebilehel eelnõuna kättesaadavad avalikkusele ja avatud avalikuks aruteluks vähemalt kahe kuu vältel enne nende kinnitamist Toimkonna poolt 5 Toimkonna juhendid avaldatakse Riigi Teatajas 6 peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED 35 Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine 1 Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust vastavalt käeoleva seaduse 2 lõikele 3 ning Eesti Vabariigi ees seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 2 Rahandusministril on õigus üldeeskirjas kehtestada arvestuspõhimõtted aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslastele kohaliku omavalitsuse üksustele muudele avalik õiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 3 Rahandusministril on õigus üldeeskirjas kehtestada aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslaste kohaliku omavalitsuse üksuste muude avalik õiguslike juriidiliste isikute ja teiste raamatupidamiskohustuslaste otsese või kaudse või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu olulise mõju all olevatele raamatupidamiskohustuslastele RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 36 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 1 Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks kehtestab rahandusminister üldeeskirja mis lähtub Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditest ja on nendega kooskõlas ning mille kohane raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine on riigiraamatupidamiskohustuslase ülesanne 2 Vaatamata eelmises lõikes sätestatule võib üldeeskirjas põhjendatud juhtudel ette näha erisusi rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest või Toimkonna juhenditest nende lihtsustatud rakendamise või rakendamata jätmise riigi kui terviku kõikide või teatud riigi raamatupidamiskohustuslaste kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikute suhtes Erisuste rakendamise korral tuleb üldeeskirjas erisusi kirjeldada ning põhjendada miks need on vajalikud 3 Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste suhtes ning on riigi kui terviku raamatupidamise sise eeskirjaks käesoleva seaduse 11 mõistes Üldeeskirja olemasolu ei vabasta riigiraamatupidamiskohustuslast kohustusest kehtestada oma sise eeskiri 4 Kehtetu RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 37 Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne 1 Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande ja Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande ning avaliku sektori ja valitsussektori koondaruande vastavalt käesoleva seaduse nõuetele 2 Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruannete samuti riigi valitseva mõju all olevatelt raamatupidamiskohustuslastelt laekuvate aruannete ning muude aruannete alusel 3 Riigi majandusaasta koondaruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks 4 Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande ning riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande samuti riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase tehingute seaduslikkuse audiitorkontrolli pädevus sätestatakse riigieelarve seaduses RK s 28 10 2010 jõust 15 11 2010 RT 2010 12 11 2010 1 38 Riigi majandusaasta koondaruande ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne 1 Riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse des 24 ja 31 sätestatule 1 tegevuskavade täitmise koondaruannet 2 koondhinnangut sisekontrollisüsteemide kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslaste tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel 2 Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse des 24 ja 31 sätestatule 1 ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused 2 asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel 3 ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute avalik õiguslike juriidiliste isikute sihtasutuste mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest 3 Riigiraamatupidamiskohustuslasele ei kohaldata käesoleva seaduse 24 lõike 3 punktis 2 ja 31 lõike 2 punktides 4 7 sätestatud nõudeid 4 Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruanne koosneb riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning riigieelarve täitmise aruandest mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori kohaselt riigieelarves toodud ulatuses RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 5 Riigi majandusaasta koondaruandes avaldatakse 1 täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta 2 täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta 6 Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet vastava valitsemis või haldusala ulatuses RK s 28 10 2010 jõust 15 11 2010 RT 2010 12 11 2010 1 7 Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eelnõule lisatakse seletuskiri milles põhjendatakse otsust võttes arvesse riigi likviidsete finantsvarade mahu piisavust ja rahavoo prognoosi sealhulgas riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust ja potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 9 Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 10 Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana 1 rahavood põhitegevusest kokku 2 rahavood investeerimistegevusest kokku välja arvatud riigieelarve seaduse 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood 3 pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed makstud intressid ja muud finantskulud RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 39 Kehtetu RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 40 Kehtetu RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 7 peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED 41 Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena vastava valla või linna eelarve täitmise aruannet 42 Erisused Eesti Panga raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamisel Eesti Pank ei ole kohustatud koostama käesoleva seaduse des 15 ja 19 sätestatud rahavoogude aruannet 43 Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused 1 Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt 2 Füüsilisest isikust ettevõtja kes peab kassapõhist raamatupidamist lähtub üksnes käesoleva seaduse dest 1 3 4 välja arvatud punkt 4 5 6 välja arvatud lõige 3 7 9 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist 3 Füüsilisest isikust ettevõtja kes peab tekkepõhist raamatupidamist lähtub käesolevast seadusest 4 Kehtetu RK s 27 01 2010 jõust 08 03 2010 RT I 2010 9 41 44 Filiaali raamatupidamise erisused Filiaal lähtub oma raamatupidamise korraldamisel käesoleva seaduse dest 1 12 45 Täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale eri või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale 1 Avalik ettevõtja eri või ainuõigust omav ettevõtja ja üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja konkurentsiseaduse RT I 2001 56 332 93 565 2002 61 375 63 387 82 480 87 505 14 ja 31 lõigete 3 1 ja 3 2 mõistes peab tagama rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras oma raamatupidamise läbipaistvuse ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt talle eraldatud vahendite ja nende kasutamise läbipaistvuse 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud on kohustatud rahandusministri nõudmisel esitama oma raamatupidamise ja selle korraldamise kohta andmeid mis on vajalikud raamatupidamise läbipaistvuse hindamiseks 3 Avalik ettevõtja kelle käibest vähemalt 50 moodustab tootmisalane tegevus esitab pärast majandusaasta aruande kinnitamist selle hiljemalt ühe kuu jooksul rahandusministrile Majandusaasta aruandega koos esitab ettevõtja rahandusministri kehtestatud aruande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale eraldatud vahendite ja nende kasutamise ning raamatupidamise läbipaistvuse kohta tegevusalade kaupa Tootmisalaseks tegevuseks loetakse tegevust mida käsitletakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK osas D Töötlev tööstus 4 Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 3 ei kohaldata 1 avalikule ettevõtjale eri või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale kelle käive aruandeaastal ja kahel sellele eelnenud majandusaastal on olnud väiksem kui 6 100 000 eurot kui muudes seadustes ei ole sätestatud teisiti RK s 22 04 2010 jõust 01 01 2011 RT I 2010 22 108 2 avalikule ettevõtjale kelle käibest vähemalt 50 moodustab tootmisalane tegevus kuid kelle käive aruandeaastal oli väiksem kui 32 000 000 eurot RK s 22 04 2010 jõust 01 01 2011 RT I 2010 22 108 3 avalikust ettevõtjast krediidiasutusele vahendite suhtes mis on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sinna paigutatud turutingimustel 45 1 Kehtetu RK s 29 10 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 54 363 8 peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 46 Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus RT I 1995 26 28 355 1998 91 93 1500 1999 10 155 23 355 24 360 57 596 102 907 2000 29 172 49 303 55 365 57 373 2001 34 185 56 332 ja 336 89 532 93 565 2002 3 6 35 214 53 336 61 375 63 387 ja 388 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses 1 1 Juhul kui täisosanikuks on osaühing aktsiaselts tulundusühistu või mittetulundusühing esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega kui audiitorkontroll on kohustuslik ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks 2 paragrahvi 179 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande majandusaasta aruanne ning kasumijaotamise ettepaneku osanikele 3 paragrahvi 179 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega kui auditeerimine on kohustuslik äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust 4 paragrahvi 334 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust 5 paragrahvi 332 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande majandusaasta aruanne audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule 6 paragrahvi 388 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja Nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingutele kelle majandusaasta aruannet ei pea asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikustama 7 paragrahvi 388 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raamatupidamistavaga Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või rahandusministri kinnitatud nimekirja arvatud muu riigi äriühingule kelle asukohariigis rakendatav raamatupidamistava sarnaneb raamatupidamise seaduse 17 lõikes 1 nimetatud ühe tavaga 8 paragrahvi 500 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses 4 Ümberkujundatava osaühingu osad tuleb enne äriregistrile käesoleva seadustiku s 485 nimetatud avalduse esitamist registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris 47 Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduses RT I 1997 34 535 1998 61 979 2000 10 55 57 373 2001 48 268 79 480 89 532 93 565 2002 23 131 53 336 63 387 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 3 Rahandusminister võib kehtestada fondivalitseja usaldusväärsuse tagamise ning investorite huvide piisava kaitse eesmärgil täiendavaid nõudeid fondivalitseja 1 oma ja reservkapitali suurusele sõltuvalt fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vara väärtusest 2 omavahendite arvutamisele ja suurusele kui fondivalitseja osutab käesoleva seaduse 3 lõikes 4 nimetatud investeerimisteenuseid 2 paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks 3 paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses 6 Käesolevas paragrahvis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata fondi osakutesse investeerimisele 4 paragrahvi 108 lõikest 2 jäetakse välja sõnad käesoleva seaduse paragrahvis 107 nimetamata 5 paragrahvi 114 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 Fondi raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse lähtudes raamatupidamise seadusest kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti Lepingulise fondi raamatupidamisarvestusele ja aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse s 14 15 lõikes 2 18 lõikes 3 ning des 25 ja 26 sätestatut 6 paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses 9 Fondivalitsejad on kohustatud kasutama nende tegevusala suhtes kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeeme Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid nõuded kirjete sisule ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab rahandusminister 7 paragrahv 148 tunnistatakse kehtetuks 48 Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduses RT I 1999 10 155 2001 24 133 93 565 2002 44 283 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 16 2 järgmises sõnastuses 16 2 Raamatupidamise Toimkonna juhendid 2 paragrahvi 9 lõike 4 punkti 1 lõppu lisatakse sõnad ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid 49 Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse RT I 1999 23 349 2002 17 96 21 117 23 131 53 336 63 387 72 1 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks 50 Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses RT I 2001 56 332 93 565 2002 61 375 63 387 82 480 87 505 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 Riigiabi on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse edaspidi riigiabi andja poolt või nende vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav soodustus mis soosib mõnda ettevõtjat või soodustab mingite kaupade tootmist või müüki ning mis moonutab või võib moonutada konkurentsi kahjustades kaubandust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide või Eesti ja muude riikide vahel kellega Eesti on sõlminud välislepingu milles sisalduvad riigiabi käsitlevad sätted Riigiabiks võib lugeda rahalist abi maksuvõlgade tasumise ajatamist võlgade kustutamist laenude andmist soodsamatel tingimustel kui tavaliselt teistele ettevõtjatele antakse ja muus vormis antud abi 2 paragrahvi 30 lõikes 4 asendatakse sõnad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku sõnadega riigiabi andja 3 paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses 5 avalikule ettevõtjale või üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale üldist huvi pakkuva teenuse osutamise eest 4 paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses 3 1 Avalikuks ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse 30 lõike 2 punktides 3 5 nimetatud isikuid ja muid isikuid kelle üle riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil 3 2 Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks Üldist huvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga 5 paragrahvi 49 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna vormi sõnaga vormid ja viimases lauses sõnad vähese tähtsusega riigiabi sõnadega vähese tähtsusega abi 51 Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses RT I 2001 79 480 2002 23 131 44 284 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist kas käesoleva seaduse 7 lõikes 1 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse s 8 nimetatud määras arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatut 2 kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist kas sotsiaalmaksuseaduse 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse välja arvatud juhul kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud elu või tegevuskohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks 2 paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses Eelnimetatud piirangut ei kohaldata sellise kohustusliku pensionifondi osakute vahetamisel mis oli isikule loosi teel määratud käesoleva seaduse 16 lõike 2 kohaselt 3 paragrahvi 77 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusluba omav pensionifondivalitseja ei ole kuue kuu jooksul valitsenud käesoleva seaduse 129 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavat kohustuslikku pensionifondi 4 paragrahvi 129 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses 4 Kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusluba omav pensionifondivalitseja on kohustatud valitsema vähemalt ühte kohustuslikku pensionifondi mille tingimuste kohaselt võib pensionifondivalitseja sõlmida ainult investeerimisfondide seaduse s 108 nimetatud lepinguid ja investeerida pensionifondi vara üksnes 1 väärtpaberituru seaduse 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse 2 investeerimisfondide seaduse s 107 nimetatud tuletisväärtpaberitesse 3 investeerimisfondide seaduse s 109 nimetatud hoiustesse 4 investeerimisfondidesse mis võivad sõlmida üksnes investeerimisfondide seaduse s 108 nimetatud lepinguid või investeerida fondi vara üksnes käesoleva lõike punktides 1 3 nimetatud väärtpaberitesse või hoiustesse 5 paragrahvi 133 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 Pensionifondi vara võib investeerida üksnes Eestis lepinguriigis või muus pensionifondi tingimustes sätestatud riigis registreeritud investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse Kohustusliku pensionifondi vara võib investeerida investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse üksnes pensionifondi tingimustes sätestatud ulatuses kusjuures nimetatud piirangud tuleb sätestada riikide kaupa kus investeerimisfond on registreeritud 6 paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses 6 Osakuomanike huvide kaitseks võib rahandusminister kehtestada kohustusliku pensionifondi vara investeerimisfondide osakutesse investeerimise täiendavaid piiranguid 7 paragrahvi 162 lõiget 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta 8 paragrahvi 163 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 Kohustuslikku pensionifondi võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005 aasta 1 jaanuarist 52 Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses RT I 2001 89 532 2002 23 131 63 387 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 Käesoleva seaduse 3 6 peatükis väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse 2 lõike 1 punktides 1 3 nimetatud väärtpaberitele ning nende hoidmistunnistustele samuti 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumentidele mida ei ole emiteerinud krediidiasutus 2 paragrahvi 91 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt 1 Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberitega mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele kui need tehingud on tehtud seoses investeerimisteenuste osutamisega edaspidi käesolevas peatükis tehing 2 Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval teabekandjatel või üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu 3 paragrahvi 96 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 4 seadust täiendatakse ga 94 1 järgmises sõnastuses 94 1 Neto omavahendite

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=51755&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tehingu ja tehingus või ametitoimingus osaleva isiku ametiteenust kasutava isiku või kliendi riskiastmest RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 2 Hoolsusmeetmeid ei kohaldata lihtsustatud korras kui on tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus 3 Kohustatud isik peab koguma piisava hulga teavet mis võimaldaks kindlaks teha kas majandus või kutsetegevuses tehtav tehing ja tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient vastab käesoleva seaduse 18 lõigetes 1 4 nimetatud tingimustele RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 18 Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise tingimused 1 Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras kui majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient on RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 1 Eestis asutatud avalik õiguslik juriidiline isik 2 Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus 3 Euroopa Ühenduse asutus 4 Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi äriühing kelle kohta kehtivad käesolevas seaduses sätestatud nõuetega võrdväärsed nõuded ja kelle emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul ühes või mitmes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis 5 krediidiasutus või finantseerimisasutus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus kelle kohta kehtivad tema asukohariigis käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded mille täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet 2 Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi notari või kohtutäituri poolt avatud ametikonto tegelike kasusaajate suhtes kui ametikonto suhtes kohaldatakse rahvusvahelistele standarditele vastavaid rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmeid ja teostatakse riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle ning teavet tegeliku kasusaaja isiku isikusamasuse kohta omab ja säilitab notar või kohtutäitur 3 Kindlustusandja ja kindlustusmaakler võivad hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras kui 1 sõlmitakse elukindlustusleping mille puhul aastane kindlustusmakse ei ületa 1000 eurot või ühekordne makse ei ületa 2500 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 sõlmitakse pensionikindlustusleping mis ei sätesta taganemis ega ülesütlemisõigust ja mida ei saa kasutada laenutagatisena 3 tehing tehakse töötajatele väljateenitud aastate pensioni või muid selliseid pensionihüvitisi võimaldava skeemi raames mille puhul kindlustusmaksed arvatakse palgast maha ning pensioniskeemi tingimused ei võimalda skeemis osaleja õiguste loovutamist 3 1 E raha asutus võib hoolsusmeetmeid rakendada lihtsustatud korras kui e raha seade ei võimalda taaslaadimist ja ühele e raha seadmele salvestatav summa ei ületa 250 eurot RT I 08 07 2011 6 jõust 18 07 2011 4 Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid rakendada lihtsustatud korras tehingu puhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 kliendiga on sõlmitud kirjalik kestvusleping 2 makse teostatakse tehingus osaleva isiku või kliendi konto kaudu mis asub Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses kes on asutatud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded 3 kohustatud isik on eelnevalt kehtestanud sisemiste protseduurireeglitega et seda liiki tehingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise aastane koguväärtus ei ületa 15 000 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 kohustatud isik registreerib kliendi kohta vähemalt käesoleva seaduse 23 lõike 2 punktides 1 4 sätestatud andmed RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 5 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teatud isikute või tehingute rahapesu või terrorismi rahastamise väikese riski kriteeriumid mille korral võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras 19 Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras 1 Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kui olukorra olemusega kaasneb suur rahapesu või terrorismi rahastamise risk 2 Kohustatud isik peab kohaldama lõikes 3 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmeid kui 1 majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osaleva isiku ametiteenust kasutava isiku või kliendi isikusamasus on tuvastatud ja esitatud teave kontrollitud isikuga või kliendiga samas kohas viibimata RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 2 isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel tekib kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja või tegelike kasusaajate tuvastamises 3 majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient on käesoleva seaduse 21 lõikes 1 nimetatud isik RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 3 Kohustatud isik peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul kohaldama lisaks käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud hoolsusmeetmetele vähemalt ühte järgmistest tugevdatud hoolsusmeetmetest RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 1 isikusamasuse tuvastamine ja esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide andmete või teabe põhjal mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast või Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuselt või välisriigi krediidiasutuse filiaalilt või krediidiasutuselt kes on registreeritud või kellel on tegevuskoht Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded ja kui selles krediidiasutuses on isiku isikusamasus tuvastatud isikuga samas kohas viibides 2 lisameetmete võtmine esitatud dokumentide ehtsuses ja nendes sisalduvate andmete õigsuses veendumiseks muu hulgas nende notariaalse või ametliku kinnitamise nõudmine või andmete õigsuse kinnitamine dokumendi välja andnud punktis 1 nimetatud krediidiasutuse poolt 3 tehinguga seotud esimese makse tegemine konto kaudu mis on avatud tehingus osaleva isiku või kliendi nimel krediidiasutuses kes on registreeritud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded 4 Kohustatud isik peab lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul tavapärasest sagedamini kohaldama 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud hoolsusmeetmeid 5 Hoolsusmeetmete nõuetekohase kohaldamise eest vastutab kohustatud isik 20 Riikliku taustaga isik 1 Riikliku taustaga isik on füüsiline isik kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid samuti sellise isiku perekonnaliikmed ja lähedased kaastöötajad Riikliku taustaga isikuks ei peeta isikut kes ei ole tehingu tegemise kuupäevaks vähemalt aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ega sellise isiku perekonnaliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid 2 Avaliku võimu oluliste ülesannete täitja käesoleva seaduse tähenduses on 1 riigipea valitsusjuht minister ja aseminister RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 2 parlamendiliige 3 ülemkohtu konstitutsioonikohtu ja muu sellise kõrgema kohtu kelle otsuseid saab edasi kaevata üksnes erandjuhtudel kohtunik 4 riigi kontrollasutuse ja keskpanga nõukogu liige 5 suursaadik asjur ja kaitsejõudude kõrgem ohvitser 6 riigi äriühingu juhtimis järelevalve ja haldusorgani liige 3 Lõike 2 punktides 1 5 sätestatu hõlmab Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide ametikohti 4 Avaliku võimu oluliste ülesannete täitja perekonnaliige on 1 tema abikaasa 2 abikaasaga võrdväärne partner vastavalt isiku elukohariigi õigusele või tehingu sõlmimise kuupäeva seisuga temaga vähemalt aasta ühist majapidamist omanud isik 3 tema lapsed ja nende abikaasad või partnerid punkti 2 tähenduses 4 tema vanem 5 Avaliku võimu oluliste ülesannete täitja lähedane kaastöötaja on 1 füüsiline isik kellel on avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaga lähedased ärisuhted või kellega koos on avaliku võimu oluliste ülesannete täitja juriidilise isiku või lepingulise õigusliku üksuse ühine tegelik kasusaaja 2 isik kes tegeliku kasusaajana omab täielikult juriidilist isikut või lepingulist õiguslikku üksust mis on teadaolevalt asutatud avaliku võimu oluliste ülesannete täitja kasuks 21 Tehingud teise liikmesriigi ja kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga 1 Kohustatud isik kohaldab teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ja kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga tema perekonnaliikmega ja lähedase kaastöötajaga ärisuhte loomisel ning tehingu ja ametitoimingu tegemisel ja nimetatud isikutele ametiteenuse osutamisel käesoleva seaduse s 19 sätestatud tugevdatud hoolsusmeetmeid RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 2 Kohustatud isik täidab lõikes 1 nimetatud juhul lisaks järgmisi nõudeid 1 ärisuhte loomise ja tehingu tegemise otsustamisel rakendab sobivaid riskipõhiseid siseprotseduure 2 ärisuhete loomise otsustab kohustatud isiku juhatus või juhatuse poolt volitatud isik või isikud 3 ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel võtab asjakohased meetmed kasutatava raha ja muu vara päritolu kindlakstegemiseks 4 kohaldab pidevalt 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud hoolsusmeetmeid 22 Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse korrespondentsuhted 1 Krediidiasutus ja finantseerimisasutus kohaldavad hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kolmanda riigi krediidi või finantseerimisasutusega korrespondentsuhte loomisel ja sellekohase lepingu kehtivuse ajal sealhulgas hindavad regulaarselt kolmanda riigi krediidiasutuse 1 majandustegevuse olemust usaldusväärsust mainet ja tema üle teostatava järelevalve tõhusust avalikult kättesaadava teabe alusel 2 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollisüsteeme RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 2 Korrespondentkonto avamise aluseks olevas lepingus või krediidiasutuse protseduurireeglites peab olema sätestatud keeld avada korrespondentkontot krediidiasutusele kes vastab lõike 3 punktis 1 nimetatud tingimusele ja poolte kohustused 1 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmete kohaldamisel sealhulgas laiendatud kasutusõigusega kontole või muule sellisele kontole juurdepääsu omava kliendi suhtes 2 päringu alusel kliendi isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise käigus kogutud andmete esitamisel 3 andmete säilitamisel ja teatamiskohustuse ning muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamisel RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 2 1 Kolmanda riigi krediidi või finantseerimisasutusele korrespondentkonto avamiseks või kolmandas riigis krediidi või finantseerimisasutuses korrespondentkonto avamiseks või sellekohase lepingu sõlmimiseks peab olema krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatuse või juhatuse poolt volitatud isiku eelnev nõusolek RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 3 Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud avada ja omada korrespondentkontot krediidiasutuses kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest 1 krediidiasutuse tegelik juhtimis või tegevuskoht asub väljaspool tema asukohariiki ning krediidiasutus ei kuulu piisava järelevalve all olevasse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse konsolideerimisgruppi ega kontserni 2 krediidiasutuses on avatud punktis 1 nimetatud tunnustele vastava krediidiasutuse konto 3 krediidiasutuse juhtide usaldusväärsuse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete hindamisel ilmnevad puudujäägid lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest või käesolevas paragrahvis sätestatud hindamisel aluseks võetavatest asjaoludest 4 Keeldu rikkuv kokkulepe korrespondentkonto avamise kohta lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele vastavas krediidiasutuses on tühine 5 Lõigetes 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka korrespondentsuhtele asutuse ja ettevõtjaga kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse 6 lõikes 1 nimetatud tehingutega sarnaste tehingute tegemine 2 jagu Andmete kogumine ja säilitamine 23 Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja andmed 1 Kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse ja kontrollib seda isikut tõendavate dokumentide seaduse 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava juhiloa alusel Tehingus osaleva isiku esindaja esitab lisaks isikut tõendavale dokumendile ette nähtud vormis esindusõigust tõendava dokumendi Alla 7 aastase isiku isikusamasuse võib tuvastada perekonnaseisutoimingute seaduse s 30 nimetatud sünnitõendi alusel RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 2 Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest tehakse koopia Lisaks registreerib kohustatud isik lõikes 1 nimetatud isikute isikusamasuse tuvastamisel ja esitatud teabe kontrollimisel järgmised isikuandmed 1 nimi ja esindaja nimi 2 isikukood isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sünnikoht 3 isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus ja number selle väljaandmise kuupäev ja väljaandnud ametiasutuse nimetus 4 esindusõiguse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus 3 Kohustatud isik registreerib lõikes 1 nimetatud isiku käest saadud teabe alusel tema elukoha aadressi ja kutse või tegevusala Kui majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalevaks isikuks või kliendiks on teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi füüsiline isik registreerib kohustatud isik teabe selle kohta kas isik täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või on avaliku võimu oluliste ülesannete täitja lähedane kaastöötaja või perekonnaliige 4 Kohustatud isiku nõudmisel esitab majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient käesoleva seaduse 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja annab asjakohast teavet RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 5 Välisriigi juriidilise isiku esindaja peab kohustatud isiku nõudel esitama oma volitusi tõendava notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud dokumendi mis on legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega apostille iga kui välislepingust ei tulene teisiti 6 Kui lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumenti või andmeid ei ole võimalik saada võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud dokumente 7 Kohustatud isiku nõudmisel kinnitab majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud teabe ja dokumentide õigsust oma allkirjaga RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 24 Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja andmed 1 Kohustatud isik tuvastab juriidilise isiku isikusamasuse ja õigusvõime olemasolu ning kontrollib saadud teavet Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri registrikaardi väljavõtte ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja või sellega võrdväärse dokumendi alusel mis on pädeva asutuse või organi poolt välja antud mitte varem kui kuus kuud enne selle esitamist 2 Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peavad vähemalt sisalduma 1 juriidilise isiku ärinimi või nimi asukoht ja aadress 2 registrikood või registreerimisnumber 3 dokumendi väljaandmise kuupäev ja väljaandnud ametiasutuse nimetus 3 Kohustatud isik registreerib lõikes 1 nimetatud dokumentide alusel või kui vastavad andmed ei nähtu nimetatud dokumentidest siis tehingus osaleva juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel järgmised andmed 1 juhataja nime või juhatuse liikmete või muu seda asendava organi liikmete nimed ja nende volitused juriidilise isiku esindamisel 2 juriidilise isiku tegevusvaldkonna 3 sidevahendite numbrid 4 juriidilise isiku tegelike kasusaajate andmed 4 Kui kohustatud isikul on teavet et majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus osaleva isiku või kliendiga võib olla seotud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi riikliku taustaga isik tuleb juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel registreerida lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele 23 lõikes 3 nimetatud asjaolud 5 Registrikaardi väljavõtet ei pea esitama kui kohustatud isikul on ligipääs äriregistri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või välisriigi vastavate registrite andmetele arvutivõrgu kaudu 6 Kui lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumenti või andmeid ei ole võimalik saada kasutatakse isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud dokumente 25 Tehingu andmete registreerimine 1 Kohustatud isik registreerib isikusamasuse tuvastamisel ja esitatud teabe kontrollimisel tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse 2 Krediidiasutus ja finantseerimisasutus registreerivad tehingu kohta lisaks järgmised andmed 1 konto avamisel konto tüübi konto numbri vääringu ning väärtpaberite või muu vara olulised tunnused 2 vara hoiule võtmisel deponeerimise numbri ja vara turuhinna hoiule võtmise päeval või vara täpse kirjelduse kui nimetatud vara turuhinda ei ole võimalik määrata 3 panga hoiulaeka või seifi üürimisel ja kasutamisel hoiulaeka või seifi numbri 4 aktsiate võlakirjade ja muude väärtpaberitega seotud väljamakse tegemisel väärtpaberite liigi tehingu rahalise väärtuse vääringu ja konto numbri 5 kindlustuslepingu sõlmimisel selle konto numbri mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti 6 kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel selle konto numbri mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti 7 maksevahenduse korral andmed mille edastamine on kohustuslik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 1781 2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta ELT L 345 8 12 2006 lk 1 9 8 alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumise korral maksja ja maksesaaja nime isikukoodi selle puudumisel sünniaja ja sünnikoha või kordumatu tunnuse mille abil saab maksja kindlaks määrata 9 muu tehingu puhul tehingu summa vääringu ja konto numbri 26 Andmete säilitamine 1 Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate des 23 ja 24 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist 2 Kohustatud isik peab säilitama tehingu kohta koostatud dokumente mis tahes teabekandjal ning 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatamiskohustuse aluseks olevaid dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu tegemist või teatamiskohustuse täitmist 3 Kohustatud isik peab säilitama lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente ja andmeid viisil mis võimaldab vastata ammendavalt ja viivitamata rahapesu andmebüroo või vastavalt õigusaktidele teiste uurimisasutuste või kohtu päringutele 4 Kui kohustatud isik teeb isikusamasuse tuvastamiseks päringu riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse mille kasutamine on sellele kohustatud isikule õigusaktist tulenevalt kohustuslik siis loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustus täidetuks kui teave elektroonilise päringu tegemise kohta nimetatud registrisse on taasesitatav viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist Kui kohustatud isik on isikusamasuse tuvastanud käesoleva seaduse 15 lõikes 4 3 sätestatud korras säilitatakse taasesitataval kujul digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumendi teave sealhulgas dokumendi kasutaja näokujutis ja allkirjakujutis viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 3 jagu Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimine 27 Tehingu tegemisest keeldumine ja ärisuhte lõpetamine 1 Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha käesoleva seaduse 12 lõike 2 punktis 2 nimetatud tehingut kui tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient vaatamata sellekohasele nõudmisele ei esita käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 1 1 Krediidiasutusel on keelatud sõlmida arvelduslepingut kui käesoleva seaduse 15 lõikes 4 1 nimetatud konto omanik vaatamata sellekohasele nõudmisele ei esita käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega RT I 2008 27 177 jõust 10 07 2008 2 Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest kui tehingus või ametitoimingus osalev isik ametiteenust kasutav isik või klient vaatamata sellekohasele nõudmisele ei esita käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 1 4 nimetatud asjaolude tuvastamiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või tehingu objektiks oleva vara legaalset päritolu tõendavaid andmeid ja dokumente või kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 3 Kui majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalev isik või klient ei esita hoolimata sellekohasest nõudmisest käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktides 1 4 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalikke dokumente või asjakohast teavet loetakse see oluliseks lepingurikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 4 Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võivad lõike 3 alusel ärisuhte lõpetamise korral kanda kliendi vara üksnes kontole mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses kes on registreeritud või kellel on tegevuskoht Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded Käesolevas lõikes sätestatu kohta ei kohaldata võlaõigusseaduse 720 lõikes 6 sätestatut 4 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine Asutatava äriühingu konto suhtes rakendatakse lõike 4 esimeses lauses sätestatut kui rahapesu andmebüroo ei ole käesoleva seaduse 40 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette näinud RT I 2008 27 177 jõust 10 07 2008 5 Lõigetes 1 3 sätestatut ei kohaldata notari advokaadi kohtutäituri pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutaja suhtes samuti audiitori ja raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuva isiku suhtes kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda kaitseb või esindab klienti kohtu vaide või muus sellises menetluses sealhulgas nõustab klienti menetluse algatamise või vältimise küsimuses 6 Kohustatud isik registreerib ja säilitab käesoleva seaduse s 26 sätestatud korras 1 teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest keeldumise asjaolude kohta 2 tehingus või ametitoimingus osaleva isiku ametiteenust kasutava isiku või kliendi algatusel ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest loobumise asjaolud kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega 3 käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ärisuhte lõpetamise asjaolud 4 käesoleva seaduse st 32 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 28 Kohustatud isikute majandus ja kutsetegevusega seotud tegevuste edasiandmine 1 Kui kohustatud isik on oma majandus või kutsetegevusega seotud kohustuste paremaks täitmiseks tegevuse kolmandale isikule edasi andnud loetakse et kolmandale isikule on teada kõik käesolevast seadusest tulenevad nõuded Nõuete rikkumise eest vastutab oma tegevuse edasi andnud kohustatud isik 2 Tegevuse edasiandmine on lubatud ainult juhul kui 1 see ei kahjusta kohustatud isiku või tehingus osaleva isiku õigustatud huve 2 see ei takista kohustatud isiku tegevust ega käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist 3 see ei takista kohustatud isiku üle riikliku järelevalve teostamist 4 kolmandal isikul kellele tegevused edasi antakse on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline täitma käesolevas seaduses sätestatud nõudeid 5 kohustatud isikul on õigus ja võimalus kontrollida kolmanda isiku poolt käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist 6 on tagatud et käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavaid dokumente ja andmeid säilitatakse käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras 3 Kohustatud isik teavitab oma tegevuste edasiandmisest viivitamata pädevat järelevalveasutust 29 Sisemised turvameetmed 1 Kohustatud isik peab kirjalikus vormis kehtestama käesolevas seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise ja juhtkonna informeerimise protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja 1 1 Kohustatud isik peab pöörama kõrgendatud tähelepanu kohustatud isiku enamusosalusega tütarettevõtjas filiaalis või esinduses protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja rakendamisele kui nende asu või tegevuskoht on kolmandas riigis kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium Kohustatud isikud tagavad protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja rakendamisel kolmandas riigis asuvas esinduses filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas nõuded mis on vähemalt võrdväärsed käesoleva seaduse alusel sätestatutega RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 2 Kohustatud isikuks oleva juriidilise isiku juhatus kohustatud isikust filiaali juhataja või nende puudumisel kohustatud isik peab tagama töötajatele kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase regulaarse koolituse Koolitusel peab andma muu hulgas teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise kaasaegsetest meetoditest ja sellega kaasnevatest riskidest RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 3 Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatus ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhataja määravad isiku kes on rahapesu andmebüroo kontaktisik edaspidi kontaktisik Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus kutsealane sobivus vajalikud võimed isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine Rahapesu andmebürool on õigus saada enne kontaktisiku määramist ja kontaktisiku ülesannete täitmise ajal kontaktisiku tausta ja sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut selle struktuuriüksuse iga töötaja suhtes RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 3 1 Käesoleva seaduse tähenduses ei ole isikul laitmatu maine kui rahapesu andmebüroo teostatud taustakontrolli tulemusel selgub et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all Sellisel juhul võib krediidi ja finantseerimisasutus kontaktisiku töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 4 Kohustatud isik kes ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutus võib määrata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks kontaktisiku Kui kontaktisikut ei ole määratud täidab kontaktisiku kohustusi juriidilise isiku juhatus Eesti äriregistrisse kantud välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja 5 Kontaktisiku ülesandeid võib täita töötaja või struktuuriüksus Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus vastutab nimetatud ülesannete täitmise eest vastava struktuuriüksuse juht Kontaktisiku määramisest teatatakse pädevale järelevalveasutusele 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata mittetulundusühingule ega sihtasutusele RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 30 Protseduurireeglitele esitatavad nõuded 1 Kohustatud isiku poolt kehtestatavad protseduurireeglid peavad vastama kohustatud isiku majandus või kutsetegevuse laadi ulatuse ja keerukuse astmele ning reguleerima hoolsusmeetmete kohaldamist vähemalt 13 lõikes 1 nimetatud juhtudel 2 Kohustatud isik peab kehtestatud protseduurireeglite ajakohasust regulaarselt kontrollima ja vajaduse korral kehtestama uued protseduurireeglid 3 Protseduurireeglid peavad 1 kirjeldama madalama riskiastmega tehinguid ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks kohased nõuded ja korra 2 kirjeldama kõrgema riskiastmega tehinguid sealhulgas sidevahendite arvutivõrgu ja muu tehnoloogilise arenguga kaasnevaid riske ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks ja jälgimiseks kohased nõuded ja korra RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 3 määrama 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamise reeglid 4 määrama käesoleva peatüki 2 jaos sätestatud dokumentide ja andmete säilitamise nõuded ja korra 5 määrama käesoleva seaduse 27 lõike 6 rakendamise nõuded ja korra RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 4 Protseduurireeglid peavad andma juhendi kuidas tulemuslikult ja kiiresti kindlaks teha kas on tegemist 1 riikliku taustaga isikuga 2 isikuga kelle elu või asukoht on riigis kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid 3 isikuga kelle tegevuse kohta on eelnevalt teada kahtlus et ta võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega 4 isikuga kelle suhtes rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone 5 isikuga kellega tehakse tehing sidevahendi abil 5 Protseduurireegleid tutvustatakse kõigile kohustatud isiku töötajatele kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavad nõuded 7 Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata mittetulundusühingule ega sihtasutusele RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 31 Kontaktisik 1 Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse organisatsiooniline ülesehitus peab olema sobiv käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks ja tagama kontaktisiku alluvuse otse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele 2 Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatus ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhataja tagavad et kontaktisikul on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus vahendid ja juurdepääs asjakohasele teabele kõigis krediidiasutuse või finantseerimisasutuse struktuuriüksustes 3 Kontaktisiku ülesanded on 1 kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebaharilikele või rahapesu kahtlusega tehingutele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine 2 teabe edastamine rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral 3 krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine protseduurireeglite täitmise kohta 4 muude kohustuste täitmine mis on seotud krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt käesoleva seaduse nõuete täitmisega 4 Kontaktisikul on õigus 1 teha krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid sisaldavate protseduurireeglite muutmiseks ja täiendamiseks ning 29 lõikes 2 nimetatud koolituse korraldamiseks 2 nõuda kohustatud isiku struktuuriüksuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul 5 Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata mittetulundusühingule ega sihtasutusele RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 3 peatükk TEGEVUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE KAHTLUSE KORRAL 32 Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral 1 Kui kohustatud isik tuvastab majandus või kutsetegevuse ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud mille tunnused osutavad rahapesule terrorismi rahastamisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega on ta kohustatud sellest viivitamata kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tegevuse või asjaolude tuvastamisest või kahtluse tekkimisest arvates teatama rahapesu andmebüroole RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesoleva seaduse 27 lõike 6 punktides 1 3 sätestatud asjaolude esinemise korral RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 3 Kohustatud isik välja arvatud krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates igast tehingust kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas sõltumata sellest kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena Krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 4 Notarile ja advokaadile ei kohaldata lõikest 1 ega lõikest 3 tulenevat teatamiskohustust kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda kaitseb või esindab klienti kohtu vaide või muus sellises menetluses sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses sõltumata sellest kas teave on saadud enne menetlust menetluse kestel või pärast menetlust 5 Kohustatud isikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehingu või ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine edasi lükata Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju selle tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija tabamist tehakse tehing või ametitoiming või osutatakse ametiteenus ning pärast seda edastatakse teade rahapesu andmebüroole RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 33 Teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm 1 Teave edastatakse selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole kelle territooriumil asub kohustatud isik 2 Teade edastatakse suuliselt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kui teade edastati suuliselt korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 3 Teatele võib lisada isiku isikusamasuse tuvastamiseks ja edastatud teabe kontrollimiseks kasutatud andmed ja vajaduse korral dokumentide koopiad 4 Rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 34 Teataja konfidentsiaalsuskohustus 1 Kohustatud isikul juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel juhtorgani liikmel ja töötajal on keelatud isikut selle isiku tegelikku kasusaajat ja esindajat teavitada nende kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest ning rahapesu andmebüroo poolt 40 või 41 alusel tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest Kohustatud isik võib teavitada isikut rahapesu andmebüroo poolt talle seatud konto käsutamise või muust piirangust pärast seda kui rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutus on täidetud 2 Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kolmandale isikule teabe andmise puhul kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti 3 Kohustatud isik võib kolmandale isikule anda teavet juhul kui 1 kolmas isik tegutseb 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohustatud isikuga samas konsolideerimisgrupis või finantskonglomeraadis ja ettevõtja asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatutega võrdväärsed nõuded nende täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet ning ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivatega võrdväärseid nõudeid 2 kolmas isik tegutseb notari advokaadi või audiitori kutsealal kohustatud isikuga ühes ja samas juriidilises isikus või struktuuris millel on ühised omanikud juhtimis või sisekontrollisüsteem 3 lõikes 1 nimetatud teave on sama isiku ja sama tehingu kohta millega on puutumus mitmel kohustatud isikul ja teavet antakse krediidiasutuse finantseerimisasutuse notari advokaadi või audiitori poolt samal majandus või kutsealal tegutsevale isikule kes asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatutega võrdväärsed nõuded nende täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet ning ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivatega võrdväärseid nõudeid 4 Lõike 3 kohaselt vahetatud teavet võib kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel 5 Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti juhtudel kui notar advokaat või audiitor püüab oma klienti veenda hoiduma õigusvastastest tegudest 35 Vastutusest vabastamine 1 Kohustatud isik tema töötaja esindaja ja tema nimel tegutsenud isik ei vastuta käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tehingu tegemata jätmisest või mittetähtaegsest tegemisest tuleneva kahju eest mis tekitatakse majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalevale isikule seoses rahapesu andmebüroole terrorismi rahastamise või rahapesu kahtlusest heas usus teatamisega samuti kahju eest mis tekitatakse majandus või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalevale isikule või kliendile seoses kestvuslepingu ülesütlemisega 27 lõikes 3 sätestatud alusel 2 Kohustatud isiku poolt heas usus st 32 tuleneva teatamiskohustuse täitmist ning asjakohase teabe edastamist ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena ning teatamiskohustust täitnud isiku suhtes ei kohaldata teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine 3 Notari ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse 41 lõikes 1 sätestatud rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel on notar vabastatud notariaadiseaduse s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 4 peatükk RAHAPESU ANDMEBÜROO 36 Rahapesu andmebüroo 1 Rahapesu andmebüroo on Politsei ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus 2 Politsei ja Piirivalveameti peadirektor nimetab rahapesu andmebüroo juhi ametisse peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal ettepanekul viieks aastaks RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Politsei ja Piirivalveamet tagab rahapesu andmebüroole seadusega ette nähtud ülesannete täitmiseks piisavad vahendid RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 37 Rahapesu andmebüroo ülesanded 1 Rahapesu andmebüroo ülesanded on 1 vastavalt dele 32 ja 33 saadud teabe kogumine registreerimine töötlemine ja analüüsimine Selle käigus kontrollitakse kas rahapesu andmebüroole edastatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude samuti terrorismi rahastamise vältimiseks tuvastamiseks või uurimiseks 2 rahapesu andmebüroole andmeid esitanud isiku teavitamine tema esitatud andmete kasutamise kohta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkidel lähtudes vajadusest parandada teatamiskohustuse täitmist kohustatud isikute poolt 3 kriminaaltulu jälitamine ning seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine 4 järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 5 rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning vastavate statistiliste andmete analüüsimine koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas 6 koostöö kohustatud isikute ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 7 kohustatud isikute uurimisasutuste prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes 8 välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt le 46 9 rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine RT I 2010 26 129 jõust 05 10 2010 10 käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine 11 tegevuslubade taotluste lahendamine majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras arvestades käesoleva seaduse erisusi RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Rahapesu andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud seotud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele 38 Rahapesu andmebüroo haldusaktid 1 Rahapesu andmebüroo teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte 2 Käesoleva seaduse 40 lõigete 1 ja 3 ning 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis Isik kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 3 Rahapesu andmebüroo haldusaktile kirjutab alla rahapesu andmebüroo juht juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik Kui alla kirjutab volitatud ametnik märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning koht kus nimetatud dokumendiga on võimalik tutvuda 4 Haldusakti täitmata jätmisel võib rahapesu andmebüroo rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Haldusakti täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär esimesel korral 1300 eurot järgmistel kordadel 6000 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Rahapesu andmebüroo antud haldusakti või sooritatud toimingu peale esitatakse kaebus halduskohtule RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 39 Rahapesu andmebüroo juhendid 1 Rahapesu andmebürool on õigus anda soovituslikke juhendeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide selgitamiseks 2 Rahapesu andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta 3 Rahapesu andmebüroo annab juhendi terrorismi rahastamise tunnuste kohta Juhend kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga 4 Rahapesu andmebüroo juhendid avalikustatakse rahapesu andmebüroo veebilehel 40 Tehingu peatamine vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse kandmine 1 Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates Kinnistusraamatus laevakinnistusraamatus Eesti väärtpaberite keskregistris liiklusregistris ehitusregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 ööpäevaks RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 2 Enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 3 Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul kui RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 1 vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 2 vara suhtes on kahtlus et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks 3 1 Täite või pankrotimenetluses ei või arestida ega võõrandada vara mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud käsutuspiirang RT I 2009 61 401 jõust 26 12 2009 4 Kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 5 Pädev asutus teatab pärast käesoleva seaduse 37 lõikes 2 nimetatud materjalide esitamist rahapesu andmebüroole viivitamata vara arestimisest mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras Kui vara arestitakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata lõpetama RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 6 Kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel kuid mitte rohkem kui üheks aastaks Vara valdajal kelle suhtes vara käsutamise piiramiseks loa andmist otsustatakse on õigus esitada halduskohtule seletus määratud tähtajaks 18 08 2014 13 45 Veaparandus Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas otsustatakse Riigi Teataja seaduse 10 lõike 4 alusel RT I 08 05 2012 1 jõust 18 05 2012 7 Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=83627&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    DOC failina I Tagasi Rahvapensioni määra muutmine Vabariigi Valitsuse 10 02 1995 määrus number 64 jõustumiskuupäev 01 04 1995 redaktsioon 01 04 1995 Vabariigi Valitsuse määrus 10 veebruarist 1995 a nr 64 Rahvapensioni määra muutmine Riiklike elatusrahade seaduse RT 1993 15 256 RT I 1993 35 542 74 1055 1994 23 384 24 397 51 855 paragrahvi 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab Kehtestada 1 aprillist 1995 a rahvapensioni

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13958&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses 2 Rahvaraamatukogude arengusuundade ja sihtprogrammide läbiarutamiseks ning koostöö korraldamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister nõuandva koguna Rahvaraamatukogude Nõukogu ja kinnitab selle põhimääruse 9 Rahvaraamatukogu vara Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale 10 Rahvaraamatukogu finantseerimine 1 Rahvaraamatukogu finantseeritakse 1 kohaliku omavalitsuse eelarvest 2 riigieelarvest 3 annetustest 4 tema põhitegevusega seotud tasulistest teenustest 5 laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt 2 Kohalik omavalitsus tagab 1 töötajate töötasud välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud töötajate puhul 2 kogude regulaarse varustatuse teavikutega lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust 3 rahvaraamatukogu eripärale vastavad ruumid sisustuse ja majandamiskulud 3 Toetusena riigieelarvest finantseeritakse Kultuuriministeeriumi ettepanekul kulud 1 teavikute soetamiseks 2 riiklike programmide realiseerimiseks 3 maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks 4 üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2000 92 597 jõust 01 01 2001 11 Teenistuslik ja haldusjärelevalve ning aruandlus RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Haldusjärelevalvet rahvaraamatukogude võrgu üle teostab Kultuuriministeerium RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Haldusjärelevalvet maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise üle teostab maavanem RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded Valla või linnavalitsus esitab Kultuuriministeeriumile aruande rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20 jaanuariks RT I 2007 19 93 jõust 01 05 2007 5 Kõik maakonnas asuvad rahvaraamatukogud esitavad maakonnaraamatukogule rahvaraamatukogu statistilise ja sisulise töö aruande Maakonnaraamatukogu esitab Kultuuriministeeriumile maakonna rahvaraamatukogude statistilise ja sisulise töö koondaruanded hiljemalt iga aasta 1 märtsiks RT I 2007 19 93 jõust 01 05 2007 12 Rahvaraamatukogu ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 1 Rahvaraamatukogu ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel 2 Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab valla või linnavalitsus Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtaega 3 peatükk KOGUD TEENINDUS JA LUGEJA 13 Kogud 1 Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes eri tüüpi ja laadi teavikuid 2 Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa valla või linnavolikogu kehtestatud korras RT I 2007 19 93 jõust 01 05 2007 3 Rahvaraamatukogus asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega teavikute arvestus ja säilitamine toimub õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras 14 Raamatukoguteeninduse korraldus omavalitsuse territooriumil 1 Rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna määrab kohalik omavalitsus arvestusega et ükski paikkond ei jääks raamatukogu teenindusest välja 2 Kehtetu RT I 2007 19 93 jõust 01 05 2007 3 Rahvaraamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust oma teeninduspiirkonnas asuvate teiste raamatukogudega 15 Lugeja ja teenused 1 Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 17 lõikes 3 nimetatud juhul 2 Rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta 2 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=27975&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    3 andmetele juurdepääsu viis 4 andmetele juurdepääsu eesmärk ja andmete kasutamise tingimused 5 andmete väljastamise andmed andmete väljastamise alus ja aeg 6 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud andmetele juurdepääsu piirangu andmed on 1 juurdepääsu piirangu alus 2 kelle taotlusel juurdepääsu piirang kehtestati 3 mis ajast mis ajani on juurdepääs piiratud RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 24 Rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavad andmed 1 Rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel kogutakse rahvastikuregistrisse andmed 1 vastsündinu kohta 2 leidlapse kohta 3 elamisloa või elamisõiguse taotleja kohta 4 isiku kohta kelle kohta kogutud andmetest ilmneb et ta on rahvastikuregistri objektiks kuid puuduvad osaliselt käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 9 sätestatud andmed 2 Vastsündinu andmed on 1 sugu 2 sünniaeg 3 isikukood 4 vastsündinu ema käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 10 nimetatud andmed või viide ema andmetele rahvastikuregistris 3 Leidlapse andmed on 1 leidlapse leiukoht valla või linna täpsusega 2 sugu 3 eeldatav sünniaeg 4 isik või asutus kellele leidlaps on kasvatada antud eestkostja andmed 4 Elamisloa või elamisõiguse taotleja andmed on 1 elamisloa või elamisõiguse taotleja elukoha aadress välisriigis 2 elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlusse võtmise aeg 3 otsus elamisloa või elamisõiguse andmisest keeldumise kohta 4 elamisloa või elamisõiguse taotleja käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 7 9 ja 10 sätestatud andmed 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku kohta kantakse registrisse rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavate andmete hulka kõik tema kohta kogutud käesoleva seaduse des 21 ja 22 sätestatud andmed RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 25 Rahvastikuregistri arhiivis säilitatavad andmed Rahvastikuregistri arhiivis säilitatakse järgmised andmed 1 rahvastiku arvestuse andmebaasis arvel olnud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed 2 Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikus registris arvel olnud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed 3 Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikus registris arvel olnud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed 4 rahvastikuregistri objekti aktuaalsuse kaotanud isikuandmed või isikuandmetega seotud andmed 5 rahvastikuregistri objekti staatuse kaotanud isiku isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed 6 rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel kogutud andmed isikute kohta kes seda staatust ei saanud 7 moodustatud ja üleantud isikukoodid koos nende moodustamiseks üleantud andmetega 8 avastatud ebaõiged rahvastikuregistri andmed ja andmed selle kohta kes millal ja mille tõttu ebaõiged andmed rahvastikuregistrisse kandis 9 andmete arhiivi kandmise või sealt aktuaalsesse seisu viimise alus ja aeg RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 25 1 Perekonnaseisuaktide andmete tähendus RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 1 Eesti perekonnaseisuasutuse koostatud perekonnaseisuakti alusel samuti välisriigi asutuse väljaantud dokumendi alusel rahvastikuregistrisse kantud andmetel on sama õiguslik tähendus kui perekonnaseisuakti kandel 2 Eelmises lõikes nimetatud välisriigi asutuse väljaantud dokument peab olema Eestis tunnustatud ning see peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille ga kui välisleping ei sätesta teisiti RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 25 2 Rahvastikuregistri dokumendihaldus Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse käigus saadud ja loodud dokumenti mis on registreeritud rahvastikuregistris ei pea haldusorgan registreerima asutuse dokumendiregistris RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 5 peatükk ANDMETE ÜLEANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE KANDMISEKS 26 Rahvastikuregistrisse andmete kandmise alusdokumendid 1 Andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendid on 1 meditsiiniline sünnitõend 2 sünniakt 2 1 sünnikanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 2 2 isaduse omaksvõtu kanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 3 abieluakt 3 1 abielukanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 4 abielulahutuse akt 4 1 abielulahutuse kanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 5 valdkonna eest vastutava ministri käskkiri isikule uue eesnime perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime perekonnanime või isikunime taastamise kohta või eestkosteasutuse otsus lapsele perekonnanime andmise kohta 6 arstlik surmateatis 7 surmaakt 7 1 surmakanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 8 perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmise otsus 8 1 perekonnaseisukande parandamise ja muutmise kanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 9 elukohateade elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse 10 kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse teade elukoha andmete kandmise kohta rahvastikuregistrisse 10 1 isiku poolt avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule esitatud isiku sideandmeid sisaldav dokument RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 11 kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse teade aadressiandmete aluseks olevate nimede ja numbrite muutmise kohta 12 kehtetu RT I 2002 41 254 jõust 27 05 2002 13 elamisloa ja tööloa väljaandmise pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ning elamisloa väljaandmisest või pikendamisest keeldumise otsus 13 1 elamisõiguse andmise pikendamise ja selle lõpetamise ning elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise otsus RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 14 välisriigi isikut tõendav dokument 15 elamisloa või elamisõiguse andmete muutmise aluseks olevad dokumendid RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 16 Vabariigi Valitsuse korraldus kodakondsuse andmise või taastamise kohta 17 kehtetu RT I 2002 41 254 jõust 27 05 2002 18 Vabariigi Valitsuse korraldus Eesti kodakondsusest vabastamise või Eesti kodakondsuse äravõtmise kohta 19 jõustunud kohtulahend RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 20 Eesti Vabariigi välisesinduse poolt enne Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust Eesti riiklikust iseseisvusest RT 1991 25 312 väljaantud Eesti kodakondsust tõendava dokumendi alusdokumendid 21 kehtetu RT I 2002 41 254 jõust 27 05 2002 22 Eesti konsulaarametniku teade püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku ja konsulaarseaduses nimetatud välismaalase rahvastikuregistrisse kantavate aktuaalsete andmete kohta RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 23 kehtetu RT I 2002 41 254 jõust 27 05 2002 24 kehtetu RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 25 kehtetu RT I 2002 41 254 jõust 27 05 2002 26 välisriigi asutuse väljaantud dokument mille alusel rahvastikuregistri objektiks oleva isiku isikuandmed tekivad või muutuvad kui sellist dokumenti Eestis tunnustatakse ning kui see on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille ga kui välislepinguga ei nähta ette teisiti RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 27 isikukoodi andmise taotlus isikukoodi andmiseks isikule kes ei ole rahvastikuregistri objekt ega elamisloa või elamisõiguse taotleja RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kohtulahend on andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumendiks kui sellega RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 1 tunnistatakse abielu kehtetuks 2 lahutatakse abielu 3 tunnistatakse abielulahutus kehtetuks 4 otsustatakse lapsendamine 5 tunnistatakse lapsendamine kehtetuks 6 tuvastatakse isiku põlvnemine 7 tühistatakse isiku põlvnemise tuvastamine 8 tunnistatakse kehtetuks perekonnaseisuakti kanne 9 määratakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja 10 tühistatakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise määrus RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 11 kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 12 kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 13 kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 14 kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 15 tunnistatakse isik surnuks 16 tühistatakse isiku surnuks tunnistamine 17 kehtetu RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 18 tühistatakse isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise otsus 19 otsustatakse vanema õiguste äravõtmine 20 tühistatakse vanema õiguste äravõtmine 21 taastatakse vanema õigused 22 otsustatakse isiku väljatõstmine elamusuhte objektiks olevast ruumist 23 otsustatakse lapse äravõtmine vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta 24 otsustatakse lapse tagasiandmine vanemale 25 määratakse lapse elukohaks ühe vanema elukoht 26 tunnistatakse Eestis leitud lapse kodakondsuseks Eesti kodakondsus 26 1 otsustatakse ühise hooldusõiguse lõpetamine RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 26 2 otsustatakse hooldusõiguse üleandmine peatamine taastamine piiramine või äravõtmine RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 27 muul juhul kui kohtulahendiga muudetakse või täiendatakse rahvastikuregistrisse kantavaid andmeid RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 27 Üleantavad andmed 1 Andmeandjad on kohustatud rahvastikuregistrisse kandma või volitatud töötlejale üle andma käesoleva seaduse 22 lõikes 2 ja s 26 nimetatud dokumentide väljaandmisel muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel või välisriigis väljaantud dokumendi haldusmenetluses kasutamisel töödeldavad andmed samuti andmed enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt mis tekitavad muudavad või täpsustavad rahvastikuregistrisse kantavaid isikuandmeid isikuandmetega seotud andmeid ja rahvastikuregistri pidamist abistavaid andmeid RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 2 Koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega on andmeandjad kohustatud üle andma käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 7 sätestatud isikuandmed RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 28 Andmeandjad 1 Rahvastikuregistrisse andmeandjateks on käesoleva seaduse 22 lõikes 2 ja s 26 nimetatud dokumente väljaandvad asutused ja isikud ning enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt andmehõivet teostavad asutused ja isikud neile dokumentidele kantud ja rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete osas Kui eelmises lauses nimetatud dokument on välja antud välisriigis ja seda kasutatakse avaliku ülesande täitmisel on dokumendile kantud ja rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete osas andmeandjaks dokumenti avaliku ülesande täitmisel kasutav isik või asutus RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega andmeandjate kaupa nende poolt üleantavate andmete loetelu 3 Perekonnaseisuametnikud kannavad rahvastikuregistrisse perekonnaseisuandmeid perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 29 Andmete üleandmise viisid 1 Andmeandjad annavad andmed üle 1 siduspöördumise teel andmete kandmisega rahvastikuregistrisse 2 andmete edastamisega andmesidevõrgu kaudu 2 Erandina võib andmeandja kokkuleppel volitatud töötlejaga üle anda andmed dokumendi koopiana väljavõttena dokumendist või teatena 30 Andmete üleandmise tähtaeg ja kord 1 Andmeandja kannab andmed rahvastikuregistrisse või annab need volitatud töötlejale üle hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva seaduse s 26 sätestatud rahvastikuregistri andmete alusdokumendi koostamist muutmist täpsustamist jõustumist või saamist või käesoleva seaduse 22 lõikes 2 nimetatud dokumendi väljastamist Vastavate tehniliste võimaluste loomiseni võib vastutav töötleja andmeandja taotlusel pikendada seda tähtaega kolme tööpäevani 2 Andmete üleandmiseks paberkandjal koostab andmeandja kaaskirja milles esitab üleantavate dokumentide loetelu 3 Andmete üleandmiseks võib volitatud töötleja kooskõlastatult vastutava töötlejaga ette näha andmete üleandmise kodeeritud kuju ja viisi ning täiendavate andmete kaitse abinõude kasutamise 4 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega andmete üleandmiseks vajalikud teadete vormid ja vajadusel nende täitmise juhendid 5 Kui andmeandja teostab andmehõivet käesoleva seaduse 22 lõikes 2 ja s 26 nimetatud ja enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt sõlmitakse vastutava töötleja ja andmehõivet teostava asutuse või isiku vahel andmete töötlemise leping millega sätestatakse ka üleantavate andmete hulk andmete üleandmise viis ja tähtajad RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 31 Andmeandja õigused ja kohustused 1 Andmeandjal on õigus 1 teada saada milliste tema poolt üleantud andmete vastuvõtmise on volitatud töötleja registreerinud ja millised üleantud andmed on kantud rahvastikuregistrisse 2 nõuda volitatud töötlejalt andmete üleandmiseks tehnilisi juhiseid 3 pöörduda vastutava töötleja poole andmete üleandmisel volitatud töötlejaga tekkinud vaidluste lahendamiseks 4 nõuda rahvastikuregistrist oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid 2 Andmeandja on kohustatud 1 tagama üleantavate andmete vastavuse alusdokumendile kantud andmetega 2 viivitamata teatama rahvastikuregistri volitatud töötlejale üleantud andmetes avastatud veast ning andma üle õiged andmed 3 vastama vastutava töötleja või volitatud töötleja rahvastikuregistrisse andmete andmisega seotud järelepärimisele kolme tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates 4 tagama et rahvastikuregistri andmete töötlemise ja kaitse abinõud ei satuks isikute kätte kellel ei ole õigust nendele juurde pääseda 5 viivitamata teatama volitatud töötlejale andmete üleandmisel tekkinud takistustest 6 säilitama rahvastikuregistri andmete üleandmise alusdokumendid või nende ärakirjad kuni nende avalikku arhiivi üleandmiseni ja võimaldama nendele juurdepääsu järelevalveõigust omavale ametiisikule 7 pidama andmete üleandmise kohta arvestust 6 peatükk ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE 32 Isiku rahvastikuregistri objektina arvelevõtmine 1 Isik võetakse rahvastikuregistris objektina arvele kui Eesti perekonnaseisuasutus on registreerinud tema sünni perekonnaseisutoimingute seaduse kohaselt või kui tema kohta on kogutud rahvastikuregistrisse vähemalt käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 9 sätestatud andmed ja RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 1 rahvastikuregistrisse on kantud isiku sündi tõendava dokumendi andmed ning vähemalt ühe tema vanema kodakondsuse andmetena on rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodakondsus või RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 2 talle on välja antud Eesti kodakondsust tõendav dokument või 3 talle on antud Eesti kodakondsus või 4 talle on antud elamisluba või elamisõigus RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 2 Isiku rahvastikuregistri objektina arvelevõtmisel kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka tema kohta kogutud käesoleva seaduse s 21 sätestatud isikuandmed ja s 22 sätestatud isikuandmetega seotud andmed 3 Kui rahvastikuregistri objektiks oleva isiku kohta puudub mõni käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 9 sätestatud andmetest võtab volitatud töötleja viivitamatult kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks esitades järelepärimise vastavale andmeandjale 33 Isikuandmete ja nendega seotud andmete kandmine rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavate andmete hulka Isiku rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel kantakse rahvastikuregistrisse tema kohta käesoleva seaduse 24 vastavalt lõigetes 2 3 või 4 ja lõikes 5 ettenähtud andmed kui 1 vastsündinu või leidlapse kohta on koostatud meditsiiniline sünnitõend 2 isik on esitanud elamisloa või elamisõiguse taotluse ja see on menetlusse võetud 3 rahvastikuregistri objekti kohta puudub mõni käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 9 sätestatud andmetest RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 34 Rahvastikuregistri pidamist abistavate andmete kandmine rahvastikuregistrisse Käesoleva seaduse s 23 sätestatud vastavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse järgmistel juhtudel 1 rahvastikuregistri objekti aktuaalsete andmete või nende muudatuste rahvastikuregistrisse kandmisel 2 andmete rahvastikuregistri arhiivi kandmisel 3 andmete arhiivist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka kandmisel 4 andmetele juurdepääsu võimaldamisel 5 andmetele juurdepääsu sulgemisel 35 Andmete rahvastikuregistrisse kandmise korraldamine 1 Käesoleva seaduse 21 lõikes 1 22 lõigetes 1 ja 2 ning 23 lõikes 2 sätestatud andmed kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka kas andmeandja poolt siduspöördumise teel või volitatud või lepingulise töötleja poolt kui andmed on üle antud muul viisil 2 Andmete töötlemise andmete kandmine rahvastikuregistrisse või rahvastikuregistri arhiivi toimub rahvastikuregistri tarkvara abil automaatselt või volitatud töötleja poolt Käesoleva seaduse 23 lõikes 6 sätestatud juurdepääsupiirangu andmed kannab rahvastikuregistrisse volitatud või lepinguline töötleja 3 Kui kohaliku omavalitsuse asutusel puuduvad tehnilised võimalused andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse siduspöördumise teel või andmete edastamiseks andmesidevõrgu kaudu sõlmitakse andmete üleandmiseks kohaliku omavalitsusüksuse poolt üleantavate andmete osas andmete töötlemise leping 7 peatükk ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRI ARHIIVI 36 Andmete rahvastikuregistri arhiivi kandmise alused Isikuandmed isikuandmetega seotud andmed ja rahvastikuregistri objekti staatust ettevalmistavad andmed kantakse rahvastikuregistri arhiivi kui 1 neid andmeid muudetakse või parandatakse 2 isik lakkab olemast rahvastikuregistri objekt 3 isik kelle andmed kanti rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri objekti staatuse ettevalmistamisel ei saa rahvastikuregistri objekti staatust 4 tähtajaliste andmete tähtaeg on möödunud 5 andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentide alusel või isikukoodi moodustamise taotluse alusel ja need ei kuulu aktuaalsete andmete hulka RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 37 Andmete kandmine rahvastikuregistri arhiivi rahvastikuregistri objekti staatuse lõppemise tõttu 1 Rahvastikuregistri objekti staatus lõpeb 1 surma korral 2 surnuks tunnistamisel 3 kehtetu RT I 2006 21 159 jõust 01 06 2006 4 kehtetu RT I 2006 21 159 jõust 01 06 2006 5 Eesti kodakondsuse kaotamisel 6 rahvastikuregistri objekti staatust määratleva alusdokumendi tähtaja lõppemisel tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel 7 ekslikult arvelevõtmise tuvastamisel 2 Isiku rahvastikuregistri objektiks olemise lakkamisel kantakse arhiivi 1 kõik rahvastikuregistrisse kantud aktuaalsed andmed 2 aktuaalsete andmete alusdokumentide andmed 3 arhiivi kantavate andmete töötlemise andmed 4 isikuandmete rahvastikuregistri arhiivi kandmise alusdokumendi andmed 3 Isiku rahvastikuregistri objekti staatuse lõppemisel kantakse andmed rahvastikuregistri arhiivi koos objekti staatuse lõppemist käsitlevate andmetega 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alusel kantakse rahvastikuregistri arhiivi andmed selle kohta millistel põhjustel ja kelle vea tõttu oli isik rahvastikuregistrisse ekslikult arvele võetud RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 38 Andmete kandmine rahvastikuregistri arhiivi rahvastikuregistri andmete muutmise või parandamise korral 1 Rahvastikuregistri andmete muutmise või parandamise korral kantakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka uued andmed ja rahvastikuregistri arhiivi rahvastikuregistri varasemad andmed 2 Andmete parandamisel kantakse ebaõiged andmed rahvastikuregistri arhiivi koos andmetega selle kohta kes mille tõttu ja millal vea tegi 39 Rahvastikuregistri arhiivi kantud andmete kandmine aktuaalsete andmete hulka Rahvastikuregistri arhiivi kantud isikuandmed ja isikuandmetega seotud andmed kantakse volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulka kui 1 andmete rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgast arhiivi kandmise aluseks olnud dokument on tühistatud või kehtetuks tunnistatud või toiming on tunnistatud õigusvastaseks 2 isik kelle andmed on kantud rahvastikuregistri arhiivi saab rahvastikuregistri objekti staatuse 3 andmed on rahvastikuregistri arhiivi kantud ekslikult RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 8 peatükk ELUKOHA ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 39 1 Isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest 1 Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi 2 Kui isik tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 40 Elukohateade 1 Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele Välisriigis püsivalt elav Eesti kodanik ja konsulaarseaduses sätestatud välismaalane esitavad elukoha andmed Eesti konsulaarametnikule konsulaarseaduses sätestatud korras RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 2 Isikud kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda üheaegselt sama elukoha aadressi võivad esitada ühise elukohateate 3 Isik võib esitada elukohateate digitaalallkirjaga 4 Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi Elukohateatel võib isik esitada ka sideandmed 5 Ruum mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib peab olema elamu või korter mis on kasutatav alaliseks elamiseks edaspidi eluruum välja arvatud 1 kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist 2 kui isik tõendab ruumi mis pole eluruum kasutamist elukohana 6 Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse Kui isik esitab elukohateate posti teel lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat 7 Elukohateate vormi ja täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 41 Elukoha aadressi kandmine rahvastikuregistrisse elukohateate alusel Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus kontrollib elukohateate saamisest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse 44 lõikes 1 sätestatud alustel 41 1 Elukohateate või sideandmete esitamine avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule 1 Kui rahvastikuregistri objektiks olev isik pöördub menetluse käigus käesoleva seaduse 40 lõikes 1 nimetamata avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole kes lähtub ülesande täitmisel rahvastikuregistrisse kantud andmetest kontrollib vastav asutus või isik rahvastikuregistri objektiks oleva isiku elukoha aadressi ja sideandmete vastavust rahvastikuregistrisse kantud andmetele Kui isik esitab menetluse käigus elukoha andmed või sideandmed mis erinevad rahvastikuregistrisse kantud andmetest muudetakse vastavad andmed isiku poolt esitatud elukohateate või isiku poolt avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule esitatud isiku sideandmeid sisaldava dokumendi alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras 2 Avalikku ülesannet täitev asutus ja isik edastavad rahvastikuregistrisse kandmiseks elukohateate andmesidevõrgu kaudu kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele mille territooriumil elukohateates märgitud elukoha aadress asub Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus kannab isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse s 41 sätestatud korras Ainult sideandmete esitamise korral kannab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik või asutus ja sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud asutus sideandmed siduspöördumise teel otse rahvastikuregistrisse 3 Avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateate või sideandmete edastamise korrakehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusteks on esimese ja teise astme kohtuasutused ning isikuteks notar ja kohtutäitur 5 Täiendavate käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 42 Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisused 1 Koos meditsiinilise sünnitõendi andmetega või sünnikandega kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema elukoha rahvastikuregistrisse kantud aadress RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 2 Piiratud teovõimega alaealise elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema vanema või eestkostja elu või asukoha aadress 3 Piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu või asukoha aadress 4 Vanem või eestkostja võib taotleda enda elu või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma piiratud teovõimega alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressina käesoleva seaduse s 40 sätestatud korras 5 Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku ja konsulaarseaduses nimetatud välismaalase elukoha aadressi kannab rahvastikuregistrisse Eesti konsulaarametnik või see kantakse rahvastikuregistrisse Eesti konsulaarametniku edastatud andmete alusel RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 6 Täisealise piiratud teovõimega isiku elukohateate esitab eestkostja käesoleva seaduse s 40 sätestatud korras 7 Välismaalane on kohustatud esitama rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse s 40 nimetatud elukohateate ühe kuu jooksul alates elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 7 1 Euroopa Liidu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja veitsi Konföderatsiooni kodanik esitab käesoleva seaduse s 40 nimetatud elukohateate vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatule RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 8 Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liige võib käesoleva seaduse s 40 sätestatud korras teatada oma elukohaks laeva ja selle kodusadama asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse Elukohateatele tuleb lisada laevapere liikmeks olemist tõendava dokumendi koopia 9 Isiku kes asub mõnes käesoleva seaduse 45 lõike 3 punktides 1 4 nimetatud asutuses ja kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse ning kelle asutusse asumisele eelnenud elukohta pole võimalik määrata ühegi kohaliku omavalitsusüksuse järgi elukoha aadressiks on see kohalik omavalitsusüksus kelle territooriumil nimetatud asutus paikneb 10 Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida käesoleva seaduse 45 lõike 3 punktides 1 4 nimetatud asutustes viibivate isikute elukoha aadresse ja teatada vastavate kohalike omavalitsusüksuste pädevatele asutustele isikutest kelle elukoht tuleb rahvastikuregistrisse kanda linna või valla täpsusega s 43 sätestatud korras Nimetatud asutused on kohustatud vastutavale töötlejale üle andma seal viibivate rahvastikuregistri objektide nimekirjad isikukood ees ja perekonnanimi kümne tööpäeva jooksul pärast vastava nõude saamist 11 Kui elukohateade esitatakse ajavahemikus Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse eelhääletamise esimesest päevast kuni valimis või rahvahääletuspäevani hääleõigusliku isiku poolt kelle elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse kannab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus viivitamata elukoha aadressi rahvastikuregistrisse Kui elukohateate esitajal ei ole võimalik lisada elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku luba elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse vähemalt linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega 43 Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine kohaliku omavalitsusüksuse algatusel 1 Kui kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt viibiva rahvastikuregistri objektiks oleva isiku elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse või kui isik kasutab elamiseks ruumi mis ei ole eluruum peab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise sotsiaalhoolekande meditsiini pääste või politseiasutuse või muu asutuse või isiku poolt üleantud andmete alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras 2 Sotsiaalhoolekande meditsiini pääste politsei või muu asutus teatab kohalikule omavalitsusüksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil avastatud püsivalt viibivatest isikutest kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse või kes enda kinnitusel ei ela enam rahvastikuregistrisse kantud aadressil Teates märgitakse viibimiskoha aadress või selle puudumine 3 Kui isiku viibimiskoha aadress on teada küsib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja viibimiskohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega viibimiskohaks oleva ruumi täpsusega kantakse rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadress linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega Sideandmeks märgitakse viibimiskoha aadress 4 Kui isiku pideva viibimiskoha aadress pole teada kantakse tema elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 44 Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise alused 1 Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete kandmisest rahvastikuregistrisse kui 1 isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks 2 tegemist ei ole eluruumiga välja arvatud käesoleva seaduse 42 lõikes 9 sätestatud juhul 3 elukohateates esitatud andmed on puudulikud 4 isik on esitanud elukohateates valeandmeid 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud alust ei kohaldata isiku suhtes kelle perekonnaliikmel on õigus elukohateates nimetatud eluruumi aadressiandmete kandmisele rahvastikuregistrisse elukohana 3 Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus keeldub isiku elukohateates märgitud aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse teeb ta selle isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul pärast isiku elukohateate saamist RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 45 Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 1 Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta 1 käesoleva seaduse s 40 sätestatud korras esitatud elukohateate alusel või kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse algatusel käesoleva seaduse s 43 sätestatud korras 2 ruumi omaniku õigustatud nõudmisel 3 kohtulahendi alusel millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 4 elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral 5 isiku püsivalt elama asumisel välisriiki 6 kui isiku elukoht on välisriigis välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 2 Püsivalt elama asumisel välisriiki teatab isik 30 päeva jooksul oma sealse elukoha kohta kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele või välisesindusele käesoleva seaduse 21 lõike 3 punktis 4 sätestatud andmed RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 3 Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 1 statsionaarsele ravile haiglasse 2 hoolekandeasutusse 3 kehtetu RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 4 kinnipidamisasutusse 5 kaitseväeteenistusse RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 46 Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine omaniku õigustatud nõudmisel või kohtulahendi alusel RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 1 Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist kui 1 isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2 isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3 isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana 2 Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid 3 Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus isiku ees ja perekonnanimi ning sünniaeg 4 Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku taotlust kui 1 isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana 2 isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle 5 Omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 6 Jõustunud kohtulahendi alusel millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 47 Elukoha aadressi muutmine kohanime ja aadressikoha andmete muutmise korral 1 Elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral teeb kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus vastavad muudatused rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressis 2 Isikute teavitamise muutunud aadressist korraldab isikute elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 47 1 Elukoha aadressi muutmine teiste riiklike registrite andmete alusel 1 Vastutaval töötlejal on õigus saada teistes riiklikes registrites olevaid elukoha aadresse ja sideandmeid isikute kohta kellel puudub elukoha aadress rahvastikuregistris või on see seal linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega 2 Vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele andmed isikute kohta kes teiste riiklike registrite andmetel elavad selles kohalikus omavalitsusüksuses Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb kindlaks et isik elab teises riiklikus registris märgitud aadressil algatab ta nende andmete põhjal selle isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või teeb talle ettekirjutuse esitada elukohateade käesoleva seaduse s 40 sätestatud korras Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Sunniraha ülemmäär on 320 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Kui teises riiklikus registris on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku sideandmed kannab volitatud töötleja need andmed rahvastikuregistrisse sideandmetena viitega sellele registrile RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 47 2 Ruumi omaniku õigused ja kohustused 1 Ruumi omanikul või tema volitatud esindajal on õigus saada kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt või volitatud töötlejalt andmeid isikute kohta kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress Omanikule tehakse teatavaks nende isikute ees ja perekonnanimi sünniaasta ning elukoha aadress 2 Ruumi omanik on kohustatud teatama kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele vastava järelepärimise saamisest alates kümne päeva jooksul ruumis lepingu alusel või omaniku loal elavate isikute 1 ees ja perekonnanimed 2 isikukoodid või sünniaja andmed RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 48 Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi tähendus 1 Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel 2 Elukoha aadressil on õiguslik tähendus 1 Riigikogu Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel 2 kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel 3 avaliku ülesande täitmisel kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega 2 1 Elukoha aadressil on õiguslik tähendus elukohateate kohaliku omavalitusüksuse pädevale asutusele saabumise kuupäevast kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei keeldu elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest käesoleva seaduse 44 alusel RT I 14 03 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Isiku elukoha aadressi puudumine rahvastikuregistris ei takista kohtu ja eeluurimist või riiklikku järelevalvet teostava või riiklikku sundi kohaldava asutuse seadusjärgseid toiminguid RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 9 peatükk ISIKUKOOD 49 Isikukood Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav arv 50 Isikukoodi moodustamine 1 Isikukoodi moodustab volitatud töötleja andmeandja poolt selleks üleantud andmete alusel 2 Isikukood moodustatakse vastsündinule leidlapsele elamisloa või elamisõiguse taotlejale Euroopa Liidu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja veitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodita Eesti kodanikule ja isikule kelle kohta koostatakse perekonnaseisukanne RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 3 Isikukoodi võib moodustada isikule kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri moodustamist koostatud ja Eesti Vabariigis säilitatavatelt dokumentidelt kui see on vajalik vigade vältimiseks andmete töötlemisel rahvastikuregistris 4 Isikukoodi võib moodustada isikule kelle andmed kantakse riigi andmekogusse ja kelle isikukoodi kasutamine on ette nähtud andmekogu asutamise aluseks olevas seaduses või andmekogu põhimääruses 5 Isikukoodide moodustamisel peab volitatud töötleja välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule ja mitme isikukoodi moodustamise samale isikule 6 Isikukoodide moodustamise ja andmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 51 Isikukoodi andmine ja kandmine dokumenti 1 Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse 2 Isikukood kantakse isikuandmeid sisaldavasse dokumenti kui seadusega või seaduse alusel on nii ette nähtud RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 52 Uue isikukoodi moodustamine 1 Volitatud töötleja moodustab ja annab isikule uue isikukoodi 1 lapse põlvnemise andmete muutmisel vanema või eestkostja avalduse alusel 2 isiku soo andmete muutmisel isiku avalduse ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 3 käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete parandamisel või muutmisel 2 Uue isikukoodi andmisest teatab volitatud töötleja andmesaajatele kes saavad rahvastikuregistrist andmeid nende poolt peetavatesse andmekogudesse või väljaantavatesse dokumentidesse kandmiseks 3 Uue isikukoodi andmisel korraldab perekonnaseisuasutus uut isikukoodi kajastava väljavõtte kättetoimetamise ja isikut tõendavat dokumenti väljaandev asutus uue isikut tõendava dokumendi väljastamise RT I 2009 30 177 jõust 01 07 2010 53 Kehtetu RT I 2005 25 192 jõust 27 05 2005 10 peatükk ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE 54 Rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse tagamine 1 Rahvastikuregistri tarkvara abil tagatakse vigade avastamine vastuoluliste ja ilmselt ebaõigete andmete kandmisel rahvastikuregistrisse 2 Rahvastikuregistrisse uute andmete kandmisel ja andmete muutmisel võrreldakse rahvastikuregistri tarkvara abil kõiki rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 9 sätestatud andmeid andmeandja poolt üleantud andmetega 3 Volitatud töötleja on kohustatud tegema andmeandjale andmete õigsuse kohta järelepärimise juhul kui 1 isik on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse 2 samade andmete kohta on esitatud mitmed andmekujud 3 esitatud andmed ei ole loogiliselt seotud teiste andmetega 4 andmed on ilmselt ebaõiged 4 Andmeandjad on kohustatud tagama rahvastikuregistrisse kandmiseks üleantavate andmete samasuse andmete rahvastikuregistrisse kandmise alusdokumentidesse kantud andmetega ning vigade avastamisel teatama nendest viivitamata volitatud töötlejale 5 Kui rahvastikuregistrisse kantud andmed ei vasta rahvastikuregistri alusdokumendi andmetele loetakse õigeks alusdokumenti kantud andmed nende andmete osas mille rahvastikuregistrisse kandmise aluseks alusdokument on 55 Ebaõigete andmete parandamine 1 Kui andmeandja avastab rahvastikuregistrisse kantud ebaõiged andmed parandab ta need siduspöördumise teel talle antud andmete töötlemise õiguse ulatuses ühe tööpäeva jooksul pärast vea ilmsiks tulekut Kui andmeandjal puudub õigus parandada ebaõigeid andmeid teatab ta viivitamata volitatud töötlejale rahvastikuregistrisse kantud ebaõigetest andmetest 2 Käesoleva seaduse 54 lõikes 3 sätestatud juhtudel või kui andmeandja teatab ebaõigetest andmetest on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandama 3 Ebaõigete andmete parandaja teeb kindlaks andmetes vea tekkimise asjaolud ja kannab ebaõigete andmete parandamisel rahvastikuregistrisse andmed ebaõigete andmete parandamise aluse kohta 4 Ebaõigete andmete parandamise kohta peab volitatud töötleja arvestust rahvastikuregistri tarkvara abil 56 Ebaõigete andmete parandamisest teatamine 1 Volitatud töötleja teatab ebaõigete andmete parandamisest 1 isikule kes on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse 2 andmesaajatele kes saavad rahvastikuregistrist andmeid nende poolt peetavasse andmekogusse või väljaantavatesse dokumentidesse kandmiseks 3 andmesaajatele kes kasutavad rahvastikuregistrist saadud andmeid avalike ülesannete täitmiseks 2 Ebaõigete andmete parandamisest teatab volitatud töötleja hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast ebaõigete andmete parandamist Isikule kes on vaidlustanud enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmed teatab volitatud töötleja vigade puudumisest vaidlustatud andmetes 3 Ebaõigete andmete parandamise teates märgitakse andmete 1 ebaõige kuju 2 õige parandatud kuju 3 parandamise alus 4 parandamise aeg 5 parandamisest teatava isiku ametikoht ees ja perekonnanimi 4 Ebaõigete andmete esitamisest andmeandjate poolt nende esinemisest rahvastikuregistris parandamisest ja tekkimise põhjustest kes millal ja mis põhjusel on vea teinud esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale üks kord kvartalis aruande 11 peatükk ANDMETE TÖÖTLEMISE SÄILITAMISE JA KAITSMISE NÕUDED 57 Andmete töötlemise nõuded 1 Volitatud töötleja ja lepingulised töötlejad on kohustatud rahvastikuregistrisse kantud andmeid töötlema ainult käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidel korras ning tingimustel ja tagama isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmise 2 Rahvastikuregistri tarkvara abil peab olema välditud rahvastikuregistri andmete loata töötlemine 3 Rahvastikuregistri andmed korrastatakse rahvastikuregistri tarkvara abil nii et nende töötlemine oleks võimalikult kiire ja lihtne 4 Kui andmeandjatele ja andmesaajatele on antud andmete töötlemise ja andmetele juurdepääsu õigus siduspöördumise teel peab volitatud töötleja tagama andmetele juurdepääsu käesoleva seaduse s 19 sätestatud andmete töötlemise lepinguga ettenähtud ulatuses ja mahus 58 Andmete töötlejate väljaõpe ja andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamine Vastutav töötleja koostöös riigi infosüsteemide alaseid töid koordineeriva asutusega korraldab 1 rahvastikuregistri andmeid töötlevate isikute väljaõpet 2 andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamist rahvastikuregistri andmete töötlemisel sealhulgas isikutunnistuse või elamisloakaardi kasutamist andmeid töötlevate isikute autentimiseks RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 59 Isikule andmete töötlemise õiguse andmine ja temalt selle õiguse äravõtmine 1 Rahvastikuregistri volitatud või lepinguline töötleja annab andmete töötlemise õiguse volitatud või lepingulise töötleja töötajale aktiga Akti kantakse õiguse saaja isikukood ees ja perekonnanimi ning andmete töötlemise ulatus ja kord 2 Lõikes 1 sätestatud akti alusel antakse andmete töötlemisele lubatud töötajale andmete töötlemise ja andmete kaitse abinõud Andmete töötlemise õiguse saanud töötaja annab allkirja kohustusele järgida andmete töötlemise ja andmete kaitse nõudeid Töötaja ei anna talle üleantud õigusi ja abinõusid üle teisele isikule 3 Vastutava töötleja või Andmekaitse Inspektsiooni nõudmisel võetakse töötajalt viivitamatult andmete töötlemise õigus 60 Andmete säilitamise nõuded 1 Rahvastikuregistri andmed säilitatakse tähtajatult 2 Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse nii et oleks võimalik väljastada iga ajahetke andmeid ning kõikide andmete muudetud kujud ajalises järgnevuses 3 Rahvastikuregistri andmete säilitamisel peab olema võimalus teha väljavõtteid selle kohta kes millal ja milliseid andmeid on töödelnud ning kellele millal ja milliseid andmeid on väljastatud juurdepääsuandmed 4 Rahvastikuregistri andmete säilimiseks kopeerib volitatud töötleja andmed ja korraldab koopiate säilitamise vastutava töötleja poolt antud juhiste kohaselt 61 Andmete kaitse nõuded 1 Rahvastikuregistri andmete kaitsmisel kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatut kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Vastutav töötleja kehtestab rahvastikuregistri andmete kaitse täpsemad nõuded volitatud töötlejaga sõlmitud lepingus või rahvastikuregistri pidamise korras 3 Andmete kaitse nõuded peavad vastama ajakohastele andmete kaitse standarditele 4 Volitatud töötleja koostab ja kooskõlastab vastutava töötlejaga andmete kaitse tehniliste ja organisatsiooniliste abinõude kava Vastutav

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=36517&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    12 1999 5 kehtetu RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 6 kehtetu RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 7 olmeteenuste osutamiseks elanikele 8 suplusveele ja supelrannale 9 kehtetu RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 10 ujulatele basseinidele ja veekeskustele nende ruumidele ohutusele basseiniveele ning teenuse osutamisele RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 11 koolieelsete lasteasutuste põhikoolide ja gümnaasiumide maa alale hoonetele ruumidele sisustusele sisekliimale ja korrashoiule RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 8 Sotsiaalministeeriumi ülesanded 1 Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on 1 tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamise kavandamine ja kavandatu elluviimine 2 tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamine 3 teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude kooskõlastamine 4 Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine eriolukorra kehtestamiseks riigis või selle osas nakkushaiguste mürgistuste ning kiirguskahjustuste likvideerimiseks 5 teiste ministeeriumide ametite ja inspektsioonide tegevuse koordineerimine ning tulemuslikkuse analüüsimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal 6 tervisele ohutu elukeskkonna loomisele tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide ja projektide ning muude abinõude kavandamine ja elluviimise korraldamine 7 tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi kujundamisele ning tervise väärtustamisele suunatud tegevuse korraldamine samuti koostöös Haridus ja Teadusministeeriumiga terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes 8 tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste teadusuuringute koordineerimine 9 tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine Terviseameti kaudu RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 10 keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine 11 joogiveeproove võtvate isikute atesteerimine 12 rahvastiku tervisega seonduvate andmete kogumine ja isikuandmete töötlemine riikliku tervise ja tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ning elluviimiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega RT I 2007 24 127 jõust 01 01 2008 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tervisekaitse õigusaktid järgmiste valdkondade kohta 1 kehtetu RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 2 kehtetu RT I 2003 26 160 jõust 01 11 2003 3 põhikoolide ja gümnaasiumide päevakavad ja õppekorraldus RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes põhikoolides ja gümnaasiumides tervishoiu ja hoolekandeasutustes RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 lastelutid 6 koolieelsete lasteasutuste tervise edendamine ja päevakava RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 7 kehtetu RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 8 noorte püsilaagrid RT I 2010 44 262 jõust 01 09 2010 8 1 lapsehoiuteenus ja asenduskoduteenus RT I 2006 55 405 jõust 01 01 2007 8 2 igapäevaelu toetamise teenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus ning nimetatud teenuste osutamise ruumid ruumide sisustus ja nende korrashoid ning maa ala RT I 2008 58 329 jõust 01 01 2009 9 laste ja täiskasvanute hoolekandeasutused välja arvatud asenduskodu ja erihooldekodu RT I 2008 58 329 jõust 01 01 2009 10 kehtetu RT I 2002 32 187 jõust 18 04 2002 11 kehtetu RT I 2004 75 520 jõust 01 12 2004 12 ilu ja isikuteenuste osutamine 13 kosmeetikatoodete terviseohutuse kontrollimine 14 looduslik mineraalvesi ja allikavesi nende käitlemine ning Euroopa Liidu turule viidava loodusliku mineraalvee tunnustamine 15 kehtetu RT I 2002 32 187 jõust 18 04 2002 16 ühissõidukid ja reisiteenused 17 mitteioniseeriva kiirguse müra vibratsiooni ultra ja infraheli taseme piirväärtused elu ja puhkealal elamutes ja ühiskasutusega hoonetes paikse saasteallika sanitaarkaitsealal õpperuumides ja muudes kohtades kus inimene viibib pikemat aega samuti käesolevas punktis loetletud füüsikaliste suuruste taseme mõõtmise meetodid 18 kehtetu RT I 2002 32 187 jõust 18 04 2002 19 kehtetu RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 20 kehtetu RT I 2004 45 315 jõust 27 05 2004 21 kehtetu RT I 15 03 2011 14 jõust 01 01 2012 22 toidunormid kinnipidamisasutustes 23 ravimuda turustamine säilitamine ja kasutamine 24 kehtetu RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 3 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab korra 1 maavalitsustes töötavate terviseedenduse spetsialistide tegevuse korraldamiseks 2 kehtetu RT I 2005 24 179 jõust 01 01 2006 3 kehtetu RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 9 Maavanema ülesanded Maavanema ülesanded on 1 tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamise abinõude elluviimise tagamine maakonna maa alal 2 tervisele ohutu elukeskkonna loomisele tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud programmide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas 3 tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine 10 Kohaliku omavalitsuse ülesanded Kohaliku omavalitsuse ülesanded on 1 tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa alal 2 elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa alal 11 Valla või linnaarsti ülesanded 1 Valla või linnaarst kontrollib oma teeninduspiirkonna riigi munitsipaal ja eraomandis olevate avalik ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses või omandis olevatel territooriumidel ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral teeb ettevõtte asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks 2 Käesoleva seaduse täitmisel on valla või linnaarstil käesoleva seaduse 16 1 lõike punktis 1 toodud tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku õigused Tervisekaitse õigusaktide rikkumisest teatab valla või linnaarst tervisekaitse riikliku järelevalve asutusele 3 Valla või linnaarsti ülesandeks on ettepanekute esitamine kohalikule omavalitsusele või teistele pädevatele organitele elukeskkonna seisundi parandamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas 4 Valla või linnaarsti ülesandeks on koostöö Terviseametiga RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 12 Avalik ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded 1 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab enne tootmise alustamist tootmistingimuste ja toote terviseohutuse uurimise kahjulike tegurite määramise meetodite puudumisel nende väljatöötamise toote tehnilise normdokumendi puudumisel selle vormistamise järgmistes tootmisvaldkondades 1 mineraal ja joogiveega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete tootmine RT I 2007 22 114 jõust 01 07 2007 2 tehismaterjalide ja neid sisaldavate esemete valmistamine 3 lastekaupade kosmeetikatoodete ja inimesega vahetult kokkupuutuvate või ruumides kasutatavate muude tarbekaupade valmistamine 4 tervist kahjustada võivate kiirgus müra vibratsiooniallikate valmistamine 2 Kehtetu RT I 2002 32 187 jõust 01 09 2002 3 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli lasteasutuse hoolekandeasutuse lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti sealhulgas hooldusjuhendi koopia ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 3 1 Kehtetu RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 4 Kehtetu RT I 1999 88 804 jõust 10 12 1999 5 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda 6 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid arvamusi veendumusi ja muud teavet sõnas trükis või muul viisil 7 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kes on ehitise selle osa või ümbritseva maa ala omanik või valdaja rakendab ennetavaid meetmeid ja tagab desinsektsiooni deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 8 Kehtetu RT I 2002 32 187 jõust 18 04 2002 9 Kehtetu RT I 2007 63 397 jõust 01 06 2008 10 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kes on supelranna omanik või valdaja või kes on ujulas basseinis või veekeskuses ujumis või suplemisteenuse osutaja 1 tagab ohutud kasutamistingimused kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt 2 avaldab teabe suplusvee ning ujulas basseinis ja veekeskuses kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni nõuetele avaliku teabe seaduses sätestatud korras RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 12 1 Avalik ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamisel ning allika kasutamisel 1 Avalik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kes on loodusliku mineraalvee või allikavee tootja toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes vastutab loodusliku mineraalvee või allikavee turule laskmise ja nõuetekohasuse eest ning RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 1 võib allikavee või loodusliku mineraalvee allika kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda kui pädevate asutuste uuringute alusel on kindlaks tehtud et vesi vastab käesoleva seaduse alusel allikaveele või looduslikule mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on veeseaduse alusel väljastatud vee erikasutusluba või loodusliku mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba 2 peab looduslikku mineraalvett ja allikavett villima veevõtukohas 3 esitab Eestis ammutatava ning toodetava loodusliku mineraalvee või Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist edaspidi ühenduseväline riik Eestis turule lastava loodusliku mineraalvee tunnustamiseks Terviseametile kirjaliku taotluse pädevate asutuste uuringuandmed ning üksikasjaliku teabe käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 4 võib Eestis toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes turule lasta looduslikku mineraalvett mille on tunnustanud Terviseamet või teise riigi vastutav asutus ning mis on kantud Euroopa Liidu Teataja loodusliku mineraalvee loetellu RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 5 võib ühendusevälise riigi maapõuest saadud looduslikku mineraalvett Eestis turule lasta üksnes siis kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud et ta kontrollib regulaarselt selle vee nõuetekohasust ning see vesi vastab Euroopa Liidus looduslikule mineraalveele kehtestatud nõuetele ja selle nõuetekohasust on tunnustanud Terviseamet RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 6 ei tohi lisada looduslikule mineraalveele muid aineid peale süsihappegaasi 7 ei tohi ühest ja samast allikast pärit looduslikku mineraalvett turustada mitme müüginimetuse all ega nimetada pakendatud joogivett lauavett allikavett või muud vett looduslikuks mineraalveeks või mineraalveeks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodusliku mineraalvee tootja tasub loodusliku mineraalvee veevõtukoha allika veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud vastutava asutuse kahe esindaja majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi 3 Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest ning tunnustamisotsuse väljastamise kehtivuse pikendamise ja Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide teavitamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi 4 Ühendusevälise riigi maapõuest saadud ja ühendusse imporditud loodusliku mineraalvee tunnustamisotsuse kehtivusaeg on viis aastat Tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud loodusliku mineraalvee nõuetekohasust RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 12 2 Avalik ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded kosmeetikatoodete tootmisel kättesaadavaks tegemisel ja kasutamisel RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 1 Isik kes vastutab kosmeetikatoote tootmise turule laskmise või kättesaadavaks tegemise eest peab tagama et on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1223 2009 kosmeetikatoodete kohta ELT L 342 22 12 2009 lk 59 209 edaspidi kosmeetikamäärus sätestatud asjakohased nõuded RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 2 Kehtetu RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 3 Kehtetu RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 4 Kehtetu RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 5 Kehtetu RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 6 Kehtetu RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 7 Kosmeetikamääruse artikli 19 lõikes 4 nimetatud kosmeetikatoodete kohta esitab toote kättesaadavaks tegemise eest vastutav isik sama määruse artikli 19 lõikes 1 nõutud teabe tootemahutil või pakendil või tootega kaasa antaval teabelehel RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 8 Kosmeetikatoodete tootjad importijad levitajad ja kutsealases tegevuses kasutajad ning tervishoiuteenuse osutajad peavad kosmeetikamääruse artikli 23 kohaselt viivitamata teavitama Terviseametit kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsisest soovimatust mõjust RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 9 Kosmeetikatooteid mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ja mis sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus 0 1 6 edaspidi hambavalgendustooted on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras RT I 20 11 2013 1 jõust 01 01 2014 jõustumisaeg muudetud 01 07 2014 RT I 22 12 2013 1 10 Ettevõtja kes soovib müüa hambavalgendustooteid peab esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate RT I 20 11 2013 1 jõust 01 01 2014 jõustumisaeg muudetud 01 07 2014 RT I 22 12 2013 1 11 Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele 1 tegevuskoht või tegevuskohad 2 e kaubanduse korral veebilehe aadress 3 tegevusala kaubandustegevuse seaduse 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt RT I 20 11 2013 1 jõust 01 01 2014 jõustumisaeg muudetud 01 07 2014 RT I 22 12 2013 1 13 Tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused 1 Tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale 2 Tervisekaitsenõuete elluviimist korraldavad täidesaatva riigivõimu asutused avalik ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud vastavalt oma pädevusele 3 Elukeskkonna objektide terviseohutust hindavad Terviseameti järelevalveametnikud RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 13 1 Terviseameti ülesanded RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 1 Joogivee ja suplusvee valdkonnas on pädev asutus Terviseamet kes RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 1 korraldab joogivee ja suplusvee seireid ning teeb riiklikku järelevalvet 2 osaleb joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel 3 kogub ja töötleb andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta 4 avalikustab teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta 5 nõustab tarbijaid ja käitlejaid ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks 6 otsustab kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee ja suplusvee kasutamise üle 7 koostab igal aastal aruande suplusvee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele ning iga kolme aasta järel aruande joogivee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele 8 esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud aruanded kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile 9 teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel 10 korraldab koostöös ekspertidega joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide piirsisalduse ületamise korral terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise mille kulud katab joogivee käitleja kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest 11 teostab lisauuringuid joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks mida ei ole reguleeritud õigusaktides kui on alust arvata et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 2 Loodusliku mineraalvee valdkonnas on vastutav asutus Terviseamet kes RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 1 tunnustab Eestis ammutatavat ning toodetavat vett või ühendusevälisest riigist Eestis turule lastavat vett looduslikuks mineraalveeks 2 teeb hiljemalt 180 päeval pärast kõigi nõutud andmete esitamist loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusajaga viis aastat või tunnustamisest keeldumise otsuse ning põhjendab tunnustamist või tunnustamisest keeldumise otsust 3 kontrollib turule laskja esitatud uuringu ja analüüsiandmete ning vajaduse korral ka veevõtuseadmete ja loodusliku mineraalvee töötlemise vastavust kehtestatud nõuetele 4 tunnistab kehtetuks tunnustamise otsuse kui loodusliku mineraalvee koostis ja muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud 5 teostab riiklikku järelevalvet loodusliku mineraalvee ja allikavee nõuetekohasuse üle kogu käitlemisahela ulatuses 6 teavitab Euroopa Komisjoni igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest ning kehtetuks tunnistamisest avalikustab tunnustamisandmed ja edastab liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotlusel kogu asjakohase teabe vee tunnustamise ja regulaarsete kontrollitulemuste kohta 7 võib ajutiselt peatada või piirata Eesti territooriumil kauplemist loodusliku mineraalveega mis ei vasta kehtestatud nõuetele või ohustab rahva tervist teavitades vastavast otsusest koos põhjendusega viivitamatult Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide vastutavaid asutusi RT I 2007 1 1 jõust 01 02 2007 3 Kosmeetikatoodete valdkonnas on pädev asutus Terviseamet kes 1 haldab ja kasutab kosmeetikamääruse artikli 13 kohaselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud teavet 2 kontrollib vajaduse korral toote andmiku vastavust kosmeetikamääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele 3 kogub ja menetleb andmeid kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsise soovimatu mõju kohta kosmeetikamääruse artikli 23 kohaselt 4 vahetab teavet ja teeb koostööd teiste riikide pädevate asutuste Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 5 hindab regulaarselt vähemalt iga nelja aasta tagant järelevalve toimimist edastab tulemused kosmeetikamääruse artikli 22 kohaselt teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile ning teeb need kättesaadavaks üldsusele RT I 20 11 2013 1 jõust 30 11 2013 4 Nakkushaiguste ennetamise seire ja tõrje ning nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud alustel RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 5 Kemikaaliohutuse valdkonnas on Terviseamet pädev asutus kemikaaliseaduses sätestatud alustel RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 6 Biotsiidi valdkonnas on Terviseamet pädev asutus biotsiidiseaduses sätestatud alustel RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 7 Terviseametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks amet 1 korraldab ja teostab oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi 2 teavitab Euroopa Komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni rahva tervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrast RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 13 2 Joogiveeproovi võtjale esitatavad nõuded 1 Joogiveeproovi võtja peab kasutama sobivaid mõõte ja proovivõtuvahendeid ning olema atesteeritud 2 Joogiveeproovi võtja atesteerimine on tema tehniliste teadmiste väljaõppe ja kogemuste hindamine lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud atesteerimise korras esitatud nõuetest 3 Joogiveeproovi võtja atesteerimist korraldab Sotsiaalministeerium Joogiveeproovi võtjat atesteeritakse iga viie aasta järel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud atesteerimise tingimuste ja korra kohaselt RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 14 Inimese tervise ja elukeskkonna seisundi alase teabe kättesaadavus Tervisekaitse haiguste ennetamise ja tervise edendamisega tegelevad asutused tagavad elanikkonna teavitamise elukeskkonna terviseriskidest ja nende vältimise viisidest ning elukeskkonna üldiseks kasutamiseks määratud andmete kättesaadavuse RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 2 1 peatükk ANDMEKOGUD RT I 10 03 2011 1 jõust 20 03 2011 14 1 Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud 1 Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud on tervisepoliitika väljatöötamise tervishoiuteenuste korraldamise haiguste ennetamise tõrjemeetmete kavandamise ja nende tõhususe analüüsi eesmärgil samuti tervisestatistika korraldamiseks ja rahvastiku tervist käsitlevaks uurimistööks peetavad andmekogud RT I 10 03 2011 1 jõust 20 03 2011 2 Käesoleva seaduse des 14 2 14 5 ja 14 7 nimetatud andmekogudesse edastatakse terviseandmeid digitaalselt tervise infosüsteemi või muu andmevahetuskanali vahendusel või paberil RT I 31 12 2014 3 jõust 10 01 2015 14 2 Vähiregister 1 Vähiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu mida peetakse vähi esinemise ja vähihaigete elumuse analüüsiks tervishoiuteenuse korraldamiseks vähitõrjemeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks samuti haigestumuse statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks 2 Vähijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosival ja vähihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmeid vähiregistrile 3 Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid 1 isikuandmed isikukood sugu perekonna ja eesnimi sünniaeg perekonnaseis rahvus sünnikoht elukoht 2 andmed varem diagnoositud pahaloomulise kasvaja kohta 3 andmed uuringu tulemuste kohta 4 andmed pahaloomulise kasvaja diagnoosi ja leviku kohta 5 andmed ravi kohta 6 andmed registrisse kantud isiku Eestist alaliselt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15298&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul kui seda nõuab vähemalt kuus nõukogu liiget 3 Nõukogu on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt kuus nõukogu liiget sealhulgas esimees või aseesimees 4 Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega Käesoleva seaduse 9 lõike 1 punktides 1 2 5 6 7 8 9 ja 12 nimetatud küsimustes on vajalik nõukogu koosseisu lihthäälteenamus Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl 5 Nõukogu otsused vormistatakse kirjalikult ja tehakse viie tööpäeva jooksul teatavaks peadirektorile ja loomingulisele juhile 6 Nõukogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa peadirektor ja loominguline juht 10 1 Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete tasustamine 1 Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete tasu kaetakse rahvusooperi eelarvest 2 Nõukogu liikmele makstakse tasu 0 5 kuutasu alammäära kuus ja nõukogu esimehele üks kuutasu alammäär kuus vastavalt koosolekutest osavõtule RT I 27 02 2015 2 jõust 01 04 2015 10 2 Nõukogu liikme vastutus 1 Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma rahvusooperile lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolsusega 2 Nõukogu liige vabaneb vastutusest kui ta tõendab et on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmele vajaliku hoolsusega RT I 27 02 2015 2 jõust 01 04 2015 11 Peadirektor 1 Peadirektor juhib rahvusooperi täitev korraldavat tegevust Peadirektor kannab vastutust rahvusooperi üldise arengu tegevuse ning vara ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest 2 Peadirektor 1 esindab rahvusooperit ja teostab tema nimel tehinguid annab volituse rahvusooperi esindamiseks 2 annab aru nõukogule ja tagab nõukogu otsuste täitmise 3 tagab eelarveprojekti koostamise 4 tagab eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande nõukogule 5 korraldab raamatupidamist 6 sõlmib töölepinguid rahvusooperi töötajatega ja määrab kindlaks nende töötasu 7 annab oma pädevuse piires käskkirju 8 kinnitab pääsmete hinnad töösisekorra ja asjaajamiseeskirjad ning tööjuhendid 9 lahendab muid rahvusooperi juhtimisega seotud küsimusi mis käesoleva seadusega ei ole antud kellegi teise pädevusse 3 Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab peadirektor loomingulise juhi ettepanekul 4 Kehtetu RT I 27 02 2015 2 jõust 01 04 2015 11 1 Peadirektori ametikoha täitmine lepingu sõlmimine ja lõpetamine ning tasustamine 1 Peadirektori ametikoha täitmise kord sätestatakse rahvusooperi põhikirjas 2 Nõukogu esimees sõlmib peadirektoriga kuni viieks aastaks lepingu milles määratakse kindlaks peadirektori õigused ja kohustused temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut 3 Tasu suuruse määramisel peab peadirektorile tehtavate maksete kogusumma olema mõistlikus vastavuses peadirektori ülesannetega 4 Peadirektorile võib maksta täiendavat tasu arvestades tema töö tulemuslikkust Tasu suurus peab olema põhjendatud ega või majandusaasta jooksul kokku ületada peadirektori nelja kuu tasu 5 Peadirektor kutsutakse tagasi kui nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega peadirektorile umbusaldust 6 Nõukogu lõpetab peadirektoriga lepingu lepingutähtaja möödumisel enne lepingutähtaja möödumist tema omal soovil või peadirektori tagasikutsumisel 7 Peadirektorile võib nõukogu otsusel maksta lahkumishüvitist kui peadirektor kutsutakse tagasi enne käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud lepingu tähtaja lõppu Hüvitise suurus kokku ei või ületada peadirektori kolme kuu tasu Hüvitist ei maksta kui peadirektor kutsutakse tagasi raske juhtimisvea ilmnemise tõttu või käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuete rikkumise tõttu RT I 27 02 2015 2 jõust 01 04 2015 12 Loominguline

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=23814&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive