archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    41 202 Teede ja sidemin m 20 12 96 nr 46 jõust 16 01 97 RTL 1997 3 16 Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu töötlemise hoiustamise ja väljastamise eeskirja kinnitamine Teede ja sideministri määrus 17 maist 1994 Nr 25 Seoses vajadusega reglementeerida sadamates ohtliku kauba vastuvõttu töötlemist hoiustamist ja väljastamist määran 1 Kinnitada juurdelisatud Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu töötlemise hoiustamise ja väljastamise eeskiri ja kehtestada see 1 juulist 1994 a Ohtliku

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=11407&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    Eesti alaline elanik 2 tal on ohvriabitööks vajalikud isikuomadused 3 ta ei ole teda juhendava Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenust osutava ametniku või käesoleva seaduse 5 lõikes 3 nimetatud isiku vanavanem vanem vend õde laps või lapselaps abikaasa või elukaaslane samuti viimati nimetatute vanem vend õde või laps 4 teda ei ole karistatud kuriteo eest või tema karistusandmed kuriteo eest on karistusregistrist kustutatud RT I 2007 11 51 jõust 18 02 2007 5 tema tervislik seisund võimaldab vabatahtliku ülesannete täitmist RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 3 Vabatahtlik kinnitab enda vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele allkirjaga RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 4 Vabatahtlikuna tegutsemise õiguse andmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet isiku taotluse alusel milles on märgitud tema ees ja perekonnanimi elukoht ja sidevahendite numbrid ning andmed eelnenud töökogemuse kohta RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 5 Sotsiaalkindlustusamet tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tehtud otsuse kehtetuks kui vabatahtlik avaldab selleks soovi või kui ta on rikkunud vabatahtliku kohustusi korduvalt põhjendamatult keeldunud talle pandud ülesannete täitmisest või osutunud muul viisil sobimatuks tegutsema ohvriabi vabatahtlikuna RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 6 Vabatahtlikule hüvitatakse ohvri abistamisega seotud sõidu ja sidekulud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras ning piirsumma ulatuses RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 2 1 peatükk PSÜHHOLOOGILISE ABI KULU HÜVITIS RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 6 1 Psühholoogilise abi kulu hüvitise maksmise tingimused RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 1 Ohvriabiteenuse osutamise raames on sellise süüteo ohvril mis ei ole vägivallakuritegu käesoleva seaduse 8 tähenduses õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmel kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta kuid mitte rohkem kui kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 2 1 Inimkaubanduse ohvril ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisel kellele osutatakse psühholoogilist abi ohvriabiteenuse raames ei ole õigust saada psühholoogilise abi kulu hüvitist käesoleva paragrahvi alusel RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud võivad taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist psühholoogilise nõustamise psühhoteraapia või tugigrupi teenuse kasutamise eest kolme aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates Karistusseadustiku 81 lõike 7 punktis 3 nimetatud juhul on õigus taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist kolme aasta jooksul pärast ohvri täisealiseks saamist kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema täisealiseks saamist Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse isikule kes on selle kulu kandnud RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 4 Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse kui nimetatud abi osutajaks on Terviseametis tervishoiutöötajana või kutseregistris kliinilise psühholoogina või koolipsühholoogina registreeritud isik kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või kes on töö või võlaõiguslikus suhtes füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isikuga kellel on psühhiaatrilise eriarstiabi osutamise tegevusluba või kellele psühholoogilise nõustamise psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine on põhikirjaliseks tegevuseks RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 6 2 Psühholoogilise abi kulu hüvitamise kord 1 Psühholoogilise abi kulu hüvitamise otsuse teeb ja hüvitise maksab välja Sotsiaalkindlustusamet RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 2 Psühholoogilise abi kulu hüvitamise otsuse tegemisel lähtutakse järgmisest 1 seosest ohvri suhtes toime pandud süüteo ja hüvitise taotleja toimetulekuvõime languse vahel 2 psühholoogilise abi eeldatavast tõhususest 3 isiku vajadusest muude teenuste järele RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 3 Psühholoogilise abi kulu hüvitamisel ei kohaldata käesoleva seaduse 3 peatüki sätteid RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 4 Psühholoogilise abi kulu hüvitamise korra ja hüvitise taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 5 Isikul kellele keeldutakse psühholoogilise abi kulu hüvitamast on õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 6 Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 2 2 peatükk LEPITUSTEENUS RT I 2007 11 51 jõust 18 02 2007 6 3 Lepitusteenus 1 Lepitusteenus käesoleva seaduse mõttes on avalik teenus mis seisneb kriminaalmenetluse seadustiku s 203 2 sätestatud lepitusmenetluse korraldamises ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimises 2 Lepitusteenusena käsitatakse ka alaealisele alaealise mõjutusvahendite seaduse 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist RT I 2007 11 51 jõust 18 02 2007 6 4 Lepitusteenuse osutamine 1 Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet lähtudes piirkondlikkuse põhimõttest 2 Lepitusmenetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2007 11 51 jõust 18 02 2007 3 peatükk KURITEOOHVRITELE RIIKLIKU HÜVITISE MAKSMINE 1 jagu Õigus hüvitisele ja hüvitise suurus 7 Hüvitise maksmise ulatus 1 Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse 9 lõikes 4 nimetatud isikule 2 Välismaal toimepandud vägivallakuriteo ohvrile kes on Eesti alaline elanik või Eesti kodanik kes ei ela alaliselt Eestis makstakse hüvitist juhul kui tema välismaal viibimine oli tingitud õppimisest töö või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning ohvril ei ole õigust saada samasugust hüvitist kuriteo toimepanemise asukohamaa seaduse alusel Ohvri surma korral makstakse hüvitist ülalpeetavale kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigis RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 8 Vägivallakuritegu 1 Käesolevas seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu mille tagajärg on kannatanu 1 surm 2 raske tervisekahjustus 3 vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire 2 Vägivallakuriteoks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärje põhjustamine seoses kannatanu või kolmanda isiku poolt kuriteo tõkestamisele kurjategija kinnipidamisele või kuriteoohvri abistamisele suunatud tegevusega 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegusid käsitatakse vägivallakuriteona ka siis kui 1 teo toimepanija on süüvõimetu 2 teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista ja kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele et toime on pandud vägivallakuritegu 9 Hüvitise saaja 1 Õigus saada hüvitist on käesoleva seaduse 8 lõikes 1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul 2 Välismaalasel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel õigus hüvitisele kui ta 1 elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel 2 on Euroopa Liidu kodanik 3 on vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanik 4 on Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja 5 on inimkaubanduse ohver või seksuaalselt väärkoheldud alaealine sõltumata sellest kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik edaspidi ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik kes on 1 nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse s 20 2 on kuriteo toimepanemise ajaks juba eostatud kuid sünnib pärast ohvri surma 4 Õigus saada hüvitist ohvri ravi ja matusekulude eest on füüsilisel isikul kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 10 Hüvitise suuruse määramise alused 1 Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju 1 töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 ohvri ravikulud 3 ohvri surmast tulenev kahju 4 prillidele hambaproteesidele kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju 5 ohvri matusekulud 2 Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad mida ohver või ülalpeetav või käesoleva seaduse 9 lõikes 4 nimetatud isik edaspidi hüvitise taotleja on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult Kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku makstavast hüvitisest arvestatakse hüvitise suurust määrates seda osa mille ta on hüvitise taotlejale maksnud enne käesoleva seaduse alusel hüvitise määramist 3 Hüvitise suurus on 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 nimetatud varalisest kahjust Hüvitise suurus ümardatakse sendi täpsusega RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 Hüvitise suuruse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 11 Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 1 Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse ning osalise või puuduva töövõime tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 2 Töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju hüvitatakse ühe kalendripäeva keskmisest tulust lähtuvalt Ühe kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse kindlustatu töövõimetuslehel töö või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi kuue kuu kalendripäevade arvuga Perioodi kuue kuu kalendripäevade arvust arvatakse maha päevade arv millal kindlustatu oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest vabastatud töövõimetuslehe alusel RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 3 Hüvitis arvutatakse vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust järgmistele isikutele 1 töö või teenistuslepingu alusel töötajale 2 avaliku teenistuse seaduse s 2 nimetatud isikule RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele 4 tööettevõtu käsundus või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel töötavale füüsilisele isikule 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kuna tema töö või teenistussuhe oli peatatud arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust mida ta sai viimase kuu eest enne töö või teenistussuhte peatamist 5 Füüsilisest isikust ettevõtjale arvutatakse hüvitis vägivallakuriteole eelnenud kalendriaastal 1 jaanuar kuni 31 detsember saadud puhastulust 6 Kui ühe kalendripäeva tulu oli väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatis võrdub ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatisega 7 Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale või töötule isikule makstakse hüvitist ainult osalise või puuduva töövõime korral Hüvitise arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära 30 ga jagamisel saadud ühe kalendripäeva keskmine tulu RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 12 Ohvri ravikulud 1 Ohvri ravikulud on tema ravimise ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervislikule seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud 2 Ohvri ravikulude hulka loetakse ka järgmiste teenuste kasutamiseks tehtud kulutused 1 psühholoogiline nõustamine kuni 10 seanssi 2 psühhoteraapia kuni 15 seanssi 3 Ohvri ravikulud hüvitatakse isikule kes on neid kulusid kandnud 13 Matusekulud Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 448 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 14 Ohvri surmast tulenev kahju Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist käesoleva seaduse 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt 1 ühele ülalpeetavale 75 protsenti 2 kahele ülalpeetavale 85 protsenti 3 kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100 protsenti 2 jagu Hüvitamise kord 15 Hüvitise piirmäär Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 9590 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 16 Hüvitise maksmist välistavad asjaolud 1 Hüvitist ei maksta kui ohver 1 on kuriteo toimepanemise või kahju tekkimise esile kutsunud või seda soodustanud oma tahtliku või kergemeelse käitumisega 2 ei ole 15 päeva jooksul kuriteost teatanud kuigi oleks olnud võimeline seda tegema ja politsei ei ole ka muul viisil sellest teada saanud 3 on süüdi mõistetud vägivallakuriteo toimepanemise eest või karistusseadustiku 255 lõike 1 või 256 lõike 1 alusel ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud 4 hüvitise maksmine on ebaõiglane või põhjendamatu muudel põhjustel 2 Ülalpeetavale ei maksta hüvitist ka siis kui tema käitumises esinesid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 nimetatud asjaolud 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaoludest olenemata võib maksta hüvitist ülalpeetavale kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri 4 Hüvitise maksmisest võib keelduda kui hüvitise taotleja on keeldunud tegemast õiguskaitseorganitega koostööd kuriteo asjaolude selgitamiseks kurjategija kindlakstegemiseks ja tabamiseks ning kahjude tõendamiseks 17 Kahju hüvitamise viis 1 Töövõimetusest töövõime vähenemisest ja ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral makstakse kuni hüvitise määramise otsuse tegemiseni saamata jäänud summad välja korraga ja hüvitise määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates perioodiliste maksetena RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 1 kuni ohvri töövõime taastumiseni ümberõppe teel uue eriala omandamiseni või surmani 2 kuni ülalpeetav vastab hüvitise saamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse 20 lõikes 3 või 5 ettenähtud tingimustele 2 Perioodiliselt makstava hüvitise korral tehakse makseid igakuiselt kui hüvitise määramise otsuses ei nähta ette teisiti 3 Üldjuhul määratakse ülalpeetavatele ühine hüvitis Ülalpeetava kirjaliku taotluse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada 4 Ohvri ravi ja matusekulud hüvitatakse ühekordse maksena 5 Hüvitise taotleja põhjendatud taotluse alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksta osadena või kogu summa korraga 6 Käesoleva seaduse 12 lõikes 2 nimetatud teenuste kulud võib hüvitada Sotsiaalkindlustusameti otsusel hüvitise taotlejale teenust osutanud asutusele RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 3 jagu Hüvitise määramine 18 Hüvitise määramine Hüvitise maksmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 19 Hüvitise taotlemine 1 Hüvitistaotlus edaspidi taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile kolme aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast arvates välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 2 Hilisem taotlus vaadatakse läbi kui 1 ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui üks aasta pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud kolme aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast arvates 2 hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle ühe aasta ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ning taotlus on esitatud kolme aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist 3 hüvitise taotlemise aluseks on alaealise vastu toimepandud seksuaalkuritegu ja taotlus on esitatud kolme aasta jooksul pärast ohvri täisealiseks saamist kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema täisealiseks saamist RT I 18 04 2013 2 jõust 28 04 2013 3 Taotluses peavad olema hüvitise taotleja andmed ning andmed kuriteo ja tekitatud kahju kohta ja kahju muudest allikatest hüvitamise kohta 4 Hüvitise taotlemise vormi ja vajalike dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 Hüvitise taotlemiseks vajalike eeluurimisasutuse poolt esitatavate andmete dokumendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Taotletava hüvitise suuruse näitab oma taotluses hüvitise taotleja meditsiinidokumentide sissetulekut tõendavate dokumentide ning vägivallakuriteoga tekitatud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel samuti seoses sama kahjuga muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavate dokumentide alusel mis lisatakse taotlusele Sotsiaalkindlustusametil on õigus hüvitise taotleja esitatud andmeid kontrollida RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 7 Sotsiaalkindlustusametil on õigus saata ohver täiendavale arstlikule läbivaatusele mille kulud arvatakse hüvitise maksmisel ravikulude hulka RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 20 Taotluse läbivaatamine 1 Sotsiaalkindlustusamet vaatab esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse hüvitise määramise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul taotluse ja sellele lisatud dokumentide saabumisest RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 2 Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi teatab sotsiaalkindlustusamet hüvitise taotlejale posti teel või elektrooniliselt missugused puudused esinesid määrab kolmekuulise tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitab et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib Sotsiaalkindlustusamet teha otsuse olemasolevate andmete alusel RT I 2007 13 69 jõust 15 03 2007 21 Otsustamise edasilükkamine 1 Sotsiaalkindlustusamet võib hüvitise määramise otsustamise edasi lükata kuni otsuse tegemiseni maa või linnakohtus kui RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 1 hüvitise taotleja õigus saada hüvitist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult on ebaselge või 2 on ilmne et kuriteoga tekitatud kahju eest vastutav isik on nõus ja võimeline hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 2 Kui hüvitise taotleja õigus saada sama kahjuga seoses hüvitist muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult või kui selle hüvitise suurus on ebaselge või vaieldav võib hüvitise maksmise otsustamise edasi lükata ajani mil nimetatud õigus või hüvitise suurus on lõplikult kindlaks tehtud 3 Otsustamise edasilükkamise teeb Sotsiaalkindlustusamet hüvitise taotlejale viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Kui hüvitise maksmise otsustamine on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel edasi lükatud otsustab Sotsiaalkindlustusamet hüvitise määramise või sellest keeldumise 10 päeva jooksul arvates päevast mil ta on saanud teada otsuse edasilükkamist tinginud asjaolu äralangemisest RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 22 Avansina makstav hüvitis 1 Kui hüvitise maksmise otsustamine lükatakse käesoleva seaduse 21 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud juhtudel edasi on Sotsiaalkindlustusametil õigus maksta hüvitise taotleja avalduse alusel avanssi kui hüvitise taotleja õigus saada hüvitist on ilmne ja ta on majanduslikult raskes olukorras RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 2 Avanss ei või olla suurem kui 640 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Kui avanss on määratud hüvitisest suurem nõutakse enammakstu tagasi vastavalt käesoleva seaduse s 27 sätestatule 4 Hüvitise määramisest keeldumise korral võib avansi tagasi nõuda üksnes siis kui maksmine on tingitud hüvitise taotleja kuritarvitusest 23 Otsuse teatavakstegemine Sotsiaalkindlustusameti otsus hüvitise määramise või sellest keeldumise kohta tehakse hüvitise taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007 24 Otsuse vaidlustamine 1 Kui hüvitise taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 2 Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis RT I 06 12 2012 1 jõust 01 01 2013 25 Andmete registrisse kandmine 1 Andmed ohvrile hüvitiste määramise ja maksmise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 2 Ohvrite isikuandmeid ja andmeid ohvrile hüvitise määramise ja maksmise kohta töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega 26 Hüvitise suuruse muutmine ja hüvitise maksmise lõpetamine 1 Asjaolust mis tingib hüvitise suuruse vähendamise või hüvitise maksmise lõpetamise on hüvitise saaja kohustatud Sotsiaalkindlustusametile teatama 15 päeva jooksul taolise asjaolu tekkimisest arvates Esitatud teade vaadatakse läbi 10 päeva jooksul selle saabumisest RT I 2006 60 445 jõust 01 01 2007

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=59568&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    sealhulgas paber ja kartongpakendid 15 01 01 plastpakendid 15 01 02 puitpakendid 15 01 03 metallpakendid 15 01 04 komposiitpakendid 15 01 05 klaaspakendid 15 01 07 tekstiilpakendid 15 01 09 ja muud jäätmeseaduse s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid 9 puit 20 01 38 10 tekstiil 20 01 10 20 01 11 11 suurjäätmed 20 03 07 12 probleemtoodete jäätmed 20 01 21 20 01 23 20 01 34 20 01 35 20 01 36 13 käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga tähistatud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10 RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 3 Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses tööstuses ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta mis vastavad Jäätmeseaduse s 7 toodud olmejäätmete mõistele 4 Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20 ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega 5 Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 4 Olmejäätmete tekkekohas sortimise ja liigiti kogumise korraldamine 1 Olmejäätmete tekkekohas sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas Jäätmeseaduse s 31 ja Pakendiseaduse 15 lõikes 1 sätestatuga 1 1 Lõikes 1 nimetatud korraldus võib hõlmata järgmisi sortimis ja kogumisviise kas ühekaupa või kompleksselt 1 tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga vastavalt jäätmeseaduse 66 lõikele 2 2 tekkekohas sorditud ja liigiti kogutud jäätmete kokku korjamine jäätmejaamades avalikes jäätmete kokkukandepunktides või eri jäätmeliikide jaoks ettenähtud mahutites 3 tekkekohas sorditud ja liigiti kogutud jäätmete regulaarne kokku korjamine tekkekohtade läheduses eri jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks ettenähtud veokitega nn kogumisringid RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 1 2 Vastavalt jäätmeseaduse 31 lõikele 3 peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt käesoleva määruse 3 lõike 2 punktides 1 6 nimetatud jäätmete ning punktis 8 nimetatud ja jäätmekoodidega 15 01 01 15 01 02 15 01 04 ning 15 01 07 määratud pakendijäätmete liigiti kogumise RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 2 Käesoleva määruse 3 lõikes 2 nimetatud jäätmeliikide sortimise ja liigiti kogumise tähtajad jäätmeliikide kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale kooskõlas jäätmeseaduse 42 lõike 2 punktis 2 ja 71 lõike 2 punktis 11 sätestatuga RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 3 Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse 10 1 mõistes tootjate ühendustega jäätmeseaduse 23 lõike 3 mõistes ning teiste jäätmekäitlejatega kes koguvad või taaskasutavad määruse 3 lõikes 2 loetletud jäätmeid RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud korraldus peab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagama 2020 a 1 jaanuariks jäätmeseaduse 136 3 lõikes 1 nimetatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise RT I 29 04 2015 1 jõust 02 05 2015 4 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=80387&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    sagedusi võimalikke katsetusi või mõõdistusi 2 ehitamise puudustest teavitamise ja nende kõrvaldamise protseduure 2 Omanikujärelevalve tegija on kohustatud ülesannete täitmisel kontrollima 1 enne ehitamise alustamist ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti vastavust ehitusloa saamise aluseks olnud ehitusprojektile või ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektile kui ehitusteatisega koos tuli ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt 2 ehitusprojekti nõuetele vastavust mille käigus tehakse kindlaks ehitusprojekti terviklikkus ning kas ehitusprojekti järgi on võimalik ehitise nõuetekohasust hinnata ja ehitist ehitada 3 kas omanik on esitanud pädevale asutusele ehitamise alustamise teatise 4 ehitamise ajal ehitamise nõuetele vastavust 5 ehitatava ehitise või selle osa ehitusprojektile ning ehitaja ja omaniku vahelises lepingus kokkulepitud tingimustele ja kvaliteedile vastavust sealhulgas hoolikalt kontrollima veatundlikku ehitise osa mille ebaõige teostus võib põhjustada ohtu suurendada energiatarvet muuta oluliselt akustikat või vähendada ehitise eluiga 6 ehitisse püsivalt paigaldatava ehitustoote ja materjali ning seadme dokumentatsiooni nõuetekohasust ning esitatud dokumentide alusel ehitustoote ja materjali ning seadme nõuetekohasust ja ehitusprojektile vastavust Juhul kui ehitusprojektis on tooted või seadmed konkreetselt määramata või puuduvad neile nõuded nõuab omanikujärelevalve tegija ehitajalt kasutuskohasuse nõuetele vastavuse tõendamist ja ehitusprojekti koostajaga kooskõlastamist 7 ehitusdokumentide nõuetekohast ja õigeaegset koostamist ja nõuda nende esitamist täiendamist või parandamist 8 ehitatava ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoidu ümbruskonna ohutust sealhulgas ohutust kolmandatele isikutele 9 ehitamise ehitise ning selle asukoha maaüksuse keskkonnaohutust 10 kaetava töö vastavust ehitusprojektile ja kaetava töö kohta koostatud dokumentatsiooni nõuetekohasust 11 ettekirjutuse täitmist 12 ehitise geodeetilise mahamärkimise akti olemasolu 13 ehitamise kvaliteeti ja vastavust ehituslepingule 3 Omanikujärelevalve tegija on kohustatud ülesannete täitmisel hindama 1 reaalsete geotehniliste või vundeerimistingimuste vastavust ehitusprojekti koostamise aluseks olnud pinnaseandmetele või ehitusuuringu andmetele 2 ehitise geodeetilist mahamärkimist 3 esitatud teostusjooniste vastavust nõuetele tegelikkusele ja ehitusprojektile 4 ehitise valmidusastet ning osalema ehitise või selle osa üleandmisel 4 Omanikujärelevalve tegija teeb ettepanekuid täiendavate mõõtmiste katsetuste ja ekspertiiside tegemiseks ning teostab nende järelevalvet eelkõige hindamaks ehitamise kvaliteeti või ehitise nõuetekohasust 5 Tee ehitamisel on omanikujärelevalve tegija lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 4 sätestatule kohustatud 1 kontrollima kasutatava pinnase vastavust tee ehitusprojektile ja kvaliteedinõuetele ning võtma täiendava pinnase ja ehitustoote kontrollproovi kui on tekkinud kahtlus pinnase või ehitustoote nõuetekohasuses või laboratoorse katse tulemuse õigsuses seejuures teavitades ehitajat piisavalt ette kontrollproovi võtmise ajast ja kohast 2 kontrollima nõutud laboratoorse katseprotokolli olemasolu sealhulgas selle koostamist ja esitamist kokkulepitud või õigusaktides sätestatud tähtaegadel Samuti kontrollima ja andma kirjaliku hinnangu omanikule laborikatse või mõõtmise kõrvalekalde lubatavuse kohta 3 kontrollima kasutatud ehitustoote või materjali mahu vastavust tee ehitusprojektile 4 asjakohasel juhul korraldama või teostama enne kaetava töö vastuvõtmist kontrollmõõtmise 5 kontrollima visuaalselt liikluskorralduse ja liikluskorraldusvahendi paigaldamise nõuetekohasust ja vastavust tee ehitusprojektile 6 kontrollima tee hooldus ja kasutusjuhendi olemasolu ja vastavust nõuetele 6 Omanikujärelevalve tegija ülesandeks ei ole ehitusprojektis esitatud arhitektuurilise või tehnilise lahenduse sobilikkuse hindamine kuid omanikujärelevalve tegijal on õigus teha ettepanekuid ehitusprojektis esitatud lahenduste muutmiseks 5 Teavitamine 1 Omanikujärelevalve tegija on kohustatud teada saamisest sobival viisil viivitamata teavitama omanikku ja ehitajat vähemalt järgmisest asjaolust 1 ehitusprojekt ei vasta ehitusseadustikus sätestatud nõudele eelkõige ehitusseadustiku 13 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud ehitusprojektile esitatavate nõuetele 2 ehitamise aluseks olev ehitusprojekt ei vasta

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=141283&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    30 lõikes 4 sätestatud erisusi RT I 18 11 2014 1 jõust 01 12 2014 2 Sisendkäibemaksu korrigeerimist tehakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste puhul mis suurendavad põhivara soetusmaksumust 3 Sisendkäibemaksu korrigeeritakse põhivara ning selle tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul igal kalendriaastal 1 5 ulatuses sisendkäibemaksu summast 4 Põhivara või põhivara tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemik päevast millal põhivara või põhivara tarbeks soetatud kaup või saadud teenus võetakse kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele kuni jooksva kalendriaasta lõpuni RTL 2009 5 61 jõust 18 01 2009 5 Põhivara mida maksukohustuslane on kasutanud ettevõtluses vähem kui viie kalendriaasta jooksul võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul 6 Kui maksukohustuslane põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu maha ei arvanud või arvas maha osaliselt ja võõrandab põhivara käibemaksuga enne viie kalendriaasta täitumist selle soetamise päevast arvestatakse võõrandamise kuul sisendkäibemaksu korrigeerimisel põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist järelejäänud perioodil sealhulgas ka põhivara võõrandamise aastal täielikult maksustatava käibe tarbeks kasutamisena 7 Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei rakendata juhul kui võõrandatava kauba maksustatav väärtus on väiksem kui 1 2 vara soetusmaksumusest Nimetatud juhul ei võeta sisendkäibemaksu korrigeerimisel järelejäänud perioodi arvesse 8 Kui maksukohustuslane arvas kinnisasja päraldisena käsitatava põhivara sisendkäibemaksu maha osaliselt või täielikult ning võõrandab selle kinnisasja koos päraldisega maksuvabalt enne viie kalendriaasta täitumist selle soetamise päevast arvestatakse sisendkäibemaksu korrigeerimisel päraldiste kasutamist järelejäänud perioodil maksuvaba käibe tarbeks kasutamisena 9 Kui põhivara võõrandatakse Käibemaksuseaduse 4 lõike 2 punkti 1 alusel ei korrigeerita põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse osas sisendkäibemaksu selle põhivara võõrandamise kuul 10 Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on Käibemaksuseaduse 30 lõike 7 alusel korrigeeritud siis korrigeerimise perioodi viienda kalendriaasta lõpus või selle sõiduauto võõrandamise kuul välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul korrigeeritakse sõiduauto sisendkäibemaksu arvestades kogu korrigeerimise perioodi lähtudes sõiduauto maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on Käibemaksuseaduse 30 lõike 7 alusel korrigeeritud siis sellisel juhul ei pea maksukohustuslane sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerima igal kalendriaastal enne korrigeerimise perioodi lõppu või selle sõiduauto võõrandamise kuud RT I 18 11 2014 1 jõust 01 12 2014 3 Kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimine 1 Kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul lähtudes kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal Kui kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelik osatähtsus kalendriaastal ei erine selle kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositud osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal siis sellel kalendriaastal sisendkäibemaksu ei korrigeerita 2 Sisendkäibemaksu korrigeerimist tehakse ainult nende kinnisasja tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste puhul mis tõstavad kinnisasja raamatupidamislikku väärtust 3 Sisendkäibemaksu korrigeeritakse kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse puhul igal kalendriaastal 1 10 ulatuses sisendkäibemaksu summast 4 Kinnisasja või kinnisasja tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemik päevast millal kinnisasi või kinnisasja tarbeks soetatud kaup või saadud teenus võetakse kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele kuni jooksva kalendriaasta lõpuni RTL 2009 5 61 jõust 18 01 2009 5 Kinnisasja mida maksukohustuslane on kasutanud ettevõtluses vähem kui

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61790&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Eesti Vabariigi ühinemisest 1968 aasta Tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga Ülemnõukogu 18 12 1991 otsus jõustumiskuupäev 18 12 1991 redaktsioon 18 12 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi ühinemisest 1968 aasta Tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab 1 Ühineda 1968 aasta Tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga 2 Eesti Vabariigi Valitsusel valmistada ette avaldus käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud lepinguga ühinemise kohta esitada see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele allakirjutamiseks ning

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5980&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    on sõnad ühistu ja kooperatiiv sünonüümid kusjuures antud organisatsioonide nimetustes võib kasutada organisatsiooni liiki väljendava sõnana nii sõna ühistu kui ka kooperatiiv EV RK s 15 12 93 nr 278 jõust 07 01 94 RT I 1994 3 14 2 Enne ühistuseaduse jõustumist registreeritud kooperatiividel ja ühistutel viia oma põhikirjad 1993 aasta 1 detsembriks vastavusse nimetatud seadusega Selle tähtaja möödumisel kehtivad varasemad põhikirjad vaid osas milles nad ei ole vastuolus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7325&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    otsus jõustumiskuupäev 27 08 1992 redaktsioon 27 08 1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta 11 punkti 4 alapunkti kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab 1 Selgitada et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991 aasta 20 juuni otsuse Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta 11 punkti 4 alapunkti järgi oli lubatud erastada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990 aasta 13 detsembri otsuse Eesti Vabariigi seaduse Riiklike teenindus kaubandus ja toitlustusettevõtete erastamise kohta kehtestamisest ja rakendamisest 2 punktis sätestatud vara kui erastatavate ettevõtete nimekiri oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kinnitatud enne 1991 aasta 20 juunit 2 Muuta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta RT 1991 nr 21 art 258 1991 nr 31 art 378 1991 nr 36 art 443 11 punkti 4 alapunkti sõnastus järgmiselt 4 vara erastamisele Eesti Vabariigi 1990 aasta 13 detsembri seaduses Riiklike teenindus kaubandus ja toitlustusettevõtete erastamise kohta ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990 aasta 13 detsembri otsuses Eesti Vabariigi seaduse Riiklike teenindus kaubandus ja toitlustusettevõtete erastamise kohta kehtestamisest ja rakendamisest sätestatud korras Viimatinimetatud otsuse 2 punktis nimetatud ettevõtete vara erastamine on lubatud tingimusel et erastamisele kuuluvate ettevõtete nimekiri on sama otsuse 3 punktis sätestatud korras kinnitatud enne 1991 aasta 20 juunit 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7326&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive