archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    Katastriüksuse moodustamine loetakse käesoleva korra tähenduses algatatuks erastaja poolt katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule vastava tellimuse esitamise hetkest arvates VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 13 2 Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuleb lisaks maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule arvesse võtta järgmist 1 ENSV taluseaduse alusel või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud õigusaktide alusel maad kasutav isik võib ostueesõigusega erastada kogu tema põlises või sellega võrdseks loetud kasutuses oleva maa kui taluperemees ja maa tagastamise õigustatud subjekt ei sõlmi teistsugust kokkulepet Kokkuleppe puudumine ei takista maa ostueesõigusega erastamist Pärast kohaliku omavalitsuse otsusega ostueesõigusega erastatava maa täpse suuruse määramist sõlmitud kokkuleppeid arvesse ei võeta VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 1 1 maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 1 punktis 3 ja paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatust suuremas ulatuses erastatakse maad üksnes väljaspool linna või tiheasustuse ala piire asuva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone hoonete kompleksi juurde VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 2 juhul kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotlevate isikute hulgas ei ole maareformi seaduse paragrahvi 22 1 lõikes 2 2 nimetatud subjekti jagatakse nimetatud maatükk nende vahel nii pindala kui ka väärtust ja maakorraldusnõudeid arvestades võimalikult võrdselt VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 3 juhul kui mitu isikut kellest vähemalt ühel on õigus erastada loomakasvatushoone hoonete kompleksi juurde maad maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 2 sätestatud ulatuses taotlevad ostueesõigusega erastamiseks sama maad ning nad ei jõua vallavalitsuse poolt määratud 15 päevase tähtaja jooksul maa jagamise suhtes kokkuleppele viib kohalik omavalitsus vastava maa ostueesõigusega erastaja määramiseks läbi suulise enampakkumise VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 Enampakkumise läbiviimiseks fikseeritakse kaardil enampakkumise objektiks oleva maa piirid ja määratakse enampakkumise alghind Enampakkumise alghinnaks on maa maksustamishind millele lisatakse kasvava metsa olemasolul selle maksumus Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada enampakkumisest osavõtjatele osavõtutasu suurusega kuni 64 eurot Osavõtutasu tagastatakse üksnes juhul kui enampakkumine nurjus osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel Käesoleva alapunkti alusel läbiviidaval enampakkumisel tagatisraha ei määrata Kohalik omavalitsus teatab enampakkumise korraldamisest enampakkumisel osalemise õigust omavatele isikutele tähitud kirjaga vähemalt üks kuu ette Kirjas peavad sisalduma andmed enampakkumise toimumise täpse koha ja aja kohta samuti enampakkumise objektiks oleva maa suuruse ja enampakkumise alghinna kohta ning juhul kui on kehtestatud osavõtutasu siis ka selle suurus ja tasumise kord Kirjale lisatakse kaardi millel on fikseeritud enampakkumise objektiks oleva maa piirid koopia Enampakkumisele kutsutud isikutel on eelnevalt õigus tutvuda enampakkumise seisukohalt oluliste dokumentidega Tähitud kiri saadetakse maa ostueesõigusega erastamise avalduses märgitud aadressil Mõne enampakkumisele kutsutud isiku mitteilmumine ka juhul kui puuduvad andmed teate kättesaamise kohta ei takista enampakkumise läbiviimist Enampakkumise läbiviimiseks moodustab kohalik omavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni Enampakkumise komisjon kontrollib enne pakkumismenetluse juurde asumist enampakkumisest osa võtta soovivate isikute õigust osaleda enampakkumisel Enampakkumisel osalejad registreeritakse Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada enampakkumise läbiviimise täpne kord Juhul kui sellist korda kehtestatud ei ole rakendatakse Vabariigi Valitsuse 6 novembri 1996 a määrusega nr 268 RT I 1996 78 1385 2000 24 132 kinnitatud Maa enampakkumisega erastamise korras edaspidi enampakkumisega erastamise kord suulise enampakkumise kohta sätestatut Juhul kui eelnimetatud sätted ja käesolev kord on vastuolus rakendatakse käesolevat korda Enampakkumise võitjaks loetakse kõrgeima pakkumise teinud osaleja Enampakkumise käik protokollitakse Enampakkumise protokollile kirjutavad alla enampakkumise läbiviinud komisjoni liikmed ja enampakkumise võitja Juhul kui enampakkumise võitja keeldub protokollile alla kirjutamast rakendatakse enampakkumisega erastamise korras sätestatut Sama kehtib ka enampakkumise tulemuste kinnitamise ja protestide esitamise ning läbivaatamise kohta VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 4 Vabariigi Valitsuse poolt maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 3 alusel kinnitatud loetelusse arvatud istanduse aluse ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid määratakse samadel alustel rajatiste juures erastatava maa suuruse ja piiridega Maareformi seaduse paragrahvis 12 1 nimetatud istanduse omanikul on õigus erastada tagastamise käigus vabaks jääv istandusealune maa enne maareformi seaduse jõustumist tekkinud maakasutusõiguse piirides Juhul kui maakasutusõiguse piirid on määramata määrab erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus arvestades et maareformi seaduse paragrahvis 12 1 nimetatud istanduse omanikul on õigus ostueesõigusega erastada üksnes istandusealust maad VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 5 juhul kui elamu ja loomakasvatushoone hoonete kompleks moodustavad ühtse kompleksi ei anna see õigust täiendava kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jääva maa ostueesõigusega erastamiseks loomakasvatushoone juurde VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 6 elamu korteri garaa i suvila või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jäävat maad mis ei ole määratletud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või ehitisealuse või selle teenindamiseks vajaliku maana või ühistu liikme ehitise juurde kuuluva maana VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 7 piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 ning paragrahvi 22 1 lõigete 2 ja 2 2 mõttes loetakse selle maaga millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu külgnevaid maaüksusi endisi kinnistuid või nende osi millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 8 maa erastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa erastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 9 juhul kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu territooriumil ja elamu omanik ning maa tagastamise õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti määratakse elamu juurde kuuluv ostueesõigusega erastatav maa selle endise kinnistu maast millel asub elamu Teisest endisest tagastamisele kuuluvast kinnistust erastatakse elamu omanikule vastavale kinnistule jääva ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 10 kui taotletakse luba maa erastamiseks maareformi seaduse paragrahvi 20 lõike 1 2 alusel erandina lubatud maareformi seaduse paragrahvi 22 1 lõigetes 1 2 2 sätestatud ulatuses on kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet kohustatud väljastama kirjaliku motiveeritud seisukoha märkides selles kehtestatud kaitsere iimist tulenevad kitsendused ja piirangud ning otsuse erastamise lubamise või mittelubamise kohta Nimetatud otsus lisatakse maa ostueesõigusega erastamise toimikusse Kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud kaitsere iimist tulenevad kitsendused ja piirangud peavad sisalduma käesoleva korra punktis 15 sätestatud kohaliku omavalitsuse otsuses ja käesoleva korra punktis 23 sätestatud erastamise korraldaja otsuses VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 13 3 Taotleja on kohustatud katastriüksuse moodustamise tellimuse esitamisest kümne päeva jooksul kirjalikult teavitama maa asukohajärgset linna või vallavalitsust näidates ära kellele ja millal on tellimus esitatud Kui katastriüksuse moodustamist ei ole võimalik lõpule viia maa erastamise õigust omava isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu määrab linna või vallavalitsus erastamise õigust omavale isikule tähtaja katastriüksuse moodustamise toimiku linna või vallavalitsusele esitamiseks Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei esita toimikut määratud tähtpäevaks lõpetab linna või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja isik kaotab maa erastamise õiguse Kui linna või vallavalitsus leiab et toimingud jäid tegemata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud taotleja tahtest määrab ta toimiku esitamiseks uue tähtaja VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 13 4 Kui taotleja ei ole esitanud katastriüksuse moodustamise toimikut linna või vallavalitsuse määratud uueks tähtajaks lõpetab linna või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 13 5 Kehtetu VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 13 6 Käesoleva korra punktides 13 3 ja 13 4 nimetatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid lõpetavas linna või vallavalitsuse otsuses peab olema märgitud erastamise menetluse lõpetamise põhjus ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele Otsusega tehakse maavanemale ettepanek ehitise teenindamiseks vajaliku maa riigi omandisse jätmiseks ja ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmiseks Otsus tehakse taotlejale teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga Linna või vallavalitsus edastab otsuse koos maa ostueesõigusega erastamise toimiku ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsuse ja muude asjas tähtsust omavate dokumentidega maavanemale kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 14 Kui isik ei ole avaldanud soovi maa erastamiseks katastrimõõdistamise teel moodustatakse erastatav katastriüksus plaani või kaardimaterjali alusel Kui katastripidaja leiab et katastriüksuse moodustamine plaani või kaardimaterjali alusel ei taga ühest arusaadavust erastatava katastriüksuse piiri kulgemisest või et puudub sobiv plaani või kaardimaterjal viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine Katastripidaja annab seisukoha katastriüksuse plaani või kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta kümne päeva jooksul linna või vallavalitsuselt vastava päringu saamisest arvates VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 Kui taotleja ei soovi katastriüksuse moodustamist plaani või kaardimaterjali alusel või plaanimaterjal ei vasta kehtestatud nõuetele tellib taotleja katastriüksuse moodustamise maamõõtjalt Maamõõtja teostab piiride kulgemise ettepaneku või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise otsuse ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel katastriüksuse erastatava maaüksuse katastrimõõdistamise ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku Maamõõtja juhindub katastrimõõdistamisel ja katastriüksuse moodustamise toimiku koostamisel Vabariigi Valitsuse 23 oktoobri 2003 a määrusest nr 264 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 Maamõõtja koostab toimiku ja lisab sinna järgmised dokumendid taotleja tellimus katastriüksuse moodustamise kohta või vastav leping katastriüksuse plaan vähemalt neljas eksemplaris ostjale toimikusse 2 maakatastrile VV m 22 07 2010 Nr 99 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 332 piiriprotokoll piirikirjeldus vähemalt neljas eksemplaris ostjale toimikusse 2 maakatastrile kitsenduste kohaldamise taotlus ed või toimiku koostaja märkus vastava taotluse puudumise kohta katastriüksuse asukoha skeem muud katastrimõõdistamise materjalid eksplikatsioon koordinaatide kataloog vms 14 1 Ostueesõigusega erastatava maaüksuse katastriüksuse piiride tähistamise ning taotlejale piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja ning taotleja pärast maaüksuse piiride taotlejale kättenäitamist maamõõtja poolt Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku omavalitsusüksuse esindaja ning kui erastatav maaüksus asub maal mille osas esitatud maa tagastamise või kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka maa tagastamise ja või ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt Kui erastatava maaüksusega piirneva varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani või kaardimaterjali alusel kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava katastriüksuse omanik piirinaaber Piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha teatab maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavatele isikutele tähtkirjaga vähemalt 10 päeva ette Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud ja nende isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud märkused kantakse piiriprotokolli Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 15 Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus erastatava maa suuruse ja piirid ning maa sihtotstarbe Otsuses peavad sisalduma järgmised maa erastamise seisukohalt olulised asjaolud maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele andmed erastamist taotleva isiku kohta maa asukoht pindala maa sihtotstarve maa maksustamishind vajaduse korral muud maa erastamise tingimused sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud kaitsere iimist tulenevad kitsendused ja piirangud VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 Otsuse kinnitatud koopia lisatakse katastriüksuse moodustamise toimikusse Kui erastamise korraldaja on maareformi seaduse paragrahvi 22 2 lõike 2 alusel volitanud riigi nimel ostueesõigusega erastamist korraldama kohalikku omavalitsust siis peab kohaliku omavalitsuse otsus sisaldama ka käesoleva korra punkti 23 alapunktis 4 sätestatud andmeid välja arvatud katastriüksuse nimi ja number VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 16 Linna või vallavalitsus edastab katastriüksuse moodustamise toimiku koos maa ostueesõigusega erastamise toimikuga erastamise korraldajale Katastriüksuse moodustamise toimikule lisatakse linna või vallavalitsuse avaldus maaüksuse maakatastrisse kandmiseks Avalduses peab olema näidatud kellele katastripidaja maaüksuse maakatastrisse kandmist kinnitavad dokumendid edastab Pärast maa erastamise toimiku õigusaktidele vastavuse kontrolli edastab erastamise korraldaja katastriüksuse moodustamise toimiku koos linna või vallavalitsuse avaldusega katastripidajale VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 17 Pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris esitab katastripidaja erastamise korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi 1 eks katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari 1 eks ja piiriprotokolli 1 eks VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 22 07 2010 Nr 99 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 332 18 Kui ostueesõigusega erastamise korraldamine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse ja maa ostueesõigusega erastamiseks on vaja maavanema luba pöördub kohalik omavalitsus vastava taotlusega maavanema poole lisades taotlusele oma seisukoha ja ostueesõigusega erastamise toimiku 19 Kohalik omavalitsus on kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates Ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg Kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul informeerib kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest Kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus tuleb informeerida volitajat viivituse põhjustest IV OLEMASOLEVA PLAANIMATERJALI KASUTAMINE MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISEL 20 Plaanimaterjali alusel ostueesõigusega erastamiseks sobivaks plaanimaterjaliks loetakse 1 krundiplaanid eri perioodidel eri nimetuse all linnas ja sellega võrdsustatud alal maareformi seaduse paragrahvi 7 lõike 4 mõttes mõõtkavas 1 2000 või suuremas tingimusel et piiripunktid on seotud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga Kui maareformi seaduse paragrahvi 22 1 lõike 6 alusel erastatakse ostueesõigusega ka see osa isiku kasutuses olevast maast mida ei ole antud hoonestamiseks nn ehitus või punase joone tagune ala vms loetakse sobivateks krundiplaanid mõõtkavas 1 2000 või suuremas millele peale hoonestamiseks antud maa krundi riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga seotud piiripunktide on kantud ka isiku kasutuses olev hoonestamiseks mitteantud maa nn ehitus või punase joone tagune ala vms mõõtkavas 1 2000 või suuremas mille piirid on kehtestatud või piire on muudetud kooskõlas planeeringuga Kohalik omavalitsus lisab katastriüksuse moodustamise toimikusse kohaliku omavalitsuse määratud vastutava isiku poolt tõestatud väljavõtte koopiana linna või linnaga võrdsustatud ala eri perioodidel eri nimetuse all maade arvestuse valveplaanist või krundijaotusplaanist 2 väljaspool linna ja sellega võrdsustatud alasid kuni 2 ha pindalaga objektide plaanid mõõtkavas 1 2000 või suuremas tingimusel et piiripunktid on seotud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga üle 2 ha pindalaga objektide EUREF EST 92 või 1942 a või 1963 a koordinaatide süsteemis olevad fotoplaanid mõõtkavas 1 10 000 või suuremas samuti olemasolevad maakatastri kõlvikute plaanid Nimetatud plaanidele kantud piirid peavad langema kokku maavalitsuse või maakatastri arhiivi toimikus ja plaanil maade arvestuse valveplaan krundijaotusplaan katastrikaart fotoplaan olevate piiridega VV m 04 12 96 nr 307 jõust 12 12 96 21 Kui on olemas käesoleva korra punkti 20 nõuetele vastav piirimuudatusteta plaan koostab linna või vallavalitsus käesoleva korra sätetele vastava erastamise toimiku ja katastriüksuse moodustamise toimiku ning esitab katastriüksuse moodustamise toimiku riigi maakatastri pidajale registreerimiseks Katastriüksuse moodustamise toimikus peavad olema 1 kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutava isiku allkirja ja pitseriga kinnitatud krundiplaani koopiad kui asumi või tänava nimi või number on muutunud teeb kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutav isik krundiplaanil vajaliku paranduse standardkirjas ning kinnitab paranduse õigsust oma allkirja ja pitseriga Kui maade erastamine toimub planeeringu alusel teeb kohaliku omavalitsuse poolt määratud isik väljavõtte planeeringust illumineerides sellel erastatava maaüksuse piirid punasega ning kinnitab väljavõtte õigsust oma allkirja ja pitseriga 2 kohaliku omavalitsuse määratud isiku poolt allkirja ja pitseriga kinnitatud väljavõte eri perioodidel eri nimetuse all maade arvestuse valveplaanist või krundijaotusplaanist millel on vähemalt neli koordinaatjoonte ristumiskohta 3 kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutava ametiisiku allkirja ja pitseriga kinnitatud koopiad senist maakasutusõigust tõendavast dokumendist maa looduses eraldamise aktist vms või piirikirjeldus 4 piiripunktide koordinaadid 5 käesoleva korra punktis 15 sätestatud tingimustele vastav kohaliku omavalitsuse otsus 22 Katastripidaja 1 kontrollib esitatud dokumente ja registreerib katastriüksuse Registreerimisel teeb maakatastri pidaja plaanile ja registrisse märke Katastriüksus moodustatud plaani alusel 2 esitab erastamise korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi 1 eks ja katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari 1 eks VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 22 07 2010 Nr 99 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 332 V MAA OSTUEESÕIGUSEGA ERASTAMISE KORRALDAMINE 23 Erastamise korraldaja kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning pärast maaüksuse maakatastris registreerimist VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 1 korraldab ostueesõigusega erastatava maa müügihinna erastataval maal kasvava metsa maksumuse ja erastatava maa ning sellel kasvava metsa eest tasumise korra ja tähtaegade määramise võttes arvesse et maa ostueesõigusega erastamisel on maa müügihinnaks maa maksustamishind VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 maa ostueesõigusega erastamisel enne 1 jaanuari 2002 a esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993 aasta maa maksustamishind või 1996 aasta maa maksustamishind kui viimane on madalam kui 1993 aasta maa maksustamishind VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale kasvava metsa maksumus Kui erastataval maal kasvava metsa pindala on kuni 0 5 ha siis kasvava metsa maksumust eraldi ei määrata Kasvava metsa maksumust ei arvestata puistutel mis on rajatud või kujundatud parkideks ning kuuluvad üldmaa Üm sihtotstarbe alaliiki VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 sooduskoefitsienti 0 5 rakendatakse üksnes maa müügihinna määramisel Elamu suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa sealhulgas elamu suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 2 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul kui erastatava maa pindala on 2 hektarit või väiksem korrutatakse erastatava maa müügihind koefitsiendiga 0 5 Juhul kui elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa pindala on suurem kui 2 hektarit siis eelmises lauses nimetatud soodustuse rakendamiseks arvutatakse erastatava maaüksuse üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind jagades maaüksuse maksustamishinna maaüksuse pindalaga ja erastatava maa müügihinnast lahutatakse erastatava maa ühe hektari kaalutud keskmine maksustamishind Kui väljaspool linna asuva elamu juurde maad erastaval isikul on õigus mõlemale maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 2 sätestatud soodustusele ja erastatava maa kogupindala on suurem kui 2 hektarit korrutatakse maa müügihinna määramiseks esmalt erastatava maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0 5 ja seejärel lahutatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega ei ole sooduskoefitsiendi 0 5 rakendamise kordade arv piiratud VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 erastataval maal kasvava metsa eest on ostjal õigus tasuda erastamisväärtpaberitega samas ulatuses nagu erastatava maa eest ning kasutada seaduses sätestatud järelmaksuvõimalusi Järelmaksu tähtaja ja aastas tasumisele tuleva summa määratlemiseks liidetakse maa müügihind ning sellel kasvava metsa maksumus järelevalvet järelmaksu tasumise üle korraldab maa erastamise korraldaja Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui kuus kuud pärast müügilepingu sõlmimist ning tasumine peab toimuma kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks Maaomanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset maksetähtaega Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata Osalise ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata Järelmaksu osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla kustutamist järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 2 määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused pöördudes vajadusel teiste asutuste poole Asutus kelle poole pöördutakse on kohustatud vastama 15 päeva jooksul kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks ostueesõigusega erastatavale kinnistule Käesolevas punktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta 3 esitab maareformi seaduse paragrahvi 21 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhtudel Keskkonnaministeeriumile maa ostueesõigusega erastamise toimiku kohaliku omavalitsuse arvamuse ning maavanema seisukoha Keskkonnaministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja ning esitab materjalid Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Isiku kasuks kellele on keeldutud maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest seatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega hoonestusõigus või kasutusvaldus VV m 23 10 2001 Nr 324 jõust 01 11 2001 RT I 2001 84 506 4 võtab maareformi seaduses sätestatu esitatud dokumentide täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse milles peavad kooskõlas maareformi seaduse vastavate sätetega olema fikseeritud isiku kellele maa erastatakse nimi elukoht asukoht isikukood selle puudumisel passiandmed registrikood maa asukoht katastriüksuse nimi ja number maa pindala maa sihtotstarve kõik maareformi seadusest tulenevad erastatava maa müügihinna määramisel rakendatud soodustused maa müügihind maa ja kasvava metsa maksumus eraldi müügihinna tasumise kord tähtajad järelmaksu tingimused jms sanktsioonid lepingu mittetäitmise korral kontonumber kuhu tasutakse võlasumma kas osaliselt või kogu ulatuses VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 vajaduse korral muud maa erastamise tingimused sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud kaitsere iimist tulenevad kitsendused ja piirangud VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 24 Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik esitab otsuse erastajale allkirja vastu tutvumiseks Otsuse võib tutvumiseks saata ka tähitud kirjaga Kui ostja ei ole nõus otsuses fikseeritud tingimustega on tal õigus esitada vaie vastavalt haldusmenetluse seadusele VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 25 Maa erastamiseks sõlmitakse müügi ja asjaõigusleping Kinnistamisavalduse maa kinnistusraamatusse kandmiseks esitab erastamise korraldaja Kui maa erastatakse järelmaksuga peab müügileping või selle lisa sisaldama maksegraafikut ning müügi ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa riigile pantimise kohta Vastav võlakohustus tagatakse hüpoteegiga Sellisel juhul sõlmitakse maa müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis Notaritasu tasub ostja Maa müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumise päevast arvates VV m 22 07 2010 Nr 99 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 332 Maa müügi ja hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele 1 järelmaksu kasutamise korral poolte kokkulepe mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse 2 ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning müügilepingus fikseeritud soodustustega müügihinna vahe kui pärast maa müügilepingu sõlmimist selgub et ostja ei vastanud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele 3 ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist ning ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek samuti kohustus loa taotlemiseks esitada hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud metsamajandamiskava ja metsateatis 4 ostja kohustus tasuda vähemalt 1270 euro suurune leppetrahv käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 5 hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud piirmäära hüpoteegipidaja õigus nõuda lisatagatist ning õigus koormata erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks hüpoteegiga kinnisasja mis ei olnud erastamismenetluse objektiks Maa müügilepingus sätestatakse hüpoteegipidaja kohustus teatada hiljemalt kolme nädala jooksul arvates käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud dokumentide saamisest kas ja millises mahus raie on lubatud Järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral on maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise teisena leppetrahvi kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osas VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 25 1 Järelevalvet järelmaksu tasumise üle teostab maa erastamise korraldaja Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui 6 kuud pärast müügilepingu sõlmimist ning tasuma peab kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks Maaomanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset maksetähtaega Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata Osalise ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele tulevat summat ümber ei arvutata Järelmaksu osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla kustutamist järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 26 Erastatava maa või sellel asuvate objektidega seotud erastaja poolt riigi ees võetud varasemad kohustused fikseeritakse maa müügilepingus või tehakse nimetatud lepingus viide nende kohustuste tekkimise aluseks olevale dokumendile Varasemad võlakohustused liidetakse maa ostueesõigusega erastamise võlakohustusega ning kõigi võlakohustuste täitmine tagatakse kinnistusraamatus esimesel järjekohal asuva hüpoteegiga Hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping sõlmitakse käesolevas punktis sätestatud juhul notariaalses vormis kusjuures notaritasu maksab ostja VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 26 1 Maa ostueesõigusega erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab hüpoteegipidaja ülesandeid erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik Erastamise korraldajaks käesoleva punkti mõttes on maavanem ja Erastamisseaduse RT I 1993 45 639 1997 9 78 1998 12 153 30 411 2000 51 324 2001 26 149 48 265 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud järelmaksuga maa erastamise lepingute osas millele seatud hüpoteek ulatub järelmaksuga erastatud riigivarale Rahandusministeerium VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 VV m 23 10 2001 Nr 324 jõust 01 11 2001 RT I 2001 84 506 26 Kui kinnisasja väärtus langeb alla 1 15 kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra on hüpoteegipidaja kohustatud rakendama kõiki seaduses sätestatud meetmeid hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks Hüpoteegipidajal on õigus keelduda käesoleva korra punkti 25 alapunktis 3 nimetatud loa andmisest kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1 2 kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja mis ei olnud erastamismenetluse objektiks VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 26 3 Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine toimub asjaõigusseaduse s 356 sätestatud korras Kinnisasja jagamise tulemusena tekkivate osade väärtuse määramiseks viiakse läbi maa erakorraline hindamine Kõik hindamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik Hüpoteegipidajal on erandina õigus lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta kui jagamine toimub avalikes huvides või ei kahjusta hüpoteegipidaja huve Juhul kui hindamisel selgub et hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamisel tekkivate osade väärtus väheneb alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja mis ei olnud erastamismenetluse objektiks VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 26 4 Erastamise korraldajal on õigus kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat vähendada vastavalt erastaja poolt väljaostuvõla tasumisele kuid mitte varem kui erastaja on väljaostuvõlast tasunud vähemalt 30 Kõik hüpoteegisumma vähendamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 26 5 Pärast maa väljaostuvõla ja sellega liidetud muude võlakohustuste ning kõrvalnõuete hüpoteegiga tagatud nõuete täielikku rahuldamist korraldab erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik asjaõigusseaduses sätestatud korras hüpoteegi kustutamise või koormatud kinnisasja omaniku vastava taotluse olemasolul hüpoteegi loovutamise koormatud kinnisasja omanikule Kõik hüpoteegi kustutamise või loovutamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 27 Maa müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik Maa erastamisel võib müügi ja asjaõiguslepingu sõlmida kirjalikus vormis Kui leping sõlmitakse kirjalikus vormis on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu Maavanema poolt maa ostueesõigusega erastamisel kuulub maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikega 5 ning käesoleva punktiga maavanemale antud volituste sisusse ka maa müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimine Eesti Vabariigi nimel iseendaga VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 VV m 22 07 2010 Nr 99 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 332 27 1 Kehtetu VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 27 2 Maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on kohustatud sõlmima maa müügilepingu kolme kuu jooksul erastamise otsuse jõustumise päevast arvates Kui maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul peab isik esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt Kui erastamise korraldaja leiab et müügileping jäi sõlmimata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud isiku tahtest määrab ta müügilepingu sõlmimiseks uue tähtaja mis ei või olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud Erastamise korraldaja otsustab tähtaja määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa erastamise õiguse Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 27 3 Maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul kes ei ole sõlminud maa müügilepingut enne 27 novembrit 2005 a on õigus maa müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul eelnimetatud kuupäevast arvates Kui maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul peab isik esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt Kui erastamise korraldaja leiab et müügileping jäi sõlmimata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud isiku tahtest määrab ta müügilepingu sõlmimiseks uue tähtaja mis ei või olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud Erastamise korraldaja otsustab tähtaja määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa erastamise õiguse Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 27 4 Ehitise kaasomanik ei kaota maa ostueesõigusega erastamise õigust kui maa müügilepingu sõlmimine ei ole võimalik ehitise teise kaasomaniku tegevusetuse tõttu Kui mõni ehitise kaasomanik on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastamise korraldaja määratud tähtaja jooksul taotleda kas ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse 21 mai 2004 a määruse nr 198 Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord alusel hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või nõuda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse 12 alusel ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist Kui erastamiseks moodustatud katastriüksus on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv osa eraldi katastriüksusena Kui maa erastamise õigust omav kaasomanik ei soovi erastada rohkem maad kui vastab tema osale ehitises siis jäetakse erastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõigus VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 27 5 Käesoleva korra punktides 27 2 ja 27 3 nimetatud maa ostueesõigusega erastamise menetlust lõpetavas erastamise korraldaja otsuses peab olema märgitud maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise põhjus ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele Otsusega tehakse isikule teatavaks et tal on õigus esitada maavanemale avaldus hoonestusõiguse seadmiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Otsus tehakse isikule teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 28 Erastatava maa registreerimiseks kinnistusraamatus esitab nõutavad dokumendid kinnistusosakonnale erastamise korraldaja Poolte kokkuleppel võib vastavad dokumendid esitada ka ostja või notar VV m 22 07 2010 Nr 99 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 332 28 1 Maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 9 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist taotleda füüsilised isikud kellel on pärast 7 juunit 1996 a sündinud laps Maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust saab kasutada üks lapsevanematest Maaomanikul on õigus maa väljaostuvõla kustutussummat kasutada mitme maatüki ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisega tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks kui maaomaniku laps on sündinud pärast 7 juunit 1996 a VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 28 2 Maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 9 alusel väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse milles näidatakse ära millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest Avaldusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia Kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust peab avaldaja oma avalduses näitama millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 28 3 Maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul kui ostueesõigusega erastatava maa omandamiseks on müügileping sõlmitud langetab maa erastamise korraldaja esitatud dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta Otsus sisaldab viidet lepingule sõlmimise kuupäev ostja nimi väljaostuvõla suurus jms mille alusel väljaostuvõlg tekkis ja väljaostuvõla kustutamise põhimõtted millises ulatuses milliste maksetähtaegade osas jne Juhul kui väljaostuvõlg on väiksem kui 1600 eurot näidatakse otsuses ära ka kustutussumma kasutamata osa Väljaostuvõla kustutamist alustatakse järelmaksu graafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast Otsuse üks eksemplar saadetakse väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule ning teine lisatakse maa erastamist käsitlevatele dokumentidele VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 28 4 Maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul kui ostueesõigusega erastatava maa omandamiseks on müügileping sõlmimata teeb maa erastamise korraldaja otsuse maa müügihinna vähendamise kohta Otsus sisaldab andmeid müügihinna vähendamist taotlenud isiku ja müügilepingu objekti kohta ning viite müügihinna vähendamise alusele müügihinna vähendamise põhimõtted ja vähendatud müügihinna suuruse Juhul kui ostueesõigusega erastatava maa ja sellel kasvava metsa summaarne maksumus on 1600 eurot või väiksem loetakse kogu müügihind tasutuks ja väljaostuvõlg kustutatuks Käesolevas punktis nimetatud otsus võib sisalduda ka käesoleva korra punktis 15 ja punkti 23 alapunktis 4 sätestatud erastamise korraldaja otsuses VV m 05 05 98 Nr 91 jõust 14 05 98 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 28 5 Maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 10 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist kuni 1600 eurot ulatuses taotleda füüsilised isikud kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18 aastast last Enne 30 novembrit 1997 a sõlmitud maa müügilepingu korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli all 18 aastast last Pärast 30 novembrit 1997 a võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18 aastastest lastest VV m 29 02 2000 Nr 73 jõust 09 03 2000 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 28 6 Maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse milles näidatakse ära millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse et teine neid lapsi kasvatav ja ülalpidav

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19810&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    2007 RT I 2007 6 34 VV m 30 12 2008 Nr 197 jõust 19 01 2009 RT I 2009 4 32 9 Kehtetu VV m 30 12 2008 Nr 197 jõust 19 01 2009 RT I 2009 4 32 10 Kehtetu VV m 19 06 2001 Nr 200 jõust 28 06 2001 RT I 2001 54 327 11 riigi omandisse jäetava maaga piirneva riigi omandis oleva kinnisasja valitseja kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 14 nimetatud otstarbel VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 II MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE TAOTLEMINE JA OTSUSTAMINE 6 Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks koostab taotleja või tema poolt volitatud isik toimiku 7 Maa riigi omandisse jätmise toimikusse kogutakse 1 maa riigi omandisse jätmise taotlus milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise alus riigi omandisse jäetava maa ligikaudne pindala taotletav sihtotstarve koha aadressi määramise vajadus ning vajaduse korral muud andmed VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 VV m 30 12 2008 Nr 197 jõust 19 01 2009 RT I 2009 4 32 2 kui riigi omandisse taotletaval maal paiknevad ehitised siis dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta riigivara registri õiend väljavõte riigimaanteede loetelust või üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjast VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 3 taotleja valduses olevad dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta maakasutusõiguse riiklik akt maa looduses eraldamise akt vms VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 4 Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isiku või Maa ameti nõusolek kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud maa riigi omandisse jätmist taotleb maavanem VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 VV m 19 07 2012 Nr 56 jõust 27 07 2012 RT I 24 07 2012 2 5 riigi omandisse taotletava maa asendiplaan linnades ja muudel tiheasustusega aladel mõõtkavas vähemalt 1 2000 väljaspool nimetatud alasid mõõtkavas vähemalt 1 10 000 Tingimusel et taotletava maa piirid on üheselt mõistetavad võib asendiplaan olla eelmises lauses sätestatust väiksemas mõõtkavas Kui taotletaval maal on katastriüksus moodustatud lisatakse toimikusse asendiplaani asemel katastriüksuse plaan VV m 30 12 2008 Nr 197 jõust 19 01 2009 RT I 2009 4 32 8 Korra punktis 7 sätestatu kohaselt koostatud toimik esitatakse maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele tutvumiseks Kui maad taotletakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 8 alusel esitatakse kohalikule omavalitsusele punkti 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumendid Sellisel juhul koostatakse toimik pärast punktis 9 loetletud toimingute tegemist VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 9 Ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise toimiku või korra punkti 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumentide saamise päevale järgnevast päevast arvates valla või linnavalitsus VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 1 määrab maareformi seaduses sätestatust lähtudes teise isiku omandis oleva ehitise mille juures ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suurust ja piire maa riigi omandisse jätmine võib mõjutada teenindamiseks vajaliku maa või ehitise juurde ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suuruse ja piirid Riigi omandisse jäetaval maal asuva riigi omandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid määratakse juhul kui toimiku esitaja on seda taotlenud VV m 19 06 2001 Nr 200 jõust 28 06 2001 RT I 2001 54 327 2 määrab riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe ja vajaduse korral koha aadressi annab arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta ning näitab eraldi ära maa riigi omandisse jätmise taotluses ja asendiplaanil toodud suuruses ja piirides maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud Vajaduse korral lisatakse arvamust põhjendav või selgitav plaan või kaart Arvamusele lisatakse õiend teiste isikute taotluste kohta kes soovivad omandada riigi omandisse jäetavat maad tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras Õiend esitatakse ka juhul kui valla või linnavalitsus ei anna arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta või kui ta ei nõustu maa riigi omandisse jätmisega VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 VV m 30 12 2008 Nr 197 jõust 19 01 2009 RT I 2009 4 32 3 esitab andmed riigi omandisse taotletaval maal asuvate ehitiste kohta märkides ära kas valla või linnavalitsusele teadaolevalt on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitistega VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 10 Kui kohalik omavalitsus ei teosta korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul siis jäetakse maa riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning üld või detailplaneeringust lähtuva sihtotstarbega Üld või detailplaneeringu puudumise korral jäetakse maa riigi omandisse taotluses märgitud sihtotstarbega VV m 11 01 2007 Nr 8 jõust 28 01 2007 RT I 2007 6 34 10 1 Kui kohalik omavalitsus ei määra riigi omandisse jäetava maa koha aadressi korra punktis 9 kehtestatud tähtaja jooksul määrab riigi omandisse jäetava maa koha aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 11 Kui kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsutamist 12 Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks esitab taotleja otsustajale korra punkti 7 kohaselt koostatud toimiku punkti 9 alusel esitatud kohaliku omavalitsuse otsused ja arvamuse kui need on esitatud ning maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu ja seletuskirja Otsus maa riigi omandisse jätmise kohta tehakse ühe kuu jooksul käesolevas punktis nimetatud dokumentide otsustajale esitamise päevale järgnevast päevast arvates 13 Maa riigi omandisse jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 viidet maareformi seaduse sättele mille alusel maa jäetakse riigi omandisse 2 riigi omandisse jäetava maa asukohta koha aadressi suurust sihtotstarvet ja katastritunnust kui see on olemas Kui maa jäetakse riigi omandisse maa asendiplaani alusel lisatakse maa riigi omandisse jätmise otsusele maa asendiplaan Kui asendiplaani trükis ei avaldata siis peab

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19375&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    05 03 1994 Riigikogu otsus 23 veebruarist 1994 MAAELU JA MAJANDUST KÄSITLEVATE SEADUSTE VÄLJATÖÖTAMISE PÕHIALUSED Maaelu ja majandust käsitlevate seaduste väljatöötamisel lähtub Riigikogu järgmistest põhiprintsiipidest 1 Elanikud varustatakse peamiselt Eestis toodetud põhiliste toiduainetega Luuakse strateegilised toiduainereservid 2 Põllumajandusliku tootmise aluseks on talumajandus ja eraomandile tuginev ühistegevus Maa ja omandireformi kiire lõpuleviimine on esmatähtis eeldus maaelu arendamiseks 3 Maapiirkondade asustatuna hoidmiseks ning maaelu ja majanduse arengu tagamiseks rakendatakse piirkondlikke erinevusi arvestavat

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10738&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    54 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete ülekoormuse juhtimise reeglite tasakaalustuseeskirjade võimsustega kauplemise läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 2 tagab ülekandevõrgule juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 715 2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõuete kohaselt RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 3 täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 994 2010 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 4 teeb koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 715 2009 sätestatud nõuete kohaselt RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 5 esitab Konkurentsiametile investeeringu kava mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 994 2010 artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi tagamiseks vajalikud meetmed alates 2014 aasta 3 detsembrist või tõendab infrastruktuurinormi täitmist asjakohaste turumeetmetega RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 6 esitab nõukogu määruse EL Euratom nr 617 2010 mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus EÜ nr 736 96 ELT L 180 15 07 2010 lk 7 13 artiklis 3 nimetatud andmed Konkurentsiametile iga kahe aasta järel komisjoni määruses EL Euratom nr 833 2010 millega rakendatakse nõukogu määrus EL Euratom nr 617 2010 ELT L 248 22 09 2010 lk 36 56 esitatud vormi kohaselt RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 3 tagab koostöö naaberriikide gaasisüsteemidega arvestades nende süsteemide tehnilisi piiranguid reaalajas 4 selgitab temale edastatud andmete alusel gaasisüsteemi bilanssi ja bilansihaldurite bilanssi ning ostab ja müüb bilansigaasi eesmärgiga tagada gaasituru efektiivne toimimine gaasisüsteemi bilansi tagamiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel käesoleva seaduse selle alusel kehtestatud õigusaktide ning süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud lepingute kohaselt RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 4 1 esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansigaasi eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 4 2 arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansigaasi koguse mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 5 sõlmib bilansilepinguid 6 täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid 2 Süsteemihaldur peab läbipaistvaid protseduure kasutades ostma oma kohustuste täitmiseks teenuseid tingimustel mis ei tee vahet eri gaasiettevõtjate vahel ega sisalda põhjendamatuid piiranguid 3 Süsteemihaldur ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 3 1 Süsteemihaldur teavitab Konkurentsiametit igast kavandatavast tehingust mille puhul võib tekkida vajadus üle vaadata ettevõtja vastavus käesoleva seaduse 29 1 nõuetele või mis tahes asjaoludest mille puhul Euroopa Liidu välisest riigist edaspidi kolmas riik pärit isik võiks omandada kontrolli ülekandevõrgu või süsteemihalduri üle RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 4 Süsteemihaldur peab esitama Konkurentsiametile andmed varustuskindluse aruande koostamiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus EÜ nr 715 2009 RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 6 Süsteemihaldur peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 7 Süsteemihaldur avalikustab tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajaliku teabe välja arvatud ärisaladuse RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 8 Süsteemihaldur ei edasta ärisaladust tootmis ja müügiülesandeid täitvale gaasiettevõtjale RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 9 Süsteemihaldur ei tohi ettevõtja kaudu kelle üle on süsteemihalduril valitsev mõju konkurentsiseaduse tähenduses gaasi müümisel ega ostmisel kuritarvitada ärisaladust mille ta on saanud kolmandalt isikult võrgule juurdepääsu korraldamisel RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 10 Süsteemihaldur tagab koostöös teiste liikmesriikide ülekandesüsteemi halduritega integreeritud süsteemi kaudu võimsuse jaotamise ja võrgu turvalisuse kontrollimise RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 17 Süsteemihalduri õigused 1 Süsteemihalduril on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks bilansihaldurilt gaasitarnete suurendamist või vähendamist vastavalt sõlmitud bilansilepingule RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 2 Süsteemihalduril on õigus anda turuosalistele täitmiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate selliseks gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks mis on vajalik tarnehäire mõju leevendamiseks Korralduste aluseks peab olema tarbijaga sõlmitud gaasitarbimise piiramist ja katkestamist lubav leping või käesoleva seaduse 26 2 lõikes 2 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsus RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 3 Süsteemihalduril on õigus kehtestada süsteemivastutuse täitmiseks gaasisüsteemi kasutamise tehnilisi piiranguid 4 Süsteemihalduril on õigus nõuda kõigilt turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet 5 Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt õigusaktis ja sõlmitud lepingutes sätestatud nõuete ja kohustuste täitmist ning nende nõuete täitmata jätmise või kohustuste rikkumise korral keelduda bilansihalduriga lepingu sõlmimisest leping lõpetada või kasutada muid lepingu või õigusaktiga ettenähtud õiguskaitsevahendeid 6 Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt bilansiselgitusega seotud kulude katmist 6 1 Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa bilansigaasi Bilansigaasi impordiks ja müügiks ei ole tegevusluba nõutav RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 7 Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 ja 5 nimetatud tegevuste ja korralduste täitmisest tulenevat kahju ega kulutusi välja arvatud juhul kui süsteemihalduri tegevus või korraldused on olnud õigusvastased RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 8 Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri õigused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus EÜ nr 715 2009 RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 17 1 Veeldatud gaasi terminali halduri ülesanded 1 Gaasiettevõtja kellele kuulub veeldatud gaasi terminal määrab veeldatud gaasi terminali halduri Veeldatud gaasi terminali halduriks võib veeldatud gaasi terminali omanik määrata iseenda või teise ettevõtja Veeldatud gaasi terminali omanik teavitab Konkurentsiametit terminali halduri määramisest RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 2 Terminali haldur täidab järgmisi ülesandeid 1 hooldab ja arendab veeldatud gaasi terminali et tagada teenuse osutamise kohustus 2 tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 715 2009 sätestatud nõuete kohaselt 3 täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 715 2009 sätestatud veeldatud gaasi terminali halduri kohustusi võimsuse jaotamise põhimõtete ülekoormuse juhtimise reeglite võimsustega kauplemise läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta 4 järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet 5 annab süsteemihaldurile teistele terminali halduritele ja teistele võrguettevõtjatele vajalikku teavet et tagada gaasi ülekanne kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega 3 Terminali haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ärisaladust kolmandatele isikutele välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 4 Terminali haldur kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga 5 Veeldatud gaasi terminali kasutamise tariifid kujundatakse selliselt et oleks tagatud 1 vajalike tegevuskulude katmine 2 investeeringud tegevus ja arenduskohustuse täitmiseks 3 keskkonnanõuete täitmine 4 kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine 5 põhjendatud tulukus RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 17 2 Hoidlatevõrgu halduri ülesanded 1 Gaasiettevõtja kellele kuulub gaasihoidla määrab hoidlatevõrgu halduri Hoidlatevõrgu halduriks võib gaasihoidla omanik määrata iseenda või teise ettevõtja Gaasihoidla omanik teavitab Konkurentsiametit hoidlatevõrgu halduri määramisest 2 Hoidlatevõrgu haldur täidab järgmisi ülesandeid 1 hooldab ja arendab hoidlatevõrku et täita gaasi hoiustamisteenuse osutamise kohustus 2 tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 715 2009 sätestatud nõuete kohaselt 3 täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 715 2009 sätestatud hoidlahalduri kohustusi 4 järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet 5 annab süsteemihaldurile võrguettevõtjatele teistele hoidlahalduritele ja terminali halduritele vajalikku teavet et tagada gaasi transport ja hoiustamine kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega 6 avalikustab tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajaliku teabe välja arvatud ärisaladuse 3 Hoidlatevõrgu haldur ei tohi avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saadud ärisaladust kolmandatele isikutele välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks 4 Hoidlatevõrgu haldur kooskõlastab hoidla kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga 5 Hoidla tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamisel konsulteerib Konkurentsiamet võrgu kasutajatega 6 Hoidla kasutamise tariifid kujundatakse selliselt et oleks tagatud 1 vajalike tegevuskulude katmine 2 investeeringud tegevus ja arenduskohustuse täitmiseks 3 keskkonnanõuete täitmine 4 kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine 5 põhjendatud tulukus 7 Hoidla kasutamise tüüptingimused ja tariifid avalikustatakse hoidlatevõrgu halduri veebilehel RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 3 peatükk VÕRGU TOIMIMINE 18 Võrguga liitumine 1 Võrguga liitumine käesoleva seaduse tähenduses on tarbijapaigaldise gaasi tootmisseadme teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu või veeldatud gaasi terminali ühendamine võrguga RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 Võrguettevõtjal on kohustus võrgu tehniliste võimaluste piires liita võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad vastava taotluse esitanud isikud edaspidi liituja kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust 3 Liituja taotluse rahuldamata jätmist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest 4 Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused edaspidi liitumistingimused 5 Liitumistingimused peavad olema 1 läbipaistvad ja üheselt mõistetavad 2 sarnaste liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad 3 konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad 4 võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad 5 võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad 6 Liitumistingimustes määratakse kindlaks 1 liitumispunkt 1 1 gaasi tarbimisre iim liitumispunktis 2 mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp 3 võrgu teeninduspiir 4 liituja ja võrguettevõtja kohustused 5 liitumistasu kalkulatsioon 6 liitumistingimuste kehtivusaeg 7 muud eritingimused 7 Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle omaniku vahetumisel ei võeta liitumistasu kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused 1 ühendamine olemasoleva tarbijapaigaldisega toimub nii et liitumispunkti asukoht ei muutu 2 ei taotleta endise tarbija sõlmitud lepingus määratud summaarse tarbimisvõimsuse või tarbimisre iimi muutmist 3 on säilinud tehnilised tingimused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 18 1 Riigipiiri ületav gaasitorustik 1 Riigipiiri ületava gaasitorustiku edaspidi ühendus ehitamine on lubatud ainult Vabariigi Valitsuse loal 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 taotleja nimi ja aadress 2 andmed ühenduse asukoha kohta 3 ühenduse tehnilised andmed rõhk võimsus läbimõõt pikkus jne 4 planeeritud ehitusaeg 5 ehituse eeldatav maksumus 6 põhjendus ühenduse vajalikkuse kohta 7 keskkonnamõjude hindamise tulemused RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 18 2 Kolmanda osapoole juurdepääs võrgule 1 Konkurentsiamet võib anda riigipiiri ületavale uuele ühendusele sealhulgas olemasoleva ühenduse võimsuse või selle osa olulisele suurendamisele veeldatud gaasi terminalile ja gaasihoidlale taotluse alusel kolmanda osapoole juurdepääsu tähtajalise erandi mille korral võib gaasiettevõtja või terminali halduri suhtes jätta kohaldamata käesoleva seaduse des 18 23 23 2 29 1 29 3 ja 29 4 ning 37 lõike 3 punktis 20 sätestatu RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 2 Kolmanda osapoole juurdepääs võrgule käesoleva seaduse tähenduses on turuosalise õigus liituda võrguga või kasutada võrguteenust 3 Uus ühendus käesoleva seaduse tähenduses on ühendus mille ehitamiseks on antud käesoleva seaduse s 18 1 nimetatud luba pärast 2003 aasta 15 juulit 4 Eranditaotluses ja Konkurentsiameti otsuses sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Konkurentsiamet edastab eranditaotluse ja eranditaotluse alusel tehtud otsuse koopiad Euroopa Komisjonile vahetult pärast taotluse saabumist ja otsuse tegemist Otsus avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 6 Konkurentsiamet täidab Euroopa Komisjoni otsuse erandiotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teavitab uue otsuse tegemisest Euroopa Komisjoni RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 18 3 Tähtajalise erandi andmise tingimused 1 Tähtajalist erandit võib taotleda kui uus ühendus vastab järgmistele tingimustele 1 investeering peab suurendama gaasitarnete konkurentsi ning parandama varustuskindlust 2 vastavalt investeeringuga seotud riskiastmele jääks investeering tegemata kui erandit ei anta 3 ühenduse omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik kes toimib vähemalt õigusliku vormi poolest eraldi võrguettevõtjatest kelle võrkudesse kõnealune ühendus tehakse 4 ühenduse kasutajatelt võetakse tasu 5 tähtajaline erand ei kahjusta konkurentsi gaasi siseturu tõhusat toimimist ega reguleeritud võrgu toimimist millega ühendus on liidetud RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 2 Tähtajalise erandi taotlemisel olemasoleva võimsuse olulise suurendamise korral kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning võimsuse suurendamine peab võimaldama uute tarneallikate kasutamist RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 3 Tähtajalise erandi tegemisel kaalutakse iga juhtumi korral eraldi kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja ühendusele mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise osas täiendavad tingimused Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse arvesse eelkõige ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid gaasituru tingimusi RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 4 Kui käesoleva seaduse 18 2 lõikes 1 nimetatud ühendus asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil võib Konkurentsiamet kahe kuu jooksul alates asjakohase liikmesriigi reguleerivalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eranditaotluse saamisest edastada asjakohase liikmesriigi reguleerivale asutusele oma nõuandva arvamuse RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 5 Konkurentsiamet teavitab kuue kuu jooksul alates kuupäevast millal saadi eranditaotlus viimaselt asjakohaselt reguleerivalt asutuselt eranditaotluse osas kokkuleppele jõudmise otsusest energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametit Põhjendatud vajaduse korral võib Konkurentsiamet nõuda energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametilt teatamise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 6 Konkurentsiamet ei tee käesoleva seaduse 18 2 lõikes 1 nimetatud otsust enne kui erandi taotleja on selgitanud välja uue ühenduse märkimisväärselt suurendatud võimsuse või selle osa kasutajate võimaliku huvi RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 19 Võrguga liitumise lepingu sõlmimine 1 Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbijapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu 2 Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks 1 liitumispunkt 1 1 gaasi tarbimisre iim liitumispunktis 2 mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp 3 võrgu teeninduspiir 4 liitumistasu suurus 5 kehtetu RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 6 lepingu täitmise tähtaeg 2 1 Liitumise tehnilisteks tingimusteks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 3 nimetatud andmed 3 Konkurentsiametil on õigus kontrollida liitumisest keeldumise liitumistasu ja lepingutingimuste põhjendatust RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 20 Liitumistasu arvutamine 1 Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu 2 Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest et oleks tagatud konkreetseks liitumiseks vajalike põhjendatud kulutuste katmine muu hulgas 1 investeeringud sealhulgas mõõtesüsteemi väljaehitamine 2 keskkonnanõuete täitmine 3 kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine 3 Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja lähtudes liitumistasu arvestamise metoodikast 3 1 Võrguettevõtja peab kooskõlastama liitumistasu arvestamise metoodika Konkurentsiametiga RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Kui liitumise tehniliste tingimuste muutmine liitumispunktis toimub võrguettevõtja algatusel tasub kulud võrguettevõtja 5 Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu gaasitarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest mis toimub tarbija või teise gaasiettevõtja algatusel RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 21 Võrguettevõtja tegevuspiirkond 1 Võrguettevõtja piiritleb oma võrgupiirkonna 2 Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevusloas märgitud tegevuspiirkonna 3 Eri võrguettevõtjate tegevuspiirkonnad võivad kattuda 4 Kui võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku tegevuspiirkondade vastastikuses muutmises peab kogu territoorium kus võrguettevõtjad tegutsevad olema tegevuspiirkondadega kaetud ka pärast piirkondade muutmist 5 Võrguettevõtjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuspiirkondade vastastikusest muutmisest teavitama Konkurentsiametit ning lisama teatele omavahel tegevuse ja kohustuste jaotuse kohta sõlmitud kokkuleppe RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 21 1 Võrgu planeerimine ja ehitamine Võrgu planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 21 2 Võrgu arengukava 1 Pärast konsulteerimist turuosalistega koostab süsteemihaldur võrgu kümneaastase arengukava edaspidi võrgu arengukava ja esitab selle Konkurentsiametile RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 2 Võrgu arengukava väljatöötamisel lähtub süsteemihaldur olemasolevast ja prognoositavast nõudlusest arvestades piirkondlikesse ja Euroopa Liidu ülestesse võrkudesse ning veeldatud gaasi terminalidesse tehtavaid investeerimiskavasid 3 Võrgu arengukava hõlmab meetmeid et tagada gaasisüsteemi piisav võimsus ja varustuskindlus järgmise kümne aasta jooksul Võrgu arengukava sisaldab eelkõige 1 peamise ülekandeinfrastruktuuri ehitamise või uuendamise kava 2 kavandatavate investeerimisprojektide tehnilisi parameetreid 3 investeerimisprojektide ajakava 4 Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile aruande võrgu arengukava täitmise ja võimalike muudatuste kohta iga aasta 3 märtsiks täiendades võrgu arengukava kolme järgmise aasta investeeringute osas 5 Süsteemihaldur avaldab võrgu arengukava oma veebilehel 6 Konkurentsiamet jälgib ja hindab võrgu arengukava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid lähtudes nende vastavusest üleeuroopalisele võrgukavale ning esitab oma aastaaruandes hinnangu süsteemihalduri investeerimiskavade kohta Hinnang võib sisaldada soovitusi investeerimiskavade muutmiseks RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 22 Võrguettevõtja õigused ja kohustused RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 1 Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 1 1 Kui võrguettevõtja ei ole ise müüja nimetab ta oma võrgupiirkonnas müüja juhul kui seal puuduvad teised gaasi müüjad kellelt tarbija võiks gaasi osta RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest 3 Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine 4 Kehtetu RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 4 1 Võrguettevõtja avaldab gaasi kvaliteedi näitajad sealhulgas alumise ja ülemise kütteväärtuse oma veebilehel RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 5 Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni et tagada gaasi jaotamine ja müük viisil mis on kooskõlas omavahel ühendatud võrkude kindla ja tõhusa kasutamisega 5 1 Võrguettevõtja ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 6 Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele võrguettevõtjale 7 Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist kirjalikult informeerima Konkurentsiametit lõpetamisajast ja kavast ning esitama piisava ülevaate asjaoludest mis tagavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmise RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 8 Käesoleva seaduse 8 1 lõikes 2 nimetatud võrguettevõtja on kohustatud täitma s 15 1 sätestatud nõudeid 9 Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet 10 Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest kui 1 võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega 2 võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik võimsus RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 11 Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist Keeldumise põhjenduses tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 sätestatud alusel keeldumisest teavitab võrguettevõtja Konkurentsiametit RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 12 Võrguettevõtja peab avalikustama tema pakutavad teenused koos nende osutamise tingimuste ja nende eest võetava tasu või selle arvutamise metoodikaga oma veebilehel RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 13 Võrguettevõtja on kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed mis on vajalikud bilansi selgitamiseks RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 14 Võrguettevõtja peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 15 Võrguettevõtja kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija ja kes osutab ülekandeteenust on hädaolukorra seaduse 34 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja RT I 2009 39 262 jõust 24 07 2009 15 1 Võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks Võrguettevõtja muudab Konkurentsiameti põhjendatud ettepanekul nimetatud tingimusi ja metoodikat RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 16 Võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 23 Võrguteenus ja selle hind 1 Võrguteenus käesoleva seaduse tähenduses on võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine 2 Võrguteenuste hinnad peavad olema põhjendatud lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks töö ja varustuskindluseks võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga 3 Võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt et oleks tagatud 1 vajalike tegevuskulude katmine 2 investeeringud tegevus ja arenduskohustuse täitmiseks 3 keskkonnanõuete täitmine 4 kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine 5 põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 3 1 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 4 Võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused välja arvatud gaasi transiidi korral esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 1 Konkurentsiamet töötab välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika lähtudes käesoleva seaduse des 23 ja 23 2 sätestatud nõuetest RT I 28 06 2012 2 jõust 01 11 2012 4 2 Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 5 Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust käesoleva seaduse 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras RT I 2009 34 225 jõust 06 07 2009 6 Võrguettevõtja peab avalikustama oma tegevuspiirkonna võrguteenuste kooskõlastatud hinnad ja teavitama oma tegevuspiirkonna tarbijaid vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist RT I 2009 34 225 jõust 06 07 2009 23 1 Võrguteenuse osutamise leping 1 Võrguteenuse osutamiseks sõlmib võrguettevõtja võrgu kasutamist taotleva turuosalisega võrguteenuse osutamise lepingu edaspidi võrguleping 2 Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida turuosalisega eraldi võrgulepingud 3 Võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Konkurentsiamet ei kooskõlasta võrgulepingu tüüptingimusi kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Võrgulepingu tüüptingimustest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 23 2 Võrguteenuse hinna arvutamise põhimõtted 1 Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs 2 Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid 1 ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu 2 sponsorlust kingitusi ja annetusi 3 põhitegevusega mitteseotud kulusid 4 õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid 5 finantskulusid 6 dividendide tulumaksukulu 7 muid kulusid mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks 3 Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest 1 kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga 2 erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs sealhulgas eksperthinnangud 3 ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega 4 Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast 5 Põhivara hulka ei arvestata 1 pikaajalisi finantsinvesteeringuid 2 immateriaalset põhivara välja arvatud arvutitarkvara litsentsid 3 tagastamatu abi raames sealhulgas sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara 4 liitumistasudest soetatud põhivara 5 põhivara mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks 6 Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel 7 Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus millele on liidetud käibekapitali suurus korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs 9 Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 24 Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamine 1 Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 1 1 Võrguettevõtja teisendab mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse Energiaühikuna kasutatakse kilovatt tundi kWh RT I 28 06 2012 2 jõust 01 01 2013 1 2 Gaasikoguste energiaühikutesse teisendamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 28 06 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Kehtetu RT I 2005 64 483 jõust 11 12 2005 3 Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase mõõtesüsteemi koos vajalike lisaseadmetega võimalikult tarbimiskoha lähedale omal kulul kui lepingus ei ole sätestatud teisiti 4 Kui tarbija olemasolev mõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele asendab võrguettevõtja selle omal kulul kui lepingus ei ole sätestatud teisiti 5 Kui tarbija soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta vahetab või seadistab võrguettevõtja mõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed Ümberseadistamisega seotud kulud katab tarbija 25 Ebaseaduslik kasutamine 1 Gaasi ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid eelkõige kui 1 tegelikult tarbitud kogust varjatakse või vähendatakse arvestusseadmete rikkumise näidu moonutamise mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel 2 tarbitakse mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata 3 tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ebaseadusliku tarbimise juhtumiks ei saa lugeda kirjaliku lepingu puudumist gaasiettevõtja ja tarbija vahel kui gaasiettevõtja esitab regulaarselt tarbitud gaasi eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud 3 Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused 4 Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 26 Gaasivarustuse katkestamine ja taastamine 1 Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus tarbijale ette teatamata kui on ohustatud inimeste elu tervis vara või keskkond 2 Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus gaasi ebaseadusliku kasutamise tuvastamise hetkest viivitamata RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 3 Võrguettevõtjal on õigus katkestada gaasivarustus teatades sellest vähemalt seitse päeva ette kui 1 tarbijapaigaldis halvendab teise tarbija gaasiga varustamist või võrgu tehnilisi parameetreid 2 on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija omandis või valduses oleval territooriumil asuvale mõõtesüsteemile selle kontrollimiseks või asendamiseks või tarbijapaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks 3 on rikutud käesoleva seaduse alusel sõlmitud lepinguid või käesolevas seaduses sätestatud tingimusi 3 1 Kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks võib gaasivarustuse ajavahemikus 1 oktoobrist kuni 1 maini katkestada alles pärast seda kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saamisest on möödunud 90 päeva RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 4 Enne gaasivarustuse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning võrguühenduse katkestamisest kirjalikult teavitama Teatises peavad sisalduma 1 gaasivarustuse katkestamise põhjus 2 puuduse kõrvaldamise tähtaeg 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel katkestatud võrguühendus ja gaasivarustus taastatakse pärast seda kui tarbija on tasunud põhjendatud katkestamis ning taasühendamiskulud tingimusel et leping ei ole lõpetatud 26 1 Varustuskindluse miinimumnõuded 1 Varustuskindluse tagamisel tarnehäire korral tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 994 2010 sätestatud nõuetest RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 Kaitstud tarbija kelle suhtes rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 994 2010 artiklis 8 sätestatud varustuskindluse normi on 1 kodutarbija kelle tarbijapaigaldis on ühendatud jaotusvõrguga 2 eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 3 Kehtetu RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 4 Kehtetu RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 5 Riketest põhjustatud gaasivarustuse katkestuse järjestikune kestus ei või olla pikem kui 72 tundi ja aastane summaarne katkestuse kestus pikem kui 130 tundi Katkestuste kestuse üle peab arvestust võrguettevõtja RT I 2007 17 80 jõust 09 03 2007 26 2 Varustuskindluse tagamine 1 Kui süsteemihalduril on usaldusväärne teave et võib toimuda sündmus mille tagajärjel võib tarneolukord märkimisväärselt halveneda või on tarnehäire juba tekkinud teavitab süsteemihaldur sellest ning tema rakendatavatest turumeetmetest Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Konkurentsiametit RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koos Konkurentsiametiga saadud teavet ning süsteemihalduri rakendatud turumeetmeid Kui analüüsi tulemusel ilmneb et varustuskindluse tagamiseks on vaja kasutusele võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmed teavitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium sellest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb seejärel Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada käesoleva seaduse 26 2 lõikes 1 nimetatud tarnehäire kõrvaldamiseks või selle mõju leevendamiseks vajalike meetmete kavas nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 1 Kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse meetmete rakendamiseks kogu Euroopa Liidu või selle teatud piirkonna varustuskindluse tagamiseks teavitab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni otsusest ja kavandatavatest meetmetest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 2 Vabariigi Valitsuse otsuses peab sisalduma 1 meetmete kasutusele võtmise põhjus 2 meetmete kasutamise eeldatav kestus päevades 3 kasutusele võetavate meetmete loetelu RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi meetmeid 1 piirata gaasiga varustatust isikutel kes kasutavad gaasi muul otstarbel kui soojuse tootmine 2 lubada piirata soojust tootvate ettevõtjate gaasiga varustamist 3 lubada alandada elamute kütteks väljastatava vee temperatuuri 4 kohustada soojust tootvaid ettevõtjaid kasutama kütusena reservkütust 4 Konkurentsiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 tekkinud olukorrast ja selle lahendamise meetmetest viivitamata Euroopa Komisjoni RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 4 1 Kui varustuskindlus on taastunud teavitab süsteemihaldur sellest Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Konkurentsiametit Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab olukorrast Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ja Vabariigi Valitsust RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 5 Kehtetu RT I 2009 39 262 jõust 24 07 2009 6 Kehtetu RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 7 Varustuskindluse tagamise üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet kes koostab ja avaldab igal aastal aruande varustuskindluse olukorra kohta RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 26 3 Varustuskindluse tagamise kavad 1 Konkurentsiamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 994 2010 kohase ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku kava Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava ning edastab selle Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 3 Konkurentsiamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavad oma veebilehel ulatuses mis tagab tundliku ärisaladuse konfidentsiaalsuse RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 4 peatükk TEGUTSEMINE TEGEVUSLOA ALUSEL 27 Loakohustus RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 gaasi müük 2 gaasi ülekande teenuse osutamine 3 gaasi jaotamise teenuse osutamine 4 gaasi import 5 veeldatud gaasi terminali haldamine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 gaasi hoiustamise teenuse osutamine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Loakohustust ei ole isikul kes müüb gaasi ainult oma liikmetele rentnikele või üürnikele kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 28 Tegevusloa taotlemine RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 1 Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid 1 taotletav tegevuspiirkond välja arvatud gaasi müügi ja impordi tegevusaladel 2 süsteemihalduri kinnitus selle kohta et gaasi ülekanne ja jaotamine on gaasisüsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ega ohusta varustuskindlust kui taotletakse luba gaasi impordiks võrgu kaudu 3 tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus välja arvatud käesoleva seaduse 27 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevusaladel RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 29 Tegevusloa kontrolliese RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 Ettevõtjale antakse tegevusluba kui 1 tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal nõuetekohaseks tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal 2 tal on majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks milleks ta tegevusluba taotleb 3 jaotusvõrguettevõtjaks oleva ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 31 950 eurot 4 gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 128 000 eurot 5 veeldatud gaasi terminali opereerimisteenust osutava ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 128 000 eurot 6 gaasi hoiustamise teenust osutava ettevõtja aktsia või osakapital on vähemalt 128 000 eurot RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 29 1 Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja juhtimine 1 Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei või omada valitsevat mõju gaasi ega elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi Gaasi tootva või müüva ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei või omada valitsevat mõju gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja või süsteemihalduri ega elektrisüsteemi põhivõrguettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 1 1 Tootmise või müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja üle selles Euroopa Liidu liikmesriigis kes kohaldab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja suhtes omandilise eristamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muud õigused tähendavad eelkõige hääleõigust õigust määrata ettevõtja nõukogu või juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid ning aktsiate või osade enamuse omamist või muu vara olulise osa kasutamist või käsutamist RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 2 Kehtetu RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 3 Isik kes määrab ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu juhatuse või ettevõtja seadusjärgselt esindava organi liikmeid ei või omada valitsevat mõju gaasi või elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi RT I 09 04 2014 6 jõust 10 04 2014 4 Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei või olla gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige 5 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik ei või gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat kontrollida sama valitsusasutus kes kontrollib gaasi tootvat või müüvat ettevõtjat RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 29 2 Eelkontroll gaasi ülekandevõrgu omandamisel 1 Ettevõtja kes soovib omandada gaasi ülekandevõrku taotleb enne gaasi ülekandevõrgu omandamist oma vastavuse hindamist riigi sisejulgeolekule Taotlus esitatakse Siseministeeriumile 2 Siseministeerium hindab võimalikke ohte riigi sisejulgeolekule gaasi ülekandevõrgu omandamisel lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest 3 Siseministeerium võib nõuda muudelt riigiasutustelt isikutelt ja taotlevalt ettevõtjalt hinnangu andmiseks vajalikke dokumente ja teavet Siseministeerium teostab eelkontrolli ja teeb põhjendatud otsuse 90 päeva jooksul ettevõtja taotluse esitamisest või täiendavate dokumentide või teabe saamisest arvates 4 Otsuses esitatakse positiivne või negatiivne seisukoht taotleja vastavusest riigi sisejulgeolekule gaasi ülekandevõrgu omandamise korral Otsus on gaasi ülekandevõrgu omanikule gaasi ülekandevõrgu müügi otsustajale või kinnitajale ja gaasi ülekandevõrku osta soovivale ettevõtjale siduv 5 Otsuses esitatakse negatiivne seisukoht kui 1 gaasi ülekandevõrgu omandamine eelkontrolli taotleva ettevõtja poolt võib kahjustada riigi sisejulgeolekut 2 taotleja ei ole esitanud Siseministeeriumi poolt nõutud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nõutud andmeid või dokumente 3 taotleja esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged eksitavad või võltsitud 6 Ülekandevõrgu omandamise tehing mis on sõlmitud isikuga kes ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud eelkontrolli raames vastavaks tunnistatud on tühine 7 Otsus esitatakse kolme tööpäeva jooksul arvates selle tegemisest taotlejale ja ülekandevõrgu omanikule RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 29 3 Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamine 1 Konkurentsiamet algatab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise isiku suhtes kes taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 2 Konkurentsiamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vastavust käesoleva seaduse s 29 1 sätestatud nõuetele järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 715 2009 artiklit 3 RT I 28 06 2012 2 jõust 08 07 2012 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53725&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 4 1 Tehingute andmebaasi kande tegemine sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub tehingu õiendi või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel 5 Maaregistri juurde kuuluvad katastriüksuse plaan katastrikaart kitsenduste kaart ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart RT I 2003 51 355 jõust 19 07 2003 10 Katastriüksuse plaan 1 Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid ehitised hooned rajatised kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel 2 Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu 3 Katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht piirid kantakse katastriüksuse plaanile 11 Katastrikaart 1 Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni 2 Katastrikaardi mõõtkava on 1 10 000 õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1 500 või 1 2000 3 Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja Katastrikaardile kantakse riigipiir maakonna valla ja linna halduspiirid alevi aleviku küla katastripiirkonna asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused 4 Halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks on õigusaktidega kinnitatud piirid 5 Kui katastripidamise käigus katastri aluskaart vahetub ning kasutusele võetaval kaardil olev halduspiir ei lange kokku kasutusel olnud kaardil olevate situatsioonielementidega on katastripidajal lubatud täpsustada halduspiiri katastriandmete alusel 12 Kitsenduste kaart 1 Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha piirid ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse 2 Kitsenduste kaardile kannete tegemine muutmine ja kustutamine toimub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Kitsenduste kaardi mõõtkava võib katastripidaja otsusel olla suurem käesoleva seaduse 11 2 lõikes ettenähtud mõõtkavast RT I 2003 51 355 jõust 19 07 2003 13 Kõlvikute kaart Kehtetu RT I 2000 92 598 jõust 18 12 2000 14 Maa kvaliteedi ja hindamise kaart 1 Maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantakse vabariigi maismaad iseloomustavad maa kvaliteedi või väärtuse näitajad mis on aluseks maa maksustamishinna määramisel 2 Maa kvaliteedi ja hindamise kaardil piiritletakse ja iseloomustatakse maa alad kus maa kasutamine ja majanduslik tegevus on reguleeritud seadusjärgse kitsenduse või planeeringuga kui sellest sõltub maksustamishind 3 Maa kvaliteedi ja hindamise kaart koostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras 14 1 Katastri aluskaardid 1 Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart ortofotod ning asulaplaanid 2 Eesti põhikaardi mõõtkava on 1 10 000 Ortofotode mõõtkava on asulates 1 2000 ja hajaasustusega aladel 1 10 000 3 Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1 500 või 1 2000 15 Katastriarhiiv 1 Katastripidaja peab katastri maaregistri ja kaartide kasutamiseks ning kande aluseks olevate dokumentide säilitamiseks arhiivi Algdokumendid peavad olema kopeeritud Koopiaid tuleb muutuste korral uuendada ja säilitada eraldi asuvas arhiivis 1 1 Tehingute andmebaasi kande aluseks olevaid algdokumente säilitatakse katastriarhiivis viis aastat ja neid ei kopeerita 2 Katastriarhiivi pidamise eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus 3 peatükk KATASTRIPIDAMINE 16 Katastriüksuse moodustamine 1 Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised Vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik koostab õigusaktis sätestatud korras katastriüksuse moodustamise toimiku mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks 2 Katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest 3 Katastriüksuse minimaalsuuruseks on 30 m 2 Minimaalsuurusest väiksema katastriüksuse võib moodustada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega 16 1 Maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandmine 1 Maakorraldustööde tegemise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi edaspidi litsents omaval isikul 2 Litsentsi andmiseks moodustatakse Maa ameti juurde ekspertkomisjon Komisjoni koosseisu kinnitab Maa ameti peadirektor Litsentsi annab välja Maa ameti peadirektor ekspertkomisjoni ettepanekul Litsents antakse viieks aastaks Litsentsi pikendamise järgmiseks kehtivuse perioodiks otsustab litsentsi omava isiku taotlusel tegevuslitsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul Litsents ei ole üleantav ning selle üleandmine teisele isikule ja kasutamine teise isiku poolt on keelatud 3 Litsents antakse isikule kes on sooritanud kaks katsetööd ja eksami maakorralduse ja maareformi läbiviimise ning maakorraldustööde teostamise teoorias ja praktikas 3 1 Litsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras RT I 2007 69 425 jõust 01 01 2008 4 Litsentsi väljaandja võib keelduda tegevuslitsentsi väljaandmisest juhul kui taotleja 1 on litsentsi taotlemisel esitanud valeandmeid 2 ei sooritanud katsetöid 3 ei sooritanud eksamit 4 ei ole tasunud riigilõivu RT I 2007 69 425 jõust 01 01 2008 5 Litsentsi väljaandmise peatamise ja tühistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Katsetööde eksami ja hariduse suhtes esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 16 2 Litsentsi kehtivus selle peatamine ja tühistamine 1 Litsents kaotab kehtivuse litsentsil märgitud kehtivusaja möödumisel litsentsi tühistamisel litsentsi omava isiku tegevuse lõpetamisel isiku lõppemisel või füüsilise isiku surmaga 2 Litsentsi saab ekspertkomisjoni ettepanekul tühistada litsentsi väljaandja Litsentsi võib tühistada järgmistel juhtudel 1 litsentsi taotlemisel esitati valeandmeid ning see ilmnes pärast litsentsi väljaandmist 2 litsentsi omav isik on korduvalt esitanud katastripidajale registreerimiseks dokumentatsiooni mis ei vasta kehtestatud nõuetele 3 litsentsi omava isiku taotlusel 3 Litsentsi tühistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel või vastava kirjaliku informatsiooni saamisel kontrollib ekspertkomisjon ilmnenud asjaolusid ja esitatud informatsiooni Ekspertkomisjon teeb vajaduse korral litsentsi omavale isikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks määrates selleks tähtaja või teeb litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi tühistamiseks Puuduste kõrvaldamiseni on ekspertkomisjonil õigus litsents peatada Kui litsentsi omav isik ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul on litsentsi väljaandjal õigus ekspertkomisjoni ettepanekul litsents tühistada 4 Litsentsi tühistamisel võib litsentsi väljaandja ekspertkomisjoni ettepanekul määrata litsentsi omavale isikule tähtaja pooleliolevate tööde lõpetamiseks 5 Litsentsi tühistamise otsus saadetakse litsentsi omavale isikule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest 6 Maa ametil on õigus igal ajal kontrollida litsentsi omava isiku tegevuse vastavust õigusaktidele 7 Kui litsentsi väljaandmise aluseks olnud asjaolud on muutunud on litsentsi omav isik kohustatud viivitamatult teatama litsentsi väljaandjale toimunud muudatustest ja esitama vastavad dokumendid 17 Katastrimõõdistamine

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=12646&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Väärtuste vahe ulatuses makstakse osalisele kelle kinnisasja väärtus väheneb rahalist hüvitust Hüvituse tasub osaline kes saab suurema väärtusega kinnisasja 17 Ümberkruntimise taotluse esitamine 1 Taotlus ümberkruntimise algatamiseks esitatakse kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele 2 Ümberkruntimise taotluse võib esitada kinnisasja omanik valitsusasutus või riigi omandis oleva kinnisasja valitseja Maavanem võib teha ümberkruntimise algatamise ettepaneku ilma vastava taotluseta 3 Taotlus peab sisaldama ümberkruntimise põhjendust ja eesmärki 18 Eeltööd 1 Kohalik omavalitsus või tema volitatud isik viib läbi eeltööd ümberkruntimise otstarbekuse vajalike maakorraldustoimingute ja maakorralduspiirkonna ulatuse määramiseks ning osaliste ja maakorralduskulude selgitamiseks 2 Kohalik omavalitsus keeldub oma otsusega ümberkruntimise menetluse algatamisest kui 1 ümberkruntimisel ei ole võimalik arvestada maakorralduse nõudeid 2 ümberkruntimise läbiviimine rikub omaniku õigusi või kahjustab üldisi huvisid RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 19 Maakorralduspiirkonna ja osaliste selgitamine 1 Maakorralduspiirkond on maa ala mis hõlmab ümberkrunditavaid kinnisasju Maakorralduspiirkonda arvatakse kinnisasjad mis on vastuolus maakorralduse nõuetega ning vajalikud ümberkruntimise otstarbekaks läbiviimiseks Maakorralduspiirkonna minimaalne ulatus on kolme kinnisasja pindala 2 Maakorralduspiirkonda võib arvata üksteisest eraldi asuvaid kinnisasju Kinnisasjad mis raskendavad ümberkruntimist võib täielikult või osaliselt maakorralduspiirkonnast välja arvata 3 Maakorralduspiirkonda võib arvata riigi reservmaatükke mis on vajalikud otstarbeka maakorralduse läbiviimiseks Riigi reservmaatüki müügitingimused määrab Vabariigi Valitsus 4 Kohalik omavalitsus või tema volitatud isik selgitab võimalikud maakorralduse osalised kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamise päeva kinnistusraamatu kannete ja riikliku maakatastri andmetel Osalised selgitatakse eeltööde tulemusena määratud maakorralduspiirkonna ulatuse alusel 5 Kaitstavaid loodusobjekte kultuurimälestisi ja muid erilise väärtusega kinnisasju võib maakorralduspiirkonda arvata ning ümberkruntimise otstarbel nende piire muuta valdkonna eest vastutava ministri kultuurimälestiste puhul valdkonna eest vastutava ministri otsusel RT I 2002 90 521 jõust 01 01 2003 6 Kohalik omavalitsus saadab ümberkruntimise algatamise teate kõigile eeldatavatele osalistele ning avaldab ümberkruntimise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded näidates ära selle eesmärgi ja puudutatud kinnisasjade loetelu 7 Kõigil isikutel kelle õigusi või huve ümberkruntimine puudutab on õigus kahe kuu jooksul pärast teate ilmumist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded esitada kohalikule omavalitsusele taotlus ümberkruntimises osalemiseks või ettepanekuid ja vastuväiteid ümberkruntimise kohta 20 Osaliste koosoleku pidamine 1 Kohalik omavalitsus või tema poolt volitatud isik korraldab pärast eeldatavate osaliste selgitamist koosoleku ümberkruntimise eesmärgi osaliste ja maakorralduspiirkonna kindlaksmääramiseks ning ümberkruntimise algatamise otsustamiseks Koosolekul valivad osalised maakorralduse läbiviija Koosoleku korraldaja on kohustatud koosolekul informeerima osalisi nende õigustest ja kohustustest ümberkruntimise läbiviimisel 2 Osalisel on õigus taotleda kinnisasja või selle osa väljaarvamist maakorralduspiirkonnast Taotlus esitatakse kohalikule omavalitsusele Otsuse kinnisasja väljaarvamise kohta maakorralduspiirkonnast teeb riigi maakorraldusasutus enne ümberkruntimise algatamist 3 Koosoleku kohta koostab koosoleku korraldaja protokolli millele kirjutavad alla koosolekust osavõtjad Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht sellest osavõtjate nimed päevakord ning tehtud otsused Kui koosolekust osavõtja ei nõustu tehtud otsustega kantakse tema arvamus protokolli 4 Ümberkruntimise võib algatada kui sellega on nõus vähemalt 2 3 maakorralduse eeldatavatest osalistest kelle kinnisasjad hõlmavad vähemalt 1 2 maakorralduspiirkonnast 5 Maakorralduse läbiviija koostab koosoleku protokolli alusel ümberkruntimise eelkava Eelkava sisaldab andmeid ümberkruntimise eesmärgi maakorralduspiirkonna ulatuse osaliste eelarve ning kinnisomandi kitsenduste kohta Eelkava lisa on maakorralduspiirkonna kaart 21 Ümberkruntimise algatamine 1 Ümberkruntimise algatab kohalik omavalitsus eelkava ja käesoleva seaduse s 20 sätestatud osaliste koosoleku protokolli alusel Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus enne käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud ümberkruntimise algatamist osalise põhjendatud taotlusel kinnisasi või selle osa maakorralduspiirkonnast välja arvata 2 Ümberkruntimise algatamise otsusega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ümberkruntimise eelkava Ümberkruntimise algatamise otsus tehakse kõigile osalistele posti teel või elektrooniliselt teatavaks Kohalik omavalitsus teeb ümberkruntimise algatamise otsuse avalikult teatavaks 3 Ümberkruntimise algatamise otsusega kinnitatud maakorralduspiirkonna ulatuse muutmiseks peab läbi viima täiendavad käesoleva seaduse des 18 20 sätestatud toimingud RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 22 Ümberkruntimisega kaasnevad kinnisomandi kitsendused 1 Osaline on kohustatud ümberkruntimise algatamise otsuse teatavaks tegemise momendist kuni ümberkruntimise lõpetamiseni säilitama kinnisasja senise seisukorra ja sihtotstarbe ning mitte muutma oma tegevusega kinnisasja väärtust 2 Kulutusi ja parendusi mis on tehtud kinnisasja väärtuse tõstmiseks pärast ümberkruntimise algatamise otsuse tegemist kinnisasja hindamisel ei arvestata 3 Kinnisomandi kitsenduste tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse ümberkruntimismärge kinnisasja omaniku nõusolekuta Märge kantakse kinnistusraamatusse kohaliku omavalitsuse kirjaliku avalduse ja ümberkruntimise algatamise otsuse alusel 4 Ümberkruntimismärge keelab kinnisasja omanikul kinnisasja võõrandamise ja koormamise ilma kohaliku omavalitsuse otsuseta 5 Kinnisomandi kitsenduste rikkumisel peab rikkuja kohaliku omavalitsuse nõudel taastama endise olukorra või hüvitama tekitatud kahju RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 23 Kinnisasja hindamine 1 Ümberkruntimisel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasja väärtuse erakorralise hindamise alusel kui kinnisasja väärtus ei ole määratud osaliste kokkuleppel Kinnisasja väärtuse määramisel koostab maakorralduse läbiviija kinnisasja hindamisakti 2 Kinnisasja olulised osad hindab maakorralduse läbiviija Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 3 Maakorralduse läbiviija koostab maakorralduspiirkonda kuuluvate kinnisasjade ja nende oluliste osade väärtuste loetelu 24 Läbirääkimised 1 Maakorralduse läbiviija on ümberkruntimisel kohustatud arvestama kõigi osaliste õigusi ning saavutama ümberkruntimise eesmärgi üldjuhul osaliste kokkuleppel Kui ümberkruntimist ei ole võimalik endise kinnisasja väärtuse alusel otstarbekalt läbi viia võib maakorralduse läbiviija teha ettepaneku osalisele kellele ei ole võimalik moodustada samaväärset kinnisasja hüvituse määramiseks kooskõlas 16 3 lõikega 2 Maakorralduse läbiviija korraldab osaliste läbirääkimised ümberkruntimiskava koostamiseks ja osaliste vaheliste kokkulepete saavutamiseks piiride muutmise hüvituste suuruse tasaarvelduste ja maakorralduse kulude tasumise ning kinnisasja koormavate õiguste kustutamise või ülekandmise ja muude asjaolude osas 3 Osalised võivad läbirääkimiste käigus kirjalikult sõlmitud kokkulepetest ja nõusolekutest loobuda kohaliku omavalitsuse otsusel 4 Kui ümberkruntimine osutub täiendavate asjaolude selgumisel ebaotstarbekaks on maakorralduse läbiviija kohustatud tegema kohalikule omavalitsusele ümberkruntimise lõpetamise taotluse RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 25 Ümberkruntimiskava koostamine 1 Ümberkruntimiskava edaspidi kava koostab maakorralduse läbiviija arvestades ümberkruntimise eelkava ja läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid Maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjadest eraldatakse osalistele maakorralduse nõuete endiste kinnisasjade väärtuse ja läbirääkimiste tulemuste alusel uued kinnisasjad 2 Kui osalised ei ole läbirääkimiste käigus kokku leppinud kinnisasja koormavate asjaõiguste muutmises piiride asukohas hüvituse suuruses ja tasaarvestuses või muude ümberkruntimise läbiviimiseks vajalike asjaolude osas määrab need maakorralduse nõuete ja endiste kinnisasjade väärtuse alusel kohalik omavalitsus 3 Ümberkruntimiskava jaotatakse krundijaotuskavaks linnades ja väljaspool linnu kompaktse hoonestusega aladel ning maakorralduskavaks hajaasustusega aladel 4 Kava koosneb seletavast osast ja kaardist Seletav osa sisaldab järgmisi andmeid kinnisasjade asukoht suurus väärtus ja sihtotstarve ümberkruntimise tulemusena kinnisasjade väärtuste vahe tasaarvestamine ja hüvitamine kinnisasjade uutes piirides kasutuselevõtmise kord kinnisasjade koormamine õiguste kustutamine või ümberkandmine ning muud vajalikud asjaolud Kaardil näidatakse ümberkruntimisel moodustatavad kinnisasjad nende

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13736&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa käesoleva paragrahvi 1 lõikes või käesoleva seaduse paragrahvi 11 4 lõikes nimetatud vahemikus RT I 08 07 2011 7 jõust 01 01 2013 3 Maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus volikogu muudetud maamaksumäärad Maksu ja Tolliametile hiljemalt maksustamisaasta 1 veebruariks Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksu ja Tolliametile esitatud arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi Maamaksumäärad avaldatakse Maksu ja Tolliameti veebilehel RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 4 Maa omaniku või käesoleva seaduse s 10 sätestatud juhul maa kasutaja andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed esitab kohalik omavalitsus Maksu ja Tolliametile 1 veebruariks RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 5 Esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 1 Maamaksu infosüsteem 1 Maamaksu infosüsteem on Vabariigi Valitsuse asutatav andmekogu mida peetakse maamaksu arvestamiseks 2 Andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 3 Maamaksu infosüsteemi kogutakse maamaksu arvestamiseks vajalikke andmeid teistest andmekogudest ja luuakse keskkond kohaliku omavalitsuse üksustele andmekogu põhimääruses määratud maamaksu alusandmete sisestamiseks ja muutmiseks 4 Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa amet RT I 22 12 2012 1 jõust 01 01 2017 jõustumine muudetud RT I 04 07 2014 12 6 Maksu laekumine Maamaks laekub omavalitsusüksuse eelarvesse 7 Maksu tasumine 1 Kuni 64 eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31 märtsiks Maamaksust mis ületab 64 eurot tasutakse 31 märtsiks vähemalt pool kuid mitte vähem kui 64 eurot Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1 oktoobriks RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Maksu ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15 veebruariks Maamaksuteade on haldusakt millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Maksuteadet ei pea allkirjastama RT I 2009 65 441 jõust 01 01 2010 2 1 Valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsuse volitusel sõlmida vastavalt halduskoostöö seadusele eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu maksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks Eelnimetatud eraõiguslikku juriidilist isikut loetakse haldusülesande piires maksukohustuslaste registri volitatud töötlejaks ja talle laieneb isikuandmete kaitse seaduses sätestatu 3 Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata kui maksusumma on alla 5 euro RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 Maksumaksja kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25 veebruariks kätte saanud on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama Maksu ja Tolliametit RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 5 Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet arvates käesoleva seaduse jõustumisest on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe 6 Kehtetu RT I 07 06 2013 1 jõust 01 07 2013 7 Maamaksu arvutamise ja tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 04 07 2014 12 jõust 01 01 2015 7 1 Maamaksuteate elektrooniline kättetoimetamine Maamaksuteate elektroonilisele kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse 54 lõigetes 1 3 ja lõike 4 punktis 1 samuti maksukorralduse seaduse 45 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8684&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    loa ja uuringuloa kehtetuks tunnistamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andja tunnistab loa kehtetuks kui 1 loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid 2 loa omanikul on rohkem kui üks kehtiv karistus loaga lubatud ja käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest 3 loa omanik ei ole alustanud üldgeoloogilist uurimistööd või geoloogilist uuringut ühe aasta möödumisel loa kehtivuse algusest arvates 4 loa omanik taotleb loa kehtetuks tunnistamist 5 üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus ilmneb ettenägematu kahjulik mõju keskkonnale või inimese tervisele ning seda ei ole võimalik loa muutmisega vältida 6 on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine kuid jäätmekava ei ole esitatud või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 7 kaevandamisjäätmete käitlemine ei vasta kaevandamisjäätmekavale RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 8 loa taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 9 jäätmeseaduse 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt peab loa omanik omama ka jäätmeluba kuid kehtiv jäätmeluba puudub RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtetuks tunnistamise korral peab loa omanik täitma loa saamisega võetud kohustused Nende täitmata jätmise korral on loa andjal õigus teha loa omanikule ettekirjutus mille täitmata jätmise korral kohaldatakse asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras 23 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu õiguse loovutamine ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa ümberregistreerimine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa omanikul maavara otsingu eesmärgil või uuringuloa omanikul on õigus loovutada loa kehtivuse ajal üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õigus koos üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus saadud geoloogilise informatsiooniga 2 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õiguse ümberregistreerimiseks tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omandajal esitada loa andjale loa enda nimele ümberregistreerimise taotlus millele lisatakse loa omaniku üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õiguse loovutamise kirjalik nõusolek ning uuringuruumi ja teenindusala kasutamise õigust tõendavad dokumendid Luba ei registreerita ümber isiku nimele kellele on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 3 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õigus tekib vastava loa ümberregistreerimisele järgneval tööpäeval kui taotlusest ei tulene hilisem aeg 4 Ümberregistreerimine tähendab loa omaniku andmete muutmist loal Ümberregistreerimise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid ei kohaldata RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 1 Ümberregistreerimisel loetakse loa saaja suhtes siduvaks ka loa lisaks olev kaevandamisjäätmekava 5 Ümberregistreerimist taotlev isik tasub ümberregistreerimise eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud määradele enne loa ümberregistreerimist 3 peatükk KAEVANDAMINE 1 jagu Üldsätted 24 Kaevandamise üldnõuded 1 Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne 2 Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks 25 Kaevandamise õigus 1 Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa edaspidi kaevandamisluba alusel kui käesolev seadus ei sätesta teisiti 2 Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistris maavarana arvele võetud kivimi setendi vedeliku või gaasi looduslikku lasundit kui käesolev seadus ei sätesta teisiti 3 Kaevandamisloa omanikul on loa alusel õigus 1 valmistada mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ette maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks 2 eemaldada maavara looduslikust seisundist 3 korraldada kaevise vedu kaevandamisalal 4 valmistada kaevis ette edasiseks töötlemiseks või kasutamiseks 5 teha mäeeraldise piires täiendavaid geoloogilisi uuringuid ilma uuringuloata 3 1 Kaevandamisloa omanikul on pealmaakaevandamisel õigus looduslikust seisundist eemaldada katendit Katendi eemaldamist ei käsitata maavaravaru kaevandamisena välja arvatud katendis sisalduva maavaravaru eemaldamine Pealmaakaevandamisel eemaldatud katendit kasutatakse kaevandamisel rikutud maa kasutuskõlblikuks korrastamisel korrastamise projektis ettenähtud viisil Katendit tohib võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldist käesoleva seaduse s 61 1 ettenähtud korras RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 25 1 Põlevkivi aastane kaevandamismäär 1 Põlevkivi aastane kaevandamismäär on kalendriaastas kõigi lubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus Põlevkivi aastane kaevandamismäär on 20 miljonit tonni 2 Põlevkivi aastast kaevandamismäära on lubatud ületada käesoleva seaduse s 25 2 sätestatud ulatuses ja korras RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 25 2 Põlevkivi aastasest kaevandamismäärast vähem kaevandatud põlevkivi tagantjärele kaevandamine 1 Põlevkivi aastasest kaevandamismäärast vähem kaevandatud põlevkivi kogust on lubatud tagantjärele kaevandada kaevandamata jätmise aastale järgneva seitsme aasta jooksul 2 Loa andja peab kaevandamata jäänud põlevkivi aastase kaevandamismäära arvestust ning teeb iga aasta 1 augustil oma veebilehel teatavaks eelmisel kuuel kalendriaastal aastasest kaevandamismäärast vähem kaevandatud põlevkivi kogused ja põlevkivi aastasest kaevandamismäärast vähem kaevandatud põlevkivi koguse mille tagantjärele kaevandamist võimaldatakse järgmisel kalendriaastal edaspidi tagantjärele kaevandatav põlevkivi kogus 3 Tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse arvutamiseks liidab loa andja eelmisel kuuel kalendriaastal aastasest kaevandamismäärast vähem kaevandatud põlevkivi kogused millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 15 alusel loa andja otsusega kinnitatud põlevkivi kogused Mahaarvamist alustatakse jooksvast aastast tagasi arvates seitsmendast kalendriaastast jooksev aasta välja arvatud ning jätkatakse vajaduse korral jooksvale aastale ajas lähenevalt 4 Põlevkivi kaevandamisloa omanik kes soovib järgmisel kalendriaastal talle käesoleva seaduse 26 lõike 5 1 alusel määratud kaevandada lubatud aastamäärast või 42 lõike 3 alusel kaevandamisloa omaniku kohta määratud proportsionaalselt vähendatud maksimaalsest aastamäärast rohkem kaevandada esitab loa andjale hiljemalt 1 septembril taotluse milles on märgitud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada soovitud põlevkivi kogus 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlust ei menetleta avatud menetluses 6 Loa andja kinnitab 30 päeva jooksul taotluste saamisest arvates oma otsusega taotluste alusel järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi kogused põlevkivi kaevandamisloa omanike kaupa 7 Loa andja keeldub taotluses märgitud põlevkivi koguse kinnitamisest osas milles see koos käesoleva seaduse 26 lõike 5 1 alusel määratud kaevandada lubatud aastamääraga või 42 lõike 3 alusel kaevandamisloa omaniku kohta määratud proportsionaalselt vähendatud maksimaalse aastamääraga ületab kaevandamisloa omaniku kõigile põlevkivi kaevandamise lubadele kantud maksimaalsete aastamäärade summat 8 Kaevandamisloa omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 15 nimetatud otsuse tegemise aastale järgneval kalendriaastal kaevandada talle käesoleva seaduse 26 lõike 5 1 alusel määratud kaevandada lubatud aastamäärast või 42 lõike 3 alusel kaevandamisloa omaniku kohta määratud proportsionaalselt vähendatud maksimaalsest aastamäärast rohkem eelnimetatud otsuses märgitud põlevkivi koguse võrra 9 Põlevkivi aastasest kaevandamismäärast vähem kaevandatud põlevkivi tagantjärele kaevandamisel ei tohi kaevandamisloale märgitud mäeeraldisest aastas kaevandatav põlevkivi kogus ületada sellele loale kantud kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära 10 Kui taotlustes märgitud põlevkivi kogused kokku ületavad vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 teatavaks tehtud tagantjärele kaevandatavat põlevkivi kogust korraldab loa andja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamisõiguse müümiseks enampakkumise Enampakkumisel võivad osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse esitanud isikud 11 Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud enampakkumise korraldamise otsus tehakse mitte hiljem kui 60 päeva pärast taotluste esitamise tähtpäeva Enampakkumise korraldamise otsuses märgitakse enampakkumise objekti andmed alghind tagatisraha suurus enampakkumise aeg ja koht enampakkumise korraldaja kontaktandmed enampakkumise hinna tasumise viis ja muud enampakkumise korraldamiseks olulised andmed Enampakkumise korraldamise otsus saadetakse taotluse esitanud isikutele 12 Enampakkumisel osalemise eest võib loa andja kehtestada tagatisraha Tagatisraha peab olema kõigile enampakkumisest osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla suurem kui 1600 eurot Pärast enampakkumise võitja selgumist tagastatakse tagatisraha pakkumise mittevõitnud isikutele Enampakkumise nurjanud isikule tagatisraha ei tagastata Tagatisraha tasaarveldatakse enampakkumise ostuhinnaga 13 Enampakkumise võitja on tonni põlevkivi kaevandamisõiguse eest kõrgeima pakkumise teinud isik Enampakkumise võitja omandab enda pakutud hinna eest pakkumises märgitud põlevkivi koguse kaevandamisõiguse kusjuures põlevkivi kogus ei või olla suurem kui enampakkumise objekti kogumaht Kui enampakkumise võitja poolt pakkumises märgitud kogus on enampakkumise objekti kogumahust väiksem saab enampakkumisel olla mitu võitjat Pakkumisi teinud isikud järjestatakse vastavalt tonni põlevkivi kaevandamisõiguse eest pakutud hinnale kahanevas järjestuses milles toimub pakkumiste rahuldamine Kõrgema pakutud hinnaga võrreldes järgmise pakkumise teinud isik omandab kaevandamisõiguse enampakkumiselt tema poolt enampakkumisel tehtud pakkumises märgitud hinnaga ja mahus või mahus mis on jäänud üle kõrgema pakkumise teinud isiku või isikute poolt omandatud koguse enampakkumise objekti kogumahust mahaarvamisel Omandatud kaevandamisõiguste mahud kokku ei tohi ületada enampakkumise objekti kogumahtu 14 Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks kui selle käigus olenemata põhjustest ei selgu enampakkumise võitja Enampakkumise nurjumise korral võib loa andja korraldada uue enampakkumise 15 Loa andja kinnitab oma otsusega enampakkumise võitja poolt järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguse lähtudes enampakkumisel omandatud põlevkivi kaevandamisõiguse suurusest Loa andja keeldub taotluses märgitud põlevkivi koguse kinnitamisest isikutele kes enampakkumisel põlevkivi kaevandamisõigust ei omandanud 16 Enampakkumise tulud laekuvad riigieelarvesse 17 Tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamisõiguse enampakkumisel müümise korra ja enampakkumise alghinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 26 Maavara kaevandamise aastamäär ja lubatud maksimaalne aastamäär 1 Maavara kaevandamise aastamäär on aastas keskmiselt kaevandatav maavaravaru kogus mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavaravaru ammendamine 2 Maavara kaevandamise aastamäär määratakse kaevandamisloa taotluse alusel arvestades keskkonnanõudeid ja kaevandamisel kasutatavat tehnoloogiat 3 Maavara kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär on maksimaalselt kaevandada lubatud maavaravaru kogus aastas 4 Kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär määratakse turba ja põlevkivi kaevandamisel Teiste maavarade kaevandamisel määratakse kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär kui see on vajalik keskkonnanõuete täitmiseks Põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära või osa sellest on lubatud võõrandada isikule kellel on kehtiv põlevkivi kaevandamise luba Võõrandamislepingu ärakirja ning loa muutmise taotluse loa andjale esitamisel loetakse võõrandatav kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär loovutatuks omandaja kasuks välja arvatud juhul kui võõrandaja või omandaja loobub loa muutmise taotlusest või loa andja keeldub loa muutmisest RT I 2008 48 267 jõust 23 11 2008 5 Turba kaevandamisel on kaevandamisloa omanikul õigus kaevandamise lubatud maksimaalsest aastamäärast vähem kaevandatud maavaravaru kogus kaevandada järgmise kolme aasta jooksul Vähem kaevandatud maavaravaru tagantjärele kaevandamisel ei tohi jooksva aasta summaarne kaevandatav maavaravaru kogus ületada keskkonnanõuete täitmiseks kehtestatud kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära kui see on kaevandamisloaga määratud 5 1 Põlevkivi kaevandamise loaga võib põlevkivi aastase kaevandamismäära paindlikumaks kasutamiseks lisaks lubatud maksimaalsele aastamäärale määrata ka kaevandada lubatud aastamäära Kaevandada lubatud aastamäär võib olla aastate lõikes erinev kuid ei või olla suurem kui loale märgitud maksimaalne aastamäär Kaevandada lubatud aastamäär määratakse kui põlevkivi kaevandamise lubade omanike vahel on kokkulepe millega tagatakse põlevkivi kaevandamine põlevkivi aastase kaevandamismäära piires Kokkuleppes peab olema määratud iga kokkuleppe osaliseks oleva kaevandamisloa omaniku kaevandada lubatud aastamäär kokkuleppe kehtivusaja jooksul Sellisel juhul ei ole loa alusel lubatud kaevandada aastas rohkem kui loaga määratud kaevandada lubatud aastamäär RT I 2008 48 267 jõust 23 11 2008 6 Mäeeraldise kaevandatav maavaravaru ei tohi olla suurem kui kaevandamise aastamäära või kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandamisloa aastateks ümberarvestatud kehtivusaja korrutis 2 jagu Kaevandamisloa taotlemine ja kaevandamisloa andmisest keeldumine kaevandamisloa kehtivuse aeg ja kaevandamisõiguse tasu 27 Kaevandamisloa taotlus 1 Kaevandamisloa taotlus sisaldab 1 andmeid loa taotleja ja kaevandaja kohta 1 1 andmeid maardla kohta RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 2 andmeid mäeeraldise ja selle geoloogilise uurituse ning mäeeraldise teenindusmaa kohta 3 andmeid maavara kaevandamise aastamäära ja kaevandamise kestuse kohta 4 andmeid maavara kavandatava kasutusala kohta 5 seletuskirja 6 graafilist lisa 7 eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendavaid dokumente 8 eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalikku nõusolekut maavara kaevandamisloa andmiseks kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja 2 Kaevandamisloa taotluse seletuskiri peab sisaldama andmeid maardla kavandatava tehnoloogia ja kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimaliku ulatuse kohta ning maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavate abinõude ja kaevandamisega rikutava maa korrastamise kohta Kaevandamisloa taotluse seletuskiri peab sisaldama ka andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 3 Kaevandamisloa taotluse graafiline lisa koosneb taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest läbilõigetest 3 1 Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse 35 2 tähenduses tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava Jäätmekava koostamisel esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse ga 42 1 kehtestatud nõuetest RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 Kehtetu RT I 2009 63 408 jõust 28 12 2009 5 Kaevandamisloa taotluse vormi ning täpsustatud nõuded taotlusele seletuskirjale ja graafilisele osale kehtestab valdkonna eest vastutav minister 28 Kaevandamisloa taotlemine 1 Kaevandamisloa saamiseks esitab taotleja kaevandamisloa andjale taotluse 2 Pärast taotluse saamist kontrollib loa andja taotluse vastavust nõuetele 3 Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele kes teatavad oma arvamuse kirjalikult 4 Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas piiriveekogus territoriaal ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Kui kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses oluline keskkonnamõju annab kaevandamiskoha kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade Komisjon oma arvamuse pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 6 Enne kaevandamisloa saamise muutmise või ümberregistreerimise taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi 7 Kaevandamisloa andmise muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister 29 Avatud menetlus ja avatud menetluse algatamisest teatamine 1 Kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid arvestades käesoleva seaduse erisusi 2 Loa andja avaldab teate kaevandamisloa taotluse esitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vajaduse korral taotleja kulul kohalikus või maakonna ajalehes Kui kaevandamisloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring avaldatakse teade taotleja kulul vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes Vajaduse korral võib teate avaldada üleriigilise levikuga ajalehes ka muudel juhtudel RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates märgitakse 1 loa taotleja ärinimi registrikood ja asukoht või nimi isikukood ja aadress 2 kavandatav tegevuskoht 3 kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4 ettepanekute ja vastuväidete ning küsimuste esitamise tähtaeg ja adressaat 5 teave et igaühel on õigus avatud menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid esitada RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 Juhul kui kaevandamisloa andmise menetluses hinnatakse keskkonnamõju võib loa andja teatada kaevandamisloa taotluse saamisest koos keskkonnamõju hindamise algatamise teatega arvestades teavitamisviisi valides ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 30 Mäeeraldise laiendamine 1 Kaevandamisloa omanikul on õigus laiendada mäeeraldist külgnevale või lahusolevale mäeeraldisele sama maardla piires kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks 2 Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ettevalmistamine maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks kestab loa omanikust olenemata põhjustel kauem kui kolm aastat võib mäeeraldist laiendada kaheksa aastat enne olemasoleva loa alusel kaevandatava maavaravaru lõppemist 2 1 Põlevkivi kaevandamisel laiendatakse mäeeraldist ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud aastamäära piires Kaevandada lubatud aastamäära võib uuel loal suurendada juhul kui sõlmitakse uus kokkulepe vastavalt käesoleva seaduse 26 lõikele 5 1 RT I 2008 48 267 jõust 23 11 2008 3 Mäeeraldise laiendamise menetlusele kohaldatakse kaevandamisloa andmise menetluse kohta sätestatut 4 Mäeeraldise laiendamise korral muudetakse olemasolevat kaevandamisluba muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid 30 1 Uue mäeeraldise andmine põlevkivi kaevandamisel 1 Kui kehtiva põlevkivi kaevandamise loaga antud kaevandatavat maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras kehtivat põlevkivi kaevandamise luba mitteomavate isikute taotluste ees Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seaduse 32 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel antakse põlevkivi kaevandamise luba ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud aastamäära piires Kaevandada lubatud aastamäära võib uuel loal suurendada juhul kui sõlmitakse uus kokkulepe vastavalt käesoleva seaduse 26 lõikele 5 1 RT I 2008 48 267 jõust 23 11 2008 31 Puudused kaevandamisloa taotluses Kui kaevandamisloa taotluses esinevad olulised puudused võib loa andja tagastada taotluse seda läbi vaatamata 32 Kaevandamisloa andmine enampakkumisel 1 Kui samale riigi omandis olevale maavarale on esitanud kaevandamisloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada müüakse kaevandamisõigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 2 Enampakkumise korraldab kaevandamisloa andja Enampakkumine korraldatakse kui 30 päeva jooksul kaevandamisloa andmise menetluse algatamise teate avaldamisest arvates esitatakse samale või osaliselt kattuvale maapõue osale teine kaevandamisloa saamise taotlus 3 Enne enampakkumise algatamist kontrollitakse kas esitatud taotlustes esinevad käesoleva seaduse 34 punktides 1 14 17 18 ja 20 21 nimetatud asjaolud Enampakkumine korraldatakse nende taotluste vahel millele ei rakendu käesolevast seadusest tulenevad kaevandamisloa andmisest keeldumise alused RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 Enampakkumise korraldamisel peatub kaevandamisloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni 5 Enampakkumisel osalemise eest võib loa andja kehtestada tagatisraha Tagatisraha peab olema kõigile enampakkumisest osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla suurem kui 1600 eurot Pärast enampakkumise võitja selgumist tagastatakse tagatisraha pakkumise mittevõitnud isikutele Enampakkumise nurjanud isikule tagatisraha ei tagastata RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 6 Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks kui selle käigus olenemata põhjustest ei selgu enampakkumise võitja Enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast enampakkumise edukaks tunnistamist 7 Pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist Taotlused mis enampakkumist ei võitnud tagastatakse taotlejatele kahe nädala jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist 8 Enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral menetletakse järgmise parima pakkuja taotlust Võrdsete pakkumiste korral menetletakse varem laekunud taotlust 33 Täiendav nõusolek kaevandamisloa andmiseks 1 Kaevandamisloa andmiseks on vaja täiendavat nõusolekut 1 valdkonna eest vastutavalt ministrilt kui luba taotletakse riigikaitse tähtsusega objekti piires või kui kaevandamine võib kahjustada riigikaitseobjekti või põhjustada häireid selle tegevuses 2 valdkonna eest vastutavalt ministrilt kui kaevandamine võib häirida piirirahu takistada riigipiiri valvamist või kui maavara soovitakse kaevandada kalmistu piires 3 valdkonna eest vastutavalt ministrilt kui kaevandamisluba taotletakse muinsuskaitsealale või kinnismälestisele või nende kaitsevöönditesse 3 1 valdkonna eest vastutavalt ministrilt kui kaevandamisluba taotletakse metallitoorme või põlevkivi kaevandamiseks RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 4 kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või kehtiva uuringuloa omanikult või ühe aasta jooksul pärast loa kehtivuse lõppemist isikult kellele üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba oli antud kui luba taotletakse temale varem maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loaga või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava nõusoleku kaevandamisloa andmiseks küsib loa andja RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 34 Kaevandamisloa andmisest keeldumine 1 Kaevandamisloa andmisest keeldutakse kui 1 loa taotlejal ei ole eraisikule kuuluva maavara kaevandamiseks maa kasutamise õigust 2 loa taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kaitse eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodusobjekti mille kaitse alla võtmine on menetluses 3 loa taotleja kavatseb kasutada allmaakaevandamist ja kaevandamine kahjustab kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti mille kaitse alla võtmine on menetluses 4 puudub käesoleva seaduse s 33 nimetatud täiendav nõusolek 5 kivim setend vedelik või gaas mille kaevandamiseks luba taotletakse ei ole maavarana arvele võetud 6 sama maavara kaevandamiseks varem antud kaevandamislubades fikseeritud aastased kasutusmäärad ületavad maksimaalselt kaevandada lubatud maavaravaru kogust aastas või kui loa andmise korral see ületatakse 7 maavaravaru mille kaevandamiseks mäeeraldist taotletakse on suurem käesoleva seaduse 26 alusel arvutatust 8 taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd piiraksid oluliselt varem antud kaevandamisloast tulenevate õiguste või kohustuste teostamist 9 30 päeva jooksul arvates kaevandamisloa andmise menetluse algatamisest esitatakse samale või osaliselt kattuvale maa alale mäeeraldise laiendamise taotlus 10 taotleja esitab loa taotlemisel teadlikult valeandmeid 11 kaevandamise mõjupiirkonnas ei ole kavandatud keskkonnaregistrisse kantud teise maavaravaru kasutuskõlblikuna säilitamist 12 luba taotletakse maa alale selliselt et mäeeraldisest jääb välja osa kinnitatud aktiivsest varust mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud ja selle maavaravaru mäeeraldisest väljajätmine ei tulene seadusest või ei ole vajalik vara või keskkonna kaitseks 13 kaevandamisega rikutud maad ei ole võimalik mõistlike kulutustega kasutamiskõlblikuks korrastada 14 kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega 15 loa andmiseks korraldati enampakkumine ja isiku taotlust ei tunnistatud edukaks ega kohaldatud käesoleva seaduse 32 lõikes 8 sätestatut 16 kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud 17 luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks kuid puudub põlevkivi kasutamist käsitlev valdkonna arengukava RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 18 kaevandamiseks taotletava maavaravaru kasutamissuund on vastuolus põlevkivi kasutamist käsitleva valdkonna arengukavaga RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 19 keskkonnamõju hindamise tulemusel selgub et kaevandamisega kaasneb oluline keskkonnamõju ja seda ei ole võimalik ära hoida ega leevendada RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 20 nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine kuid seda ei ole esitatud või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 21 taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud põlevkivi kasutamist käsitleva valdkonna arengukava kinnitab Riigikogu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 35 Kaevandamisluba 1 Kaevandamisloale kantakse loa omaniku ja kaevandaja nimi registri või isikukood ja aadress 2 Kaevandamisloale märgitakse 1 mäeeraldise asukoht ja maavaravaru suurus 2 mäeeraldise suurus 3 maavaravaru kaevandamiseks vajaliku mäeeraldise teenindusmaa suurus 4 maavaravaru kasutusala 5 maavara kaevandamise keskmine aastamäär või maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär 6 loa kehtivuse aeg 7 korrastatava maa kasutamise otstarve 8 nõuded mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks 2 1 Kui on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine on jäätmeseaduse 42 1 nõuete kohaselt koostatud ja kinnitatud jäätmekava kaevandamisloa lahutamatu osa RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 3 Kaevandamisloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 15 87 jõust 03 04 2005 36 Kaevandamisloa andmise avalikustamine ja loa andmine 1 Kaevandamisloa andmisest ja muutmisest kuulutab loa andja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 2 Kaevandamisloa andmise või muutmise teade peab sisaldama järgmisi andmeid 1 loa saaja ärinime registrikoodi ja aadressi või nime isikukoodi ja aadressi 2 tegevuskoha aadressi 2 1 maardla ja mäeeraldise nimetust RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 3 tegevuse lühikirjeldust 4 loa kehtivuse aega 3 Maavara kaevandamise loa saadab loa andja loa omanikule tähitud kirjaga või annab selle loa omanikule allkirja vastu RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 37 Kaevandamisloa kehtivusaeg 1 Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks maavaravaru kaevandamiseks dolokivi fosforiidi kristalliinse ehituskivi lubjakivi metallitoorme põlevkivi savi või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas ning kuni 15 aastaks järvelubja järvemuda kruusa või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 2 Kui kaevandamisloa taotluse menetlemisel selgub et maardla maavaravaru ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikega 1 sätestatud aja jooksul ammendada ja järelejääva varu kasutamine teise kaevandamisloa alusel on majanduslikult ebaotstarbekas on loa andjal õigus anda luba kuni viie aasta võrra pikemaks ajaks 38 Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine 1 Kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul pole maavaravaru mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandamisega rikutud maad ei ole korrastatud pikendab loa andja loa kehtivust loa omaniku taotluse alusel dolokivi fosforiidi kristalliinse ehituskivi lubjakivi metallitoorme põlevkivi savi või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle kümne aasta ning järvelubja järvemuda kruusa või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle viie aasta kui loa omanik on saanud taotluses nimetatud ajaks kinnisasja kasutamise õiguse RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 2 Mäeeraldise laiendamise korral pikendatakse kaevandamisluba lähtudes käesoleva seaduse s 37 sätestatust 39 Maavara kaevandamisõiguse tasu Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutatakse ja makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi RT I 2005 67 512 jõust 01 01 2006 40 Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamine RT I 2005 67 512 jõust 01 01 2006 1 Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord kvartalis maavaravaru kaevandamise mahu aruande RT I 2005 67 512 jõust 01 01 2006 2 Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 67 512 jõust 01 01 2006 3 Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise korraga määratakse maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise ja andmete keskkonnaregistrile edastamise kord ning kaevandamise aastase mahu andmete esitamise vorm RT I 2005 67 512 jõust 01 01 2006 4 Maavara kaevandamise mahu aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest teeb Keskkonnaamet isikule kellele oli antud kaevandamisluba ettekirjutuse aruande esitamiseks RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Kui kaevandamisloa omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutust rakendab Keskkonnaamet sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatu kohaselt Sunniraha ülemmäär on 640 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 41 Kehtetu RT I 2005 67 512 jõust 01 01 2006 3 jagu Kaevandamisloa muutmine kehtetuks tunnistamine ja peatamine ning kaevandamisõiguse loovutamine 42 Kaevandamisloa muutmine 1 Kaevandamisluba muudetakse kui 1 käesoleva seaduse 27 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud 2 loaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud 3 loaga lubatud tegevusest tulenev saastus on nii suur et põhjustab loaga lubatud tegevuskohas ja selle ümbruses keskkonna olulisi kahjulikke muutusi 4 õnnetuse vältimiseks tuleb kasutada kaevandamisloaga määramata meetmeid 5 loa omanik taotleb mäeeraldise laiendamist või on nõuetekohaselt korrastanud osa kaevandamisega rikutud maast 6 loa omanik on esitanud selleks põhjendatud taotluse 7 põlevkivi aastane kaevandamismäär on väiksem kui kehtivatele lubadele märgitud kaevandamise lubatud maksimaalsed aastamäärad kokku ning põlevkivi aastasest kaevandamismäärast kinnipidamist ei tagata käesoleva seaduse 26 lõikes 5 1 sätestatud kokkulepet kasutades RT I 2008 48 267 jõust 23 11 2008 8 kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel algatatud loa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata 3 Kui käesoleva seaduse 26 lõikes 5 1 sätestatud kokkulepet ei saavutata vähendatakse iga kaevandamislubade omaniku aastast põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära proportsionaalselt talle kaevandamislubadega antud maksimaalse aastamäära osakaalule selle mahu suhtes mille võrra põlevkivi aastane kaevandamismäär on väiksem kui kehtivatele lubadele märgitud maksimaalsed aastamäärad kokku Kaevandamisloa omanik võib ise määrata millistel talle antud lubadel millises osas lubatud maksimaalset aastamäära vähendatakse Kaevandamisloal lubatud maksimaalse aastamäära muutmisel muudetakse vajaduse korral ka kaevandamisloa kehtivusaega vastavalt käesoleva seaduse 26 lõikele 6 RT I 2008 48 267 jõust 23 11 2008 43 Kaevandamisloa kehtetuks tunnistamine 1 Kaevandamisloa andja tunnistab loa kehtetuks kui 1 loa omanik teavitab loa andjat oma soovist loobuda kaevandamisõigusest kusjuures loa omanik on täitnud loast tulenevad kohustused 2 loa omanik on rikkunud loaga määratud mäeeraldise või mäeeraldise teenindusmaa piires käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid ja tal on nimetatud rikkumise eest rohkem kui üks kehtiv karistus 3 kaevandamisega on kaasnenud ettenägematu keskkonnamõju mida loa omanikul ei ole võimalik lubatud piiridesse viia 4 kaevandamisloa omaniku rakendatavad abinõud ei hoia keskkonnamõju lubatud piirides 5 kaevandamisloa omanik oli loa taotluses esitanud teadlikult valeandmeid 6 nõutav on kaevandamisjäätmekava esitamine kuid seda ei ole esitatud või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudused jäetakse selleks antud tähtaja jooksul kõrvaldamata RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 7 kaevandamisjäätmete käitlemisega seotud tegevus ei vasta kaevandamisjäätmekavale RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 8 jäätmeseaduse 73 lõike 2 punkti 8 kohaselt peab loa omanikul olema ka jäätmeluba kuid kehtiv jäätmeluba puudub RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 Kaevandamisloa andja teavitab loa kehtetuks tunnistamisest mäeeraldise asukoha kohalikku omavalitsust 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on kaevandamisloa andjal õigus luba kehtetuks tunnistada kui loa omanik ei ole viie aasta jooksul loa andmisest arvates alustanud loaga määratud mäeeraldise piires maavaravaru kaevandamist RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 44 Kaevandamisõiguse loovutamine ja kaevandamisloa ümberregistreerimine 1 Kaevandamisloa omanikul on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused loovutada isikule kelle tegevusalaks äriregistri järgi on maavaravaru kaevandamine 2 Kaevandamisõiguse omandamiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitama kaevandamisloa andjale taotluse loa ümberregistreerimiseks enda nimele Ümberregistreerimise taotlusele lisatakse loa omaniku kaevandamisõiguse loovutamise kirjalik nõusolek Kaevandamisluba ei registreerita ümber isiku nimele kellele on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 3 Kaevandamisõigus tekib kaevandamisloa ümberregistreerimisele järgneval tööpäeval kui taotlusest ei tulene hilisem tähtaeg või pärast maa kasutamise õiguse saamist kui see omandatakse pärast kaevandamisloa ümberregistreerimist 4 Kaevandamisloa ümberregistreerimine tähendab loa omaniku andmete muutmist loal Ümberregistreerimise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid ei kohaldata 5 Kaevandamisloa ümberregistreerimisel loetakse kaevandamisloa saaja suhtes siduvaks ka loa lisaks olev kaevandamisjäätmekava RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 peatükk ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ GEOLOOGILISE UURINGU JA MAAVARAVARU KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE 1 jagu Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine 45 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omanik on kohustatud korrastama uuringuruumi teenindusala 2 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Kui üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omanik ei ole tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal korrastamistöid alustanud teeb loa andja talle ettekirjutuse mille täitmata jätmise korral rakendatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Juriidilisest isikust üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omaniku likvideerimise korral korraldavad rikutud maa korrastamiskohustuse täitmise likvideerijad 5 Uuringuruumi teenindusala peab olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande esitamist või kui aruannet ei esitata siis enne üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist 46 Korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö või uurimistöö uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostab töö tegija akti mis tuleb kooskõlastada kinnisasja valdajaga 2 Korrastamiskohustus on täidetud kui uuringuruumi teenindusala korrastamise akti on heaks kiitnud Keskkonnaamet RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Keskkonnaamet kiidab uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heaks kui uuringuruumi teenindusala on korrastatud nõuetekohaselt RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 47 Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamine 1 Kui kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse s 46 nimetatud uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmist ilmnevad korrastatud alal keskkonnakahjustused mida ei olnud võimalik akti heakskiitmisel ette näha kuid mis on tingitud korrastamisnõuete eiramisest teeb loa andja isikule kellele oli antud üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba ettekirjutuse kahjustuste kõrvaldamiseks 2 Kui isik kellele oli antud üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust tähtaja jooksul rakendatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 jagu Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine 48 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine 1 Kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel 2 Korrastamisprojekti rakendamiseks annab nõusoleku Keskkonnaamet arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord aastas andmed maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta 4 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb tagada et 1 kaevandamisala põhjavee re iim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele 2 korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku 3 korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased 4 korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele 4 1 Kaevandamisega rikutud maa korrastamise või ehitamise eesmärgil kaevandamisjäätmete tagasipanemisel pealmaa või allmaakaevandamise käigus tehtud kaeveõõntesse peab kaevandamisloa omanik 1 tagama kaeveõõnte füüsilise stabiilsuse ja vajumite tekke vältimise võttes arvesse jäätmeseaduse ga 33 1 kehtestatud nõudeid 2 vältima pinnase pinna ja põhjavee saastumist 3 tagama kaeveõõntesse tagasi paigutatud kaevandamisjäätmete korrastamisjärgse seire vastavalt jäätmeseaduse ga 33 1 sätestatud nõuetele RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 2 Vee seisundi halvenemise ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks kohaldatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel jäätmeseaduse 33 1 lõike 8 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõudeid RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 5 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra ja korrastamise projektile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korraga määratakse 1 maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta andmete esitamise kord 2 maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise aruande vorm 3 korrastamisprojekti koostamisele seatavate tingimuste loetelu 4 korrastamisprojektile esitatavad nõuded 5 korrastatava maa pinnavormidele ja seal kavandatavatele rajatistele esitatavad nõuded lähtudes korrastatava maa kasutamise sihtotstarbest 6 mullakäitluse nõuded 7 korrastamistööde vastuvõtukomisjoni edaspidi komisjon töökord 5 1 Kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude kui kaevandamisjäätmete suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel jäätmeseaduse sealhulgas selle 33 lõike 1 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega prügilate kohta kehtestatud nõudeid RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 6 Korrastamisprojekti koostamise õigus on projekti koostamisega tegeleval isikul kaevandamisseaduse 10 tähenduses 7 Juriidilisest isikust kaevandamisloa omaniku likvideerimise korral korraldavad rikutud maa korrastamiskohustuse täitmise likvideerijad 8 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist 9 Kui maavaravaru kaevandamisega rikutud maad ei ole korrastatud enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist kohaldatakse käesoleva seaduse s 49 sätestatut RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 49 Rikutud maa korrastamise tagamine 1 Kui kaevandamisloa omanik või isik kellele kaevandamisluba oli antud ei ole tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal rikutud maa korrastamistöid alustanud teeb kaevandamisloa andja talle ettekirjutuse mille täitmata jätmise korral kohaldatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Ettekirjutusega määratakse korrastamistöödega alustamise tähtaeg ja nende kalenderplaan Isikuks kellele kaevandamisluba oli antud loetakse isikut kes oli kaevandamisloa omanik loa kehtivuse lõppemise ajal RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 2 Kui kaevandamisloa omanik või isik kellele kaevandamisluba oli antud ei tee korrastamistöid maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra kohaselt teeb kaevandamisloa andja talle ettekirjutuse mille täitmata jätmise korral kohaldatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 3 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutusi ei täideta määratakse rikutud maa korrastamistööde alustamata jätmise eest või maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra nõuete täitmata jätmise eest sunniraha kuni 3200 eurot mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ühe hektari kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 Kui maavaravaru kaevandamisega rikutud maal on kaevandamisega seotud tegevus lõpetatud ja kaevandamisloa omanik või isik kellele kaevandamisluba oli antud ei ole rikutud maad korrastanud asendatakse sunniraha võtmine asendustäitmisega Asendustäitmist korraldab kaevandamisloa andja asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 5 Kui kinnisasja omanik ei luba pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist korrastamistegevust oma kinnisasjal läheb selle kinnisasja korrastamiskohustus üle kinnisasja omanikule RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 6 Kui kinnisasja omanik ei tee korrastamistöid maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra kohaselt teeb kaevandamisloa andja talle ettekirjutuse mille täitmata jätmise korral kohaldatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 7 Kui kinnisasja omanik ei ole ühe aasta jooksul pärast korrastamiskohustuse talle üleminekut rikutud maa korrastamistöid alustanud teeb kaevandamisloa andja talle ettekirjutuse mille täitmata jätmise korral kohaldatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Ettekirjutusega määratakse korrastamistöödega alustamise tähtaeg ja nende kalenderplaan RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 8 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud ettekirjutust ei täideta määratakse rikutud maa korrastamistööde alustamata jätmise eest või maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra nõuete täitmata jätmise eest sunniraha kuni 3200 eurot mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ühe hektari kohta kinnisasja piiresse jäävas osas RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 50 Rikutud maa korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamine ja korrastamistööde vastuvõtukomisjon 1 Rikutud maa korrastamiskohustuse tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja arvestades komisjoni ettepanekut Komisjoni moodustab ja selle juhataja määrab loa andja 2 Komisjoni koosseisu nimetatakse loa andja esindaja loa omaniku esindaja mäeeraldise teenindusmaa kinnisasja omanik või tema esindaja või riigimaa korral kinnisasja valitseja või tema volitatud isik kohaliku omavalitsuse esindaja ja vajalik arv asjatundjaid komisjoni moodustaja äranägemisel Üleriigilise tähtsusega maardla korral nimetatakse komisjoni koosseisu ka Keskkonnaministeeriumi esindaja 3 Komisjoni ülesanded on 1 kontrollida korrastamistööde ja korrastatud maa vastavust maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra nõuetele 2 teha komisjoni moodustajale ettepanek rikutud maa korrastatuks tunnistamise kohta kui see on korrastatud nõuetekohaselt või teha motiveeritud ettepanek jätta rikutud maa korrastatuks tunnistamata kui see ei ole korrastatud nõuetekohaselt 4 Rikutud maa korrastatuks tunnistamise otsuse koopia edastab Keskkonnaamet maakatastri volitatud töötlejale RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 51 Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamine 1 Kui kolme aasta jooksul pärast maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamise otsuse tegemist ilmnevad keskkonnakahjustused mida ei olnud võimalik rikutud maa korrastatuks tunnistamise ajal ette näha kuid mis on tingitud korrastamisnõuete eiramisest teeb loa andja kaevandamisloa omanikule või isikule kellele oli antud kaevandamisluba või korrastamiskohustuse kinnisasja omanikule ülemineku korral kinnisasja omanikule ettekirjutuse keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks RT I 2008 28 183 jõust 13 07 2008 2 Kui kaevandamisloa omanik või isik kellele on antud kaevandamisluba või korrastamiskohustuse kinnisasja omanikule ülemineku korral kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust tähtaja jooksul rakendatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 peatükk KINNISASJA OMANIKU SUHTED ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA UURINGULOA JA KAEVANDAMISLOA OMANIKUGA 52 Eraõiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kasutamise õigus 1 Kui üldgeoloogiline uurimistöö ei ole maavarade otsing on kinnisasja omanik kohustatud seda oma kinnisasjal lubama 2 Üldgeoloogilist uurimistööd ei või teha kinnisasja omaniku nõusolekuta viljapuuaias õues või hoonete all ning elamule lähemal kui 50 meetrit 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=64826&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive