archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril 3 Elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta E maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt 4 Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokument toimetatakse kätte ka posti teel kui 1 dokumendi adressaat seda soovib 2 dokumenti ei ole avatud e maksuametis viie tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates 3 maksuhaldur ei ole saanud dokumendi adressaadilt dokumendi kättesaamise kohta kinnitust viie tööpäeva jooksul dokumendi elektronposti aadressil saatmisest arvates RT I 07 06 2013 1 jõust 01 07 2013 55 Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest RT I 10 12 2010 4 jõust 01 01 2011 5 peatükk MAKSUKOHUSTUSLASE KAASAAITAMISKOHUSTUS MAKSUMENETLUSES 56 Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus 1 Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust 2 Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta annab seletusi esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit 3 Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel 57 Raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus 1 Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras 2 Maksuseaduses võib sätestada juhud mil 1 maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta edaspidi maksuarvestus 2 raamatupidamisarvestust peab korraldama maksukohustuslane kellel ei ole selleks raamatupidamise seadusest tulenevat kohustust 3 Raamatupidamis ja maksuarvestust tuleb korraldada nii et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest sealhulgas tuludest kuludest varast ja kohustustest 4 Kui raamatupidamis ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite sümbolite ja märksõnade tähenduste loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi 5 Maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil mis ei võimalda nende esialgse sisu samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist 6 Arvestust võib pidada elektrooniliselt kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sealhulgas raamatupidamisregistrite säilimine käesoleva seaduse s 58 sätestatud tähtaja jooksul Elektrooniliste dokumentide konvertimise ja muutmise korral tuleb tagada esialgsete andmete loetavus Elektroonilist arvestust pidav maksukohustuslane on maksuhalduri nõudmisel kohustatud mõistliku aja jooksul esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt Dokumendid peavad olema loetavad Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks kogu s 58 sätestatud tähtaja jooksul 6 1 Elektroonilisel kujul säilitatavate dokumentide loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks teisendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 10 12 2010 4 jõust 01 01 2011 7 Kui maksukohustuslane on kohustatud välisriigis toimuva majandustegevuse tõttu pidama raamatupidamis või maksuarvestust välisriigi õigusaktidega sätestatud korras ning välisriigis toimuva majandustegevuse tulemusel tekib maksukohustus Eestis ja raamatupidamisarvestust või muud arvestust on peetud vastava riigi õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt võetakse selle tulemusi maksustamisel arvesse 8 Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded laienevad ka maksukohustuslasele kes ei ole seaduse alusel kohustatud raamatupidamis või maksuarvestust pidama kuid peab seda vabatahtlikult RT I 2005 25 193 jõust 01 07 2005 58 Dokumentide säilitamise kohustus Kui seadus ei sätesta teist tähtaega on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1 jaanuarist arvates 6 peatükk TÕENDID 59 Tõendite kogumine 1 Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed sealhulgas maksukohustuslaselt kolmandalt isikult riigi valla või linnaasutuselt saadud teave dokumendid asjad vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus Maksuhaldur otsustab lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda 2 Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente samuti teha kaupade materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi Kontroll jaguneb 1 üksikjuhtumite kontrolliks d 60 72 2 üldkontrolliks ehk revisjoniks d 73 81 3 Maksuhaldur kasutab maksusumma määramise maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil kõiki tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaubandusega rahvusvaheliste postisaadetistega ja ühest liikmesriigist teise siirduvate isikutega seoses maksusumma määramise maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil kasutab maksuhaldur kõiki tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi juhul kui tal on alust arvata et maksuseadust ei täideta RT I 13 12 2011 1 jõust 01 01 2012 60 Teabe nõudmine maksukohustuslaselt 1 Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse 2 Isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega mis asjus isik välja kutsutakse Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel 3 Kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole 4 Suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi selgitamise kohta tehakse protokolli märge 5 Riiklike maksude maksuhaldurile elektrooniliselt esitatav dokument peab vastama käesoleva seaduse 45 1 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele Kui dokument esitatakse elektrooniliselt on maksuhalduril õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil esitamist RT I 07 06 2013 1 jõust 01 07 2013 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt le 50 61 Teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt 1 Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt sealhulgas krediidiasutustelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama välja arvatud juhul kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse 2 Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole välja arvatud juhul kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu või asukoha kohta maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul RT I 2007 23 121 jõust 01 07 2007 3 Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse s 50 sätestatule RT I 13 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Suulised ütlused protokollitakse vastavalt käesoleva seaduse 60 lõikes 4 sätestatule 62 Asjade ja dokumentide esitamine 1 Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse 61 lõikes 2 sätestatud piirang 2 Maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks Raha näidatakse ette selle asukohas 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides välja arvatud juhul kui 1 asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või 2 maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või 3 dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi 4 maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustuse kohta antakse kirjalik korraldus 1 kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule või 2 kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks maksuhalduri ametiruumidesse või 3 kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või 4 muudel juhtudel kui maksuhaldur peab seda vajalikuks 5 Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse s 50 sätestatule 6 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud korralduse andmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 61 lõikes 3 sätestatut Käesoleva paragrahvi alusel maksuhaldurile dokumentide elektrooniliselt esitamisele laieneb käesoleva seaduse 60 lõikes 5 sätestatu RT I 2005 25 193 jõust 01 07 2005 63 Teabe nõudmine riigi valla ja linnaasutustelt ning riigi andmekogu vastutavalt ja volitatud töötlejalt 1 Maksuhalduril on õigus nõuda riigi valla või linnaasutuselt maksumenetluses tähendust omavat teavet sealhulgas dokumentide esitamist ning asjade ettenäitamist Eelnimetatud asutused on kohustatud maksuhalduri taotluse täitma välja arvatud juhul kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda 2 Riiklike maksude maksuhalduril on õigus saada tasuta riigi andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt taotluses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid tehinguid sooritanud isikute identifitseerimist võimaldavaid andmeid ees ja perekonnanime või ärinime isiku või registrikoodi isikukoodi puudumisel sünnikuupäeva kuud ja aastat ning nende poolt sooritatud tehingute andmeid 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused on kohustatud maksuhaldurile teatama asjaoludest mis teevad teabe asjade või dokumentide esitamise nõude täitmise võimatuks või mille tõttu on vaja taotluse täitmise tähtaega pikendada Tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse le 50 4 Riigi valla ja linnaasutus on kohustatud esitama maksuhaldurile deklaratsioonid ja muud dokumendid elektrooniliselt Valdkonna eest vastutav minister kehtestab riigi valla ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekirja RT I 2008 60 331 jõust 01 01 2009 64 Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus 1 Käesoleva seaduse de 60 63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda 1 advokaadil asjaolude kohta mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega 2 arstil notaril patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta 3 riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta 4 audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule 5 maksukohustuslase abikaasal otsejoones sugulasel õel või vennal õe või venna alanejal sugulasel abikaasa otsejoones sugulasel abikaasa õel või vennal välja arvatud juhul kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega 6 isikul küsimustes millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist 7 kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti telegraafi telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 2 Tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolude suhtes on teabe andmisest keeldumise õigus ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 nimetatud isikuid nende ameti ja kutsetegevuses abistavatel isikutel 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikutelt ütluste dokumentide või asitõendite esitamise või ettenäitamise nõudmise korral tuleb neid kirjalikult või suuliselt teavitada õigusest kohustuse täitmisest keelduda Suulise teavitamise kohta võetakse isikult allkiri 65 Dokumentidest ärakirjade tegemine dokumentide ja asjade äravõtmine 1 Maksuhaldur võib teha talle menetlusosalise poolt esitatud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid ning nende õigsust ametlikult kinnitada Ametlik kinnitamine toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule 2 Maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta kui 1 neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või 2 see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või 3 dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele 3 Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll kuhu märgitakse dokumentide nimetused ja arv toimikute äravõtmise korral ka lehekülgede arv Asjade äravõtmise kohta koostatakse protokoll kuhu märgitakse äravõetud asjade tunnused ja arv Protokolli allkirjastavad protokolli koostaja ning toimingus osalenud isikud Kui menetlusosaline keeldub protokollile alla kirjutamast tehakse protokolli selle kohta märge Protokoll koostatakse kahes eksemplaris millest üks antakse menetlusosalisele kellelt asjad või dokumendid ära võeti 4 Dokumente ei võeta ära käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud Ärakirjade ja väljavõtete õigsust kinnitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning kinnitusmärke juurde võetakse menetlusosalise allkiri Kui kinnitatud ärakirjade või väljavõtete maht on suur koostatakse protokoll kuhu märgitakse dokumentide loetelu millest tehti ärakirju või väljavõtteid Protokolli allkirjastavad maksuhalduri ametnik ja menetlusosaline 66 Kulude hüvitamine kolmandale isikule 1 Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk Ärakirjade või väljavõtete tegemise eest tasub maksuhaldur talle esitatud arve alusel kuni 0 20 eurot iga paberilehekülje eest alates 21 leheküljest RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud summa maksukohustuslaselt kui maksukohustuslane 1 ei täitnud maksuhalduri korraldust milles nõuti sellessamas asjas teabe asjade või dokumentide esitamist või 2 ei olnud kättesaadav oma elu või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil või 3 hoidis menetlusest kõrvale või 4 takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist 3 Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist maksukohustuslaselt kui ta pöördus kolmanda isiku poole andmata maksukohustuslasele võimalust teabe esitamiseks välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 4 nimetatud juhtudel 4 Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega määrab selles tasumise tähtaja ja teeb hoiatuse et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse dele 128 132 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses ja korras 67 Sunniraha teabe asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest 1 Maksuhaldur võib käesoleva seaduse des 60 62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse 136 et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust 2 Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse dele 128 132 3 Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot teisel korral 2000 eurot Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 68 Eksperdi kaasamine 1 Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist välja arvatud juhul kui on vajalik asja kiire menetlemine 2 Käesoleva seaduse s 49 sätestatud aluste ilmnemisel on ekspert kohustatud ennast taandama Samadel alustel võib taotleda eksperdi taandamist menetlusosaline Taotlus tuleb esitada viie tööpäeva jooksul eksperdi isiku teadasaamise päevast arvates Pärast seda on taandamine lubatav ainult siis kui on tõendatud et taotluse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik Maksuhaldur otsustab taandamise viie tööpäeva jooksul taotluse või enesetaanduse esitamisest arvates 3 Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult Kui maksuhaldur peab seda vajalikuks kutsutakse ekspert menetlustoimingute juurde ning sellisel juhul võib ekspert esitada arvamuse suuliselt Suuliselt esitatud arvamus protokollitakse menetlustoimingu protokollis ja sellele võetakse eksperdi allkiri Menetlusosalisel on õigus esitada eksperdile küsimusi 4 Eksperdil on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks vajalike materjalidega ja teha ettepanekuid nende täiendamiseks Ekspert on kohustatud hoidma talle kohustuste täitmisega teatavaks saanud maksusaladust 26 Eksperdile selgitatakse maksusaladuse hoidmise kohustust ja selgitamise kohta võetakse allkiri 69 Ekspertiisiga seotud kulude hüvitamine 1 Eksperdi taotlusel hüvitatakse talle väljaspool elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud sõidu ja majutuskulud ning makstakse tasu tehtud ekspertiisi eest 2 Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kulud katab maksuhaldur 3 Menetlusosalise taotlusel ja maksuhalduri kulul tehtud ekspertiisi kulud katab isik kelle taotlusel ekspert kaasati Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse et kulude tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse dele 128 132 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses ja korras 70 Mõõturid ja tõkendid 1 Maksuhalduril on maksusumma määramise maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil õigus nõuda maksukohustuslaselt 1 mahutile hoidlale või seadmele mõõturi paigaldamist 2 mahuti hoidla seadme samuti hasartmängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari plommimist või pitseerimist 3 territooriumi või selle osa sulgemist 4 sularahaarvelduste jälgimist võimaldavate seadmete sealhulgas kassaaparaadi paigaldamist 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud mõõturi või seadme paigaldamist võib nõuda kui maksukohustuslane ei ole täitnud talle seadusega pandud vastava mõõturi või seadme paigaldamise kohustust 3 Maksuhaldur võib määrata ametniku kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil 4 Mõõturi või sularahaarvelduste jälgimist võimaldava seadme paigaldamise selle kasutamise kontrollimise samuti tõkendi kohaldamise korraldus vormistatakse kirjalikult 5 Tõkend kõrvaldatakse hiljemalt tõkendi kohaldamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval tööpäeval 6 Maksuhaldur on kohustatud hüvitama otsese kahju mis tekkis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel kui seejuures ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui tõkendit ei kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul 71 Asendustäitmine 1 Maksuhaldur võib käesoleva seaduse s 70 nimetatud kohustuse täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse 136 et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist Isikule tehakse hoiatuses teatavaks ka asendustäitmise kulude arvatav suurus ning viidatakse sätetele mille alusel nõutakse sisse asendustäitmise kulud 2 Kui maksukohustuslane ei ole määratud tähtaja jooksul täitnud käesoleva seaduse 70 lõikes 1 sätestatud kohustust või kui see on vajalik õigusrikkumise tõkestamiseks sooritab maksuhaldur ise vajaliku toimingu või kasutab selleks kolmanda isiku või riigi valla või linnaasutuse abi Toimingu kulud katab kohustuse täitmata jätnud isik kui talle oli kätte toimetatud sellekohane kirjalik hoiatus Maksuhaldur esitab isikule kulude tasumise nõude korraldusega määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse et kulude tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse dele 128 132 3 Isiku nõudmisel kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse esitab asendustäitmist läbiviiv ametiisik ametitõendi ja täitekorralduse Kolmas isik esitab asendustäitmise läbiviimiseks talle maksuhalduri poolt antud täitekorralduse 4 Asendustäitmist läbiviiv isik või asutus koostab toimingu kohta kirjaliku protokolli 72 Vaatlus ja muud menetlustoimingud 1 Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile ehitistesse ja ruumidesse kus toimub maksukohustuslase majandus või kutsetegevus Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt ka juhul kui neis toimub isiku majandus või kutsetegevus 2 Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara sealhulgas kinnisasju ehitisi laevu sõidukeid ja muud vallasvara kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja elu või asukohta kindlaks teha Vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist RT I 10 12 2010 4 jõust 01 01 2011 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaatlus viiakse läbi ettevõtte tööajal või üldisel tööajal Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitakse 5 Vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus 1 kaasata spetsialiste ja eksperte 2 teha käesoleva seaduse s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju 3 fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju 4 teha kaupade materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme 5 võtta ära dokumente ja asju vastavalt käesoleva seaduse s 65 sätestatule 6 nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses Ütlused protokollitakse käesoleva seaduse 60 lõikes 4 sätestatud korras RT I 2007 23 121 jõust 01 07 2007 6 Maksuhalduri ametnikul on õigus võtta mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks sõidukite kütusepaakidest ja mujalt kütusesüsteemist proove Toimingu tulemused protokollitakse 7 Maksuhalduril on õigus kaasata spetsialiste vaatlusesse ja muudesse menetlustoimingutesse kui nende läbiviimiseks on vaja eriteadmistega isiku abi Spetsialisti osavõtu kohta tehakse märge menetlustoimingu protokolli Spetsialistile laieneb käesoleva seaduse 68 lõikes 4 sätestatu 72 1 Isikusamasuse tuvastamine 1 Maksuhaldur võib isiku teadmisel tema kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada tema isikusamasuse korrakaitseseaduse tähenduses 2 Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi 3 Maksuhalduri ametnik võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma 4 Maksuhalduri ametnik võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust 5 Isikusamasuse tuvastamisel on maksuhalduri ametnikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamisel õigus kasutada füüsilist jõudu kui see muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik 6 Enne vahetu sunni kohaldamist on maksuhalduri ametnik kohustatud hoiatama isikut kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada 7 Vahetu sunni kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse s 18 sätestatud alustel ja korras Protokollis märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik kelle suhtes vahetut sundi kohaldati 8 Isikule kelle suhtes vahetut sundi kohaldati antakse tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri RT I 16 04 2014 2 jõust 01 07 2014 7 peatükk REVISJON 73 Revisjoni eesmärk ja ulatus 1 Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud 2 Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega 3 Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud asjaolusid kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt maksu kinni pidama 4 Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja 5 Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata tollideklaratsiooni aktsepteerimisele vahetult järgnevale maksude tasumise õigsuse kontrollimisele RT I 2003 71 472 jõust 01 01 2004 74 Pädevus 1 Revisjoni viib läbi konkreetse maksuasja menetlemiseks pädev maksuhaldur 2 Kehtetu RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 3 Kehtetu RT I 2003 88 591 jõust 01 01 2004 4 Kehtetu RT I 13 12 2011 1 jõust 01 01 2012 75 Revisjonist etteteatamine 1 Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse 73 lõige 2 korraldusega mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust Kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki siis revisjonikorraldust enne revisjoni algust kätte ei toimetata 2 Revisjoni eesmärk loetakse ohustatuks kui maksuhalduril on põhjendatud alus kahtlustada et revisjonist etteteatamise korral maksukohustuslane takistab juurdepääsu enda majandus või kutsetegevusega seotud dokumentidele või esemetele hävitab võltsib või kahjustab muul viisil dokumente või esemeid 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusse märgitakse lisaks käesoleva seaduse s 46 sätestatule kontrollitav maks maksustamisperiood ja revisjoni tähtaeg Revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega muudetakse vajaduse korral hiljem korraldusega Revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada Maksukohustuslast koormava muudatuse tegemisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 76 Revisjoni algus 1 Revisjoni alguses esitab revident ametitõendi samuti revisjonikorralduse kui seda ei ole varem kätte toimetatud 2 Revisjoni alguses fikseeritakse kirjalikult revisjoni alustamise kuupäev ja kellaaeg 3 Maksuhalduril on õigus revisjoni algus mõjuvatel põhjustel edasi lükata kui maksukohustuslane esitab selleks põhjendatud taotluse Maksuhaldur otsustab taotluse põhjendatuse 77 Revisjoni aeg ja koht 1 Revisjon viiakse läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas 2 Kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi kasutusse anda võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või maksuhalduri ametiruumides 78 Maksukohustuslase õigused ja kohustused revisjoni ajal 1 Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta 2 Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist käesoleva seaduse s 49 sätestatud alustel 3 Maksukohustuslane on kohustatud 1 tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele 2 esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi 3 võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha võtmata selle eest tasu 4 tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme RT I 2005 25 193 jõust 01 07 2005 79 Seletuste võtmine dokumentide ja asjade kontrollimine äravõtmine ja muud toimingud 1 Revidendil on õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult seletusi Kui maksukohustuslane või tema määratud isik keeldub seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale võib revident küsitleda teisi kohalviibivaid maksukohustuslase töötajaid Vajaduse korral seletused protokollitakse 2 Revidendil on õigus viia läbi vaatlusi kaasata eksperte ja spetsialiste teha kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid käesoleva seaduse 6 peatükis sätestatud toiminguid arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi Toiminguid võib sooritada suulise korralduse alusel välja arvatud käesoleva seaduse des 70 ja 71 sätestatud juhul 3 Käesoleva seaduse 72 lõike 1 alusel revisjoni käigus läbiviidavasse vaatlusesse kaasatakse maksukohustuslane või tema esindaja või töötaja Vaatluse läbiviimisele ei kohaldata 72 lõikes 3 sätestatut Spetsialisti kaasamise korral tehakse maksukohustuslasele teatavaks spetsialisti nimi ja kaasamise põhjus 4 Revidendil on õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente või asju kontrollimise käigus õigusrikkumise tunnuste avastamise korral või kokkuleppel maksukohustuslasega 80 Revisjoni lõppvestlus 1 Revisjoni lõpus viib revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse Revisjoni lõpus ei toimu vestlust käesoleva seaduse 81 lõikes 3 sätestatud juhul samuti juhul kui maksukohustuslane või tema esindaja vestlusest keeldub või kui revisjoni tulemusel ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid 2 Vestluse käigus informeeritakse maksukohustuslast revisjoni tulemustest arutatakse maksukohustuslasega eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse tal anda nende kohta seletusi Maksukohustuslase soovil selgitab revident kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust Vestluse võib ühitada revisjoniakti tutvustamisega Vestlusesse võib kaasata maksuhalduri ametnikke kes ei osalenud revisjonis samuti eksperte ja spetsialiste Vajaduse korral vestluse käigus antud seletused protokollitakse 3 Kui revisjoni käigus avastati väärteo või kuriteo tunnuseid peab maksuhaldur maksukohustuslast sellest informeerima ning selgitama et õigusrikkumise arutamine ja selleks vajalike asjaolude tuvastamine toimub eraldi menetluse käigus 81 Revisjoniakt 1 Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud Kui revisjoni kaasati ekspert või spetsialist märgitakse revisjoniakti ka nende osavõtt 2 Maksukohustuslasel või tema esindajal on õigus revisjoniaktiga tutvuda ning selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist Eriarvamuse lisamise kohta tehakse revisjoniakti lõppu märge 3 Revisjoniakti ei tutvustata ning vestlust ei peeta enne revisjoni tulemusel antava haldusakti kättetoimetamist kui tutvustamine ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses või maksu sissenõudmist 4 Kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid ei koosta revident revisjoniakti Maksukohustuslasele toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade Teade loetakse võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega 95 ning selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse des 101 103 sätestatut RT I 11 07 2014 4 jõust 01 08 2014 5 Kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid koostab revident revisjoniakti maksukohustuslase taotlusel Revisjoniakti koostamise ja sellega tutvumise taotlus tuleb esitada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne kalendripäeva jooksul maksukohustuslasele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate kättetoimetamisest arvates RT I 11 07 2014 4 jõust 01 08 2014 7 1 peatükk PÄRING SIDEETTEVÕTJALE JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ RT I 29 06 2012 2 jõust 01 01 2013 81 1 Päringu tegemine sideettevõtjale 1 Maksu ja Tolliamet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku 126 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku 126 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks 1 elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed 2 elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse 111 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik mille kohta andmete nõudmine on lubatud RT I 29 06 2012 2 jõust 01 01 2013 81 2 Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks 1 Maksu ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku 126 3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse 111 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta kui see on vajalik selleks et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu ja Tolliametisse 2 Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil RT I 29 06 2012 2 jõust 01 01 2013 81 3 Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted 1 Maksu ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel 2 Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik 3 Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu ja Tolliameti juht 4 Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine RT I 29 06 2012 2 jõust 01 01 2013 8 peatükk MAKSUDEKLARATSIOON JA MAKSU MÄÄRAMINE 1 jagu Üldsätted 82 Maksukohustuslase esitatud andmete tõenduslik jõud Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest 85 lõige 1 maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses kogub ta täiendavaid tõendeid 83 Tühiste tehingute arvestamine maksustamisel 1 Seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel 2 Tehingu või toimingu vastuolu seaduse või heade kommetega võib kaasa tuua maksukohustuse suurenemise kui nii on seadusega sätestatud 3 Tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda 4 Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid RT I 2008 60 331 jõust 01 01 2009 84 Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule 2 jagu Maksudeklaratsioon 85 Maksudeklaratsioon 1 Maksudeklaratsioon edaspidi deklaratsioon on tulu käibe aktsiisi tolli sotsiaalmaksu ja hasartmängumaksudeklaratsioon maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument mille esitamise kohustus tuleneb seadusest 2 Deklaratsioonile lisatakse dokumendid mille esitamine on ette nähtud seaduse või määrusega 3 Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks 4 Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama 86 Deklaratsioonide esitamine ja vastuvõtmine 1 Deklaratsioon saadetakse posti teel elektroonilisel andmekandjal või elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle maksuhalduri ametiruumides või muus maksuhalduri määratud kohas Maksukohustuslane võib valida deklaratsiooni esitamise viisi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti RT I 10 12 2010 4 jõust 01 01 2011 2 Seaduse või määrusega võib ette näha juhud mil deklaratsiooni vastuvõtmise kohta tuleb anda tõend või teha deklaratsioonile märge selle vastuvõtmise kohta 87 Deklaratsiooni allkirjastamine 1 Deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja Piiratud teovõimega isiku eest kirjutab deklaratsioonile alla tema seaduslik esindaja või eestkostja 2 Füüsilise isiku volitatud esindaja võib deklaratsioonile alla kirjutada tollieeskirjades sätestatud juhtudel samuti juhul kui isik ei ole võimeline haiguse või välismaal viibimise tõttu deklaratsioonile alla kirjutama Maksuhalduril on õigus nõuda volitatud esindajalt selle tõendamist et füüsiline isik ei saa ühel eelnimetatud põhjustest oma kohustusi täita Maksuhaldur võib nõuda deklaratsiooni allkirjastamist esindatava poolt pärast allkirjastamist takistavate asjaolude äralangemist 3 Kui kirjalikule deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja esitatakse maksuhaldurile ka volitust tõendav dokument kui seda ei ole varem esitatud 4 Deklaratsiooni esitamise korral elektroonilist andmesidet kasutades peab elektrooniline allkiri olema antud viisil mis võimaldab tuvastada deklaratsiooni esitanud isikut ja allkirja andmise aega Elektrooniline allkiri antakse kas digitaalallkirja seaduses sätestatud või valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse 45 1 alusel määrusega kehtestatud viisil RT I 07 06 2013 1 jõust 01 07 2013 88 Maksusumma arvutamine 1 Maksukohustuslane arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma käesoleva seaduse s 98 sätestatud tähtaja jooksul 2 Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa kohta maksuteate Maksuteade on käesoleva seaduse s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva Maksuteadet ei väljastata kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot Maksuhaldur võib väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta kui maksusumma arvutatakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuteate muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse des 101 104 sätestatut arvestades lõigetes 4 6 sätestatud erisusi 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuteadet võib maksu määramise aegumistähtaja jooksul muuta või kehtetuks tunnistada nii maksukohustuse suurendamiseks kui vähendamiseks arvestamata käesoleva seaduse des 101 104 sätestatud piiranguid 5 Maksudeklaratsioonis või maksuteates avastatud arvutusvigu võib parandada enne maksuteate vaidlustamise tähtaja saabumist samuti juhul kui vaide esitamise tähtaeg on ennistatud Eelnimetatud piirang ei kehti juhul kui maksuteadet saab muuta või kehtetuks tunnistada ka muul alusel 6 Kui maksuteadet muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks maksukohustust vähendava asjaolu tõttu väljastab maksuhaldur uue maksuteate või teeb otsuse maksuteate kehtetuks tunnistamise kohta Maksuteate muutmiseks maksukohustust suurendava asjaolu tõttu tunnistab maksuhaldur selle kehtetuks ning teeb maksuotsuse 95 89 Deklaratsiooni parandamine 1 Kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist 98 avastab et tema või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti RT I 13 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus laieneb ka maksukohustuslase õigusjärglasele või pärandvara hooldajale 3 Maksukohustuslane kes kasutab kaupu või teenuseid muul eesmärgil kui see millega seoses anti nimetatud kaupadele või teenustele maksusoodustus või maksuvabastus on kohustatud sellest maksuhaldurile viivitamata teatama ning vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule deklareerima maksusumma mis oleks tulnud tasuda kui maksusoodustust või maksuvabastust ei oleks kohaldatud RT I 2004 28 188 jõust 01 05 2004 90 Puudused deklaratsioonis 1 Kui deklaratsioon ei vasta seaduse või määrusega kehtestatud nõuetele juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajaduse korral maksukohustuslasele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 2 Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks 3 Tollideklaratsiooni puudused kõrvaldatakse tollieeskirjades sätestatud korras RT I 2004 28 188 jõust 01 05 2004 91 Sunniraha deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest 1 Kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse 136 et maksuhalduri määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha 2 Sunniraha võib rakendada ka juhul kui isikule on deklaratsiooni esitamise kohustust enne selle esitamise tähtpäeva hoiatuses meelde tuletatud samuti juhul kui maksukohustuslane ei kõrvalda maksudeklaratsioonist puudusi käesoleva seaduse 90 lõike 1 alusel määratud tähtajal ning maksuhaldur tegi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel sunniraha rakendamise kohta kirjaliku hoiatuse 3 Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha Maksuhaldur esitab isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse et sunniraha tähtajal tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse dele 128 132 4 Maksuhalduri poolt sellesama deklaratsiooni esitamiseks või selles puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel ei või esimesel korral rakendatav sunniraha ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot Maksuhalduri poolt sama deklaratsiooni või selle paranduste esitamisele sundimiseks määratud sunniraha ei või kokku ületada 3300 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 1 jagu Siduv eelotsus RT I 2007 23 121 jõust 01 01 2008 91 1 Siduv eelotsus Siduva eelotsusega edaspidi eelotsus annab Maksu ja Tolliamet maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi edaspidi käesolevas jaos toiming maksustamise kohta RT I 2007 23 121 jõust 01 01

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=46792&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    Majanduspiirkonna turul lõppkasutajale sihtotstarbekohaseks kasutamiseks kättesaadavaks tegemine RT I 15 04 2014 1 jõust 01 05 2014 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus põhjendatud taotluse korral lubada Eestis turule lasta ja kasutusele võtta üksikuid meditsiiniseadmeid mille puhul pole tehtud vastavushindamist kuid mille kasutamine on hädavajalik rahva tervise kaitse huvides 3 Eestis turule lastava levitatava ja kasutusele võetava meditsiiniseadmega kaasnev minimaalne teave mis tagab seadme ohutu ja sihtotstarbekohase kasutamise esitatakse eesti keeles ja sobivas laadis arvestades seadme potentsiaalse kasutaja teadmisi Seadmega kaasnev ülejäänud teave võib olla esitatud mõnes muus potentsiaalsele kasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keeles Meditsiiniseadme kasutusjuhendi tõlke korrektsuse tagab seadme Eestis turule laskja või levitaja RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 16 1 Piirangud meditsiiniseadme turule laskmisele Tavakasutajale mõeldud mitteelektrilisi või mitteelektroonilisi mõõtefunktsiooniga elavhõbedat sisaldavaid meditsiiniseadmeid ei tohi turule lasta RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 17 Meditsiiniseadmele esitatavad nõuded 1 Meditsiiniseade kavandatakse toodetakse pakendatakse ja märgistatakse selliselt et tema 1 sihtotstarbekohane kasutus on tagatud nende talitlusnäitajate saavutamisel mis tootja on ette näinud RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 2 õige paigaldamise ja ettenähtud tingimustes kasutamise korral ei halvene ravikvaliteet ega ohustata patsiendi tavakasutaja või kolmandate isikute elu tervist või vara 3 kasutamisest loodetav kasu patsiendi tervisele on suurem kui võimalikud seadme kasutamisega seotud ohud 2 Nõuded meditsiiniseadme kavandamisele tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega kaasnevale teabele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 15 04 2014 1 jõust 01 05 2014 18 Nõuetele mittevastava meditsiiniseadme esitlemine Meditsiiniseadet mille puhul ei ole arvestatud käesoleva seaduse s 16 nimetatud nõudeid võib esitleda näitustel ja teistel kaubanduslikel üritustel üksnes tingimusel et seade on varustatud selgelt nähtava teabega mille kohaselt sellist meditsiiniseadet ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta enne kui see on viidud kooskõlla käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud nõuetega 19 Meditsiiniseadmete liigitus 1 Tootja liigitab meditsiiniseadmeid õige vastavushindamise kohaldamiseks Liigitamise aluseks on seadme võimalik oht inimese elule ja tervisele ning meditsiiniseadme sihtotstarve RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 2 Meditsiiniseadmed välja arvatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmed ja aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed liigitatakse nelja klassi I II a II b ja III 3 In vitro diagnostikameditsiiniseadmed liigitatakse 1 patsiendile väheohtlikeks meditsiiniseadmeteks 2 patsiendile ohtlikeks meditsiiniseadmeteks 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud seadmed liigitatakse A ja B nimekirja 5 Aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid ei liigitata ning neid peetakse ohtlikeks meditsiiniseadmeteks 6 Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 15 04 2014 1 jõust 01 05 2014 7 Tootja ja teavitatud asutuse vahel liigitamise reeglite kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsustab meditsiiniseadme liigituse Terviseamet 20 Meditsiiniseadmele kliinilise hinnangu andmine 1 Käesoleva seaduse s 17 nimetatud nõuete täitmise kontrollimiseks meditsiiniseadme sihtotstarbekohase kasutamise korral ja soovimatute kõrvalmõjude väljaselgitamiseks annab tootja enne vastavushindamise tegemist meditsiiniseadmele kliinilise hinnangu 2 Kliiniline hinnang saadakse kliiniliste andmete hindamisel ja vajaduse korral asjakohaseid harmoneeritud standardeid arvesse võttes Kliiniliste andmete hindamine peab järgima kindlaksmääratud ja metoodiliselt põhjendatud menetlust mille aluseks on 1 meditsiiniseadme ohutust toimivuse näitajaid disainilahenduse omadusi ja sihtotstarvet käsitleva asjakohase teaduskirjanduse kriitiline hinnang milles on tõendatud meditsiiniseadme võrdväärsus meditsiiniseadmega mille kohta on andmed esitatud ning need tõendavad vastavust käesoleva seaduse 17 lõike 2 alusel ja teistes asjakohastes seadustes sätestatud olulistele nõuetele või 2 meditsiiniseadmele tehtud kliiniliste uuringute tulemuste kriitiline hinnang või 3 käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kliiniliste andmete kombineeritud kriitiline hinnang 3 Kliinilised andmed on meditsiiniseadme kasutamisel saadud teave meditsiiniseadme ohutuse ja toimivuse kohta Kliinilisi andmeid saadakse järgmistest allikatest 1 meditsiiniseadme kliinilised uuringud või 2 kliinilised uuringud või muud uurimistööd mis on avaldatud teaduskirjanduses sarnase seadme kohta mille puhul saab tõendada samaväärsust hinnatava meditsiiniseadmega või 3 publitseeritud või publitseerimata aruanded hinnatava meditsiiniseadme või sellele võrdväärse meditsiiniseadme kasutamise muude kliiniliste kogemuste kohta 4 Kliiniline hinnang ja selle tulemused dokumenteeritakse Need dokumendid kuuluvad meditsiiniseadme tehnilise dokumentatsiooni juurde või neile on seal viidatud 5 Meditsiiniseadme tootja täiendab meditsiiniseadme kasutusele võtmise järel kliinilist hinnangut ja asjakohast dokumentatsiooni järelkontrolli tulemusel meditsiiniseadme kasutajatelt saadud andmetega Kui meditsiiniseadme tootja ei pea järelkontrolli vajalikuks peab see olema nõuetekohaselt põhjendatud ja dokumenteeritud 6 Kui meditsiiniseadme tootja ei pea vajalikuks meditsiiniseadme vastavuse tõendamist käesoleva seaduse s 17 sätestatud nõuetele kliiniliste andmete alusel peab ta koostama põhjenduse mis tugineb riskijuhtimise tulemustele ning võtab arvesse seadme kehaga kokkupuutumise eripärasid ja meditsiiniseadme kliinilise toimivuse näitajaid Nõuetele vastavuse tõendamine ainult meditsiiniseadme toimivuse näitajate hindamise tarkvara testimise ja prekliinilise hinnanguga tuleb nõuetekohaselt põhjendada 7 Kliinilise hinnangu andmisesse kaasatud isikud tagavad andmete konfidentsiaalsuse RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 21 Meditsiiniseadme kliiniline uuring 1 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu eesmärk on teha kindlaks 1 meditsiiniseadme toimivus 2 meditsiiniseadme vastavus käesoleva seaduse s 17 sätestatud nõuetele 3 soovimatud kõrvalmõjud et hinnata nende tekitatavat ohtu võrreldes seadme kavandatud toimivusega 2 Meditsiiniseadme kliiniline uuring tuleb teha siirdatavate ja III klassi meditsiiniseadmete puhul välja arvatud juhul kui olemasolevatele kliinilistele andmetele toetumine on nõuetekohaselt põhjendatud Meditsiiniseadme kliiniline uuring võib osutuda vajalikuks sõltumata meditsiiniseadme riskiklassist 3 Meditsiiniseadme kliiniline uuring tehakse ainult juhul kui meditsiiniseadme testimine inimesel on ainus viis saada informatsiooni selle tõhususest ohutusest ja kliinilisest kasust 4 Meditsiiniseadme kliinilises uuringus kasutatav seade peab olema valmistatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt 5 Meditsiiniseadme kliiniline uuring tuleb teha uusimatel teaduslikel ja tehnilistel teadmistel põhineva asjakohase uuringuplaani alusel nii et see kas kinnitab tootja väiteid meditsiiniseadme kohta või lükkab need ümber 6 Meditsiiniseadme uuringuplaan peab vastama järgmistele nõuetele 1 uuring peab hõlmama piisaval hulgal vaatlusi järelduste teadusliku kehtivuse tagamiseks 2 uuringumenetlused peavad sobima vaatlusaluse meditsiiniseadmega 3 uuring tuleb teha meditsiiniseadme tavaliste kasutustingimustega samalaadsetes oludes 4 uurida tuleb kõiki tunnusjooni sealhulgas ohutuse ja toimivusega seotuid ning meditsiiniseadme toimet patsiendile 7 Meditsiiniseadme kliiniline uuring peab eetilisi kaalutlusi silmas pidades olema tehtud kooskõlas Maailma Arstide Liidu World Medical Association Helsingi deklaratsiooniga 8 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu andmed on konfidentsiaalsed 9 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu alguseks loetakse võimalikule uuringus osalejale uuringu toimumise kohta teabe avalikustamist või uuringuga seotud toimingute tegemist 10 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemise tingimused ja korra RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 21 1 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegija ja uuringuga seotud isikute kohustused 1 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja tagab uuringu ja selle tegemise kõigi aspektide nõuetekohasuse 2 Meditsiiniseadme kliinilist uuringut teeb meditsiiniseadme professionaalne kasutaja 3 Meditsiiniseadme kliinilist uuringut tegev professionaalne kasutaja tagab et kliiniline uuring tehakse uuringuplaanile vastavalt 4 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja tagab kliinilist uuringut tegevale professionaalsele kasutajale juurdepääsu kõigile seadet käsitlevatele tehnilistele ja kliinilistele andmetele 5 Meditsiiniseadme kliinilist uuringut tegev professionaalne kasutaja ja meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja registreerivad kõik olulised kõrvalmõjud ning teavitavad neist viivitamata kirjalikult Terviseametit ja nende Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevaid asutusi kus kliinilist uuringut tehakse 6 Meditsiiniseadme kliinilist uuringut tegev professionaalne kasutaja ja meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja teavitavad kirjalikult Terviseametit ja nende Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevaid asutusi kus kliinilist uuringut tehakse kõigist muudatustest uuringuplaanis ja uuringu tegemises 7 Meditsiiniseadme kliinilist uuringut tegev professionaalne kasutaja annab oma pädevuse piires uuringus osalejale vajalikku abi Vajaduse korral tagab uuringut tegev professionaalne kasutaja uuringus osalejale teiste pädevate tervishoiuteenuste osutajate abi kättesaadavuse 8 Meditsiiniseadme kliinilist uuringut tegev professionaalne kasutaja on kohustatud uuringus osalejat ja käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel uuringus osaleja seaduslikku esindajat teavitama meditsiiniseadme kliinilise uuringuga seotud asjaoludest sealhulgas võimalikest ohtudest ning uuringuga seotud tervisekahjustuse hüvitamise viisist ja määrast 9 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja tagab uuringus osalejate kindlustuskaitse uuringust tingitud tervisekahjustuse korral 10 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu teinud professionaalse kasutaja poolt allkirjastatud kliinilise uuringu aruanne peab sisaldama kõigi uuringu käigus kogutud andmete kriitilist hinnangut 11 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja võimaldab Terviseametile ligipääsu tema valduses olevatele meditsiiniseadme kliinilise uuringuga seotud dokumentidele sealhulgas uuringu kirjalikule aruandele mis sisaldab kliinilise uuringuga kogutud andmete kriitilist hinnangut 12 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja on kohustatud teavitama Terviseametit kliinilise uuringu lõppemisest RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 21 2 Nõusolek meditsiiniseadme kliinilises uuringus osalemiseks 1 Meditsiiniseadme kliiniliseks uuringuks on nõutav uuringus osaleja nõusolek Nõusolek antakse kirjalikult pärast seda kui osalejat on teavitatud kõigist meditsiiniseadme kliinilise uuringu asjaoludest Nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta 2 Piiratud teovõimega isiku osalemiseks meditsiiniseadme kliinilises uuringus annab piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet arvestades nõusoleku tema seaduslik esindaja Kui seadusliku esindaja otsus ilmselt kahjustab piiratud teovõimega isiku huve ei tohi uuringu tegija seda järgida Piiratud teovõimega isikut tuleb uuringu asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses 7 17 aastase alaealise uuringus osalemiseks on vaja ka alaealise enda nõusolekut 3 Isik kes ei ole võimeline andma oma teadvat nõusolekut võib meditsiiniseadme kliinilises uuringus osaleda ainult juhul kui uuritavast meditsiiniseadmest võib olla talle otsest kasu ja kui uuringu eesmärki ei ole võimalik saavutada uuringuga milles osalevad isikud on võimelised andma oma teadva nõusoleku RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 22 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemise õiguse taotlemine uuringu tegemiseks loa andmine ja loa andmisest keeldumine ning kliinilise uuringu peatamine ja lõpetamine 1 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja peab inimtervishoius kasutatava meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks saama kooskõlastuse kliiniliste uuringute meditsiinieetika komiteelt ravimiseaduses sätestatud tingimustel ja korras arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 2 Loa meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks annab Terviseamet Luba ainult veterinaarmeditsiinis kasutatava meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks antakse loomakaitseseaduse kohaselt 3 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks esitab meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja Terviseametile taotluse 1 vähemalt 60 päeva enne planeeritava uuringu algust kui on tegemist siirdatava meditsiiniseadmega aktiivse siirdatava meditsiiniseadmega III klassi meditsiiniseadmega või II a ja II b klassi pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud invasiivse meditsiiniseadmega 2 vähemalt kümme päeva enne planeeritava uuringu algust kui on tegemist käesoleva lõike punktis 1 nimetamata meditsiiniseadmega 4 Terviseamet otsustab meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks loa andmise või sellest keeldumise arvestades inimeste tervise või avaliku korraga seotud kaalutlusi 1 siirdatava meditsiiniseadme aktiivse siirdatava meditsiiniseadme III klassi meditsiiniseadme II a ja II b klassi pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud invasiivse meditsiiniseadme korral 60 päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide esitamise päevast arvates 2 käesoleva lõike punktis 1 nimetamata meditsiiniseadme korral kümne päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide esitamise päevast arvates 5 Kui Terviseamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul taotlejale teatanud loa andmisest keeldumisest ega nõudnud taotlejalt lisaandmeid loetakse luba antuks 6 Terviseamet võib keelduda loa andmisest meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest 1 taotleja ei täida meditsiiniseadme kliinilise uuringu nõudeid 2 taotleja esitatud andmed või dokumendid on puudulikud või ebaõiged 3 uuringuplaan on ebaotstarbekas 4 uuringul puudub teaduslik väärtus või uuring võib mõjutada meditsiiniseadme kasutamist tervishoiuteenuse osutamisel ebaratsionaalses suunas 5 risk uuringus osaleja elule ja tervisele on suur 7 Terviseamet peatab või lõpetab oma algatusel viivitamata meditsiiniseadme kliinilise uuringu kui uuringu käigus on ilmnenud mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolu välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul 8 Kui vaidlusi põhjustava meditsiiniseadme kliinilise uuringu jätkamisega ei kaasne ohtu uuringus osalejate elule või tervisele teatab Terviseamet uuringu tegijale kavatsusest uuring peatada või lõpetada ning põhjendab oma otsust 9 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegijal on õigus seitsme päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teate saamist esitada Terviseametile oma seisukoht uuringu peatamise või lõpetamise kohta 10 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegija peab uuringu peatama või lõpetama kohe pärast Terviseameti asjakohase otsuse kättesaamist 11 CE märgiga meditsiiniseadme suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 2 6 välja arvatud juhul kui kliiniline uuring tehakse seadme sihtotstarbekohast kasutust arvestamata 12 Meditsiiniseadme kliinilise uuringu taotluses esitatud andmed on konfidentsiaalsed RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 23 Meditsiiniseadme vastavushindamine 1 Iga isik kes laseb meditsiiniseadme oma nime all turule koostab meditsiiniseadmele vastavusdeklaratsiooni ja varustab meditsiiniseadme CE märgiga pärast seda kui ta on vastavushindamise teel kindlaks teinud et tema toodetud seade on kooskõlas sellele meditsiiniseadmele kohaldatavate nõuetega Kliiniliselt uuritavale meditsiiniseadmele tellimusmeditsiiniseadmele ja toimivuse hindamise meditsiiniseadmele ei paigaldata CE märki 2 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega meditsiiniseadme vastavushindamise korra 3 Teavitatud asutus väljastab pärast vastavushindamise tegemist vastavussertifikaadi või selle lisa meditsiiniseadme või kvaliteedisüsteemi nõuetekohasuse kohta 4 Teavitatud asutus võib vastavussertifikaadi kehtivuse peatada või vastavussertifikaadi kehtetuks tunnistada kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik ei arvesta või enam ei arvesta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või kui vastavussertifikaati ei oleks tohtinud väljastada Vastavussertifikaadi kehtivust ei peatata ning vastavussertifikaati ei tunnistata kehtetuks kui tootja on rakendanud abinõusid mis kõrvaldavad mittevastavuse 24 Meditsiiniseadmete süsteem või protseduuripakett 1 Isik kes ühendab tootja määratud sihtotstarvet arvestades CE märgiga meditsiiniseadmeid selleks et need turule lasta meditsiiniseadmete süsteemina või protseduuripaketina koostab kinnituskirja millega ta kinnitab RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 1 seadmete omavahelist sobivust kooskõlas tootja juhistega 2 tootja juhiste järgimist seadmete ühendamisel 3 meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketi pakendamist ja varustamist kasutusjuhendiga mis hõlmab tootjapoolseid juhiseid 4 meditsiiniseadmete ühendamise kestel vastavate sisekontrolli ja järelevalvemeetmete rakendamist 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei ole täidetud või kui meditsiiniseadmete ühendamisel on kasutatud CE märgita meditsiiniseadmeid ning pole järgitud seadmete sihtotstarbekohast kasutust peetakse meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketti uueks meditsiiniseadmeks mille puhul kohaldatakse käesoleva seaduse s 23 sätestatud nõudeid RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 3 Isik kes steriliseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiiniseadmete süsteemi protseduuripaketi või muu CE märgiga meditsiiniseadme millele tootja on enne kasutamist näinud ette steriliseerimise kohaldab omal valikul sobivat vastavushindamise protseduuri kooskõlas steriliseerimise eripäraga Steriliseerija koostab kinnituskirja millega kinnitab et steriliseerimine on korraldatud kooskõlas tootja juhistega 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud toodetega kaasnev teave hõlmab iga ühendatud meditsiiniseadmega kaasnevat teavet 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikud tagavad kinnituskirjade kättesaadavuse Terviseametile viie aasta jooksul alates viimase meditsiiniseadme või meditsiiniseadmete paketi koostamisest RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 25 Meditsiiniseadme dokumentide säilitamine 1 Meditsiiniseadme tootja võimaldab viie aasta vältel ja siirdatava meditsiiniseadme korral 15 aasta vältel pärast viimase kindlat tüüpi meditsiiniseadme tootmist Terviseametile ligipääsu järgmistele seadmega kaasnevatele dokumentidele 1 meditsiiniseadme vastavusdeklaratsioon 2 teavitatud asutusele esitatud avaldus kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamiseks 3 meditsiiniseadme kavandamist tootmist ja toimivust kirjeldavad dokumendid mis võimaldavad hinnata seadme nõuetekohasust 4 teavitatud asutuse väljastatud dokumendid ja aruanded mis on meditsiiniseadme tootja kontrollimise ajal koostatud 2 Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja peab viie aasta vältel pärast viimase tüübihindamise sertifikaadile vastava meditsiiniseadme tootmist ja 15 aasta vältel pärast viimase tüübihindamise sertifikaadile vastava siirdatava meditsiiniseadme tootmist võimaldama Terviseametile ligipääsu tüübihindamise sertifikaadile ja selle lisale ning tehnilisele dokumentatsioonile ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud dokumentidele 3 Kui meditsiiniseadme tootja ega tema volitatud esindaja pole asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas peab isik kes vastutab meditsiiniseadme turule laskmise eest viie aasta vältel ja siirdatava meditsiiniseadme korral 15 aasta vältel pärast viimase kindlat tüüpi meditsiiniseadme tootmist võimaldama Terviseametile ligipääsu seadmega kaasnevale tehnilisele dokumentatsioonile RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 26 Meditsiiniseadme turule laskmisest teavitamine ja turul olevat meditsiiniseadet käsitlevate andmete edastamine 1 Iga isik kes laseb Eestis turule I klassi meditsiiniseadme tellimusmeditsiiniseadme meditsiiniseadmete süsteemi protseduuripaketi või in vitro diagnostikameditsiiniseadme teavitab kirjalikult vähemalt kümme päeva enne meditsiiniseadme turule laskmist Terviseametit kavatsusest seade turule lasta või meditsiiniseadmel tehtud olulistest muudatustest RT I 30 11 2010 11 jõust 10 12 2010 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik teavitab kirjalikult Terviseametit ka sellise meditsiiniseadme turule laskmisest mida peetakse uueks in vitro diagnostikameditsiiniseadmeks 3 Uueks in vitro diagnostikameditsiiniseadmeks peetakse meditsiiniseadet järgmistel juhtudel 1 sarnaste parameetritega in vitro diagnostikameditsiiniseadet pole varasema kolme aasta jooksul turul saadaval olnud 2 in vitro diagnostikameditsiiniseadmega tehtav toiming hõlmab analüütilist tehnoloogiat mida pole varasema kolme aasta jooksul turul saadaval olnud 3 1 Iga isik kes Eestis laseb turule või võtab kasutusele II a II b või III riskiklassi meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme või levitab seda esmakordselt või kasutab esmakordselt professionaalselt teavitab sellest Terviseametit kümne päeva jooksul seadme turule laskmisest kasutuselevõtust esmakordsest levitamisest või professionaalse kasutamise alustamisest arvates RT I 15 04 2014 1 jõust 01 05 2014 3 2 Kui Terviseametile esitatud andmed on puudulikud või ei vasta nõuetele on Terviseametil õigus peatada meditsiiniseadme müük või levitamine ajani kuni puudused on kõrvaldatud RT I 30 11 2010 11 jõust 01 03 2011 4 Tootja kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonnas peab meditsiiniseadme turule laskmiseks määrama volitatud esindaja 5 Meditsiiniseadme turule laskmisest kasutuselevõtust esmakordsest levitamisest ja esmakordsest professionaalsest kasutamisest ning meditsiiniseadmel tehtud olulisest muudatusest teavitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 15 04 2014 1 jõust 01 05 2014 27 Ohujuhtumist teavitamine ning ohujuhtumi uurimine 1 Tootja või tema volitatud esindaja teavitab Terviseametit ja asjaomast teavitatud asutust viivitamatult meditsiiniseadme rikkest omaduste või talitluse halvenemisest nimetatud puuduste tehnilistest põhjustest ning puudustest märgistuses või kasutusjuhendis mis 1 põhjustasid võivad põhjustada võisid põhjustada või oleksid võinud põhjustada patsiendi kolmandate isikute või tavakasutaja tervisekahjustuse või surma 2 on seotud niisuguse meditsiiniseadme omaduste või talitluse halvenemisega mille tootja on korduvalt turult tagasi kutsunud 2 Meditsiiniseadme levitaja teavitab viivitamatult asjaomase meditsiiniseadme tootjat või selle volitatud esindajat ohujuhtumitest mis võisid olla põhjustatud meditsiiniseadme rikkest selle omaduste või talitluse halvenemisest 3 Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamatult Terviseametit ja tootjat või tema volitatud esindajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest Ohujuhtumist teavitatakse ka siis kui see ilmneb olukorras kus meditsiiniseade koos teiste meditsiiniseadmetega moodustab patsiendiga ühenduses oleva süsteemi kusjuures iga seade eraldi võetuna või teistsugustes kombinatsioonides talitledes ei põhjustaks ohujuhtumit 4 Tootja või tema volitatud esindaja teavitab viivitamatult Terviseametit meditsiiniseadme kliinilisel uuringul ilmnenud ohujuhtumitest 5 Terviseamet selgitab ohujuhtumi põhjuseks olnud asjaolud tehes võimalusel koostööd tootjaga Ohujuhtumi põhjuseid võib välja selgitada ka tootja Kui ohujuhtumi põhjuseks olnud asjaolusid uurib tootja teavitab viimane uurimise käigust ja tulemustest kirjalikult Terviseametit ja teavitatud asutust kui viimane oli kaasatud ohujuhtumi põhjustanud meditsiiniseadme vastavushindamisse 6 Terviseamet tagab et kõik ohujuhtumiga seotud isikud on ohujuhtumi uurimise tulemustest teadlikud 7 Ohujuhtumist teavitanud osapooled tagavad ohujuhtumi menetlemisel teatavaks saanud patsiendi või tavakasutaja isikuandmete ja ettevõtte ärisaladuse kaitse 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ohujuhtumist teavitamise korra ja teavitamisvormid 28 Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide teavitamine ohujuhtumist 1 Terviseamet teavitab käesoleva seaduse 27 lõigetes 1 3 ja 4 nimetatud juhtudel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevaid asutusi viivitamatult ohujuhtumist mille suhtes on algatatud järelevalvemenetlus et kõrvaldada selline seade turult või keelata selle turule laskmine ja kasutuselevõtt või piirata seda 2 Terviseamet viitab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevatele asutustele ohujuhtumist teavitamise korral kas ohujuhtum tuleneb nõuete järgimata jätmisest harmoneeritud standardite ebaõigest kohaldamisest või puudustest harmoneeritud standardites 29 Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 1 Meditsiiniseadmete

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=64551&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    23015 22003 26 57 58 08 22 11 38 25031 Kalju edela pool Kaavi 23015 nina 22003 22004 27 58 09 07 22 49 01 25024 Kivi kagu pool Allirahu 23015 tulepaaki 22003 22004 28 57 48 82 23 12 50 28040 Kalju loode pool Pärsi 23015 neeme Ruhnu saare lääne 22004 rannik 29 57 48 19 23 12 27 28040 Kalju 30 57 47 81 23 12 41 28040 Kalju 31 57 47 26 23 13 03 28040 Kalju lääne pool Holmi neeme 32 57 47 13 23 13 62 28040 Kivi 33 57 46 72 23 15 73 28040 Kalju 23012 22004 34 57 46 80 23 16 43 28040 Rinski sadama läänemuul 23012 22004 35 58 05 69 23 58 42 25037 Kalju lõuna pool Kihnu 23012 tuletorni 22004 36 57 52 48 24 21 47 23012 Eesti Vabariigi ja Läti 22004 Vabariigi piir Liivi lahe kaldal Lisa 2 Eesti Vabariigi territoriaalmere piir Eesti merepiir P i Geograafilised koordinaadid Kaart Märkused nr laius N Pikkus E 0 0 1 59 34 17 28 05 87 25013 23002 22000 37 59 37 9 26 54 9 23002 22000 22001 38 59 56 3 26 26 4 23002 23004 22001 39 59 54 0 26 09 2 23004 23005 22001 40 59 48 9 26 01 3 23005 22001 41 59 49 6 25 34 7 23005 22001 42 59 42 2 24 28 9 23006 22001 43 59 34 6 23 57 2 23006 23008 22001 22002 44 59 28 9 23 31 3 23008 23010 22002 45 59 29 0 23 11 5 23008 23010 22002 46 59 28 2 23 08 6 23010 22002 Punkt 46 ühendada punktiga 47 kaarega raadiusega 12 meremiili punktist 11 koordinaatidega 59 18 28 N 23 21 69 E 47 59 27 4 23 06 5 23008 23010 22002 48 59 17 5 22 44 0 23009 23010 22002 49 59 17 7 22 36 2 23009 23010 22002 Punkt 49 ühendada punktiga 50 kaarega raadiusega 12 meremiili punktist 13 koordinaatidega 59 05 70 N 22 35 10 E 50 59 16 2 22 23 9 23009 22002 51 59 14 7 22 18 5 23009 22002 22003 52 59 03 4 21 51 0 23009 22002 22003 53 58 55 1 21 39 1 23014 22003 Punkt 53 ühendada punktiga 54 kaarega raadiusega 12 meremiili punktist 17 koordinaatidega 58 55 60 N 22 02 30 E 54 58 49 9 21 41 8 23014 22003 55 58 41 3 21 36 4 23014 22003 Punkt 55 ühendada punktiga 56 kaarega raadiusega 12 meremiili punktist 21 koordinaatidega 58 30 91 N 21 48 04 E 56 58 32 2 21 25 3 23014 22003 57 58 21 1 21 23 2 23014 22003 Punkt 57 ühendada punktiga 58 kaarega raadiusega 12 meremiili punktist 23 koordinaatidega 58 19 26 N 21 45 67 E 58 58 15 4 21 24 2 23015 23014 22003 59 57 53 7 21 36 8 23015

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8301&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja tunnistuste vormid kehtestab Vabariigi Valitsus Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest Sõidupiirkonnad on RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 1 meri ja siseveed 2 siseveed 3 Väikelaeva võib juhtida isik kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 3 1 Laevajuhi erialast haridust omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust esitades selleks liiklusregistri volitatud töötlejale avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi või laevajuhi erialast haridust tõendava dokumendi Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit või laevajuhi erialast haridust omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 Liiklusregistri volitatud töötleja väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele 5 Veesõiduki juhtimiseks millel on purjepind kuni 25 m 2 või mootori võimsus kuni 25 kW ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast 6 Alla 15 aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks millel on purjepind kuni 20 m 2 või mootori võimsus kuni 10 kW kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast 7 Meresidevahendit VHF MF HF raadiojaama võib kasutada isik kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori Restricted Operator s Certificate või raadiosideoperaatori General Operator s Certificate või väikelaeva raadiosideoperaatori Short Range Certificate tunnistust Isik kes ei oma nimetatud tunnistusi võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 7 1 Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastab Veeteede Amet RT I 30 05 2013 4 jõust 09 06 2013 8 Väikelaevajuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise ning väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 30 05 2013 4 jõust 09 06 2013 39 1 Jeti kasutamise nõuded 1 Jetti võib juhtida vähemalt 15 aasta vanune isik kellel on jetijuhi tunnistus või kellel on väikelaeva juhtimise õigus Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 1 1 Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number isiku nimi isikukood spordiklubi nimi ja registrikood RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 1 2 Alla 15 aastasel isikul ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 3 Jetijuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 40 Kehtetu RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 10 peatükk LAEVA LASTIMINE JA LOSSIMINE 41 Lastimine ja lossimine ning ballastimine 1 Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides 2 Eesti riigilippu kandval laeval mille kogumahutavus on 20 ja enam peab olema Veeteede Ameti kinnitatud püstuvuse informatsioon 3 Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti kooskõlastatud juhendi kohaselt Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele 4 1 Veeteede Ameti järelevalveametnikul on õigus avada laevale laaditavat konteinerit või maanteeveokit et kontrollida selle sees lasti kinnitust sealhulgas käesoleva seaduse s 42 nimetatud ohtliku lasti paigutust ja kinnitust ning peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni konteineri või maanteeveoki laadimine laevale kui lasti pakend on kahjustatud last on ebapiisavalt kinnitatud või kui avastatud puudused ohustavad meresõitu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 2 Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale välja arvatud üksnes Eesti riigilippu kandvale laevale sätestatud nõuded RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 5 Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 6 Puistlastilaevade lisaohutusnõuded puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 42 Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine 1 Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I III nõuete kohaselt RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 1 1 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ohtlike lastide suhtes mida veetakse 1 pakitult kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa III nõuetega 2 puistlastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega 3 vedellastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I ja II nõuetega 4 mahtlastina gaasitankeriga kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega või 5 kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatükis radioaktiivsete materjalide veole esitatud erinõuetega RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 2 Ohtlikku lasti ei pakuta vedamiseks ega võeta laeva pardale enne kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti ja iga ohtliku osalasti kohta deklaratsioon edaspidi ohtliku lasti deklaratsioon paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on lastisaatjal või tema volitatud esindajal RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 2 1 Kui rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 16 kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus peab ülevaatuse läbi viima käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või Veeteede Ameti järelevalveametnik RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 2 Veeteede Ameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 3 Ohtlikku lasti vedav laev mis tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast sadamast peab omama lastisaatja väljastatud ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastavat teavet RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 3 Ohtliku lasti deklaratsioonis esitatavate andmete loetelu sõltuvalt ohtlikust lastist kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 4 Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest 5 Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 6 Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankruala asub Eestis peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankruala selgumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 7 Kehtetu RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 8 Laevaagent või tema puudumisel laeva kapten peab tagama teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise RT I 06 03 2013 1 jõust 01 07 2013 9 Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 10 Laeva kapten on kohustatud teavitama Veeteede Ametit Eesti veeteedel ohtliku lastiga toimunud õnnetusest Eesti merealadest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Veeteede Ametit RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 10 1 Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumisel peab reeder kapten või laeval veetava ohtliku lasti omanik esitama Veeteede Ametile viimase nõudmisel ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastava teabe RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 11 Veeteede Amet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta teeb vastavaid kokkuvõtteid vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt 12 Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 42 1 Erandid ohtlikust lastist teavitamisel 1 Veeteede Amet võib vabastada laeva ohtlikust lastist teavitamise nõudest kui reeder on esitanud asjakohase taotluse ja täidetud on järgmised tingimused 1 laev teeb regulaarreise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel 2 laev teeb regulaarreise vähemalt ühe kuu jooksul ja reisi kestus ei ületa 12 tundi 3 reeder peab ja ajakohastab regulaarreise teostavate laevade nimekirja ning edastab andmed Veeteede Ametile 4 iga tehtud reisi kohta on teave laeva ja ohtliku lasti kohta elektrooniliselt Veeteede Ametile kättesaadav ööpäev läbi 5 sihtsadamasse või lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohta saabumise eeldatavast ajast kõrvalekaldumisest kolme või rohkema tunni võrra teavitatakse sihtsadamat ja Veeteede Ametit 2 Kui rahvusvahelisi regulaarreise teostatakse kahe või enama riigi vahel millest vähemalt üks on Eesti võib Veeteede Amet reederi taotlusel taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi tegemist kui täidetud on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 5 sätestatud tingimused 3 Erandi tegemise tingimuste rikkumise korral lõpetab Veeteede Amet viivitamata erandi tegemise või taotleb selle lõpetamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt 4 Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile nende reederite ja laevade nimekirja kelle või mille suhtes on erand tehtud samuti selle nimekirja muudatused 5 Veeteede Amet teavitab viivitamata reederit laevale erandi tegemise ja selle lõpetamise otsusest RT I 04 07 2011 2 jõust 14 07 2011 43 Laeva vabaparras 1 Eesti riigilippu kandval laeval peab olema määratud vabaparras ja väljastatud laadungimärgi tunnistus Laeva vabaparras on parda kõrgus mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab laadungimärgi tunnistusse Veeteede Amet 3 Kehtetu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis võib seda tunnustada kui laadungimärgi tunnistust kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele 5 Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele 6 Alla 24 meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 6 1 Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid kohaldatakse Eesti riigilippu kandvale laevale RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 6 2 Alla 24 meetrise pikkusega Eesti riigilippu kandva laeva püstuvus peab vastama merekõlblikkuse sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusega määratud sõidupiirkonnale Vastavad püstuvuse arvutused peavad olema heaks kiidetud volitatud klassifikatsiooniühingu või Veeteede Ameti poolt RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 7 Veeteede Amet võib laadungimärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 8 Laadungimärgi tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 44 Laadungimärgi pardale kandmine 1 Laeva mõlemale pardale kantakse minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk Veeteede Ameti määratud vabaparda tähis on EV RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 10 1 peatükk MEREREOSTUSE VÄLTIMINE LAEVADELT RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 44 1 Merereostuse vältimine laevadelt 1 Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid mis Eesti on sõlminud kui need on rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis sätestatust rangemad välja arvatud juhul kui vastavas kokkuleppes on sätestatud teisiti 2 Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt teatama politseiasutusele kes sellest viivitamata teatab Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile 3 Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 44 2 Laeva kattumisvastane süsteem 1 400 se ja enama kogumahutavusega laeva kattumisvastane süsteem peab vastama laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni edaspidi AFS konventsioon nõuetele 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevadele väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus Klassifitseerimata laevadele väljastab kattumisvastase süsteemi tunnistuse Veeteede Amet ja klassifitseeritud laevadele väljastab kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse volitatud klassifikatsiooniühing 3 Rahvusvahelises meresõidus sõitval vähemalt 24 meetri pikkusel ning alla 400 se kogumahutavusega laeval mis kannab AFS konventsiooni osalisriigi lippu peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon millele on lisatud asjakohased dokumendid 4 Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 3 ei kohaldata kinnis ja ujuvplatvormidele ujuvmahutitele ning ujuvladustamis ja mahalaadimisüksustele 5 Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust EÜ nr 782 2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel ELT L 115 09 05 2003 lk 1 11 6 Kui riikliku järelevalve raames laeva kattumisvastasest süsteemist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta laev AFS konventsiooni või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 782 2003 nõuetele kannab proovi võtmise ja analüüsimise kulud reeder või laevaagent 7 Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse taotlemise väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 782 2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel ELT L 115 09 05 2003 lk 1 11 nõuetele RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 44 3 Keskkonnaohutust tõendavad tunnistused 1 Eestis registreeritud laeva kohta väljastab keskkonnaohutust tõendavad tunnistused Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing 2 Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud keskkonnaohutust tõendavaid tunnistusi 3 Laeva keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 11 peatükk VEELIIKLUSE OHUTUS VEETEEL RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 45 Veeteel liiklemine 1 Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Sisevetel liiklemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 3 Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 4 Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 4 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel 1 väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0 5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0 25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem 2 jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0 2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0 1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 4 2 Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 5 Veeteede Amet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 5 1 Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Veeteede Ameti kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid arvestades nende jääklassi peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt teatades sellest sadamavaldajale laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise kui reaalne jääolukord seda võimaldab RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 6 Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt korraldab Veeteede Amet Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 7 Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Veeteede Ameti kirjaliku loa olemasolu korral Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 8 Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini kaabli või torujuhtme trassile lähemal kui 0 5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused mis võivad õhuliini kaablit või torujuhet kahjustada RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 8 1 Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10 RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 9 Üldkasutataval veeteel on selliseks veeliiklust takistavaks tegevuseks mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või sisevetel liiklemise korraga vaja Veeteede Ameti luba Laevateel on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba Loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja vähemalt 30 päeva enne kavandatud tegevuse algust Veeteede Ametile kirjaliku taotluse milles on näidatud kavandatud tegevus ning selle läbiviimise piirkond ja aeg Veeteede Amet väljastab loa või keeldub loa väljastamisest ja teatab loa andmata jätmise põhjused seitsme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates Loa andmisel teavitab Veeteede Amet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest Veeteede Amet keeldub loa väljastamisest kui kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust või turvalisust RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 10 Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning avastatud reostusest politseiasutusele RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 11 Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 12 Õhuliini kaabli torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama politseiasutusele ja Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise valdajale RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 13 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile 46 Kehtetu RT I 2005 31 229 jõust 01 07 2005 47 Navigatsiooniteave ja veetee haldamine 1 Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist korraldab Veeteede Amet 2 Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus 3 Üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilist mõõdistamist korraldab Veeteede Amet 4 Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist rajamist ning haldamist Veeteede Amet Laevatee paiknemisest selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet 5 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 6 Navigatsioonimärgistuse kavandamise rajamise paigaldamise muutmise järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 47 1 Eripiirkonnad ja varjumispaigad 1 Veeliikluse ohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad tingimused Veeteede Amet Õigusaktides sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks veeteel muul eesmärgil kui veeliikluse ohutus kavandatava eripiirkonna taotleja kooskõlastab eripiirkonna ja seal kehtestatavad tingimused Veeteede Ametiga ning eripiirkonna kehtestamisel teavitab sellest Veeteede Ametit RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 3 Laeva suunamise varjumispaika otsustab politseiasutus kooskõlastades selle Veeteede Ameti ja Keskkonnainspektsiooniga Vajaduse korral osutab politseiasutus hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust Maritime Assistance Service MAS RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Veeteede Amet teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest tingimustest veeliiklejaid RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 48 Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning kinnisomandi kasutamise kitsendused navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 1 Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust 2 Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Kehtetu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid mis segavad navigatsioonimärgi eristamist Veeteede Ameti ettekirjutusel või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 5 Silla õhuliini veealuse kaabli torujuhtme või muu sellise rajatise on selle omanik kohustatud veeteel tähistama Veeteede Ameti nõudmisel RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 6 Veeteede Ametil on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust Veeteede Amet teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 49 Ohutu pukseerimine 1 Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus 2 Pukseerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale RT I 2003 88 594 jõust 08 01 2004 49 1 Hüdrometeoroloogiline teenindamine Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on kohustatud koostama Eesti merealade ning sisevete ilmateated ilmaprognoosid tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Raadiole RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 50 Jäämurdetööd 1 Jäämurdetööde korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 1 1 Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja kui kahjusaaja ei tõenda et kahju tekitati tahtlikult 2 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 11 1 peatükk VEETEETASU RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 1 Veeteetasu 1 Veeteetasu on üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise jäämurde ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu 2 Laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist 3 Veeteetasu tasub reeder või laevaagent 4 Veeteetasu laekub riigieelarvesse Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Veeteede Amet RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 2 Tasu maksja Kehtetu RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 3 Tasu laekumine Kehtetu RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 4 Veeteetasu arvestamine RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 1 Veeteede Amet arvestab veeteetasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile kui reidil olles laeva lastitakse lossitakse täiendatakse varudega toit vesi jms remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 1 1 Kui sadamasse või sadama reidile saabumise järel suundub laev samas sadamate piirkonnas asuvasse teise sadamasse või teise sadama reidile arvestatakse veeteetasu ühe saabumise eest Sadamate piirkonnad on järgmised RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 1 Soome lahe idaosa sadamate piirkond kuhu kuuluvad meridiaanist 25 30 E ida pool asuvad sadamad RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Soome lahe lääneosa sadamate piirkond kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24 00 E kuni meridiaanini 25 30 E asuvad sadamad RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 3 Lääne Eesti sadamate piirkond kuhu kuuluvad meridiaanist 24 00 E lääne pool asuvad sadamad välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud sadamad RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 Liivi lahe sadamate piirkond kuhu kuuluvad Liivi lahes meridiaanist 23 55 E ida pool ja Ruhnu saarel asuvad sadamad RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 1 2 Kui laev saabub ühe ööpäeva jooksul mitmesse sadamasse või mitme sadama reidile mis asuvad eri sadamate piirkondades arvestab Veeteede Amet veeteetasu ühe saabumise eest RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 1 3 Kehtetu RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 2 Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva veeteetasu kohta makseteatise mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni või lootsikviitungi alusel Regulaarreise tegeva laeva puhul esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5 kuupäevaks muude laevade puhul esitatakse makseteatis 30 päeva jooksul laeva sadamasse või sadama reidile saabumise päevast arvates RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 2 1 Regulaarreise tegeva laeva puhul mis külastab Eesti sadamat viis või enam korda kuus koostatakse veeteetasu makseteatis mitte rohkem kui viie külastuskorra kohta ühes kuus Enam kui viie maksmisele kuuluva külastuskorra eest koostatakse veeteetasu makseteatised järgnevatel kuudel mitte enam kui viie külastuskorra eest kuus Kalendriaasta viimase kuu eest koostatakse veeteetasu makseteatis kõigi tasumisele kuuluvate külastuskordade eest RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 2 2 Regulaarreise tegeva laeva asendamisel teise laevaga peetakse kõnealuste laevade osas ühist veeteetasu vähendamise aluseks olevat külastuskordade arvestust ning kalendriaasta jooksul tehtud regulaarreisidest arvestatakse käesoleva seaduse 50 10 lõikes 1 sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvate külastuskordadena esmajärjekorras neid külastuskordi mis tehti laevaga millele kehtestatud veeteetasu määr on kõrgem Kui kõrgema veeteetasu määraga laev on külastanud sadamat kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse 50 10 lõikes 1 sätestatud arvust vähem kordi siis ülejäänud tasumisele kuuluvate külastuskordade eest arvestatakse veeteetasu suuruselt järgmise veeteetasu määraga laeva määras Kui enne laeva asendamist on koostatud makseteatis väiksema veeteetasu määraga laeva kohta kuid kalendriaasta lõikes kuulub tasumisele kõrgemas määras veeteetasu tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati Käesolevas lõikes toodut kohaldatakse sama reederi laevade suhtes RT I 29 06 2014 110 jõust 09 07 2014 2 3 Kui käesoleva seaduse 50 10 lõikes 1 2 nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt 50 10 lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral koostab Veeteede Amet veeteetasu makseteatised 50 4 lõike 2 1 esimeses lauses sätestatud korras seni kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi millest tulenevalt muutub reisilaeva eest 50 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 3 Makseteatisel näidatakse 1 makseteatise koostanud ametniku ees ja perekonnanimi ning ametikoht 2 makseteatise koostamise kuupäev 3 maksja nimi ja aadress 4 tasumisele kuuluv veeteetasu suurus RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 5 makseteatise õiguslik ja faktiline alus sealhulgas tasumisele kuuluva veeteetasu arvutamise alused tasumäära vähendused või suurendused RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 6 maksetähtpäev 7 hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta veeteetasu tähtaegselt tasumata jätmise korral RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 4 Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates kui käesolev seadus ei sätesta teisiti RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 5 Regulaarreise tegeva laeva eest makstakse veeteetasu järgneva kuu 25 kuupäevaks RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 5 Veeteetasu määrad 1 Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse GT järgi korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga 2 Merematkelaeva ühikuhind on 0 12 eurot 3 Muu laeva ühikuhind on vastavalt laeva jääklassile järgmine 1 1A Super või sellele vastav jääklass 0 28 eurot 2 1A või sellele vastav jääklass 0 30 eurot 3 muu jääklass või ilma jääklassita 0 35 eurot 4 Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot RT I 31 12 2012 1 jõust 01 01 2014 50 6 Veeteetasu maksmine RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 1 Reeder või laevaagent on kohustatud kandma veeteetasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 2 Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta RT I 2005 31 229 jõust 03 06 2005 50 7 Viivis ja sundtäitmine RT I 2008 47 263 jõust 16 11 2008 1 Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0 05 protsenti päevas kuid kogusummas mitte rohkem kui Veeteede Ameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud veeteetasu RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 2 Veeteetasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt on Veeteede Ametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 8 Sadama pidaja kohustus RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 1 Sadama pidaja on kohustatud esitama Veeteede Ametile reisigraafikute alusel regulaarreise tegevate laevade reisigraafikud RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 2 Eelseisva kalendrikuu reisigraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 9 Vabastused 1 Veeteetasu maksmisest on vabastatud RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 1 Eesti Vabariigile kuuluvad haldusülesandeid täitvad laevad 2 Eesti Vabariigi sõjalaevad 3 ujuvhospitalid õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad 4 Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad 5 riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad 6 laevad mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid 7 kalapüügilaevad 8 Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad kaasa arvatud postilaevad 9 reidil punkerdavad ning pilsi ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad mis ei külasta Eesti sadamaid 10 laevad mis on saabunud üksnes reidile tormivarju 2 Kehtetu RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 10 Tasumäära vähendamine 1 Veeteetasu peab maksma kalendriaasta jooksul maksimaalselt järgmiselt 1 reisilaev 60 korda sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest kuid mitte rohkem kui 60 korda RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 2 merematkelaev 3 korda 3 muu laev 10 korda 1 1 Regulaarreise tegeva laeva teise laevaga asendamise korral käesoleva seaduse 50 4 lõikes 2 2 toodud erisuse kohaldamiseks teavitab reeder regulaarreise tegeva laeva asendamise vajadusest viivitamata Veeteede Ametit RT I 29 06 2014 110 jõust 09 07 2014 1 2 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Veeteede Ametile Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Veeteede Ametit RT I 30 12 2014 3 jõust 01 01 2015 2 Reidile saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul kui laev ei sisene sadamasse 3 Kui sadam ei ole käesoleva seaduse 50 lõike 1 alusel teenindatav jäämurdjaga maksab reeder või laevaagent veeteetasu 70 protsenti käesoleva seaduse s 50 5 sätestatud määrast 4 Remonti saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 50 protsenti vastavatest tasumääradest juhul kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid 5 Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankeri veeteetasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus mis on märgitud 1969 aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas Vähendatud kogumahutavust arvestatakse kui laeva mõõtekirja lõigus märkused on tehtud vastavasisuline märge RT I 31 12 2012 1 jõust 01 07 2013 50 11 Kehtetu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 12 peatükk LAEVALIIKLUSE KORRALDAMISE SÜSTEEM 51 Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk 1 Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse suurendamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Veeteede Amet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 1 Veeteede Amet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud informatsiooni Kogutud informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 2 Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 3 Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa kus osutatakse laevaliiklusteenuseid lähtudes IMO ja Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni IALA nõuetest ja soovitustest RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 4 Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 3 Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorina võib töötada Eesti kodanik kellel on vähemalt 500 se ja suurema kogumahutavusega laeva laevajuhi kvalifikatsioon ja kes valdab inglise keelt kõrgtasemel ning on sooritanud vastava eksami RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 1 Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite kvalifikatsiooniastmed on operaator ja vanemoperaator RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 2 Veeteede Amet väljastab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kutsetunnistuse ja teenistusraamatu Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kvalifikatsioonieksam Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Veeteede Amet koolitaja andmete alusel RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 5 Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus ja kvalifikatsiooninõuded kutsetunnistuse vormi ja väljastamise korra ning operaatori atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 6 Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kvalifikatsioonieksami korraldab ja operaatori kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 7 Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori ja vanemoperaatori kutsetunnistuse teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 51 1 Kehtetu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 52 Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldus 1 Üle 24 meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ning edastama andmed oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale 2 Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile kohustuslik järgmistele laevadele 1 laev kogumahutavusega 300 ja enam 2 laev kogumahutavusega alla 300 juhul kui laev on mittejuhitav piiratud manööverdusvõimega ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras 3 Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator annab kaptenile informatsiooni navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas Kapteni soovil võib operaator anda laevaliikluse korraldamise süsteemi kaudu abi navigeerimisel Operaatori soovitused ei vabasta kaptenit vastutusest 4 Laeva mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile sisenemisest ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele võib politseiasutus rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni pidada RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 53 Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest 1 Veeteede Amet võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse 21 lõikele

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=45019&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    mustade ja värviliste metallide välja arvatud vanametall ja metallijäätmed kokkuost füüsilistelt isikutelt 2 Majandusministeeriumil kinnitada riigiettevõtte Eesti Metallieksport poolt tootmiseks kõlbliku metalli arvestamise ja realiseerimise kord 3 Metallide transiitveo korrastamiseks 1 Teede ja Sideministeeriumil kehtestada kooskõlastatult Majandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga metalli vanametalli ja metallijäätmete edaspidi metall transiitveo marsruudid 2 lubada metallide transiitvedu autodega ainult konteinerites ja kinnistes veoautodes mis vastab TIR eeskirjadele 3 pidada vajalikuks soetada tollile ja piirivalvele kontrollpunktide jaoks elektroonilised kaalud rongide konteinerite autode ja muude veovahendite ning veoste kaalumiseks 4 Rahandusministeeriumil esitada ühe kuu jooksul ettepanekud käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud elektrooniliste kaalude ostmiseks vajalike vahendite eraldamise kohta 5 kohustada Tolliametit ja Piirivalveametit tõkestama igasugune metallide transiitvedu mille kohta puudub nõutav dokumentatsioon ning võtma süüdlased vastutusele tolliseaduses ettenähtud korras Nimetatud metallitransiitveoseid võib lubada Eesti piirest välja viia ainult Tolliameti kirjalikul eriloal pärast süüdlaste vastutuselevõtmisega seotud küsimuste lahendamist seaduses ettenähtud korras 6 Tolliametil tagada kõigi metallitransiitveoste kaalumine registreerimine ja kaubakohtade plommimine 7 kaubavedajatel tagada tolli poolt pandud plommide säilimine 8 keelustada üldjuhul transiitveostes oleva värvilise metalli vanametalli ja metallijäätmete ümberlaadimine ja sorteerimine lubades seda erandina ainult riigiettevõtte Eesti Metallieksport territooriumil tolliametniku või Eesti Metalliekspordi töötaja juuresolekul mille kohta tehakse veose saatedokumentidesse märge mis kinnitatakse vastava töötaja allkirjaga EV V

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9860&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    seaduse RT I 1995 1 1 61 1029 paragrahvile 1 Vabariigi Valitsus määrab 1 Kinnitada Metsakapitali 1995 aasta IV kvartali tulude ja kulude eelarve juurde lisatud 2 Metsaamet teeb metsakapitali tuludest kandeid riigieelarvesse vastavalt Vabariigi Valitsuse 8 märtsi 1995 a määruse nr 100 Metsamajanduse finantseerimine 1995 aastal RT I 1995 31 389 punktidele 3 ja 4 3 Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 10 veebruari 1994 a määruse nr 49 Metsamajanduse finantseerimise kord RT I 1994 13 240 punkt 1 Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21 novembri 1995 a määrusega nr 351 Metsakapitali 1995 aasta IV kvartali tulude ja kulude eelarve krooni Kulude katteks suunatav perioodi alguse 1 oktoober 1995 a jääk 16 805 600 Tulud kasvava metsa müügist 70 260 800 Tulud puidu müügist 22 913 600 Muud tulud 1 457 900 JÄÄK JA TULUD KOKKU 111 437 900 Riigieelarvesse kantav metsatulu 20 000 000 Riigieelarvesse kantavad eelmiste aastate võlad 2 325 000 Riigimetsamaadelt kohalikku eelarvesse kantav maamaks 5 481 200 Metsamajanduse kulud kokku 79 386 500 sellest haldustöötajate töötasu 19 220 800 sotsiaalmaks 6 342 900 majandus ja üldkulud 9 558 600 metsa ülestöötamise ja kokkuveo kulud 16 216 600 metsauuenduse kulud 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16589&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    96 RT I 1996 43 844 Ministrite asendamine Vabariigi Valitsuse määrus 7 novembrist 1995 Nr 347 Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse RT 1992 45 574 I 1993 68 979 1995 22 327 paragrahvist 16 Vabariigi Valitsus määrab 1 Kehtetu VV m 11 06 96 nr 160 jõust 26 06 96 2 Tunnistada kehtetuks 1 Vabariigi Valitsuse 28 aprilli 1995 a määruse nr 203 Vabariigi Valitsuse liikmete asendamine RT I 1995 46

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16486&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2009 22 Üldkoosoleku otsus 1 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet 1 1 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat kes sai teistest enam hääli kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 2 Kehtetu RT I 1998 59 941 jõust 10 07 1998 3 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed 4 Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl Liige ei või hääletada kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 5 Mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek 6 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 23 Põhikirja muutmine 1 Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle 2 3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 1 1 Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9 10 liikmete nõusolek kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult 2 Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed 24 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest 2 Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi 3 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus samuti juhatuse iga liige kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus ning mittetulundusühingu liige kes ei osalenud otsuse tegemisel Mittetulundusühingu liige kes otsuse tegemisel osales võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele 4 Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse 5 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses 6 Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 24 1 Üldkoosoleku otsuse tühisus RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 1 Üldkoosoleku otsus on tühine kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 3 Otsuse tühisusele ei saa tugineda kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 4 Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 24 lõikeid 5 7 RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 25 Volinike koosolek 1 Mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises 2 Volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Põhikirjaga võib näha ette et volinike koosoleku teatud otsused jõustuvad pärast nende heakskiitmist mittetulundusühingu liikmete poolt Hääletamise aeg ja kord tuleb ette näha põhikirjas 4 Volinike koosolekul ei ole õigust muuta põhikirja selles osas mis reguleerib üldkoosoleku ja volinike koosoleku vahelist pädevuse jaotust Volinike koosoleku ettenägemine ei välista ega piira üldkoosoleku kokkukutsumist mittetulundusühingu liikmete poolt RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 26 Juhatus 1 Mittetulundusühingul peab olema juhatus mis seda juhib ja esindab Juhatusel võib olla üks liige juhataja või mitu liiget RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik 2 1 Juhatuse liikmeks ei või olla isik kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku le 49 või 49 1 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu samuti isik kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal millel tegutseb mittetulundusühing või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis v 115382 veitsis RT I 2004 89 613 jõust 07 01 2005 27 Juhatuse esindusõigus 1 Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Põhikirjas võib ette näha et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis kui see on kantud registrisse 3 Juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute kohta RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 4 Juhatus võib mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes kui see on kantud registrisse 5 Mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek See ei kehti tehingu kohta mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 6 Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 28 Juhatuse määramine ja pädevus 1 Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 1 1 Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega Põhikirjaga ei või ette näha et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule RT I 2009 13 78 jõust 01 01 2010 3 Põhikirjas võib ette näha et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel 3 1 Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest teatades sellest enda määranud organile Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut Eelmist lauset kohaldatakse ka juhatuse liikme tagasikutsumisele RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 2 Kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks kohaldatakse käesoleva seaduse s 82 sätestatut RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 5 Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 6 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 28 1 Juhatuse liikme tasustamine 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti võib juhatuse liikmele maksta tasu Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega 2 Üldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama et juhatuse liikmele mittetulundusühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga 3 Kui mittetulundusühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks mittetulundusühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane võib ühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda 5 Kui välja kuulutatakse mittetulundusühingu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 29 Juhatuse otsus 1 Juhatus võib vastu võtta otsuseid kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet 2 Kui juhatus koosneb mitmest liikmest on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 4 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 30 Juhatuse liikme määramine kohtu poolt Mõjuval põhjusel milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mittetulundusühingu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule mille määrab vaidluse korral kohus määrusega Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku poolt või muul põhikirjas ettenähtud viisil RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 31 Muud organid 1 Põhikirjaga võib ette näha et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 32 Juhatuse või muu organi liikme vastutus 1 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega 2 Juhatuse liikmed kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt Juhatuse liige vabaneb vastutusest kui ta tõendab et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega 3 Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel Mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude mittetulundusühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur 5 Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue esitada ka juhul kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud 6 Muu organi liikme vastutuse suhtes kohaldatakse samuti käesolevat paragrahvi RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 33 Osakonnad 1 Mittetulundusühingul võivad olla osakonnad kui see on ette nähtud põhikirjaga Osakonnad ei ole juriidilised isikud 2 Osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette mittetulundusühingu põhikirjas Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus kohaldatakse nendele käesoleva seaduse des 18 22 24 26 28 30 ja 32 sätestatut 34 Järelevalve 1 Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli 1 1 Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja 2 Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet 3 Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande mille esitavad üldkoosolekule 35 Raamatupidamine Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 36 Majandusaasta aruanne 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Juhatus esitab aruande üldkoosolekule Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 3 Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek Vähemalt 1 5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 4 Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed 5 Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse RT I 2009 54 363 jõust 01 01 2010 36 1 Majandusaasta aruande esitamata jätmine 1 Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul mis peab olema vähemalt kuus kuud 2 Kui mittetulundusühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust mis takistab tal aruannet esitada võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega et vastasel korral võidakse mittetulundusühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta 3 Kui mittetulundusühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust mis takistab tal aruannet esitada ning mittetulundusühingu võlausaldajad ei ole taotlenud mittetulundusühingu likvideerimist võib registripidaja mittetulundusühingu registrist kustutada järgides käesoleva seaduse 53 lõikes 3 sätestatut 4 Kohtumäärus mittetulundusühingu registrist kustutamiseks jõustub määruse mittetulundusühingule kättetoimetamisest Mittetulundusühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus Mittetulundusühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku 599 teises lauses sätestatut 5 Kui mittetulundusühingu võlausaldaja või mittetulundusühing esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul mittetulundusühingu likvideerimise taotluse otsustab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise 6 Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb et mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud võib registripidaja otsustada likvideerimise Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt RT I 2008 27 177 jõust 10 07 2008 5 peatükk LÕPETAMINE 37 Lõpetamise alused Mittetulundusühing lõpetatakse 1 mittetulundusühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses või põhikirjas sätestatud suuruse 2 muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse s 39 sätestatud alustel RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 38 Lõpetamine üldkoosoleku otsusega Mittetulundusühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega Otsus on vastu võetud kui selle poolt on hääletanud üle 2 3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 39 Pankrotiavalduse esitamine Kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine peab juhatus viivitamata hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha mittetulundusühingu eest makseid välja arvatud maksed mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud mittetulundusühingule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist mittetulundusühingu poolt tehtud maksed mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse s 32 sätestatut RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 40 Sundlõpetamine 1 Mittetulundusühing lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel 1 kui mittetulundusühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele 2 kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus 3 muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse s 40 sätestatud alustel RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel kui seadusest ei tulene teisiti RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 41 Lõpetamise avaldus 1 Mittetulundusühingu lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse 2 Kui lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus lisatakse avaldusele üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll 3 Kui mittetulundusühing lõpetatakse kohtumääruse alusel saadab kohus määruse registripidajale kande tegemiseks 4 Mittetulundusühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest registrisse Sundlõpetamine jõustub kohtumääruse jõustumisega RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 42 Likvideerimine 1 Mittetulundusühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine likvideerimismenetlus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Likvideerimismenetluses tuleb mittetulundusühingu nimele lisada märkus likvideerimisel 43 Likvideerijad 1 Mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse 2 Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik kes ei või olla juhatuse liikmeks RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud kelle elukoht on Eestis 4 Juhatuse liikmest või üldkoosoleku otsusega määratud või põhikirjast tuleneva likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 5 Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija Vähemalt 1 10 mittetulundusühingu liikmete nõudel võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 6 Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 44 Likvideerija kanne 1 Esimeste likvideerijate registrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise registrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev protokoll Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Kui likvideerija määratakse kohtumäärusega saadab kohus määruse registripidajale kande tegemiseks RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Registrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid RT I 2006 61 456 jõust 01 01 2007 45 Likvideerijate õigused ja kohustused 1 Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid mittetulundusühinguga kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse nõuavad sisse võlad müüvad vara rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel 3 Likvideerijad ei pea vara müüma kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku 4 Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks 46 Likvideerijate esindusõigus Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu kui põhikirjaga üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad mittetulundusühingut esindada üksnes ühiselt kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud et likvideerijad või osa neist võivad esindada mittetulundusühingut üksinda või mitmekesi Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul kui see on kantud registrisse RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 47 Võlausaldajatele teatamine 1 Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma 2 Likvideerimisteates tuleb märkida et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest 48 Nõuete esitamine ja rahuldamine 1 Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu Teates märgitakse nõude sisu alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut kohtus hageda 2 Likvideerijad rahuldavad mittetulundusühingule teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest 3 Kui mittetulundusühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole mittetulundusühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolul võlausaldajale kuuluv raha 4 Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav ei või mittetulundusühingu vara õigustatud isikute vahel jagada kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 49 Likvideerimisel pankrotiavalduse esitamine Kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse 50 Vara jaotamine 1 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Põhikirjaga võib näha ette et vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega 3 Kui põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud kelle vahel mittetulundusühingu vara jaotatakse ja mittetulundusühing oli vastavalt põhikirjale loodud ainult selle liikmete huvides jaotatakse vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel 4 Kui vara ei saa jaotada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 ettenähtud alustel läheb vara üle riigile kes peab seda kasutama võimalikult mittetulundusühingu eesmärkidele vastavalt 5 Mittetulundusühingu sundlõpetamise korral põhjusel et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra kriminaalseaduse või heade kommetega läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile 6 Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist mittetulundusühingu lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 51 Lõpetatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamine 1 Kui mittetulundusühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või otsustatud üldkoosolekul võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mittetulundusühingu tegevuse jätkamise või mittetulundusühingu ühinemise või jagunemise Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle 2 3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest 2 Kui otsustatakse tegevuse jätkamine tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmed 3 Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise kandmiseks registrisse Jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisest 52 Registrist kustutamine ja täiendav likvideerimine 1 Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingu registrist kustutamiseks 2 Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad 3 Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul kui võlausaldaja põhistab et tema nõue mittetulundusühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on võimalik ta nõue rahuldada või kui mittetulundusühingut ei oleks võinud nõude üle vaidluse tõttu registrist kustutada Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 53 Mittetulundusühingu registrist kustutamine 1 Mittetulundusühingu lõppemisel kustutatakse mittetulundusühing registrist mittetulundusühingu enda avalduse põhjal või seaduses sätestatud muul alusel 2 Kui mittetulundusühingu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist on registripidajal õigus mittetulundusühing registrist kustutada 3 Mittetulundusühingut ei või registrist kustutada ilma Maksu ja Tolliameti kirjaliku nõusolekuta välja arvatud siis kui viimane on esitanud avalduse mittetulundusühingu registrist kustutamiseks Maksu ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda kui tal ei ole nõudeid mittetulundusühingu vastu Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist loetakse Maksu ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks RT I 2003 88 591 jõust 01 01 2004 54 Dokumentide säilitamine 1 Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole määrab selle vajaduse korral kohus 2 Dokumentide hoidja nimi elu või asukoht ja isiku või registrikood kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel 3 Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul 4 Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda liikmed ja nende õigusjärglased Mittetulundusühingu võlausaldajad ning isikud kellel on selleks õigustatud huvi võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 55 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 6 peatükk ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE 1 jagu Ühinemine 56 Ühinemise mõiste 1 Mittetulundusühing ühendatav mittetulundusühing võib ühineda teise mittetulundusühinguga ühendav mittetulundusühing Põhikirjaga võib ette näha et ühinemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks 2 Mittetulundusühingud võivad ühineda ka selliselt et asutavad uue mittetulundusühingu Ühinevad mittetulundusühingud loetakse sel juhul lõppenuks 3 Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta 4 Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara õigused ja kohustused üle ühendavale mittetulundusühingule Uue mittetulundusühingu asutamisel läheb ühinevate mittetulundusühingute vara sellele üle 5 Ühendatava mittetulundusühingu liikmed saavad ühinemisel ühendava mittetulundusühingu liikmeteks Uue mittetulundusühingu asutamisel saavad selle liikmeteks ühinevate mittetulundusühingute liikmed 6 Mittetulundusühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga 7 Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks nõutav pädeva asutuse luba 57 Ühinemisleping 1 Ühinemiseks sõlmivad mittetulundusühingute juhatused ühinemislepingu Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seaduse s 58 sätestatud korras Ühinemislepingus tuleb märkida 1 mittetulundusühingute nimed ja asukohad 1 1 kokkulepe ühendatava mittetulundusühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale mittetulundusühingule ühendava mittetulundusühingu liikmesuse üleandmise vastu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 õigused mida ühendav mittetulundusühing annab ühendatava mittetulundusühingu liikmetele 3 ühinemise tagajärjed ühendatava mittetulundusühingu töötajatele 2 Ühinemisleping peab olema kirjalik 3 Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud võib mittetulundusühing selle lõpetada teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega 58 Ühinemisotsus 1 Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad mittetulundusühingud Ühinemisotsus peab olema kirjalik 2 Ühinemisotsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle 2 3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 58 1 Ühinemisotsuse vaidlustamine Kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega asutamislepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 59 Võlausaldajate kaitse 1 Ühendav mittetulundusühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud mittetulundusühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale mittetulundusühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Ühendav mittetulundusühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest arvates tagama ühinevate mittetulundusühingute võlausaldajate esitatud nõuded kui võlausaldajad ei saa nõuda nõude rahuldamist ja põhistavad et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 60 Avalduse esitamine registrile 1 Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise kandmiseks registrisse Avaldusele lisatakse RT I 18 12 2012 3 jõust 19 12 2012 1 ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri 2 ühinemisotsus 3 ühinemisluba kui see on nõutav 4 kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 3 Ühendava mittetulundusühingu juhatus võib esitada avalduse ka ühendatava mittetulundusühingu ühinemise registrisse kandmiseks RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 61 Ühendava mittetulundusühingu nimi Ühendav mittetulundusühing võib jätkata tegevust ühendatava mittetulundusühingu nime all 62 Ühinemise kanne 1 Ühinemine kantakse ühendava mittetulundusühingu registrikaardile kui kanne on tehtud kõigi ühendatavate mittetulundusühingute registrikaartidele Ühendatava mittetulundusühingu registrikaardi kandes märgitakse et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava mittetulundusühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 63 Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 1 Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu registrikaardile läheb ühendatava mittetulundusühingu vara õigused ja kohustused üle ühendavale mittetulundusühingule Pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu registrikaardile tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava mittetulundusühingu avalduse põhjal RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu registrikaardile Registripidaja kustutab ühendatava mittetulundusühingu registrist RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu registrikaardile saavad ühendatava mittetulundusühingu liikmed ühendava mittetulundusühingu liikmeteks RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 4 Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava mittetulundusühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 5 Ühineva mittetulundusühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt ühinemisega mittetulundusühingule selle liikmetele või mittetulundusühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava mittetulundusühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 64 Ühinemine uue mittetulundusühingu asutamisega 1 Ühinemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse d 56 63 koos seadusega ettenähtud täiendustega 2 Ühinevatele mittetulundusühingutele kohaldatakse ühendatava mittetulundusühingu kohta sätestatut ja asutatavale mittetulundusühingule ühendava mittetulundusühingu kohta sätestatut Mittetulundusühingud loetakse ühinenuks uue mittetulundusühingu registrisse kandmisega 3 Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu asutamise sätteid kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti Asutajateks on ühinevad mittetulundusühingud 4 Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse 57 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed Ühinemislepingule lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri mis kinnitatakse ühinemisotsusega 5 Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks registrisse RT I 18 12 2012 3 jõust 19 12 2012 6 Ühinevate mittetulundusühingute juhatused esitavad ühise avalduse uue mittetulundusühingu kandmiseks registrisse RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 jagu Jagunemine 65 Jagunemise mõiste 1 Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel Põhikirjaga võib ette näha et jagunemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel 2 Jaotumisel annab jagunev mittetulundusühing oma vara üle omandavatele mittetulundusühingutele Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing Jaotumisel loetakse jagunev mittetulundusühing lõppenuks 3 Eraldumisel annab jagunev mittetulundusühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale mittetulundusühingule Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing 4 Jagunemisel saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeteks 5 Mittetulundusühing võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks ning osaleda ainult mittetulundusühingu jagunemisel 6 Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks nõutav pädeva asutuse luba 66 Jagunemisleping 1 Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate mittetulundusühingute juhatused jagunemislepingu Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seaduse s 67 sätestatud korras Jagunemislepingus tuleb märkida 1 jagunemisel osalevate mittetulundusühingute nimed ja asukohad 2 õigused mida omandav mittetulundusühing annab jaguneva mittetulundusühingu liikmetele 3 igale omandavale mittetulundusühingule üleantava vara nimekiri 4 jagunemise tagajärjed töötajatele 2 Jagunemisleping peab olema kirjalik 3 Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud võib mittetulundusühing selle lõpetada teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega 67 Jagunemisotsus 1 Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad mittetulundusühingud Jagunemisotsus peab olema kirjalik 2 Jagunemisotsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle 2 3 üldkoosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 67 1 Jagunemisotsuse vaidlustamine Kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega asutamislepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 68 Kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 69 Avalduse esitamine registrile 1 Jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhatus esitab ühe kuu möödudes jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise kandmiseks registrisse Avaldusele lisatakse RT I 18 12 2012 3 jõust 19 12 2012 1 jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri 2 jagunemisotsus 3 jagunemise luba kui see on nõutav 4 kehtetu RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama et jagunemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 70 Omandava mittetulundusühingu nimi Jagunemise korral võib omandav mittetulundusühing jätkata tegevust jaguneva mittetulundusühingu nime all 71 Jagunemise kanne 1 Jagunemine kantakse jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile kui kanne on tehtud kõigi omandavate mittetulundusühingute registrikaartidele Omandavate mittetulundusühingute registrikaartide kannetes märgitakse et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 72 Kande õiguslik toime 1 Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile läheb jaguneva mittetulundusühingu kogu vara eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele mittetulundusühingutele Pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava mittetulundusühingu avaldusel RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Jagunemisel lõpeb jagunev mittetulundusühing jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile Registripidaja kustutab jaguneva mittetulundusühingu registrist RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeks RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 4 Jagunemisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate mittetulundusühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatavas varas 5 Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 73 Vastutus jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest 1 Enne jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile tekkinud jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest vastutavad jagunemises osalevad mittetulundusühingud solidaarselt Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see kellele kohustused määrati jagunemislepinguga RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Jagunemises osalev mittetulundusühing kellele kohustust jagunemislepingus ei määratud vastutab jaguneva mittetulundusühingu kohustuse eest kui selle täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Jagunemisel osalev mittetulundusühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate mittetulundusühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 4 Jagunemisel osalev mittetulundusühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates tagama võlausaldajate esitatud nõuded kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 5 Jagunemisel osaleva mittetulundusühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt jagunemisega mittetulundusühingule selle liikmetele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu registrikaardile RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 74 Jagunemine uue mittetulundusühingu asutamisega 1 Jagunemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse des 65 73 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega 2 Asutatavatele mittetulundusühingutele kohaldatakse omandavate mittetulundusühingute kohta sätestatut 3 Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu asutamise sätteid kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti Asutajaks on jagunev mittetulundusühing 4 Jagunemisel uue mittetulundusühingu asutamisega koostab jaguneva mittetulundusühingu juhatus jagunemiskava mis asendab jagunemislepingut Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse 66 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed Jagunemiskavale lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri mis kinnitatakse jagunemisotsusega 5 Jaguneva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse uute mittetulundusühingute ning jagunemise kandmiseks registrisse RT I 18 12 2012 3 jõust 19 12 2012 6 Registripidaja kannab iga uue

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=18666&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive