archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    13 08 1992 Eesti Vabariigi otsus Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab 1 Täiendada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991 aasta 15 aprilli otsust Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta RT 1991 nr 12 art 170 uue punktiga 10 ning sõnastada see järgmiselt 10 Peatada üleminek NSV Liidu 1990 aasta 28 aprilli seaduse Sõjaväelaste pensionilisest kindlustamisest alusel määratud pensionidelt Eesti Vabariigi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7240&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    1991 a 20 juuliks kindlaks Aluste paragrahvist 16 lg 2 tulenev avalduste esitamise nende läbivaatamise tõendite esitamise ning hindamise kord 4 määrata 1991 a 15 augustiks kindlaks Aluste paragrahvist 12 lg 5 tulenev vara tagastamise kord paragrahvidest 31 ja 41 tulenev vaidluste lahendamise kord ning paragrahvist 39 lg 3 ja 6 tulenev erastamises osalemise kord välismaalastele 5 määrata 1991 a 1 augustiks kindlaks vara mis on riigi varana vajalik Eesti Vabariigi kui terviku sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks samuti vara mida on otstarbekas erastada riiklike erastamisprogrammide alusel määrata kindlaks Aluste paragrahvist 23 tulenev vara munitsipaliseerimise kord ning alustada seejärel kohe munitsipaliseerimist 6 esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 a 15 septembriks Aluste paragrahvist 13 lg 3 ja 6 tulenev vara kompenseerimise korra ja ulatuse ning paragrahvist 17 lg 7 tulenev rehabiliteerimise lihtsustatud korra ja vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra eelnõud 7 esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 a 1 septembriks Aluste paragrahvidest 40 ja 42 tulenev kooperatiivsete või ühiskondlike organisatsioonide vara erastamise ja taasriigistamise korra eelnõud 8 esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 a 15 septembriks Aluste paragrahvist 37 tulenev rahvakapitali obligatsioonide väljaandmise tingimusi ning korda sätestav eelnõu 9 esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1992 a 1 märtsiks eelnõu Aluste paragrahvides 17 ja 37 sätestatud väärtpaberite ja rahvakapitali obligatsioonide võõrandamise korra kohta 10 määrata kindlaks erastamisele kuuluv vara ning määrata nimetatud vara ligikaudne väärtus ja esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 a 1 novembriks paragrahvist 35 tuleneva eelnõu kontseptsioon erastamise jätkamise kohta 11 esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 a 1 oktoobriks Aluste paragrahvist 11 lg 2 tulenev omandireformi objektiks oleva vara maksumuse määramise eelnõu 12 tagada Aluste paragrahvis 16 lg 3 märgitud endiste omanike ja vara registri koostamine 1992 a 1 märtsiks esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1992 a 1 aprilliks Aluste paragrahvist 17 lg 4 tulenev kompenseerimise viisi ja korda sätestav eelnõu 13 esitada

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5073&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Eesti Advokatuuri asutamiseks koosolek hiljemalt 1992 aasta märtsis 2 Asutamiskoosoleku otsuse alusel asutatav Eesti Advokatuur on Eesti Advokaatide Kolleegiumi õigusjärglane 3 Kuni seaduses Eesti Advokatuuri kohta ettenähtud advokatuuri organite moodustamiseni säilitavad oma volitused Eesti Advokaatide Kolleegiumi organid Eesti Advokaatide Kolleegium loetakse likvideerituks Eesti Advokatuuri asutamisega 4 Eesti Advokaatide Kolleegiumi liikmed kuuluvad alates Eesti Advokatuuri asutamisest ja vande andmisest Eesti Advokatuuri vandeadvokaatidena sta öörid aga vandeadvokaadi abidena Vande andmise korra ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5910&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2014 4 jõust 01 07 2014 19 Isiku rakendamine päästetööle 1 Päästetöö juht võib rakendada päästetööle füüsilist isikut alates 18 eluaastast ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks vajalike toimingute tegemiseks kui 1 Päästeametil ei ole endal võimalik päästesündmuse iseloomust tulenevalt päästetööd tulemuslikult teha või selle tagajärgi leevendada 2 Päästeameti tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevad vabatahtlikud päästjad ei saa õigel ajal või piisavalt tulemuslikult päästetööd teha 3 rakendamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu rakendatavale isikule või tema varale 2 Päästetööle rakendatud isikut ei või kasutada plahvatus keemia või kiirgusohuga seotud tööde läbiviimiseks 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut rakendada ainult nii kaua kui see on päästetööks vältimatult vajalik 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule laienevad käesoleva seaduse s 41 sätestatud sotsiaalsed tagatised 20 Asja sundkasutusse võtmine 1 Päästetöö juht või demineerimistöö juht võib võtta vett liiva kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid materjale seadmeid ja abivahendeid kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad 2 Asja sundkasutus lõpeb päästetöö juhi või demineerimistöö juhi poolt määratud ajal kuid mitte hiljem kui päästetöö või demineerimistöö lõppemisel 3 Päästetöö juht või demineerimistöö juht võib kohustada sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik 21 Lammutustöö kaevetöö raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide ojade ja jõgede tõkestamine 1 Päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal ehitises või ruumis teha lammutustöid kaevetöid maha raiuda puid teha tõkestustuld tõkestada kraave ojasid või jõgesid ning teha muid samalaadseid vajalikke tegevusi kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks RT I 31 12 2014 4 jõust 01 01 2015 2 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik 22 Viibimiskeeld Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 23 Valdusesse sisenemine Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 24 Valduse läbivaatus Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 jagu Pealkiri välja jäetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 24 1 Vahetu sunni kasutamine 1 Päästeameti päästeametnikul või tema korraldusel päästetöötajal on lubatud kohaldada füüsilist jõudu erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras 2 Päästeameti ametniku erivahendid on 1 eriotstarbeline lõhkamisseadeldis mida ei kasutata inimese vastu 2 teenistuskoer 3 Päästeameti teenistusrelvad on tulirelvad RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 25 Lõhkematerjali ja teenistusrelva kasutamine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Päästeameti päästeametnik võib demineerimistööl plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö läbiviimisel kanda ja kasutada tulirelva ja lõhkematerjali 2 Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Lõhkematerjali lõhkamiskohad määrab Vabariigi Valitsus korraldusega 26 Teenistuskoera kasutamine 1 Päästeamet võib kasutada teenistuskoera 1 demineerimistööl lõhkematerjalide ja ainete tuvastamiseks 2 päästetööl isiku otsimiseks ja ohu väljaselgitamiseks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi 3 Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 5 peatükk VAHETU SUND Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 27 30 Kehtetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 peatükk RAHVUSVAHELISEL PÄÄSTETÖÖL JA DEMINEERIMISTÖÖL OSALEMINE 31 Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine 1 Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimub rahvusvahelise päästekokkuleppe alusel esitatud või Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel 2 Euroopa Liidu liikmesriigi abipalve või rahvusvahelise päästekokkuleppe kohaselt esitatud abipalve alusel rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise otsustamise meeskonna päästetööle ja demineerimistööle saatmise ning kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 3 Päästeamet võib rahvusvahelise kokkuleppe alusel kaasata päästetööle ja demineerimistööle Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi haldusorgani Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused kooskõlas rahvusvahelise kokkuleppega 4 Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib Eesti Päästeamet päästetööle ja demineerimistööle kaasata teise riigi territooriumil Eesti Päästeametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused kooskõlas rahvusvahelise kokkuleppega 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud päästetööl ja demineerimistööl osalevale meeskonna liikmele kellele ei kohaldata rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust laienevad päästeseaduse s 41 ja päästeteenistuse seaduse s 16 kehtestatud sotsiaalsed tagatised RT I 04 03 2011 1 jõust 01 04 2011 6 1 peatükk KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU KAASAMINE PÄÄSTETÖÖSSE RT I 12 03 2015 1 jõust 01 01 2016 31 1 Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine päästetöösse 1 Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata päästetöösse 2 Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 12 03 2015 1 jõust 01 01 2016 7 peatükk VABATAHTLIKU PÄÄSTJA OSALEMINE PÄÄSTEAMETI TEGEVUSES 1 jagu Üldsätted 32 Vabatahtlik päästja 1 Vabatahtlik päästja on isik kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või ennetustööl seaduses sätestatud alustel ja korras 2 Osalemine päästetööl käesoleva seaduse tähenduses on vabatahtliku päästja poolt päästetöö tegemine koos päästeametnikuga või päästeametniku korraldusel 3 Vabatahtlik päästja lähtub oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikkuse proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest Vabatahtlik päästja kohaldab meetmeid isiku suhtes kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud 2 jagu Vabatahtlikuks päästjaks võtmine ja töökorraldus 33 Vabatahtlikule päästjale esitatavad nõuded 1 Vabatahtlikuks päästjaks võib võtta vähemalt 18 aastaseks saanud isiku kes vastab vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuetele 2 Vabatahtliku päästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 34 Isikud keda on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks Vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut 1 kes on piiratud teovõimega 2 kes on sõltuvuses alkoholi narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest 3 kellel on psüühikahäire raskekujuline isiksuse või käitumishäire 4 kellel on selline füüsiline puue mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist välja arvatud ennetustööl osalevad isikud 35 Vabatahtliku päästja tervisekontroll ja vaktsineerimine 1 Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija peab läbima tervisekontrolli mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse 34 punktides 2 4 nimetatud tervisehäirete puudumine Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ei pea tervisekontrolli läbima kui tal on mootorsõidukijuhi tervisetõend mille kohaselt tervisekontrollist ei ole möödunud enam kui viis aastat 2 Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst kaasates vajaduse korral eriarste 3 Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kulul 4 Päästeamet tagab päästetööl osalevale vabatahtlikule päästjale tasuta vaktsineerimise Päästeameti peadirektori määratud ulatuses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=121688&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    pärimislepingust ei tulene teisiti RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 69 Nõue annakuna 1 Kui testaator on annakuks määranud temale kuuluva nõude kuid enne pärandi avanemist on see nõue täidetud ning täitmisel saadu on pärandvara hulgas loetakse see annakusaajale määratuks kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue oli rahaline loetakse raha annakusaajale määratuks ka siis kui raha pärandvara hulgas ei ole kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti 3 Kui testaator on määranud annakuks talle pärija vastu kuuluva nõude või õiguse millega on koormatud pärija asi või õigus ei loeta pärandi avanemisel võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu lõppenud võlasuhteid annakusaaja suhtes lõppenuks 70 Elatis annakuna 1 Kui annakuks on määramata suurusega elatis lepivad selle suuruses kokku annakusaaja ja annakutäitja ning vaidluse korral otsustab selle kohus 2 Kui annakuks on elatis alaealisele isikule loetakse see määratuks isiku täisealiseks saamiseni kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 71 Annakuks määratud eset koormavad õigused 1 Kui annakuks on pärandvara hulka kuuluv ese ei või annakusaaja nõuda eset koormavate õiguste kõrvaldamist kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 2 Testaatori õigus nõuda eset koormavate õiguste kõrvaldamist kuulub annaku hulka kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 72 Annakutäitja vastutus Kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist 6 jaotis Sihtkäsund 73 Sihtkäsundi mõiste 1 Sihtkäsund on testaatori korraldus millega ta testamendis või pärimislepingus paneb pärijale või annakusaajale edaspidi kumbki sihtkäsunditäitja kohustuse ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust 2 Kui testamendist ei selgu kas testaator on teinud tingimusega korralduse 35 või sihtkäsundi loetakse et tehtud on sihtkäsund 74 Sihtkäsundi täitmise nõudmine Sihtkäsundi täitmist võib nõuda 1 pärija 2 isik kellele läheks üle sihtkäsunditäitjale määratud osa pärandist kui sihtkäsunditäitja oleks surnud enne pärandi avanemist 3 testamenditäitja 4 kohalik omavalitsusüksus kui sihtkäsundi täitmine on avalikes huvides 75 Sihtkäsundi täitmata jätmine Kui sihtkäsunditäitja rikub süüliselt sihtkäsundist tulenevat kohustust ja kohustuse täitmine ei ole enam võimalik on ta kohustatud pärandi selle osa mis oleks tulnud ära kulutada sihtkäsundi täitmiseks andma teistele kaaspärijatele nende puudumisel isikule kellele läheks üle pärandist sihtkäsunditäitjale kuulunud osa kui sihtkäsunditäitja oleks surnud enne pärandi avanemist 7 jaotis Sihtmäärang 76 Sihtmäärangu mõiste 1 Sihtmäärang on testaatori korraldus millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel 2 Testaator võib määrata sihtmäärangu täitmiseks isiku sihtmäärangutäitja kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused 77 Sihtmäärangu täitmata jätmine Kui sihtmäärangut ei täideta võib kohus huvitatud isiku avalduse alusel määrata selle täitmiseks hooldaja kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused 8 jaotis Testamenditäitja 78 Testamenditäitja määramine 1 Testaator võib testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut Testaator võib määrata asetestamenditäitja 2 Testamenditäitja võib olla üksnes teovõimeline isik 79 Pärija käsutusõiguse piirang Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid mida testamenditäitja vajab oma kohustuste täitmiseks 80 Testamenditäitja ülesande vastuvõtmine 1 Testamenditäitja kohustuste täitmist ei või isikult nõuda enne kui ta on testamenditäitja ülesande vastu võtnud Keegi ei ole kohustatud vastu võtma testamenditäitja ülesannet Kui isik on testamenditäitja ülesande vastu võtnud ei või ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda 2 Kui testaator on testamenditäitjaks nimetanud pärija või annakusaaja ja see isik on pärandi või annaku vastu võtnud ei või ta testamenditäitja ülesande täitmisest keelduda kui testamendis ei ole määratud teisiti 3 Testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks ja sellest loobumiseks tuleb teha notarile avaldus mille notar tõestab Notar võib määrata testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks mõistliku tähtaja mis ei või olla pikem kui üks kuu Kui isik ei ole notari poolt määratud tähtaja jooksul avaldust esitanud loetakse et ta on testamenditäitja ülesandest loobunud 4 Kui isik testamenditäitja ülesandest või selle vastuvõtmisest loobub või kui testaator on testamendis jätnud testamenditäitja isiku kindlaks määramata kuid testamendist nähtub tema tahe testamenditäitja määramise kohta määrab notar testamenditäitjaks advokaadi või muu isiku kes nõustub testamenditäitja ülesandeid täitma Testamenditäitjat määrates kuulab notar ära pärijate ja annakusaajate arvamuse Advokaadil ei ole õigust kaaluka põhjuseta testamenditäitja ülesande vastuvõtmisest keelduda 81 Testamenditäitja õigused ja kohustused 1 Testamenditäitja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid kui testamendist ei tulene teisiti 2 Testamenditäitja võib testamendis antud ülesannetest huvitatud isikute nõusolekul kõrvale kalduda kui see on testaatori viimse tahte täitmise huvides Kui huvitatud isikud ülesannetest kõrvalekaldumisega ei nõustu lahendab vaidluse testamenditäitja nõudel kohus 3 Kuni pärandi vastuvõtmiseni pärija poolt on testamenditäitja kohustatud täitma käesoleva seaduse 112 lõikes 3 nimetatud pärandi hooldaja kohustusi või taotlema pärandvara valitsemist 4 Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud sihtkäsundid sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused 5 Testamenditäitja on kohustatud oma ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise 6 Testamenditäitja on kohustatud võtma pärandvara hulka kuuluva eseme oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik 7 Testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik 8 Kui pärandaja on teinud korraldusi pärandvara jagamise kohta on testamenditäitja kohustatud pärandvara pärijate vahel käesoleva seaduse de 152 161 kohaselt jagama 9 Testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat 82 Pärandi üleandmine pärijale 1 Testamenditäitja peab pärijale välja andma pärandvara hulka kuuluvad esemed mis on tema valduses ja mida ta ei vaja oma kohustuste täitmiseks 2 Kui testamenditäitja ei pea testaatori korraldust täitma isiklikult võib ta selle täitmist nõuda pärijalt 83 Testamenditäitja vastutus 1 Testamenditäitja vastutab oma kohustuste rikkumisega pärijale või annakusaajale süüliselt tekitatud kahju eest 2 Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral Testamenditäitjad vastutavad solidaarselt ka siis kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud 3 Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist 84 Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu 1 Vajalikud kulutused mida testamenditäitja on oma kohustuste täitmiseks teinud hüvitatakse pärandi arvel 2 Testamenditäitja võib nõuda oma tegevuse eest mõistlikku tasu kui testamendist ei tulene teisiti Kui testamenditäitja on pärija või annakusaaja tuleb tasu määramisel arvestada pärandiosa või annaku väärtust kui testaator ei ole määranud teisiti 3 Kui pärijad annakusaajad ja testamenditäitja ei jõua tasu suuruses kokkuleppele määrab testamenditäitja nõudel tasu suuruse kohus 85 Testamenditäitja aruanne 1 Testamenditäitja on kohustatud oma tegevusest pärijatele ja annakusaajatele aru andma 2 Testamenditäitja on kohustatud viivitamata pärast oma ülesande vastuvõtmist esitama pärijale nimekirja pärandi esemetest mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks 86 Testamenditäitja ülesandest vabastamine Kui testamenditäitja on oma kohustusi oluliselt rikkunud võib kohus ta pärija annakusaaja või muu pärandist huvitatud isiku nõudel testamenditäitja ülesandest vabastada 87 Testamenditäitja tunnistus 1 Testamenditäitja soovil tõestab notar testamenditäitja tunnistuse RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Testamenditäitja tunnistuses tuleb märkida millised on testamenditäitja õigused pärandvara valitsemisel ja käsutamisel ning pärandvara suhtes kohustuste võtmisel 3 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 9 jaotis Testamendi tühistamine 88 Testamendi tühistamise õigus 1 Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga 2 Notariaalse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga Koduse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või testamendi hävitamisega või pärimislepinguga 3 Kui testaator on tühistanud ainult testamendi mõne osa jääb testament muus osas kehtima 4 Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus 5 Kui testaator on testamendi tühistanud ei jõustu tühistatule eelnenud testamendid kui tühistavast testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 6 Kui testaator on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda muutnud ja kodune testament on kaotanud käesoleva seaduse s 25 sätestatud korras kehtivuse kehtib notariaalne testament 7 Kui testamendi tegemisel esines asjaolu mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates 10 jaotis Abikaasade vastastikune testament 89 Abikaasade vastastikuse testamendi mõiste 1 Abikaasade vastastikune testament on testament mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi 2 Abikaasade vastastikuses testamendis sõltub ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest kui võib eeldada et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta Kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu eeldatakse et korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta 3 Abikaasade vastastikune testament tehakse notariaalselt tõestatud vormis 90 Abikaasade vastastikune testament kolmanda isiku kasuks 1 Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis millega nad on teineteist vastastikku ainupärijaks nimetanud määrata kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral 2 Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule ei ole üleelanud abikaasal kes on pärandi vastu võtnud õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha 3 Kui abikaasade vastastikuses testamendis ei ole määratud et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus 4 Kui testamendi kohaselt peab pärand üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus on üleelanud abikaasal pärandi kasutamisel ja käsutamisel samad õigused kui eelpärijal 91 Ühine annak abikaasade vastastikuses testamendis Kui abikaasad on vastastikuses testamendis millega nad on teineteise vastastikku ainupärijaks nimetanud määranud ühiselt kolmandale isikule annaku tekib annaku täitmise nõue pärast üleelanud abikaasa surma kui testamendist ei tulene teisiti 92 Iseseisev annak abikaasade vastastikuses testamendis Kui abikaasad on vastastikuses testamendis määranud annaku varast mis ei ole vajalik käesoleva seaduse 89 lõikes 2 nimetatud korralduste täitmiseks loetakse see iseseisvaks annakuks mille on kohustatud täitma üleelanud abikaasa 93 Abikaasade vastastikuse testamendi tühistamine 1 Abikaasade vastastikuses testamendis sisalduva käesoleva seaduse 89 lõikes 2 nimetatud korralduse võib mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa ühepoolselt tühistada Testament millega tühistatakse esimeses lauses nimetatud korraldus peab olema notariaalselt tõestatud Korraldus loetakse tühistatuks kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate korralduse tühistamise kohta RT I 09 10 2013 1 jõust 19 10 2013 2 Pärast abikaasa surma saab teine abikaasa käesoleva seaduse 89 lõikes 2 nimetatud korralduse tühistada üksnes juhul kui ta loobub pärandist mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati 3 Kui abikaasad on vastastikuses testamendis määranud isiku kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu ja see isik on pärandaja tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu toime pannud kuriteo või on tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust saab üleelanud abikaasa omapoolse korralduse tühistada ka pärast vastastikuse testamendi alusel saadu vastuvõtmist 94 Abikaasade vastastikuse testamendi kehtetus 1 Abikaasade vastastikune testament muutub kehtetuks kui 1 abielu lahutati või on lõppenud enne pärandaja surma 2 pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku 3 pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ning oli esitanud kohtule sellekohase nõude 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kui saab eeldada pärandaja teistsugust tahet 4 peatükk PÄRIMISLEPING 95 Pärimislepingu mõiste 1 Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku sihtkäsundi või sihtmäärangu samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel millega viimane loobub pärimisest 2 Kokkulepe millega on ette nähtud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustus mis on pärandi annaku sihtkäsundi või sihtmäärangu saamise või pärimisest loobumise aluseks ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut 3 Pärimislepingu samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik 4 Pärimislepingus sisalduvatele ühepoolsetele või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata korraldustele kohaldatakse testamendi kohta sätestatut 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korralduse saab tühistada ka pärimislepingus millega tühistatakse lepingujärgne korraldus Kui pärimisleping lõpetatakse lepingust taganemisega või uue pärimislepinguga kaotab ühepoolne korraldus kehtivuse 96 Pärimislepingu poolte õigused 1 Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata kasutada ja käsutada oma vara 2 Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale 3 Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt 97 Annak pärimislepingus 1 Pärimislepinguga määratud annaku täitmisele kohaldatakse testamendiga määratud annaku täitmise kohta sätestatut 2 Abikaasade vahel sõlmitud pärimislepinguga pärandaja abikaasale või kolmandale isikule annaku määramine muutub kehtetuks kui 1 abielu on lõppenud enne pärandaja surma 2 pärandaja oli enne oma surma taotlenud abielu lahutamist või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku 3 pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ning oli esitanud sellekohase hagi 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kui saab eeldada pärandaja teistsugust tahet 4 Kui pärandaja on pärimislepinguga annakuks määratud eseme hävitanud seda kahjustanud või muutnud muul viisil selle üleandmise võimatuks eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele annakusaajale on annakusaajal õigus annakuna saada rahasumma mis vastab eseme väärtusele 98 Pärimisleping pärimisest loobumise kohta 1 Kui pärandaja seadusjärgne pärija on pärandajaga sõlmitud lepinguga loobunud oma seadusjärgsest pärimisõigusest on pärima õigustatud isik kes oleks pärinud siis kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist Pärimisest loobunul ei ole sundosa saamise õigust 2 Lepinguga võib loobuda ka õigusest sundosale 3 Kui pärija loobub oma seadusjärgsest pärimisõigusest teise isiku kasuks kehtib loobumine üksnes juhul kui isik kelle kasuks loobuti saab pärijaks kui lepinguga ei ole määratud teisiti 4 Kui pärandaja alaneja sugulane loobub seadusjärgsest pärimisõigusest loetakse et loobutud on pärandaja teiste alanejate sugulaste ja pärandaja abikaasa kasuks kui lepinguga ei ole määratud teisiti 99 Lepinguga pärimisest loobunu alanejate sugulaste pärimisõigus Kui pärandaja alaneja või külgjoones sugulane on lepinguga pärimisest loobunud ei päri loobunu alanejad sugulased kui lepinguga ei ole määratud teisiti 100 Pärimislepingu vorm Pärimisleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis 101 Kolmas isik pärimislepingus 1 Kui kolmas isik kes on pärimislepinguga määratud pärijaks või annaku saajaks pärandist loobub või pärandit või annakut vastu ei võta kaotab leping selles osas kehtivuse 2 Pärimislepingu pooled võivad lepingut muuta või selle lõpetada kolmanda isiku nõusolekuta 3 Abikaasade vahel sõlmitud pärimislepingule millega nad on nimetanud teineteise vastastikku ainupärijaks ja milles on määratud kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu pärimislepingu alusel saadu kohaldatakse käesoleva seaduse s 90 sätestatut 102 Pärimislepingu tühistamine 1 Pärimislepingu või selles sisalduva korralduse võib lepingupoolte eluajal tühistada lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga 2 Kui pärimislepingu sõlmimisel esines asjaolu mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse pärimislepingu tühistamiseks võib pärast pärandaja surma pärimislepingu tühistamist nõuda ka isik kes oleks õigustatud pärima pärimislepingu või selles sisalduva korralduse kehtetuse korral 3 Pärimislepingu tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse Pärimislepingu tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates 103 Pärimislepingust taganemine 1 Pärandaja võib pärimislepingust taganeda kui 1 taganemisõigus on pärimislepinguga kokku lepitud 2 õigustatud isik on pärandaja tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu toime pannud kuriteo 3 teine lepingupool rikub tahtlikult oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust 4 pärimisleping on sõlmitud pidades silmas käesoleva seaduse 95 lõikes 2 nimetatud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustust mis seisneb pärandajale tema eluajal korduvate kohustuste täitmises eelkõige ülalpidamise tagamises ning kohustatud isik rikub kohustust tahtlikult ja oluliselt 2 Pärimislepingust taganemine toimub teisele lepingupoolele notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega Kui pärandaja on piiratud teovõimega ei vaja ta taganemiseks seadusliku esindaja nõusolekut 3 Kui pärimislepingus on käesoleva seaduse 95 lõikes 1 nimetatud korraldusi teinud mõlemad lepingupooled edaspidi vastastikune pärimisleping muutub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul ühe lepingupoole taganemisel kogu leping kehtetuks välja arvatud juhul kui pärimislepingust ei tulene teisiti 4 Vastastikuse pärimislepingu korral lõpeb taganemisõigus teise lepingupoole surmaga Pärast lepingupoole surma võib teine pärimislepingu pool oma korralduse ühepoolselt tühistada üksnes juhul kui ta loobub talle pärimislepinguga eraldatust 5 peatükk SUNDOSA 104 Sundosa pärimine 1 Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase oma vanemad või abikaasa kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa 2 Pärandaja vanemad ja kaugemad alanejad sugulased ei ole sundosa nõudmiseks õigustatud kui alaneja sugulane kes välistaks nad seadusjärgse pärimise korral saab nõuda sundosa või võtab talle pärandatu vastu 3 Kui testamendi või pärimislepinguga on isikule määratud sundosa ei loeta seda kahtluse korral pärijaks nimetamiseks 4 Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega Nõue on pärandatav ja üleantav 5 Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele käesoleva seaduse s 105 sätestatud suuruses 105 Sundosa suurus 1 Sundosa on pool pärandiosa väärtusest mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad Isikuid kes on lepinguga pärimisest loobunud sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta 2 Kui sundosa nõudmiseks õigustatud isikule on pärandatud pärandiosa mis on väiksem kui sundosa siis võib ta nõuda kaaspärijatelt sundosana puuduolevat osa 3 Kui mitmest pärijast on ühel sundosa saamise õigus siis võib ta pärast pärandi jagamist keelduda mõne teise sundosa saamiseks õigustatu nõude rahuldamisest niivõrd et talle jääks tema sundosa Puudujääva osa eest vastutavad ülejäänud pärijad 4 Kui sundosa saamiseks õigustatud isikule on määratud annak on tal sundosanõue üksnes juhul kui ta loobub annakust Kui annaku väärtus on väiksem kui sundosa võib isik nõuda pärijatelt sundosa ulatuses mille ta annakuna sai vähem kui ta sundosana oleks saanud 106 Pärandi väärtus 1 Sundosa suuruse kindlakstegemisel võetakse aluseks pärandi hulka kuuluv vara pärandi avanemise päeva seisuga 2 Sundosa määramisel arvestatakse pärandina ka eelpärandit abikaasa eelosa ja pärandaja poolt teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne pärandaja surma tehtud kingitusi 3 Sundosa määramisel ei arvestata pärandina pärandaja matmiskulusid pärandvara nimekirja koostamise ja pärandvara hindamise kulusid ning pärandaja ülalpidamisel olnud isikute ühe kuu ülalpidamise kulusid 4 Sundosa määramisel ei arvestata pärandina õigusi ja kohustusi mis sõltuvad edasilükkavast tingimusest Õigused ja kohustused mis sõltuvad äramuutvast tingimusest võetakse arvesse mittetingimuslikena Tingimuse saabumisel tehakse muutunud õiguslikule olukorrale vastav tasaarvestus 5 Kui pärandaja on teinud kolmandale isikule kingituse eesmärgiga tekitada kahju sundosa nõudmiseks õigustatule võib sundosa nõudmiseks õigustatu ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda sundosa täiendamist summa võrra mille võrra sundosa suureneks kui kingitud ese loetaks pärandi hulka kuuluvaks 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõuet ei rahuldata kui kingituse tegemisest on möödunud kümme aastat Kui kingitus on tehtud pärandaja abikaasale ei alga tähtaeg enne abielu lõppemist 7 Kui pärija ise on õigustatud nõudma sundosa võib ta keelduda sundosa täiendamisest sel määral et talle jääks tema oma sundosa kaasa arvatud see mis kuuluks talle sundosa täiendusena 107 Sundosa koormatised 1 Kui pärijaks nimetatud sundosa saamiseks õigustatud isiku õigusi on piiratud järelpärija või testamenditäitja määramisega või kui teda on koormatud sihtkäsundiga ei kehti piirang või koormatis juhul kui talle pärandatud pärandiosa on väiksem kui pool talle seadusjärgselt kuuluvast pärandiosast 2 Kui pärandatud pärandiosa on suurem võib sundosa saamiseks õigustatud isik nõuda sundosa pärandiosast loobumise korral Loobumistähtaeg algab hetkest kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada piirangust või koormamisest 3 Pärijaks nimetamise piiramisega on võrdne sundosa saamiseks õigustatu nimetamine järelpärijaks 108 Sundosast ilmajätmine 1 Pärandaja võib testamendi või pärimislepinguga sundosast ilma jätta isiku kes on pärandaja tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase või muu pärandajale eriliselt lähedase isiku vastu toime pannud kuriteo või isiku kes on tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust Sel juhul peab pärandaja väljendama sundosast ilmajätmise põhjuse RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Sundosast ilmajätmine on kehtetu kui pärandaja on ilmajätmise põhjuse jätnud märkimata või põhjus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule 109 Sundosa nõude aegumine 1 Sundosa nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest kui sundosa saamiseks õigustatu saab teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest 2 Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust aegub sundosa nõue kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest 3 Kui sundosa nõude tekkimise eelduseks on pärandist või annakust loobumine kohaldatakse aegumise algusele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut 6 peatükk PÄRIMISE KÄIK 1 jagu Pärandi hoid 110 Hoiumeetmed 1 Pärandaja surma korral rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid kui RT I 09 10 2013 1 jõust 19 10 2013 1 pärija ei ole teada 2 pärija ei viibi pärandvara asukohas 3 ei ole teada kas pärija on pärandi vastu võtnud 4 pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat 5 esinevad muud seaduses sätestatud alused 2 Pärandvara hoiumeetmed on 1 pärandvara valitsemise korraldamine 2 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine 3 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 111 Hoiumeetmete rakendamine 1 Pärandvara hoiumeetmeid võib rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid omal algatusel kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel 4 Vaidluse korral kes on pärija võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku taotlusel 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul võib hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt eelkõige juhul kui pärija tegevus või varaline olukord võivad seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel 6 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus notar ning kohtutäitur on kohustatud teatama kohtule neile teatavaks saanud hoiumeetmete rakendamise vajadusest RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 112 Pärandvara valitsemine 1 Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks kasutamiseks ja käsutamiseks Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri kohaldades vastavalt käesoleva seaduse 138 141 2 Hooldajaks võib olla isik kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma Kohus võib hooldaja kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse hooldaja kohustustest vabastada 3 Hooldaja on kohustatud 1 vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise 2 andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse s 132 nimetatud isikule 3 täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused 4 aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele 5 võtma käesoleva seaduse 111 lõikes 3 nimetatud juhul samuti muul juhul kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast 6 esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 4 Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja 5 Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara mis on antud hooldaja valitseda 6 Kohus võib keelduda pärandvara valitsemise määramisest kui pärandvara ei ole eelduslikult piisav valitsemisega seotud kulutuste hüvitamiseks Kohus määrab sellisel juhul pärandvara valitsemise kui valitsemist taotlenud isik tasub deposiidina selleks ettenähtud kontole summa mis eelduslikult vastab tekkivatele kulutustele RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 7 Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates samuti juhul kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut 113 Kohustuste täitmine pärandi hooldaja poolt 1 Kui on määratud pärandvara valitsemine peab pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist rahuldama pärandvara nimekirja kantud nõuded mille täitmise tähtpäev on saabunud Nõuded mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud võib hooldaja rahuldada üksnes pärija nõusolekul Kui hooldaja esitatud nõude vaidlustab otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus 2 Kui hooldus on määratud vastavalt käesoleva seaduse 111 lõikele 3 on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded käesoleva seaduse s 142 nimetatud järjekorras Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus 114 Pärandvara hooldamise tasu Pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu Hooldamise tasu suuruse määrab kohus 115 Pärandvara hoiumeetmete lõpetamine 1 Kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed kui on ära langenud käesoleva seaduse des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Kohus lõpetab pärandvara valitsemise juhul kui pärandvara ei ole piisav valitsemisega seotud kulutuste hüvitamiseks ja kohtu määratud tähtaja jooksul ei tasuta deposiidina selleks ettenähtud kontole summat mis eelduslikult vastab valitsemise käigus tekkivatele kulutustele RT I 31 01 2014 6 jõust 01 07 2014 3 Kui hoiumeetmete rakendamine on otsustatud vastavalt käesoleva seaduse 111 lõigetele 3 ja 4 tuleb enne hoiumeetmete lõpetamist ära kuulata hoiumeetmete rakendamist taotlenud isik RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 jagu Pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine 116 Vastuvõtmise ja loobumise pöördumatus 1 Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda 2 Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta 117 Vastuvõtmine ja loobumine testamendi ja lepingu järgi 1 Kui testamendi või lepingujärgne pärija on pärandist loobunud ei saa ta testamendi või lepinguga temale määratud pärandit seadusjärgselt pärida välja arvatud pärandi sundosa 2 Kui pärija on õigustatud pärima nii testamendi kui ka lepingu järgi võib ta pärandi vastu võtta omal valikul kas testamendi või lepingu järgi või mõlema järgi kui testament ja leping ei ole omavahel vastuolus 118 Vastuvõtmise ja loobumise kord 1 Kui pärija käesoleva seaduse s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu loetakse ta pärandi vastu võtnuks 2 Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib pärija pärandi vastuvõtmiseks enne käesoleva seaduse s 119 sätestatud tähtaja möödumist teha pärimisasja lahendavale notarile avalduse mille notar tõestab 3 Pärandist loobumiseks tuleb käesoleva seaduse s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus mille notar tõestab 4 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 119 Loobumise tähtaeg 1 Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud Tähtaeg hakkab kulgema hetkest kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest 2 Notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle Vaidluse korral lahendab asja kohus 120 Vastuvõtmise ja loobumise õiguse päritavus Kui pärima õigustatud isik sureb jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda 121 Andmed pärandi kohta Enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist on pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult notarilt ja muult isikult kelle valduses on pärandvara testament või pärimisleping 122 Tingimusliku vastuvõtmise ja loobumise lubamatus 1 Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud 2 Pärandi osalise vastuvõtmise või osalise loobumise avaldus samuti pärandi tingimusliku vastuvõtmise või sellest tingimusliku loobumise avaldus on tühine 123 Pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kehtetuks tunnistamine 1 Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse des 92 94 ja 96 sätestatud alustel RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Pärija võib taotleda eksimuse tõttu pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise kehtetuks tunnistamist üksnes juhul kui ta on võtnud pärandi vastu või loobunud sellest eksimuse tõttu selles kas ta pärib seaduse testamendi või pärimislepingu järgi 3 Kui kohus on tunnistanud pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise kehtetuks loetakse et pärija on saanud oma pärimisõigusest teada kohtuotsuse jõustumise päeval 124 Pärimine pärandist loobumise korral 1 Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud on pärima õigustatud see isik kes oleks pärinud siis kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist 2 Isik kes astub pärandist loobunu asemele võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul kui selleks oli õigus loobunul Tähtaega arvestatakse päevast millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai 125 Kohalik omavalitsusüksus ja riik 1 Seadusjärgse pärimise korral ei saa riik ega kohalik omavalitsusüksus pärandist loobuda 2 Seadusjärgse pärimise korral loetakse et pärandi vastuvõtmise nõuete täitmisest olenemata on kohalik omavalitsusüksus või riik pärandi vastu võtnud 3 Kui ükski pärija ei ole teada ega teata endast ühe kuu jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates või kui endast teatanud isik ei suuda ühe kuu jooksul üleskutsemenetluse tähtpäeva möödumisest arvates oma pärimisõigust tõendada eeldatakse et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus või käesoleva seaduse s 18 nimetatud juhul riik RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 4 Pärija võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul pärandi omavalitsusüksuselt või riigilt vastavalt käesoleva seaduse le 146 välja nõuda 126 Võlausaldaja õigus pärandist loobumise korral Võlausaldaja võib nõuda et pärandist loobunu need võlad mida ei saa loobunu varast tasuda tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele kes pärivad pärandist loobunu asemel 3 jagu Juurdekasvuõigus 127 Pärandiosa suurenemine juurdekasvuõiguse alusel 1 Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga määranud pärijaks mitu isikut selliselt et seadusjärgne pärimine on välistatud ja üks pärijatest enne pärandi avanemist sureb või loobub pärimisest pärimislepinguga 98 või käesoleva seaduse s 118 sätestatud korras jagatakse tema pärandiosa juurdekasvuõiguse alusel pärandi teiste testamendi või lepingujärgsete pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosade suurusega kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 2 Koos juurdekasvuõiguse alusel ülemineva pärandiosaga lähevad üle ka sellel osal lasuvad annakud ja muud kohustused 128 Juurdekasvuõigus testamendi ja lepingujärgsel pärimisel Kui pärandaja on testamendi või lepinguga pärandanud mitmele pärijale ühise osa oma varast iga pärija osa määramata jääb see pärandiosa juurdekasvuõiguse alusel teistele sama pärandiosa pärijatele kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 129 Juurdekasvuõiguse kohaldamatus Juurdekasvuõigust ei kohaldata kui pärandaja on selle testamendi või pärimislepinguga keelanud või kui pärandist loobumata ja pärandi vastu võtmata jätnud pärijal on asepärija 4 jagu Pärija õigused ja kohustused vastutus pärandaja kohustuste eest 130 Pärandaja õiguste ja kohustuste üleminek 1 Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna 2 Seaduses sätestatud juhtudel võivad pärandaja isikuga lahutamatult seotud õigused üle minna pärijale 3 Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel välja arvatud juhul kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 131 Pärandaja matuse kulud 1 Pärija kannab pärandaja matuse kulud arvestades tavasid ning pärandi suurust Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks kannab pärija need kulud oma arvel 2 Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti 3 Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata kes tema matuse kulud kannab Kui pärija või annakusaaja pärandvarast või annakust ei jätku pärandaja matuse kuludeks kannavad teised pärijad pärandiosa või annakut ületavad matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega 132 Pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise kulud Pärandaja perekonnaliikmetel kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist 133 Kohustused testamendi ja pärimislepingu järgi Pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused annakud sihtkäsundid sihtmäärangud sundosa nõuded ja muud kohustused 134 Kohustuste täitmisest keeldumise õigus 1 Pärandaja kohustuse täitmist samuti käesoleva seaduse des 131 ja 133 nimetatud kohustuse täitmist ei või pärijalt nõuda enne pärandi vastuvõtmist 2 Kui kohus on rakendanud pärandvara hoiumeetmeid võib pärija kuni hoiumeetmete lõpetamiseni keelduda pärandaja kohustuse täitmisest samuti käesoleva seaduse s 133 nimetatud kohustuse täitmisest See ei välista kohustuste täitmist hooldaja poolt juhul kui on määratud pärandvara valitsemine RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata juhul kui kohustuse täitmist nõudvale võlausaldajale kuulub kohustuse täitmise tagamiseks pandiõigus pärandvara hulka kuuluvale esemele ja pärandi avanemisest on möödunud kolm kuud või kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata ka juhul kui isik nõuab temale kuuluva eseme välistamist pärandvarast 135 Pärija vastutus pärandi inventuuri ajal 1 Kui pärija nõuab pärandi inventuuri võib ta kuni inventuuri tegemiseni ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni keelduda pärandaja kohustuse ja käesoleva seaduse s 133 nimetatud kohustuse täitmisest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kui kohustuse täitmist nõudvale võlausaldajale kuulub kohustuse täitmise tagamiseks pandiõigus pärandvara hulka kuuluvale esemele ja pärandi avanemisest on möödunud kolm kuud või kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ka juhul kui isik nõuab temale kuuluva eseme välistamist pärandvarast 4 Kui pärija nõuab pärandi inventuuri ei või pärija võlausaldajad kuni inventuuri tegemiseni ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni rahuldada oma pärija vastu suunatud sissenõuet pärandvara arvel 136 Kohustuslik inventuur 1 Pärandi inventuur on kohustuslik kui pärijaks on piiratud teovõimega isik kohalik omavalitsusüksus või riik 2 Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud 137 Inventuuri nõude esitamine 1 Pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist määrab notar inventuuri tegija pärast seda kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest millest võib järeldada et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 3 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 138 Inventuuri tegija määramine Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri Kui pärand avanes välisriigis määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 139 Inventuuri kord ja tähtajad 1 Inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks 2 Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed mis on vajalikud inventuuri tegemiseks 3 Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt krediidiasutuselt samuti muult isikult kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid 4 Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada 5 Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang Pärandvara nimekiri esitatakse notarile 6 Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 7 Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud kehtivad käesoleva seaduse s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes kes on nõudnud pärandi inventuuri Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida 8 Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel 9 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada pärandvara inventuuri tegemise täpse korra RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 140 Üleskutsemenetlus pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks 1 Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus 2 Üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 1 teade pärandaja surmast ja sellest et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri 2 üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates 3 nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed 3 Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga samuti käesoleva seaduse des 131 133 nimetatud nõuetest RT I 2008 53 296 jõust 26 12 2008 141

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=83822&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena matemaatikas ja võõrkeeles Riigieksam on sooritatud kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest Riigieksam on sooritatud rahuldavalt kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 6 Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada 1 gümnaasiumi koolieksam ja 2 õpilasuurimus või praktiline töö välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 7 Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatava võõrkeele riigieksami võib lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas keeles 8 Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 9 Riigieksamite tulemused ja elektrooniline tunnistus tehakse eksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt Riigieksamitunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse 10 Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse 11 Gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus 12 Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu Kui riigieksamite läbiviimise korraldamine on käesoleva paragrahvi lõike 2 2 alusel sõlmitud halduslepinguga üle antud riigi sihtasutusele riigilõivu ei võeta kuid sihtasutusel on õigus võtta riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest tasu mille suurus ei ületa riigilõivuseaduse alusel selleks võetava riigilõivu määra RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 32 Lõpueksamite andmekogu 1 Lõpueksamite ülesannete loomise ja haldamise lõpueksamite tööde koostamise ja kättesaadavaks tegemise ning lõpueksamite sooritamise ja standardiseeritud hindamise tagamise eesmärgil asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva lõpueksamite andmekogu 2 Lõpueksamite andmekogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus 3 Lõpueksamite andmekogu vastutavaks töötlejaks on Haridus ja Teadusministeerium 33 Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste vaidlustamine 1 Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus ja Teadusministeeriumile Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse või kooli lõputunnistus kättesaadavaks tegemise päevast arvates Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni 2 Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest 1 jätta eksami tulemus muutmata 2 tõsta eksami tulemust 3 langetada eksami tulemust 3 Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel et eelnevalt on esitatud vaie apellatsioonikomisjonile kes on vaide tagastanud ei ole seda tähtaegselt lahendanud on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud 34 Õpitulemuste välishindamine 1 Õpitulemuste välishindamise eesmärk on anda õpilasele vanemale koolile kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks 2 Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu 3 Tasemetööde õppeained vormid ja aja tasemetööde ettevalmistamise koostamise läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 1 Tasemetööde ettevalmistamist koostamist läbiviimist ja hindamist ning tasemetööde ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimist koordineerib Haridus ja Teadusministeerium RT I 02 07 2012 1 jõust 01 08 2012 3 2 Tasemetööde ettevalmistamiseks koostamiseks läbiviimiseks ja hindamiseks ning tasemetööde ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus ja Teadusministeerium RT I 02 07 2012 1 jõust 01 08 2012 4 Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva paragrahvi lõikes 3 2 nimetatud asutus teavitab koole õpitulemuste välishindamise tulemustest RT I 02 07 2012 1 jõust 01 08 2012 2 jagu Kooli õppetegevuses osalemine 35 Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine 1 Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes 2 Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel Kool hindab kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised 1 õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine 2 läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud sealhulgas rahvatervise seaduse 8 lõike 2 punkti 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ilmastikutingimused mille puhul on põhjendatud õppest puudumine 3 olulised perekondlikud põhjused 4 muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused 3 Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra 4 Kool on kohustatud õppest puudumiste üle arvestust pidama ning tegema kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ja teavitama sellest vanemat 36 Koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine 1 Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest 2 Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse valla või linnavalitsuse poole kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks 3 Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset valla või linnavalitsust Sellisel juhul on valla või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks 4 Andmed õpilaste kohta kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste üliõpilaste ning arst residentide alamregistrisse 3 jagu Õpilase arengu toetamine koolis 37 Õpilase arengu toetamine 1 Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet Kool tagab õpilasele kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde 2 Õpilasele tagatakse koolis tasuta vähemalt eripedagoogi sealhulgas logopeedi psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi edaspidi tugispetsialistid teenus Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor Direktor võib tugispetsialistide teenust tellida Haridus ja Teadusministeeriumilt või käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud juhul riigi sihtasutuselt kes pakub vähemalt igas maakonnas koolidele eripedagoogi ja psühholoogi teenust Teenuste hinnad peavad olema kulupõhised ja need kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud määrusega valdkonna eest vastutav minister RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 1 Tugispetsialistide teenuse kirjelduse selle teenuse riigi poolt osutamise ulatuse tingimused ja korra ning teenuste hinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 2 Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus ja Teadusministeerium RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides 4 Arenguvestlusel osalevad õpilane klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla või linnavalitsust kes korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem kui õpilane on andnud selleks nõusoleku teisi koolitöötajaid tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla või linnavalitsuse esindajaid 5 Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule 38 Pikapäevarühm 1 Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel koduste õpiülesannete täitmisel huvitegevuses ning huvide arendamisel Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise 2 Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõuetest kooli õppe ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest samuti transpordivõimalustest RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Kehtetu RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel 39 Kooli õpilaskodu 1 Koolil võib olla õpilaskodu mis nähakse kooli struktuuriüksusena ette kooli põhimääruses 2 Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele ning turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastavad õppimis elamis ja kasvatustingimused RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule hoolekogule ja õpilasesindusele Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra 5 Kehtetu RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 6 Kooli pidaja taotlusel ning kooli asukohajärgse maavanemaga kooskõlastatult määrab valdkonna eest vastutav minister maakonnas munitsipaal või erakooli mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses edaspidi riiklikult toetatav õpilaskodu koht ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides 7 Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla või linnavalitsuse põhjendatud taotlus õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek 8 Valla või linnavalitsuse põhjendatud taotluses märgitakse 1 tähtaeg mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada 2 puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist 3 õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik 4 õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus 9 Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale vastuvõetud õpilasele võimaldatakse vähemalt käimasoleva õppeveerandi lõpuni õppimine koolis mille struktuuriüksus see õpilaskodu on 40 Huvitegevus koolis 1 Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid sealhulgas ringid ja stuudiod 2 Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi ruume raamatukogu õppe spordi tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras 41 Kooli raamatukogu 1 Koolil peab olema raamatukogu 2 Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi 3 Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks 4 Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister 5 Rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu 42 Toetus munitsipaal ja erakooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks RT I 05 11 2014 1 jõust 01 01 2015 1 Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt 2 Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaal ja erakoolis statsionaarses õppes põhi ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks edaspidi koolilõuna toetus RT I 05 11 2014 1 jõust 01 01 2015 3 Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse hariduse infosüsteemis kajastuvast valla või linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaal ja erakoolides statsionaarses õppes põhi ja keskharidust omandavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10 novembri seisuga ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta RT I 05 11 2014 1 jõust 01 01 2015 4 Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 5 Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla või linnavolikogu 43 Tervishoiuteenuse osutamine koolis 1 Statsionaarses õppes põhi ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust mille hulka kuuluvad õe tegevused Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja mahu kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister 2 Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada 44 Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis 1 Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse 2 Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise neile reageerimise juhtumitest teavitamise nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul 3 Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor 4 Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist 5 Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid 6 Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras 7 Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning piiratud teovõimega õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse ja väljaliikumist ning piirata statsionaarses õppes põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist 45 Hädaolukorra lahendamine koolis 1 Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju 2 Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras 3 Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette 1 hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted 2 koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded 3 hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud 4 hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus 5 teabevahetuse korraldus 6 koolitöötajate õpilaste vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus 7 õppekorraldus hädaolukorra ajal 8 tegevused pärast hädaolukorda 4 Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor 4 jagu Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused 46 Haridusliku erivajadusega õpilane 1 Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane kelle andekus õpiraskused terviseseisund puue käitumis ja tundeeluhäired pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus õppeprotsessis õppe kestuses õppekoormuses õppekeskkonnas nagu õppevahendid õpperuumid suhtluskeel sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas 2 Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid üldine intellektuaalne võimekus akadeemiline võimekus loominguline mõtlemine liidrivõimed võimed kujutavas või esituskunstis psühhomotoorne võimekus 3 Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis psühholoogilist hindamist erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest 47 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine 1 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis 2 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas 3 Direktor määrab isiku kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija 4 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega 48 Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks 1 Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust sealhulgas tugispetsialisti teenus individuaalse õppekava rakendamine pikapäevarühma vastuvõtmine õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine 51 lõike 1 punktides 1 4 sätestatud rühma või klassi 2 Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu 3 Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut 4 Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused 5 Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks meetme rakendamise lõpetamine meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil meetme vahetamine või muu meetme lisamine täiendavate uuringute teostamine eriarsti erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine 6 Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis psühholoogilise hindamise tulemused õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta kooli tugispetsialistide soovitused testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor 49 Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks 1 Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab kool õpilasele lihtsustatud toimetuleku või hooldusõpet õpilase üleviimist käesoleva seaduse 51 lõike 1 punktides 5 12 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassi õppe korraldamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist 2 Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks 3 Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt Kui õpilane asub nõustamiskomisjoni soovitusel õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud Transpordi korraldamine ja sõidukulud hüvitatakse valla või linnavalitsuse kehtestatud korras välja arvatud kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse 35 lõike 2 või 36 lõike 2 alusel kehtestatud korras RT I 23 03 2015 2 jõust 01 10 2015 50 Nõustamiskomisjon 1 Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva seaduse 37 lõikes 2 2 nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustab igas maakonnas vähemalt ühe nõustamiskomisjoni mille ülesanne on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel Lähtuvalt õpilase erivajadusest või tugimeetme vajadusest võib valdkonna eest vastutav minister või käesoleva seaduse 37 lõikes 2 2 nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustada üleriigilise nõustamiskomisjoni RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2014 2 Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog logopeed koolipsühholoog sotsiaaltöötaja ja maa või linnavalitsuse esindaja Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2014 3 Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele 4 Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 5 Nõustamiskomisjon teavitab kooli kus õpilane õpib nõustamiskomisjoni antud soovitusest selle õpilase kohta Nõustamiskomisjoni soovitused on õpet korraldavale koolile täitmiseks kohustuslikud kui õpilane ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem on andnud nõusoleku 6 Riigieelarves nähakse ette toetus nõustamiskomisjoni tegutsemiskulude katmiseks 51 Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid 1 Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse et luua vajalikud tugiteenused õpilastele kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis 1 õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast 2 klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast 3 klasse raskete somaatiliste haigustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast 4 klasse kõne nägemis kuulmis või liikumispuudega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast 5 klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast 6 klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast 7 klasse tundeelu ja käitumishäiretega põhiharidust omandavatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 8 õpilast 8 klasse liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast 9 klasse põhiharidust omandavatele toimetulekuõppel olevatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast 10 klasse põhiharidust omandavatele õpilastele kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis sealhulgas autismi spektri häiretega aktiivsus ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis klassitäitumuse piirnormiga 4 õpilast 11 klasse põhiharidust omandavatele hooldusõppel olevatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 4 õpilast 12 klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast 2 Kooli põhimääruses sätestatakse millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi mida põhimääruses sätestatud ei ole 3 Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast 4 Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 52 Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe 1 Õpilasele kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet 2 Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 53 Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe 1 Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist 2 Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist 3 Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 54 Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele 1 Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule 2 Lisaõppesse võetakse õpilasi kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse Lisaõppes osalevate õpilaste suhtes kohaldatakse õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Lisaõppe kestus on üks õppeaasta Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga 4 Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi õpilase ja vanema soove ja vajadusi ning kooli võimalusi 4 peatükk ÕPILASED JA VANEMAD 55 Õpilase ja vanema teavitamine 1 Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele Vanema juurdepääsu teabele selle kohta kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel 2 Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest vajalikest õppevahenditest hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks 4 Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast 5 Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu 56 Vanemate koosoleku kokkukutsumine Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku 57 Õpilase tunnustamine Valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras tunnustatakse õpilast õpingute jooksul kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld või hõbemedaliga Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid 58 Tugi ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes 1 Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi ja mõjutusmeetmeid 2 Enne tugi või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi või mõjutusmeetme valikut Õpilasel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta 3 Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid sealhulgas arenguvestluse läbiviimine individuaalse õppekava rakendamine õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse tugispetsialisti teenuse osutamine õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet 1 õpilase käitumise arutamine vanemaga 2 õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures 3 õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 õpilasele tugiisiku määramine 5 kirjalik noomitus 6 esemete mida õpilane kasutab viisil mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga kooli hoiulevõtmine 7 õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused 8 konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks 9 kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul 10 pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1 5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul 11 ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis näiteks üritustest ja väljasõitudest 12 ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise mida otsustab õppenõukogu 5 Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras 6 Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine arvestatakse lõike 3 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega 7 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise 8 Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu Õpilasele kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt 9 Tugi ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras Vähemalt lõike 3 punktides 10 ja 11 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis piiratud teovõimega õpilase vanemat 59 Õpilaspileti väljastamine Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 60 Õpilaskond ja õpilasesindus 1 Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna 2 Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi 3 Õpilaskonnal on õigus 1 moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse s 5 ja sihtasutuste seaduse 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata 2 astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu 3 otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada 4 Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide asutuste ja isikutega Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest vajadustest õigustest ja kohustustest 5 Õpilasesinduse moodustamise kord õpilasesinduse õigused kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse kui see vastab seadustele seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele või esitab kirjalikud põhjendused miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada 6 Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras lähtudes demokraatlikest põhimõtetest 7 Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi 5 peatükk KOOLI PIDAMINE 1 jagu Kooli asutamine ja koolitusluba 61 Kooli asutamine 1 Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister munitsipaalkooli valla või linnavolikogu 2 Kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse maavanem ning riigikoolide puhul ka kooli asukohajärgne vald või linn 3 Mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli edaspidi ühiskool asutavad valla või linnavolikogud Ühiskooli tegutsemise alused määratakse kindlaks valla või linnavolikogude volitusel valla või linnavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga milles määratletakse poolte õigused ja kohustused kooli pidamisel 3 1 Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 Kooli asutamise otsuses võib sätestada et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides klassides või kõikidel kooliastmetel korraga vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt 5 Kooli andmed kantakse hariduse infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse 6 Munitsipaal ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 62 Kooli nimetus Kooli nimetus peab selgelt erinema teistest hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimetustest ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes mida koolis on võimalik omandada 63 Munitsipaalkooli koolitusluba 1 Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister 2 Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust 3 Taotlusele lisatakse 1 kooli asutamise otsus 2 kooli põhimäärus 3 kooli õppekava 4 kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek osutada koolitervishoiuteenust ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta 6 andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide hoonete maa ala õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse ja ohutusnõuetele 7 maavanema arvamus asutatava kooli kohta 8 riigilõivu tasumist tõendav dokument 4 Koolitusloa esmakordsel taotlemisel võib kooli õppekava asemel esitada kooli õppekava kavandi kus ei ole esitatud ainekavasid 5 Koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi haldusjärelevalve kooli õppe ja kasvatustegevuse üle Kui haldusjärelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab valdkonna eest vastutav minister uue koolitusloa tähtajatult välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid mis tõendavad et haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on valdkonna eest vastutava ministri hinnangul vaja läbi viia uus haldusjärelevalve väljastab valdkonna eest vastutav minister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Valdkonna eest vastutav minister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates Kooli õppekava kavandile ekspertiisi tegemiseks võib valdkonna eest vastutav minister pikendada koolitusloa läbivaatamise tähtaega kuni kahe kuu võrra teavitades sellest kirjalikult taasesitatavas vormis koolitusloa taotlejat 8 Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba kui taotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmeid või dokumente või need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele õppemateriaalne baas ei vasta kooli õppekavast tulenevatele vajadustele kool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid või tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud kool ei ole esitanud dokumente mis tõendavad haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 9 Koolitusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest teavitatakse koolitusloa taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul 10 Koolitusloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 64 Munitsipaalkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamine 1 Valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks kui 1 haldusjärelevalve käigus ilmneb et koolis töötavad direktor õppealajuhataja õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele õpe ei ole kooskõlas riiklike õppekavade või selle alusel kehtestatud kooli õppekava nõuetega õpilaste arengu toetamiseks õigusaktides ettenähtud meetmete rakendamine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega õppekeskkond ei vasta turvalisuse tervise ning õppekavanõuetele või kooli tegevus on muus osas vastuolus seadustega või nende alusel antud õigusaktidega ja puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ja korras täidetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud koolitustegevust 3 kooli tegevus on lõpetatud 2 Koolitusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse valla või linnavalitsust kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul 65 Koolitustegevuse alustamine riigikoolis Koolitustegevuse alustamise eelduseks riigikoolis on käesoleva seaduse 63 lõikes 3 sätestatud andmete ja dokumentide olemasolu 2 jagu Kooli dokumendid 66 Kooli põhimäärus 1 Koolil on põhimäärus milles sätestatakse 1 kooli nimetus 2 kooli asukoht ja tegutsemiskohad 3 kooli tegutsemise vorm 4 kooli hoolekogu ja direktori ülesanded 5 õppe ja kasvatuse korraldus koolis sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase õppekeel või õppekeeled koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad 6 koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused 7 õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord 8 koolitöötajate õigused ja kohustused 9 majandamise ja asjaajamise alused 2 Riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister munitsipaalkooli põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule õpilasesindusele ja õppenõukogule 67 Kooli arengukava 1 Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad 2 Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu õpilasesinduse õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule õpilasesindusele ja õppenõukogule 3 Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 68 Kooli kodukord 1 Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik 2 Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele 69 Kooli dokumentide avalikustamine 1 Kool avalikustab kooli õppekava põhimääruse arengukava kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil 2 Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta 70 Kooli õppe ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid 1 Kooli õppe ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid on 1 üldtööplaan 2 õpilasraamat 3 klassipäevik 4 põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat 5 kiituskirjade medalite ja muude autasude väljaandmise raamat 6 huviringipäevik 7 pikapäevarühma päevik 8 õpilaskodurühma päevik 2 Kooli õppe ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt Kooli õppe ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 jagu Kooli juhtimine 71 Direktor 1 Kooli juhib direktor Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=123090&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 5 1 anda seisukoha kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega RK s 08 12 2005 jõust 23 12 2005 RT I 2005 68 524 6 jätta taotluse rahuldamata 2 Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu 3 Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata 3 peatükk KAEBUSED RIIGIKOGU RIIGIKOGU JUHATUSE JA VABARIIGI PRESIDENDI OTSUSTE PEALE 16 Kaebus Riigikogu otsuse peale Isik kes leiab et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu otsus 17 Kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale Riigikogu liige asendusliige või fraktsioon kes leiab et Riigikogu kodu ja töökorra seaduse 13 lõike 2 punktis 2 3 või 4 või Riigikogu liikme staatuse seaduse s 13 või 14 nimetatud Riigikogu juhatuse otsusega on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu juhatuse otsus RK s 14 06 2007 jõust 14 07 2007 RT I 2007 44 316 18 Kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale Isik kes leiab et Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi otsus 19 Kaebuse esitamise tähtaeg Kaebuse Riigikogu Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale võib Riigikohtule esitada 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates 20 Kaebuse sisu ja vorminõuded 1 Kaebus esitatakse põhistatult ja selles märgitakse 1 andmed kaebuse esitaja kohta 2 andmed vaidlustatava otsuse kohta 3 selgelt väljendatud taotlus 4 kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi 2 Kaebus allkirjastatakse esitaja poolt ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja muud kaebuse aluseks olevad dokumendid RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 20 1 Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse tagastamine läbivaatamatult 1 Kui kaebus ei vasta 20 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud tagastab Riigikohus kaebuse läbivaatamatult selle esitajale 2 Kaebus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale kui kaebuse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse 3 Kaebus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale kui vaidlustatav otsus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja kaebus on seetõttu ilmselgelt põhjendamatu RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 21 Menetlusosalised 1 Menetlusosalised kaebuse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse esitaja ja otsuse teinud organ 2 Ametiisiku ametisse nimetamise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel on menetlusosaline ka ametisse nimetatud isik Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikme asemele asumise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel on menetlusosaline ka Riigikogu liikme asemele asunud asendusliige 22 Asja lahendamise tähtaeg Kohus lahendab kaebuse Riigikogu Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse saamist 23 Menetluse uuendamine 1 Kui Riigikogu Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses uuendab kohus määrusega menetluse kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka 10 lõikes 1 nimetatud isikud RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 2 Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega 13 lõikes 1 näidatud tähtajal pärast menetluse uuendamist RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 24 Riigikohtu volitused 1 Asja lahendamisel võib Riigikohus 1 tühistada Riigikogu Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse või selle osa 2 jätta kaebuse rahuldamata 2 Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse kaebuse esitaja ametist vabastamise kohta võib Riigikohus tunnistada õigusvastaseks seda tühistamata Sellisel juhul võib Riigikohus mõista kaebuse esitajale välja õiglase rahalise hüvitise 3 Kui Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele võib kohus selle küsimuse lahendamisel teha ühe 15 lõikes 1 nimetatud otsuse RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 4 peatükk AMETIISIKU TUNNISTAMINE KESTVALT VÕIMETUKS OMA ÜLESANDEID TÄITMA RIIGIKOGU LIIKME VOLITUSTE LÕPETAMINE JA RIIGIKOGU ESIMEHELE VABARIIGI PRESIDENDI ÜLESANNETES NÕUSOLEKU ANDMINE 25 Taotlus tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma 1 Taotluse tunnistada õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule Vabariigi President 2 Taotluse tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule Riigikogu juhatus 3 Taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule õiguskantsler 4 Taotlus tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks peab olema põhistatud ja sellele tuleb võimaluse korral lisada kestvat võimetust tõendavad dokumendid 26 Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused 1 Riigikogu juhatus esitab Riigikohtule taotluse lõpetada selle Riigikogu liikme volitused kes ei vasta põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele või kes keeldub ametivannet andmast 2 Taotlus peab olema põhistatud 27 Taotlus Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes nõusoleku andmiseks 1 Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes võib esitada Riigikohtule taotluse anda nõusolek Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks või seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks 2 Taotlus anda nõusolek erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks peab sisaldama põhjendust miks erakorralised valimised on põhiseadusega ettenähtud või kujunenud olukorras hädavajalikud 3 Taotluses anda nõusolek seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks tuleb põhjendada miks seadus võib olla põhiseadusega vastuolus või milliseid olulisi ühiskondlikke väärtusi seadusega eiratakse 28 Menetlusosalised 1 Menetlusosalised s 25 nimetatud taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on taotluse esitaja ja võimaluse korral isik kelle kestvalt võimetuks tunnistamist taotletakse 2 Menetlusosalised s 26 nimetatud taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on taotluse esitaja ja Riigikogu liige kelle volituste lõpetamist taotletakse 3 Menetlusosalised Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks Riigikohtu nõusoleku andmise otsustamisel on taotluse esitaja Vabariigi Valimiskomisjon ja Riigikogu 4 Menetlusosaline seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks Riigikohtu nõusoleku andmise otsustamisel on taotluse esitaja 5 Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks või seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks nõusoleku andmise menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler 29 Asja lahendamise tähtaeg Kohus lahendab asja viivitamata pärast nõuetekohase taotluse saamist 30 Menetluse uuendamine 1 Kui taotluse tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma või lõpetada Riigikogu liikme volitused läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses uuendab kohus määrusega menetluse kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka 10 lõikes 1 nimetatud isikud RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 2 Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud taotluse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega 13 lõikes 1 näidatud tähtajal pärast menetluse uuendamist RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 31 Riigikohtu volitused 1 Asja lahendamisel võib Riigikohus 1 jätta taotluse rahuldamata 2 tunnistada Riigikogu liikme Vabariigi Presidendi õiguskantsleri või riigikontrolöri kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma 3 lõpetada Riigikogu liikme volitused 4 anda Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes nõusoleku Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks 5 anda Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes nõusoleku seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks 2 Kui Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele võib kohus selle küsimuse lahendamisel teha ühe 15 lõikes 1 nimetatud otsuse RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 5 peatükk ERAKONNA TEGEVUSE LÕPETAMINE 32 Taotlus lõpetada erakonna tegevus 1 Vabariigi Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevus 2 Taotlus lõpetada erakonna tegevus peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada taotluse aluseks olevad dokumendid 33 Menetlusosalised 1 Menetlusosalised erakonna tegevuse lõpetamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi Valitsus ja erakond kelle tegevuse lõpetamist taotletakse 2 Erakonna tegevuse lõpetamise menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler 34 Asja lahendamise tähtaeg Kohus lahendab erakonna tegevuse lõpetamise taotluse viivitamata pärast nõuetekohase taotluse saamist 35 Menetluse uuendamine 1 Kui erakonna tegevuse lõpetamise taotluse läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses uuendab kohus määrusega menetluse kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka 10 lõikes 1 nimetatud isikud RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 2 Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud taotluse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega 13 lõikes 1 näidatud tähtajal pärast menetluse uuendamist RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 36 Riigikohtu volitused 1 Asja lahendamisel võib Riigikohus 1 otsustada erakonna tegevuse lõpetamise 2 jätta taotluse rahuldamata 2 Erakonna tegevuse lõpetamise otsuse saadab Riigikohus viivitamata täitmiseks erakonna registreerimiskoha järgsele maakohtule kes määrab erakonna likvideerijad ning teostab muid seaduses ettenähtud toiminguid erakonna kustutamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Kui Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele võib kohus selle küsimuse lahendamisel teha ühe 15 lõikes 1 nimetatud otsuse RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 6 peatükk KAEBUSED JA PROTESTID VALIMISKOMISJONI OTSUSTE JA TOIMINGUTE PEALE 37 Kaebus valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale 1 Erakond valimisliit või isik kes leiab et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas valimisringkonnas vallas linnas maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks RK s 17 10 2012 jõust 11 11 2012 RT I 01 11 2012 1 2 Isik kes leiab et Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks või tunnistada hääletamistulemus Vabariigi Presidendi või Riigikogu esimehe või aseesimeeste valimistel kehtetuks 38 Kaebuse esitamise tähtaeg 1 Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu 2 Vabariigi Valimiskomisjon edastab kaebuse Riigikohtule koos oma kirjalike selgitustega hiljemalt järgmisel tööpäeval 39 Kaebuse sisu ja vorminõuded 1 Kaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse 1 andmed kaebuse esitaja kohta 2 andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus 3 kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus 4 kaebuse põhistus 5 kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi 2 Kaebus allkirjastatakse esitaja poolt ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse ärakiri ja muud kaebuse aluseks olevad dokumendid 3 Kui kaebus ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi annab Riigikohus kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 40 Kaebuse tagastamine läbivaatamatult 1 Kaebus tagastatakse läbivaatamatult kui 1 kaebuse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse 2 kaebus pole esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu 3 kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud 2 Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel ennistab Riigikohus tema põhistatud taotluse alusel tähtaja 41 Vabariigi Valimiskomisjoni protest 1 Vabariigi Valimiskomisjon esitab Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas millega registreeriti isik kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kui on ilmnenud et see volikogu liige ei vasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõuetele 2 Protest peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada protesti aluseks olevad dokumendid 42 Menetlusosalised 1 Menetlusosalised kaebuse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse esitaja ja Vabariigi Valimiskomisjon 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele on Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel menetlusosaline isik kelle mandaat võidakse tühistada RK s 18 12 2002 jõust 23 01 2003 RT I 2003 4 22 3 Menetlusosalised protesti läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi Valimiskomisjon ja isik kelle mandaat võidakse tühistada 43 Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peatamine Vabariigi Presidendi valimistega seonduva kaebuse saamisel on Riigikohtul õigus lükata valimised edasi või peatada valitud uue Vabariigi Presidendi ametisse astumine kuni kaebuse lahendamiseni 44 Asja lahendamise tähtaeg 1 Kohus lahendab kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale viivitamata kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase kaebuse saamist RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Kaebuste ühte menetlusse liitmise korral lahendatakse asi viivitamata kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase liitmise määruse tegemist RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Üldkogu lahendab asja viivitamata kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 Kohus lahendab protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale viivitamata pärast nõuetekohase protesti saamist 45 Menetluse uuendamine 1 Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses uuendab kohus määrusega menetluse kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka 10 lõikes 1 nimetatud isikud RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 2 Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamine toimus väiksemas kui viieliikmelises koosseisus kaasatakse menetlusse vajalik arv kohtunikke ning vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus 3 Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse või protesti üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega mõistliku aja jooksul kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast menetluse uuendamist RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 46 Riigikohtu volitused 1 Riigikohus võib asja lahendamisel 1 tühistada valimiskomisjoni otsuse tunnistada valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema uue otsuse või toimingu 2 jätta kaebuse või protesti rahuldamata 2 Riigikohus võib tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas valimisringkonnas vallas linnas maakonnas või riigis või Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistel kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt RK s 17 10 2012 jõust 11 11 2012 RT I 01 11 2012 1 3 Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse peale esitatud kaebuse või protesti rahuldamise korral tühistab Riigikohus mandaadi RK s 18 12 2002 jõust 23 01 2003 RT I 2003 4 22 4 Kui Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele võib kohus selle küsimuse lahendamisel teha ühe 15 lõikes 1 nimetatud otsuse RK s 28 06 2004 jõust 25 07 2004 RT I 2004 56 405 7 peatükk ASJA LÄBIVAATAMINE 47 Kohtumenetluse keel 1 Kohtumenetluse keel on eesti keel 2 Võõrkeelsed dokumendid esitatakse kohtule vandetõlgi poolt eesti keelde tõlgituna või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega RK s 11 12 2013 jõust 01 01 2014 RT I 23 12 2013 1 48 Tähtaegade arvutamine ja esindus kohtus 1 Tähtaegu arvutatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras 2 Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid 3 Taotluse kaebuse või protesti esitamisel esindaja kaudu kirjutab sellele alla esindaja lisades taotlusele kaebusele või protestile oma volitusi tõendava dokumendi 49 Menetlusosaliste õigused ja kohustused 1 Menetlusosalisel on õigus teada asja arutava kohtu koosseisu saada kohtule esitatud dokumentide ärakirju esitada kohtule taotlusi anda kohtule seletusi esitada tõendeid vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ning saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju Menetlusosalisel on ka muud käesolevas seaduses ettenähtud menetlusõigused 2 Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigust heauskselt 3 Menetlusosaline on kohustatud põhjendama oma väiteid või vastuväiteid vastavate tõenditega Kui tõendite esitamine ei ole võimalik tuleb näidata põhjused miks neid tõendeid esitada ei saa ja teatada kus need asuvad Kohtu nõudmisel on menetlusosaline kohustatud esitama kohtule täiendavaid andmeid ja dokumente kohtu poolt määratud tähtaja jooksul 50 Tõendid 1 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid 2 Tõendeid esitavad menetlusosalised Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtu poolt määratud tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid või koguda tõendeid kutsuda uusi tunnistajaid või määrata ekspertiisi taotluses kaebuses või protestis esitatud andmete kontrollimiseks ka oma algatusel 3 Tõendite tagamine tunnistajate istungile kutsumine ja nende ärakuulamine toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt 51 Asja läbivaatamise viis 1 Üldjuhul vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses 2 Asi vaadatakse läbi suulises menetluses kui seda peab vajalikuks asja läbivaatav kohtukoosseis Suulise menetluse määrab kohus menetlusosalise soovil või oma algatusel 3 Suulises menetluses vaadatakse läbi taotlus tunnistada Riigikogu liige Vabariigi President õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma 4 Kirjalikus menetluses vaadatakse läbi taotlus anda seisukoht kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega RK s 08 12 2005 jõust 23 12 2005 RT I 2005 68 524 52 Asjade liitmine Riigikohus võib liita üheaegselt kohtu menetluses olevad sarnased käesoleva seaduse alusel lahendatavad asjad kui ta peab seda asja lahendamise huvides vajalikuks 53 Suulise menetluse avalikkus 1 Asja läbivaatamine suulises menetluses on avalik 2 Kohus võib kuulutada menetluse või selle osa kinniseks kui see on vajalik riigi või ärisaladuse hoidmiseks kõlbluse või inimeste perekonna ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise kannatanu või õigusemõistmise huvid 3 Kohus võib pärast hoiatamist eemaldada istungisaalist isikud kes rikuvad korda ja takistavad sellega asja arutamist 4 Istungisaalis viibivad isikud võivad kohapealt istungit häirimata seda helisalvestada ja teha kirjalikke märkmeid 5 Filmimiseks pildistamiseks videosalvestuseks raadio ja teleülekandeks on nõutav kohtu luba 54 Kohtuliku arutamise kord 1 Taotluse kaebuse või protesti läbivaatamine suulises menetluses toimub vahetult Kohus kuulab ära menetlusosaliste seisukohad tunnistajate ütlused või erialaasjatundja arvamuse ning tutvub kohtule esitatud dokumentidega 2 Menetlusosalised kes ei valda eesti keelt võivad esineda vannutatud tõlgi vahendusel oma emakeeles või muus keeles mida nad valdavad 3 Suulises menetluses asja läbivaatamisel on menetlusosalisel lisaks 49 lõikes 1 sätestatule õigus osa võtta kohtuistungitest tõendite vaatlusest ja uurimisest ning esitada küsimusi teistele menetlusosalistele tunnistajatele ning ekspertidele 55 Istungi protokoll 1 Istungi käik ning väljendatud seisukohad protokollitakse ulatuses mida kohus peab vajalikuks 2 Kuni istungi lõppemiseni võivad menetlusosalised oma seisukohad esitada kohtuistungi sekretärile ka kirjalikult lisamiseks istungi protokolli juurde Teistel menetlusosalistel on õigus nendega tutvuda 56 Asja menetluse lõpetamine 1 Menetlus lõpetatakse kui enne asja läbivaatamise lõppemist langeb ära taotluse kaebuse või protesti alus samuti taotlusest kaebusest või protestist loobumise korral 2 Kohtu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Presidendi ülesannetes Riigikogu esimehe algatatud menetlust asja aluse äralangemisel ei lõpetata ning Vabariigi President ega Vabariigi Presidendi ülesannetes Riigikogu esimees ei saa Riigikohtule esitatud taotlusest loobuda 57 Kohtuotsus 1 Kohus lahendab asja otsusega välja arvatud 59 1 lõikes 1 toodud juhul RK s 08 12 2005 jõust 23 12 2005 RT I 2005 68 524 2 Otsus tehakse nõupidamissaladust järgides

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=46960&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    osakut valdaja võlakohustuse riigi kasuks vormistamise kord Välisminister peaministri ülesannetes Toomas Hendrik ILVES Põllumajandusminister Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21 jaanuari 1997 a määrusega nr 13 Põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara kohta mille osas ei ole paigutatud ühistatud vara osakut valdaja võlakohustuse riigi kasuks vormistamise kord 1 Kui põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara väärtuses ei ole 1 detsembriks 1996 a paigutatud osakuid vormistatakse paigutamata ühistatud vara osaku kohta valdaja võlakohustus riigi kasuks 2 Paigutamata osakute suuruse kindlaksmääramisel selgitab põllumajandusreformi komisjon selle komisjoni töö lakkamise korral kohalik omavalitsus välja isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara väärtuse 1 detsembriks 1996 a sellesse varasse paigutatud osakute väärtuse ja sellest tuleneva paigutamata osakute väärtuse 3 Paigutamata osakute väärtuse hulgas paigutamata ühistatud vara osaku väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse ühismajandi likvideerimise või reorganiseerimise kavas ja vara omandiõiguse ülemineku aktis sätestatud tingimustest Kui nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik paigutamata osakute väärtust kindlaks teha määratakse see kindlaks lähtudes ühismajandi ühistatud vara osakute kogusumma protsendist ühismajandi osakute kogusummas 4 Kui põllumajandusreformi käigus on tasuta üle antud endise ühismajandi vara ja kui seda ei ole varem arvesse võetud tasaarvelduste tegemisel vähendatakse riigi kasuks vormistatavat võlakohustust riigiettevõttele tasuta üleantud vara väärtuse võrra Kui paigutamata ühistatud vara osakute suhtes sõlmitakse võlakohustused mitme isikuga võetakse riigiettevõttele tasuta üleläinud vara väärtus arvesse proportsionaalselt isikule üleantud osaga ühismajandi jagamisele kuulunud varas 5 Paigutamata ühistatud vara osaku suuruse käesoleva korra punkti 4 alusel tehtava tasaarvelduse ning riigi kasuks sõlmitava võlakohustuse lõpliku suuruse esitab põllumajandusreformi komisjon või kohalik omavalitsus Põllumajandusministeeriumile Käesoleva korra punkti 4 alusel tehtava tasaarvelduse ja riigi kasuks sõlmitava võlakohustuse kinnitab põllumajandusminister kooskõlastatult rahandusministriga 6 Käesoleva korra punkti 5 kohaselt kinnitatud võlakohustuse alusel koostab põllumajandusreformi komisjon või kohalik omavalitsus akti võlgnevuse üleandmise kohta isikule kelle valduses asub riigile kuuluva võlgnevuse kattevara Akti esitab põllumajandusreformi komisjon või

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=20551&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive