archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    9 Erinõuded maantee piiripunktis 21 Välispiiri ületava sõiduki juhil tuleb esitada sõiduki omandi või kasutamisõigust tõendavad dokumendid Kaubana veetava kasutatud või avariilise sõiduki üle välispiiri toimetamise lubamise aluseks on sõiduki registreerimistunnistus või muu sõiduki omandi või kasutamisõigust tõendav dokument Kaubana veetava uue sõiduki puhul on selleks ostu müügiarve Kaupu üle välispiiri vahetult ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetav isik peab politseiametniku nõudel esitama kauba saatedokumendid VV m 13 03 2008 Nr 66 jõust 30 03 2008 RT I 2008 14 102 VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 22 Sõidukijuht peab sõidukiga liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditele või piirikontrolli teostava ametniku antud märguannetele ning korraldustele Sõidukiga piiripunkti saabunud isik ei tohi sõidukist väljuda välja arvatud juhul kui piirikontrolli teostav ametnik annab selleks loa VV m 22 05 2014 Nr 72 jõust 01 07 2014 RT I 30 05 2014 2 23 Sõidukijuht peab kontrolli teostava politseiametniku nõudmisel sõiduki läbivaatuseks avama kõik selle uksed mootori ja pagasiruumid ning muud panipaigad VV m 13 03 2008 Nr 66 jõust 30 03 2008 RT I 2008 14 102 VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 24 Sõidukis viibivad isikud on kohustatud kontrolli teostava politseiametniku korraldusel sõidukist väljuma VV m 01 11 2004 Nr 324 jõust 14 11 2004 RT I 2004 77 529 VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 25 Litsentsimisele kuuluvaid rahvusvahelisi vedusid teostavate sõidukite juhid peavad kontrollivale politseiametnikule esitama kõik rahvusvaheliste vedude teostamiseks ja vormistamiseks nõutavad dokumendid VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 25 1 Välispiiri sõidukiga ületada sooviv sõidukijuht peab järgima maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi läbima selleks ette nähtud ooteala ning suunduma järjekorranumbri alusel piiripunkti VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 ERINÕUDED RAUDTEEJAAMA PIIRIPUNKTIS 26 Raudteejaama piiripunkti territooriumil on kõrvaliste isikute sealhulgas reisijate vastuvõtjate ja saatjate viibimine keelatud VV m 01 11 2004 Nr 324 jõust 14 11 2004 RT I 2004 77 529 27 Rongiga riiki saabunud isikud kes piirijaamas rongist lahkuvad väljuvad pärast rongi peatumist vagunist ja lahkuvad piiripunkti pääsla kaudu perroonilt Piirijaamas rongile minevad riigist väljasõitvad isikud aga väljuvad rongile asumiseks piiripunkti pääsla kaudu perroonile VV m 13 03 2008 Nr 66 jõust 30 03 2008 RT I 2008 14 102 28 Reisirongi ülem peab piirikontrolli teostavale politseiametnikule esitama rongi personali nimekirja kahes eksemplaris millest üks tagastatakse temale pärast personali kontrollimist Vedurijuhil ja rongi saatvatel ja või teenindavatel isikutel tuleb politseiametnikule esitada marsruutleht või nõuetekohane nimekiri ning reisidokument VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 29 Vagunisaatjal tuleb enne rongi piirijaama saabumist reisijatele õigeaegselt teatada eelseisvast piiriületamisest ja kaasa aidata et kontrollimine läheks ladusalt Vagunisaatja koostab nende vagunis olevate reisijate nimekirja kes vagunis riigipiiri ületavad ning esitab selle piirikontrolli teostajale Nimekiri jääb politseiametniku kätte Nimekirja plankidega varustab vagunisaatjaid reisivagunit ja või reisirongiliini haldav ettevõtja VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 30 Vagunisaatja lülitab öisel ajal piirikontrolli teostamise ajaks sisse vaguni täisvalgustuse avab vagunitevahelised reisija ja teenistuskupeede ning tualettruumide uksed äratab reisijad ja takistab nende liikumist vagunist vagunisse ning reisi jätkavate isikute väljumist perroonile VV m 13 03 2008 Nr 66 jõust 30 03 2008 RT I 2008 14 102 31 Rongi peatumisel piirijaamas asuvad reisi jätkavad reisijad oma sõidupiletil näidatud kohale nende isiklik pagas peab olema nende juures ja nad peavad olema valmis esitama piirikontrolli teostavale politseiametnikule kontrollimiseks oma dokumente ja pagasit Reisirongi personal asub kuni nende piirikontrolli teostamiseni rongi personali nimekirjas ettenähtud kohal nende isiklik pagas peab olema nende juures ja nad peavad olema valmis esitama piirikontrolli teostavale politseiametnikule kontrollimiseks oma dokumente ja pagasit VV m 01 11 2004 Nr 324 jõust 14 11 2004 RT I 2004 77 529 VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 32 Piirijaama korraldaja dispet er või vaksalikorraldaja peab kehtestatud korra kohaselt informeerima piirijaama piiripunkti politseiametnikku rahvusvahelise reisirongi sõiduplaani muudatustest ning teatama võimalikult täpsed reisirongi piirijaama saabumise ja väljumise ajad Riiki saabuvast ja riigist väljuvast kaubarongist tuleb informeerida piirijaama piiripunkti politseiametnikku hiljemalt üks tund enne kaubarongi piirijaama saabumist või väljumist VV m 13 03 2008 Nr 66 jõust 30 03 2008 RT I 2008 14 102 VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 Erinõuded sadama piiripunktis 33 Kehtetu VV m 10 09 2002 Nr 292 jõust 01 11 2002 RT I 2002 77 460 34 Kehtetu VV m 10 09 2002 Nr 292 jõust 01 11 2002 RT I 2002 77 460 35 Kõrvaliste isikute viibimine sadama piiripunktis samuti sõidukite paigutamine sadama piiripunkti territooriumile on keelatud VV m 22 05 2014 Nr 72 jõust 01 07 2014 RT I 30 05 2014 2 36 Laevapere liikmed ja reisijad võivad laevalt lahkuda ja laevale minna ainult piiripunkti pääsla kaudu Kui piirikontroll toimub laeval võivad laevapere liikmed ja reisijad riiki saabunud laevalt lahkuda pärast piirikontrolli Lahkumine riigist väljuvalt laevalt pärast piirikontrolli läbimist ja enne väljumist territoriaalmerest on ilma politsei loata keelatud VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 36 1 Erandina võib punktis 36 sätestatut eirata kooskõlas Schengeni piirieeskirjade VI lisa punktis 3 sätestatuga VV m 13 03 2008 Nr 66 jõust 30 03 2008 RT I 2008 14 102 37 Sadamakapten peab igast Eesti territoriaalmerest samuti piiriveekogu Eestile kuuluvatest vetest väljuvast laevast Politsei ja Piirivalveametile teatama vähemalt üks tund enne laeva sadamast väljumist ning mitte lubama välispiiri ületaval laeval lahkuda enne piirikontrolli läbimist Kõikidest sadamast omavoliliselt lahkunud laevadest peab sadamakapten viivitamata teatama Politsei ja Piirivalveametile VV m 21 12 2009 Nr 218 jõust 03 01 2010 RT I 2009 69 465 VV m 22 12 2011 Nr 179 jõust 01 01 2012 RT I 29 12 2011 138 38 Kehtetu VV m 10 09 2002 Nr

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=22904&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    8 rakendamine Vabariigi Valitsuse 17 10 1995 määrus number 336 jõustumiskuupäev 25 10 1995 redaktsioon 25 10 1995 Piirivalveseaduse paragrahvi 13 lõigete 7 ja 8 rakendamine Vabariigi Valitsuse määrus 17 oktoobrist 1995 a Nr 336 Vastavalt piirivalveseaduse RT I 1994 54 903 paragrahvi 13 lõigetele 7 ja 8 Vabariigi Valitsus määrab Kehtestada et piirivalveseaduse paragrahvi 13 lõigetes 7 ja 8 nimetatud volitatud ametkonnaks on Siseministeerium Piirivalveseaduse paragrahvi 13 lõikes 7

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16313&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ning kohalik omavalitsus kasutavad käesoleva korra punktis 4 nimetatud plaani või kaardimaterjali peavad sellele digitaalkaardi kasutamise korral väljatrükile põhitoonist erineva värviga punasega olema kantud katastriüksuste piirid Katastriüksused nummerdatakse plaani või kaardimaterjalil igal plaanil või kaardil algavad numbrid 1 st 8 Kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga Kui katastriüksus moodustatakse maa munitsipaliseerimiseks siis võetakse eelmises lauses nimetatud nõusolek vaid juhul kui kohalik omavalitsus taotleb maa munitsipaliseerimist väljaspool oma haldusterritooriumi 9 Piiride kättenäitamisele kutsutakse asjaomased isikud tähitud kirjaga Juhul kui maakatastriseaduse paragrahvi 20 lõike 51 alusel on nõutav piiriprotokolli koostamine informeeritakse asjaomaseid isikuid samas kirjas ka piiride kättenäitamisele järgnevast piiriprotokolli koostamisest Nimetatud kiri peab olema välja saadetud vähemalt 10 päeva enne piiride kättenäitamist plaanil või kaardil 10 Piiride kättenäitamine ja plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamist taotleva isiku kirjalik nõusolek plaanil või kaardil määratud maatüki piiri ja pindalaga vormistatakse vähemalt kolmes eksemplaris koopial plaanist või kaardist millel maatüki piirid ja pindala määrati Nimetatud koopiad tõestatakse kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja allkirja ning pitseriga Juhul kui keegi piiride kättenäitamisele ilmunud isikutest nõuab piiriprotokolli koostamist või piiriprotokolli koostamine on kohustuslik maakatastriseaduse paragrahvi 20 lõike 51 alusel koostatakse samas ka piiriprotokoll 11 Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide orientiiride suhtes Piiriprotokoll koostatakse üldjuhul looduses Piiriprotokollile kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid Maa taotleja lisab piiriprotokollile maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ning kirjaliku kinnituse et kõik maal paiknevad ehitised kuuluvad taotlejale või kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohta Juhul kui maa taotleja on hoonete koosseisu ja omandiõiguse kohta esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid kannab ta vajalike korrektiivide tegemisega seotud kulud 12 Allkirjad piiriprotokollil tõestab piiriprotokolli koostaja Piiriprotokolli koostamise eest tasub isik kelle nõudel piiriprotokoll koostati kui ei lepita kokku teisiti Piiriprotokolli koostamise tasu kehtestab kohalik omavalitsus 13 Kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja või piiriprotokollile alla kirjutamast loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides 14 Ühes piiriprotokollis võib kirjeldada mitme katastriüksuse piire Piiriprotokoll peab sisaldama järgmisi andmeid 1 piiriprotokolli koostamise kuupäev 2 katastriüksus t e asukoht asukohad nimetus ed ja number numbrid kui viimane viimased on olemas 3 piiri asukoha kirjeldus vajadusel koos täpsustava skeemiga 4 piiri kättenäitamise juures viibinud isikute nimed ja allkirjad mis on tõestatud piiriprotokolli koostaja poolt 15 Kui moodustatav katastriüksus piirneb maaga kus katastriüksus on moodustamata on piirinaabriks vastava maatüki tagastamise või erastamise õigustatud subjekt või tema volitatud esindaja nende puudumisel kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja 16 Plaani või kaardimaterjalil määratud piirid kinnitatakse kohaliku omavalitsuse otsusega milles fikseeritakse 1 katastriüksuse number plaani või kaardimaterjalil ja aadress asukoht 2 katastriüksuse sihtotstarve 3 katastriüksuse moodustamise õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele ostueesõigusega või enampakkumisega erastamine tagastamine munitsipaliseerimine riigi omandisse jätmine 4 tagastamise ostueesõigusega erastamise munitsipaliseerimise ja riigi omandisse jätmise korral isik kelle omandisse katastriüksus läheb 5 katastriüksuse pindala ning kõlvikuline jaotus 6 katastriüksuse maksustamishind või ostueesõigusega erastamise korral seaduse sätestatud juhtudel 1993 a maksustamishind ja katastriüksuse müügihind näidates

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=21779&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine 1 Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva 2 Käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta 3 Rahandusministeeriumil on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi kellega tuleb teha maakonnaplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb maakonnaplaneeringu koostamisse kaasata RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 4 Kui käesoleva seaduse 57 lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud loetakse et ta ei soovi maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada 5 Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel maakonnaplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused 6 Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse planeeringuala maavalitsuse veebilehel 62 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek 1 Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja korraldab maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses 2 Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust 3 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva 4 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave 5 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse planeeringuala maavalitsuse veebilehel 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb 1 avaldada teemaplaneeringu ja maakonna osa kohta koostatud planeeringu planeeringuala asukoht ja selle suurus sealhulgas planeeringuala piir 2 tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu sealhulgas märkida maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud ja kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga 7 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile maavalitsuse käsutuses olevatele maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile 8 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist 63 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 1 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses 2 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust Teates märgitakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht 3 Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele 4 Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 64 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 1 Kui maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku tulemuste kohta maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala valla või linnalehes 30 päeva jooksul avaliku väljapaneku toimumise päevast arvates Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes 2 Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused 65 Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks 1 Maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust 2 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada kui seadus ei sätesta teisiti 3 Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust 66 Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine 1 Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse teeb maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse 2 Vastuvõtmise otsusega kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele ning et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega Samuti kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja et maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi 67 Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek 1 Pärast maakonnaplaneeringu vastuvõtmist korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja selle avaliku väljapaneku Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses 2 Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada maakonnaplaneeringu kohta arvamust 3 Avalikul väljapanekul esitatavast maakonnaplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused maakonnaplaneeringu elluviimise tingimused ja muud maakonnaplaneeringut selgitavad asjaolud Koos maakonnaplaneeringuga avalikustatakse selle kohta käesoleva seaduse 65 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused 4 Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva 5 Maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave 6 Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes Teade maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse planeeringuala maavalitsuse veebilehel 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb 1 avaldada planeeringuala asukoht sealhulgas planeeringuala piir ja suurus 2 tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu ja maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist maakonnaplaneeringu koostamisel 3 märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga 8 Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile maavalitsuse käsutuses olevatele maakonnaplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile 9 Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist 68 Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 1 Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses 2 Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav kui maakonnaplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud 3 Maakonnaplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht 4 Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut käsitlevatele küsimustele 5 Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 69 Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 1 Kui maakonnaplaneeringu avalikul väljapanekul esitati maakonnaplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes 2 Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus vajalikud muudatused 3 Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad maakonnaplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks korratakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutusega kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisele ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest 70 Maakonnaplaneeringu heakskiitmine 1 Maakonnaplaneering esitatakse heakskiitmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile Koos maakonnaplaneeringuga esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta 2 Valdkonna eest vastutav minister kiidab maakonnaplaneeringu heaks või keeldub maakonnaplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumile esitamisest arvates Põhjendatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister tähtaega pikendada 90 päevani RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 3 Maakonnaplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister 1 kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele samuti üleriigilisele planeeringule 2 kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud kelle arvamusi maakonnaplaneeringu koostamisel ei arvestatud ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist 5 Kui valdkonna eest vastutav minister jätab maakonnaplaneeringu heaks kiitmata esitab ta maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded või asjaolud mis on maakonnaplaneeringu heakskiitmata jätmise aluseks Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada maakonnaplaneering osaliselt 71 Maakonnaplaneeringu kehtestamine 1 Valdkonna eest vastutava ministri poolt heakskiidetud maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem korraldusega 2 Maakonnaplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes ning 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja maavalitsuse veebilehel Kui teavitamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse teade valla või linnalehes esimesel võimalusel samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes 3 Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb esitada lühikokkuvõte maakonnaplaneeringu sisu kohta sealhulgas selle kohta millised on maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale 4 Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teavitatakse käesoleva seaduse 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle kehtestamisest arvates 72 Maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus 1 Maakonnaplaneeringu vaatab maavanem üle iga seitsme aasta tagant Maavanem esitab Rahandusministeeriumile kokkuvõtte maakonnaplaneeringu ülevaatamise tulemustest sealhulgas kehtestatud üldplaneeringutest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 2 Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja 1 planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused 2 planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile 3 planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule sotsiaalsele kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused 4 planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus 5 uue planeeringu koostamise vajadus 6 muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused 73 Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine 1 Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav maakonnaplaneering lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest 2 Maakonnaplaneeringut võib muuta koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb ning isikud kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel kantakse teemaplaneeringuga tehtud muudatused varem kehtestatud maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates Muudatuste sissekandmisel tuleb maakonnaplaneeringu juures viidata millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda teemaplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja 4 Maakonnaplaneeringu muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud planeeringuala osa hõlmava planeeringuga või teemaplaneeringuga peab olema tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse elluviidavus pärast maakonnaplaneeringu muutmist 6 peatükk Üldplaneering 74 Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja 1 Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine 2 Üldplaneeringu võib koostada käesoleva seaduse 75 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul avaliku veekogu planeerimiseks 3 Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 4 Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest 5 Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus 6 Kui planeeritaval maa alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi Muinsuskaitseameti nõusolekul ei pea eritingimusi koostama juhul kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust 7 Kui planeeringualal asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada kemikaaliseaduses sätestatud nõuetega RT I 10 11 2015 2 jõust 01 12 2015 8 Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus 75 Üldplaneeringu ülesanded 1 Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded 1 transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri sealhulgas kohalike teede raudteede sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 2 kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 3 tehnovõrkude ja rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 4 olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine 5 avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine 6 asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine 7 supelranna ala määramine 8 tänava kaitsevööndi laiendamine 9 korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul 10 rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine 11 kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine 12 ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine 13 kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse ja kasutustingimuste seadmine 14 väärtuslike põllumajandusmaade rohealade maastike maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse ja kasutustingimuste seadmine 15 maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine 16 miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse ja kasutustingimuste seadmine 17 kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine 18 planeeringuala üldiste kasutus ja ehitustingimuste sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste maakasutuse juhtotstarbe maksimaalse ehitusmahu hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine 19 riigikaitselise otstarbega maa alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa alade piiride täpsustamine 20 puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 21 asula või ehitiste kaitseks õhusaaste müra tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine 22 müra normtasemete kategooriate määramine 23 liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 24 krundi minimaalsuuruse määramine 25 alade ja juhtude määramine mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist 26 detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine 27 maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 28 maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 29 käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine 30 sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 31 muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded 2 Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist 3 Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks 4 Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa ala kasutamise valdav otstarve mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad 76 Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel 1 Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega 2 Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse maavanem ja isikud kelle õigusi planeering võib puudutada isikud kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud samuti asutused kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused 3 Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku kelle huve planeering võib puudutada Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 nimetatud isik ja asutus teatab üldplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed Kui isik teadete edastamise viisi ei esita edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil 5 Üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade eelkõige uuringute kooskõlastuste arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 77 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 1 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega 2 Üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul kui 1 algatatava planeeringu eesmärk on ilmselgelt vastuolus maakonnaplaneeringuga 2 on ilmne et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik või 3 selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus 3 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul üldplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates Mõjuval põhjusel eelkõige planeeringuala suurusest uuringute läbiviimise vajadusest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel võib eelmises lauses nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani 4 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse 1 üldplaneeringu koostamise eesmärk 2 teemaplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse üksuse osa kohta koostatud planeeringu puhul planeeritava planeeringuala asukoht ja selle suurus sealhulgas planeeringuala piir 3 algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht 5 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla või linnalehes samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks Kui teavitamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse teade valla või linnalehes esimesel võimalusel samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes 6 Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet 7 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest arvates 8 Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates 78 Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine 1 Üldplaneeringu koostamise korraldaja võib üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul kui 1 koostamise käigus ilmnevad asjaolud mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või 2 planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus 2 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse lähtudes käesoleva seaduse 77 lõigetes 5 ja 7 üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest Samuti teavitatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates 79 Ajutise planeerimis ja ehituskeelu kehtestamine üldplaneeringu koostamisel 1 Üldplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis ja ehituskeelu kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis ja ehitustingimusi 2 Ajutise planeerimis ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata 1 üld ja detailplaneeringu kehtestamise 2 ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise 3 projekteerimistingimuste andmise 4 katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise 3 Ajutise planeerimis ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks Põhjendatud juhul võib planeerimis ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani 4 Ajutine planeerimis ja ehituskeeld ei laiene ehitamisele milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne planeerimis ja ehituskeelu kehtestamist ning ehitiste ehitamisele milleks ei ole ehitusteatise esitamine ega ehitusluba nõutav 5 Üldplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis ja ehituskeeldu kohaldatakse ja vajaduse korral isikutele keda planeerimis ja ajutine ehituskeeld võib puudutada keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt 14 päeva enne keelu kehtestamist 6 Üldplaneeringu koostamise korraldaja kehtestab ajutise planeerimis ja ehituskeelu korraldusega ja teavitab sellest tähtkirjaga ajutise planeerimis ja ehituskeelu aluse kinnisasja omanikku masinloetaval kujul maakatastri pidajat ning vajaduse korral isikuid keda keeld võib puudutada seitsme päeva jooksul keelu kehtestamise päevast arvates 80 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1 Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju sealhulgas mõju inimese tervisele piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele 81 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine 1 Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva 2 Käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta 3 Maavanemal on õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata 4 Kui käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud loetakse et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada 5 Üldplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused 6 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 82 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek 1 Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses 2 Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust 3 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva 4 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave 5 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb 1 avaldada planeeringuala asukoht sealhulgas planeeringuala piir ja suurus 2 tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga 7 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse valla või linnavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla või linnavalitsuse käsutuses olevatele üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile 8 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist 83 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 1 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses 2 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustel hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht 3 Avalikul arutelul tutvustab üldplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele 4 Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 84 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 1 Kui üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete avaldamise kohaks Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes 2 Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused 85 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks 1 Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust 2 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada kui seadus ei sätesta teisiti 3 Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga loetakse üldplaneering kooskõlastatuks Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust 86 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine 1 Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse 2 Üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu et üldplaneering vastab õigusaktidele ning et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi 87 Üldplaneeringu avalik väljapanek 1 Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu avaliku väljapaneku Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses 2 Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust 3 Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud üldplaneeringut selgitavad asjaolud Koos üldplaneeringuga avalikustatakse üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused 4 Üldplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva 5 Üldplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave 6 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht teatatakse valla või linnalehes samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes Teade üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb 1 avaldada planeeringuala asukoht sealhulgas planeeringuala piir ja suurus 2 tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist üldplaneeringu koostamisel 3 märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga 8 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse linna või vallavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla või linnavalitsuse käsutuses olevatele üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile 9 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist 88 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 1 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses 2 Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav kui üldplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud 3 Üldplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht 4 Avalikul arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele 5 Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma arvamusest teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 89 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 1 Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates valla või linnalehes samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes 2 Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus vajalikud muudatused 3 Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks korratakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest 90 Üldplaneeringu heakskiitmine 1 Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale Koos üldplaneeringuga esitatakse maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta 2 Maavanem kiidab üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates Põhjendatud juhul võib maavanem tähtaega pikendada 90 päevani 3 Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maavanem 1 kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule 2 kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud ja üldplaneeringu koostamise korraldaja 3 maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta esitab maavanem nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist 5 Kui maavanem jätab üldplaneeringu heaks kiitmata esitab ta üldplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded või asjaolud mis on üldplaneeringu heakskiitmata jätmise aluseks Maavanem võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada üldplaneering osaliselt 6 Heakskiidu andmise asjus üldplaneeringu koostamise korraldaja ja järelevalvet teostava maavanema vahel tekkinud eriarvamuse lahendamise otsustab valdkonna eest vastutav minister 30 päeva jooksul eriarvamuse lahendamise taotluse saamisest arvates 7 Kui üldplaneeringusse tehakse eriarvamuse lahendamise tulemusel muudatusi mis muudavad planeeringu põhilahendust saadetakse planeering enne selle kehtestamist arvamuse avaldamiseks isikutele keda muudatus võib puudutada ning vajaduse korral korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu 91 Üldplaneeringu kehtestamine 1 Maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega 2 Üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnalehes samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks Kui teavitamine ei ole valla või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik avaldatakse teade valla või linnalehes esimesel võimalusel samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla või linnaleht puudub avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes Teade üldplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 3 Teate üldplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud üldplaneeringu saadab planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri pidajale 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates Koos kehtestatud üldplaneeringuga saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta 4 Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte üldplaneeringu sisu kohta sealhulgas selle kohta millised on linna või valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale 5 Planeeringu koostamise korraldaja teatab üldplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates 1 isikule kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud 2 kinnisasja omanikule kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks sundvõõrandada või selle suhtes seada sundvaldus 3 kinnisasja omanikule kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine planeerimis ja ehituskeeld 4 käesoleva seaduse 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele 6 Kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja maavanem on tehtud ettepanekuga nõustunud kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates Muudatuste sissekandmisel tuleb maakonnaplaneeringu juures viidata millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda üldplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja 92 Üldplaneeringu ülevaatamise kohustus 1 Üldplaneeringu vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant Kohaliku omavalitsuse volikogu esitab maavanemale kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemusest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates 2 Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle 1 planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused 2 planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile 3 planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule sotsiaalsele kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused 4 planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus 5 kehtivad detailplaneeringud et tagada nende vastavus üldplaneeringule ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus 6 muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused 93 Üldplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine 1 Üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav üldplaneering lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest 2 Üldplaneeringut võib muuta koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest Üldplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb ning isikud kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada samuti planeeritava maa ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel kantakse teemaplaneeringuga tehtud muudatused varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul teemaplaneeringu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=140029&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    29 03 2015 7 ametivande andmise kuupäev ja koht 8 politseiteenistuse staa 9 kehtetu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 10 teenistusastme andmine ja muutmine 11 teenistuskäik sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile lõikele ja punktile 12 kehtetu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 13 ergutused sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta 14 distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine 15 kehtetu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 16 kehtetu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 17 kehtetu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 2 Politseiametniku teenistuslehe pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 47 Ametikohale nimetamise vormistamine Haldusakt millega politseiametnik ametikohale nimetatakse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid 1 ametikohale nimetatava isiku ees ja perekonnanimi ning isikukood 2 selle ametiasutuse nimetus kuhu isik teenistusse võetakse 3 ametikohale nimetatava isiku teenistusaste 4 ametikoht 5 avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või avaliku teenistuse seaduses nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele 6 ametipalk ja lisatasud 7 ametikohale asumise kuupäev 8 määratud ajaks ametikohale nimetamise korral teenistustähtaeg 9 katseaja määramisel selle kestus 10 osalise tööajaga töötamise korral koormus 11 politseiteenistuse staa i pikkus või selle puudumine ametikohale nimetamise kuupäeva seisuga 12 vaidlustamisviide RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 jagu Ametikohad ja nende teenistusastmed RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 48 Ametikohad ja teenistusastmed 1 Ametikohad on spetsialisti ametikohad ja juhi ametikohad 2 Spetsialisti ametikohad ülenevas järjestuses on 1 nooremspetsialisti ametikoht 2 vanemspetsialisti ametikoht 3 juhtivspetsialisti ametikoht ja 4 peaspetsialisti ametikoht 3 Teenistusastmed ülenevas järjestuses on 1 nooremkonstaabel nooremassistent nooreminspektor 2 konstaabel assistent inspektor nooremveebel 3 vanemkonstaabel vanemassistent vaneminspektor veebel 4 ülemkonstaabel ülemassistent üleminspektor vanemveebel 5 komissar ülemveebel 6 vanemkomissar 7 politseileitnant 8 politseikapten 9 politseimajor 10 politseikolonelleitnant 11 politseikolonel 12 politseikindralinspektor ja 13 politseikindral 4 Nooremveebli veebli vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste on üksnes laeval spetsialisti ametikoha teenistusaste 5 Nooremassistendi assistendi vanemassistendi ja ülemassistendi teenistusaste on üksnes Kaitsepolitseiameti spetsialisti ametikoha teenistusaste RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 49 Spetsialisti ametikoha teenistusastmed 1 Nooremspetsialisti ametikoha teenistusastmed on 1 nooremkonstaabel nooremassistent nooreminspektor 2 konstaabel assistent inspektor nooremveebel ja 3 vanemkonstaabel vanemassistent vaneminspektor veebel 2 Vanemspetsialisti ametikoha teenistusastmed on 1 konstaabel assistent inspektor nooremveebel 2 vanemkonstaabel vanemassistent vaneminspektor veebel 3 ülemkonstaabel ülemassistent üleminspektor vanemveebel 4 komissar ülemveebel ja 5 vanemkomissar 3 Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on 1 komissar ülemveebel 2 vanemkomissar 3 politseileitnant ja 4 politseikapten 4 Peaspetsialisti ametikoha teenistusastmed on 1 vanemkomissar 2 politseileitnant 3 politseikapten 4 politseimajor ja 5 politseikolonelleitnant RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 50 Juhi ametikoha teenistusastmed 1 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetamata Politsei ja Piirivalveamet struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 vanemkomissar 2 politseileitnant 3 politseikapten 4 politseimajor ja 5 politseikolonelleitnant 2 Politsei ja Piirivalveameti büroo struktuuriüksuse juhi välja arvatud prefektuuri büroo struktuuriüksuse juhi lennusalga struktuuriüksuse juhi prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 politseikapten 2 politseimajor ja 3 politseikolonelleitnant 3 Prefekti Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi Politsei ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on 1 politseimajor 2 politseikolonelleitnant ja 3 politseikolonel 4 Politsei ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha teenistusastmed on 1 politseikolonelleitnant 2 politseikolonel ja 3 politseikindralinspektor 5 Politsei ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoha teenistusastmed on 1 politseikolonel 2 politseikindralinspektor ja 3 politseikindral 6 Juhi asetäitja ametikoha teenistusastmed on samad kui juhi ametikoha teenistusastmed RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 4 jagu Politseiametniku teenistusastmed ning ametikohale nimetamine ja üleviimine RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 51 Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel teenistusastme andmine 1 Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel antakse politseiametnikule üldjuhul teenistusaste mis on kõige madalam vastava ametikoha teenistusastmetest 2 Kui politseiteenistusse võtmisel nimetatakse ametikohale isik kes on olnud politseiteenistuses ja kellele käesoleva seaduse alusel on antud teenistusaste või tema teenistusastet on ülendatud ning tema politseiametniku teenistusaste on kõrgem kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste siis jätkab ta üldjuhul politseiteenistust senise teenistusastmega 3 Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel võib anda politseiametnikule kõrgema teenistusastme kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 52 Teenistusastme muutmine Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 53 Politseiametniku teenistusastme ülendamine 1 Politseiametniku teenistusastme ülendamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine 2 Politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused on järgmised 1 politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded ja 3 politseiametniku teenistus on laitmatu 3 Politseiametniku teenistusastet võib ülendada kui 1 ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused 2 ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist ja 3 tema teenistusastme vanus on täitunud 4 Üldjuhul ülendatakse politseiametniku teenistusastet ühe astme võrra 5 Politseiametniku teenistusastet võib ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks 6 Politseiametniku teenistusastet võib ülendada sõltumata teenistusastme vanuse täitumisest kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks 7 Politseiametniku teenistusastet võib ülendada tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni 8 Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 54 Teenistusastme vanus 1 Teenistusastme vanus on 1 nooremkonstaabli nooremassistendi ja nooreminspektori teenistusastmest kuni politseikapteni teenistusastmeni kolm aastat ja 2 politseimajori teenistusastmest kuni politseikindrali teenistusastmeni neli aastat 2 Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirjas määratud kuupäevast 3 Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg mil politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 4 Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega mil politseiametniku teenistusaste oli alandatud RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 55 Politseiametniku teenistusastme alandamine 1 Politseiametniku teenistusastme alandamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine 2 Politseiametniku teenistusastet saab alandada üksnes distsiplinaarkaristusena 3 Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 56 Politseiametniku teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise pädevus 1 Valdkonna eest vastutav minister annab ja muudab juhi ametikohal oleva politseiametniku teenistusastmeid alates politseikolonelleitnandi teenistusastmest RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teenistusastmeid annab ja muudab vastavalt Politsei ja Piirivalveameti peadirektor Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor kui käesolev seadus ei sätesta teisiti 3 Kui käesoleva seaduse 51 lõikes 3 sätestatu kohaselt on isiku politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel põhjendatud anda talle kõrgem teenistusaste kui selle ametikoha kõige madalam teenistusaste siis annab politseiametnikule selle teenistusastme valdkonna eest vastutav minister 4 Kui käesoleva seaduse 53 lõikes 5 või 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra korraga ülendab politseiametniku selle teenistusastme valdkonna eest vastutav minister RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 57 Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekuta 1 Politseiametniku võib tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele kui see ei too kaasa tema elukohavahetust 2 Spetsialisti ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia ametikohale mis ei ole politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse 48 lõikes 2 sätestatud loetelus rohkem kui ühe ametikoha võrra madalam 3 Juhi ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia üksnes juhi peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale 4 Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult vähemalt üks kuu ette teatama 5 Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk kui palk uuel ametikohal on väiksem tema senisest palgast RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 58 Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekul 1 Politseiametniku võib üle viia ametikohale mille teenistusaste ei vasta tema politseiametniku teenistusastmele üksnes tema nõusolekul 2 Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste jääb tema politseiametniku teenistusaste üldjuhul samaks ja seda ülendatakse üldises korras 3 Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste võib politseiametniku teenistusastme ülendada sõltumata tema senise teenistusastme vanusest vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest kõrgemale teenistusastmele kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks 4 Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale mille kõige kõrgem teenistusaste on madalam kui tema politseiametniku teenistusaste siis tema politseiametniku teenistusastet ei alandata vaid see jääb samaks 5 Politsei ja Piirivalveametis Kaitsepolitseiametis või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olnud ametniku võib nimetada või üle viia üksnes juhi peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 59 Ametikoha kutsekvalifikatsiooni tase Kehtetu RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 60 Kadeti õiguslik seisund 1 Õppepraktika läbimise ajaks nimetatakse kadett politseiametnikuks käesoleva seaduse 44 lõike 3 punkti 3 alusel Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse d 44 45 48 50 60 127 ning käesoleva seaduse 2 1 ja korrakaitseseaduse 5 peatükk samuti käesoleva seaduse d 71 ja 72 74 78 83 89 ning 99 107 RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised õigused ja vastutus käesoleva seaduse 2 1 peatüki ja korrakaitseseaduse 5 peatüki samuti käesoleva seadus de 71 ja 72 74 78 83 89 ning 99 107 kohaselt kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Käesoleva seaduse 75 lõigetes 3 ja 10 ette nähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku 1 palgaastme palgamäär 4 Kadetile makstakse stipendiumi sealhulgas õppepraktika ajal Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 61 Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis töötavate ja õppivate politseiametnike politseiametniku tagatised 1 Kehtetu RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis tähtajaliselt teenistuses olev politseiametnik jätkab tähtaja möödumisel politseiteenistust ametikohal kus ta oli teenistuses enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist või ta viiakse üle ametikohale mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üleviimiseks ametikohale mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele ei ole vaja politseiametniku nõusolekut 4 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 62 Puuduva politseiametniku ülesannete täitmine 1 Politsei ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib kuni kuueks kuuks kuid mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks tähtajaks panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule vabastades viimase tema ülesannete täitmisest RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Politseiametnikule võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesandeid enam kui kaheks kuuks kalendriaastas üksnes tema kirjalikul nõusolekul 3 Politseiametnikule kes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel asendab puuduvat politseiametnikku makstakse puuduva politseiametniku ametikoha astmepalka ja teenistusastmetasu millele asendajal on õigus Kui puuduva politseiametniku astmepalk on asendaja astmepalgast väiksem säilitatakse asendajale tema senine palk RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 4 1 jagu Teenistusse ja tööle võtmine teises asutuses ning rahvusvahelises organisatsioonis RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 63 Politseiametniku nimetamine ning tööle võtmine teisele ametikohale valitsusasutuses valitsusasutuse hallatavas asutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis 1 Politseiametniku võib tema nõusolekul nimetada või tööle võtta valitsusasutuse valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale sealhulgas osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust kuid ei ole politseiametniku ametikoht edaspidi käesolevas jaos teine ametikoht Teine ametikoht käesoleva jao tähenduses on ka valitsusasutuse valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikoht mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust kuid ei ole politseiametniku ametikoht kui politseiametnik on sellele üle viidud teenistuse või töötamise ajal vastuvõtvas asutuses 2 Asutus kus politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teenistusse või tööle võtmisega valitsusasutuses valitsusasutuse hallatavas asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud teisele ametikohale on käesoleva jao tähenduses lähetav asutus edaspidi käesolevas jaos lähetav asutus RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Valitsusasutus valitsusasutuse hallatav asutus või rahvusvaheline organisatsioon kus politseiametnik töötab või on teenistuses teisel ametikohal on käesoleva jao tähenduses vastuvõttev asutus edaspidi käesolevas jaos vastuvõttev asutus RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 64 Politseiametniku teenistuse ja töötamise tähtaeg vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal 1 Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda tähtaega võib pikendada ühel korral kuni kolme järjestikuse aasta võrra 2 Politseiametniku ühes vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise järel vahetult järgnevast päevast teenistusse või tööle võtmise korral teise asutusse ametikohale mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust kuid ei ole politseiametniku ametikoht ei tohi teenistuse või töötamise aeg vastuvõtvates asutustes kokku ületada kuut järjestikust aastat 3 Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme järjestikuse aasta võrra korraga või võtta ta teenistusse või tööle teise vastuvõtvasse asutusse vahetult teenistusest või töölt vabastamise päevale järgnevast päevast arvates kuni kolmeks aastaks korraga kui politseiametnik on teenistuses või tööl Siseministeeriumis või selle valitsemisalas olevas asutuses või ta jätkab teenistust või töötamist Siseministeeriumi ja selle valitsemisala piires RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 65 Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine seoses tema nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Politseiametniku nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale tema avaliku võimu teostamise õigus peatub kuni politseiametniku ametikohale naasmiseni või politseiteenistusest vabastamiseni 2 Politseiametniku ametikohale nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale võib politseiametniku enne tema avaliku võimu teostamise õiguse peatumist tema nõusolekuta üle viia samas asutuses lähetatud politseiametniku ametikohale 3 Lähetatud politseiametniku ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on asutuse teenistuskohtade koosseisus olev politseiametniku ametikoht millele nimetatakse politseiametnik teenistuse või töötamise ajaks vastuvõtvas asutuses 4 Kui lähetava asutuse struktuuris puudub lähetatud politseiametniku ametikoht mis vastab politseiametniku senisele ametikohale lähetavas asutuses ja on sama taseme ametikoht siis politseiametnikku tema seniselt ametikohalt ei vabastata ja tema avaliku võimu teostamise õigus senisel ametikohal peatub 5 Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral säilib politseiametnikul vastuvõtvas asutuses ametitõendi kasutamise ning teenistusrelva ja vormiriietuse kandmise õigus kui see on vajalik missiooni ülesannete täitmiseks RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 66 Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatamise korraldamine seoses teisele ametikohale nimetamisega ning tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Politseiametniku lähetamise korral teisele ametikohale nimetab vastuvõttev asutus politseiametniku ametikohale või võtab tööle ja lähetav asutus peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse kuni teisel ametikohal töötamise tähtaja lõppemiseni RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Lähetaval asutusel on õigus keelduda politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatamisest RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kui vastuvõtvaks asutuseks on Siseministeerium 4 Teisele ametikohale nimetamise või tööle võtmise ja senisel ametikohal avaliku võimu teostamise õiguse peatamise korra ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 67 Erisused politseiametniku puhkuse korraldusest 1 Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses hüvitatakse avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel kasutamata põhi ja lisapuhkus rahas RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses ei arvestata avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aega teenistusaja hulka mille eest on politseiametnikul õigus saada põhi ja lisapuhkust RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 67 1 Politseiametniku õiguslik seisund teenistuse ja töötamise ajal teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses 1 Politseiametnik kellel avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses on politseiametnik ja tema suhtes kohaldatakse politseiametniku suhtes kohaldatavat regulatsiooni arvestades käesolevast seadusest ja avaliku võimu teostamise õiguse peatamise olemusest tulenevaid erisusi RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse 5 peatüki 6 ja 7 jagu käesoleva seaduse 86 punktid 1 ja 2 ning d 87 92 kui käesolev seadus ei sätesta teisiti 3 Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse des 74 ja 75 sätestatut 4 Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 86 punktis 3 sätestatut ja tema poolt teenistuse või töötamise kestel vastuvõtvas asutuses toime pandud vastav distsiplinaarsüütegu loetakse politseiametniku poolt toime pandud distsiplinaarsüüteoks RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 2 Politseiametniku teenistuse ja töö korraldamine vastuvõtvas asutuses Politseiametniku teenistuse või töö korraldamise suhtes vastuvõtvas asutuses sealhulgas tema üleviimise suhtes ühelt ametikohalt teisele kohaldatakse vastuvõtva asutuse ametniku või töötaja suhtes kohaldatavat regulatsiooni RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 3 Politseiametniku ametipalk teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses 1 Politseiametnikule kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses maksab vastuvõttev asutus politseiametniku soovil ametipalka mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha ametipalgaga RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata kui vastuvõtvaks asutuseks on rahvusvaheline organisatsioon mille palgakorraldus ei võimalda käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 4 Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva ja töötava politseiametniku teenistusastme muutmine 1 Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5 peatüki 3 jaos sätestatut arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuse või töötamise ajal mõistetakse käesoleva seaduse 53 lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimusena et ametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusena et politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded vastuvõtvas asutuses sellele ametikohale esitatavad nõuded millel ametnik on teenistuses või töötab ja tema suhtes ei kohaldata politseiametniku ametikohal esitatavaid vastavaid nõudeid RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Teenistusastme ülendamise tingimuseks ei ole käesoleva seaduse 53 lõike 3 punktis 2 nimetatud tingimus et politseiametniku ametikohale lähetavas asutuses või vastuvõtvas asutuses kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist vaid vastuvõtvas asutuses teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul kui tema politseiametniku ametikoht millel tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud või millelt ta viidi üle lähetatud politseiametniku ametikohale ei võimalda ülendamist RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 4 Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastme muutmise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril 5 Teenistusastme ülendamiseks esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal olev politseiametnik 6 Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga moodustada nõuandva komisjoni vastuvõtvates asutustes teistel ametikohtadel olevate politseiametnike teenistusastmete muutmiseks ja määrata käskkirjaga kindlaks komisjoni koosseisu pädevuse ja ülesanded 7 Arvestades teenistuse ja ametikohal või töökohal täidetavate teenistusülesannete iseloomu võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada käskkirjaga kõrgeima teenistusastme milleni saab vastavale ametikohale või töökohale nimetatud politseiametniku teenistusastet ülendada RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 5 Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistusest ja piirivalveteenistusest vabastatud politseiametniku ning piirivalveametniku teenistusastme muutmine 1 Ametniku suhtes kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse 18 1 või 52 või julgeolekuasutuste seaduse 15 1 alusel ja ametniku suhtes kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse 35 alusel kohaldatakse käesoleva seaduse 5 peatüki 3 jaos ja s 67 4 sätestatut arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi kui ametnik on jätkuvalt teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati 2 Politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ametniku politseiametniku ametinimetus või piirivalveametniku piirivalveauaste loetakse vastavaks politseiametniku teenistusastmele käesolevas seaduses sätestatu kohaselt 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku teenistusastme vanust arvestatakse talle politseiteenistuses viimase ametinimetuse andmisest või piirivalveteenistuses viimase piirivalveauastme ülendamise päevast arvates 4 Teenistuse aeg selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis kuhu ametikohale nimetamisega seoses ametnik politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati loetakse tema politseiametniku teenistusastme vanuse hulka 5 Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale nimetatud ametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul kui ta on politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ja talle on määratud pension käesoleva seaduse politseiteenistuse seaduse piirivalveteenistuse seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei mõjuta pärast pensioni määramist antud või ülendatud teenistusaste pensioni suurust ja pensioni määramise otsust ümber ei vaadata RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 6 Politseiametniku teiselt ametikohalt vabastamine ja töölepingu ülesütlemine enne tähtaja möödumist RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 Vastuvõttev asutus võib politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada või töölepingu üles öelda teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 67 7 Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse jätkamine seoses teiselt ametikohalt vabastamisega RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal 2 Kui politseiametnik oli lähetavas asutuses viidud avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks üle lähetatud politseiametniku ametikohale viib lähetav asutus ta üle ametikohale mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele Kui üleviimine teisele ametikohale toob kaasa politseiametniku elukohavahetuse on üleviimiseks vajalik politseiametniku nõusolek RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Kui lähetavas asutuses puudub ametikoht mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetatud politseiametniku ametikohal kuni sellise ametikoha vabanemiseni või üleviimiseni kõrgemale ametikohale lähetavas asutuses 4 Ametikoha mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele vabanemise korral lähetavas asutuses on politseiametnikul õigus üleviimisele sellele ametikohale välja arvatud juhi ametikohale 5 Üksnes juhul kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatati juhi ametikohal või ta viidi lähetatud politseiametniku ametikohale üle juhi ametikohalt on tal õigus sama taseme juhi ametikohale RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 6 Kui mitmel politseiametnikul on käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel õigus üleviimisele samale ametikohale ja nad soovivad sellele ametikohale asuda otsustab üleviimise asutus 7 Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üle viia teise asutusse politseiametniku ametikohale 8 Politseiametnikul ei ole õigust üleviimisele ega teenistusse võtmisele vabale ametikohale mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele ega kõrgemale või madalamale ametikohale muus asutuses 9 Käesolevas paragrahvis sätestatud vabale ametikohale üleviimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse des 57 ja 58 sätestatut 10 Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse 18 1 või 52 või julgeolekuasutuste seaduse 15 1 alusel ja ametniku suhtes kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse 35 alusel kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati seoses politseiteenistuse jätkamisega RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 8 Politseiametniku üleviimine ühest vastuvõtvast asutusest teise 1 Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral nimetada või tööle võtta teise asutusse ametikohale mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust kuid ei ole politseiametniku ametikoht 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul käsitletakse asutust kus politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatatud jätkuvalt lähetava asutusena ja asutust milles politseiametnik teisele ametikohale nimetatakse vastuvõtva asutusena RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loetakse teenistus või töötamine teisel ametikohal mõlemas vastuvõtvas asutuses katkematuks teenistuseks või töötamiseks vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal 4 Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse 18 1 või 52 või julgeolekuasutuste seaduse 15 1 alusel ja ametniku suhtes kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse 35 alusel kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati seoses ametikohale nimetamisega teisele ametikohale muus asutuses RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 9 Erisus töötamise korral variisiku ja politseiagendina Politseiametniku töötamine variisiku või politseiagendina ei too kaasa tema avaliku võimu teostamise õiguse peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 67 10 Teenistusaja arvestamise erisus teenistuse korral Riigikantseleis ja Siseministeeriumis 1 Teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud või Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 67 11 Pädevus Käesoleva seaduse des 63 67 ja 67 1 67 10 sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute tegemise pädevus on vastavas asutuses sellele ametikohale nimetamise õigust omaval isikul RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 5 jagu Teenistusalased piirangud ja koolituskulude hüvitamine 68 Teenistusalased piirangud Politseiametnik ei või olla erakonna liige RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 69 Koolituskulude hüvitamine Kehtetu RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 6 jagu Palk lisatasud toetused ja hüvitised 70 Politseiametniku palk 1 Politseiametniku palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega 2 Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga 3 Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär RT I 26 03 2013 2 jõust 01 04 2013 Ametikoht Palgaaste 1 Politsei ja Piirivalveameti peadirektor Kaitsepolitseiameti peadirektor 16 17 2 Politsei ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja 15 16 3 prefekti Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi Politsei ja Piirivalveameti büroo juhi lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht 13 16 4 Politsei ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga koosseisus oleva struktuuriüksuse juhi prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoht 9 15 5 käesoleva seaduse 50 lõikes 1 nimetatud juhi ametikoht 7 14 6 peaspetsialist 9 15 7 juhtivspetsialist 7 14 8 vanemspetsialist 3 9 9 nooremspetsialist 1 5 RT I 22 03 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Politseiametnikule makstakse teenistusastmetasu vastavalt politseiametniku teenistusastmele 5 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad diferentseerimise alused teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse RT I 26 03 2013 2 jõust 01 04 2013 6 1 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab politseiametnike palgajuhendi milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord RT I 26 03 2013 2 jõust 01 04 2013 7 Politseiametniku palga määrab Politsei ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik Kaitsepolitseiameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjaga RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 8 Politsei ja Piirivalveameti peadirektori Kaitsepolitseiameti peadirektori Politsei ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab valdkonna eest vastutav minister 71 Politseiametniku tervisekontroll ja arstiabi 1 Politseiametniku tervisekontrolli eesmärkideks on teenistusest tingitud tervisehäirete avastamine terviseriskide vähendamine ja vältimine ning politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine 2 Politseiametniku tervisekontroll teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest 3 Politseiametniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst kaasates vajaduse korral eriarste 4 Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 72 Sõidukulu hüvitamine RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Politsei ja Piirivalveameti politseiametnikule võib tulenevalt tema ametikohast maksta hüvitist isikliku mootorsõiduki kasutamise eest sõiduks elukoha ja ametikoha asukoha vahel kui 1 politseiametniku elukoht ei ole ametikoha asukohaga samas asulas ja 2 sõiduks elukoha ja ametikoha asukoha vahel ei ole võimalik kasutada ühissõidukit või ühissõiduki kasutamine on ebamõistlik ning 3 Politsei ja Piirivalveamet ei korralda transporti politseiametniku elukoha ja ametikoha asukoha vahel 2 Politseiametniku sõidukulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Loetelu ametikohtadest kus teenivale Politsei ja Piirivalveameti politseiametnikule makstakse hüvitist isikliku mootorsõiduki kasutamise eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tingimustel kinnitab Politsei ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 73 Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale 1 Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale kui sellega kaasneb tema elukohavahetus hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 74 Varalise kahju hüvitamine 1 Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras 2 Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 75 Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega Kehtetu RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 7 jagu Politseiametniku töö ja puhkeaeg 76 Politseiametniku tööaeg 1 Politseiametniku töö ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 1 1 Politseiametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse 41 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24 tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi tingimusel et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust 3 Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega 4 Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta 5 Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul välja arvatud käesoleva seaduse s 77 ettenähtud juhtudel 6 Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 7 Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus 77 Politseiametniku ületunnitöö 1 Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd ka puhkepäevadel ja riigipühal järgmistel juhtudel 1 riigi julgeoleku tagamiseks 2 riigikaitse vajadusel 3 inimelu päästmiseks päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks 4 loodusõnnetuse tulekahju avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks 5 edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada 6 massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks 7 muudel seaduses sätestatud juhtudel 2 Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni ööpäevas Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 13 tundi välja arvatud juhtudel kui politseiametnik on kaasatud riigi julgeoleku tagamisse või kui see on kokku lepitud kollektiivlepinguga Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 78 Valveaeg 1 Valveaeg on aeg millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal 2 Politseiametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus 3 Valveaega ei arvata tööaja hulka 4 Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast 5 Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus 78 1 Öötöö piirang Avaliku teenistuse seaduses nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata politseiametnikule tingimusel et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse s 36 nimetatud piirangut RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 79 Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 Politsei ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha 80 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine 1 Politsei ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette 2 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks 81 Politseiametniku puhkus 1 Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva 2 Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras 3 Politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest mille eest lisapuhkust arvestatakse Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 1 Kehtetu RT I 26 03 2013 2 jõust 01 04 2013 4 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 82 Politseiametniku puhkuse katkestamine ja edasilükkamine 1 Politseiametniku puhkuse välja arvatud rasedus ja sünnituspuhkuse lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse võib katkestada või edasi lükata ilma tema nõusolekuta kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi käesoleva seaduse 77 lõike 1 punktides 1 2 ja 6 nimetatud juhtudel 2 Puhkuse katkestab või lükkab edasi politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest 3 Puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal kalendriaastal või kokkuleppel juhiga 1 liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusega või 2 antakse järgmise kalendriaasta kestel mõnel muul ajal RT I 22 03 2011 1 jõust 01 04 2011 8 jagu Distsiplinaarvõim 83 Distsiplinaarvõim 1 Distsiplinaarvõim on õigus kohaldada ergutusi ja distsiplinaarkaristusi RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu 3 Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele 84 Ergutused 1 Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistuse teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi 1 tänukirja andmine 2 rahalise preemia andmine 2 1 aukirja andmine RT I 22 03 2011 1 jõust 01 04 2011 3 hinnalise kingituse andmine 4 nimelise relva andmine 5 autasustamine politsei teenetemärgiga 2 Politsei teenetemärkide liigid kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka Politsei ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikele ja töötajatele kes ei ole politseiametnikud RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 85 Ergutuse kohaldamise õigus 1 Politsei ja Piirivalveameti peadirektoril ning Kaitsepolitseiameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutust politseiametnikule ning käesoleva seaduse 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhil on õigus kohaldada ergutust käesoleva seaduse alusel politseiametnikule ja käesoleva seaduse 84 lõikes 4 nimetatud isikutele RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 3 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kohaldada ergutust igale politseiametnikule ning käesoleva seaduse 84 lõigetes 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=115458&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades käesoleva seaduse erisusi RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 2 Teoste levitamine ja demonstreerimine spetsialiseeritud tegevuskohas 1 Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamiseks või demonstreerimiseks töötava kaupluse kino videosaali või muu tegevuskoha edaspidi spetsialiseeritud tegevuskoht ruumides ei või viibida alaealine RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Spetsialiseeritud tegevuskohas peab olema välja pandud teade alaealistele keelatud 3 Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivaid teoseid võib demonstreerida ainult spetsialiseeritud tegevuskohas 3 Teoste levitamine väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamisel väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta 1 peab pakkumine olema korraldatud viisil mis ei võimalda alaealisel teosega tutvuda 2 ei tohi teoseid nähtavale kohale välja panna 4 Teoste levitamise ja demonstreerimise nõuete täitmine 1 Käesoleva seaduse des 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise tagab teoste levitamise või demonstreerimisega tegelev füüsiline või juriidiline isik edaspidi ettevõtja 2 Kahtluse korral kas tegemist on alaealisega on ettevõtjal või temaga töösuhetes oleval isikul õigus kontrollida isikut tõendavat dokumenti 5 Nõuded spetsialiseeritud tegevuskohale Spetsialiseeritud tegevuskoht ei või asuda koolide ja lasteasutuste läheduses RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 5 1 Teatamiskohustus Ettevõtja peab esitama pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste demonstreerimiseks majandustegevusteate RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 6 Kehtetu RT I 2008 15 108 jõust 01 11 2008 2 peatükk TEOSE SISU MÄÄRATLEMINE 7 Teose sisu määratlemine 1 Teose sisu määratlemine käesoleva seaduse tähenduses on otsustus kas teos on või ei ole pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriv millest tulenevalt rakendatakse või ei rakendata käesoleva seaduse 1 peatükis sätestatut 2 Ettevõtja määratleb teose sisu enne levitamisele või demonstreerimisele asumist Kui teose sisu ei ole üheselt määratletav on ettevõtjal õigus taotleda teose läbivaatamist ja sisu määratlemist teoste ekspertkomisjonis edaspidi ekspertkomisjon 3 Ekspertkomisjonis läbivaatamisel oleva teose levitamisel ja demonstreerimisel tuleb lähtuda eeldusest et teos on pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriv 4 Kui teos on läbi vaadatud ekspertkomisjonis loetakse teose sisu kõikidel juhtudel määratletuks ekspertkomisjoni otsusega välja arvatud juhul kui ekspertkomisjoni otsuse on muutnud valdkonna eest vastutav minister vastavalt käesoleva seaduse le 11 8 Ekspertkomisjon 1 Ekspertkomisjon tegutseb Kultuuriministeeriumi juures 2 Ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad Kultuuriministeeriumi haridus ja kultuuriasutuste tervise ja õiguskaitseasutuste kunstiloomeühenduste tervisekaitseühenduste ning teoste levitajate ja demonstreerijate ühenduste esindajad Ekspertkomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga 3 Ekspertkomisjoni ülesanne on teoste sisu määratlemine käesoleva seaduse 7 lõikes 2 ja 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel 4 Ekspertkomisjoni liige saab tehtud ekspertiiside eest tasu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras 5 Ekspertkomisjoni teenindab ja finantseerib Kultuuriministeerium 9 Taotluse esitamine Ettevõtja esitab taotluse teose sisu määratlemiseks Kultuuriministeeriumi nimele Koos taotlusega esitatakse teos mille sisu määratlemist taotletakse 10 Ekspertkomisjoni otsus 1 Ekspertkomisjon teeb otsuse läbivaadatud teose sisu kohta hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saabumise päevast arvates Kultuuriministeerium teeb otsuse kolme päeva

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24154&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult 6 Prokuröride konkursikomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 7 Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursikomisjoni otsusega RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 16 Prokuröri ametisse nimetamine 1 Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsministri sõnadega valdkonna eest vastutava ministri 2 Juhtiva riigiprokuröri riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul RT I 2008 1 3 jõust 14 01 2008 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 3 Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul 4 Kehtetu RT I 2008 1 3 jõust 14 01 2008 5 Eriasjade prokuröri ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 6 Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku 7 Isikut ei nimetata prokuröri ametisse kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 16 1 Prokuröri üleviimine 1 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist Justiitsministril sõnadega Valdkonna eest vastutaval ministril 2 Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör eriasjade prokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale 3 Riigi peaprokuröril on õigus viia eriasjade prokurör ringkonnaprokurör või abiprokurör tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises prokuratuuris 4 Prokuröri üleviimisel ühest teenistuspiirkonnast teise võib talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulutuste hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 17 Prokuröri ametiaeg 1 Riigi peaprokurör ja juhtivprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks 2 Juhtiv riigiprokurör riigiprokurör vanemprokurör eriasjade prokurör ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks 3 Riigiprokuröri eriasjade prokuröri ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri asendaja nimetatakse ametisse määratud ajaks asendatava naasmiseni ametikohale või asendatava ametist vabastamiseni Riigiprokuröri eriasjade prokuröri ringkonnaprokuröri või abiprokuröri asendaja võib tema nõusolekul asendamise ajal ja ühe aasta jooksul pärast asendamise lõppu ilma avaliku konkursita nimetada samale või madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale määramata ajaks RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 18 Avalik konkurss 1 Eriasjade prokurör ringkonnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel RT I 2008 1 3 jõust 14 01 2008 2 Avaliku konkursi eriasjade prokuröri ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav riigi peaprokurör Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast RT I 2008 1 3 jõust 14 01 2008 3 Avaliku konkursita võib ametisse nimetada riigi peaprokuröri juhtiva riigiprokuröri riigiprokuröri juhtivprokuröri ning vanemprokuröri RT I 2008 1 3 jõust 14 01 2008 4 Kehtetu RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 19 Avalikul konkursil osalejate hindamine 1 Kandidaadi sobivust ametikohale hindab prokuröride konkursikomisjon RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör kellele kandidaat vahetult allub prokuröride konkursikomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 20 Kehtetu RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 21 Kehtetu RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 3 jagu Ametihüved ja sõltumatuse tagatised 22 Ametipalk 1 Prokuröride palgaastmed ja neile vastavate ametikohtade nimetused on 1 riigi peaprokurör palgaaste 8 2 juhtiv riigiprokurör palgaaste 7 3 juhtivprokurör palgaaste 6 4 riigiprokurör palgaaste 5 5 vanemprokurör palgaaste 4 6 eriasjade prokurör palgaaste 3 7 ringkonnaprokurör palgaaste 2 8 abiprokurör palgaaste 1 2 Prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks 3 Prokuröride palgaastmetele vastavad palgamäärad ning avaliku teenistuse seaduses sätestatud muutuvpalga maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega juhindudes kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sätestatud kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 1 Prokuröride ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võib kehtestada diferentseeritud palgamäärad mõnda piirkonda ametisse nimetatavatele või üleviidavatele prokuröridele või seal piirkonnas töötavatele prokuröridele Diferentseeritud palgamäära suuruse selle rakendamise alused aja ja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 3 2 Riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0 85 korrutis Riigi peaprokurörile ei maksta muutuvpalka RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Prokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis Palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 5 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 22 1 Prokuröri puhkus 1 Prokuröril on õigus saada iga aastast puhkust 2 Prokuröri puhkus on 35 kalendripäeva RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Prokuröride puhkuste ajakava kinnitab Riigiprokuratuuris riigi peaprokurör ja ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör 5 Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib töö korraldamise huvidest lähtudes seada piiranguid korraga väljavõetava puhkuse pikkusele ja puhkuse ajale Ühe katkestamatu puhkuseosa kestus peab sellisel juhul olema vähemalt 14 kalendripäeva prokuröri nõudmisel 21 kalendripäeva Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem RT I 2004 46 329 jõust 01 01 2005 22 2 Valveaeg 1 Valveaeg on aeg millal prokurör peab töövälisel ajal olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks 2 Lõikes 1 nimetatud valveaeg on osa puhkeajast Valveaja rakendamisel ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse s 48 sätestatut 3 Valveaja eest makstakse lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 4 Valveaja kestus ei tohi ilma prokuröri nõusolekuta ületada 250 tundi kuus 5 See osa valveajast kui prokurör täidab teenistusülesandeid loetakse tööajaks Sellisel juhul ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse des 51 ja 52 sätestatud nõuet puhkeaja järjestikkuse kohta RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 23 Kehtetu RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 23 1 Ergutuse kohaldamine Prokurörile kohaldab ergutusi riigi peaprokurör RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 24 Varalise kahju hüvitamine Prokurörile või tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju hüvitab riik 25 Prokuröri vanaduspension 1 Prokuröril kes on prokurörina töötanud vähemalt 25 aastat on pensioniea saabumisel õigus prokuröri vanaduspensionile välja arvatud juhul kui ta on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu RT I 2009 15 94 jõust 10 03 2009 kohaldatakse isikule kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist 2 Õigus prokuröri vanaduspensionile on ka isikul kes on prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt 10 aastat välja arvatud juhul kui ta on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu RT I 2009 15 94 jõust 10 03 2009 kohaldatakse isikule kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist 3 Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust RT I 2006 21 160 jõust 25 05 2006 4 Kui muutub selle prokuröri ametikoha minimaalne palgamäär kellena prokuröri vanaduspensioni saav isik töötas arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast RT I 2006 21 160 jõust 25 05 2006 5 Prokuröri vanaduspensioni see osa mis ületab üldise vanaduspensioni makstakse riigieelarvest 6 Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses sõltumata töötasu suurusest RT I 2006 21 160 jõust 25 05 2006 7 Isik kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15 peatükis või 17 peatüki 2 jaos sätestatud süüteo eest mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile RT I 2009 15 94 jõust 10 03 2009 kohaldatakse isikule kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist 8 Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel RT I 2009 15 94 jõust 10 03 2009 kohaldatakse isikule kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist 9 Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile RT I 2009 15 94 jõust 10 03 2009 kohaldatakse isikule kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist 10 Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid kui käesolev seadus ei sätesta teisiti RT I 2009 15 94 jõust 10 03 2009 kohaldatakse isikule kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist 26 Prokuröri töövõimetuspension 1 Prokuröri töövõimetuspensionile on õigus isikul kellel on tekkinud püsiv töövõimetus prokurörina töötamise ajal ja kellel on vähemalt 15 aastane prokuröristaa 2 Kui prokuröril on tekkinud püsiv töövõimetus seoses teenistusülesande täitmisega tema suhtes toimepandud ründe või prokuröri poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel on tal õigus töövõimetuspensionile staa ist sõltumata 3 Prokuröri töövõimetuspensioni suurus on 1 100 lise töövõime kaotuse korral 65 prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust 2 80 90 lise töövõime kaotuse korral 50 prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust 3 40 70 lise töövõime kaotuse korral 30 prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust 4 Kui muutub püsiva töövõime kaotuse protsent või prokuröri töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk arvutatakse prokuröri töövõimetuspension ümber Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast 5 Prokuröri töövõimetuspensioni see osa mis ületab üldise töövõimetuspensioni makstakse riigieelarvest RT I 2006 21 160 jõust 25 05 2006 26 1 Toetus prokurörivastase ründe korral 1 Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta ametipalga ulatuses 2 Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri matuse kulud kannab riik 3 Seoses teenistusega prokuratuuris püsivalt töövõimetuks tunnistatud prokurörile makstakse ühekordset toetust 1 töövõime osalise kaotuse korral mis ei toonud kaasa teenistusest vabastamist tema ühe aasta ametipalga ulatuses 2 töövõime osalise kaotuse korral mis tõi kaasa teenistusest vabastamise tema kahe aasta ametipalga ulatuses 3 töövõime täieliku kaotuse korral tema seitsme aasta ametipalga ulatuses 4 Prokurörile kellele seoses teenistusega prokuratuuris tekitati tervisekahjustus millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust makstakse ühekordset toetust ühe kuu ametipalga ulatuses 5 Seoses teenistusega prokuratuuris tervisekahjustuse saanud või haigestunud prokuröri terviseuuringute ravi ja ravimikulud kannab riik 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2006 21 160 jõust 25 05 2006 27 Kehtetu RT I 2001 53 315 jõust 30 06 2001 4 jagu Teenistuskohustused 28 Ametisaladuse hoidmise kohustus Prokurör ei tohi avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid kui see võib kahjustada õigusemõistmist Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu 29 Juhendamiskohustus 1 Prokurör on kohustatud riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri korraldusel juhendama praktikanti 2 Prokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte praktikanti RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 30 Tegevuspiirangud 1 Prokurör ei või olla erakonna liige 2 Riigi peaprokurör ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal Riigi peaprokurör peab viivitamata teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena Ametikohustusi mõistetakse käesolevas paragrahvis korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsministrit sõnadega valdkonna eest vastutavat ministrit 3 Valdkonna eest vastutav minister keelab riigi peaprokuröril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist Justiitsminister sõnadega Valdkonna eest vastutav minister 5 jagu Distsiplinaarvastutus 31 Distsiplinaarsüütegu ja distsiplinaarkaristus 1 Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse 2 Distsiplinaarsüüteod on 1 ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine 2 vääritu tegu süüline tegu mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri sõltumata sellest kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte 3 Distsiplinaarkaristused on 1 noomitus 2 kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 teenistusest vabastamine RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 32 Distsiplinaarmenetluse algatamine 1 Distsiplinaarmenetlus algatatakse kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused Distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik Taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest 2 Distsiplinaarmenetluse algatab huvitatud isiku taotluse alusel või enda algatusel 1 valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes 2 riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes 3 juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister distsiplinaarmenetluse algatamisel määrata et distsiplinaarsüütegu arutab valdkonna eest vastutav minister RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel paragrahvis läbivalt asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 33 Distsiplinaarsüüteo eelmenetlus 1 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse viib läbi distsiplinaarmenetluse algataja Valdkonna eest vastutav minister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist Justiitsminister sõnadega Valdkonna eest vastutav minister 2 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi Seletuse nõudmine prokurörilt kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati on kohustuslik 3 Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija teha ülesandeks enda määratud prokurörile Seda ülesannet ei saa panna prokurörile kes on prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige prokurörile kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati ega temale alluvale prokurörile RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 34 Prokuröri ametist kõrvaldamine 1 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist 2 Ametist kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga 3 Ajal kui prokurör on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ametist kõrvaldatud makstakse talle 60 protsenti tema viimase kuue kuu keskmisest ametipalgast kuid mitte vähem kui on töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär Kui prokuröri süü ei leia tõendamist määras mis tooks kaasa teenistusest vabastamise ning teda ei karistata distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega makstakse talle maksmata jäänud ametipalk tagantjärele RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 35 Distsiplinaarsüüdistus 1 Kui distsiplinaarsüüteo eelmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused koostab distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse 2 Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument milles märgitakse 1 distsiplinaarsüüteos süüdistatava prokuröri ees ja perekonnanimi ning ametikoht 2 süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg 3 süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid 4 distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ning süüdistuse koostaja nimi ja ametikoht 5 süüdistuse koostamise aeg ja koht 3 Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija esitab distsiplinaarsüüdistuse distsiplinaarkomisjonile või käesoleva seaduse 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutavale ministrile RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsministrile sõnadega valdkonna eest vastutavale ministrile 4 Distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 36 Distsiplinaarsüüteo arutamine 1 Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon või käesoleva seaduse 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister 2 Kui on vaja koguda lisatõendeid lükkab distsiplinaarsüüteo arutaja distsiplinaarsüüteo arutamise edasi määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviijale või süüdistuse koostajale 3 Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks Distsiplinaarkomisjoni esimehe valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast 4 Distsiplinaarkomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 16 03 2011 2 jõust 26 03 2011 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel paragrahvis läbivalt asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 37 Distsiplinaarkomisjoni istungi ettevalmistamine 1 Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees või käesoleva seaduse 32 lõikes 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 2 Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ja süüdistuse koostaja ning distsiplinaarsüüteos süüdistatav prokurör Kui distsiplinaarsüüteos süüdistatav on abiprokurör kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=25597&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    korras 11 Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi 1 Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata edaspidi tahtest olenematu ravi ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral 1 isikul on raske psüühikahäire mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida 2 haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu tervist või julgeolekut 3 muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku psühhiaatriaosakonda saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglas ravil viibival isikul tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust Otsus vormistatakse sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud juhul RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 RK s 27 01 2011 jõust 01 09 2011 RT I 23 02 2011 1 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 1 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus on tehtud ambulatoorsele sundravile määratud isiku suhtes ning isiku sundravi jätkub vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku 402 1 lõikes 4 sätestatule statsionaarse sundravina siis loetakse otsuse vormistamise aeg statsionaarse sundravi jätkumise alguseks RK s 27 01 2011 jõust 01 09 2011 RT I 23 02 2011 1 5 Sotsiaalhoolekande seaduse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kuni 48 tundi tahtest olenematu haiglaravi algusest haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater isiku psühhiaatriaosakonda saabumisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust Otsus vormistatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud korras RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 5 sätestatud asjaoludel ravil viibiv isik ei või katkestada uuringuid ja ravi ega lahkuda haigla psühhiaatriaosakonnast RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 7 Tahtest olenematu ravi puhul kohaldatakse vähim piiravaid meetodeid mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse Meditsiiniline personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 12 Tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist abi vajava isiku haiglasse paigutamise kord 1 Kui on alust arvata et esinevad käesoleva seaduse 11 lõikes 1 sätestatud asjaolud toimetatakse isik haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi politsei lähedaste või muude isikute poolt kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Kui on alust arvata et esinevad käesoleva seaduse 11 lõikes 1 sätestatud asjaolud abistab politsei arsti kirjaliku taotluse alusel tervishoiuteenuse osutajat isiku kinnipidamisel arstlikul läbivaatusel ja haigla psühhiaatriaosakonda toimetamisel RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Kehtetu RK s 26 01 2006 jõust 04 02 2006 RT I 2006 7 42 4 Käesoleva seaduse 11 lõigetes 3 ja 5 nimetatud otsusest teavitab arst isikut kohe ja tema lähedasi inimesi või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul otsuse vormistamisest RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 5 Tahtest olenematu ravi kohaldamisel kohtu määruseta on isiku lähedasel inimesel ja seaduslikul esindajal või nende poolt valitud arstil advokaadil või muul esindajal õigus kohtuda tahtest olenematule ravile paigutatud isikuga Kohtumise kestuse otsustab raviarst lähtudes ravile paigutatud isiku tervise seisundist RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 13 Tahtest olenematu ravi kontrollimine 1 Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitab isiku elukoha järgne valla või linnavalitsus isiku eestkostja või haigla pea või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule Haigla pea või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst RK s 26 01 2006 jõust 04 02 2006 RT I 2006 7 42 RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 RK s 15 02 2012 jõust 01 09 2012 RT I 07 03 2012 1 1 1 Isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise kauemaks kui esialgse õiguskaitse rakendamiseks selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras isiku elukohajärgse valla või linnavalitsuse või isiku eestkostja avalduse alusel kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti RK s 26 01 2006 jõust 04 02 2006 RT I 2006 7 42 RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel kontrollib kohus viivitamata psühhiaatrilist sundravi osutavast raviasutusest kas isikule on määratud ambulatoorne sundravi RK s 27 01 2011 jõust 01 09 2011 RT I 23 02 2011 1 2 Isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal RK s 26 01 2006 jõust 04 02 2006 RT I 2006 7 42 3 Haigla pea või ülemarst tagab 24 tunni jooksul isiku tahtest olenematu haiglaravi algusest ravile võetud isiku arstliku läbivaatuse teise psühhiaatri poolt kes ei ole teinud käesoleva seaduse 11 lõikes 3 või 5 nimetatud otsust RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 toodud tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab haigla pea või ülemarst vajaduse korral taotluse valla või linnavalitusele kohtusse pöördumiseks Haigla pea või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst Taotlusele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=20837&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive