archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    taotluse esitanud isikul säilib maa omandamise õigus maa omandamise menetluse lõpuleviimiseni välja arvatud käesoleva seaduse 11 lõikes 3 nimetatud juhul 6 Kasutusvaldusesse antud maa võõrandamise korraldaja 1 Käesoleva seaduse alusel maa võõrandamist korraldab maavanem 2 Maavanem võib volitada maavalitsuse ametnikku tegema maa võõrandamiseks vajalikke toiminguid 7 Maa omandamise taotluse esitamine 1 Kasutusvaldusesse antud maa omandamiseks esitab kasutusvaldaja maa võõrandamise korraldajale kirjaliku taotluse pärast maa omandamise õiguse tekkimist kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist 2 Maa omandamise taotluse läbivaatamise eest tasub kasutusvaldaja enne taotluse esitamist riigilõivu 3 Maa omandamise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 füüsilise isiku puhul taotleja ees ja perekonnanimi isikukood isikukoodi puudumisel sünniaeg välismaalase puhul kehtiva passi või passi asendava dokumendi andmed ja andmed elamisloa kohta elukoht kontaktandmed ning äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja puhul äriregistri registrikood 2 juriidilise isiku puhul taotleja nimi asukoht äriregistri registrikood ja maa omandamise menetluses juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi isikukood ja kontaktandmed 3 taotluse selgelt sõnastatud sisu 4 taotletava kinnisasja registriosa number 5 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri 8 Maa võõrandamise eeltoimingud 1 Maa võõrandamise korraldaja kontrollib pärast taotluse saamist kas taotleja vastab käesoleva seaduse 4 lõikes 1 nimetatud tingimustele 2 Kui kasutusvaldaja taotleb käesoleva seaduse 3 lõikes 2 3 4 4 1 või 4 2 nimetatud maa omandamist pöördub maa võõrandamise korraldaja maa võõrandamiseks vajaliku loa saamiseks pädeva isiku poole Lähtudes loa andja seisukohast või kohaliku omavalitsuse huvist selgitab maa võõrandamise korraldaja välja omandamisele kuuluva maa ulatuse RK s 19 12 2013 jõust 24 01 2014 RT I 14 01 2014 1 3 Kui kasutusvaldajal on käesoleva seaduse 3 lõike 5 alusel õigus omandada osa kasutusvaldusesse antud maast selgitab maa võõrandamise korraldaja välja kasutusvaldaja huvi lubatud ulatuses maa omandamiseks Kui kasutusvaldaja soovib omandada osa maast võtab maa võõrandamise korraldaja vastu otsuse maa osalise võõrandamise kohta ja korraldab kinnisasja jagamise Kinnisasja jagamisega seotud kulud kannab maa omandaja Kui kasutusvaldaja nimetatud osa omandada ei soovi lõpetab maa võõrandamise korraldaja maa omandamise menetluse 4 Kui eeltoimingute käigus selgub et kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil on maavanemal õigus maa omandamise menetlus peatada kuni riigi kohaliku omavalitsuse või avaliku huvi selgumiseni sealhulgas planeeringu kehtestamiseni või joonehitise ehitusprojekti kinnitamiseni RK s 19 12 2013 jõust 24 01 2014 RT I 14 01 2014 1 9 Maa ostuhinna määramine 1 Kasutusvaldusesse antud maa ostuhinnaks on maa harilik väärtus 2 Maa ostuhinna määramiseks tellib maa võõrandamise korraldaja maa erakorralise hindamise Maa hindamisel lähtutakse maa sihtotstarbest Maa hindamisel ei arvestata maad koormavat kasutusvaldust 3 Hindamisakt ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud 4 Maa ostuhinnast arvatakse maha käesoleva seaduse 8 lõikes 3 nimetatud dokumentaalselt tõendatud kulud 10 Maa võõrandamise otsustamine 1 Maa võõrandamise korraldaja otsustab maa võõrandamise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse esitamisest arvates Kui kasutusvaldajal on käesoleva seaduse 3 lõike 5 alusel õigus omandada osa kasutusvaldusesse antud maast otsustab maa võõrandamise korraldaja maa võõrandamise kahe kuu jooksul pärast kinnisasja jagamist 2 Maa võõrandamise otsus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=98662&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    1 1 2 2 lõikes sätestatud ulatuses või kasutusvaldusesse andmist kuni käesoleva seaduse 23 3 6 lõikes sätestatud ulatuses Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse 22 1 2 lõikes nimetatud maa erastamisel välja arvatud juhul kui kinnisasi millega seda maad liita soovitakse kuulub looduskaitseseaduse 20 alusel riigi poolt omandamisele Käesoleva lõike alusel erandina erastatud maa ei kuulu looduskaitseseaduse s 20 sätestatud alustel riigi poolt omandamisele Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse ja see on kohustuslik ka omandiõiguse üleminekul RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 2 Kehtetu 3 Kui elamus vallasasjana omatava eluruumi või mitteeluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas on eluruumi või mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras RT I 2006 30 232 jõust 01 01 2007 21 Maa erastamise ja maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjektid 1 Eesti kodanikud ja käesoleva paragrahvi 2 4 lõikes nimetatud isikud on maa erastamise õigustatud subjektideks käesolevast seadusest tulenevate kitsendustega 1 1 Maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjektideks on füüsilised isikud ja Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud kes vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele 2 Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja käesoleva seaduse 22 lõikes 1 3 nimetatud maad Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik kes ei ole Eesti kodanik RT I 14 01 2014 1 jõust 24 01 2014 3 Välismaine juriidiline isik võib erastada talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad ja käesoleva seaduse 22 lõikes 1 3 nimetatud maad maavanema loal Seejuures peab välismaise äriühingu filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse Välisriigil ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust RT I 14 01 2014 1 jõust 24 01 2014 4 Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse Kirikute ja koguduste seaduse mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada sihtotstarbeliselt vastavuses oma põhikirjalise tegevusega 5 Vabariigi Valitsus kehtestab riigipiiri piiriveekogu või mererannikuga piirnevate kohalike omavalitsusüksuste või maa alade samuti muude riigi julgeolekule tähtsate maa alade loetelu kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba 6 Maavanem kuulab enne loa andmist ära maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha Luba antakse kui maa erastamine ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga Kui kohalik omavalitsus on loa andmise vastu kuid maavanem soovib seda anda peab maavanem esitama taotluse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse ühe kuu jooksul arvates selle taotlemisest või taotluse edastamisest Vabariigi Valitsusele 7 Maa enampakkumisega erastamisel ei või osaleda välismaalane välisriik välismaine juriidiline isik kohalik omavalitsus avalik õiguslik juriidiline isik samuti eraõiguslik juriidiline isik mille aktsiatest või osadest vähemalt üks kolmandik kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele Lõige 8 jõust alates 01 05 2004 välja arvatud 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas 8 Käesolevas seaduses Eesti kodanikele ja Eesti juriidilistele isikutele sätestatud õigusi maa erastamisel ja kasutusvaldusesse andmisel kohaldatakse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide edaspidi lepinguriik kodanikele või nimetatud riikide juriidilistele isikutele Eesti alalistele elanikele sätestatud soodustusi maa erastamisel kohaldatakse lepinguriikide kodanikele RT I 2006 7 40 jõust 04 02 2006 22 Maa erastamise viisid 1 Ostueesõigusega saavad maad erastada isikud kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele arvestades s 21 sätestatud kitsendusi samuti elamu korteri garaa i suvila või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad mida ei taotleta tagasi Käesoleva seaduse 12 1 2 lõikes nimetatud istanduse omanik saab ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat istandusealust maad 1 1 Elamu korteri garaa i suvila või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jääv maa mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana 1 2 Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 1 3 Kui era munitsipaal või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI 1 osas sätestatud alustel RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 2 Erastamisele kuuluv maa millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi välja arvatud põllumajandusmaa ja metsamaa erastatakse käesoleva paragrahvi 4 lõikes nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa edaspidi vaba põllumajandusmaa antakse kasutusvaldusesse vastavalt käesoleva seaduse le 23 3 Vabast põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid sealhulgas metsamaad käesoleva seaduse 23 3 6 lõikes sätestatud ulatuses Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta metsamaa välja arvatud maakorraldusnõuetest tulenevalt kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa edaspidi vaba metsamaa erastatakse vastavalt käesoleva seaduse le 23 4 Vabast metsamaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid käesoleva seaduse 23 4 6 lõike teises lauses sätestatud ulatuses Erastamisele kuuluv maa mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata või käesoleva seaduse 23 3 alusel kasutusvaldusesse andmata välja arvatud metsamaa erastatakse avalikul enampakkumisel 2 1 Tiheasustusega aladel erastatakse maa millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi katastriüksuste kaupa RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Avalikul enampakkumisel ja piiratud enampakkumisel sõlmitakse müügileping isikuga kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda 4 Piiratud enampakkumisel saavad osta 1 elamu ja sihtotstarbeta maad isik kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna käesoleva seaduse 6 2 lõike punktides 2 4 sätestatud alustel ja nimetatud maa osas on kohalik omavalitsus võtnud vastu otsuse maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta 2 põllumajandus metsa elamu ja sihtotstarbeta maad isik kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asub kas osaliselt või tervikuna erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis 3 elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elavad abikaasad kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat samuti perekond või üksikisik kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last 4 elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elav tagastatava eluruumi üürnik kui üürileping oli sõlmitud enne Aluste jõustumist 1991 aasta 20 juunil 5 kehtetu RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 6 kehtetu RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 22 1 Maa erastamise ulatus 1 Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse des 7 8 9 10 20 1 1 ja 1 2 lõikes ning s 21 sätestatud ulatuses kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti 2 Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul kes on Eesti kodanik on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires kui see oli suurem 50 ha st tingimusel et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee oja või jõgi maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja rajatiste alune maa 2 1 Kirikute ja koguduste seaduse mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada kuni 75 ha 2 2 Põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone hoonete kompleksi juurde Sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone hoonete kompleksi juurde erastatav maa võib koosneda käesolevas lauses nimetatud hoone aluse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee oja või jõgi maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja rajatiste alune maa Kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi viiakse nimetatud taotlejate vahel läbi enampakkumine RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 3 Üks isik võib piiratud enampakkumisel erastada kokku kuni 200 ha maad Käesoleva seaduse 22 4 lõikes nimetatud isikud saavad piiratud enampakkumisel maad omandada ainult üks kord Avalikul enampakkumisel võib üks isik erastada kokku kuni 300 ha põllumajandusmaad 100 ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad 4 Kui ehitis on kaasomandis on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast Väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides kui see oli suurem 50 ha st Erastatava maa suurus mis ületab 2 ha määratakse kaasomanike kokkuleppel Kui kokkulepet ei saavutata erastatakse maa käesoleva seaduse 9 1 lõikes sätestatud ulatuses 4 1 Kui mõni väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikest ei soovi ostueesõigusega erastada maad 2 ha ületavas osas on teistel kaasomanikel õigus arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud ostueesõigusega erastatava maa ulatust ning muid tingimusi erastada maad eraldi katastriüksusena vastavalt rohkem 4 2 Kui ehitis on abikaasade ühisvara on maa erastamise õigus käesoleva paragrahvi 2 ja 2 2 lõikes sätestatud ulatuses abikaasadel ühiselt nende ühise avalduse alusel Kui abikaasad ühist avaldust ei esita erastatakse maa abikaasale kes on registreeritud ehitise omanikuna Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel 4 3 Kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada või on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastamise korraldaja poolt määratud tähtaja jooksul kas taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmist või nõuda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse 12 alusel ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist Kui maa erastamise õigust omav kaasomanik ei soovi erastada rohkem maad kui vastab tema osale ehitises siis jäetakse erastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõigus RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 4 4 Kui maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus on ehitise kaasomanik kaotanud maa erastamise õiguse ning erastamiseks moodustatud katastriüksus on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv maa eraldi katastriüksusena Kui ükski ehitise kaasomanik ei soovi maad erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses jäetakse ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv maa riigi omandisse Maavanem algatab maa riigi omandisse jätmise menetluse kahe kuu jooksul maa erastamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 5 Kui mõni ehitise kaasomanik on maa tagastamise õigustatud subjekt ja maad taotletakse tagasi siis tagastatakse ja erastatakse maa käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks kuid tagastamise ja erastamise eeltoimingute tegemise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada esitades valla või linnavalitsusele sellekohase avalduse tagastatakse ja erastatakse ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises Kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada või tal ei ole maa omandamise õigust on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa erastamist või tagastamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises kui maa omandamist taotlevad kaasomanikud ei lepi kokku teisiti Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja Kui teised kaasomanikud ei soovi omandada rohkem maad kui vastab nende mõttelisele osale ehitises siis jäetakse erastamise või tagastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 6 Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse 7 5 ja 5 1 lõikes sätestatud alustel 7 Aiandus ja suvilaühistu ringpiiri sees asuv suvila või aiamaja omanikule ostueesõigusega erastatav maa võib koosneda mitmest lahustükist 22 2 Maa erastamise korraldaja 1 Maa erastamist korraldab maavanem Kui riigivara erastamise käigus on erastataval maal asuvad ehitised võõrandanud Eesti Erastamisagentuur või need kuuluvad juriidilisele isikule kelle aktsiad või osad on müünud Eesti Erastamisagentuur korraldab kuni 2001 aasta 1 novembrini Eesti Erastamisagentuur selle maa erastamist mille erastamise toimikud on talle esitatud 2001 aasta 1 juuniks ülejäänud maade erastamist korraldab maa asukoha järgne maavanem Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud 2 Maavanem võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist 22 3 Erastatava maa eest tasumine 1 Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on maa maksustamishind Maa ostueesõigusega erastamisel enne 2002 aasta 1 jaanuari esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993 aasta maa maksustamishind või 1996 aasta maa maksustamishind kui viimane on madalam kui 1993 aasta maa maksustamishind Vaba metsamaa samuti metsamaa katastriüksuse koosseisu arvatud põllumajandusmaa ja sihtotstarbeta maa müügihinnaks ning enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus 2 Elamu suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa sealhulgas elamu suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule korrutatakse erastatava maa müügihind kuni 2 ha ulatuses koefitsiendiga 0 5 Üks isik saab sooduskoefitsiendiga erastada maad ühe elamu ja ühe suvila või aiamaja juurde Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega korrutatakse erastatava põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0 5 Kui eelmises lauses nimetatud isik erastab põllumajandusmaad elamu juurde ja erastatava maa kogupindala on suurem kui 2 ha siis maa müügihinna määramiseks korrutatakse esmalt erastatava maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0 5 ja järgnevalt lahutatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind 3 Maa erastamisel võib ostja kuni poole müügihinnast tasuda erastamisväärtpaberites kui käesoleva paragrahvi 4 5 6 ja 6 1 lõikest ei tulene teisiti Erastamisväärtpaberites võib maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul 4 Kogu müügihinna võib tasuda erastamisväärtpaberites 1 füüsiline isik ostueesõigusega erastatava elamu suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa sealhulgas elamu suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa ning eluruumi juurde kuuluva maa mõttelise osa eest ning põllumajandus metsa sihtotstarbeta ja Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa eest samuti aiandus või suvilaühistu tema liikmete ühiskasutuses oleva maa eest 2 isik piiratud enampakkumisega erastatava maa eest 3 isik asunduspiirkonnas erastatava maa eest 4 äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil käesoleva seaduse 22 1 2 2 lõike alusel erastatava maa eest 5 korteri ja elamuühistu erastatava elamumaa eest 6 isik põllumajandusliku tootmishoone maa eest 5 Füüsiline isik kes ei ole Eesti alaline elanik ning juriidiline isik kelle osa või aktsiakapitalis välismaalaste või välismaise juriidilise isiku osa moodustab üle 50 protsendi peavad erastatava maa eest tasuma rahas ning ei saa tasumisel kasutada järelmaksu Maa erastamisel võib füüsiline isik kes ei ole Eesti alaline elanik tasuda erastatava maa eest erastamisväärtpaberites talle õigusvastaselt võõrandatud vara eest tasutud kompensatsiooni ulatuses 6 Eesti Vabariigi seaduse Kooperatiivsete riiklik kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta kohustatud subjekt ja Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse kohustatud subjekti õigusjärglane võivad ostueesõigusega erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast eluruumide erastamisest talle või temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule laekunud summa ulatuses 6 1 Käesoleva seaduse 5 1 lõike punktis 3 nimetatud organisatsioon võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast talle või temaga ühte liitu või kirikusse kuuluvale organisatsioonile õigusvastaselt võõrandatud maa eest laekunud kompensatsiooni ulatuses 6 2 Käesoleva paragrahvi 4 lõike punktis 1 nimetatud isikud võivad erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberitega ettemaksuna enne katastriüksuse moodustamist vastavalt käesoleva seaduse le 22 4 7 Maa erastamisel on ostjal õigus müügihinna tasumisel kasutada järelmaksu 1 kuni 5 aastat kui maa müügihind on 1590 kuni 19 170 eurot 2 kuni 10 aastat kui maa müügihind on 19 171 kuni 319 550 eurot 3 kuni 15 aastat kui maa müügihind on üle 319 550 eurot 4 käesoleva paragrahvi 4 lõikes sätestatud maa erastamisel kuni 50 aastat arvestusega et tasumisele kuuluv summa intresse arvestamata ei oleks väiksem kui 127 eurot aastas RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 8 Vähemalt 10 protsenti ostuhinnast tasutakse enne müügilepingu sõlmimist Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga Järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas ja käesoleva paragrahvi 4 lõikes sätestatud juhul 5 protsenti aastas Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0 05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest Intressid ja viivised tasutakse rahas 9 Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996 aasta 7 juunit sündinud lapse kohta kuni 1600 euro ulatuses sõltumata ostu müügilepingu sõlmimise ajast Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud ka ettemaksuna on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist sõltumata maa ostu müügilepingu sõlmimise ajast Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 10 Füüsilisel isikul kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18 aastast last võib ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kuni 1600 euro ulatuses Enne 1997 aasta 30 novembrit sõlmitud maa ostu müügilepingute korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18 aastast last Pärast 1997 aasta 30 novembrit võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa ostu müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast ostu müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18 aastastest lastest Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud ka ettemaksuna on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 11 Kui isikul on erastatud või erastatava maa eest tasumisel õigus saada soodustust nii käesoleva paragrahvi lõike 9 kui ka lõike 10 alusel rakendatakse mõlemat soodustust 12 Käesoleva paragrahvi 9 ja 10 lõikes nimetatud enammakstud summa tagastatakse erastamisväärtpaberites Avaldus enammakstud summa tagastamiseks erastamisväärtpaberites esitatakse erastamise korraldajale hiljemalt 2006 aasta 1 oktoobriks Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse enammakstud summa rahas RT I 2006 7 40 jõust 04 02 2006 22 4 Maa erastamisel ettemaksu tasumine 1 Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik soovib erastatava maa eest tasuda ettemaksu teatab ta oma soovist kirjalikult kohalikule omavalitsusele Omavalitsus määrab maksualuste maade nimekirja alusel erastatava maa pindala ja hinna ning väljastab taotlejale ettemaksu tasumise teatise kümne tööpäeva jooksul Ettemaksuna tasutava erastatava maa müügihinda võib vähendada käesoleva seaduse 22 3 lõigetes 9 11 sätestatud juhtudel ja suuruses Kui kinnistu piires on üle 0 5 ha metsamaad on nõutav maa ja kasvava metsa hindamise akt Sellisel juhul väljastab omavalitsus teatise kümne tööpäeva jooksul pärast hindamisakti saamist Ettemaksuna tasutakse korraga kogu ostuhind 2 Pärast katastriüksuse moodustamist ostu müügilepingu sõlmimisel määratakse erastatava maa müügihind samadel alustel mis kehtisid ettemaksu tasumise ajal 3 Kui maa ostu müügilepingus määratud maa müügihind erineb ettemaksuna tasutud summast kuni 8 protsenti loetakse maa müügihind täielikult tasutuks 4 Kui ettemaksuna tasutud summa on üle 8 protsendi väiksem maa ostu müügilepingus määratud maa müügihinnast tasub maa erastaja ettemaksuna makstud summa ja maa ostu müügilepingus määratud maa müügihinna vahe rahas või erastamisväärtpaberites ostu müügilepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks 5 Ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksta välja arvatud käesoleva seaduse 22 3 9 11 lõikes sätestatud juhul ja juhul kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel ostueesõigusega erastada või kui ettemaksu summa ei ole määratud õigesti Ettemaks tagastatakse vastavalt ettemaksu tasumisel kasutatud maksevahenditele erastamisväärtpaberites või rahas Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse erastamisväärtpaberites tasutud ettemaks kooskõlas erastamisseaduse ga 29 1 6 Maa eest tasutud ettemaks läheb üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse üleminekuga 7 Kehtetu 8 Erastatava maa eest saab ettemaksu tasuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras RT I 2006 7 40 jõust 04 02 2006 23 Maa erastamise kord 1 Maa erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani ja kaardimaterjali alusel Kui see ei ole võimalik plaani ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani ja kaardimaterjali alusel erastada viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine Vaba metsamaa erastamiseks võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada plaani ja kaardimaterjali alusel juhul kui erastatav maa piirneb üksnes riigi maakatastris registreeritud mõõdistamise teel välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis moodustatud katastriüksustega 1 1 Kui maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus mõõdistamise teel ja maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama tellimuse esitamisest kohalikku omavalitsust kirjalikult kümne päeva jooksul Kui katastriüksuse moodustamist ei ole võimalik lõpule viia maa erastamise õigust omava isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu määrab valla või linnavalitsus erastamise õigust omavale isikule tähtaja katastriüksuse moodustamise toimiku valla või linnavalitsusele esitamiseks Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei esita toimikut määratud tähtpäevaks kaotab ta maa erastamise õiguse Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Kui erastamise korraldaja teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult on erastamise õigust omav isik kohustatud katastriüksuse moodustamise tööd tellima kolme kuu jooksul ettepaneku tegemisest arvates Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamise tööde tegemiseks nimetatud tähtaja jooksul kaotab ta maa erastamise õiguse RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 2 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda kui valla või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud Maa erastamine muul käesoleva seaduse s 22 sätestatud viisil algatatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise otsustamist 3 Maa ostueesõigusega erastamise menetluseks vajalikud toimingud tehakse seaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tähtaja jooksul RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 3 1 Ehitise omaniku surma korral esitab valla või linnavalitsus vajaduse korral notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks Kui kuue kuu jooksul ehitise omaniku surmast arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik esitab valla või linnavalitsus kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks Valla või linnavalitsus võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist kui selleks on mõjuvad põhjused Nimetatud avalduste esitamisega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel omandireformi reservfondist välja arvatud juhul kui kohalik omavalitsus on ise pärija RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 4 Erastamise korraldaja kuulanud ära kohaliku omavalitsuse seisukoha otsustab piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi 4 1 Maa erastamisel käesoleva seaduse 23 4 alusel või enampakkumisega erastamisel erastatakse maa moodustatud katastriüksuste kaupa mitte nende kogumina 4 2 Maa erastamisel piiratud ja avalikul enampakkumisel on erastamise korraldajal õigus kehtestada enampakkumise osavõtutasu mille suurus ei või olla suurem kui 60 eurot ja tagatisraha mille suurus ei või olla suurem kui 10 protsenti enampakkumisega erastatava maa alghinnast Osavõtutasu enampakkumisest osavõtnutele ei tagastata Enampakkumise võitjale kui temaga sõlmitakse maa ostu müügileping tagatisraha ei tagastata ja see võetakse arvesse maa müügihinna tasumisel Tagatisraha sealhulgas reserveeritud tagatisraha ei tagastata isikule kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise samuti enampakkumise võitjale kui ta mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Maa erastamine toimub ostja kulul Erastamiskulude koosseisu ja nende määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus Maa ostu müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja Maa erastamisel võib ostu müügi ja asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis Kui maa erastatakse järelmaksuga sõlmitakse maa ostu müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis Notari tasu tasub ostja Maa ostu müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumise või enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates Maa piiratud või avaliku enampakkumise võitja vaba põllumajandus ja vaba metsamaa erastamise õigust omav isik või maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul kaotab maa erastamise õiguse Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 5 1 Maa müügi ja hüpoteegi seadmise lepingute kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele 1 ostja kinnitus selle kohta et vastavat maatükki erastades ei ületa ta käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise piirmäärasid 2 järelmaksu kasutamise korral poolte kokkulepe mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse 3 ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning ostu müügilepingus fikseeritud müügihinna vahe kui pärast maa ostu müügilepingu sõlmimist selgub et ostja ei vastanud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele 4 ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist ning ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek Samuti kohustus loa taotlemiseks esitada hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud metsamajandamiskava 5 vähemalt 1270 euro suurune leppetrahv käesoleva lõike punktis 4 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 6 kehtetu 7 kehtetu 5 2 Ostja on kohustatud tasuma erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordse müügihinnaga võrdse summa kui pärast maa ostu müügilepingu sõlmimist selgub et ostja ületas vastava maatüki erastamisega käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise piirmäära 5 3 Maa erastamisel täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas maa erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik Hüpoteegipidajal on õigus anda nõusolek maa erastamise või tagastamise käigus Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamisel kinnistu väljaostuvõla ülekandmiseks kinnistu omandajale Hüpoeegipidajal on õigus käesoleva paragrahvi 5 1 lõike punktis 4 sätestatud loa andmisest keelduda kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1 2 kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra Hüpoteegi seadmisel ei või kokku leppida asjaõigusseaduse 332 1 lõikes sätestatud nõude mittekehtimise suhtes Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja mis ei olnud erastamismenetluse objektiks 6 Maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras RT I 2006 30 232 jõust 01 01 2007 23 1 Kehtetu 23 2 Kehtetu RT I 2002 100 586 jõust 01 01 2003 23 3 Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine 1 Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse 22 2 lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning arvestades maa efektiivse kasutamise planeeringu ja maakorralduse nõudeid piiritleb plaanil kasutusvaldusesse antavad maatükid Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale Kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaani ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek toimub pärast asjakohase loa saamist maavanemalt Teade plaani avaliku väljapaneku koha alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 1 1 Vaba põllumajandusmaa antakse kasutusvaldusesse Eesti kodanikule või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule kes vastavad käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud nõuetele 2 Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri te nimetamisega Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust Põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel 3 Käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud tingimustele vastavad isikud võivad esitada kas ühe avalduse kõikide taotletavate maatükkide kohta või ka eraldi avaldused iga maatüki kohta Kui vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitavad avaldused isikud kes on põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud peavad nad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud tingimustele ning neil kokku on õigus vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse saada käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmääras Kui nimetatud isikud tegelevad põllumajandusliku tootmisega mitme kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil on neil õigus esitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks avaldusi mitmele taotletava maa asukohajärgsele vallavalitsusele Avaldusi võib esitada ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud plaani avaliku väljapaneku perioodi lõppu kuid mitte hiljem kui 2010 aasta 1 jaanuaril Avalduse võib saata ka tähitud kirjana Vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima RT I 2009 61 404 jõust 17 12 2009 4 Vallavalitsus koostab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja Nimekiri maatüki number suurus taotleja nimi või nimetus äriregistri kood pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 5 Enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist on vallavolikogul õigus nõuda taotlejalt põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast Vallavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele 5 1 Vallavolikogu kinnitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt 2010 aasta 1 mail Kui enne 2010 aasta 1 maid vastuvõetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse on kohus tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse pärast 2010 aasta 1 maid kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist RT I 2009 61 404 jõust 17 12 2009 6 Üks isik võib käesoleva paragrahvi alusel kasutusvaldusesse saada kuni 250 ha vaba põllumajandusmaad mille koosseisu võib maakorraldusnõuetest tulenevalt kuuluda kokku kuni 15 ha metsamaad Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud piirmäära piires ei jätku taotlusi kõigile kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kasutusvaldusesse antavatele vaba põllumajandusmaa maatükkidele võib vallavolikogu otsustada anda ühe isiku kasutusvaldusesse rohkem kui 250 ha maad võimaldades kõigil taotlejatel esitada täiendavaid taotlusi Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või füüsilisest isikust ettevõtjat Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks RT I 2009 18 107 jõust 28 03 2009 6 1 Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omav isik kes on taotlenud vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses on kohustatud viivitamatult pärast seda kui talle on saanud teatavaks et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäära ulatuses teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemisest Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku kes on kantud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas Käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks sõlmitud tehing on õigustühine RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 7 Kehtetu RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 8 Kehtetu RT I 2005 61 476 jõust 27 11 2005 23 4 Vaba metsamaa erastamine 1 Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse 22 2 lõikes nimetatud vaba metsamaa pindala ning arvestades maa efektiivse kasutamise planeeringu ja maakorralduse nõudeid piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse hiljemalt 2003 aasta 1 septembriks maavanemale Maavanem otsustab loa andmise või sellest keeldumise dokumentide saamisest arvates ühe kuu jooksul Erastatava vaba metsamaa plaani ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek toimub pärast maavanemalt asjakohase loa saamist ja kestab üks kuu Teade plaani avaliku väljapaneku koha alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes 2 Vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse 23 3 2 lõike tähenduses või metsamajandusega Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma samas seaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust 3 Käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud tingimustele vastav isik võib esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate metsamaatükkide kohta või eraldi avalduse iga metsamaatüki kohta Isikud võivad esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse Kaasomanikud peavad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud tingimustele Kaasomanikel on õigus kokku erastada metsamaad käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmääras Kui nimetatud isikud tegelevad metsamajandusega mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil on neil õigus esitada vaba metsamaa erastamise avaldus mitmele taotletava maa asukohajärgsele vallavalitsusele Avaldusi võib esitada ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud avaliku väljapaneku lõppu Avalduse võib saata ka tähitud kirjana Vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima 4 Vallavalitsus koostab vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja Nimekiri maatüki number ja suurus taotleja nimi äriregistri kood taotluse sisu pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes Nimekirja avalik väljapanek kestab kümme kalendripäeva 5 Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast Huvitatud isikute kaebused lahendab vallavolikogu 6 Käesoleva paragrahvi alusel võib üks isik erastada kuni 20 ha vaba metsamaad Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 10 ha suurem Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi eelistab kohaliku omavalitsuse volikogu naaberkinnistu omanikku seejärel põllumajandusliku tootmisega tegelejat ja seejärel isikut kelle omandis on taotlejatest kõige vähem metsamaad 7 Vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 2004 aasta 1 aprillil Isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid 1 kes on viimase kümne aasta jooksul võõrandanud enda omandis olnud metsamaad välja arvatud abikaasale alanejatele sugulastele ja vanematele või kui toimus metsamaa müük ost metsamaa terviklikkuse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks 2 kes on enda omandis olevat metsamaad puudulikult uuendanud või ei ole seda hooldanud metsaseaduse tähenduses 3 kelle omandis on rohkem kui 100 ha metsamaad 8 Vaba metsamaa erastamise õigust omav isik kes on taotlenud maa erastamist käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses on kohustatud viivitamatult pärast seda kui talle on saanud teatavaks et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäära ulatuses teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava maa erastamisest Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku kes on kantud nimekirja käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas Käesoleva paragrahvi 6 lõikes sätestatud piirmäära ületava maa erastamiseks sõlmitud tehing on õigustühine 9 Käesoleva paragrahvi alusel metsamaa erastanud isik ei või seda metsamaad võõrandada enne väljaostuhinna täielikku tasumist kuid mitte enne viie aasta möödumist ostu müügilepingu sõlmimisest välja arvatud abikaasale alanejatele sugulastele ja vanematele samuti ei tohi ta sellele metsamaale seada kasutusvaldust kümne aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest arvates Vastavad märked kantakse kinnistusraamatusse ja need on kohustuslikud ka omandiõiguse üleminekul RT I 2006 30 232 jõust 01 01 2007 24 Kehtetu IV osa MUNITSIPAALMAA 25 Maa munitsipaalomandisse andmine 1 Munitsipaalomandisse antakse tasuta käesoleva seaduse s 28 nimetatud maa 2 Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil 3 Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta nimetatud maad võõrandada kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel 4 Munitsipaalomandisse antud maa välja arvatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5580&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kuni üheks aastaks 7 Käesoleva korra täpsustamiseks võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon välja anda täiendavaid juhendeid Majandusmin m 07 08 97 Nr 31 jõust 27 08 97 8 Vaidlusküsimused allmaaehitise rajamise loa taotlemisel ja väljaandmisel lahendab Majandusministeerium 2 Allmaaehitise rajamise loa taotlemine 9 Allmaaehitise rajamise loa saamiseks esitab loa taotleja väljaandjale järgmised dokumendid 1 vormikohase taotluse lisa 1 millele lisatakse 1 kinnisasja omaniku nõusolek allmaaehitise rajamiseks ja selleks vajaliku teenindusmaa kasutusvaldusse andmiseks rentimiseks või võõrandamiseks 2 haldusterritooiumi maa või linnavalitsuse kohaliku omavalitsuse kooskõlastus allmaaehitise rajamiseks Keskkonnaameti ekspertarvamus 3 mäetööde litsentsi koopia 4 allmaaehitise või selle teenindusmaa piiridesse jäävate kinnistute või mäetööde piiranguid põhjustavate objektide nimekiri 2 seletuskirja 3 graafilise dokumentatsiooni 10 Seletuskirjas tuleb näidata 1 allmaaehitise ja selle teenindusmaa asukoht ehitise ulatus lähiümbrus rajamise eesmärk ja ehitise kasutamine 2 andmed geoloogiliste uuringute kohta rajamiskoha geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 3 rajamisel rakendatav tehnoloogia tööde ajaline ja territoriaalne arendamine väljatud mäemassi kasutamine veekõrvaldus tuulutus 4 rajamisel rakendatava tehnoloogia võimalik kahjulik mõju keskkonnale põhjaveele kavandatavad abinõud selle vähendamiseks 5 allmaaehitise ja väljapääsude toestamine ning piirestamine 11 Graafiline osa koosneb topograafilisest plaanist sellega seotud allmaaehitise plaanist ning läbilõigetest Topograafilisel plaanil tuleb näidata olemasolevate ja projekteeritavate ehitiste kontuurid mäetööde kahjulike mõjude ja lõhketööde ohtliku tsooni lõhketööde korral ning allmaaehitise teenindusmaa piirid Mõõtkava valitakse vastavalt situatsiooni keerukusel kuid see ei tohi olla väiksem kui 1 2000 väljavenitatud profiiliga ehitiste tunnelid korral mitte väiksem kui 1 25000 Plaanil peab olema pealdis kus on näidatud ettevõtte nimetus ettevõtja nimi allmaaehitise nimetus ja plaani mõõtkava Topograafilise plaani kirjutab alla koostaja ja see kinnitatakse asutuse pitseriga Topograafilisele plaanile soovitav ülemisse paremasse nurka tuleb jätta vaba ruum loa väljaandmist tõestava märke ja kooskõlastuste tegemiseks Allmaaehitise detailplaani ja läbilõigete mõõtkava suurus sõltub ehitise mõõtmetest ning selle valib projekteerija 12 Allmaaehitise rajamise loa taotlus esitatakse väljaandjale kolmes eksemplaris 3 Allmaaehitise rajamise loa väljaandmine 13 Allmaaehitise rajamise loa väljastaja on kohustatud taotleja esitatud dokumendid läbi vaatama ja andma otsuse loa väljaandmise kohta ühe kuu jooksul dokumentide kättesaamise päevast Kui tekib vajadus täiendavate andmete nõutamiseks võib loa väljaandmise otsuse tähtaega pikendada pärast täiendavate andmete väljaandjale esitamist 10 tööpäeva võrra 14 Allmaaehitise rajamise luba vormistatakse eraldi dokumendina lisa 2 mis kinnitatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori asetäitja allkirja ja pitseriga Majandusmin m 07 08 97 Nr 31 jõust 27 08 97 Väljaantud load registreeritakse 15 Topograafilisele plaanile märgitakse allmaaehitise rajamise loa number kehtivuse aeg ja registreerimise kuupäev ning see kinnitatakse registreerija allkirjaga 16 Taotluse dokumentatsiooni üks eksemplar koos allmaaehitise rajamise loaga väljastatakse loa taotlejale riigilõivu ja teenustasu maksekviitungi või maksekorralduse koopia esitamisel Teine eksemplar koos avalduse ja juurdelisatud dokumentidega jääb loa väljastajale Kolmas eksemplar väljastatakse haldusterritooriumi maa linna valitsusele kohalikule omavalitsusele Allmaaehitise rajamisest huvitatud füüsiliste või juriidiliste isikute põhjendatud soovil esitab neile loa koopia Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Majandusmin m 07 08 97 Nr 31 jõust 27 08 97 Loa koopia eest tasutakse teenustasu 17 Allmaaehitise rajamise loa andmise eitava otsuse korral teatab loa väljastaja sellest kirjalikult allmaaehitise rajamisest huvitatud ja nõustanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tagastab loa taotlejale tema poolt esitatud dokumentatsiooni kolme tööpäeva jooksul pärast eitava

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13961&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Tallinn Toompea Magusainete ja suhkru tootmise esmajärguliste ülesannete kohta Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Nõustuda Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ettepanekuga moodustada magusainete ja suhkru tootmise alustamiseks ja arendamiseks vabariigis esimest tüüpi riiklik aktsiaselts Eesti Suhkur 2 Panna Eesti Vabariigi Kaubandusministeeriumile ning moodustatavale aktsiaseltsile Eesti Suhkur kogu suhkru ja muude magusainete impordi ja vabariigi siseturu vajaduste rahuldamise korraldamine Aktsiaseltsil kaasata aktsiaseltsi osanikeks tooraine tootjad ning kõik peamised

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5165&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kõrvaltingimused Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused 1 isik kes vastutab ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse eest 2 isik kes vastutab katseloomade heaolu ja hooldamise eest 3 veterinaararst või asjakohase kvalifikatsiooniga isik kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes 4 tegevusloa tähtaeg 7 paragrahvid 41 41 3 tunnistatakse kehtetuks 8 paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 Loa saamiseks esitab loomkatseprojekti eest vastutav isik või isik kes on saanud tegevusloa tegutsemiseks katseloomade kasutamise ettevõttes loaandjale vormikohase kirjaliku taotluse edaspidi loataotlus koos selles märgitud andmeid tõendavate dokumentidega RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 97 Loomatauditõrje seaduse muutmine Loomatauditõrje seaduses RT I 1999 57 598 2010 22 108 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja teine lause 2 paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Loomakasvatushoonete ja rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade ning seal loomade pidamise veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister 3 paragrahvi 7 lõike 2 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Embrüote kogumise töötlemise ja säilitamisega ning munarakkude in vitro viljastamisega edaspidi embrüote käitlemine võib tegeleda isik kellel on pädev personal edaspidi embrüokogumisrühm kelle kasutuses on laboratoorium kus on võimalik nõuetekohaselt embrüoid käidelda ja muu vajalik varustus 4 paragrahvi 7 lõike 2 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Embrüote käitlemise üle peetavale arvestusele embrüote käitlemisega tegelevale isikule ja embrüokogumisrühmale esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister 4 1 paragrahvi 11 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Põllumajandusloomade registrisse kantakse loomapidaja esitatud andmed registreerimisele kuuluvate põllumajandusloomade ning selliste loomakasvatushoonete ja rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade kohta kus tegeletakse käesoleva seaduse 19 6 lõikes 1 nimetatud loomade pidamisega RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 paragrahvi 11 lõige 5 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 1 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus loomakaitseseaduse 65 kohaselt ära võetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses 7 Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 7 paragrahvi 11 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Põllumajandusloomade registrisse kantakse lisaks käesoleva seaduse 11 lõikes 5 nimetatud andmetele ka andmed tegevusloa saanud ettevõtja tapamaja ning tegevusloa saanud või majandustegevuse teatise esitanud ettevõtja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta 8 paragrahvi 11 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 9 paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja esimene ja teine lause 10 paragrahvi 17 1 lõige 5 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 5 1 Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister 11 paragrahvi 18 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 12 seaduse 2 peatüki 6 1 jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 6 1 jagu Loomapidaja loakohustus ja teatamiskohustus 19 1 Loakohustus 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste ettevõtete kasutamiseks 1 embrüokogumisrühma või põllumajandusloomi vahendava ettevõtja ettevõte 2 tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõte 3 loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõte kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1069 2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Tegevusluba peab olema loomapidamiseks ettevõttes kus tegeletakse 1 hobuste sigade või veiste sperma kogumise ja säilitamisega turustamise eesmärgil 2 põllumajanduslindude aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega turustamise eesmärgil 3 erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist 4 põllumajandusloomade välja arvatud ööpäevaste tibude profülaktilise karantiini läbiviimisega 5 ahvide simiae ja prosimiae pidamise või aretamisega ärilisel või mitteärilisel eemärgil nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus või rakendusuuringuteks sealhulgas ahvide aretamiseks selliste uuringute tarvis 3 Tegevusluba peab olema ülemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes hõimkonda Mollusca või alamhõimkonda Crustacea kuuluva veelooma edaspidi veeloom pidamisel ettevõttes kus veelooma peetakse turuleviimise eesmärgil välja arvatud ettevõttes kus 1 veelooma peetakse püügitiigis ja mis taasasustatakse registreeritud ehitisest pärit veeloomadega 2 peetav veeloom viiakse turule üksnes toiduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 853 2004 millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad ELT L 139 30 04 2004 lk 55 205 artikli 1 lõike 3c kohaselt 4 Ettevõtjale võib tegevusloa väljastada ka loomapidamiseks ettevõttes kus peetakse muid loomi kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ahvid EÜ nõukogu direktiivi 92 65 EMÜ milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade sperma munarakkude ja embrüotega mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90 425 EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid ning nende impordiks ühendusse EÜT L 268 14 09 1992 lk 54 72 artikli 2 lõike 1 punktis b toodud tähenduses 5 Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas 19 2 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 peetav loomaliik 2 ettevõtte tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed 3 asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 4 ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 5 andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 6 puhastamis ja desinfitseerimisplaan mis sisaldab andmeid veovahendite seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta 7 kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta 8 embrüokogumisrühma korral tegevusvaldkond embrüote kogumine või in vitro tootmine või mõlemad millega embrüokogumisrühm võib tegeleda 9 embrüokogumisrühma korral andmed kasutatava laboratooriumi kohta mis kirjeldavad selle vastavust käesoleva seaduse 7 lõike 2 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele 3 Veelooma pidamise ettevõtte puhul võib taotluses jätta esitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud andmed ning esitatakse lisaks lõikes 2 nimetatule ka järgmised andmed 1 tootmise eesmärk 2 vesiviljelussüsteemi või sisseseade tüüp 3 maksimaalne tootmismaht 4 kasvatatavate veeloomade liigid 4 Käesoleva seaduse 19 1 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte puhul tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lisada taotlusele ka sellised andmed mis kirjeldavad ettevõtte vastavust EÜ nõukogu direktiivi 92 65 EMÜ lisas C sätestatud veterinaarnõuetele 5 Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid 1 veovahendi andmed 2 asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 3 ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 4 andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 5 käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega 6 andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis või töötlemisvõimsuse kohta 7 andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta 8 puhastamis ja desinfitseerimisplaan mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta 9 kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta 10 tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus 11 toorme ja saaduste veo vahendite puhastamise kirjeldus RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 andmed ettevõtte heitveekäitluse süsteemi kohta 2 tauditõrje eesmärgil tapetavate veeloomade liikide nimetused 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 6 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 19 3 Tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui tema loomakasvatushoone või rajatis loomade pidamiseks piiritletud ala embrüokogumisrühm põllumajandusloomi vahendava isiku või tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele 19 4 Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Majandushaldusasutus võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada kui on rikutud käesoleva seaduse selle alusel kehtestatud õigusaktide või Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks 2 Käesoleva seaduse 19 1 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte tegevusluba peatatakse osaliselt või täielikult tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus taastatakse EÜ nõukogu direktiivi 92 65 EMÜ milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade sperma munarakkude ja embrüotega mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90 425 EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid ning nende impordiks ühendusse EÜT L 268 14 09 1992 lk 54 72 lisa C punktis 6 sätestatud alustel ja korras RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 19 5 Arvestuse andmete Euroopa Komisjonile edastamise kohustus Arvestuse andmete alusel esitab Veterinaar ja Toiduamet tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt 19 6 Teatamiskohustus 1 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel edaspidi ettevõte kus tegeletakse RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 põllumajandusloomade sealhulgas farmiulukite pidamisega 2 põllumajandusloomade sperma kogumise ja säilitamisega 3 põllumajanduslindude turustamise eesmärgil pidamise ja aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega 4 erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist 5 põllumajandusloomade profülaktilise karantiini läbiviimisega 6 veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ja kasutatakse tehnoloogiat mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse edaspidi vesiviljelus välja arvatud ettevõttes kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse 7 mesindusega 8 karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil 9 põllumajandusloomade sealhulgas farmiulukite pidamisega alaliselt avalikuks näitamiseks loomaliigi säilitamise või teadustöö tegemisega sealhulgas teadustöö tegemisega seotud loomade aretuse eesmärgil 2 Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed 2 tegevusvaldkond millega ettevõttes tegeletakse näidates sealhulgas ära loomaliigi ja mesinduse puhul mesilasperede arvu 3 ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid 3 Isik kes tegeleb loomakasvatushoonetes ja rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud alal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega muul eesmärgil kui majandustegevus peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed Käesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1069 2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusvaldkonnas RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse Andmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 98 Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses RT I 2004 25 170 2010 31 158 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses 5 Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul kui loa või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena 2 paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad lõhkematerjali käitlemise luba sõnadega lõhkematerjalisektori ettevõtja tegevusluba 3 paragrahvi 13 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks 4 paragrahvid 14 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 14 Lõhkematerjalisektori ettevõtja loakohustus 1 Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine 2 lõhkematerjali hoidmine 3 lõhkematerjali kasutamine 2 Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks 3 Tegevusluba peab olema ka isikul kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi lõikega 1 hõlmatud tegevuseks 4 Ajutiselt võib Eestis lõhkematerjali tegevusloata kasutada isik kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud vastavasisuline tegevusluba Nimetatud isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis lõhkematerjali kasutamise alustamist teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes lõhkematerjali kasutamisele kehtestatud nõudeid 5 Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks kui selleks kulub vähem kui üks aasta 15 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab käesoleva seaduse s 21 nimetatud Tehnilise Järelevalve Ameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele 1 andmed isikute kohta kellel on lähtuvalt varalisest osalusest või ametipositsioonist õigus mõjutada ettevõtte tegevust näiteks äriühingu nende osanike või aktsionäride nimekiri kellel on üle viie protsendi aktsia või osakapitalist ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri kus on märgitud füüsilise isiku ees ja perekonnanimi isikukood selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi asukoht ja äriregistrikood 2 ülevaade käesoleva seaduse täitmiseks vajalikest tehnilistest lahendustest 3 Kui tegevusloa taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks 16 Tegevusloa kontrolliese Tegevusluba antakse kui 1 taotlejal on sellel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt tehnilisi võimalusi 2 taotleja või isiku kohta keda on nimetatud käesoleva seaduse 15 lõike 2 punktis 1 või des 61 63 ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo riigivastase süüteo või süüteo kohta mis pandi toime lõhkematerjali pürotehnilist toodet laskemoona või tulirelva kasutades 3 taotleja lõhkematerjali käitlemise korraldajad vastavad käesoleva seaduse s 62 sätestatud nõuetele 4 tegevusloa andmine ei kahjusta riigi julgeolekut 5 paragrahvid 17 19 tunnistatakse kehtetuks 6 paragrahvi 20 pealkirjas ja tekstis 21 lõikes 1 ning s 42 asendatakse sõna käitlemisluba sõnaga tegevusluba vastavas käändes 7 paragrahvi 20 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks 8 paragrahvi 53 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 53 Pürotehnilise toote käitleja loakohustus ja nõuded pürotehnilise toote käitlejale 1 Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 pürotehnilise toote hoidmine 2 pürotehnilise toote võõrandamine 3 pürotehnilise toote kasutamine 2 Loakohustus puudub järgmistel juhtudel 1 kategooriate I T1 P1 ja P2 pürotehniliste toodete hoidmisel võõrandamisel ja kasutamisel koguses mis jääb alla kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses 2 kategooriate II ja III pürotehniliste toodete kasutamisel 3 oma tarbeks omandatud kategooriate II ja III pürotehniliste toodete hoidmisel ja tasuta võõrandamisel 9 paragrahvi 53 lõiked 2 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks 10 paragrahv 53 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 53 1 Tegevusloa taotlemine ja kontrolliese 1 Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet 2 Ettevõtjale antakse tegevusluba kui 1 tal on asjakohased tehnilised vahendid ja nõuetele vastav personal pürotehnilise toote nõuetekohaseks käitlemiseks 2 temal tema esindajal ega pürotehnilise toote käitlemise korraldajal ei ole karistusregistri andmetel karistatust esimese astme kuriteo riigivastase süüteo või süüteo eest mis pandi toime lõhkematerjali pürotehnilist toodet laskemoona või tulirelva kasutades ning ta ei ole tagaotsitav kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav 3 Kui tegevusloa taotlust tähtaja jooksul läbi ei vaadata ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 11 välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 12 seaduse 10 peatükk ning d 82 ja 83 tunnistatakse kehtetuks 99 Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses RT I 2003 21 128 2010 41 241 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 8 lõikes 1 22 lõikes 1 ning 42 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna tingimused sõnaga kõrvaltingimused vastavas käändes 2 paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses 16 Võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses 3 paragrahvid 27 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 27 Loakohustus 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 gaasi müük 2 gaasi ülekande teenuse osutamine 3 gaasi jaotamise teenuse osutamine 4 gaasi import 5 veeldatud gaasi terminali haldamine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 gaasi hoiustamise teenuse osutamine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Loakohustust ei ole isikul kes müüb gaasi ainult oma liikmetele rentnikele või üürnikele kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 28 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid 1 taotletav tegevuspiirkond välja arvatud gaasi müügi ja impordi tegevusaladel 2 süsteemihalduri kinnitus selle kohta et gaasi ülekanne ja jaotamine on gaasisüsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ega ohusta varustuskindlust kui taotletakse luba gaasi impordiks võrgu kaudu 3 tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus välja arvatud käesoleva seaduse 27 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevusaladel RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 29 Tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui 1 tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal nõuetekohaseks tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal 2 tal on majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks milleks ta tegevusluba taotleb 3 jaotusvõrguettevõtjaks oleva ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 31 950 eurot 4 gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 128 000 eurot 5 veeldatud gaasi terminali opereerimisteenust osutava ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 128 000 eurot 6 gaasi hoiustamise teenust osutava ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 128 000 eurot RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks 5 paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 32 Tegevusloa kõrvaltingimused Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused 1 süsteemihalduri poolt esitatavad gaasisüsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestavad gaasi impordile kohaldatavad nõuded käesoleva seaduse 28 lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaselt 2 käesoleva seaduse 22 kohane arenduskohustus 3 muud kõrvaltingimused kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või arvestades konkreetse tegevuse eripära 6 paragrahvid 33 36 ja 39 lõiked 3 4 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 1 paragrahvi 39 pealkirjast jäetakse välja sõnad ja rakendatava sunniraha ülemmäär RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 7 paragrahvi 40 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise kohustust 8 paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks 9 paragrahvi 45 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number 41 numbriga 42 10 paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 3 Enne 2012 aasta 8 juulit antud gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusluba kehtib kuni käesoleva seaduse 30 1 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmiseni või 2015 aasta 1 jaanuarini RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 100 Maaparandusseaduse muutmine Maaparandusseaduses RT I 2003 15 84 2010 22 108 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4 9 lõiked 4 ja 5 10 lõige 3 11 lõige 3 20 lõiked 2 ja 3 ning 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 4 Käesoleva seaduse 27 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja peab esitama uurimistöö tulemused nii projekteerimistingimuste taotlejale kui ka PMA le 30 tööpäeva jooksul uurimistöö lõpetamisest arvates 3 paragrahvi 15 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 ehitusprojekti on koostanud isik kes ei ole esitanud majandustegevusteadet käesoleva seaduse 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 27 Teatamiskohustus 1 Põllumajandusametile peab esitama majandustegevusteate järgmistel maaparandusaladel tegutsemiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 maaparanduse uurimistöö 2 maaparandussüsteemi projekteerimine 3 maaparanduse omanikujärelevalve 4 maaparanduse ekspertiis 5 maaparandusehitus 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus ei kehti maaparanduse väikesüsteemi ehitamisel 5 seadust täiendatakse ga 27 1 järgmises sõnastuses 27 1 Maaparandusalal tegutsemise nõuded 1 Omanikujärelevalvet võib teha ka maaparanduse projekteerimise või maaparandusekspertiisi alal tegutsev ettevõtja või maaparandusühistu oma tegevuspiirkonnas kui tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse 28 lõikes 3 esitatud nõuetele 2 Maaparanduse väikesüsteemi omanikujärelevalvet võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik või maaparandussüsteemi omanik 3 Maaparandusalal tegutseva ettevõtja vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse s 28 esitatud nõuetele 6 paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 3 Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 7 paragrahvid 36 39 tunnistatakse kehtetuks 8 välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 9 välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 10 välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 11 välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 12 välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 100 1 Maksukorralduse seaduse muutmine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Maksukorralduse seaduse 29 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses 42 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile majandustegevuse registri vastutava töötlejana ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 8 lõikes 1 nimetatud muu samalaadse registri vastutavale töötlejale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 30 lõikes 7 sätestatud kohustuse täitmise kontrollimiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 101 Masina ohutuse seaduse muutmine Masina ohutuse seaduses RT I 2009 3 13 2010 31 158 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks 2 paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 21 Nõuded tehnilise kontrolli teostajale 3 paragrahvi 21 lõiked 1 ja 1 1 ning lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 paragrahvi 23 lõike 1 punktid 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 seaduse 7 peatüki pealkiri ning d 25 ja 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 7 peatükk TEATAMISKOHUSTUS 25 Teatamiskohustus Ettevõtja peab esitama majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 masinatööde tegemine registreeritavale masinale 2 tehnilise kontrolli teostamine 3 personali sertifitseerimine 26 Personali sertifitseerimise alase dokumentatsiooni üleandmine Tegevuse lõpetamise korral peab personali sertifitseerimisega tegelev ettevõtja kogu oma personali sertifitseerimise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 1 paragrahvid 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 2 paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 29 Vastutuskindlustus 1 Ettevõtjal kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või personali sertifitseerimise asutusena peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses mis 1 tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või personali sertifitseerijana kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise 2 on tehnilise kontrolli teostaja puhul vähemalt 63 900 eurot ja personali sertifitseerijana tegutsemise puhul vähemalt 6390 eurot 2 Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks 102 Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses RT I 2002 1 1 22 12 2010 1 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt 4 Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse 7 punktides 1 5 ja 13 nimetatud tegevusvaldkonnas kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 seaduse 2 peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 2 peatükk MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE TEGEVUSLUBA 3 paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 7 Loakohustus Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 laevaehitus ja remont ning laevade ümberehitus 2 laevaseadmete mehhanismide ja süsteemide valmistamine kontrollimine remontimine ning katsetamine 3 laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine 4 laeva raadiosideseadmete navigatsiooni pääste ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine remontimine kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus 5 laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine 6 kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus 7 hüdrograafiline mõõdistamine 8 mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine 9 väikelaevade ehitamine remontimine katsetamine ja tehniline ülevaatus 10 väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine 11 tasemeõppe kutse ja kõrgharidus ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele 12 jetijuhtide väljaõppe korraldamine 13 laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus 14 reederi ning laeva sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine 15 laevade agenteerimine 8 Tegevusloa taotlemine Välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 9 Tegevusloa kontrolliese Välja jäetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 1 paragrahvid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 9 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu ülevaade taotleja tegevusest milleks tegevusluba taotletakse ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide diplomid tunnistused ja muu selline koopiad 3 Kui valmistajatehas on isikule väljastanud toote hoolduse kontrolli või remondi teostamiseks loa või tunnistuse lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele 4 Tasemeõppe kutse ja kõrgharidus ja täiskasvanute tööalase koolituse korraldamiseks laevapere liikmetele ning väikelaevajuhtide ja jetijuhtide väljaõppe korraldamiseks tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri 10 Tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 paragrahvid 10 1 10 3 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 4 Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile käesoleva seaduse 7 punktis 8 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud isiku läbiviidud kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi läbiviimisest arvates kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest või teadmiste ja oskuste hindamisest arvates 6 paragrahvi 20 lõige 5 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 5 1 Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule kes on läbinud koolituse käesoleva seaduse 7 lõike 2 punktis 11 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud mereõppeasutuses või sellise välisriigi mereõppeasutuses mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 3 sätestatut 7 paragrahvi 76 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt Veeteede Ameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra ohutuse ja turvalisuse üle deklareeritud sügavuste navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle ning Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 8 paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa 7 lõikes 2 tekstiosaga s 7 9 paragrahvi 77 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 6 tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus 10 paragrahvi 77 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 11 isiku tegevus loakohustusega tegevusaladel 11 paragrahvi 94 16 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt 94 16 Tegevusloa nõude rikkumine 1 Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tegevusloata karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 102 1 Metsaseaduse muutmine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused 1 paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 12 Metsakorraldustööde tegija loakohustus Isikul või riigitulundusasutusel peab olema tegevusluba metsakorraldustööde tegemiseks edaspidi tegevusluba 2 seadust täiendatakse dega 12 1 12 4 järgmises sõnastuses 12 1 Tegevusloa kontrolliese 1 Tegevusluba antakse juriidilisele isikule või riigitulundusasutusele 1 kellel on piisavalt tehnilisi vahendeid metsakorraldustööde tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud täpsustatud nõuetele 2 kes teeb metsakorraldustöid metsakorraldajaga 3 kes suudab täita käesoleva seaduse 11 lõike 3 alusel sätestatud puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavaid nõudeid 4 kes suudab täita metsamajanduslike tööde kavandamisel käesoleva seaduse 11 lõike 3 alusel sätestatud nõudeid 2 Metsakorraldustööde tehniliste vahendite täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega 12 2 Metsakorraldaja katsetööd eksam ja tunnistus 1 Metsakorraldaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras ning kellel on selle kohta kehtiv metsakorraldaja tunnistus 2 Metsakorraldaja katsetööd ja eksami korraldab Keskkonnaagentuur edaspidi agentuur kelle direktor moodustab selleks komisjoni ja määrab komisjoni esimehe 3 Metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamise taotlemiseks peab taotleja 1 omama metsandusalast kõrg või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni 2 esitama agentuurile avalduse 4 Agentuur annab eksami ja katsetöö edukalt sooritanud isikule tema vajalikke tööoskusi ja teadmisi kinnitava tunnistuse või keeldub tunnistust andmast eksami ja katsetöö ebaõnnestunud soorituse tõttu 5 Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded katsetööde ja eksamite korraldamise ning tulemuste hindamise samuti metsakorraldaja tunnistuse andmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega 12 3 Tegevusloa taotluse lahendamine 1 Tegevusloa taotluse lahendab agentuur 2 Kui agentuur taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks 12 4 Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 19 lõikes 2 sätestatule esitab metsakorraldustööde tegevusloa taotleja agentuurile järgmised andmed 1 taotleja juures metsakorraldustöid tegevate isikute nimekiri kus on märgitud isiku nimi isikukood metsakorraldaja tunnistuse number ja väljastamise aeg töölepingu sõlmimise või ametisse nimetamise käskkirja kuupäev 2 metsakorraldustööde tegemiseks kasutatavate ja nõuetele vastavate tehniliste vahendite nimekiri 3 paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 13 Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused Agentuur võib tegevusloa kehtetuks tunnistada muu hulgas kui loa omaja 1 on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15 protsendil katastriüksustel mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse kandmiseks 2 moonutab ühel katastriüksusel puistu kõrguse rinnasdiameetri vanuse rinnaspindala või koosseisu andmeid nii et see võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 6400 eurot 3 määrab katastriüksusel kasvava metsa tagavara suurema veaga kui 25 protsenti 4 paragrahvi 45 lõikes 6 asendatakse sõnad Keskkonnateabe Keskusega sõnaga Keskkonnaagentuuriga RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 103 Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 paragrahvid 36 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 36 Loakohustus 1 Ettevõtjal mittetulundusühingul või sihtasutusel samuti töid juhtival vastutaval spetsialistil peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise projekti koostamine 2 uuringu konserveerimis ja restaureerimistööde tegevuskavade ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine 3 uuring mis toob kaasa mälestise muutmise ning allveearheoloogiline uuring 4 mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine 5 mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselise järelevalve teostamine 6 veealusele mälestisele sukeldumise korraldamise teenuse osutamine 2 Tegevusluba ei ole vaja järgmisteks mälestiste või muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega seotud tegevusteks 1 hooldamine 2 remontimine 3 eelarvete ja kalkulatsioonide koostamine 4 fotografeerimine 5 arhiivi ja bibliograafiliste uuringute tegemine ajalooliste ülevaadete ja õiendite koostamine 6 mälestiste ehitiste nende elementide ja detailide inventeerimine 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 5 nimetatud tegevusluba ei vaja riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik õiguslik juriidiline isik kes teeb nimetatud töid seaduse või põhimääruse alusel samuti füüsiline isik kellele on antud töö liigile vastav asjaomane kutse 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel võib tegutseda ainult juhul kui tegevusluba omav ettevõtja mittetulundusühing või sihtasutus on sõlminud tööde juhtimise lepingu tegevusluba omava vastutava spetsialistiga 37 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Muinsuskaitseamet 2 Ettevõtja mittetulundusühing või sihtasutus samuti töid juhtiv vastutav spetsialist esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule töid juhtiva isiku tehtud tööde loetelu ja aruande või tunnistuse soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse läbimise kohta 3 Kui tegevusluba taotleb veealusele mälestisele sukeldumise vastutav spetsialist lisatakse taotlusele 1 taotleja kinnitus et tal on rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents 2 taotleja kinnitus et ta on läbinud koolituse mille käigus omandatakse oskus sukelduda mälestisele seda kahjustamata 38 Tegevusloa kontrolliese 1 Ettevõtjale antakse tegevusluba kui tema töid juhtiv isik vastab järgmistele nõuetele 1 tal on vastavalt töö liigile ajaloo arheoloogia arhitektuuri kunsti restaureerimis või tehnikaalane kõrgharidus 2 ta on asjaomasel tegevusalal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud või läbinud soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse 2 Muinsuskaitseamet võib otsustada et konserveerimiseks või restaureerimiseks taotletava tegevusloa saamine ei eelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kõrgharidust 2 paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 104 Noorsootöö seaduse muutmine Noorsootöö seaduses RT I 2010 44 262 tehakse järgmised muudatused 1 paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 10 Loakohustus 1 Noorte ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Noorte ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 seadust täiendatakse dega 10 1 10 3 järgmises sõnastuses 10 1 Nõuded noorte ja projektlaagri pidajale 1 Noortelaagri pidaja osutab noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust 2 Projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust 3 Noortelaager peab vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele Noortelaagrisse ei lubata noort kui noore terviseseisund arvestades laagri suunitlust võib kahjustada noore enda või teiste tervist 10 2 Tegevusloa taotlemine 1 Noortelaagri tegevusloa taotluse lahendab Haridus ja Teadusministeerium või haridus ja teadusministri volitatud asutus Tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist 2 Projektlaagri tegevusloa taotluse lahendab valla või linnavalitsus mille haldusterritooriumil soovitakse projektlaagrit pidada 3 Noorte ja projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 noortelaagri korral selle põhimäärus 2 kvalifikatsiooninõuetele vastavate noorte ja projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata 3 andmed noorte ja projektlaagri tegevuseks vajalike ruumide hoonete sisustuse ja maa ala kohta ning nende vastavuse kohta tervisekaitse tuleohutus ja päästenõuetele 4 noortelaagri korral laagrivahetuste tegevuskava mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu 5 projektlaagri korral selle pidamise eest vastutava isiku nimi isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht 6 projektlaagri korral selle eesmärk ja päevakava 4 Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja ning selles märgitakse 1 noortelaagri nimi 2 noortelaagri asukoht 3 noortelaagri tegevuse eesmärk ja ülesanded 4 noortelaagri struktuur 5 noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded 6 noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused 7 noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused 8 noortelaagri suhtluskeel 9 noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused 10 noortelaagri finantseerimise alused 11 noortelaagri tegevuse lõpetamise kord 5 Haridus ja teadusminister kehtestab noorte ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise korra 10 3 Tegevusloa kontrolliese Tegevusluba antakse kui 1 noorte ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse s 51 1 sätestatud nõuetele RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 noortelaagri põhimäärus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele 3 noorte ja projektlaagril on olemas tegevuseks vajalikud ruumid hooned sisustus ja maa ala mis vastavad tervisekaitse tuleohutus ja päästenõuetele 4 noorte ja projektlaager vastab käesolevas seaduses noorte ja projektlaagri pidamisele kehtestatud nõuetele 5 noorte ja projektlaager on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded 3 paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks 104 1 Notariaadiseaduse muutmine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses 11 ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 9 lõike 3 alusel majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 9 lõike 4 alusel ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 60 lõike 4 alusel 12 ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 58 lõike 2 alusel 2 paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses 10 ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 104 2 Notari tasu seaduse muutmine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Notari tasu seaduse 31 täiendatakse punktidega 40 42 järgmises sõnastuses 40 teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine 15 eurot 41 haldusakti kättetoimetamise tõestamine 35 eurot 42 andmete kandmine majandustegevuse registrisse 25 eurot RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 104 3 Pakendiseaduse muutmine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused 1 paragrahvi 10 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 1 Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud mille liikmed osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad 2 paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt 17 Taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba Taaskasutusorganisatsioonil peab olema tegevusluba 3 seadust täiendatakse dega 17 2 17 5 järgmises sõnastuses 17 2 Tegevusloa kontrolliese 1 Tegevusloa saamiseks peab isik 1 suutma

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=126038&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut 3 seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga 4 sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks 4 Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade suhtes 38 Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Makseasutuses või e raha asutuses võib olulise osaluse omandada seda omada ja suurendada ning makseasutuse või e raha asutuse üle kontrolli saavutada seda omada ja suurendada igaüks edaspidi käesolevas peatükis isik 1 kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab makseasutuse või e raha asutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele 2 kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib nimetab või määrab makseasutuse või e raha asutuse juhiks üksnes sellise isiku kes vastab käesoleva seaduse s 47 sätestatud nõuetele 3 kelle finantsseisund on piisavalt tugev et tagada makseasutuse või e raha asutuse korrapärane ja usaldusväärne tegevus ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit 4 kes on võimeline tagama et makseasutus või e raha asutus on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet et konsolideerimisgrupil mille osaks makseasutus või e raha asutus saab on olemas struktuur mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel 5 kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske 39 Osaluse omandamisest teavitamine 1 Isik kes kavatseb makseasutuses või e raha asutuses otsese või kaudse olulise osaluse omandada või suurendada osalust üle 20 30 või 50 protsendi makseasutuse või e raha asutuse aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu mille tulemusel makseasutus või e raha asutus muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks edaspidi omandaja teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning edastab käesoleva seaduse 40 lõikes 1 ja lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid 2 Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel makseasutuses või e raha asutuses olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20 30 või 50 protsendi makseasutuse või e raha asutuse aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui makseasutus või e raha asutus muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks Sellisel juhul on isik kohustatud pärast makseasutuse või e raha asutuse üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni 3 Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse 40 lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja dokumentide kättesaamisest ning s 41 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast 40 Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed 1 Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi milles olulist osalust omandatakse suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid 1 omandatava äriühingu kirjeldus mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja poolt omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni 2 füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus mis sisaldab muu hulgas omandaja nime elukohta senist haridus töö ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega 3 juriidilisest isikust omandaja aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta 4 juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus asukoht registrikood registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri 5 andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta mis sisaldavad neist igaühe ees ja perekonnanime isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega senist haridus töö ja teenistuskäiku ning nende isikute usaldusväärsust kogemusi kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid 6 kinnitus et osaluse omandamise tulemusel makseasutuse või e raha asutuse juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase ametialase varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud Välisriigi kodaniku korral on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud 7 kirjeldus omandaja tegevuste kohta ettevõtluses ning omandamisega seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus 8 kinnitus et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla makseasutuse või e raha asutuse juht 9 olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 10 võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud 11 konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 12 füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta 13 andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada 14 osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse dele 9 10 ja 72 1 15 pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse dele 9 10 ja 72 1 16 makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud 17 ülevaade makseasutuses või e raha asutuses seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast kui makseasutus või e raha asutus omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks 2 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente 3 Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kirjalikult nõuda lisaandmeid ja dokumente täpsustades millist lisateavet ta vajab 41 Menetlus ja menetlustähtajad 1 Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse s 38 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul edaspidi menetlustähtaeg hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava 39 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates 2 Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse 40 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates 3 Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva Täiendava lisaandmete ja dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu 4 Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani 5 Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise selle suurendamise või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kui omandaja on 1 lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja krediidiasutus fondivalitseja investeerimisfond investeerimisühing makseasutus e raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik 2 lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja krediidiasutuse fondivalitseja investeerimisfondi investeerimisühingu makseasutuse e raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja 3 isik kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja krediidiasutus fondivalitseja investeerimisfond investeerimisühing makseasutus e raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed mis on olulise osaluse omandamise suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised 7 Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt 42 Osaluse omandamise tingimused 1 Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada seda suurendada või muuta makseasutus või e raha asutus kontrollitavaks äriühinguks Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise selle suurendamise või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni 2 Olulise osaluse võib omandada seda suurendada või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muuta kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist selle suurendamist või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmist lähtudes käesoleva seaduse s 41 ja 43 lõikes 1 sätestatust 43 Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta 1 Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise selle suurendamise või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise kui 1 omandaja ei vasta käesoleva seaduse s 38 sätestatud nõuetele 2 omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente 3 Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele 4 makseasutus või e raha asutus muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd 2 Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist kuid enne menetlustähtaja lõppu Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmist võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või makseasutuse või e raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks 4 Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata või piirata omandajal või isikul kes makseasutuses või e raha asutuses olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks makseasutus või e raha asutus on makseasutuses või e raha asutuses hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel 5 Kui omandaja või isik kes omab makseasutuses või e raha asutuses olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks makseasutus või e raha asutus on on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus fondivalitseja investeerimisfond investeerimisühing kindlustusandja makseasutus e raha asutus muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka makseasutusele või e raha asutusele tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule kes korraldab hääleõiguste teostamist 44 Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed 1 Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse kui 1 tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega 2 Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse 43 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse 3 tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse s 54 sätestatud korras teavitatud 4 tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse 43 lõikes 1 või enne s 41 nimetatud tähtaja möödumist või enne kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud 2 Tehingu tulemusel mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ei teki isikul õigusi mis muudaksid makseasutuse või e raha asutuse tema kontrollitavaks äriühinguks 3 Kui niisuguse tehingu tulemusel mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist on üldkoosoleku otsus tühine Kohus võib Finantsinspektsiooni aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates 4 Kui teostati tehingust millega makseasutus või e raha asutus pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi võib kohus Finantsinspektsiooni aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates 45 Olulise osaluse muutumisest teavitamine 1 Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses millega ta kaotab olulise osaluse makseasutuses või e raha asutuses või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse 39 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist makseasutuse või e raha asutuse üle peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama näidates teates ära tema omatavate võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli makseasutuse või e raha asutuse üle või olulise osaluse makseasutuses või e raha asutuses või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse 39 lõikes 1 nimetatud määra Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni 3 Makseasutus ja e raha asutus on käesoleva seaduse 39 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni 4 Makseasutus ja e raha asutus esitavad koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta kellel majandusaasta lõpu seisuga oli makseasutuses või e raha asutuses oluline osalus näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse dele 37 ja 39 ning väärtpaberituru seaduse dele 9 10 ja 72 1 5 peatükk KONTROLL JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS 46 Makseasutuse ja e raha asutuse tegevuskoht Eestis äriregistrisse kantud makseasutuse ja e raha asutuse peamine tegevuskoht peab asuma Eestis 47 Nõuded juhtidele ja töötajatele 1 Makseasutuse juhiks ja e raha asutuse juhiks võib valida või määrata vaid isikut kellel on makseasutuse või e raha asutuse juhtimiseks vajalik haridus kogemused kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon 2 Makseasutuse juhatuses ja e raha asutuse juhatuses on vähemalt kaks liiget 3 Kehtetu RT I 2010 34 182 jõust 02 07 2010 4 Makseasutuse juhiks ja e raha asutuse juhiks on keelatud valida või määrata 1 isikut kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise 2 pankrotivõlgnikku või isikut kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja 3 isikut kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt et äriühingu aktsionäride osanike liikmete võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud 4 isikut keda on karistatud majandusalase ametialase varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning kelle vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud 5 isikut kelle varasem tegevus on näidanud et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima 5 Makseasutuse ja e raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele lähtudes makseasutuse või e raha asutuse ning tema klientide huvidest 6 Makseasutuse ja e raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma makseasutuse või e raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest Lisaks on makseasutuse ja e raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu osutama teenuseid õiguspäraselt piisava asjatundlikkuse täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta 7 Makseasutuse ja e raha asutuse juhid peavad tagama et makseasutuse või e raha asutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise mõõtmise juhtimise pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduurid mis on makseasutuse või e raha asutuse tegevuse laadi ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed 8 Makseasutuse ja e raha asutuse juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks 48 Juhtidest ja audiitorist teavitamine 1 Makseasutuse juhi ja e raha asutuse juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik makseasutusele või e raha asutusele esitama 1 käesoleva seaduse 15 lõike 1 punktides 14 ja 15 nimetatud andmed 2 kinnituse et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud makseasutuse või e raha asutuse juhtimist välistavad asjaolud 2 Makseasutus ja e raha asutus esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse omakorda Finantsinspektsioonile 3 Makseasutus ja e raha asutus esitavad ka audiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitori kinnituse et audiitori suhtes puuduvad asjaolud mis välistavad õiguse olla makseasutuse või e raha asutuse audiitor 4 Makseasutus ja e raha asutus on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise kavatsusest samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist 49 Makseasutuse ja e raha asutuse juhi tagasikutsumine 1 Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda makseasutuse ja e raha asutuse juhi tagasikutsumist järgmistel juhtudel 1 isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele 2 isik on seoses enda valimise või tema määramisega esitanud eksitavaid tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente 3 isiku tegevus makseasutuse või e raha asutuse juhtimisel on näidanud et ta ei ole suuteline makseasutust või e raha asutust usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või ta ei ole suuteline korraldama makseasutuse või e raha asutuse juhtimist selliselt et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud 2 Kui makseasutus või e raha asutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust on Finantsinspektsioonil õigus nõuda makseasutuse või e raha asutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt või tunnistada makseasutuse või e raha asutuse tegevusluba kehtetuks 3 Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni makseasutuse või e raha asutuse juhatuse nõukogu või aktsionäri nõudel Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt 50 Makseasutuse ja e raha asutuse sise eeskirjad 1 Makseasutuses ja e raha asutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud makseasutuse või e raha asutuse ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid edaspidi käesolevas peatükis sise eeskirjad mis tagavad makseasutuse või e raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja makseasutuse või e raha asutuse juhtorganite otsuste täitmise 2 Makseasutuse ja e raha asutuse kehtestatud ja rakendatud sise eeskirjad peavad tagama teenuste õigus ja korrapärase osutamise Makseasutus ja e raha asutus hindavad regulaarselt sise eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning ajakohastavad sise eeskirju nii et oleks tagatud klientide huvide kaitse 3 Sise eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks 1 asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded 2 makseteenuste või e raha teenuste osutamise kord sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks selle riski maandamiseks või vältimiseks 3 tehingute ja toimingute tegemise kord makseasutuse või e raha asutuse nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel 4 töötajate töö või ametiülesanded alluvussuhted aruandlusahelad aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine sätestades funktsioonide lahususe makseasutuse või e raha asutuse nimel kohustuste võtmisel teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel 5 andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord 6 sisemised protseduurireeglid millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ning nende regulaarne kontrollimine 7 sisekontrolli süsteemi toimimise kord 8 sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad 51 Sisekontroll ja andmete säilitamine 1 Makseasutus ja e raha asutus peavad rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid mis hõlmavad makseasutuse või e raha asutuse kõiki juhtimis ja tegevustasandeid 2 Makseasutuse või e raha asutuse nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseauditi juhi edaspidi siseaudiitor Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid Siseaudiitor ei või täita ülesandeid mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 Siseaudiitori ülesanne on kontrollida makseasutuse või e raha asutuse ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele juhtimisorganite otsustele sise eeskirjadele makseasutuse või e raha asutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale 4 Makseasutus ja e raha asutus tagavad siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet makseasutuse või e raha asutuse juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist 5 Siseaudiitor on kohustatud talle makseasutuse ja e raha asutuse kohta teatavaks saanud teabe mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele viivitamata kirjalikult edastama makseasutuse või e raha asutuse juhtidele ning Finantsinspektsioonile 6 Makseasutus ja e raha asutus ning nende välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega 7 Makseasutus ja e raha asutus ning nende välisriigi filiaalid säilitavad dokumente milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased makseasutuse või e raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused mille alusel kliendile teenust osutatakse vähemalt nii kaua kuni lepinguline või muu makseteenuse või e raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega 8 Finantsinspektsioonil on õigus nõuda et pärast makseasutusele või e raha asutusele antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni 6 peatükk ÜMBERKUJUNDAMINE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE 52 Ümberkujundamine ja jagunemine 1 Makseasutuse ega e raha asutuse ümberkujundamine ei ole lubatud 2 Makseasutuse ega e raha asutuse jagunemine ei ole lubatud 53 Ühinemine 1 Makseasutuste ühinemine ja e raha asutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti 2 Makseasutus võib ühineda üksnes teise makseasutusega ning e raha asutus võib ühineda üksnes teise e raha asutusega 3 Kui makseasutused või e raha asutused ühinevad uue makseasutuse või uue e raha asutuse asutamise teel peab ühinemise tulemusel asutatav makseasutus või e raha asutus taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2 peatükis sätestatud korras 4 Asutatav ja ühendav makseasutus ning asutatav ja ühendav e raha asutus peavad vastama käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud usaldatavusnõuetele 5 Makseasutuste ühinemiseks ja e raha asutuste ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba edaspidi ühinemisluba 54 Ühinemisleping ja ühinemisaruanne 1 Makseasutuste ühinemisleping ja e raha asutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist 2 Makseasutuste ühinemislepingu ja e raha asutuste ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama Finantsinspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist 3 Makseasutuste ühinemisel ja e raha asutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne mida peab kontrollima audiitor RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 4 Audiitori aruandes tuleb näidata milliseid hindamismeetodeid on aktsiate või osade vahetussuhte määramisel kasutatud ning anda arvamus selle kohta kas ühendav makseasutus või e raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele 55 Ühinemisluba 1 Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav makseasutus või ühendav e raha asutus või ühinevad makseasutused või ühinevad e raha asutused ühiselt Finantsinspektsioonile taotluse edaspidi käesolevas peatükis ühinemisloa taotlus millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid 1 ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri 2 ühinemisaruanne 3 ühinemisotsused kui nende tegemine on nõutav RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 4 audiitori aruanne 5 käesoleva seaduse 15 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud andmed ja dokumendid ühendava makseasutuse või ühendava e raha asutuse kohta 6 käesoleva seaduse s 16 sätestatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta 7 käesoleva seaduse s 50 sätestatud sise eeskirjade projekt 2 Ühinemisloa saamiseks makseasutuste ühinemise või e raha asutuste ühinemise korral uue makseasutuse või uue e raha asutuse asutamise teel esitavad ühinevad makseasutused või ühinevad e raha asutused ühiselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid 1 ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri 2 ühinemisaruanne 3 ühinemisotsused kui nende tegemine on nõutav RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 4 audiitori aruanne 5 käesoleva seaduse s 15 sätestatud tegevusloa taotlus 56 Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus 1 Ühinemisloa taotluse menetlemisele esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ja selle kontrollimisele kas ühinemisloa taotlejal on makseteenuste või e raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ühendav makseasutus või ühendav e raha asutus vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele kohaldatakse käesoleva seaduse s 17 sätestatut 2 Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates 3 Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata ühendavale makseasutusele või ühendavale e raha asutusele või ühinevatele makseasutustele või ühinevatele e raha asutustele kätte 4 Ühinevate makseasutuste või ühinevate e raha asutuste tegevuslubade kehtivuse lõpetamise makseasutuste või e raha asutuste ühinemise korral uue makseasutuse või uue e raha asutuse asutamise teel otsustab Finantsinspektsioon koos ühinemise tulemusel asutatavale makseasutusele või e raha asutusele tegevusloa andmise otsustamisega kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue makseasutuse või uue e raha asutuse äriregistrisse kandmise päeval 5 Ühendatava makseasutuse või ühendatava e raha asutuse tegevusloa kehtivuse lõpetamise makseasutuste või e raha asutuste ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon koos ühendavale makseasutusele või ühendavale e raha asutusele ühinemisloa andmise otsustamisega 6 Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel 57 Ühinemisloa andmisest keeldumise alused Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest kui 1 ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e raha asutuse juhid ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele 2 ühinemise tagajärjel rikutakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid 3 ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele 4 ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele 5 ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e raha asutuse ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab makseasutuse või e raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist 6 ühinemine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate huve 58 Ühinemisest teavitamine 1 Ühinevad makseasutused ja ühinevad e raha asutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel selle olemasolu korral 2 Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab makseasutus või e raha asutus viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist 7 peatükk TEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED 59 Makseagentide kasutamine 1 Makseagent on volituse alusel tegutsev makseasutuse füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja kes võib osutada makseasutuse nimel käesoleva seaduse 3 lõikes 1 nimetatud makseteenuseid Makseagendile võib nimetatud tegevus olla ka kõrvaltegevus 2 Kui makseasutus kavatseb oma teenuseid osutada makseagendi vahendusel peab ta esitama Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid 1 makseagendi nimi või nimetus või makseagendi juhtimisega seotud isikute nimed 2 makseagendi aadress 3 kirjeldus makseagendi rakendatavate sisekontrolli meetmete kohta millega täidetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid nõudeid 4 informatsioon mis kinnitab makseagendi või tema juhtimisega seotud isikute usaldusväärsust 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda kas makseagendil on teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega tema suhtes kehtestatud nõuetele või kui on vaja kontrollida muid makseagendiga seotud asjaolusid võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja dokumentide esitamist makseasutuse klientide huvide ja õiguste kaitseks 60 Makseagentide nimekiri 1 Makseagendina võib tegutseda üksnes makseagentide nimekirja edaspidi nimekiri kantud makseagent ning makseasutus võib kasutada üksnes nimekirja kantud makseagendi teenust 2 Nimekiri avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel 3 Makseagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast Finantsinspektsioon 61 Makseagendile esitatavad nõuded 1 Füüsilisest isikust makseagendil ja äriühingust makseagendi juhatuse liikmel peab olema laitmatu eri ja ärialane maine 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuna ei või tegutseda isik 1 kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise 2 kellel on ärikeeld 3 kelle tegevus on näidanud et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt et äriühingu aktsionäride osanike liikmete võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud 4 keda on karistatud majandusalase ametialase varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning kelle vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud 62 Makseteenuse ja e raha teenusega seotud tegevuse edasiandmisele esitatavad nõuded 1 Makseasutusel ja e raha asutusel on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus makseteenuse ja e raha teenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid edasi anda kolmandale isikule edaspidi käesolevas paragrahvis edasiandmine Nimetatud juhul peavad makseasutus ja e raha asutus sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni 2 Olulisi tööülesandeid ja tegevusi ei või edasi anda sellisel viisil mis võib kahjustada või vähendada makseasutuse või e raha asutuse suutlikkust teostada efektiivset sisekontrolli või makseasutuse või e raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist 3 Oluline tööülesanne või tegevus on selline tegevus mille puudulik täitmine või täitmata jätmine kahjustaks oluliselt makseasutuse või e raha asutuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele või selle alusel antud õigusaktide nõuetele või tegevusloa saamise tingimustele ja sellega kaasnevatele kohustustele või kahjustaks oluliselt makseasutuse või e raha asutuse finantstulemust usaldusväärsust või osutatavate teenuste usaldusväärsust või nende osutamise järjepidevust 4 Makseasutus ja e raha asutus kehtestavad sise eeskirjadega edasiandmise korra ning oluliste tööülesannete edasiandmine peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele 1 makseasutuse ja e raha asutuse juhid ei tohi edasiandmisel delegeerida oma vastutust 2 see ei tohi kahjustada makseasutuse või e raha asutuse klientide huve ning suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei tohi edasiandmise tõttu muutuda 3 edasiandmine ei tohi olla vastuolus tingimustega millele makseasutus või e raha asutus peab käesoleva seaduse kohaselt tegevusloa saamiseks ning tegevusloaga kooskõlla jäämiseks vastama 4 edasiandmine ei tohi tühistada ega muuta mis tahes muid tingimusi mille alusel makseasutusele või e raha asutusele tegevusluba anti 5 Makseasutus ja e raha asutus jäävad olulise tööülesande või muu enda poolt osutatava teenusega seotud tegevuse edasiandmise korral sealhulgas makseagendi või edasimüüja kasutamisel täielikult vastutavaks edasiantud tööülesande nõuetekohase täitmise eest ja tegevuse vastavuse eest käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele 6 Makseasutus ja e raha asutus peavad tegutsema piisava vilumuse ettevaatuse ja hoolsusega oluliste tööülesannete ja teenustega seotud tegevuste edasiandmise lepingute sõlmimisel täitmisel ja lõpetamisel 7 Kui makseasutus või e raha asutus ei ole täitnud oma kohustusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda isiku ees ei saa nimetatud kolmas isik pöörata oma sellekohaseid nõudeid makseasutuse ega e raha asutuse klientide vastu 8 Makseasutusel ja e raha asutusel peab olema õigus vajaduse korral edasiandmise leping lõpetada mõistliku etteteatamistähtajaga kahjustamata sealjuures oma klientidele teenuste osutamise järjepidevust ja kvaliteeti ning nende õigustatud huve 9 Finantsinspektsioon võib teha makseasutusele või e raha asutusele ettekirjutuse millega nõutakse makseagendile või edasimüüjale antud teenuse osutamise õiguse tagasivõtmist kui rikutakse makseasutuse või e raha asutuse klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht 10 Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus millega nõutakse konkreetsele isikule teenusega seotud tegevuse või ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi makseasutuse või e raha asutuse poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste või ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist kui 1 kolmandal isikul puudub makseasutuse või e raha asutuse tegevuste või ülesannete tegemiseks vajalik kvalifikatsioon 2 rikutakse makseasutuse või e raha asutuse klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht 3 kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks 4 kolmas isik kellele makseasutus või e raha asutus on tegevused või ülesanded edasi andnud ei vasta talle üleantud tegevuste või ülesannete täitmise nõuetele 5 rikutakse käesolevas paragrahvis nimetatud muid tingimusi 63 Makseteenuse ja e raha teenuse osutamisele esitatavad nõuded 1 Makseteenuste osutamise ja makseteenuse lepingu sealhulgas arvelduslepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse 40 peatükis ja muudes õigusaktides maksekäsundi ja makseteenuste kohta sätestatut 2 E raha väljastaja on kohustatud kliendi raha vastu viivitamata väljastama e raha vastavalt saadud raha nimiväärtusele 3 E raha väljastaja on kohustatud e raha kasutaja nõudmisel enda väljastatud e raha vastavalt nimiväärtusele tagasi võtma sularaha või maksekontole ülekantava summa vastu 4 E raha väljastaja või tema nimel tegutsev edasimüüja esitab kliendile tema nõudmisel järgmised andmed 1 e raha väljastaja ärinimi tema tegevuskoha aadress ning muu kliendi ja e raha väljastaja vahelistes suhetes oluline aadress ning vajaduse korral tema edasimüüja agendi või filiaali aadress ja viide käesoleva seaduse s 105 nimetatud nimekirjale kuhu e raha asutus on kantud 2 teave e raha teenustega seotud riskide kohta arvestades pakutavate teenuste liiki ja mahtu 3 e raha seadmel oleva e raha jääk 5 E raha väljastaja ja e raha kasutaja sealhulgas e raha maksevahendina vastuvõtva isiku vahel sõlmitavas lepingus sätestatakse selgelt e raha tagasivõtmise tingimused kaasa arvatud tingimused tasude maksmise kohta E raha väljastaja on kohustatud enne lepingu sõlmimist klienti teavitama e raha tagasivõtmise tingimustest ja sellega seotud tasudest 6 E raha tagasivõtmise tasu peab olema proportsionaalne ja vastavuses e raha väljastaja kantud tegelike kuludega ning tasu võib võtta üksnes juhul kui tasu võtmine on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 lepingus ette nähtud ja täidetud on üks järgmistest tingimustest 1 e raha kasutaja taotleb e raha tagasivõtmist enne lepingu lõppemist 2 e raha kasutaja ütleb lepingu üles enne lepingus sätestatud e raha tagasivõtmise kuupäeva 3 e raha kasutaja nõuab kasutamata e rahaga seotud rahaliste vahendite tagastamist rohkem kui aasta möödumisel lepingu lõppemise kuupäevast arvates 7 Kui e raha kasutaja esitab nõude e raha tagasivõtmiseks lepingu lõppemise kuupäeval või ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva 1 tagastatakse omatava e raha rahaline väärtus täies ulatuses 2 tagastatakse kogu e raha kasutaja nõutav rahasumma kui e raha asutus tegeleb ühe või mitme käesoleva seaduse 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusega ja e rahana kasutatavate rahaliste vahendite osakaal ei ole täpselt ette teada RT I 08 07 2011 6 jõust 18 07 2011 8 peatükk USALDATAVUSNÕUDED 64 Aktsia ja osakapital 1 Makseasutuse aktsia või osakapital peab vastama 1 vähemalt 20 000 eurole kui makseasutus osutab üksnes käesoleva seaduse 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud makseteenust 2 vähemalt 50 000 eurole kui makseasutus osutab käesoleva seaduse 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud makseteenust 3 vähemalt 125 000 eurole kui makseasutus osutab ühte või mitut käesoleva seaduse 3 lõike 1 punktides 1 5 nimetatud makseteenust 2 E raha asutuse aktsia või osakapital peab vastama vähemalt 350 000 eurole RT I 08 07 2011 6 jõust 18 07 2011 65 Omavahendid 1 Makseasutuse omavahendid ja e raha asutuse omavahendid koosnevad esimese ja teise taseme omavahenditest millest on tehtud järgmised mahaarvamised RT I 08 07 2011 6 jõust 18 07 2011 1 olulised osalused krediidiasutustes ja finantseerimisasutustes sealhulgas teistes makseasutustes ja e raha asutustes ning allutatud nõuded ja muud teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid mis on arvatud käesolevas punktis nimetatud krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste ning teiste makseasutuste või e raha asutuste omavahendite hulka 2 olulisest osalusest väiksemad osalused krediidiasutustes ja finantseerimisasutustes sealhulgas teistes makseasutustes või e raha asutustes ning allutatud nõuded ja muud teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid mis on arvatud käesolevas punktis nimetatud krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste sealhulgas teiste makseasutuste või e raha asutuste omavahendite hulka kui kõikide selliste osaluste allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti makseasutuse või e raha asutuse omavahenditest enne mahaarvamisi 3 osalused kindlustusandjates edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates kui osalused on suuremad kui 20 protsenti äriühingu aktsia või osakapitalist või häälte arvust ning kindlustustegevuse seaduse s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded mis on arvatud käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite hulka 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahaarvamised võib jätta Finantsinspektsiooni eelneval loal tegemata kui nimetatud osalused allutatud nõuded ja muud instrumendid krediidiasutustes ja finantseerimisasutustes sealhulgas teistes makseasutustes ja e raha asutustes kindlustusandjates edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu tegevuse ümberkorraldamisega või tervendamise eesmärgil 3 Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates 4 Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid 5 Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite arvutamisel RT I 08 07 2011 6 jõust 18 07 2011 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahaarvamiste summast arvatakse 50 protsenti maha esimese taseme omavahenditest ja 50 protsenti teise taseme omavahenditest pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangute rakendamist Kui teise taseme omavahenditest mahaarvatav summa ületab teise taseme omavahendeid kaetakse puudujääv osa esimese taseme omavahendite arvel

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=118896&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    lõikes 3 nimetamata finantskontosid loetakse Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse tähenduses kontohalduri peetavateks 11 FATCA kokkuleppe täitmisega seotud täiendavad terminid 1 Eesti rahandusministri esindaja FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti f alapunkti 2 tähenduses on maksuhaldur 2 Kontrolliv isik FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti mm tähenduses on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses 3 Füüsilisest isikust kontoomaniku kinnitus on füüsilisest isikust kontoomaniku esitatud kirjalikus vormis kinnitus maksuresidentsuse kohta 4 Kontrolliva isiku kinnitus on kontrolliva isiku või kontoomaniku esitatud kirjalikus vormis kinnitus kontrolliva isiku maksuresidentsuse kohta 5 Hoolsusmeetmed on FATCA kokkuleppe I lisas kirjeldatud meetmed 12 Kohustuste täitmine kolmanda isiku kaudu Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus võib käesolevas peatükis sätestatud kohustusi sealhulgas deklaratsiooni esitamise kohustust täita kolmanda isiku kaudu FATCA kokkuleppe I lisa VI osa punktis F nimetatud ulatuses Kohustuste täitmisega seotud vastutus on aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel 13 FATCA kokkuleppe kohaldamise erisus 1 Eesti finantsasutusel ei ole FATCA kokkuleppe artikli 4 lõikes 7 nimetatud õigust 2 Perioodil 2014 aasta 1 juulist kuni 31 detsembrini avatud ettevõtte kontosid võib Eesti finantsasutus käsitada ettevõtte olemasolevate kontodena Nimetatud kontode käsitamisel ettevõtte olemasolevate kontodena ei kohaldata neile FATCA kokkuleppe I lisa IV osa punktis A sätestatud hoolsusmeetmete võtmise edasilükkamise võimalust 14 Hoolsusmeetmete kohaldamise erisus 1 Hoolsusmeetmete võtmisel ei kohaldata FATCA kokkulepe I lisa 1 I osa punkti C 2 II osa punkti A alapunkte 3 ja 4 3 III osa punkti A 4 V osa punkti A 2 Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus võib hoolsusmeetmete võtmisel kohaldada FATCA kokkuleppe I lisa II osa punkti A alapunktides 1 ja 2 ning IV osa punktis A sätestatud erisusi arvestades käesoleva seaduse 13 lõikes 2 sätestatut Erisusi kohaldatakse Eesti aruandekohustusliku finantsasutuse kõigile finantskontodele ühetaoliselt Erisusi tohib kohaldada enne hoolsusmeetmete võtmist 15 Eesti finantsasutuse üldised kohustused 1 Eesti finantsasutus hoidub tegevusest mille eesmärk on FATCA kokkuleppega seotud teabe kogumisest kõrvalehoidumine 2 Kui Eesti finantsasutusel on FATCA kokkuleppe artikli 4 lõikes 5 kirjeldatud tingimustele vastav seotud ettevõte või filiaal täidab Eesti finantsasutus FATCA kokkuleppe artikli 4 lõike 5 alapunktides a c sätestatud tingimusi 16 Aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse andmete kogumise kohustus 1 Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus kogub 1 2014 ja järgnevate aastate kohta FATCA kokkuleppe artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud andmeid samas punktis nimetatud tingimustel artikli 3 lõike 3 punktis a artikli 3 lõikes 4 artikli 6 lõikes 4 ja FATCA kokkuleppe II lisas toodud erisustega 2 2015 ja 2016 aastal mitteosalevatele finantsasutustele tehtud maksete andmeid 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumisel kohaldab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus FATCA kokkuleppe I lisas toodud hoolsusmeetmeid arvestades käesoleva seaduse des 13 ja 14 sätestatut 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmete hulka kuuluvate summade liik ja suurus eurodes määratakse kindlaks arvestades tulumaksuseaduses sätestatut 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete hulka kuuluvate summade suurus määratakse kindlaks eurodes arvestades tulumaksuseaduse 36 lõikes 5 sätestatut 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed eelmise kalendriaasta kohta kogutakse hiljemalt 30 juuniks 17 Aruandekohustusliku Eesti finantsasutuse täiendavad kohustused 1 Lisaks käesoleva seaduse des 15 ja 16 nimetatud kohustustele täidab aruandekohustuslik Eesti finantsasutus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=139466&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    a määrus nr 38 Määrus kehtestatakse Käibemaksuseaduse RT I 2003 82 554 38 lõike 7 alusel 1 Uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumine 1 Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik peab kümne kalendripäeva jooksul uue transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks esitama Maksu ja Tolliametile käesoleva määruse s 2 nimetatud andmed ning tasuma käibemaksu Rahandusmin m 18 03 2009 Nr 22 jõust 29 03

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61789&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive