archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    peatükk LOOMA KAITSE TAPMISEL JA HUKKAMISEL RT I 2005 61 477 jõust 01 12 2005 10 Looma lubatud hukkamine 1 Looma lubatud hukkamine on 1 põllumajanduslooma tapmine või hukkamine 2 ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamine 3 põllumajanduslooma hädatapmine 4 abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine 5 looma tapmine religioossel eesmärgil 6 looma eutanaasia 7 püütud kala tapmine 8 uluki küttimine 9 selgrootute muttide ja näriliste hävitamine vara või tervise kaitseks RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 10 loomatauditõrje seaduses ettenähtud loomade kontrolltapmine ja hukkamine loomataudi leviku tõkestamiseks 11 looma hukkamine enesekaitseks 12 katselooma hukkamine RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi 3 Looma võib hukata enesekaitseks kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda 4 Kaitsealuse looma lubatud hukkamist reguleerib looduskaitseseadus RT I 2005 61 477 jõust 01 12 2005 11 Põllumajandusloomade tapmise tingimused Kehtetu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 12 Põllumajandusloomade tapaeelne pidamine tapamajas Kehtetu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 13 Põllumajanduslooma tapmine ja hukkamine 1 Põllumajandusloomana peetav kodulind küülik ja jänes kes tapetakse väljaspool tapamaja oma tarbeks tuleb enne tapmist uimastada ning vajaduse korral piirata tema liikumist enne uimastamist 2 Uimastamine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse ning kestab kuni surmani võimalikult vähe kannatusi ja valu põhjustaval viisil 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma uimastab ja tapab isik kellel on asjakohased teadmised ja praktilised oskused 4 Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma edasist käitlemist tuleb olla veendunud tema surmas 5 Põllumajanduslooma välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma tapmisel ja hukkamisel järgitakse nõukogu määruses EÜ nr 1099 2009 loomade kaitse kohta surmamisel ELT L 303 18 11 2009 lk 1 30 sätestatud nõudeid 6 Pädev asutus nõukogu määruse EÜ nr 1099 2009 artikli 2 punkti q tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet 7 Veterinaar ja Toiduamet avaldab oma veebilehel ning esitab Euroopa Komisjonile tapmise ja hukkamise hea tava juhendid mis on välja töötatud nõukogu määruse EÜ nr 1099 2009 artikli 13 kohaselt ning mille amet on heaks kiitnud 8 Nõuded põllumajandusloomade uimastamiseks ja tapmiseks kasutatava liikuva tapamaja ja selles kasutatavate seadmete kohta loomaliikide kaupa võib nõukogu määruse EÜ nr 1099 2009 artikli 14 lõike 3 rakendamiseks kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 13 1 Põllumajandusloomade tapmise koolitus ja eksam 1 Loomade tapmise ja sellega seotud toimingute koolitust edaspidi loomade tapmise koolitus ning eksamit viib läbi Veterinaar ja Toiduamet või täienduskoolitusasutus edaspidi koolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduses kutseõppeasutuse seaduses käesolevas seaduses ja nõukogu määruses EÜ nr 1099 2009 sätestatud nõuete kohaselt RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise koolitust kui Veterinaar ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud loomade tapmise koolituse programmi Veterinaar ja Toiduamet otsustab loomade tapmise koolituse programmi heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul nimetatud programmi saamisest arvates Veterinaar ja Toiduamet jätab loomade tapmise koolituse programmi heaks kiitmata kui see ei vasta selle kohta kehtestatud nõuetele 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia loomade tapmise eksamit kui Veterinaar ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra Veterinaar ja Toiduamet otsustab loomade tapmise eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete muudatusest ning koolitust ja eksamit läbiviiva personali muudatusest peab koolitusasutus teavitama kirjalikult Veterinaar ja Toiduametit seitsme tööpäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates 5 Koolitusasutus edastab Veterinaar ja Toiduametile eksami sooritanud isikute andmed kolme tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 13 2 Põllumajandusloomade tapmise pädevustunnistus Käesoleva seaduse 13 1 lõikes 3 nimetatud eksami sooritamise kohta väljastab Veterinaar ja Toiduamet eksami sooritanud isikule nõukogu määruse EÜ nr 1099 2009 kohase tunnistuse RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 14 Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamine Kehtetu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 15 Põllumajanduslooma hädatapmine 1 Kehtetu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Hädatapmine tuleb teha vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega nii tapetavale põllumajandusloomale kui ka teisele hädatapmise kohas viibivale põllumajandusloomale RT I 2008 51 284 jõust 01 01 2009 3 Haiged nõrgad või vigastatud põllumajandusloomad tuleb hädatappa kohe Liikumisvõimetud põllumajandusloomad tuleb hädatappa kohas kus nad on või vedada tapmiskohta kui see ei põhjusta neile kannatusi 16 Abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine Õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisukorda sattunud looma võib hukata kui ellujäämine tekitaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine osutub võimatuks RT I 2005 61 477 jõust 01 12 2005 17 Põllumajanduslooma tapmine religioossel eesmärgil 1 Eestis registreeritud usuline ühendus võib religioossel eesmärgil erimeetodit kasutades tappa põllumajanduslooma nõukogu määruses EÜ nr 1099 2009 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt tingimusel et tapmine toimub tapamajas ja see on vajalik usulise ühenduse liikmete tarbeks ning tapmise juures viibib korrakaitseorgan 2 Religioossel eesmärgil võib tappa eelnevalt elektriliselt uimastatud põllumajanduslooma või eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma võttes arvesse usulise ühenduse religioosset traditsiooni 3 Kui põllumajandusloom tapetakse eelnevalt uimastamata tuleb usulise ühenduse religioosset traditsiooni arvesse võttes uimastada põllumajandusloom viivitamata pärast mõlema jugulaarveeni ja karotiidarteri läbilõikamist 4 Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmiseks peab usulisel ühendusel olema põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise luba 5 Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa saamiseks esitab usuline ühendus Veterinaar ja Toiduametile kirjaliku taotluse mis sisaldab järgmisi andmeid 1 tappa kavatsetavate põllumajandusloomade liik ja arv ning põhjendus loomaliigi valiku ja loomade arvu kohta 2 põllumajanduslooma tapmise aeg ja koht ning tapamaja väljastatud dokument mis tõendab sellise tapmise võimalikkust tapamajas 3 põllumajanduslooma tapmise erimeetodi kirjeldus ja põhjendus selle meetodi kasutamise vajaduse kohta sealhulgas tõendus tapmise erimeetodi seose kohta religioosse traditsiooniga 4 usulise ühenduse liikmete tarbeks liha kasutamise viisi kirjeldus 6 Veterinaar ja Toiduamet otsustab põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmise või loa andmisest keeldumise 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse saamisest arvates 7 Veterinaar ja Toiduamet võib põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise loa andmisest keelduda kui 1 taotleja ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele 2 taotluses kirjeldatud asjaolud ei vasta käesoleva paragrahvi või selle alusel kehtestatud või nõukogu määruses EÜ nr 1099 2009 sätestatud asjakohastele nõuetele 3 taotluses kirjeldatud eelnevalt uimastamata põllumajanduslooma tapmine ei ole seotud usulise ühenduse religioosse traditsiooniga 4 taotluses esitatud tappa kavatsetavate põllumajandusloomade arv on ebaproportsionaalselt suur usulise ühenduse liikmete tarvidusega võrreldes 5 taotluses on esitatud valeandmeid 8 Põllumajanduslooma religioossel eesmärgil tapmise erimeetodid religioossel eesmärgil tapmise loa taotluse täpsemad sisu ja vorminõuded ning religioossel eesmärgil tapmise läbiviimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 18 Eutanaasia 1 Eutanaasia on looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks 2 Looma eutanaasia viib läbi veterinaararst 3 Eutanaasia tuleb läbi viia sõltuvalt olukorrast vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega 4 Eutanaasiameetod peab põhjustama loomal viivitamatult teadvusetuse ja surma või viima ta sügavast üldanesteesiast kindla surmani Veterinaararst peab tuvastama enda hukatud looma surma 5 Keelatud on looma lämmatamine uputamine mürgiste ainete või ravimite kasutamine mille annustamise ja manustamise määr ei pruugi põhjustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 mainitud mõju ja hukkamine elektriga kui sellega ei kaasne silmapilkne teadvuse kadu 18 1 Katselooma hukkamine 1 Katselooma võib hukata käesoleva seaduse s 41 4 nimetatud asjakohase koolituse läbinud isik loomkatseprojekti loas määratud tingimustel ja järgides käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid 2 Katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Katselooma võib hukata loomkatseprojekti loas määratud tingimustel muud meetodit kasutades kui on teaduslikult tõendatud et see on vähemalt sama humaanne kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud meetod ja kui on teaduslikult põhjendatud et viimati nimetatud meetodit kasutades ei ole võimalik saavutada loomkatse eesmärki 4 Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata kui katseloom hukatakse erakorraliselt inimese või looma heaolu või tervise avaliku julgeoleku või keskkonnaga seotud põhjustel RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 19 Looma hukkamine alaealise juuresolekul Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud välja arvatud 1 selgrootute muttide ja näriliste hävitamine vara või tervise kaitseks RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 kalapüük 3 abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine 4 seoses õppetöö ülesandega kutsehariduse omandamisel ning juhendaja juuresolekul ja vastutusel 6 peatükk LOOMADE KAITSE VEDAMISEL 20 Loomade vedamine 1 Loomade vedamisel tuleb järgida nõukogu määruses EÜ nr 1 2005 mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64 432 EMÜ ja 93 119 EÜ ning määrust EÜ nr 1255 97 ELT L 3 05 01 2005 lk 1 44 sätestatud nõudeid 2 Kontrollpunktid peavad vastama nõukogu määruses EÜ nr 1255 97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91 628 EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta EÜT L 174 02 07 1997 lk 1 6 sätestatud nõuetele 3 Pädevaks asutuseks nõukogu määruse EÜ nr 1 2005 artikli 2 punkti f ja nõukogu määruse EÜ nr 1255 97 tähenduses on Veterinaar ja Toiduamet RT I 2007 23 119 jõust 01 04 2007 21 24 Kehtetud RT I 2007 23 119 jõust 01 04 2007 7 peatükk LOOMADE VÕISTLUSED AVALIK NÄITAMINE JA MÜÜK 25 Loomade võistlused RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 1 Loomade võistlusi edaspidi võistlus tuleb korraldada kooskõlas loomatauditõrje seadusega 2 Võistlustel osalevatele või sel eesmärgil treenitavatele loomadele on keelatud manustada igasuguseid looma võimeid mõjutavaid või mõjutada võivaid aineid 3 Kehtetu RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 26 Nõuded võistluste korraldamise kohta RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 1 Võistlustel peab olema kohal kutsetegevuse luba omav veterinaararst RT I 06 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Võistluste veterinaararst peab 1 jälgima loomakaitsenõuete täitmist võistluse kestel 2 kontrollima looma võistluskõlblikkust 3 kontrollima võistlustel kasutatava varustuse ja abivahendite sobivust 4 andma loomale esmaabi ja määrama vajaduse korral edasise ravi 5 otsustama hädaseisundis looma hukkamise 6 ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tegema võistluse korraldajale ettepaneku võistluste ärajätmiseks 3 Kehtetu RT I 2004 38 257 jõust 01 05 2004 27 Loomade avalik näitamine 1 Loomi on lubatud avalikult näidata loomaaias samuti loomanäitusel võistlusel laadal oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel vastavalt loomatauditõrje seadusele RT I 2010 34 183 jõust 23 06 2010 2 Tehistingimustes kasvatatud kalu ja loomadega kaupleva isiku loomi võib avalikult näidata ärilisel eesmärgil kui on tagatud loomade heaolu ja on täidetud nende pidamise nõuded Eelnimetatud tingimustel võib akvaariumikalu demonstreerida ka ruumide sisekujunduses RT I 2007 23 119 jõust 01 04 2007 3 Loomanäitusel võistlusel laadal oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel on lubatud kasutada ainult tehistingimustes sündinud loomi RT I 2010 34 183 jõust 23 06 2010 4 Looma on keelatud kasutada loomanäitusel võistlusel laadal oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kui sellega võib kaasneda talle valu kannatuste või vigastuste põhjustamine samuti on keelatud looma treenida viisil mis põhjustab talle valu kannatusi või vigastusi RT I 2010 34 183 jõust 23 06 2010 5 Näitusel on keelatud avalikult näidata Eestis alaliselt elavale isikule või Eestis asuvale juriidilisele isikule kuuluvat Eestis sündinud koera kelle kõrvu ja saba on lõigatud ilma meditsiinilise näidustuseta Näitusel võib avalikult näidata lõigatud sabaga koera kelle saba lõikamine on lubatud käesoleva seaduse 9 lõike 2 alusel 28 Loomaaed 1 Loomaaed on koht kus loomi alaliselt peetakse avalikuks näitamiseks seitse või enam päeva aastas 2 Loomaaed peab olema planeeritud ja ehitatud selliselt et oleks tagatud loomade tervis ja heaolu ning välditud loomade põgenemine 3 Loomaaia planeering ja ehitised peavad vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele 4 Loomade avalikul näitamisel loomaaias peab nende tervis ja heaolu olema tagatud nõuetekohase pidamisega Loomaaias uuritakse loomi teavitatakse avalikkust näidatavate loomade liikidest ja nende looduslikest elupaikadest samuti levitatakse loomakaitsealast teavet 29 Loomaaiapidaja loakohustus Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 29 1 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid 1 loomaaia nime olemasolu korral loomaaia nimi 2 taotleja senise tegevuse ja loomaaiaga seonduva kavandatava tegevuse kirjeldus 3 loomaaia tegevuseks vajaliku maa ala kuulumist taotlejale või selle kasutusõigust tõendavad dokumendid 4 loomaaia loomaliikide loetelu milles on märgitud ka loomaliigi ladinakeelne nimetus ja loomaaeda kavandatav isendite hulk 5 loomaaia juhtkonna ametikohtade loetelu koos ametijuhenditega ja loa taotlemise ajal täitmata ametikohtade loetelu 6 ülevaade loomaaia ehitistest või loomaaia ehitusprojekt koos ehitiste valmidusastme kirjeldusega 7 järgmise majandusaasta vältel ehituseks ja loomaaia pidamiseks vajalike vahendite kalkulatsioon koos rahaliste vahendite kavandatava allika kirjeldusega RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 29 2 Tegevusloa kontrolliese Tegevusluba antakse isikule kui on täidetud järgmised nõuded 1 loomaaia projekt vastab loomaaia planeeringule esitatavatele nõuetele 2 isikul on loomaaias töötamiseks sobiva erialase ettevalmistusega töötajad ning piisavad rahalised vahendid loomaaia ehitamiseks ja käesoleva seaduse 28 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 30 Loomaaia tegevusloa väljastamisest keeldumine Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 31 Loomaaia tegevusloa peatamine Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 32 Nõuded loomaaia tegevuse lõpetamise kohta 1 Loomaaia tegevuse lõpetamisel peab tegevusloa omanik tagama loomade tervise ja heaolu korraldama seal peetavate loomade edasise elu või eutanaasia 2 Korrakaitseorgan peab jälgima et loomaaia tegevuse lõpetamisel oleks tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu nõuetekohane täitmine Vajaduse korral peab käesoleva paragrahvi lõike 1 täitmise korraldama korrakaitseorgan Sel juhul on korrakaitseorganil õigus nõuda peatatud tegevusloa omanikult tehtud toimingutega kaasnevate mõistlike kulutuste hüvitamist 33 Tehingud loomadega 1 Looma müük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine alla 16 aasta vanusele isikule on lubatud ainult tema vanema või seadusliku esindaja nõusolekul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 2 Loom ei või olla loterii õnnemängu ega muu sarnase ürituse võiduks 33 1 Lemmikloomade pidamine kaupluses 1 Kaupluses müügiks pakutavat lemmiklooma on keelatud pidada kaupluse vaateaknal 2 Kaupluses müügiks pakutavale lemmikloomale tuleb tagada tema normaalseks elutegevuseks vajalik piisavalt rahulik ja vaikne keskkond Kaupluses tuleb välistada müügiks pakutava lemmiklooma ja kaupluse külastaja vaheline füüsiline kontakt ilma kaupluse töötaja järelevalveta 3 Kaupluses müügiks pakutava lemmiklooma puur terraarium ja akvaarium peavad olema samas ruumis müüdavatest lemmikloomatarvetest ja loomasöödast eraldatud vaheseina või muu eraldamist võimaldava vahendiga RT I 2007 23 119 jõust 01 09 2007 8 peatükk KATSELOOMADE KAITSE RT I 2001 93 566 jõust 01 01 2002 34 Loomkatse ja loomkatseprojekt 1 Loomkatse käesoleva seaduse tähenduses on katselooma lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutamine mis võib põhjustada loomale valu kannatusi või vigastusi mis on võrdsed sellega või suuremad sellest mida põhjustab hea veterinaartava kohaselt tehtav nõelatorge Loomkatse on ka tegevus mis võib põhjustada loomale eelnimetatud määral valu kannatusi või vigastusi ja mis kavatsetult või tõenäoliselt lõpeb looma sünni koorumise või surmaga või mille käigus luuakse geneetiliselt muundatud aretusliin ja säilitatakse seda Loomkatse ei hõlma katselooma hukkamist tema kudede või elundite kasutamise eesmärgil 2 Loomkatse käesoleva seaduse tähenduses on ka katselooma kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidel koos valutustamisega 3 Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta loomkatseks veterinaarravimi müügiloa saamiseks tehtavat kliinilist katset ning loomkatsega mitteseotud veterinaarset menetlust põllumajanduslikku tegevust ega tegevust mille peamine eesmärk on looma identifitseerimine lubatud vahendiga ja meetodil 4 Loomkatseprojekt käesoleva seaduse tähenduses on tööprogramm millel on määratud teaduslik eesmärk ja mis hõlmab ühte või mitut loomkatset 5 Loomkatseprojekti võib koostada isik edaspidi loomkatseprojekti kavandaja kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon veterinaarmeditsiini meditsiini bioloogia või muul loomkatseprojektiga seotud alal ning kes on läbinud käesoleva seaduse s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse ning sooritanud eksami RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 35 Loomkatse läbiviimise lubatud eesmärk Loomkatse võib teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbi viia järgmistel juhtudel 1 alusuuring 2 rakendusuuring mille eesmärk on inimesel loomal või taimel esineva haiguse tervisehäire või nende mõju ennetamine diagnoosimine või ravimine 3 rakendusuuring mille eesmärk on inimese looma või taime füsioloogilise seisundi tuvastamine hindamine reguleerimine või muutmine 4 rakendusuuring mille eesmärk on loomade heaolu või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamine 5 käesoleva paragrahvi punktides 2 4 nimetatud eesmärgil ravimite toidu ning muude ainete ja toodete arendamine ja tootmine ning nende kvaliteedi tõhususe ja ohutuse kontroll 6 loodusliku keskkonna kaitsmine inimese või looma heaolu või tervise huvides 7 uuring mille eesmärk on loomaliigi säilitamine 8 kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või täienduskoolitus RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 9 kohtuekspertiisi uuring RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 36 Loomkatse läbiviimise piirangud 1 Loomkatse läbiviimine käesoleva seaduse s 35 loetletud lubatud eesmärgil on keelatud kui selle eesmärgi võib saavutada muud teaduslikult põhjendatud meetodit kasutades mis ei näe ette katselooma kasutamist 2 Loomkatset on keelatud ilma anesteesiata läbi viia kui sellega kaasneb tugev kauakestev valu 3 Loomkatses on keelatud kasutada looduses vabalt elavat looma välja arvatud juhul kui on teaduslikult põhjendatud et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 4 Loomkatses on keelatud kasutada hulkuvat looma välja arvatud juhul kui 1 on teaduslikult põhjendatud et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 2 on oluline vajadus uuringu järele mis käsitleb hulkuvate loomade tervist ja heaolu või tõsist ohtu keskkonnale või inimese või looma tervisele 5 Loomkatset on keelatud läbi viia relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete arendamise eesmärgil 6 Loomkatset on keelatud läbi viia terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoote puhul mis 1 lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale 2 on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand mida ei ole partiina toodetud kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja 7 Loomkatset on keelatud läbi viia kosmeetikatoote koostisainete või nende kombinatsioonide terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks alates kuupäevast millal see katse peab olema asendatud vähemalt ühe komisjoni määruses EÜ nr 440 2008 millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 1907 2006 mis käsitleb kemikaalide registreerimist hindamist autoriseerimist ja piiramist REACH ELT L 142 31 05 2008 lk 1 739 või nõukogu direktiivi 76 768 EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta EÜT L 262 27 09 1976 lk 169 200 IX lisas loetletud valideeritud meetodiga 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega EÜ nr 1907 2006 mis käsitleb kemikaalide registreerimist hindamist autoriseerimist ja piiramist REACH ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999 45 EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus EMÜ nr 793 93 komisjoni määrus EÜ nr 1488 94 ning samuti nõukogu direktiiv 76 769 EMÜ ja komisjoni direktiivid 91 155 EMÜ 93 67 EMÜ 93 105 EÜ ja 2000 21 EÜ ELT L 396 30 12 2006 lk 1 850 või biotsiidiseadusega sätestatud toimikutes nõutud andmete saamise eesmärgil tohib loomkatset teha kas Euroopa Kemikaaliameti otsuse alusel või Terviseameti nõusolekul RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 37 Ohustatud liiki kuuluva looma kasutamine loomkatses 1 Loomkatses on keelatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010 63 EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta ELT L 276 20 10 2010 lk 33 79 artikli 7 lõikes 1 nimetatud looma välja arvatud juhul kui loomkatse on kooskõlas looduskaitseseadusega ja loomkatse eesmärgiks on käesoleva seaduse 35 punktides 2 5 ja 7 nimetatud eesmärk ning on teaduslikult põhjendatud et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata ühegi ahviliste liigi suhtes RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 37 1 Ahviliste kasutamine loomkatses 1 Loomkatses on keelatud kasutada ahvilist välja arvatud juhul kui on teaduslikult põhjendatud et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest ja kui katse eesmärk on 1 käesoleva seaduse 35 punktis 2 nimetatud eesmärk ja loomkatse viiakse läbi inimesele eluohtliku või invaliidistava kliinilise seisundi ennetamiseks diagnoosimiseks või ravimiseks 2 käesoleva seaduse 35 punktis 7 nimetatud eesmärk 2 Loomkatset on keelatud läbi viia kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil tehtava loomkatsega kaasneb tugev kauakestev valu või stress mida ei ole võimalik leevendada 3 Loomkatses on lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010 63 EL II lisas loetletud ahvilisi nimetatud lisas kehtestatud tingimustel ja juhul kui ahvilised on tehistingimustes kasvanud loomade järglased või kui nad pärinevad jätkusuutlikust kolooniast 4 Jätkusuutlik koloonia käesoleva seaduse tähenduses on koloonia milles looma paljundamiseks kasutatakse vaid kolooniasiseselt või teisest kolooniast saadud kuid mitte loodusest kinni püütud looma ja milles looma peetakse viisil mis tagab tema harjumise inimesega 5 Loomkatses on keelatud kasutada inimahve RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 38 Katseloom 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010 63 EL I lisas nimetatud katseloom peab olema kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes 2 Loomkatses võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katselooma kes ei ole kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes kui on teaduslikult põhjendatud et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa nimetatud ettevõttes kasvatatud looma kasutamisest RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 39 Loakohustus katseloomadega varustamisel ja kasvatamisel ning katseloomade kasutamisel RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba tegutsemiseks ettevõttes kus tegeletakse 1 katseloomadega varustamisega 2 katseloomade kasvatamisega 3 katseloomade kasutamisega 2 Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas Tegevusluba kehtib kuni viis aastat 3 Katseloomade kasvatamise katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõttele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Teaduslikult põhjendatud eesmärgil võib loomkatse läbi viia loomakasvatushoones rajatises looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias millele ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 40 Katseloomade kasvatamiseks katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusloa taotlemine RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Veterinaar ja Toiduamet 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid 1 asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 2 ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 3 andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 4 puhastamis ja desinfitseerimisplaan mis sisaldab andmeid veovahendite seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta 5 kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta 6 andmed kütte ja ventilatsioonisüsteemide kohta 7 hädaolukorras tegutsemise plaan mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks 8 andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta 3 Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse loomatauditõrje seaduse 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrisse 4 Katseloomade kasvatamiseks katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 40 1 Katseloomade kasvatamise katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui tema katseloomade kasvatamise katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele 40 2 Katseloomade kasvatamise katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kõrvaltingimused Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused 1 isik kes vastutab ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse eest 2 isik kes vastutab katseloomade heaolu ja hooldamise eest 3 veterinaararst või asjakohase kvalifikatsiooniga isik kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes 4 tegevusloa tähtaeg RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 41 41 3 Kehtetud RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 41 4 Katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolitus 1 Katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega vahetult tegelev füüsiline isik on läbinud asjakohase koolituse ja sooritanud eksami ning tal on seda tõendav tunnistus 2 Katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolitust viib läbi Maaeluministeeriumi heakskiidetud programmi alusel täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduses kutseõppeasutuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täienduskoolitusasutus koostab katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi arvestades katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega tegelevate isikute ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi ning esitab selle Maaeluministeeriumile heakskiitmiseks RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Maaeluministeerium otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse programmi heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates 5 Maaeluministeerium jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse programmi heaks kiitmata kui see ei vasta selle kohta kehtestatud nõuetele 6 Katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise eksami sooritamise kohta väljastab koolitusasutus eksami sooritanud isikule asjakohase tunnistuse 7 Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 42 Katseloomade pidamine Kehtetu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 42 1 Katseloomade heaolu eest vastutav isik ja katseloomade heaolu dokumendid 1 Katseloomade kasvatamisega katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik määrab oma ettevõttes asjakohase ettevalmistusega isiku kes vastutab loomade heaolu ja hooldamise eest tagab töötajatele ligipääsu teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta ning vastutab töötajate pädevuse eest 2 Katseloomade kasvatamisega katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik määrab veterinaararsti või asjakohase kvalifikatsiooniga isiku kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes 3 Katseloomade kasvatamisega katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik koostab oma ettevõttes katseloomade heaolu ja tervise tagamiseks asjakohased dokumendid Dokumentide koostamise täpsemad nõuded kehtestatakse käesoleva seaduse 39 lõikes 3 40 lõikes 3 ja 41 lõikes 2 nimetatud nõuetes RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 42 2 Loomade heaolu üksus 1 Katseloomade kasvatamisega katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik moodustab loomade heaolu üksuse kuhu kuuluvad vähemalt käesoleva seaduse s 42 1 nimetatud isikud kelle ülesanne on anda nõu katselooma heaolu ravi ja hooldamise küsimustes Katseloomade kasutamise ettevõttes kuulub loomade heaolu üksusesse ka vähemalt üks isik kellel on teaduskraad meditsiini bioloogia või muul asjakohasel alal ja kellel on loomkatse läbiviimise kogemus 2 Loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 42 3 Katseloomade märgistamine ja katseloomade üle arvestuse pidamine 1 Katseloomana kasutatavad koer kass ja ahviline märgistatakse enne emapiimast võõrutamist jäävalt ja kordumatult vähimat valu põhjustaval viisil 2 Enne emapiimast võõrutamist koera kassi või ahvilise ühest ettevõttest teise üleviimise korral tuleb looma ema identifitseerimist võimaldav dokumentatsioon kuni looma märgistamiseni alles hoida Märgistamata võõrutatud koera kassi või ahvilise ettevõttesse toomise korral märgistatakse loom esimesel võimalusel 3 Katseloomade kasvatamisega katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik peab katseloomade üle arvestust 4 Pärast koera kassi ja ahvilise sündi luuakse tema kohta võimalikult kiiresti isiklik toimik millesse kantakse andmed looma kohta 5 Täpsemad nõuded katseloomade üle arvestuse pidamise kohta sealhulgas arvestuses kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Katseloomade kasvatamisega katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik säilitab arvestuse andmeid vähemalt viis aastat katselooma surmast või võõrandamisest arvates Koera kassi ja ahvilise isiklikke toimikuid säilitatakse vähemalt kolm aastat katselooma surmast või võõrandamisest arvates RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 43 Loomkatse läbiviimise kord 1 Loomkatse võib läbi viia loomkatseprojekti loas määratud tingimustel 2 Loomkatse meetodi valikul eelistatakse meetodit mis annab tõenäoliselt rahuldava tulemuse ning mis nõuab minimaalse arvu katseloomi kes on madalaima valu tundmise võimega ning põhjustab neile võimalikult vähe valu kannatusi stressi või püsivaid kahjustusi 3 Loomkatse viiakse läbi üldise või kohaliku anesteesia või analgeesia mõju all või muud valu kannatusi ja vigastusi vähendavat meetodit kasutades Kui katseloom võib anesteesia lõppedes tunda valu kasutatakse operatsioonijärgset analgeesiat või muud asjakohast valu vähendavat meetodit Katseloomale on keelatud ilma piisava anesteesia või analgeesiata manustada sellist ravimit mis takistab või piirab valu väljanäitamist 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata kui 1 loomkatsega põhjustatud valu või kannatus on väiksem looma heaolu kahjustamisest anesteesiat või analgeesiat kasutades või 2 anesteesia või analgeesia ei sobi katse eesmärgiga 5 Loomkatse lõpp punktina tuleb vältida katselooma surma ning võimaluse korral hukatakse loom varasemas katsefaasis Kui katse lõpp punktina ei ole võimalik vältida katselooma surma tuleb tagada katses kasutatavate loomade minimaalne arv vähendada katselooma kannatuste kestust ja intensiivsust ning tagada loomale võimalikult valutu surm 6 Loomkatse lõppedes otsustab veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik katselooma ellujätmise või hukkamise Katselooma võib ellu jätta üksnes juhul kui see ei põhjusta talle valu ega kannatusi 7 Kui katselooma terviseseisund seda võimaldab kui ei ole ohtu inimese või looma tervisele ega keskkonnale ning kui on tagatud looma heaolu võib ellujäetud looma paigutada sobivasse uude elukohta või viia tagasi sobivasse elukeskkonda loomakasvatushoonesse või rajatisse või looma pidamiseks piiritletud alale RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 43 1 Loomkatse raskusastmed 1 Loomkatse raskusastmed valu stressi ja püsivate kahjustuste põhjustamise järgi on taastumatu elutegevusega leebe mõõdukas ja raske 2 Katselooma võib raskes loomkatses kasutada üksnes üks kord Mõõdukas või leebes loomkatses kasutatud katselooma võib korduvalt kasutada juhul kui veterinaararsti hinnangul võttes arvesse looma elu jooksul kogetut on looma terviseseisund ja heaolu taastunud ning järgmine loomkatse on leebe mõõdukas või taastumatu elutegevusega katse 3 Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 44 Loomkatse dokumentatsioon 1 Loomkatse tuleb protokollida 2 Loomkatse protokollis peavad kajastuma loomkatse kohta olulised andmed nagu loomkatse läbiviimise aeg loomkatseprojekti eest vastutav isik kaasatud isik kasutatud loomade arv ahviliste puhul nende päritolu ja liik loomkatse käik sealhulgas teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta ning loomkatse lõppemise aeg 3 Loomkatse protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Loaomanik peab katseloomade üle kas paberil või elektrooniliselt pidevat arvestust milles kajastatakse katseloomade arv nendega läbiviidud katsed ja katselooma saatus pärast loomkatse lõppu 5 Loaomanik säilitab loomkatse protokolle ja katseloomade arvestuse andmeid viis aastat loomkatse lõppemisest arvates 6 Loaomanik esitab iga eelmisel aastal läbiviidud või poolelioleva loomkatse kohta protokolli Maaeluministeeriumile 1 veebruariks RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 45 Loomkatse läbiviimise luba ja loa andja 1 Loomkatseprojekti läbiviimiseks peab olema loomkatseprojekti luba edaspidi luba Loale märgitakse loomkatseprojekti kavandaja ja loomkatseprojekti eest vastutava isiku nimi ja aadress loomkatseprojekti kaasatava isiku nimi loomkatseprojekti läbiviimise aeg ja koht katseloomade liik ja arv loomkatses rakendatavad menetlused ning vajaduse korral muud loomkatse läbiviimise tingimused 2 Loa annab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud loomkatseprojekti loakomisjon 3 Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Loomkatseprojekti loakomisjoni edaspidi loaandja liikmete tegevust rahastatakse Maaeluministeeriumi eelarve kaudu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 46 Loomkatse läbiviijad 1 Loomkatseprojekti ja selle raames tehtava loomkatse läbiviija on loaomanik 2 Loomkatseprojekti eest vastutaval isikul peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon veterinaarmeditsiini meditsiini bioloogia või muul loomkatseprojektiga seotud alal ning ta peab olema läbinud käesoleva seaduse s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse ning sooritanud eksami 3 Kui loomkatseprojekti eest vastutav isik on juriidiline isik on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud kui nendele vastab tema heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik 4 Loomkatseprojekti kaasatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise koolituse ja sooritanud eksami Kuni eksami sooritamiseni võib ta töötada eksami sooritanud isiku juhendamisel ja vastutusel RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 47 Loa taotlemine 1 Loa saamiseks esitab loomkatseprojekti eest vastutav isik või isik kes on saanud tegevusloa tegutsemiseks katseloomade kasutamise ettevõttes loaandjale vormikohase kirjaliku taotluse edaspidi loataotlus koos selles märgitud andmeid tõendavate dokumentidega RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 2 Loataotluses märgitakse andmed loomkatseprojekti kavandaja loomkatseprojekti eest vastutava isiku kaasatud isiku kasutada kavatsetavate katseloomade ja geneetiliselt muundatud loomade ning loomkatseprojekti läbiviimise aja ja koha kohta põhjendatakse loomkatseprojekti vajadust kasutada kavatsetava loomaliigi valikut ja loomade arvu ning loetletakse ja kirjeldatakse loomadel rakendatavaid menetlusi Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise korral märgitakse loataotluses lisaks eelnimetatud andmetele ka teave doonori vastuvõtja ja vanemorganismi geneetilise muundamise seire kontrolli ja jäätmekäitluse kohta ning loataotlusele lisatakse õnnetusjuhtumi korral rakendatavate erakorraliste abinõude plaan 3 Loomkatseprojekti loataotluse vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Loaandja teatab loa taotlejale elektrooniliselt või posti teel nii kiiresti kui võimalik tähtaja mille jooksul tehakse loa andmise või sellest keeldumise otsus 5 Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimiseks edastab loaandja loataotluse ja sellele lisatud dokumentide koopiad arvamuse andmiseks geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse s 5 nimetatud geenitehnoloogia komisjonile Loaandja arvestab loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamisel geenitehnoloogia komisjoni arvamust 6 Looduses vabalt elava loomaga loomkatse läbiviimiseks edastab loaandja loataotluse ja sellele lisatud dokumentide koopiad arvamuse andmiseks Keskkonnaametile Loaandja arvestab loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamisel Keskkonnaameti arvamust 7 Loaandja otsustab loa andmise või sellest keeldumise 40 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse saamisest arvates 8 Loaandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaega pikendada üks kord kuni 15 tööpäeva kui taotletakse luba täiendavat ekspertiisi nõudva loomkatseprojekti läbiviimiseks või kui loomkatseprojekt hõlmab mitut valdkonda Tähtaja pikendamisest teavitatakse loa taotlejat elektrooniliselt või posti teel 9 Loataotlust koos sellele lisatud dokumentidega loa ärakirja ja muid loomkatsega seotud dokumente säilitatakse kolm aastat loomkatseprojekti lõpetamisest arvates RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 48 Loa andmine ja kehtivus 1 Luba antakse taotletud tingimustel kuni viieks aastaks ja see kehtib kuni tähtaja möödumiseni loa kehtivuse kaotamiseni või loa kehtetuks tunnistamiseni RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 1 1 Nende loomkatseprojektide mille läbiviimiseks on antud luba mittetehnilised kokkuvõtted avaldatakse Maaeluministeeriumi veebilehel RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Luba kaotab kehtivuse füüsilisest isikust loaomaniku surma või juriidilisest isikust loaomaniku lõppemise korral 3 Luba tunnistatakse kehtetuks loaandja otsusega 1 loaomaniku taotluse alusel 2 kui riikliku või haldusjärelevalve teostamisel selgub et loa taotlemisel on esitatud valeandmeid on rikutud loal märgitud tingimusi käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 49 Loa andmisest keeldumine 1 Loaandja võib loa andmisest keelduda kui 1 loomkatseprojekti kavandaja loa taotleja loomkatseprojekti eest vastutav isik või loomkatseprojekti kaasatud isik ei vasta käesoleva seaduse nõuetele RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 loa taotlemisel on esitatud valeandmeid 3 loomkatse läbiviimine ei ole põhjendatud 4 taotluses kirjeldatud loomkatse ei vasta käesoleva seaduse nõuetele 5 loomkatse võib põhjustada tõsist ohtu keskkonnale või inimese või looma tervisele RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 50 Loa tingimuste muutmine Loa tingimuste või seal märgitud andmete muutmiseks peab loaomanik taotlema uue loa väljastamist 51 Katseloomana kasutatavate koerte kasside ja ahviliste märgistamine Kehtetu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 51 1 Loomkatseprojekti järelhindamine 1 Loaandja teeb loomkatseprojekti järelhindamise raske ja mõõduka loomkatse puhul ja juhul kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi 2 Loomkatseprojekti järelhindamisel hinnatakse loomkatse protokolli alusel loomkatseprojekti eesmärgi saavutamist ja loomadele põhjustatud kahju võttes arvesse kasutatud katseloomade arvu ja loomkatse raskusastmeid ning muid asjaolusid mis aitavad kaasa loomkatse asendamise vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisele RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 51 2 Katseloomade kaitse komitee ja katseloomade kaitse komisjon 1 Katseloomade kaitse komitee nõustab loaandjat loomade heaolu üksust ja korrakaitseorganit katseloomade pidamise ja loomkatses katseloomade kasutamise küsimustes 2 Katseloomade kaitse komitee ülesandeid täidab Maaeluministeerium 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel võib Maaeluministeerium pöörduda arvamuse saamiseks valdkonna eest vastutava ministri moodustatud nõuandva õigusega katseloomade kaitse komisjoni poole mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest 1 katseloomade kasvatamine 2 katseloomadega varustamine 3 katseloomade kasutamine 4 Katseloomade kaitse komisjoni tegevust rahastatakse Maaeluministeeriumi eelarve kaudu RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 9 peatükk GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMADE KAITSE LOOMKATSE LÄBIVIIMISEL RT I 2001 93 566 jõust 01 01 2002 52 Geneetiliselt muundatud loom 1 Geneetiliselt muundatud loom käesoleva seaduse tähenduses on igasugune paljunemiseks või päriliku info ülekandmiseks võimeline organism kelle pärilikku infot on muudetud viisil mis looduslikul teel ei ole võimalik ja mis on loetletud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse s 3 RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Käesolevat peatükki ei rakendata geneetiliselt muundatud loomade suhtes keda on turustatud või keskkonda viidud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusega samuti geneetiliselt muundatud mikroorganismide suhtes 53 Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemine 1 Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemisel peab loataotleja koos taotlusega esitama loomkatse riskianalüüsi 2 Loomkatse riskianalüüs peab sisaldama geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimisel tekkida võivaid ohte nende tagajärgi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=39416&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    vesiviljelusloomal ei tohi esineda loomataudi kliinilisi tunnuseid RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 5 Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister Neid nõudeid ei kohaldata haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevatele loomsetele saadustele ja nende käitlemisele 5 1 Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 6 Loomataudi puhkemise korral on loomade tapmise või hukkamisega ning loomsete saaduste käitlemisega tegelevad isikud kohustatud Veterinaar ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt täitma oma käitlemisvaldkonnas loomataudi tõrje puhul rakendatavaid meetmeid nagu näiteks taudistunud või taudikahtlaste loomade tapmine või hukkamine või sellistelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste käitlemine ettenähtud viisil 18 Kehtetu RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 18 1 Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise veterinaarnõuded 1 Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1069 2009 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt 2 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1069 2009 artikli 3 punktis 10 sätestatud pädev asutus on Veterinaar ja Toiduamet 5 Veterinaar ja Toiduameti loal võib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1069 2009 artikliga 19 ette näha loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise erisusi 6 Loomataudi puhkemise korral on loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega tegelev isik kohustatud osalema loomataudi tagajärgede likvideerimises oma käitlemisvaldkonnas Veterinaar ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt RT I 02 03 2011 1 jõust 04 03 2011 18 2 Kehtetu RT I 02 03 2011 1 jõust 04 03 2011 18 3 Kehtetu RT I 02 03 2011 1 jõust 04 03 2011 18 4 Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava toiduks mittekasutatava loomse saaduse ladustamise veterinaarnõuded 1 Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastavat toiduks mittekasutatavat loomset saadust edaspidi mittenõuetekohane toiduks mittekasutatav loomne saadus ladustatakse vabatsoonis vabalaos või tollilaos loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse nõuete kohaselt 2 Mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peavad vastama järgmistele nõuetele 1 olenevalt ladustatava loomse saaduse liigist ja laadist peab hoone sobima sellise loomse saaduse ladustamiseks 2 hoones on olenevalt ladustatava loomse saaduse liigist ja laadist eraldi ruum mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse ladustamiseks 3 hoones on eraldi ruum veterinaarjärelevalve ametnikule ning sidevahendite nagu telefoni ja faksi kasutamise võimalus 4 hoone asub selle eest vastutava isiku alaliselt kontrollitava sisse ja väljapääsuga suletud territooriumil vabatsoonis asuva lao puhul on kogu tsoon suletud ning alalise tollikontrolli all 3 Mittenõuetekohast toiduks mittekasutatavat loomset saadust võib ladustada samas ruumis nõuetekohase loomse saadusega üksnes juhul kui mittenõuetekohast loomset saadust hoitakse eraldi sama ruumi lukustatavas osas RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 6 jagu Kehtetu RT I 2004 19 135 jõust 01 05 2004 6 1 jagu Loomapidaja loakohustus ja teatamiskohustus RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 19 1 Loakohustus 1 Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste ettevõtete kasutamiseks 1 embrüokogumisrühma või põllumajandusloomi vahendava ettevõtja ettevõte 2 tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõte 3 loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõte kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1069 2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 4 mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis vabalaos või tollilaos ladustamise ettevõte RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 2 Tegevusluba peab olema loomapidamiseks ettevõttes kus tegeletakse 1 hobuste sigade või veiste sperma kogumise ja säilitamisega turustamise eesmärgil 2 põllumajanduslindude aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega turustamise eesmärgil 3 erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist 4 põllumajandusloomade välja arvatud ööpäevaste tibude profülaktilise karantiini läbiviimisega 5 ahvide simiae ja prosimiae pidamise või aretamisega ärilisel või mitteärilisel eesmärgil nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus või rakendusuuringuteks sealhulgas ahvide aretamiseks selliste uuringute tarvis 3 Tegevusluba peab olema ülemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes hõimkonda Mollusca või alamhõimkonda Crustacea kuuluva veelooma edaspidi veeloom pidamisel ettevõttes kus veelooma peetakse turuleviimise eesmärgil välja arvatud ettevõttes kus 1 veelooma peetakse püügitiigis ja mis taasasustatakse registreeritud ehitisest pärit veeloomadega 2 peetav veeloom viiakse turule üksnes toiduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 853 2004 millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad ELT L 139 30 04 2004 lk 55 205 artikli 1 lõike 3c kohaselt 4 Ettevõtjale võib tegevusloa väljastada ka loomapidamiseks ettevõttes kus peetakse muid loomi kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ahvid EÜ nõukogu direktiivi 92 65 EMÜ milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade sperma munarakkude ja embrüotega mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90 425 EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid ning nende impordiks ühendusse EÜT L 268 14 09 1992 lk 54 72 artikli 2 lõike 1 punktis b toodud tähenduses 5 Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 19 2 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 peetav loomaliik 2 ettevõtte tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed 3 asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 4 ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 5 andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 6 puhastamis ja desinfitseerimisplaan mis sisaldab andmeid veovahendite seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta 7 kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta 8 embrüokogumisrühma korral tegevusvaldkond embrüote kogumine või in vitro tootmine või mõlemad millega embrüokogumisrühm võib tegeleda 9 embrüokogumisrühma korral andmed kasutatava laboratooriumi kohta mis kirjeldavad selle vastavust käesoleva seaduse 7 lõike 2 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele 3 Veelooma pidamise ettevõtte puhul võib taotluses jätta esitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 7 nimetatud andmed ning esitatakse lisaks lõikes 2 nimetatule ka järgmised andmed RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 1 tootmise eesmärk 2 vesiviljelussüsteemi või sisseseade tüüp 3 maksimaalne tootmismaht 4 kasvatatavate veeloomade liigid 4 Käesoleva seaduse 19 1 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte puhul tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lisada taotlusele ka sellised andmed mis kirjeldavad ettevõtte vastavust EÜ nõukogu direktiivi 92 65 EMÜ lisas C sätestatud veterinaarnõuetele 5 Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid 1 veovahendi andmed 2 asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 3 ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 4 andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 5 käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega 6 andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis või töötlemisvõimsuse kohta 7 andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta 8 puhastamis ja desinfitseerimisplaan mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta 9 kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta 10 tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus 11 toorme ja saaduste veo vahendite puhastamise kirjeldus RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 1 Mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis vabalaos või tollilaos ladustamise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 7 nimetatud andmed mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks kasutatava ruumi kohta RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 6 Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 andmed ettevõtte heitveekäitluse süsteemi kohta 2 tauditõrje eesmärgil tapetavate veeloomade liikide nimetused RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 7 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 6 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 8 Käesoleva seaduse 19 1 lõigetes 1 4 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu RT I 30 12 2014 1 jõust 01 01 2015 19 3 Tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba kui tema loomakasvatushoone või rajatis loomade pidamiseks piiritletud ala embrüokogumisrühm põllumajandusloomi vahendava isiku või tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis vabalaos või tollilaos ladustamise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 19 4 Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused 1 Majandushaldusasutus võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada kui on rikutud käesoleva seaduse selle alusel kehtestatud õigusaktide või Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks 2 Käesoleva seaduse 19 1 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte tegevusluba peatatakse osaliselt või täielikult tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus taastatakse EÜ nõukogu direktiivi 92 65 EMÜ milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade sperma munarakkude ja embrüotega mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90 425 EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid ning nende impordiks ühendusse EÜT L 268 14 09 1992 lk 54 72 lisa C punktis 6 sätestatud alustel ja korras RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 19 5 Arvestuse andmete Euroopa Komisjonile edastamise kohustus Arvestuse andmete alusel esitab Veterinaar ja Toiduamet tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 19 6 Teatamiskohustus 1 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel edaspidi ettevõte kus tegeletakse RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 1 põllumajandusloomade sealhulgas farmiulukite pidamisega 2 põllumajandusloomade sperma kogumise ja säilitamisega 3 põllumajanduslindude turustamise eesmärgil pidamise ja aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega 4 erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist 5 põllumajandusloomade profülaktilise karantiini läbiviimisega 6 veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ja kasutatakse tehnoloogiat mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse edaspidi vesiviljelus välja arvatud ettevõttes kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse 7 mesindusega 8 karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil 9 põllumajandusloomade sealhulgas farmiulukite pidamisega alaliselt avalikuks näitamiseks loomaliigi säilitamise või teadustöö tegemisega sealhulgas teadustöö tegemisega seotud loomade aretuse eesmärgil 2 Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed 1 tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed 2 tegevusvaldkond millega ettevõttes tegeletakse näidates sealhulgas ära loomaliigi ja mesinduse puhul mesilasperede arvu 3 ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Isik kes tegeleb loomakasvatushoonetes ja rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud alal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega muul eesmärgil kui majandustegevus peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed Käesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 3 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse alustamist RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 4 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1069 2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusvaldkonnas RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse Andmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik peab teavitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 7 jagu Kehtetu RT I 2004 34 236 jõust 01 05 2004 8 jagu Kehtetu RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 9 jagu Zoonoosid ja toidutekkelised haiguspuhangud RT I 2005 37 286 jõust 01 07 2005 29 1 Zoonoos 1 Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus või nakkus Zoonooside suhtes kohaldatakse loomataudide kohta käivaid sätteid 2 Zoonoosne haigusetekitaja on viirus bakter seen parasiit või bioloogiline isend mis võib põhjustada zoonoosi RT I 2005 37 286 jõust 01 07 2005 29 2 Zoonooside seire 1 Zoonooside seire on zoonooside zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise analüüsimise ja avaldamise süsteem 2 Ravimresistentsus käesoleva seaduse tähenduses on teatavat liiki mikroorganismide võime jääda ellu või isegi kasvada antimikroobilise aine teatud kontsentratsioonil mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks RT I 2005 37 286 jõust 01 07 2005 29 3 Zoonooside seire korraldamine 1 Zoonooside seiret korraldab Veterinaar ja Toiduamet 2 Zoonooside seire korraldamisel teeb Veterinaar ja Toiduamet inimesel leviva zoonoosi epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 3 Zoonooside seire korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 29 4 Toidutekkelised haiguspuhangud 1 Toidutekkeline haiguspuhang käesoleva seaduse tähenduses on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus või nakkusjuhtumi esinemine või olukord kus haigus ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga 2 Toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogilist uurimist teevad Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Veterinaar ja Toiduamet käesoleva seaduse ja toiduseaduse alusel RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 3 Terviseamet koostab eelneva kalendriaasta jooksul tehtud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande ning esitab selle Veterinaar ja Toiduametile iga aasta 31 märtsiks RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandes sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 5 Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogiline laad võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogiline uurimine sisaldab võimaluse korral piisavaid mikrobioloogilisi uuringuid 6 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise täpsemad nõuded RT I 2005 37 286 jõust 01 07 2005 29 5 Käitleja kohustused 1 Käitleja peab tegema seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta käesoleva seaduse 29 3 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt säilitama uuringutulemused korraldama asjakohaste isoleeritud zoonoossete haigusetekitajate edaspidi isolaat säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esitama käesoleva seaduse 29 3 lõikes 2 nimetatud asjakohasele asutusele tema nõudmisel uuringutulemused või isolaadid 2 Kui käitleja esitab korrakaitseorganile teavet Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178 2002 EÜ millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused EÜT L 031 01 02 2002 lk 1 24 artikli 19 lõike 3 kohaselt säilitab ta asjakohase toidu või selle proovi et võimaldada selle uurimist laboratooriumis või toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamiseks kehtestada käitlejale täpsemad nõuded uuringute tegemiseks nende tulemuste samuti isolaadi säilitamiseks ja asjakohasele asutusele esitamiseks RT I 2005 37 286 jõust 01 07 2005 3 peatükk LOOMATAUDI LABORATOORNE UURIMINE 29 6 Proovide võtmine Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 30 Loomataudi laboratoorse uurimisega tegelevad asutused 1 Loomataudi laboratoorne diagnoosimine samuti riikliku järelevalve käigus võetud proovide uurimine on lubatud veterinaarkorralduse seaduse 5 lõikes 5 loetletud laboratooriumides RT I 29 06 2014 2 jõust 01 07 2014 2 Veterinaar ja Toidulaboratoorium tagab riiklikus loomatauditõrje programmis ettenähtud laboratoorsete uurimiste teostamise Veterinaar ja Toiduameti esitatud mahtudes ja tähtaegadel 3 Loomataudi kahtluse või puhkemise korral kindlustab Veterinaar ja Toidulaboratoorium Veterinaar ja Toiduameti korralduse alusel laboratoorse uurimise ja saadab kohale erialaspetsialistid 31 Loomataudi haigusetekitaja isoleerimine ja kultiveerimine teaduslikul eesmärgil 1 Teatud loomataudi põhjustavat haigusetekitajat võib teaduslikul eesmärgil isoleerida või kultiveerida teadus ja arendustegevuse korralduse seaduse kohane teadus või arendusasutus kes kasutab selleks haigusetekitaja bioohutuse kategooria nõuetele vastavat laboratooriumi ja kellel on asjakohane luba 2 Loomataudi põhjustava haigusetekitaja isoleerimise ja kultiveerimise loa edaspidi luba andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister Loa saamiseks esitab teadus ja arendusasutus valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse koos asjakohaste andmete ja dokumentidega 3 Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik luba täpsemad bioohutusnõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laboratooriumile ja loa taotlusel esitatavate andmete loetelu taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Valdkonna eest vastutav minister võib loa andmisest keelduda kui selgub et loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid või kui esitatud andmetest ja dokumentidest selgub et uurimistöö tegemisel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid 5 Loa andmine või loa andmisest keeldumine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates 6 Kui teadus ja arendusasutuses ei täideta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid võib valdkonna eest vastutav minister puuduste kõrvaldamiseks määrata tähtaja või loa kehtivuse osaliselt või täielikult peatada Loa kehtivuse peatamisest teadasaamisest alates lõpetatakse laboratooriumis asjakohane tegevus Loa kehtivus taastatakse kui loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud 7 Valdkonna eest vastutav minister võib tunnistada loa andmise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui loa omanik 1 on esitanud sellekohase taotluse 2 on loa taotlemisel teadlikult esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente 3 ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ei suuda laboratooriumis valitsevate püsiolude tõttu täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid 4 ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Loa väljaandmisel valitsenud tingimuste muutumisest ja ümberkorralduste tegemisest teatab teadus ja arendusasutus viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate 9 Loa andmise loa andmisest keeldumise loa peatamise ning loa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse isikule kätte posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 32 Kehtetu RT I 2001 3 4 jõust 01 07 2001 4 peatükk LOOMATAUDI LEVIKU TÕKESTAMINE JA TAUDIPUNKTI LIKVIDEERIMINE 1 jagu Meetmed loomataudi ohu ja kahtluse korral RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 32 1 Loomataudi oht 1 Loomataudi ohuna käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist Euroopa Liidu liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht taudi levikuks Eesti territooriumile või kui naaberriigis kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon ulatuks Eesti territooriumile RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 2 Loomataudi ohu korral võib Veterinaar ja Toiduamet võtta kasutusele loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendatavaid meetmeid vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 3 Loomataudi ohu korral teavitab Veterinaar ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendite kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje abinõusid RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 33 Loomataudi kahtlus Sõltuvalt haigusetekitaja iseloomust loetakse loomataudi kahtlus tekkinuks ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste lahanguleiu või laboratoorse uurimise tulemuste alusel samuti otsese või kaudse kontakti tõttu nakatunud karja või loomaga Loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ja otsustab korrakaitseorgan RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 34 Loomataudi tekitajate esinemise kahtlus loomsete saaduste puhul Loomataudi tekitajate esinemise kahtlus loomsete saaduste puhul loetakse tekkinuks korrakaitseorgani otsusel kui temale teada olevatel andmetel võivad need sisaldada haigusetekitajaid või olla nendega saastunud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 35 Loomataudi kahtluse korral rakendatavad meetmed 1 Loomataudi kahtluse korral rakendatavad meetmed kehtestatakse selle loomataudi tõrje eeskirjas 2 Loomataudi kahtluse korral tuleb haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks vajalike proovide võtmiseks epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks viivitamatult kohale kutsuda piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või korrakaitseorgan RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Loomataudi kahtluse tekkimise korral korraldab loomade tapaeelset või tapajärgset kontrolli teinud korrakaitseorgan või volitatud veterinaararst tapamajja toodud taudikahtlaste loomade ning nendelt pärinevate loomsete saaduste ja kõrvalsaaduste isoleerimise peatab loomade loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ning võtab tarvitusele abinõud loomataudi leviku tõkestamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Veterinaararst informeerib loomapidajat ja loomsete saaduste käitlejat loomataudiga kaasnevatest ohtudest ning annab tegevusjuhised oletatava loomataudi leviku vältimiseks 5 Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestab pärast loomataudi kahtlusest teate saamist vajaduse korral diagnoosi täpsustamiseni karjale ettevõttele või piirkonnale kitsendused 6 Kitsenduste kehtestamisest teatab korrakaitseorgan loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Korrakaitseorgan informeerib loomapidajat ja loomsete saaduste käitlejat temale kuuluvate loomadega või loomsete saadustega ning loomapidamishoones ja rajatises või loomsete saaduste käitlemise ettevõttes teostatavatest toimingutest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 36 Loomataudi kahtluse lõpetamine 1 Otsuse loomataudi kahtluse korral kehtestatud kitsenduste kehtetuks tunnistamiseks teeb Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht laboratoorse uurimise tulemuste või käesoleva seaduse 37 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsuse alusel kui need välistavad loomataudi puhkemise 2 Loomataudi kahtluse lõpetamisest teatab Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht loomapidajale ja loomsete saaduste käitlejale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul pärast otsuse tegemist RT I 2002 96 566 jõust 01 01 2003 37 Loomataudi diagnoosimine 1 Loomataudi diagnoosib veterinaararst epidemioloogilise olukorra kliiniliste tunnuste lahanguleiu ja laboratoorse uurimise tulemuste põhjal 2 Vajadusel võidakse proovide võtmise eesmärgil teha loomade kontrolltapmisi Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks lubatud uimastamis ja tapmisvahendiga ning lubatud uimastamis ja tapmismeetodil Looma kontrolltapmisele määramise õigus on korrakaitseorganil Looma kontrolltapmisele määramise otsusest teatab korrakaitseorgan loomapidajale kirjalikult RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Loomataudi ametliku diagnoosi teatamiskohustuslike loomataudide puhul paneb korrakaitseorgan loomataudi kliiniliste tunnuste lahanguleiu epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel või Veterinaar ja Toiduameti määratud ekspertide komisjon kliiniliste tunnuste lahanguleiu ja epidemioloogiliste andmete alusel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 1 Loomataudi kliinilisel diagnoosimisel laboratoorsel analüüsimisel ning vajalike proovide võtmisel peavad korrakaitseorgan volitatud veterinaararstid ning loomataudi diagnoosiva laboratooriumi spetsialistid järgima Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ning nende puudumise korral Rahvusvahelise Episootiate Büroo Office International des Epizooties OIE väljatöötatud põhimõtteid meetodeid soovitusi ja juhendeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Eriti ohtliku loomataudi korral kinnitab loomataudi ametliku diagnoosi Veterinaar ja Toiduamet 5 Veterinaar ja Toiduametil ning Veterinaar ja Toidulaboratooriumil on õigus saata proove loomataudi diagnoosimiseks välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 osaliselt 01 05 2004 2 jagu Loomataudi kahtlusest ja selle puhkemisest teatamine 38 Teatamiskohustuslikud ja registreerimiskohustuslikud loomataudid 1 Teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest või diagnoosimisest peavad korrakaitseorganid volitatud veterinaararstid ja veterinaararstid samuti veterinaarlaboratooriumid ja teised isikud viivitamatult teavitama Veterinaar ja Toiduameti kohalikku asutust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Registreerimiskohustusliku loomataudi diagnoosimise juhud registreeritakse ja neist teavitatakse Veterinaar ja Toiduameti kohalikku asutust regulaarse aruandluse korras kui loomataudi tõrje eeskiri ei sätesta teisiti 3 Teatamiskohustuslikeks on kõik eriti ohtlikud loomataudid inimesele ohtlikud loomataudid ja loomataudid mida eesti loomapopulatsioonides pole kunagi või pikema aja vältel diagnoositud 4 Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister 39 Veterinaararstide kohustused loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamisel 1 Teatamiskohustusliku loomataudi kahtluse korral on veterinaararst kohustatud teavitama sellest kohe korrakaitseorganit või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile esitatava loomataudi teatise vormi ja sisunõuded ning esitamise korra kehtestab Veterinaar ja Toiduameti peadirektor 40 Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kohustused loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamisel 1 Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht on kohustatud viivitamatult informeerima teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest ja selle diagnoosimisest Veterinaar ja Toiduameti peadirektorit tema äraolekul tema asetäitjat ning naaberpiirkondade Veterinaar ja Toiduameti kohalike asutuste juhte Teatamiskohustusliku zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest on Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit 2 Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab aruande Veterinaar ja Toiduametile registreeritud loomataudide ning Terviseametile registreeritud zoonooside kohta tema järelevalvealasel territooriumil Aruande esitamise korra kehtestab Veterinaar ja Toiduameti peadirektor RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 41 Laboratooriumide ülesanded loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamisel 1 Veterinaarkorralduse seaduse 5 lõikes 5 loetletud laboratooriumid on kohustatud teatama teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest või laboratoorsest diagnoosimisest viivitamatult Veterinaar ja Toiduameti peadirektorile tema äraolekul tema asetäitjale ning selle Veterinaar ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kelle järelevalvealalt uurimismaterjal pärines Esitatava teatise vormi ja sisunõuded ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 2 Teatamiskohustus kehtib olenemata sellest kas materjal toodi uurimiseks riikliku loomatauditõrje programmi raames diagnostiliseks uurimiseks või ettevõtte enesekontrolliks 3 Registreerimiskohustusliku loomataudi laboratoorsest diagnoosimisest teatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laboratoorium Veterinaar ja Toiduametile regulaarse aruandluse korras kui selle loomataudi tõrje eeskiri ei näe ette teisiti sitatava teatise vormi ja sisunõuded ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Loomsete saaduste käitlemisega tegelevate ettevõtete toodangu ohutust ja kvaliteeti kontrollivad laboratooriumid on kohustatud teavitama teatamis või registreerimiskohustuslike loomataudide tekitajate isoleerimisest või nende esinemise kahtlusest toormes või toodangus Veterinaar ja Toiduametit vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 3 5 Teaduslaboratooriumid kus diagnoositakse teatamis või registreerimiskohustuslik loomataud uurimistöö käigus peavad teavitama sellest Veterinaar ja Toiduametit vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 3 RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 42 Veterinaar ja Toiduameti kohustused loomataudidest teavitamisel 1 Veterinaar ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti naaberriikide pädevatele asutustele rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikeks tunnistatud loomataudide puhkemisest loomatauditõrje alaste kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest Teatamine toimub Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 82 894 EMÜ loomahaiguste ühendusesisese teavitamise kohta EÜT L 378 31 12 1982 lk 58 62 ja selle alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni vastavate otsuste sätete ning Rahvusvahelise Episootiate Büroo nõuete kohaselt 2 Kehtetu RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 3 Veterinaar ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta iga aasta 31 maiks 4 Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülevaates esitatava teabe kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 37 286 jõust 01 07 2005 42 1 Terviseameti kohustused zoonoosidest teavitamisel RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 1 Terviseamet on kohustatud teatama zoonooside diagnoosimisest inimestel sellele Veterinaar ja Toiduameti kohalikule asutusele kelle järelevalvealasel territooriumil zoonoos diagnoositi RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 2 Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu ning Veterinaar ja Toiduameti kohalikule asutusele esitatava asjakohase teatise vormi nõuded ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud lause keskel sõna sotsiaalminister ja lause lõpus sõna põllumajandusministriga sõnadega valdkonna eest vastutav minister vastavas käändes 3 jagu Loomatauditõrje 43 Loomatauditõrje eeskirjad 1 Loomatauditõrje eeskirjas sätestatakse nõuded loomataudi ennetamise ja tõrje meetmete kohta sealhulgas taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemise kohta üldjuhul eriti ohtliku loomataudi ja muu loomataudi puhul mille ennetamise ja tõrje kohta on kehtestatud nõuded Euroopa Liidu asjakohase õigusaktiga RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 2 Loomatauditõrje eeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 999 2001 millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise kontrolli ja likvideerimise eeskirjad EÜT 147 31 05 2001 lk 1 40 kohaselt Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem võib Veterinaar ja Toiduamet veise rümba uurimisel tapamajas ja veiste spongiformse entsefalopaatia uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 999 2001 III lisa A peatüki I osa punktis 6 5 sätestatud erisust RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 43 1 Ennetav vaktsineerimine 1 Loomataudi ennetamise ühe meetmena võib kasutada loomade ennetavat vaktsineerimist edaspidi ennetav vaktsineerimine kui loomatauditõrje eeskirjas ei ole loomade ennetav vaktsineerimine keelatud 2 Loomapidaja on kohustatud ennetavalt vaktsineerima oma koera ja kassi marutaudi vastu 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kodulooma on loomapidaja kohustatud ennetavalt vaktsineerima kui see on ette nähtud loomatauditõrje eeskirjas 4 Loomapidaja kes peab ärilisel eesmärgil käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kodulooma kelle ennetav vaktsineerimine on kohustuslik koostab loomatauditõrje eeskirjas sätestatud nõuete kohase kirjaliku vaktsineerimise programmi ning esitab selle Veterinaar ja Toiduametile 5 Veterinaar ja Toiduamet kontrollib ennetava vaktsineerimise programmi nõuetekohasust ning teeb otsuse ennetava vaktsineerimise programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta 20 tööpäeva jooksul arvates ennetava vaktsineerimise programmi saamisest 6 Veterinaar ja Toiduamet teeb otsuse ennetava vaktsineerimise programmi heakskiitmata jätmise kohta kui ennetava vaktsineerimise programm ei vasta loomatauditõrje eeskirjas sätestatud nõuetele 7 Loomapidaja järgib kohustusliku ennetava vaktsineerimise korral loomatauditõrje eeskirjas sätestatud nõudeid Lisaks järgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loomapidaja Veterinaar ja Toiduameti heakskiidetud ennetava vaktsineerimise programmi RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 43 2 Erakorraline vaktsineerimine 1 Kui loomataud on ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub et loomataud võib levida ulatuslikult võib selle leviku tõkestamiseks erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist edaspidi erakorraline vaktsineerimine 2 Erakorralise vaktsineerimise tegemise otsustab ja korraldab Veterinaar ja Toiduamet järgides loomatauditõrje eeskirjas sätestatud erakorralise vaktsineerimise nõudeid RT I 2007 70 428 jõust 01 01 2008 43 3 Loomatauditõrje programm 1 Loomatauditõrje programm on loomataudi ennetamise ja tõrjemenetluste täpsustatud kava 2 Loomatauditõrje programmis kajastatakse vähemalt järgmised andmed 1 ülevaade loomataudi esinemisest ja levikust Eestis 2 tõrjeprogrammi kasutusele võtmise põhjused ja eesmärgid nagu loomataudi esinemise või selle puudumise kindlakstegemine loomataudi iseärasuste ja esinemise muutuste kindlakstegemine loomataudi leviku kontrolli alla võtmine loomataudi likvideerimine ja taudivaba staatuse saamine 3 tõrjeprogrammi rakendamise tähtaeg mis on arvestatud tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks 4 tõrjeprogrammi rakendamise lõppemise tähtpäevaks oodatavad tulemused ning mitmeaastase tõrjeprogrammi puhul järgmiste aastate lõpus oodatavad tulemused 5 tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafiliselt piiritletud piirkond edaspidi geograafiline piirkond tsoon ala või kari 6 tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed 7 tõrjeprogrammi rakendamise üle teostatava riikliku järelevalve põhimõtted 8 tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafilise piirkonna tsooni ala või karja taudialane staatus taudialase staatuse kindlaksmääramise nõuded ning selleks tehtavad uuringud 9 tegevusjuhend juhuks kui tõrjeprogrammi raames tehtava uuringu käigus avastatakse nakatunud loom või kari 10 taudivaba staatuse peatamise korral rakendatavate meetmete kirjeldus 3 Vajaduse korral sätestatakse täpsemad nõuded loomatauditõrje programmis esitatavate andmete kohta ning nõuded geograafilise piirkonna tsooni või ala või karja taudialase staatuse kindlaksmääramiseks asjakohases loomatauditõrje eeskirjas või Euroopa Liidu õigusaktis 4 Loomatauditõrje programmi eriti ohtliku loomataudi ja käesoleva seaduse 55 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus nimetatud loomataudi kohta ning sellise loomataudi kohta mille puhul on Veterinaar ja Toiduameti hinnangul vajalik määrata kindlaks taudialane staatus edaspidi riiklik tõrjeprogramm töötab Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul või vajaduse korral välja ja kehtestab ning korraldab selle rakendamist Veterinaar ja Toiduamet RT I 02 03 2011 1 jõust 04 03 2011 5 Loomatauditõrje programmi muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loomataudi kohta edaspidi muu tõrjeprogramm võib välja töötada loomapidaja põllumajandustootjate ühendus või muu isik Muu tõrjeprogramm peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 6 8 ja 9 sätestatud nõuetele olema kooskõlas asjakohase loomatauditõrje eeskirja Euroopa Liidu õigusakti ja Rahvusvahelise Episootiate Büroo väljatöötatud põhimõtete meetodite soovituste ja juhenditega 6 Muu tõrjeprogramm esitatakse heakskiitmiseks Veterinaar ja Toiduametile kes kontrollib selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele 7 Muu tõrjeprogrammi heakskiitmine või heakskiitmata jätmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul selle heakskiitmiseks esitamise päevast arvates 8 Riikliku tõrjeprogrammi rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Muu tõrjeprogrammi rakendamisega seotud kulud katab seda rakendav isik RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2011 44 Loomatauditõrje situatsioonplaan 1 Loomatauditõrje situatsioonplaan edaspidi situatsioonplaan on eriti ohtlike loomataudide puhkemisel rakendatav tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks Kui korrakaitseorgani hinnangul on loomataudi tõhusamaks likvideerimiseks ja loomataudi leviku tõkestamiseks vaja koostada situatsioonplaan või kui see nähakse ette käesoleva seaduse 43 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjas koostatakse ja rakendatakse situatsioonplaani ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi likvideerimiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Situatsioonplaani koostab ning selle tegelikkusele vastavuse eest vastutab Veterinaar ja Toiduamet Situatsioonplaani kinnitab Veterinaar ja Toiduameti peadirektor Situatsioonplaani avalikustab Veterinaar ja Toiduamet oma veebilehel 3 Situatsioonplaanis peavad olema vähemalt järgmised osad RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 1 riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustamine 2 kohalike loomatauditõrje komisjonide nimekiri 3 üksikasjalik informatsioon loomatauditõrjes osalevate isikute sealhulgas nende kvalifikatsiooni ja kohustuste kohta 4 kohalike loomatauditõrje komisjonide võimalused kontakteerumiseks loomatauditõrjega seotud isikutega 5 loomatauditõrjemeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalik varustus materjalid ja desinfitseerimiseks kasutatavate desinfektsioonivahendite loetelu RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 6 üksikasjalikud juhised loomataudi puhkemise korral tegutsemiseks sealhulgas uimastamiseks hukkamiseks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning loomakorjuste kõrvaldamiseks RT I 18 12 2012 2 jõust 01 01 2013 7 kehtetu RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 8 loomatauditõrjel osalevad laboratooriumid ja nende võimalused meetmed laboratooriumide valmisoleku säilitamiseks ning laboratoorseteks uurimisteks võetavate proovide kiire transportimise võimalused 9 konkreetsete loomataudide tõrjeks vajaminevate vaktsiinide kogused ja nende hanke allikad 10 erinevate ametiasutuste loomataudi likvideerimisalase koostöö põhimõtted RT I 2004 19 135 jõust 01 04 2004 4 Vajaduse korral sätestatakse täpsemad nõuded situatsioonplaanis esitatavate andmete kohta asjakohases loomatauditõrje eeskirjas RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 5 Veterinaar ja Toiduamet korraldab õppusi situatsioonplaani rakendamise kohta loomatauditõrjeks vajalike praktiliste oskuste ning erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste vahelise koostöö säilitamiseks RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 45 Kehtetu RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 45 1 Kitsendused loomataudi kahtluse ja puhkemise korral 1 Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Veterinaar ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või Rahvusvahelise Episootiate Büroo põhimõtete meetodite soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi kitsendusi 1 piirang loomataudile vastuvõtlike loomade ja muude loomade veole ning neilt pärinevate loomsete saaduste veole ja käitlemisele 2 piirang sööda allapanu jäätmete seadmete ja muu nakkust edasikandva eseme või materjali veole ja käitlemisele inimeste ja veokite liikumisele ning muu asjakohane tegevuse piirang 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kitsendustele võib loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral loomataudi leviku tõkestamiseks määrata loom tapmisele või hukkamisele või seade ja muu nakkust edasikandev ese sööt pakkematerjal piim ja munad hävitamisele 3 Veterinaar ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kitsenduse kohaldamise võttes arvesse riskianalüüsi tulemusi ja määrates kindlaks kitsenduse kohaldamise ulatuse Looma tapmisele või hukkamisele määramise korral määratakse lubatud uimastamis ja tapmisvahend ning lubatud uimastamis ja tapmismeetod 4 Veterinaar ja Toiduamet otsustab kitsenduse lõpetamise riskianalüüsi tulemusi arvestades pärast viimast haigusjuhtumit või desinfektsiooni aga mitte enne asjakohases loomatauditõrje eeskirjas nimetatud tähtaja möödumist 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsus toimetatakse loomapidajale kätte postiga või allkirja vastu viivitamata kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval otsuse tegemisest arvates RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 45 2 Kitsenduste kohaldamise erisused 1 Veterinaar ja Toiduamet võib asjakohases loomatauditõrje eeskirjas sätestatud juhul ning riskianalüüsi tulemuste põhjal otsustada käesoleva seaduse 45 1 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud kitsenduse kohaldamise erisuse määrates kindlaks erisuse kohaldamise ulatuse RT I 2009 64 422 jõust 01 01 2010 2 Käesoleva seaduse 51 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani nõudmisel esitab isik temale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse või selle ametliku kinnitusega ärakirja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 45 3 Loomatauditõrje abinõud loomataudi kahtluse ja puhkemise korral 1 Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Veterinaar ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või Rahvusvahelise Episootiate Büroo põhimõtete meetodite soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi loomatauditõrje abinõusid 1 käesoleva seaduse s 7 1 nimetatud bioohutusmeetmete rakendamine 2 kitsendustega territooriumi tähistamine ja seal peetavate loomade üle arvestuse pidamine 3 loomade pidamise sealhulgas karjatamise ümberkorraldamine 4 loomade erimärgistamine 5 loomakasvatushoone või rajatise või loomade pidamiseks piiratud ala korrastamine 6 asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine 7 loomsete saaduste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning nakkust edasikandva seadme eseme või materjali käitlemine ja vedu nakkuse levikut tõkestaval viisil RT I 02 03 2011 1 jõust 04 03 2011 8 käesoleva seaduse s 45 2 nimetatud kitsenduse erisuse kohaldamise korral sellega hõlmatud isikute ja veovahendite loetelu koostamine ning muude kitsenduste kohaldamise või bioohutusmeetmete rakendamisega seotud või nende rakendamiseks vajalike abinõude kohaldamine 2 Veterinaar ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=31309&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    toetuse saajaks Määratud loomeliit edastab avalduse Kultuuriministeeriumile koos käesoleva seaduse 12 lõikes 2 nimetatud taotlusega RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 2 Toetuse saamiseks esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva eelarveaasta 1 veebruariks Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse koos loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekirjaga märkides nimekirjas eraldi ära käesoleva seaduse 4 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavad loovisikud RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 3 Loomeliit kasutab toetust 1 käesolevas seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele 2 loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks 3 käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmise korraldamisega seotud kulude katteks kuid mitte üle 15 protsendi riigieelarvest eraldatud toetuse summast RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 4 Toetuse eraldamisel sõlmivad loomeliit ja Kultuuriministeerium toetuse maksmise ja arvestuse pidamise korraldamiseks toetuslepingu Toetuslepingus märgitakse vähemalt 1 eraldatud toetuse rahastamise alused ja rahastamise ulatus 2 eraldatud toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja tähtaeg RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 4 1 Kui loomeliidu liikmete seas on loovisikuid kes kuuluvad mitmesse loomeliitu lisatakse toetuslepingule nimekiri mitmesse loomeliitu kuuluvate liikmete kohta märkides ära mitu protsenti loovisiku pealt arvestatud summast eraldatakse konkreetsele loomeliidule RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 5 Loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks võib loomeliit toetust kasutada toetuse eraldamise aastale järgneval aastal kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele 6 Toetuse kasutamise kohta peab loomeliit eraldi arvestust Eraldatud toetuse kasutamise aruanne esitatakse toetuslepingus sätestatud tähtajaks RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 7 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast käesoleva seaduse 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse täitmiseks RT I 2006 14 113 jõust 06 04 2006 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja lõikes 6 nimetatud aruande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 13 Toetuse eraldamisest keeldumine 1 Valdkonna eest vastutav minister keeldub loomeliidule toetuse eraldamisest kui esineb vähemalt üks järgnevas nimetatud juhtudest 1 loomeliit ei ole kasutanud eelmist toetust sihipäraselt 2 loomeliidu suhtes on algatatud likvideerimis või pankrotimenetlus RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 1 1 Valdkonna eest vastutav minister võib keelduda loomeliidule toetuse eraldamisest kui esineb vähemalt üks järgnevas nimetatud juhtudest 1 loomeliit ei ole tähtajaks esitanud käesoleva seaduse 12 lõikes 6 nimetatud aruannet RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 2 loomeliit ei ole taotlemisele eelnenud aastal äriregistrile tähtajaks esitanud majandusaasta aruannet RT I 10 01 2014 2 jõust 01 01 2015 3 loomeliidul on toetuse eraldamise aasta 15 jaanuari seisuga maksuvõlg välja arvatud juhul kui maksuvõla tasumine on ajatatud ja tasumine on toimunud ajakava kohaselt RT I 10 01 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Summa mida loomeliit ei ole kasutanud sihipäraselt tuleb tagastada riigieelarvesse 3 Kui valdkonna eest vastutav minister on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud põhjusel keeldunud toetuse eraldamisest on loomeliidul õigus taotleda toetust pärast keeldumisest ühe aasta möödumist RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 14 Loomeliidu õigused 1 Loomeliidul on õigus nõuda oma liikmeks olevatelt loovisikutelt andmeid loodud teoste ja esituste kohta vastavalt põhikirjale või selle alusel sätestatud korrale RT I 2009 38 254 jõust 18 07 2009 2 Loomeliit võib autoriõiguse seaduse ja oma põhikirja kohaselt olla oma liikmete varaliste ja isiklike autoriõiguste või autoriõigustega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooniks 3 Loomeliidul on õigus loometoetuse määramiseks saada Kultuuriministeeriumilt andmeid vabakutseliste loovisikute kohta kes taotlevad või saavad teistest loomeliitudest loometoetust 15 Loomeliidu kohustused 1 Kehtetu RT I 10 01 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Kehtetu RT I 10 01 2014 2 jõust 01 01 2015 3 Kehtetu RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 4 Kehtetu RT I 10 01 2014 2 jõust 01 01 2015 5 Kui loomeliidu tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks vastavalt käesoleva seaduse 10 lõikele 1 või kui valdkonna eest vastutav minister keeldub loomeliidule toetuse eraldamisest käesoleva seaduse 13 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud põhjusel on loomeliit kohustatud viivitamatult esitama Kultuuriministeeriumile loometoetuse taotlejate ja saajate andmed koos loometoetuse määramise otsuste ärakirjadega ja andmetega selleks hetkeks väljamakstud toetuste kohta ning muud toetuse määramise aluseks olevate dokumentide ärakirjad RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 16 Loometoetuse taotlemise tingimused 1 Vabakutselisel loovisikul kes ei saa loometegevusest sissetulekut on õigus saada loomeliidu kaudu vabakutselise loovisiku loometoetust 2 Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul kes vastab järgmistele tunnustele 1 on vanuses 16 eluaastast kuni vanaduspensioni eani 2 kehtetu RT I 2009 38 254 jõust 18 07 2009 3 ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul 4 ei õpi õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 ei teeni kaitseväes või asendusteenistuses 6 ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 7 kehtetu RT I 2009 38 254 jõust 18 07 2009 8 ei saa vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel 9 ei saa töövõimetoetust rohkem kui pool käesoleva seaduse 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 3 Loometegevusest saadava sissetuleku hulka ei arvata loovisikule laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut mille suurus ei ületa poolt käesoleva seaduse 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus ja tulumaksuseaduse 19 lõikes 3 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu RT I 2009 38 254 jõust 18 07 2009 4 Kehtetu RT I 10 01 2014 2 jõust 20 01 2014 17 Loometoetuse määramise komisjon 1 Loomeliit võib moodustada loovisiku loometoetuse määramise komisjoni millesse kuulub vähemalt kolm loomeliidu liiget ja mille liikmed valitakse üldkoosolekul 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuulub riigi esindajana Kultuuriministeeriumi ametnik kelle nimetab valdkonna eest vastutav minister 3 Kui loomeliidul ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni täidab komisjoni ülesandeid loomeliidu juhatus kaasates riigi esindajana valdkonna eest vastutava ministri nimetatud ametniku 18 Loometoetuse maksmine 1 Loometoetuse saamiseks

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=64822&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    või sellele vastamine või soovitud teabe või selgituse andmine ei ole asutuse pädevuses teatab ta sellest isikule ning nimetab asutuse või organi kelle pädevusse küsimus kuulub 5 Vastamine 1 Vastamiskohustus on adressaadil 2 Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud mitmele ametnikule töötajale või kollegiaalorgani liikmele sama asutuse või organi piires võib sellele vastata ühiselt 3 Kui adressaat leiab et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras Isiku teavitamine ei ole vajalik kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale 4 Kui adressaat leiab et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses edastab ta märgukirja või selgitustaotluse käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile 5 Märgukirja või selgitustaotluse saanud asutus või organ võib edastada selle vastamiseks ka asutusele või organile mille üle ta teostab teenistuslikku järelevalvet kui selline edastamine ei ole vastuolus märgukirjas või selgitustaotluses väljendatuga Edastamine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras 6 Märgukirja või selgitustaotlust ei edastata vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel Sellisel juhul teavitab adressaat isikut kuidas kohtu poole pöörduda 7 Üheaegselt mitmel viisil samale adressaadile esitatud samasisulisele märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse üks kord 8 Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil faksi number posti või elektronposti aadress kirjalikult või kokkuleppel muul viisil Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal 9 Vastamisest võib loobuda kui 1 isikut ei ole võimalik kindlaks teha 2 puuduvad isiku sideandmed 3 isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta 4 isik on selgelt väljendanud seisukohta et ta ei soovi märgukirjale vastust 5 märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama RK s 23 02 2011 jõust 01 07 2011 RT I 18 03 2011 1 6 märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav 7 selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi 10 Käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 3 6 või 7 alusel vastamisest loobumisel edastatakse märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade Teates näidatakse ära milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik märgukirjale või

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=64703&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    akrediteeritud katse või kalibreerimislabori vastavushinnangut sisaldav katse või kalibreerimistulemus Vajaduse korral võib legaalmetroloogia asutus mõõtevahendi eelnevalt saata akrediteeritud katse või kalibreerimislaborisse lisakatsetustele või kalibreerimisele mille põhjendatud kulud kannab taotleja 5 Siseriiklik tüübikinnitustunnistus väljastatakse kehtivusega kuni kümme aastat või teise riigi legaalmetroloogia asutuse tüübikinnitustunnistuse kehtivusajani 6 Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivust võib pikendada kuni kümne aasta võrra 7 Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivust ei pikendata kui 1 seda tüüpi mõõtevahendi suhtes on kehtestatud nõuded EL i õigusaktiga 2 on kehtestatud Eesti õigusakt mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud metroloogilistest ja kasutusnõuetest 8 Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamise muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõiv 9 Kolmandatest riikidest imporditud või Eestis toodetud mõõtevahendi peab tootja olema märgistanud tüübikinnitustähisega mida on kirjeldatud Eesti siseriiklikus tüübikinnitustunnistuses EL i liikmesriigis siseriikliku tüübikinnitustunnistuse saanud ning tüübikinnitustähisega mõõtevahend ei vaja täiendavalt Eesti tüübikinnitustähist 10 Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljaandja tunnistab kehtetuks enda väljastatud tunnistuse kui 1 tüübikinnitusega mõõtevahend ei vasta kinnitatud tüübile või asjakohase õigusakti nõuetele 2 tüübikinnitusega mõõtevahendi kasutamisel ilmneb üldist laadi viga mis ei võimalda seda kasutada eesmärgi kohaselt 11 Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamine vormistatakse sellesisulise otsusena millest teavitatakse tüübikinnituse taotlejat ja asjaomase mõõteliigi alal tegutsevaid taatluslaboreid hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest 12 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise väljastamise muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 4 jaotis Taatlemine RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 10 Taatluskohustuse täitmine 1 Mõõtevahendi taatluskohustus loetakse täidetuks kui on teostatud vähemalt üks järgmistest protseduuridest 1 EÜ esmataatlus mille läbib EÜ üksikdirektiivi järgi toodetud uus või uuendatud mõõtevahend EÜ esmataatlust teeb pädev taatluslabor millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL i liikmesriike 2 mitteautomaatkaalu EÜ vastavusdeklaratsiooni esitamine EÜ esmataatlus või EÜ üksiktoote taatlus mille läbib uus või uuendatud mitteautomaatkaal EÜ esmataatlust ja EÜ üksiktoote taatlust teeb pädev asutus millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL i liikmesriike RT I 2007 12 64 jõust 16 02 2007 3 EÜ vastavushindamine mille läbib mõõtevahendite direktiiviga reguleeritud mõõtevahend 4 siseriiklik esmataatlus mille läbib siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetav mõõtevahend rikutud taatlusmärgisega või taatlusmärgiseta kasutusel olev mõõtevahend ja mõõtevahend pärast remonti või uuendamist ning mida teeb pädev taatluslabor 5 kordustaatlus mille läbib kasutusel olev mõõtevahend taatluskehtivusaja möödudes ja mida teeb pädev taatluslabor 2 Taatluskohustust peab täitma taatluskohustuse kandja kelleks on 1 mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise korral selle tootja tema volitatud esindaja levitaja või importija RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 2 mõõtevahendi kasutamise korral selle valdaja või kasutaja 3 Taatluskohustuse kandja peab tagama mõõtevahendi kasutamise nii nagu on ette nähtud õigusaktides tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses tootja koostatud kasutusjuhendis asjakohastes standardites või eeskirjades esitatud nõuetes 4 Kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või märgistega 11 Taatlemine RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 1 Mõõtevahendi taatlemisel hinnatakse kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 2 Esmataatlusele ei lubata kasutusele võetavat mõõtevahendit mille tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud See nõue ei kohaldu juba kasutusel olevatele kuid pärast remonti või uuendamist esmataatlusele esitatavatele mõõtevahenditele RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 2 1 Kordustaatlus on lubatud ka juhul kui mõõtevahendi kasutusele võtmise eelduseks olnud tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud RT I 2009 3 13 jõust 01 02 2009 2 2 Taatlusele ei lubata mõõtevahendit mille tüübikinnitustunnistus või tüübihindamistunnistus on kehtetuks tunnistatud RT I 2009 3 13 jõust 01 02 2009 3 Võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit ei loeta taadelduks RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 12 Erakorraline taatlus 1 Erakorraline taatlus on taatlus mis toimub enne taatluskehtivusaja lõppu kordustaatlusega samas mahus Erakorralise taatluse algatab ja seda korraldab 1 Tehnilise Järelevalve Amet järelevalve käigus ilmnenud asjaolude tõttu RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Tehnilise Järelevalve Amet talle laekunud põhjendatud taotluse alusel RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Tarbijakaitseamet kaubandustegevuse järelevalve käigus ilmnenud asjaolude tõttu 4 mõõtevahendi valdaja või kasutaja 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse võib Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisik lugeda põhjendamatuks kui mõõtevahend on ettenähtud kasutuskohast teisaldatud või ei ole järgitud selle paigaldamise või kasutamise nõudeid RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Erakorralise taatluse maksumus on 1 taatlemise eest võetav põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud tasu 2 põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulud mõõtevahendi eemaldamiseks selle kasutuskohast toimetamiseks taatluslaborisse ja tagasi paigaldamiseks ning vajaduse korral asendusmõõtevahendi kasutamiseks taatlemise ajal 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub 1 mõõtevahendi valdaja või kasutaja kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel ei vasta nõuetele 2 erakorralise taatluse algataja kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel vastab nõuetele 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub 1 mõõtevahendi valdaja või kasutaja kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel ei vasta nõuetele 2 erakorralise taatluse taotleja kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel vastab nõuetele RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 13 Taatlustulemuste vormistamine ja taatlusmärgiste valmistamine 1 Taatluse tulemuseks on hinnang selle kohta kas mõõtevahend vastab või ei vasta käesoleva seaduse 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele 2 Taatluse käigus saadavad mõõtetulemused ja vaatlusandmed tuleb kanda taatlusprotokolli mille vorm on esitatud standardses või valideeritud taatlusmetoodikas Taatlusprotokolli tuleb säilitada vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul Taatlusprotokolle nende koopiaid ja väljavõtteid neist väljastatakse ainult taatluslabori tegevuse üle riiklikku järelevalvet teostavale asutusele 3 Esmataatluse kordustaatluse või erakorralise taatluse tulemuse põhjal paigaldab taatleja taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või märgised 4 Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi elemente vahetada ning iga taatlusmärgise järgi on võimalik pingutuseta tuvastada taatluslabor ja taatlemise aeg 5 Mõõtevahendite komplekti või käesoleva seaduse 8 lõikes 2 nimetatud mõõtevahendi kohta peab taatleja väljastama neid identifitseeriva taatlustunnistuse Muudel juhtudel väljastatakse taatlustunnistus mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil Üksiku kaaluvihi kohta taatlustunnistust väljastama ei pea Taatlustunnistuse vorm esitatakse taatlusmetoodikas 6 Mõõtevahendilt mis ei vasta taatlusnõuetele kõrvaldab taatleja kõik sellele varem paigaldatud taatlusmärgised ning väljastab nõuetele mittevastavuse tõendi 7 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab taatlusmärgiste kirjelduse nende valmistamise kasutamise ja hoidmise korra ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu 8 Taatlusmärgiseid võib valmistada ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses 9 Ainuõiguse taatlusmärgiste valmistamiseks annab avaliku konkursi tulemuse alusel Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 14 Taatluslabor 1 Isik kes taotleb õigust tegutseda või tegutseb taatluslaborina siseriikliku taatlemise alal peab vastama järgmistele nõuetele RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 1 isiku tegevusalade hulka kuulub mõõtevahendite taatlemine 2 isik on taatlemiseks vajalikus mõõtevaldkonnas akrediteeritud kalibreerimislaborina taksomeetrite gaasi vee soojus ja elektriarvestite taatlemiseks võib ta olla akrediteeritud katselaborina 3 isik on taatlemisel vastavusotsuse tegemiseks akrediteeritud inspekteerimisasutusena 4 isikul on mõõtevahendi taatlemiseks piisav arv vajaliku hariduse väljaõppe ja kogemustega töötajaid edaspidi taatleja kes vastavad käesoleva seaduse s 16 esitatud nõuetele 5 isikul on mõõtevahendi taatlemiseks sobivad tööetalonid seadmed ja ruumid ning standardsed või valideeritud taatlusmetoodikad 6 isik ja iga tema taatleja peab oma majandus ja kutsetegevuses olema sõltumatu tema taadeldava mõõtevahendi tootjast tootja volitatud esindajast importijast levitajast või selle mõõtevahendi ettenähtud otstarbel kasutajast RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 7 isikul on kogu tegutsemisaja jooksul tema tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks kehtiv vastutuskindlustusleping vähemalt 6390 euro suuruse kindlustussumma ulatuses RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Taatluslabori vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 esitatud nõuetele kontrollib akrediteerimise käigus akrediteerimisasutus 3 Taatluslaborile tegevusloa andmisele selle kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele samuti taatluslaborina tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduses vastavushindamisasutuse kohta kehtivaid sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 1 taatluslaborile tegevusloa andmisel antakse talle kuni kolmekohaline tunnusnumber RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 1 1 taatluslaborile ei kohaldata toote nõuetele vastavuse seaduse dest 28 ja 34 tulenevat RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 2 taatluslabor tõendab mõõtevahendi nõuetele vastavust käesoleva seaduse s 13 sätestatud viisil 3 taatluslabor on kohustatud viie tööpäeva jooksul teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit igast mõõtevahendist mis ei vasta taatlusnõuetele samuti mittevastavuse põhjustest RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 taatluslabor on kohustatud viie tööpäeva jooksul teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit akrediteerimistunnistuse taatlemisega seonduvates lisades toimunud muudatustest RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 taatluslabor ei vastuta selle eest kui mõõtevahend on kaotanud taatluskehtivusaja jooksul vastavuse taatlusnõuetele selle paigaldamise või kasutamise nõuetele mittevastava ülesseadmise hoidmise kasutamise ja transportimise või valmistusvigade tõttu 4 Taatluslabor on kohustatud esitama Tehnilise Järelevalve Ametile iga aasta 1 veebruariks eelmise aasta taatlustegevuse kohta andmed mis sisaldavad mõõtevahendi liikide kaupa EÜ esmataatluse siseriikliku esmataatluse ja kordustaatluse tulemusi RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 15 EÜ esmataatlust tegev taatluslabor 1 Mõõtevahendi välja arvatud mitteautomaatkaalu EÜ esmataatlust võib teha käesoleva seaduse s 14 nimetatud taatluslabor kes järgib oma taatlustegevuses mõõtevahendi metroloogilise kontrolli ja taadeldava mõõtevahendi kohta kehtestatud EÜ üksikdirektiivi nõudeid 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavust hindab akrediteerimisasutus akrediteerimise käigus RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 3 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab EÜ esmataatluseks tegevusloa saanud taatluslaborist Euroopa Komisjoni ja EL i liikmesriike Sellise teavitamise puhul ei kohaldata toote nõuetele vastavuse seaduse st 34 tulenevaid nõudeid RT I 2010 31 158 jõust 01 10 2010 16 Taatleja 1 Taatleja peab 1 tundma metroloogia aluseid ja Eesti metroloogiaalaseid õigusakte Eesti akrediteerimisasutuse asjakohaste nõuete ulatuses 2 omama piisavaid kogemusi ja oskusi asjakohase taatlusmetoodika rakendamiseks 3 oskama teha vastavusotsust mõõtevahendi nõuetele vastavuse kohta ja nõuetekohaselt vormistada taatlustulemust 4 osalema perioodiliselt metroloogiaalastel täienduskoolitustel 2 Taatleja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele hindab vastava ala personali sertifitseerimiseks akrediteeritud asutus või viimase puudumisel akrediteerimisasutus taatluslabori akrediteerimise käigus 3 Taatleja nõuetele vastavust tõendab personali sertifitseerimiseks akrediteeritud asutuse väljaantud sertifikaat või taatluslabori kehtiv akrediteerimistunnistus mille lisas on märgitud taatleja nimi ja taatlusala RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 3 jagu Kinnispakid RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 17 Nõuded kinnispakkidele ja kinnispakkide käitlemine 1 Kinnispakis sisalduva toote nimikogus käesoleva seaduse tähenduses väljendatakse massi või mahuühikutes vahemikus 5 g kuni 10 kg kaasa arvatud või 5 ml kuni 10 l kaasa arvatud 2 Pakendaja või importija peab tagama et tema käideldavad kinnispakid vastaksid kinnispakkide täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest kinnispakkide eelmääratletud nimikogusele ja märgistamise suhtes kehtivatele nõuetele 3 Pakendaja peab käitlemisprotsessides pidevalt ja importija regulaarselt kontrollima kinnispakkide täitekogust kasutades selleks mõõtevahendeid mille taatluskohustus on täidetud 4 Pakendajal või importijal peab olema dokumentatsioon täitekoguste kontrollimiste kohta ning ta peab seda säilitama vähemalt kahe aasta jooksul arvates kontrollimisest 5 Kinnispakkide nõuetele vastavus on tõendatud kui pakendajal on kehtiv sertifikaat selle kohta et kinnispakkide nõuetele vastavuse kontrollimise ja täitekoguse tagamise süsteemi on sertifitseerinud asjakohast akrediteeringut omav sertifitseerimisasutus 6 Pakendaja võib kinnispakke mille vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud tähistada e märgisega 7 Kinnispakkide importija võib kinnispakkide partii sealhulgas väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud partii täitekoguste kontrollimisest loobuda juhul kui partii pakendaja tõendab dokumentaalselt et kinnispakkide täitekogus on asjakohaste õigusaktidega lubatud hälvete piirides Sellisel juhul võib kinnispakkide importija nende edasise käitlemise jooksul korraldada kinnispakkide kontrollimise vastavalt enda kehtestatud ja dokumenteeritud kvaliteedisüsteemile RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 18 Kinnispakkide täitekoguse ja märgistuse kontroll 1 Kinnispakkide täitekogust ja märgistust kontrollib korrakaitseorgan pakendaja või importija territooriumil RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Pakendaja või importija on kohustatud abistama korrakaitseorganit samuti andma vähemalt üks kord aastas tasuta näidiseid kinnispakkide täitekoguse kontrollimiseks pakendaja või importija territooriumil RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Kui kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus et kinnispakid ei vasta kehtestatud nõuetele või nende kontrollimine vajab eritingimusi või seadmeid mida pakendaja või importija käsutuses ei ole ostab korrakaitseorgan õiglase tasu eest vajaliku koguse kinnispakke kontrollmõõtmisteks pädevas laboris RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kontrollimise tulemusena tuvastatakse et kinnispakid ei vasta kehtestatud nõuetele peab nende pakendaja või importija tagastama korrakaitseorganilt saadud tasu ning hüvitama kontrollmõõtmiste dokumentaalselt tõendatud kulud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Korrakaitseorgan peab teavitama kinnispaki pakendajat või importijat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul arvates proovi võtmise hetkest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Teistes EL i liikmesriikides toodetud e märgisega tähistatud kinnispakid loetakse käesoleva seaduse nõuetele vastavaks kui korrakaitseorganile ei ole esitatud põhjendatud kaebust et need kinnispakid ei vasta nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Kui kinnispakkide täitekoguse tagamise süsteemi on sertifitseerinud akrediteeritud sertifitseerimisasutus võib korrakaitseorgan käsitada seda kinnispakkide käitlemise protsessi ja kinnispakkide nõuetele vastavuse piisava eeldusena RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab toodete kinnispakkide kohustuslikud eelmääratletud nimikogused kinnispakkide märgistamise nõuded sealhulgas e märgise kuju täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse kontrollimise korra RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 4 jagu Mõõtemahutitena kasutatavad pakendid RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 19 Nõuded mõõtemahutitele ja mõõtemahutite käitlemine 1 Mõõtemahutina kasutatav pakend edaspidi mõõtemahuti peab 1 olema valmistatud klaasist või muust materjalist mis on piisavalt jäik ja püsiv ning mille omadused tagavad klaasiga vähemalt samaväärsed metroloogilised karakteristikud 2 olema metroloogiliste karakteristikute kuju ja tootmiskorralduse ühtsusest tulenevalt vedelike pakendamisel kasutatav piisava täpsusega mõõtevahendina mis välistab vajaduse vedeliku kogust vahetult mõõta kui mõõtemahuti täidetakse konkreetse tasemeni selle kogumahust 3 olema kujundatud nii et seda on võimalik sulgeda 2 Mõõtemahuti tootja või importija peab tagama et mõõtemahutid vastaksid mõõtemahutite nimimahu lubatud hälvetele mõõtemahutite märgistamise ja kontrollimise nõuetele 3 Mõõtemahutile peab tootja olema märkinud nimimahu ja kinnispaki valmistamiseks vajaliku informatsiooni ning tootja identifitseerimistähise 4 Mõõtemahuti tootja esitab toodetavale mõõtemahutile kantava identifitseerimistähise joonise Tehnilise Järelevalve Ametile kes teavitab sellest tähisest Euroopa Komisjoni ja EL i liikmesriike RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Mõõtemahuti tootja võib mõõtemahuteid mille vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud märgistada eritähisega pööratud epsilon RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 20 Mõõtemahutite mahu ja märgistuse kontroll 1 Mõõtemahutite mahtu kontrollib korrakaitseorgan tootja või importija territooriumil RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Mõõtemahuti tootja ja importija on kohustatud abistama korrakaitseorganit samuti andma vähemalt üks kord aastas tasuta vajalikus koguses näidiseid kontrollmõõtmisteks tootja või importija territooriumil RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Mõõtemahuti tootja ja importija on kohustatud esitama korrakaitseorganile tema nõudmisel dokumendid mis tõendavad toodetud või imporditud mõõtemahutite vastavust õigusaktiga kehtestatud nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kui korrakaitseorgan otsustab et mõõtemahutite nõuetele vastavuse kontrollimiseks on vaja neid mõõta pädevas laboris ostab korrakaitseorgan õiglase tasu eest kontrollmõõtmisteks vajaliku koguse mõõtemahuteid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kontrollimise tulemusena tuvastatakse et mõõtemahutid ei vasta kehtestatud nõuetele peab nende tootja või importija tagastama korrakaitseorganilt saadud tasu ning hüvitama kontrollmõõtmiste dokumentaalselt tõendatud kulud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Korrakaitseorgan peab teavitama mõõtemahuti tootjat või importijat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul arvates proovi võtmise hetkest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Teistes EL i liikmesriikides toodetud ja asjakohase eritähisega pööratud epsilon märgistatud mõõtemahutid loetakse käesoleva seaduse nõuetele vastavaks kui korrakaitseorganile ei ole esitatud põhjendatud kaebust et need mõõtemahutid ei vasta nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab mõõtemahutite nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 5 jagu Mitteautomaatkaalud RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 21 Üldnõuded 1 Kaal on mõõtevahend keha massi ja muude massiga seotud suuruste koguste parameetrite ja tunnuste määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu Mitteautomaatkaal edaspidi kaal on kaal mille töö nõuab inimese osalemist 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab kaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded nõuded projekteerimisele konstruktsioonile märgistusele vastavushindamisele ja tõendamisele kui need kaalud on mõeldud massi mõõtmiseks 1 tehingute tegemisel 2 tollimaksude tariifide muude maksude soodustuste trahvide hüvitiste kahjutasude jms maksete arvutamisel 3 õigusnormide kohaldamisel ning ekspertiisi tegemisel kohtu ja vahekohtumenetluses 4 meditsiinis kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimisel diagnoosimisel ja ravimisel 5 retsepti järgi ravimite valmistamisel apteegis ning analüüside tegemisel meditsiini ja farmaatsialaboratooriumides 6 maksumuse määramisel kaupade otsemüügil ning kinnispakkide valmistamisel ja kontrollimisel Kaupade otsemüük edaspidi otsemüük käesoleva seaduse tähenduses on kaubandustegevus mille käigus on mõõtetulemus tasutava summa aluseks üks osapooltest tarbija või temaga võrdväärset kaitset vajav isik ja kõik tegevuse osapooled aktsepteerivad mõõtetulemust üheaegselt samas mõõtmiskohas 3 Ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud otstarveteks mõeldud kaalusid tohib võtta kasutusele valdkondades kus kehtib käesoleva seaduse 7 alusel metroloogilise kontrolli nõue RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 22 Kaalude turule laskmine ja kasutusele võtmine 1 Käesoleva seaduse 21 lõikes 2 loetletud otstarveteks mõeldud kaalu võib turule lasta ja kasutusele võtta kui 1 see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele 2 selle nõuetele vastavus on käesolevas peatükis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud 3 sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon 4 sellele on paigaldatud vastavusmärk 5 see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega 6 see on plommitud ja märgistatud vastavalt EÜ tüübikinnitustunnistuses esitatud joonistele 2 Kui kaalul on seadiseid ja lisaseadmeid mida ei kasutata käesoleva seaduse 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel ei kohaldata nende seadiste ja lisaseadmete suhtes 21 lõikes 2 nimetatud nõudeid RT I 2006 21 161 jõust 30 10 2006 23 Kaalude kasutamine 1 Käesoleva seaduse 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel võib kaalu kasutada kui 1 see on nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud 2 see vastab turule laskmise või kasutusele võtmise hetkel kehtinud nõuetele 3 see vastab käesoleva peatüki ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele 4 järgitakse kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid 5 on täidetud taatluskohustus 6 järgitakse teisi õigusaktidega sätestatud nõudeid 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 esitatud nõue loetakse täidetuks kui 1 on täidetud käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktide 3 6 ja sama paragrahvi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61265&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    informeerib ta sellest avalduse esitajat muudel juhtudel edastab avalduse koos oma seisukohaga kohalikule omavalitsusele 15 Käesoleva korra punkti 12 või 14 alusel kohalik omavalitsus 1 avab maa enampakkumisega erastamise toimiku 2 määrab erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse koostades selleks võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaanil kaardil piiride kulgemise ettepaneku Erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramisel lähtutakse planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning maareformi seaduse paragrahvi 22 1 lõikes 3 sätestatud erastamise ulatuse piirsuurustest 3 määrab oma otsusega erastatava maa sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23 oktoobri 2008 a määrusega nr 155 kinnitatud Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise korraga RT I 2008 46 260 jõust 01 11 2008 4 selgitab välja ja fikseerib oma otsuses erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused pöördudes kitsenduste väljaselgitamiseks vajadusel teiste asutuste poole Asutus kelle poole pöördutakse on kohustatud vastama 15 päeva jooksul kusjuures vastuse sisuks peab olema taotlus seaduses sätestatud kitsenduse seadmiseks erastatavale maale Käesolevas alapunktis sätestatust hilisemaid vastuseid arvesse ei võeta 5 kehtetu RT I 2000 17 110 jõust 09 03 2000 6 esitab käesolevas punktis nimetatud dokumendid koos oma arvamusega piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi kohta erastamise korraldajale Kui maa enampakkumisega erastamise algatajaks on kohalik omavalitsus teostatakse käesolevas punktis nimetatud toimingud enne käesoleva korra punktis 13 nimetatud avalduse esitamist erastamise korraldajale 15 1 Käesoleva korra punktis 15 sätestatud toimingud teostab kohalik omavalitsus ühe kuu jooksul erastamise korraldajalt käesoleva korra punktides 12 ja 14 nimetatud dokumentide saamise päevast arvates 16 Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik algatab maa enampakkumisega erastamise pöördudes selleks katastriüksuse moodustamiseks pädeva organi või isiku poole või keeldub enampakkumisega erastamise algatamisest kui selgub et maa ei kuulu enampakkumisega erastamisele Erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik korraldab katastriüksuse registreerimise riigi maakatastris 17 Pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris saadab erastamise korraldaja kohalikule omavalitsusele maa maksustamishinna määramiseks vajalikud dokumendid ja tellib kasvava metsa maksumuse määramise Maa maksustamishinna määramise akti ja metsa maksumuse määramise akti saamise järel määrab erastamise korraldaja oma otsusega maa enampakkumisel erastamise viisi piiratud või avalik enampakkumine ja vormi suuline või kirjalik enampakkumine ning tingimused Kui maa erastatakse piiratud enampakkumisel määrab erastamise korraldaja piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi Vastavalt piiratud enampakkumisel erastatava maa sihtotstarbele võib maa erastamiseks korraldatavale piiratud enampakkumisele kutsuda korraga kas ühe või mitu maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktides 1 4 ja Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud isikute ringi või enne 22 märtsi 1999 a algatatud piiratud enampakkumiste korral kas ühe või mitu maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktides 1 6 21 märtsi 1999 a redaktsioonis ja Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud isikute ringi Enampakkumise tingimuste määramisel peab erastamise korraldaja lähtuma järgmisest 1 maa enampakkumisega erastamisel on alghinnaks maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind arvestamata maksustamisega seotud soodustusi Metsamaa erastamisel lisatakse enampakkumisel erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus 2 maa enampakkumisega erastamisel on erastamise korraldajal õigus kehtestada osavõtutasu suuruseks kuni 64 eurot ja tagatisraha suuruseks kuni 10 protsenti enampakkumisega erastatava maa alghinnast Osavõtutasu ja tagatisraha tasutakse rahas maa enampakkumisega erastamise teates erastamise korraldaja poolt näidatud arvele Kui enampakkumises osalejal on õigus kogu ostuhind tasuda erastamisväärtpaberites reserveerib ta vastavalt Vabariigi Valitsuse 22 aprilli 1997 a määrusega nr 82 kinnitatud Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra punktile 32 tasumiseks kasutataval erastamisväärtpaberiarvel tagatisraha summaga võrdse summa RT I 2010 60 407 jõust 01 01 2011 3 enampakkumine korraldatakse iga katastriüksuse osas eraldi 4 erastaja poolt enne maa ostu müügilepingu sõlmimist tasumisele kuuluvateks erastamise kuludeks on erastatava katastriüksuse moodustamise piirisihtide rajamise ning piirimärkide paigaldamise kulud ja kasvava metsa maksumuse määramise kulud Kulude suurus määratakse eelmises lauses nimetatud tööde tegeliku maksumuse alusel Lisaks tasub enampakkumise võitja erastatava maa kinnistamisel riigilõivu ning juhul kui maa müügi asjaõigus ja hüpoteegi seadmise leping sõlmitakse notariaalses vormis siis ka notaritasu RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 18 Käesoleva korra punktis 17 nimetatud otsus peab sisaldama järgmist 1 erastatava maa asukoht katastritunnus suurus ja sihtotstarve 2 piiratud enampakkumise korral piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ring 3 enampakkumise läbiviimise viis piiratud või avalik enampakkumine ja vorm suuline või kirjalik enampakkumine 4 enampakkumise alghind erastatava maa hind millele on liidetud erastataval maal kasvava metsa maksumus 5 suulise enampakkumise korral enampakkumise toimumise aeg ja koht ning enampakkumisel osalemise avalduste esitamise kord ja tähtaeg kirjaliku enampakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg kellaajalise täpsusega ja kord 6 osavõtutasu ja tagatisraha suurus tasumise kord ja tähtajad 7 millal ja kus saab enampakkumise kohta täiendavat informatsiooni sealhulgas tutvuda erastatava katastriüksuse plaaniga jms 8 enampakkumise võitja poolt müügihinnale lisaks tasumisele kuuluvate käesoleva korra punkti 17 alapunkti 4 esimeses lauses nimetatud kulude suurus RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 19 Maa enampakkumisega erastamise kohta avaldatakse teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maakonnalehes Teated avaldatakse vähemalt üks kuu enne suulisel enampakkumisel osalemise avalduste esitamise tähtaega või kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtaega Teates peab sisalduma erastamise korraldaja nimi ning käesoleva korra punktis 18 sätestatu 20 15 päeva jooksul maa enampakkumisega erastamise teate ilmumise päevast arvates on kõigil isikutel õigus esitada erastamise korraldajale oma motiveeritud vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta 21 Erastamise korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast arvates 22 Enampakkumise ärajäämisel avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes kus avaldati teade pakkumiste toimumise kohta 23 Maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks esitab erastamise õigustatud subjekt kehtestatud tähtajaks erastamise korraldajale vastava avalduse Kirjaliku enampakkumise korral esitatakse avaldus koos pakkumisega 24 Avalduses näidatakse ära 1 füüsilisest isikust taotleja puhul ees ja perekonnanimi isikukood isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed ja elukoht juriidilisest isikust taotleja puhul nimi asukoht äriregistri registrikood erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi aadressid ja sidevahendite numbrid andmed aktsionäride või osanike ning nende osaluse suuruse kohta avalduse esitamise kuupäeva seisuga avaldusele lisatakse õiend Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris registreerimise kohta 2 maa enampakkumisega erastamisel osalemise õiguslik alus viitega maareformi seaduse paragrahvi 22 vastavale sättele või Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse vastavale sättele 3 taotletava maa asukoht linn tänav või maakond vald küla vms 4 millist osa müügihinnast soovitakse tasuda erastamisväärtpaberitega kas ja millises ulatuses taotletakse järelmaksu rakendamist 5 kas avaldaja soovib ostu müügilepingu notariaalset tõestamist või mitte 25 Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid 1 kehtetu RT III 2001 9 98 jõust 22 03 2001 2 maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 2 alusel kaitseala administratsiooni õiend selle kohta et tagastamata jäetud maa asub kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis või selle kohta et tagastatud maa asub osaliselt või tervikuna kaitseala sihtkaitsevööndis 3 maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 3 alusel kinnitatud koopia passi isikuandmeid sisaldavatest lehekülgedest ja kohaliku omavalitsuse õiend alalise elukoha kohta ja või dokumendid millest nähtub vähemalt kolme ülalpeetava alaealise lapse olemasolu 4 maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 4 alusel üürilepingu ärakiri ja tõend selle kohta et üürilepingu alusel kasutatav eluruum kuulub tagastamisele või on tagastatud 5 maa taotlemisel maareformi seaduse 21 märtsil 1999 a kehtinud redaktsiooni paragrahvi 22 lõike 4 punkti 5 alusel õiend füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise kohta Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris 6 maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 6 21 märtsi 1999 a redaktsioonis alusel dokument eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmise kohta juriidilise isiku volitatud esindaja kirjalik kinnitus et juriidilise isiku põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine ning dokument mis tõendab et juriidilise isiku omandis on vastava kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuv põllumajandusliku sihtotstarbega ehitis 6 1 maa taotlemisel Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõike 5 alusel kinnitatud koopia õigustatud subjektiks tunnistamise otsusest või maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingust või maa tagastamise nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistusest ja kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta et õigusvastaselt võõrandatud maa asub kas osaliselt või tervikuna Ida Petserimaal või Narva jõe tagusel Virumaal 7 füüsilistel isikutel kinnitatud koopia passi isikuandmeid sisaldavatest lehekülgedest 8 koopia maksekorraldusest osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta Kui taotlejal on õigus tasuda kogu ostuhind erastamisväärtpaberites lisatakse avaldusele tagatisraha tasumist tõendava maksekorralduse koopia asemel käesoleva korra punktis 17 nimetatud reserveerimistõend 9 isikud kes soovivad osaleda piiratud enampakkumisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktide 1 4 või 6 alusel lisavad allkirjastatud kinnituse selle kohta et nad ei ole varem piiratud enampakkumisel maad omandanud Isikud kes soovivad osaleda piiratud enampakkumisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 5 alusel ja isikud kes soovivad osaleda avalikul enampakkumisel lisavad allkirjastatud kinnituse selle kohta et sellel pakkumisel maad omandades ei ületa nad maareformi seaduse paragrahvi 22 1 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid 10 kui avalduse kirjalikul enampakkumisel ka pakkumise esitab esindaja siis lisatakse ka esindaja volitusi tõendav dokument RT III 2001 9 98 jõust 22 03 2001 IV ENAMPAKKUMISEGA ERASTAMISE LÄBIVIIMINE 26 Enampakkumise läbiviimiseks moodustab erastamise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni edaspidi komisjon ja määrab komisjoni esimehe Komisjoni kuulub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja 27 Enampakkumine on suuline või kirjalik Suuline enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktides 28 37 sätestatud korras ning kirjalik enampakkumine punktides 38 44 sätestatud korras Erastamise korraldajal ei ole enampakkumise läbiviimisel õigust kehtestada täiendavaid nõudeid käesolevas korras sätestatuga võrreldes Suuline enampakkumine 28 Erastamise korraldaja on kohustatud temale esitatud avalduse ning sellele lisatud dokumentide samuti muude erastamise korraldaja poolt kogutud dokumentide alusel kontrollima enampakkumisel osaleda soovivate isikute õigust enampakkumisel osaleda Erastamise korraldajal või tema volitatud isikul on õigus nõuda põllumajandusliku tootmisega tegelejana piiratud enampakkumisel osaleda soovivalt isikult täiendavalt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist Vastav nõue peab sisalduma korra punktis 19 nimetatud teates RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 29 Enne enampakkumise algust enampakkumisel osaleda soovijad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni Enampakkumisel osalemiseks registreeritakse üksnes isikud kes on tähtaegselt esitanud käesoleva korra punktis 23 nimetatud avalduse ning lisanud nõutavad dokumendid ja vastavad enampakkumisel osalemiseks esitatud tingimustele Kui enampakkumisel osaleb esindaja esitatakse komisjonile esindaja volitusi tõendav originaaldokument Enampakkumisest osavõtuks registreerunud isik loetakse enampakkumisest osavõtnuks RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 30 Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja komisjoni poolt määratud enampakkumise läbiviijat Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel taandusi otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse Enampakkumise läbiviija taandamise korral ja kõigi osalejate nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija kohuseid Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste protestide esitamise korda 31 Pakkumise sammu otsustab komisjon Minimaalne pakkumise samm sõltub erastatava maa alghinnast arvestus koos kasvava metsa maksumusega ning on järgmine Alghind Pakkumise samm kuni 640 eurot 30 eurot 640 01 kuni 6390 eurot 60 eurot üle 6390 euro 300 eurot RT I 2010 60 407 jõust 01 01 2011 Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja Maksimaalseks pakkumise sammuks on kahekümnekordne minimaalsamm 32 Enampakkumine algab pärast käesoleva korra punktides 28 31 nimetatud toiminguid alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel 33 Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende registreerimisnumbrid 34 Enampakkumise läbiviijal on õigus 1 teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel 2 nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel 3 peatada enampakkumine kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist 4 jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta 35 Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist Enampakkumise võitjaks loetakse kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja 36 Enampakkumise võitja annab enampakkumise protokollis allkirja selle kohta et enampakkumise tulemuste kinnitamise korral maksab ta tema poolt pakutud hinna ning tasub muud maa erastamisega seotud kulud ja sõlmib maa ostu müügilepingu hiljemalt kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates Kui enampakkumise võitja keeldub allkirja andmast kaotab ta ostu müügilepingu sõlmimise õiguse tema poolt makstud tagatisraha ei tagastata ning komisjon kuulutab oma otsusega enampakkumise nurjunuks RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 37 Komisjon tagab enampakkumise protokollimise Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu Protokollile lisatakse pakkumiste leht Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis kui pakkumisel osales ainult üks isik Kirjalik enampakkumine 38 Kirjalikul enampakkumisel esitatakse pakkumine kinnises ümbrikus märkega Pakkumine vahetult erastamise korraldajale või saadetakse see talle posti teel Ümbrikule peab olema kirjutatud millise katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele Erastamise korraldaja peab suletud ümbriku saamise registreerima 39 Käesoleva korra punktis 38 sätestatud nõuete kohaselt vormistatud ümbrikus sisalduv pakkumine koosneb 1 käesoleva korra nõuetele vastavast enampakkumisel osalemise avaldusest kus on kinnitus enampakkumise tingimustega nõustumise kohta ja lisadest 2 eraldi lehel allkirjastatuna hinnapakkumisest täiseurodes maa hind ja kasvava metsa maksumus summeerituna numbrite ja sõnadega RT I 2010 60 407 jõust 01 01 2011 40 Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 26 kohaselt moodustatud komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad 41 Pakkumised mis ei ole saabunud tähtajaks või mis ei vasta kehtestatud nõuetele või enampakkumise teates esitatud tingimustele enampakkumises ei osale Tähtajaks esitatud kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selles mitteosalemise põhjuste kohta 42 Kui enampakkumisele ei esitatud ühtki pakkumist või kui esitatud pakkumised ei vasta kehtestatud nõuetele loeb komisjon enampakkumise nurjunuks 43 Enampakkumise võitja on enampakkumisel osaleja kes tegi kõige kõrgema hinnapakkumise Kõrgeimast hinnapakkumisest vähem kui 6 euro võrra erinevad hinnapakkumised loetakse võrdseks kõrgeima hinnapakkumisega Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima hinnapakkumise palub komisjon neil teha kümne päeva jooksul enampakkumise teise ringi kirjaliku pakkumise Teise ringi alghinnaks on enampakkumise esimeses ringis tehtud kõrgeim hinnapakkumine Teises ringis kõrgeima pakkumise teinud osaleja kuulutatakse enampakkumise võitjaks Kui teises ringis teevad kaks või enam osavõtjat täpselt ühesuuruse pakkumise otsustab komisjon enampakkumise võitja liisuga RT I 2010 60 407 jõust 01 01 2011 Võrdsete kõrgeimate pakkumiste korral antakse kõrgeimad pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõrgeim pakkumine Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija 44 Pakkumised protokollitakse Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht Pakkumise tulemustest teatab erastamise korraldaja või tema volitatud isik viivitamata kirjalikult kõigile osavõtjatele V ENAMPAKKUMISE TULEMUSTE KINNITAMINE JA MAA OSTU MÜÜGILEPINGU SÕLMIMINE 45 Otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta teeb erastamise korraldaja mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui viisteist päeva pärast enampakkumise toimumist 46 Enampakkumise läbiviimise kohta võib erastamise korraldajale esitada kirjaliku protesti hiljemalt kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist Protesti võivad esitada komisjoni liikmed ja pakkumisel osalejad Protesti läbivaatamiseks esitab komisjon erastamise korraldajale kolme päeva jooksul oma arvamuse esitatud protesti kohta Erastamise korraldaja teeb viie päeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 47 Enampakkumise tulemusi ei kinnitata kui on rikutud enampakkumise korda või erastamise korraldaja võtab käesoleva korra punkti 46 alusel vastu otsuse protesti rahuldamise kohta Erastamise korraldaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist kirjalikult põhjendama Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel korraldatakse uus enampakkumine RT III 2003 5 48 jõust 17 02 2003 kolmas lause kehtetu osas milles see kohustab et enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmisel tuleb igal juhul korraldada uus enampakkumine 48 Komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või ilmunud osalejat osalejaid ei lubatud enampakkumisest osa võtta või ei esitatud ühtegi enampakkumise tingimustele vastavat pakkumist või enampakkumise võitja keeldub korra punktis 36 sätestatud allkirja andmisest RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 49 Osavõtutasu enampakkumisest osavõtnutele ei tagastata Osavõtutasu võib kasutada nii käesoleva kui ka teiste katastriüksuste erastamise ettevalmistamise ja enampakkumise läbiviimise kulude katteks Kohaliku omavalitsuse kulud maa erastamise ettevalmistamisel katab erastamise korraldaja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 50 Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise korral ostu müügilepingut ei sõlmita ning isikule kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise tagatisraha ei tagastata Tagastamisele mittekuuluvat tagatisraha kasutatakse käesoleva korra punktis 49 sätestatud otstarbel Kui tagatisraha reserveeritakse erastamisväärtpaberiarvel kantakse vastav reserveeritud summa erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22 aprilli 1997 a määrusega nr 82 kinnitatud Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra sätetega RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 51 Kui enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise tingis enampakkumise protseduurireeglite või õigusaktide sätete rikkumine enampakkumise komisjoni poolt tagastatakse osavõtutasu ning tagatisraha kõigile enampakkumisest osavõtnutele RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 52 Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha või erastamisväärtpaberiarvel reserveeritud summa arvesse müügihinna tasumisel Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab erastamise korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses või lõpetab vastava summa reserveerimise erastamisväärtpaberiarvel hiljemalt 20 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist Kui erastamise korraldaja ei tagasta tagatisraha või ei lõpeta summa reserveerimist tähtaegselt maksab ta osavõtjale viivist 0 5 protsenti päevas tagatisraha summast 52 1 Kui enampakkumise võitja mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates kaotab ta enampakkumisel olnud maa erastamise õiguse ning erastamise korraldajal on õigus korraldada uus enampakkumine Käesolevas punktis nimetatud juhul tagatisraha enampakkumise võitjale ei tagastata RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 53 Erastamise korraldaja sõlmib riigi nimel maa ostu müügilepingu Kui leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu 54 Maa ostu müügileping peab sisaldama vähemalt järgmist 1 isiku kellele maa erastatakse nimi elukoht asukoht isikukood registrikood 2 maa asukoht katastriüksuse nimi ja number 3 pindala 4 maa sihtotstarve 5 müügihind 6 müügihinna tasumise kord tähtajad järelmaksu tingimused jms 7 maareformi seaduse paragrahvi 23 lõike 5 1 punktides 1 5 sätestatud kohustuslikud tingimused 8 pangaasutuse nimi kus on avatud maa erastamise korraldaja erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid 9 muud erastamise tingimused ja sanktsioonid lepingu kohase täitmise tagamiseks RT I 2001 49 273 jõust 28 05 2001 55 Maa ostu müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks Müügihinna järelmaksuga tasumise korral peab ostu müügileping või selle lisa sisaldama maksegraafikut ning ostu müügileping ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa riigile pantimise kohta Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19812&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nimetatud isikul puudub piisav pädevus kõigi hindamisele kuuluvate maatüki oluliste osade ja päraldiste hindamiseks VV m 26 10 2005 Nr 274 jõust 11 11 2005 RT I 2005 57 456 II HINDAMISE METOODIKA 6 Turuväärtuse meetodi rakendamisel leitakse väärtus hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal Tehinguhindadena käsitletakse ainult neid ostu müügitehingute hindu mis peegeldavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni 7 Puhastulu meetodi rakendamisel leitakse väärtus hinnatava objektiga sarnastelt objektidelt saadava aastase puhastulu kapitaliseerimise teel Nii aastase puhastulu kui kapitalisatsioonimäära leidmisel lähtutakse hindamise hetke turusituatsiooni peegeldavatest andmetest 8 Kulumeetodi rakendamisel leitakse väärtus hinnatava objektiga sarnaste objektide ehitamiseks või rajamiseks vajalike kulude alusel Nende leidmisel lähtutakse hindamise hetke turusituatsioonile vastavatest andmetest Kulumi määramisel võetakse arvesse nii füüsiline kui moraalne kulum 9 Hindamise meetodite kombinatsioonidena käsitatakse nii residuaalset meetodit mille rakendamisel objekti osa väärtus leitakse objekti kui terviku ja ülejäänud osa või osade vahena kui ka erinevate meetodite põhjal leitud turusituatsioonile vastavat kaalutud keskmist väärtust III RIIGI OMANDIS OLEVA OBJEKTI HINDAMISE ERISUSED 10 Riigi omandis olevaid objekte võidakse hinnata seoses riigivara võõrandamise tasu eest rendile või kasutusvaldusse andmisega samuti koormamisel hoonestusõiguse või muu piiratud asjaõigusega 11 Hinnatavaks objektiks on kinnisasi kinnistusraamatusse kandmata katastriüksus või muul viisil üheselt määratud objekt 12 Hindamise eesmärgiks on hindamise objekti hariliku väärtuse leidmine 13 Maad ei hinnata kui maa korralisel hindamisel määratud väärtus ei erine oluliselt selle harilikust väärtusest 14 Hindamine toimub tellija kulul Tellijaks on riigivara valitseja tema poolt volitatud asutus või õigustatult huvitatud isik Tellija ja hindaja sõlmivad hindamistööde lepingu millega määratakse hindamise eesmärk tööde tegemise tähtajad maksumus tasumise kord ja muud tingimused IV SUNDVÕÕRANDAMISE EESMÄRGIL TEOSTATAVA HINDAMISE ERISUSED 15 Erakorraline hindamine sundvõõrandamise eesmärgil viiakse läbi sundvõõranditasu kindlaksmääramisel sundvõõrandatava kinnisasja ja piiratud asjaõiguste eest VV m 26 10 2005 Nr 274 jõust 11 11 2005 RT I 2005 57 456 16 Maavanemal sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus ja kommunikatsiooniministril ning sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla ja linnavalitsusel on õigus sundvõõrandamise poole või piiratud asjaõiguste omajate taotlusel või enda algatusel kaasata hindamisele erapooletuid eksperte moodustada komisjone ning korraldada sundvõõrandataval kinnisasjal vaatlusi Komisjoni moodustamisel peab selle üheks liikmeks olema vastavalt Maa hindamise seaduse 4 lõikele 1 tegevuslitsentsi omav maa hindaja VV m 26 10 2005 Nr 274 jõust 11 11 2005 RT I 2005 57 456 17 Hindamist alustades teeb maavanem majandus ja kommunikatsiooniminister või valla ja linnavalitsus sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgsele kohtutäiturile ülesandeks koos tegevuslitsentsi omava maa hindaja eksperdi või komisjoniga sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta Üleskirjutamise ja hindamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kaks kuud VV m 26 10 2005 Nr 274 jõust 11 11 2005 RT I 2005 57 456 18 Hindamisel võetakse arvesse nii kinnisasi kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtus 19 Kinnisasja hinnatakse kui tervikut Seda ka juhul kui hindamine toimub kinnisasja osade kaupa Osade kaupa hindamisel tuuakse eraldi välja see osa objekti väärtusest mida soovitakse sundvõõrandada VV m 26 10 2005 Nr 274 jõust 11 11 2005 RT I 2005 57 456

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19722&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    järgmise kümneni RK s 22 04 2010 jõust 01 01 2011 RT I 2010 22 108 5 Kehtetu RK s 07 03 2001 jõust 07 04 2001 RT I 2001 31 172 6 Kehtetu RK s 07 03 2001 jõust 07 04 2001 RT I 2001 31 172 6 1 Maa keskmine väärtus Käesoleva seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel arvutab Maa amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse RK s 27 01 2010 jõust 27 02 2010 RT I 2010 8 37 7 Maa korralise hindamisega seotud vaidluste lahendamine halduskorras 1 Maa korralise hindamise tulemuste vaidlustamisel halduskorras tuleb avalduse esitajal tasuda kautsjon Põhjendatud taotluse korral kautsjon tagastatakse 2 Maa korralise hindamisega seotud vaidluste halduskorras lahendamise korra ja kautsjoni suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus Kautsjoni suurus ei tohi ületada kahte protsenti vaidlusaluse maatüki maksustamishinnast RK s 07 03 2001 jõust 07 04 2001 RT I 2001 31 172 III peatükk ERAKORRALINE HINDAMINE 8 Erakorraline hindamine 1 Erakorraline hindamine on hindamise objekti maksumuse kindlaksmääramine tehingute teostamiseks sundvõõrandamiseks maakorralduse läbiviimiseks või muudel eesmärkidel maaomaniku või õigustatult huvitatud isikute tellimisel RK s 30 04 96 nr 169 jõust 07 06 96 RT I 1996 36 738 2 Erakorraline hindamine sundvõõrandamiseks ja riigi omandis oleva objekti erakorraline hindamine toimuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras RK s 30 04 96 nr 169 jõust 07 06 96 RT I 1996 36 738 3 lõige kehtetu RK s 30 04 96 nr 169 jõust 07 06 96 RT I 1996 36 738 4 Erakorraline hindamine toimub tellija kulul 5 Maakorralduse läbiviimisel kasutatakse alusena harilikku väärtust või suhtelist väärtust kusjuures viimasel juhul kasutatakse võrdluse elementidena maa kvaliteeti ja asukohta Muude maa väärtust oluliselt mõjutavate tegurite olemasolul võetakse need arvesse Maakorralduse läbiviimisel maareformi käigus kasutatakse alusena maa maksustamishinda RK s 30 04 96 nr 169 jõust 07 06 96 RT I 1996 36 738 IV peatükk ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD MAA HINDAMINE 9 Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamine 1 Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse maareformi seaduse RT 1991 34 426 RT I 2000 70 441 88 576 6 2 lõike alusel mittetagastatava maa kompenseerimiseks ja maareformi seaduse alusel riigile tasumisele kuuluva võla suuruse kindlaksmääramiseks maa tagastamise korral nõudeõigusest suuremas osas RK s 07 03 2001 jõust 07 04 2001 RT I 2001 31 172 2 Kehtetu RK s 07 03 2001 jõust 07 04 2001 RT I 2001 31 172 3 Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse lähtudes maa võõrandamisaegsest üldpindalast Õigusvastaselt võõrandatud kinnistu 1940 aasta üldpind määratakse kinnistusraamatu sissekannete maksualuste maade nimekirjade või ostu müügilepingute kohtuotsuste kinkelepingute pärandite vastuvõtudokumentide või muude maa suurust tõendavate dokumentide alusel Erinevate andmete korral võetakse aluseks kinnistusraamatu sissekanne selle puudumisel hilisem dokument 4 Hajaasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks on maa asukohajärgse valla üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi RK s 07 03 2001 jõust 07 04 2001 RT I 2001 31 172 5 Tiheasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks on maa asukohajärgse hinnatsooni maa maksustamishind elamumaa ruutmeetri kohta

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10611&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive