archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    määrus number 114 jõustumiskuupäev 14 06 1991 redaktsioon 14 06 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse m ä ä r u s 14 juunist 1991 a nr 114 Tallinn Toompea Pensionilisandeid saavate isikute ringi täiendamise kohta Juhindudes Eesti Vabariigi pensioniseaduse paragrahvist 73 Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeeriumil koos linna ja maakonnavalitsuste sotsiaalhooldustalitustega arvutada vanaduspensionile ja invaliidsuspensionile kui see on määratud 1941 aastal Eestist mobiliseeritud ning

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5056&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord Sotsiaalministri 29 novembri 2001 a määrus nr 111 Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse RT I 2001 50 284 38 lõike 2 alusel 1 Reguleerimisala 1 Määrus kehtestab perearsti või tema pärija edaspidi üleandja poolt Terviseametile perearsti nimistut edaspidi nimistu puudutavate dokumentide üleandmise korra edaspidi kord perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel RT I 06 11 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Nimistut puudutavateks dokumentideks käesoleva määruse tähenduses loetakse 1 isikute avaldused nimistusse registreerumiseks 2 nimistusse kuulunud isikutele tervishoiuteenuste osutamist tõendavad dokumendid 3 arhiivi andmata asjaajamis ja raamatupidamise toimikud 3 Korras käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Arhiiviseaduse Arhiiviseaduse 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirja ja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise korra asjakohastest nõuetest RT I 22 12 2011 14 jõust 01 01 2012 2 Nimistut puudutavate dokumentide üleandmine 1 Kuni nimistut puudutavate dokumentide üleandmiseni Terviseametile säilitab üleandja neid perearsti tegevuskohas või muudes ruumides milles on tagatud dokumentide hoidmiseks ja delikaatsete isikuandmete kaitseks sobivad tingimused RT I 06 11 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Üleandmise ettevalmistamisel üleandja korrastab asjaajamistoimikud ja vormistab toimikute loetelud ning pakib ja tähistab need 3 Üleandja annab nimistut puudutavad dokumendid üle Terviseametile perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korralduses esitatud tähtajaks RT I 06 11 2012 1 jõust 01

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=44486&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise 2 Elatise võib õigustatud isiku nõudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana kui selleks on oluline põhjus ja kohustatud isikut sellega ebaõiglaselt ei koormata 76 Ülalpidamiskohustuse piiramine ja selle äralangemine 1 Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve kui 1 abielu on kestnud lühikest aega 2 õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu 3 ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu 4 õigustatud isik on enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata 5 selleks on muu kaalukas põhjus 2 Kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata 77 Elatise väljamõistmise aeg 1 Ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa võib nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist üksnes alates hagi esitamisest 2 Kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist 78 Ülalpidamisleping 1 Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt käesolevas jaos sätestatust 2 Kokkulepe millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult on tühine 3 Ülalpidamisleping lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga 79 Ülalpidamiskohustuse lõppemine õigustatud isiku uuesti abiellumise või surma puhul Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul 2 osa SUGULUSEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 6 peatükk ÜLDSÄTTED SUGULUSE KOHTA 80 Sugulus 1 Kui üks isik põlvneb teisest on nad otsejoones sugulased Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased 2 Kui isikud põlvnevad samast isikust kuid ei ole otsejoones sugulased on nad külgjoones sugulased 3 Lapsed kellel on ühine isa ja ema on vennad või õed Lapsed kellel on ühine isa kuid eri emad või ühine ema kuid eri isad on poolvennad või poolõed 4 Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi 81 Hõimlus 1 Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased 2 Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega millest hõimlus on tekkinud 7 peatükk PÕLVNEMISE KINDLAKSTEGEMINE 82 Põlvnemise õiguslik tähendus Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras 83 Ema Lapse ema on naine kes on lapse sünnitanud 84 Isa 1 Lapse isa on mees kes on lapse eostanud Loetakse et lapse on eostanud mees 1 kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus 2 kes on isaduse omaks võtnud või 3 kelle isaduse on tuvastanud kohus 2 Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 85 Abielumehest põlvnemise välistamine Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks kui ta ei ole last eostanud ja 1 abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või 2 teine mees on isaduse omaks võtnud RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 86 Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral 1 Kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees Kui on kindlaks tehtud et laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne oma sündi siis võetakse aluseks see ajavahemik 2 Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps keda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja käesoleva seaduse 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks siis loetakse laps uue abielumehe lapseks 3 Abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või hagi esitamisest isaduse omaks võtta 87 Isaduse omaksvõtt 1 Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud 2 Isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult 3 Isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on tühine 88 Isaduse omaksvõtt piiratud teovõime korral 1 Alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul 2 Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul 89 Isaduse omaksvõtuga nõustumine 1 Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek 2 Kui lapse ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või kui laps on saanud täisealiseks on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut Alla 14 aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja Vähemalt 14 aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 3 Nõusolek tuleb anda isiklikult Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline 4 Kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud ei saa isadust omaks võtta RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 90 Tahteavalduse kehtetus 1 Isaduse omaksvõtt ja asjakohane nõusolek on kehtetud üksnes siis kui on rikutud käesoleva seaduse de 87 89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele esitatavaid nõudeid 2 Kui isik on omaksvõtu alusel kantud lapse isana rahvastikuregistrisse on isaduse omaksvõtt kehtiv ka juhul kui isaduse omaksvõtu avaldus või selleks antud nõusolek ei vastanud käesoleva seaduse des 87 89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele ettenähtud nõuetele 91 Isaduse vaidlustamine 1 Isaduse vaidlustamise õigus on mehel kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud samuti lapse emal ning lapsel Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus 2 Lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse kui on põhjendatud kahtlus et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest 3 Kui kohtuotsusega on tuvastatud et laps ei põlvne sellest mehest ei saa see mees isadust omaks võtta 92 Isaduse vaidlustamine esindaja kaudu 1 Isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult 2 Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja Muu isadust vaidlustama õigustatud isik võib isaduse vaidlustada üksnes isiklikult ka juhul kui tema teovõime on piiratud vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut 93 Isaduse vaidlustamise tähtaeg 1 Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud 2 Lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist 3 Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist 4 Kui mees kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates 94 Isaduse kohtulik tuvastamine 1 Isaduse tuvastab kohus kui käesoleva seaduse 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse 91 alusel ja kohus on tuvastanud et laps ei põlvne mehest kelle isadus vaidlustati 2 Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel mis võimaldavad eeldada et laps põlvneb sellest mehest 3 Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi Kui on kindlaks tehtud et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik 95 Isaduse tuvastamise ja isaduse vaidlustamise hagi Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal mis on esitatud lapse vastu või ema või lapse hagi põhjal mis on esitatud mehe vastu Kui isik kelle vastu oleks tulnud hagi esitada on surnud siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama 8 peatükk PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS 1 jagu Üldsätted 96 Ülalpidamist andma kohustatud isikud Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased edaspidi ülalpidamiskohustuslased Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 97 Ülalpidamist saama õigustatud isikud Ülalpidamist on õigustatud saama 1 alaealine laps 2 laps kes täisealisena omandab põhi kesk või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni RT I 12 03 2015 4 jõust 01 10 2015 3 muu abivajav alaneja või üleneja sugulane kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama 98 Õigustatud isikute järjestus 1 Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma siis eelistatakse alaealist last teistele lastele lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele 2 Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi 3 Last hooldav lahutatud abikaasa ja käesoleva seaduse 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja abielus olevat alaealist last ning ülejäänud sugulasi RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 4 Käesoleva seaduse 73 kohaselt ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa asub õigustatud isikute järjestuses täisealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne ülejäänud sugulasi RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 99 Ülalpidamise ulatus 1 Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes 2 Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi 100 Ülalpidamise andmise viis 1 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega edaspidi elatis Kui selleks on mõjuv põhjus võib kohustatud isik nõuda et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil 2 Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides 3 Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist arvestades kokkuleppega ettenähtut 4 Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette 101 Elatis alaealisele lapsele 1 Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 2 Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused 102 Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine 1 Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist 2 Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse 101 lõikes 1 sätestatud määra Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps 103 Ülalpidamisnõude piiramine 1 Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda eelkõige kui 1 ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel 2 õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu 3 õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes 2 Lõiget 1 ei kohaldata vanema ülalpidamiskohustusele mis tal on oma alaealise lapse vastu 3 Kui abivajava isiku nõuet selle paragrahvi alusel piiratakse ei või ta esitada ülalpidamisnõuet teiste ülalpidamiskohustuslaste vastu 104 Teave varalise seisundi kohta Otsejoones sugulased on kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid 105 Ülalpidamiskohustuslaste järjestus 1 Alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast 2 Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast 3 Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid 106 Asenduskohustus 1 Kui isik on käesoleva seaduse 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud annab ülalpidamist isik kes on seda kohustatud tegema järgmisena 2 Ka sel juhul kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada annab ülalpidamist isik kes on seda kohustatud tegema järgmisena Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 107 Abikaasa eeliskohustus 1 Abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata annavad ülalpidamist isikud kes on seda kohustatud tegema järgmisena RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusele mis tal on teise lahutatud abikaasa vastu 3 Nõudeõiguse üleminekule kohaldatakse käesoleva seaduse 106 lõikes 2 sätestatut RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 108 Tagasiulatuv ülalpidamine Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist 109 Ülalpidamisnõude välistamine Kokkulepe millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult on tühine 110 Ülalpidamiskohustuse lõppemine 1 Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks 2 Õigustatud isiku surma korral kannab kohustatud isik matusekulud kui neid ei ole võimalik tasuda pärandist 2 jagu Lapse sünni puhune ülalpidamine 111 Ülalpidamine lapse sünni korral 1 Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi 2 Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni Sama kehtib kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes 2 1 Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata annavad ülalpidamist isikud kes on seda kohustatud tegema järgmisena RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 3 Kui last hooldab ja kasvatab isa on tal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud nõue ema vastu Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse 112 arvestades lõike 2 erisusi 4 Kui ema sureb raseduse või sünnituse tagajärjel kannab lapse isa matusekulud juhul kui neid ei ole võimalik katta ema pärandist 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud ülalpidamist annab kohustatud isik pärast abikaasat ja enne abivajava isiku sugulasi RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 6 Nõudeõiguse üleminekule kohaldatakse käesoleva seaduse 106 lõikes 2 sätestatut RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 112 Nõude aegumistähtaeg Käesoleva seaduse st 111 tulenev nõue aegub kui aegumistähtaja kulg ei ole peatunud või katkenud sünnitusele järgneva aasta lõpust ühe aasta möödudes või kui ülalpidamiskohustus tekib hiljem ülalpidamiskohustuse tekkimise aasta lõpust ühe aasta möödudes RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 9 peatükk VANEMATE JA LAPSE ÜLDINE ÕIGUSSUHE 113 Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi 114 Vanemate abistamise kohustus Kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama 115 Lapse kulutused majapidamises Kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks oma varast kulutusi või sel eesmärgil loovutab vanematele osa oma varast siis eeldatakse et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist 10 peatükk VANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1 jagu Üldsätted 116 Vanema hooldusõiguse põhimõtted 1 Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused kui seadusest ei tulene teisiti 2 Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest edaspidi vanema hooldusõigus Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest edaspidi isikuhooldus ja õigust hoolitseda lapse vara eest edaspidi varahooldus ning otsustada lapsega seotud asju 3 Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb Kui lapse arengutase seda võimaldab arutavad vanemad lapsega hooldus ja kasvatusküsimusi 117 Vanema hooldusõiguse kuuluvus 1 Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus 2 Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus on neil ühine hooldusõigus kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest 118 Vanema hooldusõiguse teostamine 1 Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles pidades silmas lapse igakülgset heaolu 2 Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse 119 Otsustusõiguse andmine ühele vanemale Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi 120 Lapse esindamine 1 Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 2 Vanem esindab last üksinda kui 1 tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või 2 talle on selles asjas käesoleva seaduse 119 kohaselt otsustusõigus üle antud 3 Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada 4 Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks 5 Kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil esitama lapsele tahteavalduse võib selle esitada ühele vanemale 6 Vanemad ei või last esindada juhtudel kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse 180 kohaselt 7 Kui vanem esindab last iseseisvalt eeldatakse teise vanema nõusolekut 121 Hooldusõigus laiendatud teovõimega alaealise üle Kui alaealise teovõimet on laiendatud ei kehti vanema hooldusõigus nende toimingute puhul mida alaealine võib teha iseseisvalt 122 Erieestkostja ja kasuperekond 1 Vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades mille jaoks on määratud erieestkostja samuti kohtuasjas kus on määratud muu esindaja 2 Kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada võib kohus lapse hoolduse asjades vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku kasuvanem taotlusel on vaja vanemate nõusolekut Üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused 3 Kasuperekond on perekond kus last tegelikult kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse vanem ega vanemaga abielus olev isik 123 Lapse huvidest juhindumine 1 Kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi 2 Kohus muudab varem tehtud lahendi kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 123 1 Vanema hooldusõiguse taastamine 1 Hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele 2 Hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel kui lapse huvid ei ole enam ohus 3 Vanemal on õigus kohtult hagita menetluses taotleda et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt Avaldus rahuldatakse kui täidetud on käesoleva seaduse 138 lõike 1 teises lauses sätestatud eeldused RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 2 jagu Isikuhooldus 124 Isikuhooldusõiguse sisu 1 Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda 2 Kehaline vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud 3 Vanemate taotlusel toetab kohus neid isikuhooldusõiguse teostamisel rakendades vajaduse korral asjakohaseid abinõusid 125 Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult 126 Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine 1 Isikuhooldusõigus hõlmab õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab 2 Isikuhooldusõigus hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud kellega laps võib suhelda Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes kellel vanem on keelanud lapsega suhelda 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tekkinud vaidluse lahendab kohus vanema taotlusel 4 Kui laps elab kasuperekonnas ja vanemad soovivad last teda hooldavalt isikult välja nõuda võib kohus omal algatusel või last hooldava isiku taotlusel määrata et laps jääb teda hooldava isiku juurde kui väljanõudmine võib kahjustada lapse huve 3 jagu Varahooldus 127 Varahoolduse sisu Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara muu hulgas last esindada See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda 128 Varahoolduse piiramine 1 Varahooldusõigus ei kehti vara puhul mille laps on omandanud 1 pärimise teel või kinketehingu alusel kui pärandaja või kinkija on määranud et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda 2 käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise hävimise rikkumise või äravõtmise eest 2 Vara mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve 129 Kinkekeeld Vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara Erandina on lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks 130 Raha paigutamine Vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks järgides käesoleva seaduse s 186 sätestatut 131 Tehingute tegemine kohtu nõusolekul 1 Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel kui seda käesoleva seaduse 187 ja 188 lõike 1 punktide 1 3 5 ja 7 11 kohaselt vajab ka eestkostja Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut 2 Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel 3 Vanemad ei või kohtu nõusolekuta alustada lapse nimel uut majandustegevust ega anda lapsele tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks üle esemeid mille võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut 4 Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid 132 Lapse varalt saadav kasu 1 Lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks 2 Kui lapse varalt saadavat kasu ei vajata vara korrapärase valitsemise kulude katteks ega lapse ülalpidamiseks võivad vanemad seda kasutada enda ja lapse alaealiste vallaliste õdede ja vendade ülalpidamiseks kui puuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud isikute ülalpidamiskulude katmiseks 133 Vanemate hoolsuskohustus 1 Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades 2 Kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad vastutavad nad solidaarvõlgnikena 4 jagu Vanema hooldusõiguse piiramine 134 Lapse heaolu ohustamine 1 Kui lapse kehalist vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine lapse hooletussejätmine vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse des 135 ja 136 loetletuid 2 Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik politseiametnik tervishoiutöötaja kohtunik prokurör notar kohtutäitur õpetaja või muu isik kellel on andmeid ohustatud lapse kohta RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid Kohus võib isiku või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta 4 Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks 135 Lapse eraldamine perekonnast ja hooldusõiguse täielik äravõtmine RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 1 Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega 2 Hooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 3 Hooldusõiguse olulise piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla või linnavalitsuse RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 4 Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu võib valla või linnavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust Sellisel juhul peab valla või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes RT I 06 12 2014 1 jõust 01 01 2016 136 Lapse vara ohustamine 1 Üldjuhul eeldatakse et lapse vara on ohustatud kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi 2 Kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust Kui nimekiri on puudulik võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks valla või linnavalitsusele 3 Kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase nõusoleku saamise Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused mis lasuvad eestkostjal RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 4 Kohus võib lapse varalisi huve kahjustavalt vanemalt nõuda tagatist tema valitsetava vara väärtuse ulatuses Tagatise liigi ja ulatuse otsustab kohus oma äranägemisel Tagatise määramisel ja tühistamisel asendab lapse osavõttu kohtu määrus Tagatise andmise sunnivahendina võib kohaldada ainult varahooldusõiguse täielikku või osalist äravõtmist käesoleva seaduse 134 kohaselt 5 Kohtu määrusega kehtestatud abinõude rakendamise kulud kannab abinõude rakendamise põhjustanud vanem 5 jagu Hooldusõiguse muutused 137 Ühise hooldusõiguse lõpetamine 1 Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses 2 Avaldust ei rahuldata kui 1 vähemalt 14 aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2 on alust eeldada et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega 3 Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi 138 Hooldusõiguse üleandmine 1 Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale võib teine vanem kohtult taotleda et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle Avaldus rahuldatakse kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele vähemalt 14 aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud või ühise hooldusõiguse taastamist RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 2 Kui ainuhooldusõigusega vanem on surnud või temalt on hooldusõigus täielikult ära võetud annab kohus hooldusõiguse teisele vanemale välja arvatud juhul kui see ei vasta lapse huvidele RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 139 Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus 1 Piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga 2 Kui lapse seaduslik esindaja on eestkostja või erieestkostja eelistatakse vanema ja esindaja arvamuste lahkumineku korral vanema arvamust 140 Vanema hooldusõiguse peatamine RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 1 Kohus peatab vanema hooldusõiguse kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama 2 Kohus ennistab vanema hooldusõiguse kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine 3 Hooldusõiguse peatumise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada 4 Kui hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt ning ühe vanema hooldusõigus on peatatud teostab teine vanem hooldusõigust üksinda Kui vanemale seaduse või kohtulahendi alusel kuuluv ainuhooldusõigus lapse suhtes on peatatud ja peatamise põhjuse äralangemist ei ole alust oodata annab kohus hooldusõiguse üle teisele vanemale kui see vastab lapse huvidele RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 141 Vara väljaandmine Kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande 142 Lapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist 1 Vanem võib jätkata lapse isikuhoolduse ja varahooldusega seotud asjaajamist kuni talle saab teatavaks või peab teatavaks saama tema hooldusõiguse lõppemine Kolmas isik ei või vanema õigusele tugineda kui ta tehingu tegemise ajal teadis või pidi teadma hooldusõiguse lõppemisest 2 Lõiget 1 kohaldatakse ka vanema hooldusõiguse peatamise korral 6 jagu Suhtlusõigus 143 Lapsega suhtlemise õigus 1 Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult 2 Vanem peab hoiduma tegevusest mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist Sama säte kehtib kui last hooldab ja kasvatab muu isik 2 1 Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 3 Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 3 1 Kohus võib määrata et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul Kui kolmas isik on valla või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik määrab valla või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 4 Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 5 Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel 144 Teabe andmise nõue Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta kui see ei ole vastuolus lapse huvidega 7 jagu Otsustusõigus 145 Lahus elavate vanemate otsustusõigus 1 Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt 2 Hooldusõigusega vanemal kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab on õigus otsustada lapse igapäevaelu tavahooldamise asju ainuisikuliselt Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta 3 Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem 4 Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 146 Last hooldava isiku otsustusõigus 1 Kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul edaspidi kasuvanem õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada 2 Kasuvanemal ei ole sellist õigust kui hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud või selle välistanud 3 Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku juures võib tema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata või välistada ainult kohus 11 peatükk LAPSENDAMINE 147 Lapsendamise lubatavus 1 Lapsendada on lubatud kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi suhteid lapsendatavaga varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku usulist kultuurilist ja keelelist päritolu 2 Lapsendamine ei ole lubatud kui selle vastu räägivad lapsendaja laste või lapsendatava kaalukad huvid või kui on põhjendatud kahtlus et lapsendaja lapsed kahjustavad lapsendatava huve Lapsendamist otsustades varalistest huvidest ei lähtuta Otsustades tuleb veenduda et lapsendamise nõusolekuid ei ole antud tasu või muu hüvitise eest 3 Lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest 4 Lapsendada võib ainult alaealist 148 Vallalise isiku ja abielus isiku õigus lapsendada 1 Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda 2 Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa kui 1 ta lapsendab teise abikaasa lapse 2 teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel et ta on piiratud teovõimega 149 Edasilapsendamise keeld Lapsendatut ei või lapsendamissuhte kestel lapsendada muu isik kui lapsendaja abikaasa 150 Lapsendaja vanus ja teovõime 1 Lapsendaja võib olla vähemalt 25 aastane täieliku teovõimega isik RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 2 Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18 aastasel isikul kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus 151 Lapse nõusolek Vähemalt 10 aastast last võib lapsendada tema nõusolekul Laps annab oma nõusoleku isiklikult Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda võimaldab Laps annab oma nõusoleku lapsendajale kelle isik on talle teada 152 Lapse vanemate nõusolek 1 Lapse võib lapsendada tema vanemate nõusolekul 2 Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist Enne vanema nõusoleku jõustumist ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada Vanema nõusolekul võib lapse enne lapsendamiseks antud nõusoleku jõustumist anda hooldada last lapsendada soovivale isikule 3 Vanema nõusolek lapsendamiseks võib olla antud isikuliselt määratud või isikuliselt määramata lapsendajale 4 Isikuliselt määramata lapsendajale lapsendamiseks antud nõusoleku korral ei ole vanemal õigust nõuda temale lapsendaja isiku ja lapse uue identiteediga seonduvate andmete avaldamist RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 5 Vanema nõusolekut ei ole vaja kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus käesoleva seaduse 135 alusel täielikult ära võetud RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 6 Maavalitsus on kohustatud nõustama vanemat kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi 153 Lapse eestkostja nõusolek 1 Kui lapsele on määratud eestkostja on lapsendamiseks vaja eestkostja nõusolekut Kui lapsele on määratud eestkostja olukorras kus lapse vanematelt ei ole hooldusõigust täielikult ära võetud on lisaks vanemate nõusolekule vaja ka eestkostja nõusolekut 2 Kui eestkostja keeldub mõjuva põhjuseta nõusolekut andmast võib kohus lapsendaja taotlusel eestkostja tahteavalduse asendada RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 154 Abikaasa nõusolek 1 Kui abikaasa soovib lapse käesoleva seaduse 148 lõike 2 alusel üksinda lapsendada on selleks vaja teise abikaasa nõusolekut Kohus võib lapsendaja taotlusel teise abikaasa tahteavalduse asendada välja arvatud juhul kui lapsendamine on vastuolus abikaasa ja perekonna õigustatud huvidega 2 Abikaasa nõusolekut ei ole vaja kui ta on kestvalt võimetu tahteavaldust tegema või kui ta on teadmata kadunud RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 155 Nõusoleku andmise kord 1 Laps lapse vanemad eestkostja ja lapsendaja abikaasa esitavad oma

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=118317&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    abieluasjades tehtud kohtuotsuse kohta Nõukogu määruse EÜ nr 2201 2003 mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus EÜ nr 1347 2000 ELT L 338 23 12 2003 lk 1 29 alusel tõendi väljastamise eest abieluasjades tehtud kohtuotsuse kohta tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 16 Rahvastikuregistri andmete täiendamine 1 Kui perekonnaseisukande tegemisel ilmneb et avaldaja kohta rahvastikuregistrisse kantud andmed on ebaõiged või puudulikud täiendab perekonnaseisuametnik rahvastikuregistri andmeid rahvastikuregistri seaduse kohaselt ulatuses milles see on perekonnaseisukande tegemist edasi lükkamata võimalik 2 Kui perekonnaseisukanne tehakse isiku kohta kelle andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud antakse isikule enne kande tegemist isikukood rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras 3 Kui Eesti perekonnaseisuasutuses koostatud perekonnaseisuakt on hävinenud või rikutud on kande aluseks perekonnaseisuametniku otsus mis tehakse hävinenud või rikutud perekonnaseisuakti olemasolu ja andmeid tõendavate dokumentide alusel Kande tegemiseks peab olema tõendatud vähemalt perekonnaseisutõendile kantavate andmete kogum 2 peatükk ABIELU SÕLMIMISEGA SEONDUVATE ÜLESANNETE TÄITMISE ÕIGUSE ANDMINE VAIMULIKULE 17 Abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õigus 1 Valdkonna eest vastutav minister võib anda kiriku koguduse ja koguduste liidu vaimulikule õiguse täita abielu sõlmimisega seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid kui 1 vaimulik on teovõimeline 2 vaimulik on vähemalt 21 aastane 3 vaimulik valdab eesti keelt kõnes ja kirjas 4 vaimulik on vähemalt keskharidusega 5 vaimulik on läbinud käesoleva seaduse 4 lõikes 3 nimetatud koolituse ja sooritanud perekonnaseisuametniku eksami 6 vaimulikul pole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest 7 vaimulik pole eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse 8 vaimulikult pole jõustunud kohtulahendiga ära võetud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust 9 vaimulikku pole karistatud haldus või kriminaalkorras korruptiivse teo eest 10 vaimulik on Eesti Euroopa Liidu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või veitsi Konföderatsiooni kodanik 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus antakse viieks aastaks Iga viie aasta möödumisel antakse vaimulikule käesoleva seaduse 18 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus järgmiseks viieks aastaks uut eksamit tegemata kui vaimulik 1 on eelneva viieaastase perioodi jooksul kinnitanud vähemalt 25 abielu sõlmimist 2 vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 ja 6 10 sätestatud nõuetele 3 on iga viie aasta järel läbinud käesoleva seaduse 4 lõikes 3 nimetatud koolituse RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 18 Õiguse taotlemine ja esitatavad dokumendid 1 Usuliste ühenduste registrisse kantud kirik kogudus või koguduste liit esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse vaimulikule abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õiguse andmiseks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses märgitakse järgmised andmed 1 taotluse esitanud kiriku koguduse või koguduste liidu nimi registrinumber postiaadress ja sidevahendite andmed 2 vaimuliku isikunimi sünniaeg isikukood haridus ja kodakondsus 3 käesoleva seaduse 4 lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise aeg ja koht 4 käesoleva seaduse 4 lõikes 3 nimetatud koolituse läbimise aeg ja koht kui abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õiguse andmiseks ei ole nõutav eksami sooritamine 3 Taotlusele lisatakse koopiad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendavatest dokumentidest ning vaimuliku allkirjanäidis kolmes eksemplaris 4 Taotlusele kirjutavad alla vaimulik ja taotluse esitanud kiriku või koguduste liidu juhatuse esimees Kui taotluse esitab kogudus mis ei kuulu kirikusse või koguduste liitu kirjutab taotlusele alla koguduse juhatuse esimees 19 Taotluste läbivaatamine 1 Valdkonna eest vastutav minister vaatab esitatud taotlused läbi ja teeb otsuse abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise õiguse andmise või andmisest keeldumise kohta käskkirjaga 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist 2 Valdkonna eest vastutav minister keeldub vaimulikule õiguse andmisest kui 1 taotluses ei ole andmete esitamiseks antud lisatähtajast hoolimata esitatud kõiki käesoleva seaduse 18 lõikes 2 nimetatud andmeid 2 taotluses on teadvalt esitatud valeandmeid 3 Koopia valdkonna eest vastutava ministri käskkirjast edastatakse vaimuliku koguduse asukohajärgsele maavalitsusele ja taotluse esitajale 4 Valdkonna eest vastutavalt ministrilt abielu sõlmimise kinnitamise õiguse saanud vaimulikule väljastab valdkonna eest vastutav minister suure riigivapi kujutisega nimelise pitsati Valdkonna eest vastutavalt ministrilt õiguse saanud vaimuliku allkirja ja pitseri näidis edastatakse Välisministeeriumile ja vaimuliku koguduse asukohajärgsele maavalitsusele 20 Vaimulikule antud õiguse kehtetuks tunnistamine 1 Valdkonna eest vastutav minister tunnistab vaimulikule antud abielu sõlmimise kinnitamise õiguse kehtetuks 1 kui taotluses on esitatud valeandmeid 2 vaimuliku koguduse asukohajärgse maavalitsuse motiveeritud kirjaliku esildise alusel kui vaimuliku tegevus abielu sõlmimisega seotud ülesannete täitmisel on vastuolus õigusaktidega ja vaimulik on seeläbi pannud toime raske ametialase üleastumise 3 vaimuliku taotluse alusel 4 kiriku koguduse või koguduste liidu juhatuse põhjendatud ettepaneku alusel 2 Vaimulikule antud abielu sõlmimise kinnitamise õiguse kehtetuks tunnistamisel annab vaimulik või kiriku koguduse või koguduste liidu esindaja vaimuliku pitsati Siseministeeriumile ja käesoleva seaduse 42 lõikes 8 nimetatud plangid vaimuliku koguduse asukohajärgsele maavalitsusele üle ühe kuu jooksul õiguse kehtetuks tunnistamisest arvates 3 peatükk PEREKONNASEISUKANDED 1 jagu Sünni registreerimine 21 Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses 1 Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses kui 1 laps sünnib Eestis 2 lapse vanema elukoht on Eestis või 3 lapse vanemal on Eesti kodakondsus 2 Eesti perekonnaseisuasutus registreerib sünni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kui sünd ei ole registreeritud välismaal 22 Sünni registreerimine 1 Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed 1 lapse isikunimi sugu sünniaeg isikukood sünnikoht ja kodakondsus 2 ema isikukood 3 isa isikukood 4 hooldusõiguse kuuluvus RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Surnult sündinud lapse sündi käesolevas jaos sätestatud korras ei registreerita 3 Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates 4 Eestkostja ülesandeid täitev valla või linnavalitsus registreerib sünni ametiülesande korras seitsme tööpäeva jooksul eestkostja ülesannetesse asumise päevast arvates 23 Sünni registreerimise avaldus 1 Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutuses isiklikult sellekohase avalduse Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Avalduses märgitakse käesoleva seaduse 9 lõikes 5 ja 22 lõikes 1 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse neid andmeid tõendavad dokumendid Kui lapse sündi registreerib tema juriidilisest isikust eestkostja märgitakse avalduses käesoleva seaduse 22 lõikes 1 nimetatud andmed 3 Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust selgitab perekonnaseisuametnik avaldajale isaduse omaksvõtu avalduse esitamise võimalust samuti võimalust nõuda põlvnemise tuvastamist kohtu korras 4 Teabevärava eesti ee kaudu või digitaalallkirjaga kinnitatult võivad lapse sünni registreerimise avalduse esitada omavahel abielus olevad vanemad juhul kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile edastanud RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 24 Lapse andmete registreerimine 1 Lapse isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel 2 Lapse sugu sünniaeg ja isikukood kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel Kui välisriigis väljaantud tervishoiuteenuse osutaja tõendil isikukood puudub antakse lapsele Eesti isikukood rahvastikuregistri seaduse alusel enne sünni registreerimist Eesti välisesinduses või Eesti perekonnaseisuasutuses Leidlapse sünniajaks märgitakse arvatav sünniaeg tervishoiuteenuse osutaja hinnangu alusel RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 3 Lapse sünnikohana kantakse registrisse maakond ja linn või vald kus laps sündis Välisriigis sündinud lapse sünnikoha registreerimisel lähtutakse sünniriigi haldusjaotusest Leidlapse sünnikohaks märgitakse leidmise koht politseiasutuse tõendi alusel 4 Lapse kodakondsuseks kantakse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse Eesti kodakondsus kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja veitsi Konföderatsiooni kodaniku lapse sünni registreerimisel kantakse lapse kodakondsus rahvastikuregistrisse vanemate avalduse alusel 5 Lapse sündi registreerivale perekonnaseisuametnikule esitatava tervishoiuteenuse osutaja tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 25 Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine 1 Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel mis tõendab tema abielu lapse emaga või käesoleva seaduse s 26 nimetatud isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel 3 Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes perekonnaseaduse s 85 nimetatud juhtudel kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse või kui teine mees on isaduse omaks võtnud Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 4 Kui vanem on surnud esitatakse perekonnaseisuasutusele vanema surma tõendav dokument 5 Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud jäetakse vanema andmed registrisse kandmata 6 Lapsele määratud eestkostja andmed kantakse rahvastikuregistrisse eestkostja määramise kohtumääruse alusel 7 Kui on alust arvata et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks võib avalduse esitada naise raseduse ajal RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 26 Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamine 1 Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik 2 Kehtetu RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahteavaldusi vastu võttes selgitab perekonnaseisuametnik või konsulaarametnik asjaomasele isikule tema tahteavalduse õiguslikke tagajärgi 4 Kehtetu RT I 29 06 2014 3 jõust 09 07 2014 5 Kui on alust arvata et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks võib avalduse esitada naise raseduse ajal 6 Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse des 18 ja 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 27 Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses esitatavad lisaandmed Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist siis esitatakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse 9 lõikes 5 nimetatud andmetele 1 lapse isikunimi isikukood ja kodakondsus 2 lapse ema isikunimi ja isikukood 3 vanema hooldusõiguse muudatused 28 Isaduse omaksvõtu kanne 1 Kui isaduse omaksvõtt toimub koos sünni registreerimisega siis eraldi kannet isaduse omaksvõtuks ei tehta 2 Kui isaduse omaksvõtt ei toimu lapse sünni registreerimisega samal ajal siis sisaldab isaduse omaksvõtu kanne järgmisi andmeid 1 lapse isikunimi isikukood ja kodakondsus 2 isa isikunimi ja isikukood 29 Hooldusõiguse registreerimine 1 Kui lapse vanemad on omavahel abielus või on abiellunud pärast lapse sündi kantakse rahvastikuregistrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta 2 Kui vanemad ei ole omavahel abielus märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale Perekonnaseisuametnik selgitab neile ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi 30 Sünnitõend 1 Sünni tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest 1 sündinu isikunimi isikukood sünniaeg ja sünnikoht 2 sündinu mõlema vanema isikunimi isikukood ja sünniaeg 3 kande number RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Sündinu ja tema vanemate isikunimed esitatakse sünnitõendil kande tegemise seisuga Avaldaja soovil lisatakse sünnitõendile väljavõte sündinu või vanemate nime või muude käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muudatustest 3 Lapsendatu sünnitõendil esitatakse andmed lapsendamisjärgse seisuga Lapsendamiseelseid andmeid väljastatakse üksnes täisealise lapsendatu taotlusel 4 Sünnitõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Taotluse korral lisatakse sünnitõendile väljavõte muudest andmetest 6 Sünnitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras 2 jagu Surma registreerimine 31 Surma registreerimine Eestis 1 Surma registreerib Eesti perekonnaseisuasutus käesolevas jaos sätestatud korras kui 1 isik sureb Eestis 2 välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või 3 välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus 2 Eesti perekonnaseisuasutus registreerib surma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kui surm ei ole juba registreeritud välismaal 3 Surnuks tunnistamise kohtumääruse alusel teeb andmehõivekande perekonnaseisuasutuse ülesandeid täitev kohtu asukohajärgne maavalitsus ametiülesande korras 32 Surma registreerimine 1 Surma registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed 1 surnu isikunimi ja isikukood 2 surmakoht ja aeg 3 surnu leidmise koht kui surmakoht ei ole teada 4 matmiskoht 5 surmast tingitud hooldusõiguse muudatused 6 abielu lõppemine 7 surma registreerimise avalduse esitaja isikunimi ja isikukood 2 Kui surnu isikuandmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse kantakse puuduvad andmed registrisse surnu isikut tõendava dokumendi arstliku surmateatise või politseiasutuse tõendi alusel 3 Surmakoha ja aja andmed registreeritakse arstliku surmateatise politseiasutuse teatise või isiku surnuks tunnistamise kohtulahendi alusel RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 4 Kui puuduvad andmed surmaaja kohta siis kantakse registrisse märge et täpset surmaaega ei ole võimalik kindlaks teha ning märgitakse surmaaeg võimaluse korral nädala kuu või aasta täpsusega 5 Kui surnu matmiskoht on teada siis kantakse matmiskohana registrisse kalmistu nimi ja asukoht avaldaja ütluste kohaselt Matmiskohaks ei märgita surnu tuhastamise kohta RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 6 Surma matmis ja leidmiskohana registreeritakse vastav maakond ja linn või vald 7 Tundmatu isiku surma registreerimisel kantakse registrisse andmed mis on arstlikul surmateatisel Tundmatuks jäänud isiku eesnime väli jäetakse tühjaks ja perekonnanime asemel märgitakse tundmatu mees tundmatu naine või tundmatu isik RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 8 Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates 33 Surma registreerimiseks esitatavad dokumendid 1 Surma registreerimiseks esitab seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa sugulane hõimlane tervishoiuteenust osutava asutuse juht politseiametnik või muu isik kellel on andmeid isiku surma kohta 2 Avalduses märgitakse lisaks muudele nõutavatele andmetele käesoleva seaduse 32 lõikes 1 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid 3 Kui surma registreerib tervishoiuteenust osutava asutuse juht politseiametnik või juriidilise isiku või füüsilise isiku tehingujärgne esindaja esitab ta surma registreerimise avalduses enda kohta vaid käesoleva seaduse 9 lõike 5 punktides 1 2 ja 6 sätestatud andmed esindatava juriidilise isiku kohta registrikoodi ja asukoha 34 Surma registreerimisega kaasnevad kohustused 1 Kui surma registreerimisel ilmneb et surnule kuulus alaealise lapse ainuhooldusõigus või surnu oli piiratud teovõimega isiku eestkostja teatab perekonnaseisuametnik surmast lapse või eestkostetava elukohajärgsele valla või linnavalitsusele või kohtule 2 Surma registreerimisel annab avaldaja surnu isikut tõendava dokumendi perekonnaseisuametnikule Eestis väljaantud isikut tõendava dokumendi edastab perekonnaseisuasutus ühe kuu jooksul selle esitamisest arvates Politsei ja Piirivalveametile Välisriigis väljaantud isikut tõendava dokumendi edastab valla või linnavalitsus ühe kuu jooksul selle esitamisest arvates koos kande väljatrükkidega oma asukohajärgsele maavalitsusele Maavalitsus edastab isikut tõendava dokumendi ühe kuu jooksul selle saamisest arvates surnu kodakondsusriigi Eestis asuvale välisesindusele Kui surnu kodakondsusriigi välisesindust Eestis ei asu edastab maavalitsus surnu välisriigis väljaantud isikut tõendava dokumendi Välisministeeriumile RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 35 Surmaandmete muutmine 1 Surnuks tunnistatud isiku väljailmumisel tühistab perekonnaseisuasutus rahvastikuregistrisse kantud surmaandmed surnuks tunnistamise määruse tühistamise kohtumääruse alusel ning muudab vajaduse korral ka muid perekonnaseisuandmeid Kui surnuks tunnistatud isiku abielu või talle kuulunud vanema hooldusõigus arvatakse seadusest tulenevalt taastunuks teeb perekonnaseisuasutus nimetatud asjaolude kajastamiseks vajalikud kanded 2 Perekonnaseisuasutus tühistab või muudab surmaandmed ja muudab vajaduse korral muid perekonnaseisuandmeid ametiülesande korras kui on tõendatud et isik kelle surm registreeriti on elus et registreeritud on vale isiku surm või et surm on muul põhjusel ilmselgelt alusetult registreeritud samuti kui tundmatu surnuna registreeritud isik on tuvastatud ja on koostatud uus arstlik surmateatis Käesolevat lõiget ei kohaldata kui surm on kohtu poolt tuvastatud või isik on kohtu poolt surnuks tunnistatud RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 36 Surmatõend 1 Surma tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest 1 surnu isikunimi isikukood ja sünniaeg 2 surmaaeg ja surma registreerimise aeg 3 kande number RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Taotluse korral lisatakse väljavõte muudest andmetest 3 Surmatõendit ei väljastata surnult sündinud lapse kohta Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis 4 Surmatõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Surmatõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras 3 jagu Abielu sõlmimine 1 jaotis Abielu sõlmimise ettevalmistamine 37 Abiellumisavaldus 1 Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutuses kus soovitakse abielu sõlmida või abielu sõlmimise kinnitamise õigust omavale vaimulikule isiklikult kirjaliku ühise abiellumisavalduse RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu Nad kinnitavad et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid Abielluja märgib abiellumisavalduses 1 kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue 2 eelmise abielu lõppemise korral selle aluse 3 abielu sõlmimise soovitava aja 4 kas abiellujad soovivad et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni 5 mitmendat abielu sõlmitakse 6 abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid 7 andmed abielule eelnenud kooselu kohta 8 abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 7 ja 8 nimetatud andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ning avaldajale teatatakse et nende esitamine on vabatahtlik 4 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud valiku tegemisel selgitab perekonnaseisuametnik abiellujatele varaühisuse vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhte õiguslikku olemust ning asjaolu et kui abiellujad oma valikut ei avalda loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon 5 Abielluda soovijad võivad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eelistust kuni abielu sõlmimiseni muuta esitades isiklikult kirjaliku ühise avalduse eelistuse muutmiseks perekonnaseisuametnikule kellele esitati abiellumisavaldus Nimetatud muudatused on abiellumisavalduse lahutamatu osa Õigusliku tähendusega on ajaliselt kõige hilisem varasuhte valik 6 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud andmete muutmise avalduse võib perekonnaseisuasutusele kus esitati abiellumisavaldus esitada üks abiellujatest RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 38 Abielu sõlmimiseks esitatavad dokumendid 1 Abiellumisavaldusele lisatakse järgmised dokumendid 1 mõlema abielluja sündi tõendav dokument 2 teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud 3 kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta 4 abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument 2 Abielluja sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta kui abielluja tõendab et tõendit pole võimalik saada või selle saamine on ülemäära raske 3 Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud dokumentide esitamisele tõendama et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 4 Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele 39 Abieluvõimetõendi esitamine Eestis abiellumiseks RT I 22 11 2013 1 jõust 01 01 2014 1 Abieluvõimetõend on abielluja elukoha või kodakondsusriigi väljastatud dokument millega tema elukoha või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha või kodakondsusriigi õiguse järgi 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend kehtib sellel

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=115573&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    alusel Käesolev kord ei laiene õigusliku aluseta püstitatud ehitisele VV m 16 12 98 Nr 284 jõust 22 12 98 2 Käesoleva korra alusel saab hõivata vallasasjaks olevat ehitist 3 Ehitis on peremehetu kui ehitise omanik on lõpetanud ehitise valduse omandist loobumise tahtega vastavalt asjaõigusseaduse RT I 1993 39 590 1995 57 976 1996 45 848 paragrahvi 96 lõikele 3 4 Omanik on lõpetanud ehitise valduse kui ta on loobunud tegelikust võimust asja üle Valduse lõppemise üle otsustatakse asjaolude alusel vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 39 5 Ehitise omandist loobumise tahte olemasolu eeldatakse kui ehitise omanik on väljendanud omandist loobumist või kui ehitise omanik ei ole teada 6 Kui ehitise füüsilisest isikust omaniku viibimiskoht ei ole teada ning ta ei ole teatanud omandist loobumisest tunnistatakse ta teadmata kadunuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse RT I 1994 53 889 89 1516 1995 26C28 355 49 749 87 1540 1996 40 773 42 811 paragrahvi 27 järgi 7 Ehitise omaniku kindlakstegemisel on määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid teised dokumendid ja tunnistajate ütlused VV m 19 12 2003 Nr 333 jõust 01 01 2004 RT I 2003 83 569 8 Ehitise peremehetuse selgitab välja kohalik omavalitsus kes hindab ehitist ja võtab selle arvele Kui ehitisel ei ole valdajat määrab kohalik omavalitsus ehitisele hooldaja 9 Pärast ehitise arvelevõtmist avaldab kohalik omavalitsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes teate hõivatava ehitise selle asukoha ning viimase teadaoleva omaniku kohta Teade peab sisaldama üleskutset esitada vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse poolt hõivamise kohta teates määratud tähtpäevaks Vastuväidete esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud VV m 21 12 1999 Nr 399 jõust 01 01 2000 10 Valla või linnavolikogu või tema ülesandel valla või linnavalitsus vaatab läbi esitatud vastuväited ja otsustab kas ehitis on peremehetu või mitte VV m 16 12 98 Nr 284

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19226&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    hindamise aluseks eelarveaastaks kehtestatud eelarve selle puudumisel prognoosi alusel koostatud finantsplaan RT I 03 02 2011 1 jõust 01 01 2012 2 2 Käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 1 3 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise aluseid kohaldatakse juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 2 punkti 9 mõistes sõltuv üksus panustab projektis omafinantseeringusse ja toetust taotletakse projektile millega investeeritakse infrastruktuuri või tootlikku tegevusse välja arvatud nõukogu direktiivi 91 271 EMÜ asulareovee puhastamise kohta EÜT L 135 30 5 1991 lk 40 52 ja nõukogu direktiivi 98 83 EÜ olmevee kvaliteedi kohta EÜT L 330 5 12 1998 lk 32 54 nõuete täitmiseks teostatavale projektile RT I 03 02 2011 1 jõust 01 01 2012 2 3 Kui taotlejaks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud isik või kui see isik panustab rahaliselt teise taotleja projekti omafinantseeringusse ja omafinantseeringu katmisel esineb käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolusid küsib rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist Rahandusministeeriumilt nendes punktides nimetatud asjaolude kohta seisukohta Rahandusministeerium võib seisukoha kujundamiseks küsida kohaliku omavalitsuse üksuselt finantsteavet vajaduse korral ka eelseisvate eelarveaastate kohta RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 2 4 Kui taotluse menetlemise ajal esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud asjaolud kuid projekti on võimalik ellu viia meetme tingimustes sätestatud abikõlblikkuse perioodil tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega Otsuses määratakse tähtpäev mis ajaks tuleb kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatud asjaolud RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 3 Kui taotlus ei vasta meetme tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus 4 Vastavalt meetme tingimustes sätestatule rahuldatakse 1 hindamiskriteeriumide alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus 2 hindamiskriteeriumide alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused 3 kõik taotlused mis vastavad hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele või 4 kõik taotlused mille hindamistulemused ületavad meetme tingimustes sätestatud lävendi 5 Hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste korral meetme tingimustes sätestatu kohaselt taotlust millel on suurem omafinantseeringu määr või ajaliselt varem esitatud taotlust või heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku Meetme tingimustes võib nimetada muu eelistuse aluse mis aitab kaasa projekti või meetme eesmärkide saavutamisele RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 6 Kui meetme tingimustes sätestatud lävendit ületavate taotluste maht on suurem kui meetme eelarve vabade vahendite jääk rahuldatakse ajaliselt varem esitatud taotlus 17 Taotluse osaline ja järgmiste aastate vahendite arvel rahuldamine 1 Meetme tingimustes võib ette näha et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus 2 Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse meetme järgmiste aastate eelarvete vahendite arvel nähakse taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimusena ette otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise võimalus kui toetuse väljamaksmise aasta eelarves vahendid toetuse maksmiseks puuduvad 18 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta või selle kehtetuks tunnistada taotluse rahuldamise otsuse teinud isiku või asutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel 2 Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta ainult meetme tingimustes sätestatud tingimustel ja korras teavitades sellest eelnevalt rakendusüksust 3 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest 1 projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus 2 muutmist vajab projekti tegevuste algus või lõppkuupäev või projekti abikõlblikkuse periood 3 muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve 4 muutmist vajavad toetuse väljamaksmise tähtajad 5 meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu 4 Meetme tingimustes sätestatud korras võib põhjendatud juhtudel taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord siis kui 1 projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise tõttu või RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 2 projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud 4 1 Tehnilise abi projekti toetuse summat võib muuta iga aastases riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse summa suurendamisel peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused 1 meetme eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist 2 toetuse summat suurendatakse maksimaalselt 30 protsendi võrra toetuse esialgse summaga võrreldes 3 toetuse summa suurendamisel toetuse määr ei suurene 6 Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest 1 ilmneb asjaolu mille korral taotlust ei oleks rahuldatud 2 toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist 3 toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel 4 projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015 aasta 31 detsembriks RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 5 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata 6 toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta 19 Toetuse andmine investeeringute kava alusel 1 Riikliku või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide sealhulgas nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artikli 39 tähenduses suurprojektide kohta võib rakendusasutus koostada investeeringute kava mis koosneb projektide nimekirjast või eelistusnimekirjast ning milles on märgitud vähemalt projektide hinnanguline maksumus projektidele antava toetuse maksimaalne määr ning projektide rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäevad Investeeringute kava koostamisel lähtutakse meetme tingimustes sätestatust Meetme tingimustes sätestatakse tegevus või muu toiming mille korral loetakse projektide rakendamine alanuks RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 2 Investeeringute kava kinnitab Vabariigi Valitsus 3 Suurprojektide komisjonile esitamise korraldab rakendusasutus 4 Toetuse andmiseks investeeringute kava alusel sätestatakse meetme tingimustes 1 toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused 2 abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud 3 toetuse maksimaalne ja omafinantseeringu minimaalne määr 4 investeeringute kava koostamise ja muutmise kord sealhulgas investeeringute kavaga kinnitatavate projektide valimisel nende valimise tingimused ja kord 5 suurprojektide komisjonile esitamise kord 6 investeeringute kavaga kinnitatud projektide elluviimise ja muutmise tingimused ja kord 7 toetuse saaja kohustused 7 1 hangete tegemise nõuded kui toetuse saaja või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 8 toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord ning vajaduse korral aruannete vormid 9 toetuse väljamaksete tegemise kord 5 Meetme tingimustes sätestatud tingimustel ja korras võib põhjendatud juhtudel investeeringute kavaga kinnitatud projekti muutmisel projektile antava toetuse summat suurendada 20 Toetuse andmine programmi alusel 1 Rakendusasutus võib rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada programmi mis koosneb vähemalt programmi eesmärkide ja tegevuste kirjeldusest ning programmi eelarvest 2 Täies ulatuses või osaliselt programmi alusel elluviidavate meetmete nimekirja sealhulgas osaliselt programmi alusel elluviidava meetme puhul meetmest programmile antava toetuse suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus rakendusasutuse ettepanekul 3 Programmi viib ellu rakendusasutus või tema volitatud isik või asutus Juriidilise isikuga sõlmib rakendusasutus programmi elluviija ülesannete täitmiseks halduslepingu 4 Programmile kohaldatakse käesolevas seaduses projekti kohta sätestatut välja arvatud käesoleva seaduse des 14 15 17 ja 18 sätestatut 5 Programmi elluviijale kohaldatakse käesolevas seaduses toetuse saaja kohta sätestatut välja arvatud käesoleva seaduse s 18 sätestatut 6 Toetuse andmiseks programmi alusel sätestatakse meetme tingimustes või programmis 1 toetuse andmise sihtgrupp kui on vajalik seda määrata 2 abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud 3 vajaduse korral programmi koostamise kord 4 programmi elluviija valimise korral tema valimise tingimused ja kord 5 programmi elluviija kohustused 5 1 partneri kaasamisel tema nimi kaasamise põhjendus ja partneri panus programmi RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 5 2 hangete tegemise nõuded kui programmi elluviija või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 6 toetuse väljamaksete tegemise kord 7 programmi muutmise tingimused ja kord 8 toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord ning vajaduse korral aruannete vormid 7 Programmi tegevused peab olema võimalik lõpetada hiljemalt 2015 aasta 31 detsembriks RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 8 Põhjendatud juhtudel võib meetme tingimustes või programmis sätestatud tingimustel ja korras programmi elluviijale antavat toetust suurendada 4 peatükk TOETUSE KASUTAMINE 21 Toetuse kasutamise üldpõhimõtted ja toetuse abikõlblikkus 1 Toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud 2 Kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja korra sealhulgas projektist teenitavate tulude mahaarvamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 22 Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud 1 tagama omafinantseeringu ettenähtud määras 2 kasutama toetust ettenähtud tingimustel 3 tagama et temal või partneril on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 4 tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse 5 esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt 5 1 esitama rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse EÜ nr 1828 2006 milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele EÜ nr 1083 2006 millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 1080 2006 mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ELT L 371 27 12 2006 lk 1 59 lisas XXIII nimetatud andmed RT I 2008 24 157 jõust 14 06 2008 6 viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust või Euroopa territoriaalse koostöö või ENPI ühist tehnilist sekretariaati taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest RT I 2008 24 157 jõust 14 06 2008 7 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks 8 võimaldama auditi haldusjärelevalve riikliku järelevalve või käesoleva seaduse 7 lõikes 3 või 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil mis on seotud toetuse kasutamisega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 9 andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul 10 eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama et partner eristaks oma raamatupidamises toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest samuti kulusid kajastavad kulu ja maksedokumendid muudest kulu ja maksedokumentidest välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1081 2006 mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus EÜ nr 1784 1999 ELT L 210 31 07 2006 lk 12 18 artikli 11 lõike 3 punktis b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1080 2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 11 järgima ja tagama et ka partner järgiks projektiga seotud hangete korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid kui üksnes toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja partner on peab toetuse saaja tagama et partner järgiks riigihangete seaduses sätestatud nõudeid Kui toetuse saajale ja partnerile ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut peab toetuse saaja järgima ja tagama et partner järgiks meetme tingimustes Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavas või ENPI ühises rakenduskavas sätestatud nõudeid RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 11 1 rakendama hangete tegemisel riigihangete seaduse 5 peatükis sätestatud menetluskorda kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse des 83 89 nimetatud valdkondades ning kui hanke eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja suurem kui riigihangete piirmäär RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 12 tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates vastavalt nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artiklis 57 sätestatule või ENPI puhul vastavalt ühises rakenduskavas sätestatule RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 rakendatakse tagasiulatuvalt 2007 aasta 1 jaanuarist 13 näitama et tegemist on toetuse abil elluviidava projektiga kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi 14 täitma muid talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid 23 Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded 1 Toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks 2 Rakendusüksus kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest 2 1 Rakendusüksus võib peatada toetuse väljamakse kui tal tekib põhjendatud kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu või saavutada projekti eesmärgid sealhulgas toetuse saaja suure maksuvõlgnevuse tõttu Rakendusüksus võib enne väljamakse tegemist maksuvõlgnevuse suuruse tuvastamiseks küsida maksuhalduri tõendit RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 3 Makseasutus võib rakendusüksuse teostatavaid toetuse väljamakseid täiendavalt kontrollida Kui kontrollimisel avastatakse puudusi teavitatakse sellest viivitamata rakendusüksust Toetuse väljamaksmise tähtaega võib pikendada täiendava kontrolli või puuduste kõrvaldamiseks vajamineva aja võrra 4 Toetuse väljamaksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 1 Toetus makstakse välja toetuse saaja või partneri tasutud kuludokumentide alusel RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 4 2 Enne kuludokumentide tasumist võib toetuse väljamakse teha projekti elluviimisega seotud liisingulepingu alusel RT I 2008 24 157 jõust 01 01 2009 4 3 Enne kuludokumentide tasumist tingimusel et omafinantseering on tasutud võib toetuse väljamakse teha 1 toetuse andmisel Ühtekuuluvusfondist 2 toetuse andmisel regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamiseks 3 käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel kui nii on sätestatud meetme tingimustes või programmis 4 projekti elluviimisega seotud faktooringulepingu alusel RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 4 4 Toetuse võib enne kohustuse tekkimist välja maksta nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artikli 78 lõikes 2 sätestatud tingimustel kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või programmis Väljamakstud toetuse ärakasutamist peab tõendama meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või programmis sätestatud tähtaja jooksul aga mitte hiljem kui kolme kalendriaasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates Toetuse summale vastava omafinantseeringu ärakasutamist peab tõendama ühe kalendriaasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates RT I 2008 24 157 jõust 14 06 2008 4 5 Toetuse võib põhjendatud juhul enne kohustuse tekkimist välja maksta iga aastases riigieelarves sätestatud piirmäära ulatuses kui toetuse saaja on 1 riigiasutus 2 mittetulundusühing sihtasutus või riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse 3 punkti 1 tähenduses riigi äriühing ning kui nii on sätestatud meetme tingimustes või programmis ja ettemakse tagamiseks on tõendatud pangagarantii olemasolu 3 kohaliku omavalitsuse asutus avalik õiguslik juriidiline isik või riigivaraseaduse 3 punkti 7 tähenduses riigi asutatud sihtasutus ja kui nii on sätestatud meetme tingimustes või programmis RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 5 Kui makseasutus on saanud korraldusasutuselt rakendusasutuselt või rakendusüksustelt dokumentaalselt tõendatud teavet või haldus või riikliku järelevalve tulemustest auditi aruannetest või muudest dokumentidest teavet selle kohta et korraldusasutuse rakendusasutuse või rakendusüksuse juhtimis ja kontrollisüsteemid ei vasta nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artiklis 58 sätestatud nõuetele või ohustavad Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitset nõukogu määruse EÜ nr 2988 95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta EÜT L 312 23 12 1995 lk 1 4 tähenduses võib makseasutus peatada toetuse väljamaksed teavitades sellest viivitamata korraldusasutust rakendusasutust ja rakendusüksust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Toetuse väljamakseid jätkatakse viivitamata kui makseasutuse või audiitori hinnangu järgi juhtimis ja kontrollisüsteemid vastavad nõuetele ning ei kahjusta Euroopa Liidu finantshuve 7 Toetuse kasutamise ja väljamaksmise aruannete esitamise tähtajad ja korra ning aruannete vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister 24 Toetuse andmise ja kasutamise seire ning hindamine 1 Toetuse andmise ja kasutamise seiret nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artikli 66 tähenduses edaspidi seire teostab rakendusasutus koostöös rakendusüksusega ja toetuse saajaga 2 Toetuse andmise ja kasutamise hindamisi nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artikli 47 tähenduses edaspidi hindamine korraldavad rakendusasutused ja üksused Rakenduskavade üleseid hindamisi korraldab korraldusasutus 3 Seire ja hindamise korra sealhulgas toetuse kasutamise sihttasemed eesmärgiga vältida nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artiklis 93 sätestatud automaatset rakenduskava eelarvelistest kulukohustustest vabastamist ning nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni moodustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Sihttasemed kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 4 Rakendusasutuse juht kehtestab vajaduse korral seire eeskirja ja seirearuannete vormid 25 Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamine andmete töötlemine ning avalikustamine 1 Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamist ning andmete avalikustamist koordineerib korraldusasutus 2 Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus 3 Käesoleva seaduse des 7 11 nimetatud asutused võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet või dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks 4 Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist või investeeringute kava või programmi kinnitamist võib avalikustada riigi või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema taotlusega seotud andmeid Teadus ja arendusasutustele teadus ja arendustegevuseks toetuse andmisel võib osapooltele avalikustada taotluses esitatud andmeid kui nii on sätestatud meetme tingimustes meetme tingimustes sätestatud korras välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muid andmeid mida peetakse ärisaladuseks Teiste taotlejate ja nende taotluste kohta võib avalikustada ainult statistilisi ülevaateid RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 4 1 Enne nõukogu määruse EÜ nr 1083 2006 artikli 39 tähenduses suurprojekti heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt võib avalikustada toetuse taotleja nime projekti nime ja taotletava toetuse summa Riigi või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema suurprojekti kohta võib avalikustada ka muid andmeid RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 5 Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist avalikustatakse toetuse saaja või programmi elluviija nimi toetust saava projekti või programmi nimi ja toetuse summa Pärast investeeringute kava kinnitamist avalikustatakse käesoleva seaduse 19 lõike 1 kohased kavas toodud andmed RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata andmeid toetuse saaja või programmi elluviija ja tema projekti või programmi kohta võib avalikustada välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muid andmeid mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras Andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta ei ole avalikud välja arvatud omafinantseeringu osas mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest Projekti hindamisse kaasatud isikute nimesid ja hinnangut toetuse taotleja ja tema taotluse ning projekti kohta võib avalikustada viisil mis tagab et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada RT I 2009 34 227 jõust 01 07 2009 7 Rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=75571&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nimekiri Prindi I Salevesta DOC failina I Tagasi Pidada vajalikuks asutada Majandusministeeriumi valitsemisalas Välisinvesteeringute Agentuur Vabariigi Valitsuse 22 02 1994 korraldus number 112 jõustumiskuupäev 22 02 1994 redaktsioon 22 02 1994 Eesti Vabariigi Valitsuse k o r r a l d u s 22 veebruarist 1994 a nr 112 k Tallinn Toompea 1 Pidada vajalikuks asutada Välisinvesteeringute Agentuur 2 Majandusministeeriumil töötada välja Välisinvesteeringute Agentuuri põhikirja eelnõu ja esitada see Vabariigi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10717&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    138 VV m 03 06 2010 Nr 67 jõust 18 06 2010 RT I 2010 32 159 Piiripunktide töökorralduse täiustamine Vabariigi Valitsuse määrus 10 juulist 1995 Nr 259 Lähtudes riigipiiri seaduse RT I 1994 54 902 paragrahvi 8 lõikest 3 Vabariigi Valitsus määrab 1 Panna Politsei ja Piirivalveametile vastutus piiripunktide üldise töökorralduse tagamise sealhulgas piiriületamisega seonduva piiri tolli ja muu kontrolli koordineerimise üle VV m 03 06 2010 Nr 67 jõust 18 06 2010 RT I 2010 32 159 VV m 22 12 2011 Nr 179 jõust 01 01 2012 RT I 29 12 2011 138 2 Kehtestada et piiripunkti töökorralduse eeskirja kehtestab Politsei ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik kooskõlastatult vastavate ametkondade volitatud esindajatega ning see on kohustuslik piiripunktis kontrolli teostavatele ametkondadele ja asutustele samuti muid tööülesandeid täitvatele isikutele VV m 22 12 2011 Nr 179 jõust 01 01 2012 RT I 29 12 2011 138 Transpordivahendite piiripunkti sisenemise selles liikumise ja paiknemise ning sellest väljumise kord kehtestatakse piiripunkti töökorralduse eeskirjaga Piiripunkti töökorralduse eeskiri ei käsitle piiripunktis kontrolli teostavate organite ja muid tööülesandeid täitvate struktuuriüksuste sisemist töökorraldust 3 Piiripunkti töökorralduse eeskirja täitmisel tekkinud lahkarvamused lahendab Politsei ja Piirivalveamet kokkuleppel vastava riigiameti või organisatsiooniga Lahkarvamused mininisteeriumiga lahendab siseminister kokkuleppel

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15521&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive