archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    405 jõust 16 12 2000 RT I 2000 96 618 VV m 19 06 2000 Nr 191 jõust 01 07 2000 RT I 2000 48 297 VV m 28 12 1999 Nr 418 jõust 01 01 2000 RT I 1999 100 887 VV m 10 11 1998 Nr 251 jõust 01 01 1999 RT I 1998 100 1623 Liiklusalaste õigusaktide kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrus 15 augustist 1995 a Nr 293

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15817&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    ülalpidamishüvitise või töövõimetushüvitise maksmise kui selleks esineb seadusest tulenev alus 32 Mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral 1 Kindlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile 2 Isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust 3 Isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral eeldatakse et mittevaralise kahju suurus on 1 kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 100 eurot 2 keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 350 eurot 3 keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 1500 eurot 4 raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot 5 väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot 6 eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot 4 Tervisekahjustuste ja kehavigastuste täpne liigitus sätestatakse käesoleva seaduse lisas 33 Kahju mis ei kuulu hüvitamisele Käesoleva seaduse alusel ei hüvitata 1 käesoleva seaduse s 25 sätestatud kindlustussummat ületavat kahju 2 kahju mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme paiskumisega vastu sõidukit või muud asja 3 raha väärtpaberite kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete välja arvatud isiklikud tarbeesemed kahjustamisest või hävimisest tulenevat kahju 4 keskkonnakvaliteedi halvenemisest tulenevat kahju välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks 5 saamata jäänud tulu välja arvatud surma põhjustamise tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu käesolevas seaduses sätestatud ulatuses 6 võlaõigusseaduse 132 lõikes 4 nimetatud kahju 7 iseendale tekitatud kahju välja arvatud käesoleva seaduse 44 lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud 8 sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud käesoleva seaduse s 26 nimetatud kahju 9 kahju mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju 10 edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju välja arvatud käesoleva seaduse s 28 sätestatud töövõimetushüvitis osalise või puuduva töövõime korral RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 11 kahjustatud asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahju välja arvatud käesoleva seaduse 26 lõikes 9 nimetatud juhul 12 kahju mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks näiteks kahju mis tuleneb sellest et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping 4 peatükk Kahju hüvitamine 1 jagu Üldised alused 34 Kahjustatud isiku nõudeõigus 1 Kui kahjustatud isikul on sama kindlustusjuhtumi korral õigus kahju hüvitamisele nii käesoleva seaduse kui ka vabatahtliku kindlustuslepingu alusel on tal õigus valida kummal alusel kahju hüvitamist nõuda välja arvatud juhul kui vabatahtlikus kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti 2 Käesolevas jaos sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada kahju hüvitamise nõue kahju põhjustaja kui solidaarvõlgniku vastu 35 Hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja ja fondi hüvitamiskohustus 1 Kahjustatud isikul on võimalik kahju hüvitamist nõuda 1 kindlustusandjalt kes on kindlustanud sõidukiga millega kindlustusjuhtum põhjustati kahju tekitamisest tuleneva vastutuse käesolevas peatükis edaspidi kahju põhjustaja kindlustusandja või 2 kindlustusandjalt kes on kindlustanud kahjustatud isiku sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse käesolevas peatükis edaspidi kahjustatud isiku kindlustusandja 2 Kahjustatud isiku kindlustusandja vastu on kahjustatud isikul õigus esitada kahju hüvitamise nõue 30 kalendripäeva jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates 3 Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti on kahjustatud isiku kindlustusandjal kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamisel suhetes kahjustatud isiku kindlustusvõtja ja kindlustatud isikuga samad õigused ja kohustused nagu on kahju põhjustaja kindlustusandjal 4 Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel hüvitab kahjustatud isikule tekitatud kahju fond Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti hüvitab fond kahju samas ulatuses ja korras kui kahju põhjustaja kindlustusandja 36 Kahju hüvitamise kohustuse kestus 1 Kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja peab kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama kui kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal 2 Kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju 3 Kindlustusandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kahju hüvitamise kohustust kui 1 tegemist on käesoleva seaduse 4 punktides 3 5 nimetatud sõidukiga 2 kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli sõiduk liiklusregistrist kustutatud sealhulgas ajutiselt kustutatud või sõiduki registrikanne oli peatatud 37 Kindlustusjuhtumist teatamine 1 Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat 2 Kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud loetakse et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude 38 Kahjustatud asja ettenäitamine ja täiendava kahju ärahoidmine 1 Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik on kohustatud säilitama sõiduki või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asja võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama 2 Kahjustatud asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda kui kindlustusandja on selle üle vaadanud ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist Kui kindlustusandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palunud kahjustatud asja kauem säilitada tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates 3 Kahjustatud asja suhtes võib teha muudatusi kui see on vajalik kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides 4 Võlaõigusseaduse s 488 sätestatud kahju ärahoidmise ja vähendamise ning kahju kindlakstegemise võimalikkuse tagamise kohustust kohaldatakse sõiduki omaniku sõiduki vastutava kasutaja kindlustusvõtja sõiduki juhi ja kahjustatud isiku suhtes 39 Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel 1 Kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul kuid kõige hiljem 30 kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates 2 Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks peab ta sellest kahjustatud isikut eelnevalt teavitama ja selgitama milles mõjuv põhjus seisneb ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja 3 Kindlustusandja peab kahju hüvitama või teavitama kahjustatud isikut kahju hüvitamisest keeldumisest viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute lõpetamist 4 Kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu kriminaal väärteo või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra Eeldatakse et menetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust 40 Nõude rahuldamata jätmisest teavitamine 1 Kindlustusandja teavitab kahjustatud isikut kahju hüvitamise täielikust või osalisest keeldumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 2 Kui kindlustusandja tugineb kahju hüvitamisel käesoleva seaduse 39 lõikes 4 nimetatud menetluse algatamisele peab ta kahjustatud isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja käesoleva seaduse 39 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul põhjendama miks on menetluses selgitatavatel asjaoludel kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt oluline tähtsus ja näitama ära kahju hüvitamise eeldatava tähtaja 41 Nõudeõigus kahjustatud isiku kindlustusandja vastu 1 Kahjustatud isiku kindlustusandjalt saab kahjustatud isik nõuda sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist 2 Kahjustatud isiku kindlustusandja ei hüvita kahju kui 1 kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekitatud kahjustatud isikule kehavigastus või tervisekahjustus või põhjustatud kahjustatud isiku surm 2 kahjustatud sõiduki või sõiduki millega kahju põhjustati põhiasukoht on välisriigis 3 Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda kui 1 kindlustushüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot 2 kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged muu hulgas juhul kui kahjustatud isik kindlustusvõtja kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles kes vastutab kahju põhjustamise eest 42 Kahjustatud isiku kindlustusandja teavitamiskohustus 1 Kui kahjustatud isiku kindlustusandja leiab et tal ei ole käesoleva seaduse 41 lõike 3 kohaselt kahju hüvitamise kohustust teavitab ta kahjustatud isikut sellest viivitamata kuid kõige hiljem 14 kalendripäeval kahju hüvitamise nõude esitamisest arvates Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei või kindlustusandja käesoleva seaduse 41 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamisest keeldumise alustele tugineda 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud juhul võib kahjustatud isik esitada kahju hüvitamise nõude kahju põhjustaja kindlustusandja vastu 43 Nõudeõigus fondi vastu Kahjustatud isik võib nõuda kahju hüvitamist käesolevas seaduses sätestatud ulatuses fondilt kui 1 kindlustusjuhtum toimus Eesti territooriumil kahjustatud isiku nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus 2 kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga mille kohta on Eestis tegutseva kindlustusandja ja fondi vahel vaidlus sõiduki tuvastamise kindlustuslepingu kehtivuse või kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse kehtivuse üle 2 jagu Kahju hüvitamise erijuhud 44 Kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulude hüvitamine 1 Kahju põhjustaja kindlustusandja hüvitab Eestis toimunud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud raviasutusele välja arvatud juhul kui kindlustuskaitse andnud kindlustusandja asukohariigi seaduse või kindlustuslepingu tingimuste kohaselt selliseid kulusid ei hüvitata 2 Kindlustusandja ei hüvita kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulusid kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või kui sõidukijuht oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal joobeseisundis või liiklusseaduse 69 lõikes 3 nimetatud seisundis 45 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole käesoleva seaduse 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust hüvitab kahju fond 2 Kui kindlustusjuhtum põhjustati käesoleva seaduse s 5 nimetatud kindlustamata sõidukiga hüvitab kahju fond 46 Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid arvestades fond 2 Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada 3 Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises välja arvatud juhul kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitati ühele või mitmele isikule käesoleva seaduse lisas sätestatud vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustati isiku surm 4 Sõiduki hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju hüvitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kohaldab fond hüvitise sellele osale 250 euro suurust omavastutust 5 Kui kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk kohaldab fond kahju hüvitamisel kahjustatud isikule kuni 150 euro suurust omavastutust ühe kindlustusjuhtumi kohta 47 Haagisega põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Kui sõiduki juht põhjustab kindlustusjuhtumi sõidukiga mis on kindlustusjuhtumi toimumise hetkel jäiga ühenduslüliga haakes teise sõiduki või haagisega loetakse et kahju põhjustas veduk Samuti loetakse kahju põhjustatuks vedukiga kui kindlustusjuhtumi põhjustas haakeseadme katkemine või muul viisil vedukist eraldumine 2 Kui kindlustusjuhtumi põhjustab ilma vedukita iseeneslikult liikuma hakanud vedukita pargitud peatatud või muul põhjusel seismajäetud haagis loetakse et kahju põhjustati haagisega 3 Kui veduk jääb tuvastamata hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud lepingu alusel 48 Välisriigis toimunud kindlustusjuhtum 1 Kui lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum lepinguriigi või rahvusvahelise rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ning kindlustusandja on teada on kahjustatud isikul kelle elu või asukoht on Eestis õigus esitada kahju hüvitamise nõue kindlustusandja vastu tema Eesti esindaja kaudu 2 Nõude saanud esindaja peab välja selgitama kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse ning tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta Otsus tuleb teha kohe kui selleks on olemas vajalik teave kuid kõige hiljem kolme kuu jooksul nõude kättesaamisest arvates 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi toimumise korral võib kahjustatud isik esitada kahju hüvitamise nõude fondile kui 1 kindlustusandjal ei ole Eestis esindajat 2 kolme kalendrikuu möödudes arvates nõude esitamisest kindlustusandjale või tema Eesti esindajale ei ole kahju hüvitatud ega selle täielikust või osalisest hüvitamisest keeldumist põhjendatud 4 Kahjustatud isikul puudub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude esitamise õigus kui ta on esitanud kahju põhjustaja kindlustusandja vastu kohtusse sama nõudega hagi 5 Fond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude saamisest viivitamata kahju põhjustajat ja tema kindlustusandjat või kindlustusandja Eestisse nimetatud esindajat samuti asutust mis vastutab kindlustusandjale tegevusloa väljastanud lepinguriigis käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel põhjustatud kahju hüvitamise eest Kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga mille põhiasukoht ei ole kindlustusjuhtumi toimumise riigis teavitab fond ka selle riigi pädevat asutust kus kindlustusjuhtum toimus 6 Kui kahju põhjustaja kindlustusandja või tema Eestisse nimetatud esindaja ei tee kahe kalendrikuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude esitamisest arvates kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta põhjendatud otsust on fondil kohustus teha kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude ja nõude täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud ning põhjendatud otsus kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta 7 Käesolevas paragrahvis sätestatud fondi kohustuste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009 103 EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta kodifitseeritud versiooni ELT L 263 07 10 2009 lk 11 31 artikli 24 lõike 3 punkti a alusel 2002 aasta 29 aprillil lepinguriikide fondi ülesandeid täitvate asutuste vahel sõlmitud lepingut 49 Välisriigis toimunud kindlustusjuhtum mille põhjustanud sõidukit või kahju põhjustaja kindlustusandjat ei ole võimalik tuvastada 1 Kui kindlustusjuhtum toimus teise lepinguriigi territooriumil ning kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukit või kahju põhjustaja kindlustusandjat ei ole tuvastatud kahe kalendrikuu jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates on kahjustatud isikul kelle elu või asukoht on Eestis õigus esitada kahju hüvitamise nõue fondi vastu 2 Fond on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude saamisest arvates kahe kalendrikuu jooksul kohustatud kahju hüvitama või põhjendama kahju hüvitamisest keeldumist 50 Välisriigis kindlustatud sõidukiga Eestis põhjustatud kindlustusjuhtum 1 Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga millest tuleneva vastutuse on kindlustanud välisriigi kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kahju kindlustusandja nimel tema esindaja Eestis edaspidi korrespondent 2 Kui välisriigi kindlustusandjal ei ole korrespondenti hüvitab kahju fond 3 Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtum põhjustati teises lepinguriigis põhiasukohta omava sõidukiga hüvitatakse kahju sõiduki põhiasukohariigi õiguses sätestatud kindlustussumma ulatuses kui see ületab käesoleva seadusega sätestatud kindlustussummat 4 Korrespondentide nimekirja ja nende kontaktandmed avaldab fond oma veebilehel 51 Eesti kindlustusandja piiriüleste nõuete lahendajad 1 Kindlustusandja määrab igasse lepinguriikipiiriüleste nõuete lahendaja kelle ülesanne on vastavas riigis elu või asukohta omavale kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju hüvitamine kui kahju on tekitatud lepinguriigis ja see riik ei ole kahjustatud isiku elu või asukohariik 2 Kindlustusandja teavitab fondi viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku määramisest Kindlustusandja teavitab fondi viivitamata piiriüleste nõuete lahendaja isiku või tema kontaktandmete muutumisest 3 jagu Tagasinõuded 52 Tagasinõude ulatus Kindlustusandjal või fondil on õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel Fondil on õigus välja nõuda ka kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikud kulutused välja arvatud käesoleva seaduse 57 punktides 2 5 sätestatud juhtudel Käesolevas jaos sätestatu ei piira kindlustusandja ja fondi õigust esitada tagasinõue käesolevas jaos nimetamata isiku vastu mõnel muul seadusest tuleneval alusel 53 Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu 1 Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht 1 põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult 2 põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt 3 juhtis sõidukit mille valdamine oli ebaseaduslik 4 juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või 5 sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi 2 Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu et ta 1 ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem 2 eiras tahtlikult liiklusseaduse 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet 3 juhtis sõidukit liiklusseaduse 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või 4 oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse 91 lõike 2 punktidele 5 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud 3 Eeldatakse et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu 4 Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest kuid mitte enam kui 640 eurot kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi 54 Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu kui kindlustusjuhtum põhjustati seetõttu et sõidukijuht rikkus seaduses sätestatud töö ja puhkeaja nõudeid Eeldatakse et kindlustusjuhtum põhjustati töö ja puhkeaja nõuete rikkumise tõttu kui sõidukijuht ületas kindlustusjuhtumile eelnenud nädala arvestuses iganädalast maksimaalset sõiduaega või maksimaalset igapäevast sõiduaega kindlustusjuhtumile eelnenud 24 tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 25 protsendi võrra 55 Tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust 56 Tagasinõue kindlustusvõtja vastu kindlustusmakse tasumisega hilinemise korral Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusmakse tasumise kohustust ja kindlustusandja vabaneb võlaõigusseaduse 457 või 458 alusel kahju hüvitamise kohustusest kindlustusvõtja ees on kindlustusandjal võlaõigusseaduse 521 lõike 2 alusel õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest kuid mitte enam kui 640 eurot 57 Fondi tagasinõuded Fondil on õigus esitada tagasinõue 1 kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata välja arvatud juhul kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga 2 kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse 53 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel 3 kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest kuid mitte enam kui 640 eurot kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga ja sõidukijuht ei esitanud sõidukit fondi nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi 4 kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi tööandja vastu kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse s 54 sätestatud alusel 5 kindlustusandja vastu kui fond hüvitas kahju kindlustusandja eest 6 teise lepinguriigi fondi ülesandeid täitva asutuse vastu kui kindlustusjuhtum põhjustati Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal millal sõidukit toimetati Eestist lepinguriiki tingimusel et sõidukile transiitmärgi väljastamisest või sõiduki omandajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva 7 vastavalt Kaitseväe Kaitsepolitseiameti Kaitseliidu või Politsei ja Piirivalveameti vastu kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga mille omanikuks või vastutavaks kasutajaks oli eelnimetatud asutus ja sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus ei olnud kindlustatud 58 Tagasinõue kahju põhjustaja kindlustusandja vastu 1 Kui kahju hüvitamise nõue esitatakse kahjustatud isiku kindlustusandja vastu teavitab viimane nõude esitamisest viivitamata kahju põhjustaja kindlustusandjat 2 Kahju põhjustaja kindlustusandja on kohustatud hüvitama kahjustatud isiku kindlustusandjale välja makstud kindlustushüvitise ning kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks tehtud mõistlikud kulutused 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus tuleb täita viivitamata kuid hiljemalt 30 kalendripäeval vastava nõude esitamisest arvates välja arvatud juhul kui kindlustusandjad on kokku leppinud teisiti 4 Kahjustatud isiku kindlustusandja esitab kahju põhjustaja kindlustusandjale koos kindlustushüvitise hüvitamise nõudega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kogu temal olemasoleva teabe kindlustusjuhtumi kohta välja arvatud juhul kui kindlustusandjad on kokku leppinud teisiti 59 Tagasinõude esitamise tingimused 1 Kui kindlustusandjal või fondil on käesoleva jao kohaselt tagasinõudeõigus mitme isiku vastu vastutavad need isikud kindlustusandja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=136569&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ristmikuni ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 Vähima kiiruse lõpp või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 Mõjupiirkond teatatud kauguseni 11 märk 452 Vähima kiiruse lõpp tähistab märgi 451 Vähim kiirus mõjupiirkonna lõppu taastades eelnenud kiirusre iimi 12 märgid 461 Ohtliku veosega sõidu suund kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil 2 Märkide 431 kuni 435 kohustuse lõpetavad teise tähendusega märgid 431 kuni 435 6 jagu Osutusmärgid 14 Üldsätted 1 Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest 2 Osutusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 5 15 Osutusmärgid ja nende tähendused Osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised 1 märk 511 Kiirtee tähistab kohta kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord 2 märk 512 Kiirtee lõpp näitab märgiga 511 Kiirtee tähistatud tee lõppu 3 märk 521 Ühesuunaline tee tähistab teed või sõiduteed mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas 4 märk 522 Ühesuunalise tee lõpp näitab märgiga 521 Ühesuunaline tee või märkidega 523 ja 524 Sõit ühesuunalisele teele tähistatud tee või sõidutee lõppu 5 märgid 523 ja 524 Sõit ühesuunalisele teele näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda 6 märk 525a Ühissõidukirada tähistab rada mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele rööbasteta ühissõidukitele Märk kehtib raja kohta mille kohale see on pandud Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a Ühissõidukiraja lõpp 7 märk 525b Ühissõiduki ja jalgrattarada tähistab rada mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele rööbasteta ühissõidukitele jalgratastele mopeedidele ja pisimopeedidele Märk kehtib raja kohta mille kohale see on pandud Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b Ühissõiduki ja jalgrattaraja lõpp 8 märk 526a Ühissõidukiraja lõpp näitab märgiga 525a Ühissõidukirada tähistatud ühissõidukiraja lõppu 9 märk 526b Ühissõiduki ja jalgrattaraja lõpp näitab märgiga 525b Ühissõiduki ja jalgrattarada tähistatud ühissõiduki ja jalgrattaraja lõppu 10 märk 527a Ühissõidukirajaga tee tähistab teed millel ühissõidukid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu 11 märk 527b Ühissõiduki ja jalgrattarajaga tee tähistab teed millel ühissõidukid jalgrattad mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu 12 märk 528a Ühissõidukirajaga tee lõpp näitab märgiga 527a Ühissõidukirajaga tee tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu 13 märk 528b Ühissõiduki ja jalgrattarajaga tee lõpp näitab märgiga 527b Ühissõiduki ja jalgrattarajaga tee tähistatud ühissõiduki ja jalgrattarajaga tee lõppu 14 märgid 529a ja 529c Sõit ühissõidukirajaga teele näitavad märgiga 527a Ühissõidukirajaga tee tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda 15 märgid 529b ja 529d Sõit ühissõiduki ja jalgrattarajaga teele näitavad märgiga 527b Ühissõiduki ja jalgrattarajaga tee tähistatud ühissõiduki ja jalgrattarajaga teele sõitmise kohta ja suunda 16 märgid 53 Sõidurajad ja suunad näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid mis keelavad teatud sõidukite liikluse määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a 553a kuni 554b Umbtee ning märgil 552b Umbtee ja jalgrattatee kasutatav umbtee punane tähis Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad teetöödel märgid 53 olla kollase taustaga mille nooled ja ääris on mustad Märk 531 osutab sõidusuundadele sõiduradadelt pärisuunas kahe ja kolme sõiduraja korral Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada olenemata kiirendusraja olemasolust Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt mille kohale see on pandud Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu 17 märk 541a Bussi või trollipeatus osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale 18 märk 541b Trammipeatus osutab trammide peatuskohale 19 märk 542 Taksopeatus osutab taksode peatuskohale 20 märgid 543 ja 544 Ülekäigurada osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale 21 märgid 545 ja 546 Käigutunnel ning märgid 547 ja 548 Käigusild osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele 22 märk 551 Tagasipöörde koht osutab kohale mis on ette nähtud tagasipöördeks kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud 23 märkidel 552a 553a kuni 554b Umbtee osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee 24 märgil 552b Umbtee ja jalgrattatee osutatud suunas on sõidukitele välja arvatud jalgratastele tasakaaluliikuritele mopeedidele ja pisimopeedidele läbisõiduvõimaluseta tee Jalgrataste tasakaaluliikurite mopeedide ja pisimopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee 25 märk 555 Ootekoht osutab kohale kus kitsal teel tuleb vastusõitja läbi lasta 26 märgil 556 Sobiv kiirus on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus km h heades ilmastiku ja teeoludes Soovitus ulatub lähima ristmikuni ristmiku puudumisel tahvliga 821 Mõjupiirkond teatatud kauguseni Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni 27 märk 557 Lõikuv jalgrattatee osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale 28 märk 558 Hädapeatuskoht tunnelis osutab hädapeatuskohale tunnelis 29 märgid 559a ja 559b Automaatkontroll osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele 30 märk 561 Muutsuunaliiklus osutab teelõigu algusele mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 Sõidurajad ja suunad abil 31 märk 562 Muutsuunaliikluse lõpp osutab märgiga 561 Muutsuunaliiklus tähistatud teelõigu lõpule 32 märk 563 Sõit muutsuunaliiklusega teele osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale 33 märk 571 Asula osutab kohale kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord 34 märk 572 Asula lõpp osutab kohale millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord 35 märk 573 Õueala osutab kohale kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord 36 märk 574 Õueala lõpp osutab kohale millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord 37 märk 575a Parkla osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale 38 märk 575b Parkla osutab Pargi ja reisi parklale mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele 39 märk 575c Teeninduskoha parkla osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures 40 märk 575d Puudega inimese sõiduki parkimiskoht osutab parkimiskohale mida tohib kasutada ainult sõidukiga millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart 41 märgid 576 Parkimiskord osutavad märgiga 387 Parkimisala tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b Parkla või märgiga 575c Teeninduskoha parkla tähistatud parklas mingi piirkonna parkimise korraldusele 42 märgid 577 Parkimiskestus osutavad märgiga 387 Parkimisala tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b Parkla või märgiga 575c Teeninduskoha parkla tähistatud parklas mingi piirkonna piiratud parkimise kestusele vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul Märkide 577 korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik 43 märk 578a Tasuline parkimine osutab et märgiga 387 Parkimisala tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b Parkla või märgiga 575c Teeninduskoha parkla tähistatud parklas on mingis piirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 Parkimisala tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpule märk 397 Parkimisala lõpp 44 märk 578b Tasulise parkimise lõpp osutab märgiga 578a Tasuline parkimine tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule 45 märk 579 Sõiduki sundteisaldus osutab et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist 46 märk 581 Tunnel osutab kohale kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord 47 märk 582 Tunneli lõpp osutab kohale millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord 48 märk 583 Tööstuspiirkond osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale 49 märk 584a Prügimägi osutab prügi mahapaneku kohale Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi sorteerimisjaam jäätmejaam 50 märk 584b Ohtlike ainete hoidla osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale 51 märk 585a Parvlaevasadam osutab parvlaevasadama asukohale 52 märk 585b Kaubasadam osutab kaubasadama asukohale 53 märk 585c Jahisadam osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale 54 märk 586a Lennujaam osutab lennujaama asukohale 55 märk 586b Bussijaam osutab bussijaama asukohale 56 märk 586c Raudteejaam osutab raudteejaama asukohale 57 märk 591 Stoppjoonemärk osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral 7 jagu Juhatusmärgid 16 Üldsätted 1 Juhatusmärgid annavad teavet sõiduvõimaluste ja suundade kohta ümbersõidu teekonna kohta ning hoiatavad sõidu iseärasustest 2 Juhatusmärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil 3 Juhatusmärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 6 17 Juhatusmärgid ja nende tähendused 1 Juhatusmärgid ja nende tähendused on järgmised 1 märk 611 Sõiduskeem näitab sõiduvõimalust kui ristmikul on mingi pööre keelatud või lubatud sõidusuundi keerukal ristmikul 2 märgid 62 Eelviidad näitavad sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde Märkidel 62 võib olla tee numbreid osutusmärke ja teisi liiklusmärke mis teatavad sõidukorra iseärasustest teeninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid Arv märgi allosas näitab kaugust ristmikuni Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk võib märk 62 näidata ka ümbersõiduteed 3 märkidel 63 Suunaviidad võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke mis teatavad sõidukorra iseärasustest teeninduskohamärkide sümboleid teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuundi ja kaugusi asulate või teiste sihtpunktide juurde Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust turismiobjektide turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste muinsuskaitse looduskaitse või muude objektide juurde Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat erateed mööda eravalduse juurde Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku asutuse juurde Märk 637 näitab jalgratturi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini 4 märgil 641 Kohanime tähis on haldusüksuse asustusüksuse jõe järve või muu koha nimi 5 märgil 642 Turismiobjekti tähis on turismiobjekti turistidele huvi pakkuva vaatamisväärsuse looduskaitse muinsuskaitse või muu objekti nimi 6 märgil 643 Eravalduse tähis on eravalduse nimi 7 märgil 644 Tee nimi on tee maantee tänava nimi Märgil võivad olla ka majade numbrid näiteks Ranna tee 10 20 8 märk 645 Kaugusviit näitab kaugust teekonnal olevate asulate või teiste sihtpunktideni 9 märk 646 Liikluskord näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäevaringset sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust 10 märk 651 Kilomeetritähis näitab kaugust tee alguseni 11 märgid 652 kuni 655 Tee number näitavad tee numbrit Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda Märgid 654 pannakse teele mis suundub märgil näidatud numbriga teele Märgid 655 näitavad ka tee suunda mis suundub märgil näidatud numbriga teele 12 märgid 661 Veoauto sõidu suund näitavad C kategooria sõiduki traktori liikurmasina või neist ühega veetava autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda Märgile kantud tonnide arvu korral on näidatud sellise sõiduki autorongi ja masinrongi mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab seda arvu soovitatav sõidusuund 13 märgid 662 Ohtliku aine veo tee näitavad ohtlikku veost vedava sõiduki autorongi ja masinrongi soovitatavat sõidusuunda 14 märgid 663 kuni 666 Avalik üritus näitavad sõidusuunda avaliku ürituse toimumiskohta Märkidel 666 võib olla osutusmärke ja teisi liiklusmärke mis teatavad sõidukorra iseärasustest teeninduskohamärkide sümboleid teisi ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme 15 märgid 667 Bussi sõidu suund näitavad D kategooria sõiduki kas haagisega või ilma soovitatavat sõidusuunda 16 märgid 671 kuni 673 Ümbersõidu skeem näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekonda ja suunda 17 märgid 674 kuni 677 Ümbersõit näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda 18 märk 678 Reguleerija näitab et liiklust korraldab liikluse reguleerija 19 märgid 679 Ümberkäik näitavad ajutiselt suletud teelõigust jalakäijate ümberkäigu suunda 20 märgid 681 kuni 683 Kurvisuund näitavad järsu või ohtliku kurvi suunda 21 märk 684 Hoiatustara hoiatab teetöödest või teel olevatest takistustest 22 märgid 685a ja 685b Hargnemiskoht näitavad teeharude suunda märkide asukohas Märk 685b näitab et hargnemiskohas vähemalt ühele teeharule sõitmiseks on sobiv sõidukiirus kuni 50 km h 23 märgid 686 Ohtlik koht või teeäär tähistavad tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee raja äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning eraldavad suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid Märkidega 686 võib olla näidatud hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu või ohtliku koha algus Vöödid langevad sõidutee või pärisuunavööndi sõiduraja poole 24 märk 687 Märgiposti tähis on lisatähistuseks kohtades kus esineb orienteerumisraskusi 25 märgid 688 Künnis tähistavad künnist ja selle laiust Vöödid langevad sõidutee poole Märgid võivad puududa teel kus lubatud sõidukiirus on 30 km h või alla selle 2 Märkide 652 kuni 655 Tee number taust kirje ja ääris on sõltuvalt näidatava tee tähtsusest järgmise värvusega 1 põhimaantee korral on taust punane kirje ja ääris valged 2 tugimaantee korral on taust kollane kirje ja ääris mustad 3 kõrvalmaantee korral on taust valge kirje ja ääris mustad 4 Euroopa teedevõrgu tee korral on taust roheline kirje ja ääris valged 8 jagu Teeninduskohamärgid 18 Üldsätted 1 Teeninduskohamärgid annavad liiklejale teavet tee ääres paiknevatest objektidest 2 Teeninduskohamärgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil 3 Teeninduskohamärkide graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 7 19 Teeninduskohamärgid ja nende tähendused 1 Teeninduskohamärgid ja nende tähendused on järgmised 1 märk 711 Esmaabi osutab haiglale kus on võimalik saada ööpäevaringselt erakorralist meditsiinilist abi 2 märk 712 Politsei osutab politsei ja piirivalveasutusele 3 märk 713 Info osutab liiklusteabekaartide ja infopunktide asukohale 4 märk 714 Telefon osutab kohale kus on võimalik kasutada telefoni 5 märk 715 Post osutab postiasutusele 6 märk 716a Internetipunkt osutab kohale kus on eelregistreerimiseta võimalik kasutada internetiteenuseid 7 märk 716b Wifi osutab kohale kus on traadita interneti leviala 8 märk 717 Raadiojaam osutab raadiojaama mis edastab perioodiliselt liiklusteavet ja teede sõidetavuse seisukorra alast teavet levialale Märgil olev arv tähendab liiklusteabe kandesagedust megahertsides 9 märk 718 Vaatamisväärsus osutab turismiobjektide turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste muinsuskaitse looduskaitse või muude objektide asukohale 10 märk 719 Toll osutab tolliasutusele 11 märk 721 Tankla osutab tanklale 12 märk 722 Autohooldus osutab teeäärsele mootorratta või autoremonditöökojale või remondivõimalust pakkuvale teenindusjaamale kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid 13 märk 723a Autopesula osutab autopesulale 14 märk 723b Pesemisvõimalus osutab kohale kus juhil ja sõitjatel on võimalus end pesta 15 märk 724 Parkimismaja osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud hoonele 16 märk 725 Restoran osutab restoranile 17 märk 726 Kohvik osutab kohvikule või kiirtoitlustuskohale 18 märk 727 Hotell või motell osutab hotellile või motellile 19 märk 728a Tualett osutab tualeti asukohale 20 märk 728b Käimla osutab kuivkäimla asukohale 21 märk 729a Liiklusregistribüroo osutab Maanteeameti liiklusregistribüroole 22 märk 729b Tehnoülevaatus osutab sõidukite tehnoülevaatuse teostamise kohale 23 märk 731 Puhkemaja osutab hostelile turismibaasile või puhkemajale 24 märk 732 Kämping osutab kämpingule või telkimisalale 25 märk 733 Majutuskoht osutab majutuskohale 26 märk 734 Sõidukelamulaager osutab auto või haagiselamu paigaldamise kohale mis on varustatud elektri vee ja kanalisatsiooniga 27 märk 741 Puhkekoht osutab puhkekohale 28 märk 742a Matkaraja algus osutab matkaraja alguskohale 29 märk 742b Jalgrattamatkaraja algus osutab jalgrattamatkaraja alguskohale 30 märk 742c Suusaraja algus osutab suusaraja alguskohale 31 märk 743 Ujumiskoht osutab ujumiskohale või väliujulale 32 märk 744 Vaatekoht osutab rahvusparkides maastikukaitsealadel turismipiirkondades ja mujal paiknevatele tähelepanuväärse vaatega vaatekohtadele 33 märk 745 Kalastamiskoht osutab kalastamiskohale 34 märk 751 Spordiväljak osutab ilmastikule avatud sportimise ja selle vaatamise kohtadele staadion jalgpalliväljak tenniseväljakud kardirada suusakeskus suusahüppemägi ja muu selline spordirajatis 35 märk 752 Spordihoone osutab sportimiseks ja selle vaatamiseks rajatud hoonetele spordihall siseujula sisestaadion ja muu selline spordirajatis 36 märk 753 Golfiväljak osutab golfiväljakule 37 märk 754 Ratsabaas osutab ratsabaasile 38 märk 761 Maaettevõtlus osutab maaettevõtluses teenust pakkuva ettevõtja asukohale 39 märk 771 Kaks teenust osutab kohale kus pakutakse kahte erinevat teenust 40 märk 772 Kolm teenust osutab kohale kus pakutakse kolme erinevat teenust 41 märk 773 Teenus ja liikluskorraldus osutab pakutavale teenusele ja piirkonna liikluskorraldusele 2 Märkidel 771 kuni 773 võib teeninduskohamärgi sümboli asemel olla mõni teine vähendatud mõõtmega märk 9 jagu Lisateatetahvlid 20 Üldsätted 1 Tahvel täpsustab või piirab märgi mõju mille alla see on pandud Tahvlid 822 kuni 825 Mõjupiirkond ja 834 Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund võivad paikneda märgi kõrval 2 Vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst 3 Tahvlite graafilised kujutised on esitatud määruse lisas 8 21 Tahvlid ja nende tähendused Tahvlid ja nende tähendused on järgmised 1 tahvel 811 Kaugus objektini näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni teatud keelu või piirangu alguseni pärisuunas asuva objekti või kohani 2 tahvlid 812 kuni 815 Kaugus objektini näitavad suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil 3 tahvel 813 või 815 Kaugus objektini kasutatuna koos märkidega 361 Peatumiskeeld 362 Parkimiskeeld 363 Parkimiskeeld paaritul kuupäeval ja 364 Parkimiskeeld paariskuupäeval näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres hoone ees või muul ulatuslikul alal 4 tahvel 816 Kaugus objektini näitab kaugust märgist 221 Anna teed kohustusliku peatumiskohani kui ristmiku ees on märk 222 Peatu ja anna teed 5 tahvel 821 Mõjupiirkond näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 Suurim kiirus 352 Möödasõidu keeld 353 Veoauto möödasõidu keeld 354 Vähim pikivahe ja 355 Helisignaali keeld ning kohustusmärgi 451 Vähim kiirus mõjupiirkonna ulatust või kindlaksmääratud parkimisviisiga kõnniteeäärse parkla ulatust või märgiga 556 Sobiv kiirus soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust 6 tahvlid 822 kuni 825 Mõjupiirkond näitavad või täpsustavad märkide 361 Peatumiskeeld 362 Parkimiskeeld 363 Parkimiskeeld paaritul kuupäeval ja 364 Parkimiskeeld paariskuupäeval mõjupiirkondi Tahvel 822 näitab ja täpsustab märkide 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga Tahvel 823 näitab ja täpsustab märkide 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 m märgi ees Tahvel 824 näitab märkide 36 mõjupiirkonna lõppu Tahvel 825 näitab et juht asub märkide 36 mõjupiirkonnas 7 tahvlid 831 kuni 833 Mõjusuund näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde Tahvlid 831 kuni 833 kasutatuna koos märkidega 361 Peatumiskeeld 362 Parkimiskeeld 363 Parkimiskeeld paaritul kuupäeval ja 364 Parkimiskeeld paariskuupäeval näitavad mõjupiirkonna

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125782&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    suurimad lubatud mõõtmed massid ja teljekoormused 1 Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust 2 Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse s 34 1 kehtestatud korras RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Sõiduki autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta sõiduki autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 81 Sõiduki kasutamisest tuleneva vastutuse kindlustamine 1 Sõiduki suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel 2 Kehtetu RT I 11 04 2014 1 jõust 01 10 2014 82 Võistlussõiduk RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 1 Võistlussõiduk on mootorsõiduk mis on ette nähtud ainult auto või motospordivõistlustel või treeningutel osalemiseks ning mis vastab spordiseaduse 4 punkti 3 mõistes rahvusvaheliselt või üle eestiliselt auto või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse kehtestatud nõuetele 2 Võistlussõiduk võib osaleda liikluses ainult seoses spordiseaduse 4 punkti 3 mõistes üle eestiliselt auto või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt kehtestatud nõuetele registreeritud auto või motospordivõistluste ja treeningutega vastavalt võistluse või treeningu juhendile ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga 3 Võistlussõidukit võib juhtida liikluses ainult spordiseaduse 4 punkti 3 mõistes üle eestiliselt auto või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt registreeritud auto või motospordivõistluste ja treeningute juhendis nimetatud isik RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 83 Vanasõiduk 1 Vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav ajaloolis kultuurilise väärtusega kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat 2 Sõiduki vanasõidukina määratlemiseks peab sõiduk olema vanasõidukina tunnustatud 3 Vanasõidukina tunnustamine on vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine 4 Vanasõidukina tunnustamist teostavad vähemalt viie vanasõidukiklubi määratud ja Maanteeameti tunnustatud kaks asjatundjat kes väljastavad vanasõidukina tunnustamise akti Vanasõidukina tunnustamine tunnustamise akti väljastamine ning selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki omaniku või vanasõidukina tunnustamise taotleja kulul 5 Vanasõiduki tunnustamise registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded vanasõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 84 Eritalituse sõiduk 1 Eritalituse sõiduk on 1 sõiduk ja maastikusõiduk millega täidetakse kiireloomulisi ameti või tööülesandeid või ülesannet mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust edaspidi alarmsõiduk 2 sõiduk millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid edaspidi hooldussõiduk 3 sõiduk ja maastikusõiduk mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel edaspidi jälitussõiduk 2 Alarmsõiduki juht kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2 peatükis sätestatud nõuetest välja arvatud des 69 ja 70 sätestatud nõuded RT I 12 03 2015 6 jõust 22 03 2015 3 Jälitussõiduki juht võib ametiülesannete täitmisel erisignaale kasutamata kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2 peatükis sätestatud nõuetest välja arvatud des 69 ja 70 sätestatud nõuded 4 Hooldussõiduki juht kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 14 lõikes 1 s 20 s 45 ja 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid ja teemärgiste nõuetest 5 Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse 6 Alarm ja jälitussõidukite loetelu nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 85 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukile esitatavad nõuded 1 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid mis ei ole kantud liiklusregistrisse peavad olema kehtestatud korras registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris läbinud käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuete kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid 2 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukitele nende nõuetele vastavuse kontrollimisele registreerimisele tüübikinnitusele ümberehitamisele ning omaniku ja vastutava kasutaja kohustustele kohaldatakse käesoleva seaduse des 72 73 76 79 ning 84 sätestatut kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti 3 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi 4 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse tunnistamisel ja järelevalve teostamisel ning ümberehituse hindamisel on pädevaks asutuseks Kaitsevägi 5 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Kaitsevägi 6 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris andmete muutmiseks peab sõiduki omanik tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Kaitseväele nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates 7 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded ja nõuded varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 8 Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse korra tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 86 Loomveokile esitatavad nõuded 1 Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur 2 Üle ühe meetri laiusel loomveokil peab taga olema nii aeglase sõiduki tunnusmärk kui ka kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit 3 Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral peab loomveokil mis on üle ühe meetri lai olema vasakul küljel ees valge ja taga punane tuli Nimetatud tulede asemel võib kasutada vasakul küljel ühte laternat millel on ees valge ja taga punane tuli 4 Loomveokil mis ei ole laiem kui üks meeter peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur pimeda ajal sõiduteel liikudes aga peab olema samasugune tähistus nagu on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 87 Jalgrattale tasakaaluliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded 1 Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema 1 töökorras pidur ja signaalkell 2 ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur 2 Tasakaaluliikuril peab olema 1 signaalkell 2 ees valge ja taga punane ning mõlema ratta mõlemal välisküljel kollane või valge helkur 3 iseeneslikku liikumist takistav seade 4 spidomeeter 3 Jalgrattal tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli 4 Kaherattalise jalgratta suurim lubatud laius on 0 8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga jalgratta suurim lubatud laius on 1 25 meetrit Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist 4 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele mittevastavaid sõidukeid võib liikluses kasutada tee omaniku nõusolekul ja tingimustel RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Pisimopeed ja tasakaaluliikur peavad vastama valmistaja tehnonõuetele 4 peatükk MOOTORSÕIDUKI JUHTIMINE 1 jagu Mootorsõiduki juhtimisega seotud toimingud 88 Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid 1 Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud dokumendid mida nõuab seadus Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 2 Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik 3 Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna vastutava kasutajana kasutajana või kui omanik vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis 4 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab juhil kaasas olema mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele Kirjalikku nõusolekut ei pea olema kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku nõusolekut asendab mootorsõiduki kasutusleping kui mootorsõiduki omanik ja kasutuseleandja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mootorsõidukite rentimine liisimine või üürimine Kasutusleping peab sisaldama käesoleva seaduse 89 lõikes 1 nimetatud andmeid 6 Veose veol peavad juhil lisaks käesolevas paragrahvis nimetatule olema kaasas veodokumendid ja eriveose veol ka juhile kooskõlas autoveoseadusega antud tunnistus sellekohase väljaõppe läbimise ja mootorsõiduki eriveole lubamise kohta 7 Käesoleva seaduse 95 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul kes on B kategooria autos piiratud juhtimisõigusega juhi kõrval või on piiratud juhtimisõigusega juhi poolt juhitava T kategooria mootorsõiduki vahetus läheduses peab olema kaasas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba 8 Isikul kes juhib mootorsõidukit kooskõlas käesoleva seaduse 109 lõigetega 1 ja 2 peab õppesõidu ajal olema kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus ja isikut tõendav dokument 9 Kui käesoleva seaduse 109 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetajal ja lõikes 2 nimetatud juhendajal puudub Eestis väljastatud juhiluba siis peab eelnimetatud isikul kaasas olema 99 lõike 1 kohane kehtiv välisriigi juhiluba Õigust õpetada või juhendada mootorsõidukijuhti tõendatakse liiklusregistri andmete alusel 10 Kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhi kaardi või muud dokumendid nõukogu määruse EMÜ nr 3821 85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta EÜT L 370 31 12 1985 lk 8 21 artiklis 15 sätestatud ulatuses ja tingimustel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 89 Kirjalik nõusolek mootorsõiduki ja selle haagise kasutamiseks 1 Mootorsõiduki ja selle haagise kasutamise kirjalikus nõusolekus peavad sisalduma järgmised andmed 1 kirjaliku nõusoleku koostamise koht ja kuupäev 2 mootorsõiduki või selle haagise omaniku nimi ja aadress 3 mootorsõiduki või selle haagise mark ja mudel ning valmistajatehase tähis 4 registreerimistunnistuse ja riikliku registreerimismärgi number 5 sõiduki kasutaja ees ja perekonnanimi elukoha aadress juhiloa number sünniaeg või isikukood 6 kirjaliku nõusoleku kehtivuse aeg 2 Omaniku allkiri kirjalikul nõusolekul peab olema ametlikult või notariaalselt kinnitatud 90 Mootorsõiduki juhtimise keeld 1 Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik 1 kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 2 kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või 3 kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse le 91 2 Mootorsõiduki omanik valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis 91 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine 1 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni 2 Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt kui 1 on alust arvata et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid 2 on alust arvata et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis 3 tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 4 tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus 5 mootorsõiduki rikke heitmete saasteainesisalduse mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud 6 tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega 7 on alust arvata et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele 8 sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid 9 kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral 3 Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse 1 otsuse tegemise aeg ja koht 2 otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress 3 otsuse teinud ametiisiku ametikoht ees ja perekonnanimi 4 sõidukijuhi ees ja perekonnanimi isikukood või sünniaeg 5 sõidukijuhi elukoht 6 sõiduki tüüp mark ja registreerimismärk 7 käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus Registreerimismärkide kinnipidamise korral tehakse sellekohane märge näidates ära registreerimismärkide tagastamise koht 8 otsuse koostaja allkiri 4 Otsus jõustub selle tegemisest 5 Juhtimiselt kõrvaldamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris millest üks antakse juhile Otsuse teisel eksemplaril kinnitab juht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva Kui juht keeldub allkirja andmast või on sellises joobe või haigusseisundis milles ta ei ole võimeline allkirja andma tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne 6 Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 92 Sõiduki kinnipidamine 1 Sõiduk mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale 2 Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis kui sõiduk on pargitud 1 nii et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust 2 nii et see kahjustab teed või haljasala 3 selleks keelatud kohas nii et see segab tee haljasala hoonete või rajatiste hooldustöid 4 puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita 5 kõnniteel ohutussaarel või eraldusribal välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades 6 õue ja teega külgneva ala sisses i kasutamist takistav s i sissesõidul 7 teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt 8 ühissõidukirajale 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatu ei kehti jalgratta suhtes 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valvega hoiukoha asukoha kehtestab kohalik omavalitsus 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel on sõiduki teisaldamise õigus politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 5 1 Eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõidukit võib teisaldada ainult siis kui sõiduki juures ei ole juhti või sõiduki omanikku valdajat või tema esindajat või sõidukis ei viibi sõitjat või kui asjaosalised ei ole võimelised või keelduvad valesti pargitud sõidukiga tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest 7 Sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt mis peab sisaldama järgmisi andmeid 1 valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüp mark riiklik registreerimismärk ja eritunnus sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu 2 teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikoht ees ja perekonnanimi ning allkiri 3 sõiduki valvega hoiukohta paigutanud isiku nimi aadress ja telefoninumber ning paigutamist teostanud isiku ees ja perekonnanimi 4 hoiukoha aadress kuhu sõiduk paigutati 5 akti koostamise kuupäev ja kellaaeg 6 hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikoht ees ja perekonnanimi sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu 7 sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkiri 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akt koostatakse kolmes eksemplaris millest üks eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule teine sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas sõiduki hoiukohta 9 Sõiduk tagastatakse omanikule või tema esindajale viivitamata pärast puksiirauto kohaletuleku mootorsõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist Teisaldamiseks loetakse ka mootorsõiduki paigaldamist puksiirautole 10 Sõiduki teisaldamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõiduki teisaldanud või seda hoidnud ettevõtja 11 Käesoleva seaduse 91 lõike 2 punktis 5 märgitud juhtudel võidakse sõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega 12 Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades Käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel määrade kehtestamisel tuleb arvestada et teisaldaja või sõiduki valvega hoiukohas hoidmise ja valvamise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politseile ja kirjalikult mootorsõiduki omanikule valdajale või nende esindajale RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 13 Sõiduki juht omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis 14 Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 2 jagu Mootorsõiduki juhtimisõigus 93 Mootorsõidukite kategooriad 1 Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse 2 Mootorsõidukite autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised 1 AM mopeed 2 A mootorratas 3 B auto mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat sama auto koos kerghaagisega sama auto koos haagisega mis ei ole kerghaagis kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi sama auto koos haagisega mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi kuid ei ületa 4250 kilogrammi tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 4 BE autorong mis koosneb B kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi 5 C auto mis ei kuulu D kategooriasse ega D1 alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat sama auto koos kerghaagisega 6 CE autorong mis koosneb C kategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi 7 D auto mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile rohkem kui kaheksat sõitjat sama auto koos kerghaagisega 8 DE autorong mis koosneb D kategooria autost ja selle haagisest mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi 9 T traktor liikurmasin ja masinrong 3 Mootorsõidukite ja autorongide alamkategooriad on järgmised 1 A1 mootorratas mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0 1 kilovatti kilogrammi kohta A1 alamkategooria mootorsõiduk on ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti 2 A2 mootorratas mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0 2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur RT I 31 12 2010 3 jõust 19 01 2013 3 B1 neljarattaline sõiduk mis ei ole mopeed ning mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi või kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kilogrammi ja mille mootori netovõimsus ei ületa 15 kilovatti Elektrisõidukitel ei arvestata tühimassi hulka akude massi RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 4 C1 auto mis ei kuulu D kategooriasse ega D1 alamkategooriasse ja mille lubatud täismass on üle 3500 kilogrammi kuid mitte üle 7500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat sama auto koos kerghaagisega RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 5 C1E autorong mis koosneb C1 alamkategooria autost ning selle haagisest või poolhaagisest mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kilogrammi autorong mis koosneb B kategooria autost ning selle haagisest või poolhaagisest mille lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kilogrammi 6 D1 auto mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 16 sõitjat ning mille pikkus ei ületa kaheksat meetrit sama auto koos kerghaagisega 7 D1E autorong mis koosneb D1 alamkategooria autost ja selle haagisest mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi 94 Juhtimisõigus 1 Mootorsõidukit võib juhtida isik kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud 2 AM kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus AM kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult kes on sündinud enne 1993 aasta 1 jaanuari AM kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16 17 aastased kuni 2013 aasta 1 jaanuarini 3 A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida nii A1 kui ka A2 alamkategooria mootorsõidukit 4 B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida nii B1 alamkategooria mootorsõidukit kui ka A kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit Kui A kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalise mootorsõiduki mootori võimsus ületab 15 kilovatti peab B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik olema vähemalt 21 aastane RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 5 C kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka C1 alamkategooria mootorsõidukit 6 D kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka D1 alamkategooria mootorsõidukit 7 CE DE kategooria C1E või D1E alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka BE kategooria autorongi CE kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka DE kategooria autorongi kui isikul on D kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 8 C1E alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka D1E alamkategooria autorongi kui isikul on D1 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 9 DE kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka C1E alamkategooria autorongi kui isikul on C1 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 10 T kategooria mootorsõidukit ja masinrongi mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi võib juhtida ka isik kellel on B C või D kategooria mootorsõiduki või C1 või D1 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 11 T kategooria mootorsõidukit ja masinrongi mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi võib juhtida ka isik kellel on BE kategooria autorongi C või D kategooria mootorsõiduki või C1 või D1 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või isik kellele on antud B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 12 T kategooria mootorsõidukit ja masinrongi võib juhtida ka isik kellel on CE või DE kategooria autorongi või C1E või D1E alamkategooria autorongi juhtimisõigus 95 Piiratud juhtimisõigus 1 Piiratud juhtimisõigus on noorema kui käesoleva seaduse 103 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras 2 Piiratud juhtimisõiguse võib B kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16 ja 17 aastasele isikule Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik kellel peab olema B kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis 3 Piiratud juhtimisõiguse võib T kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15 aastasele isikule kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi Piiratud juhtimisõigusega isik võib T kategooria mootorsõidukit juhtida tingimusel et ta ei vea veost teedel ja juhtimine toimub seadusliku esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all kellel peab olema T kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis 4 Autol mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud seaduslikul esindajal või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikul ei arvestata sellekohase juhiloa omamise aja hulka piiratud juhtimisõigusega juhiloa ja esmase juhiloa omamise aega 96 Juhtimisõigust tõendav dokument 1 Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba juhiluba käesoleva seaduse s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 2 Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud peatatud või karistuseks ära võetud juhindutakse liiklusregistri andmetest RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 3 Käies juhitava mootorsõiduki juhtimiseks ei ole juhiluba vaja Käies juhtimiseks ei loeta sellise mootorsõiduki juhtimist millel on juhi istekoht 4 Mootorsõidukijuhi nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart koos märkega teeliiklusesse lubamise kohta tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva seaduse 109 lõikes 1 nimetatud tingimustel ning koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal lõikes 2 nimetatud tingimustel 5 Eksamineeritava õigust juhtida mootorsõidukit eksamisõidul tõendatakse liiklusregistri andmete või sõidueksamikaardi alusel 6 Kehtetu RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 7 Esmase juhiloa ja juhiloa vormistamise ajal kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates võib isik kehtiva juhtimisõiguse olemasolul juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ainult Eestis Õigust juhtida mootorsõidukit tõendatakse liiklusregistri andmete alusel RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiloa rahvusvahelise juhiloa ajutise juhiloa piiratud juhtimisõigusega juhiloa esmase juhiloa lõigetes 4 6 nimetatud juhtimisõigust tõendavate dokumentide vormid ja tehnilise kirjelduse ning nendele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 9 Juhiloa väljastamise ja vahetamise eest tuleb tasuda riigilõivu 97 Juhiloa kehtivus 1 Käesolevast tekstist välja jäetud RT I 31 12 2010 3 jõust 01 07 2011 kehtis kuni 18 01 2013 2 Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat 3 Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18 aastaseks saamiseni 4 Piiratud juhtimisõigusega juhiluba T kategooria mootorsõiduki juhtimiseks mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 16 aastaseks saamiseni 5 Ajutine juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks kuud 6 Rahvusvaheline juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kolm aastat 7 AM A B T kategooria ja A1 A2 B1 alamkategooria mootorsõiduki ja BE kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat RT I 31 12 2010 3 jõust 19 01 2013 8 C D kategooria ja C1 D1 alamkategooria mootorsõiduki ning CE DE kategooria ja C1E D1E kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega viis aastat RT I 31 12 2010 3 jõust 19 01 2013 9 Kui isik omab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud mis tahes kategooriale C D kategooria ja C1 D1 alamkategooria mootorsõiduki või CE DE kategooria ja C1E D1E alamkategooria autorongi juhtimisõigust on Maanteeametil õigus väljastada juhiluba kümneks aastaks tingimusel et käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kategooria ja alamkategooria märgitakse juhiloale kehtivusajaga viis aastat RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 98 Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine vahetamine ja kehtetuks tunnistamine 1 Esmase juhiloa ja juhiloa väljastab vahetab ja tunnistab kehtetuks Maanteeamet 1 1 Esmane juhiluba ja juhiluba väljastatakse isikule või vahetatakse isikul kelle alaline elukoht on Eestis Käesoleva seaduse 99 lõikes 3 nimetatud juhiluba omavale isikule juhiloa väljastamisel ei rakendata Eesti alalise elukoha nõuet RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 2 Esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja kümne tööpäeva jooksul sellekohase eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates 3 Esmast juhiluba ja juhiluba ei väljastata isikule kellele ei ole antud juhtimisõigust või kelle juhtimisõigus on peatatud või käesoleva seaduse 125 kohaselt ära võetud või kelle juhtimisõiguse on ära võtnud Euroopa Liidu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi v 115382 veitsi Konföderatsiooni pädev asutus ning selle kohta jõustunud otsus on edastatud Maanteeametile Esmast juhiluba ei väljastata ka isikule kellele ei anta juhtimisõigust käesoleva seaduse 106 lõike 1 kohaselt RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 4 Kui esmase juhiloa taotleja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse alguse kuupäevast esmast juhiluba välja võtnud antakse uus esmane juhiluba välja vaid siis kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria ja sõidueksami 5 Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria ja sõidueksami 6 Esmane juhiluba ja juhiluba tunnistatakse kehtetuks 1 juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisel 2 juhiloa kaotuse hävimise või varguse korral 3 kui isik on esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud esmase juhiloa või juhiloa pettuse teel 4 kui isikule on väljastatud uus juhiluba 5 kui isikule on väljastatud hilisemalt välisriigi juhiluba 6 kui isik ei ole loovutanud juhiluba ning käesoleva seaduse 128 lõike 2 alusel on tekkinud alus tunnistada juhiluba kehtetuks või 7 kui isik ei ole seda välja võtnud 12 kuu jooksul arvates päevast mil tekkis esmase juhiloa või juhiloa väljastamise alus 99 Välisriigis v 4604762784745E 29 veitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba 2 Viini 1968 aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba 3 Genfi 1949 aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba 4 Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba 1 1 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Viini 1968 aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa ja Genfi 1949 aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trüki või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus mille juhtimisõigus isikul on 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968 aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ja Genfi 1949 aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtivad ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega kui juhiloale on kantud mootorsõiduki autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus mille juhtimisõigus isikul on 2 Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate isikute ja nende ülalpeetavate juhiluba tunnustatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud korras Välisriigi juhiloaga koos esitatakse ka dokument mis tõendab Eesti Vabariigi territooriumil viibimise õigust rahvusvahelise sõjalise koostöö tõttu 3 Kui välisriigi juhiluba kuulub Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale konsulaarametnikule erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse haldustöötajale abiteenistujale koduteenijale või tema perekonnaliikmele kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Eestis elamisluba või elamisõigust omav isik kehtib juhiluba Eestis ka juhul kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele tingimusel et välisriigi juhiloaga koos esitatakse Välisministeeriumi väljastatud kehtiv diplomaadi või teenistuskaart 3 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute välisriigis väljaantud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu või antakse juhtimisõigus Välisministeeriumi kirjaliku taotluse alusel käesoleva seaduse 100 lõikes 7 nimetatud korras 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 3 nimetatud juhiluba kehtib vaid tingimusel et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa väljastanud riigis peatatud ära võetud või kehtetuks tunnistatud 4 1 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti kui see on välja antud isikule kes loa saamise ajal elas rahvastikuregistri andmetel Eestis 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud riigis väljaantud juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani Kui juhiloa kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033 aasta 18 jaanuariks Alates 2033 aasta 19 jaanuarist tuleb lõike 1 punktis 1 nimetatud juhiluba mille kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat välja vahetada Eesti juhiloa vastu kohe pärast elamisõiguse saamist või Eestisse elama asumist Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud riigis välja antud juhiloa omaniku Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse tema suhtes juhtimisõiguse piiramist peatamist äravõtmist või tühistamist käsitlevaid liiklusseaduse sätteid ja vajaduse korral võib Maanteeamet juhiloa välja vahetada Eesti juhiloa vastu 6 Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria ja sõidueksami edukat sooritamist Maanteeametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset kinnitatud tõlget 6 1 Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria ja sõidueksami edukat sooritamist Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile Maanteeamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates võib Eesti juhiluba taotleda käesoleva seaduse s 98 sätestatud korra kohaselt 7 Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiloa vahetus toimub rahvusvahelises lepingus nimetatud tingimustel 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu juhul kui isiku juhtimisõigus ei ole juhiloa väljastanud riigis või Eestis peatatud ära võetud või kehtetuks tunnistatud Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria ja sõidueksami edukat sooritamist RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 3 jagu Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine 100 Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise üldnõuded 1 Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni Käesoleva seaduse 99 lõikes 3 nimetatud isikutele juhtimisõiguse andmisel ei rakendata alalise elukoha nõuet RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 2 Alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu või kui tööalased sidemed puuduvad seoses isiklike sidemetega millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 3 Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria ja sõidueksami Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada käesoleva seaduse 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat sõidueksami sooritamist 4 Liiklusteooria ja sõidueksamite läbiviimist korraldab ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Maanteeamet 5 Mootorsõidukijuhi teadmiste oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja korra sealhulgas õppekavad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 7 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 8 Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse ja teadmiste kontrolli ning esmaabikoolituse õppevahendite ja kava nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 9 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise eest tuleb tasuda riigilõivu 101 Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll 1 Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend 2 Juhtimisõiguse taotleja läbib mitte varem kui kuus kuud enne mootorsõidukijuhi koolituse algust ja mootorsõidukijuht läbib perioodiliselt tervisekontrolli mille käigus tehakse kindlaks tervisekontrolli läbija terviseseisund ja sobivus mootorsõidukit juhtida 3 Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli käesoleva seaduse 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või käesoleva seaduse 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 4 Tervisekontrolli läbivad iga viie aasta järel 1 üle 65 aastane A B ja BE kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht 2 T kategooria traktori ja liikurmasina juht B kategooria takso juht A ja B kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 5 Mootorsõidukijuhi terviseseisundist lähtuva tervisekontrolli tegija otsuse alusel läbib juht tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini 6 Muul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 5 sätestatud juhul läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli 1 kui tal on käesoleva seaduse 70 alusel tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund ja ta on 91 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 2 arsti korraldusel juhul kui arstliku läbivaatuse käigus selgub et juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud tervisenõuetele 7 Tervisekontrolli teostaja võib määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse lähtudes mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisundist Juhtimisõiguse eritingimus on terviseseisundist lähtuv mootorsõiduki juhtimise lubamine määratud erinõude või piiranguga 8 Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 9 30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab Maanteeamet mootorsõidukijuhi esitatud mobiiltelefoni numbril või e posti aadressil teate selle kohta et tema juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut tervisetõendit vastavalt käesoleva seaduse 102 lõikes 4 nimetatud korrale RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 9 1 Käesoleva seaduse 30 lõike 2 punktis 3 ja 33 lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 28 02 2015 1 jõust 01 05 2015 10 Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 11 Mootorsõidukijuht on kohustatud läbima täiendava tervisekontrolli kui tal on kehtiva tervisetõendi kohaselt mis on väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 4 2 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras diagnoositud absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 102 Tervisesekontrolli teostamine 1 A B BE C CE D ja DE kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki T kategooria traktori ja liikurmasina B kategooria takso ning A B ja C kategooria alarmsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja ning mootorsõidukijuhi õpetaja tervisekontrolli teeb perearst töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon edaspidi liiklusmeditsiini komisjon RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 2 Kehtetu RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 3 Liiklusmeditsiini komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm arsti silmaarst neuroloog ja sisearst Sisearsti võib komisjonis asendada perearst või töötervishoiuarst RT I 08 10 2014 2 jõust 18 10 2014 4

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=123130&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    osad 5 Käesoleva juhendi punktides 2 3 toodud raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ei rakendata raamatupidamise seaduse paragrahvi 21 lõiget 3 ja eelneva majandusaasta bilansis kajastatud näitajaid ei korrigeerita tagasiulatuvalt 6 Käesoleva juhendi punktides 2 3 toodud raamatupidamise aastaaruande lisades märgitakse et on lähtutud käesolevast juhendist ning avatakse juhendi rakendamisega seonduvad asjaolud ja põhjused Lisades selgitatakse millistel alustel vara ja kohustused on bilansis hinnatud B LIKVIDEERIMISBILANSI KOOSTAMINE 7 Likvideerimise alustamisel koostatakse likvideerimisbilanss 8 Likvideerimisbilansi koostamine toimub järgmise arvestusprotseduuri kohaselt 1 Likvideerimisbilansi koostamisel tehakse vara ja kohustuste inventuur 2 Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventuurikomisjonid kes vormistavad oma töö tulemused inventuuriaktides ja protokollides Inventuuri käigus teevad inventuurikomisjonid kindlaks ja fikseerivad inventuuriaktides a kassa ja pangakontode tegelikud summad mis on raamatupidamiskohustuslase valduses b nõuete ja antud laenude millel on seaduslik või lepinguline alus tegelikud summad ja tõenäoliselt laekuvad summad c muu vara olemasolu ja sellega seonduvad õigused ja kohustused d muu vara neto realiseerimismaksumus s o turuhind millest turustus ja müügikulud on maha arvatud Märkus Turuhind on rahasumma mille eest vara saaks vahetada sõltumatute ja kompetentsete osapoolte vahel vabal turul e kohustuste millel on seaduslik või lepinguline alus tegelikud summad Vara ja kohustuste tegelike jääkide ning raamatupidamise jääkide erinevuse põhjused selgitatakse igal üksikjuhul ning fikseeritakse inventuuriprotokollis Inventuuritulemused kirjendatakse raamatupidamisregistrites vastavatel vara ja kohustuste kontodel 3 Likvideerimisbilansis kajastatakse a kassa ja pangakontode summad mis on raamatupidamiskohustuslase valduses b nõuded ja laenud tõenäoliselt laekuvas summas c muu vara neto realiseerimismaksumuses Märkus 1 Kui vara neto realiseerimismaksumus erineb s t on kõrgem või madalam raamatupidamisregistrites kirjendatud maksumusest viiakse vara maksumus vastavusse eeldatava neto realiseerimismaksumusega Märkus 2 Likvideerimisbilansi koostamisel ei rakendata kapitaliosaluse meetodit vaid investeeringud sidus ja tütarettevõtetesse kajastatakse neto realiseerimismaksumuses Märkus 3 Likvideerimisbilansi koostamisel ei lähtuta sise eeskirjades fikseeritud materiaalse põhivara amortisatsiooninormidest vaid amortiseeritavat materiaalset põhivara kajastataks neto realiseerimismaksumuses d kohustused tegelikus maksumuses e omakapital mis on likvideerimisbilansis kajastatud vara ja kohustuste vahe 4 Likvideerimisbilansi koostamisel lähtutakse raamatupidamiskohustuslase tegevusalale kehtestatud bilansiskeemist niivõrd kuivõrd bilansiskeemis toodud kirjed on kohaldatavad raamatupidamiskohustuslasele kelle tegevuse jätkuvus on katkenud 9 Kui likvideerimisbilansist selgub et likvideeritava raamatupidamiskohustuslase varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks peavad likvideerijad esitama kohtule pankrotiavalduse C RAAMATUPIDAMISARVESTUS LIKVIDEERIMISE MENETLUSE KÄIGUS 10 Likvideerimise käigus toimuvaid majandustehinguid kirjendatakse eranditult bilansikontodel Neid tehinguid mis jätkuvalt tegutsevas majandusüksuse raamatupidamisarvestuses kirjendatakse tulude kulude kasumite ja kahjumite kontodel kirjendatakse likvideerimise menetluse käigus omakapitali juurdelisatud bilansikirjel Likvideerimise korrektiivkonto Märkus 1 Likvideerimise käigus ei arvestata amortisatsiooni vaid amortiseeritavat põhivara kajastatakse neto realiseerimismaksumuses Neto realiseerimismaksumuse muutust kajastatakse omakapitali korrektiivkontol Likvideerimise korrektiivkonto või tema liigendatud allkontodel Märkus 2 Likvideerimismenetluse kestel kirjendatakse vara riknemist vara turuhinna langust lootusetuid nõudeid jne Omakapitali korrektiivkontol Likvideerimise korrektiivkonto või tema liigendatud allkontodel D LIKVIDEERIMISE LÕPPBILANSI JA VARA JAOTUSPLAANI KOOSTAMINE 11 Pärast vara müümist nõuete laekumist võlglastelt ja kõigi kohustuste tasumist võlausaldajatele või kohustuste tasumiseks raha deponeerimist koostatakse likvideerimise lõppbilanss 12 Likvideerijad ei pea vara müüma kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pädev juhtimisorgan annab nõusoleku teatud varaobjektide jaotamiseks asjana 13 Asjana jaotatavad varaobjektid kajastatakse likvideerimise lõppbilansis nende turuhinnas Kui jaotatava varaobjekti turuhind erineb selle raamatupidamisregistrites kirjendatud maksumusest korrigeeritakse varaobjekti maksumust 14 Kui seaduses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15529&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tegevusalade loetelu täiendamise kohta Maareformi läbiviimisega seotud tööde kvaliteedi tagamiseks maamõõdualase ettevõtluse arendamiseks ja koordineerimiseks Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Täiendada Eesti NSV Valitsuse 8 mai 1990 a määrusega nr 90 kinnitatud Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjade lisa 1 Eesti NSV s litsentsimisele kuuluvate tegevusalade loetelu Eesti Vabariigi Valitsuse 25 oktoobri 1991 a määruse nr 213 sõnastuses RT 1991 37 465 punktidega 29 ja 30 järgmises sõnastuses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9210&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Toompea Litsentsimisele kuuluvate tegevusalade loetelu täiendamise kohta Importkütuse kaubandusliku vahendamise korrastamiseks Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Täiendada Eesti NSV Valitsuse 8 mai 1990 a määrusega nr 90 kinnitatud Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjade lisa 1 Eesti NSV s litsentsimisele kuuluvate tegevusalade loetelu Vabariigi Valitsuse 25 oktoobri 1991 a määruse nr 213 sõnastuses RT 1991 37 465 punktiga 34 järgmises sõnastuses 34 Importkütuse kaubanduslik vahendamine sissevedu taasväljavedu hulgi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9908&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kehtivatest kitsendustest teavitama viivitamatult kolmandaid isikuid kes kinnisasja valdaja korraldusel on õigustatud kinnisasjal viibima või seal kinnisasja valdaja tellitud töid tegema või teenust osutama RT I 2010 43 255 jõust 17 07 2010 25 Kaitsekorralduskava 1 Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 25 1 Elupaiga tegevuskava 1 Elupaiga tegevuskava koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus 2 Elupaiga tegevuskava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 3 Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 peatükk KAITSEALAD 26 Rahvuspark 1 Rahvuspark on kaitseala looduse maastike kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks kaitsmiseks taastamiseks uurimiseks ja tutvustamiseks 2 Eesti rahvuspargid on 1 Lahemaa Põhja Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 2 Karula Lõuna Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 3 Soomaa Vahe Eesti soo ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 4 Vilsandi Lääne Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks 5 Matsalu Lääne Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks 3 Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd 27 Looduskaitseala 1 Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks kaitsmiseks taastamiseks uurimiseks ja tutvustamiseks 2 Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd 28 Maastikukaitseala looduspark 1 Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks 2 Maastikukaitseala eritüübid on park arboreetum ja puistu 3 Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd 29 Loodusreservaat 1 Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa või veeala kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena 2 Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus sealhulgas inimeste viibimine välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel 3 Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 4 Teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil tohib loodusreservaadis viibida kaitseala valitseja nõusolekul RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 30 Sihtkaitsevöönd 1 Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena 2 Kui kaitse eeskirjaga ei sätestata teisiti on sihtkaitsevööndis keelatud 1 majandustegevus 2 loodusvarade kasutamine 3 uute ehitiste püstitamine 4 inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas 5 sõiduki maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine 6 telkimine lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve ja päästetöödele loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena mis seda objekti ei kahjusta võib sihtkaitsevööndis kaitse eeskirjaga lubada 1 olemasolevate maaparandussüsteemide hoiut 702 iimi taastamist 2 koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile 3 marjade seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist 4 jahipidamist 5 kalapüüki 6 tee tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid 7 poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust 8 pilliroo ja adru varumist 5 Kehtetu RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 31 Piiranguvöönd 1 Piiranguvöönd on kaitseala maa või veeala kus majandustegevus on lubatud arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi 2 Kui kaitse eeskirjaga ei sätestata teisiti on piiranguvööndis keelatud 1 uue maaparandussüsteemi rajamine 2 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 3 maavara kaevandamine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 4 puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine 5 uuendusraie 6 maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis mille kaitse eesmärk on kaitsta parki arboreetumit ja puistut puuvõrade ja põõsaste kujundamine puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta RT I 18 04 2013 1 jõust 01 05 2013 7 biotsiidi taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 8 ehitise kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine 9 jahipidamine ja kalapüük 10 sõidukiga maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks 11 telkimine lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas 12 roo varumine külmumata pinnasel 3 Kaitse eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku ja väljavedu külmumata pinnaselt Kui kaitse eeskirjaga on keelatud puidu kokku ja väljavedu külmumata pinnaselt võib kaitseala valitseja seda lubada juhul kui pinnas võimaldab RT I 18 04 2013 1 jõust 01 05 2013 4 Kaitse eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Kehtetu RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 peatükk HOIUALAD 32 Hoiuala 1 Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil 2 Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine samuti tegevus mis seab ohtu elupaikade kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi 3 Hoiualal on metsaraie keelatud kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist 4 Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki Hoiuala valitseja võib kohustada 1 tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal 2 kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat 4 1 Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit RT I 2009 53 359 jõust 21 11 2009 5 Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse s 33 sätestatud korras 33 Hoiuala teatis 1 Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral 1 tee rajamine 2 loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine 3 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 4 biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine 5 loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 6 puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine 7 maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine 8 roo varumine RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi 3 Teatis tuleb esitada hoiuala valitsejale vähemalt üks kuu enne tööde alustamist 1 kohaletoomisega 2 tähtkirjaga posti teel või 3 digitaalallkirjaga varustatud e kirjaga 4 Teatis loetakse esitatuks postitempli või ajatempli järgi postitamise päeval või päeval kui hoiuala valitseja on selle registreerinud 5 Ühe kuu jooksul teatise esitamisest arvates hindab hoiuala valitseja kavandatud tegevuse vastavust käesoleva seaduse s 32 sätestatud nõuetele Hoiuala valitseja 1 kinnitab teatise ja tagastab selle esitajale kui kavandatud tööd on lubatud 2 teatab teatise esitajale tingimused mida järgides võib kavandatud töid teha või 3 keelab tööd mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist mille tagamiseks hoiuala on moodustatud 6 Hoiuala teatise vormi ning teatise kinnitamise läbivaatamise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 7 Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus olemasoleva elamu õuemaal tehtavate tööde kohta RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 6 peatükk RAND JA KALLAS 34 Ranna ja kalda kaitse eesmärk Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine 35 Ranna ja kalda kasutamise kitsendused 1 Rannal või kaldal on 1 ranna või kalda piiranguvöönd 2 ranna või kalda ehituskeeluvöönd 3 ranna või kalda veekaitsevöönd 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir tavaline veepiir 3 Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 3 1 Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 4 Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse des 37 39 sätestatud vööndi laiusest 5 Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse des 37 39 sätestatud vööndi laiusest 36 Läbi ja juurdepääsu tagamine Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 37 Ranna ja kalda piiranguvöönd 1 Ranna või kalda piiranguvööndi laius on 1 Läänemere Peipsi järve Lämmijärve Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit 2 üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ojal maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 3 allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ojal maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 2 Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel RT I 2008 56 314 jõust 01 01 2009 3 Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud 1 reoveesette laotamine 2 matmispaiga rajamine 3 jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine välja arvatud sadamas 4 kehtetu RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 5 maavara kaevandamine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 6 mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine välja arvatud riiklikuks seireks kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule mis asub maardlal mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse des 48 ja 50 sätestatud korras RT I 10 03 2011 2 jõust 20 03 2011 38 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 1 Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on 1 mererannal Narva Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit 2 mererannal Peipsi järve Lämmijärve Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit 3 linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal edaspidi tiheasustusala 50 meetrit välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 4 üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ojal maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 5 allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ojal maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 2 Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 3 Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 4 Ehituskeeld ei laiene 1 hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele mis ei jää veekaitsevööndisse RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 1 1 tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 2 kalda kindlustusrajatisele 3 supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele 4 maaparandussüsteemile välja arvatud poldrile 5 olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist 6 piirdeaedadele 7 piirivalve rajatisele RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud 1 pinnavee veehaarde ehitisele 2 sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele 3 ranna kindlustusrajatisele 4 hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele 5 kalakasvatusehitisele 6 riigikaitse piirivalve ja päästeasutuse ehitisele RT I 2010 29 151 jõust 20 06 2010 7 kehtetu RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 8 tehnovõrgule ja rajatisele 9 sillale 10 avalikult kasutatavale teele RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 11 raudteele 5 1 Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 6 Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse 8 lõikega 2 7 Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut kui kaitse eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 8 Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk 9 Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga ei teki isikul kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas 39 Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses 40 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine 1 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust reljeefist kõlvikute ja kinnisasjade piiridest olemasolevast teede ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest 2 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga 3 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 1 vastuvõetud üldplaneeringu 2 kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu 3 vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub 5 Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 6 Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel 41 Uue tiheasustusala moodustamine ja olemasoleva laiendamine 1 Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud Erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul 2 Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel 3 Luba uue tiheasustusala moodustamiseks antakse kohalikule omavalitsusele taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku läbinud üldplaneeringu alusel millele on lisatud planeeringu järelevalve teostaja arvamus Kohaliku omavalitsuse taotluse edastab Vabariigi Valitsusele Keskkonnaministeerium koos oma asjakohase seisukohaga 4 Loa andmisel või sellest keeldumisel tuleb arvestada ranna ja kalda kaitse eesmärke 5 Aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel 42 Ranna ja kalda kasutamine supelrannana 1 Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine 2 Supelrannas viibimine on tasuta 3 Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus 4 Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 5 Supelrannal ei ole veekaitsevööndit 7 peatükk LOODUSKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDIL 43 Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära kultuuri asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt 44 Kaitsekord 1 Kohaliku kaitse alla võetud maa alal rakendatakse käesoleva seaduse s 31 sätestatud kaitsekorda mida võib kaitse eeskirjaga või planeeringuga leevendada 2 Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust Kaitsevööndis rakendatakse käesoleva seaduse s 31 sätestatud kaitsekorda mida võib kaitse eeskirjaga või planeeringuga leevendada 45 Puude raie tiheasustusalal Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus 8 peatükk LIIGID 46 Liikide kaitsekategooriad 1 I kaitsekategooriasse arvatakse 1 liigid mis on Eestis haruldased esinevad väga piiratud alal vähestes elupaikades isoleeritult või väga hajusate asurkondadena 2 liigid mis on hävimisohus mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline 2 II kaitsekategooriasse arvatakse 1 liigid mis on ohustatud kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 2 liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu 3 III kaitsekategooriasse arvatakse 1 liigid mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka 2 liigid mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu 47 Isendi mõiste 1 Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom taim või seen või looma taime või seene äratuntav osa RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Isend käesoleva seaduse 59 tähenduses on igas arengujärgus loom taim või seen või tema äratuntav osa või sellest valmistatud toode või muu kaup mis vastavalt saatedokumendile pakendile või märgistusele või muudel asjaoludel näib olevat kaitsekategooria liiki kuuluva looma taime või seene osa või sellest valmistatud toode 48 Liikide soodsa seisundi tagamine 1 I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega 2 II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest 3 III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest 4 Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse 49 Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava 1 Tegevuskava koostatakse 1 I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks 2 liigi soodsa seisundi tagamiseks kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 3 liigi ohjamiseks kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale 2 Tegevuskava peab sisaldama 1 liigi bioloogia arvukuse ja leviku andmeid 2 ohustatud liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi 3 liigi ohutegureid 4 kaitse või ohjamise eesmärki 5 liigi soodsa seisundi saavutamiseks või ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava 6 kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet 3 Tegevuskava kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel 50 Püsielupaikade kaitse 1 Püsielupaigas kehtib käesoleva seaduse s 30 või 31 sätestatud kaitsekord mis määratakse käesoleva seaduse 10 lõike 2 kohaselt 2 Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik välja arvatud asustamata tehispesa ei ole kindlaks määratud 10 lõike 2 kohaselt on selleks 1 lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses 2 merikotka madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses 3 suur konnakotka ja must toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses 4 väike konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses 5 kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses 6 väike konnakotka ja suur konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses 3 Pesapuu avastanud isik on kohustatud informeerima sellest Keskkonnaametit kolme ööpäeva jooksul RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse 10 lõike 2 kohaselt kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava kaljukotka merikotka madukotka kalakotka suur ja väike konnakotka ning must toonekure püsielupaigas käesoleva seaduse s 30 sätestatud kaitsekord 5 Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse 10 lõike 2 kohaselt on inimesel keelatud viibimine kalju ja merikotka püsielupaigas 15 veebruarist 31 juulini madukotka kalakotka suur ja väike konnakotka ning must toonekure püsielupaigas 15 märtsist 31 augustini 5 1 Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kaitse alla võetud käesoleva seaduse 10 lõike 2 kohaselt on erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kitsendustest ja lõikes 5 nimetamata ajal püsielupaigas lubatud 1 marjade seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine 2 jahipidamine 3 kalapüük 4 püsielupaiga valitseja nõusolekul koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasoleva ehitise hooldustööd RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 6 Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel samuti loodusliku rohumaa hooldamisel RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 7 Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe või teadusotstarbel filmimiseks pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 8 Püsielupaiga valitsejal on õigus korraldada kaitsekorra või tegevuskava kohaseid töid kohaliku omavalitsuse maaomaniku või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 9 Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 51 Koelmuala kaitse 1 Lõhe jõeforelli meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses mis tõstab veetaset uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku s 42 iimi muutmine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku s iimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 2 Lõhe jõeforelli meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 51 1 Pruunkaru talvituspaiga kaitse 1 Pruunkaru talvituspaik on koht kus karu teeb taliuinakut ning selle ümbrus 300 meetri raadiuses 2 Talvituspaiga avastanud isik on kohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul Keskkonnaametit kes nii kiiresti kui võimalik peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatisega lubatud tegevused ning jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused kuni talvitusperioodi lõpuni RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Pruunkaru talvituspaigas on keelatud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused ning metsa majandamise ja kasutamisega seotud tegevused 4 Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15 aprillini RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 51 2 Euroopa Ühenduse liigikaitset käsitlevad nõuded Keelatud on hävitada ja kahjustada nende loomaliikide isendite selgelt märgatavaid paljunemis või puhkekohti mida EÜ Nõukogu direktiiv 92 43 EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetab IV lisa punktis a RT I 2009 53 359 jõust 21 11 2009 52 Rändeteede kaitse 1 Ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu ja liikumistingimused 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kaitseks RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud lause esimesed sõnad Majandus ja kommunikatsiooniministril ja lause keskel sõna keskkonnaministri sõnadega valdkonna eest vastutav minister vastavas käändes 53 Teabe avalikustamine 1 I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 2 Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta 54 Liigi elutingimuste parandamine Kaitsealuse liigi isendite elutingimuste sihipärane parandamine on lubatud üksnes käesoleva seaduse s 49 nimetatud tegevuskava või käesoleva seaduse s 25 nimetatud kaitsekorralduskava alusel 55 Isendi surmamine kahjustamine ja häirimine 1 Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine välja arvatud eutanaasia eesmärgil on keelatud RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 2 I kaitsekategooria imetajate klassi kuuluva loomaliigi isendi surmamine on lubatud 1 kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda 2 elanikkonna ohutuse huvides 3 II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud 1 kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda 2 elanikkonna ohutuse huvides 3 lennuohutuse huvides 4 kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks 5 õppe või teadusotstarbel 3 1 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõukogu määruse EÜ nr 338 97 looduslike looma ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel EÜT L 61 03 03 1997 lk 1 69 lisade A D alusel nende loomaliikide nimekirja kelle elusate isendite surmamine on lubatud RT I 2008 34 211 jõust 01 08 2008 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest kirjalikult teatada Keskkonnaametile või Keskkonnainspektsioonile ühe tööpäeva jooksul RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktides 2 5 nimetatud juhtudel surmatakse loom Keskkonnaameti loa alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ning lõike 6 1 punktides 1 ja 2 nimetatud loa võib anda kui olukorra lahendamiseks ei ole alternatiivseid loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid Loas tuleb märkida 1 milliste liikide ja isendite suhtes luba antakse 2 tegevusteks lubatud vahendid seadised või viisid 3 millise ohu või riski tingimustel ja millisel ajal ning kus tegevusi võib läbi viia 4 loa saaja 5 seire või muud tulemuste jälgimise ja kontrolli vahendid RT I 2008 34 211 jõust 01 08 2008 6 Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise poegade kasvatamise talvitumise ning rände ajal on keelatud välja arvatud käesoleva seaduse 58 lõigetes 4 ja 5 ning s 58 2 sätestatud juhul RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 6 1 Keelatud on looduslikult esinevate lindude 1 pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse 58 lõikes 7 sätestatud juhul RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 7 I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine sealhulgas korjamine ja hävitamine on keelatud Tahtlikuks kahjustamiseks ei loeta käesoleva seaduse s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimist 8 Keelatud on III kaitsekategooria taimede seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas 9 III kaitsekategooria nende loomaliikide nimekirja mille isendi surmamine on lubatud väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega 10 Loomaliigi isendit kes ei kuulu kaitsealuse liigi ega jahiulukite hulka ja kes põhjustab varalist kahju või tervisekahju nagu närilised putukad teod ja lestad võib surmata vara või tervise kaitseks 56 Tehingud liikide isenditega RT I 2008 34 211 jõust 01 08 2008 1 Tehing liigi isendiga käesoleva seaduse tähenduses on isendi ostmine ostupakkumine tulu saamise eesmärgil omandamine müük hoidmine müügikohas müügikoha hoiu ja laoruumides ning teistes müügikohaga seotud ruumides müügiks vedamine müügipakkumine või muul viisil tulu saamise eesmärgil kasutamine RT I 2008 34 211 jõust 01 08 2008 2 Keelatud on tehingud I II ja III kaitsekategooria liigi isendiga välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega 2 1 Keelatud on tehingud järgmiste isenditega välja arvatud nende tehistingimustes sündinud järglastega või juhul kui isendid on surmatud või loodusest eemaldatud seaduslikul teel 1 looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodetega 2 loomaliigi mida EÜ Nõukogu direktiiv 92 43 EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetab IV lisa punktis a või taimeliigi mida see direktiiv nimetab IV lisa punktis b elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate osade või nendest valmistatud toodetega RT I 2009 53 359 jõust 21 11 2009 3 I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Nõukogu määruse EÜ nr 338 97 lisadesse A ja B kantud liikide isenditele välja arvatud vahetult tarbijale toodete nagu toidukaupade kosmeetika ja ravimite müümise korral peab müüja kaasa andma päritolu tõendava dokumendi mis sisaldab RT I 18 04 2013 1 jõust 01 05 2013 1 liigi teaduslikku nime 2 teavet isendi legaalse päritolu kohta loodusest võetud kunstlikult paljundatud farmis kasvatatud jne 3 Euroopa Liitu sisse toodud isendi korral nimetatud määruse kohaseid erilube 4 loomaliikide elusate isendite korral andmeid eelmise omaniku kohta ning identifitseerimist võimaldavat teavet märgis foto kirjeldus jne RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 6 Hülgetoodetega tehtavad tehingud mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1007 2009 hülgetoodetega kauplemise kohta ELT L 286 31 10 2009 lk 36 39 ning komisjoni määruses EL nr 737 2010 millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1007 2009 hülgetoodetega kauplemise kohta üksikasjalikud rakenduseeskirjad ELT L 216 17 08 2010 lk 1 10 kehtestatud tingimustele on keelatud RT I 18 04 2013 1 jõust 01 05 2013 57 Võõrliigid 1 Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 2 Nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja mille elusate isendite sissetoomine Eestisse ning tehingud elusate isenditega on keelatud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2008 34 211 jõust 01 08 2008 3 Loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist korraldab Keskkonnaamet RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel Kitsendus ei laiene lemmikloomadele loomakaitseseaduse 2 lõike 3 tähenduses RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine ja tehingud nende liikide elusate isenditega on keelatud välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 6 Ettevõtjal peab olema tegevusluba mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks edaspidi farmi tegevusluba RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 7 Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse sisse tuua ainult Keskkonnaameti loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega võõrliikide lindude loodusesse laskmisega seonduva teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra RT I 2008 34 211 jõust 01 08 2008 9 Nõukogu määruse EÜ nr 708 2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses ELT L 168 28 06 2007 lk 1 17 artiklis 5 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaamet RT I 18 04 2013 1 jõust 01 05 2013 57 1 Farmi tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse farmi tegevusluba kui on tagatud järgmiste nõuete täitmine 1 farmi ehituskonstruktsioonid ning pidamise korraldus välistavad mingi või kähriku loodusesse sattumise omal jõul või kõrvalise abiga 2 farmis on tagatud pidev ööpäevane valve mis võimaldab pidada arvestust farmi territooriumil viibiva personali ja farmi külastajate üle ning avastada kohe eelnimetatud isikute hulka mittekuuluvate isikute viibimine farmis 3 farm asub Mandri Eestis RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 57 2 Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja farmi tegevusloa andmise kord 1 Farm käesoleva paragrahvi tähenduses on ehitis või ehitiste kogum koos territooriumiga kus peetakse tehistingimustes minke või kährikuid 2 Keskkonnaamet annab farmi tegevusloa 40 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse saamise kuupäevast Kui Keskkonnaamet ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei loeta farmi tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks 3 Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 19 lõikes 2 sätestatule esitab farmi tegevusloa taotleja Keskkonnaametile järgmised andmed 1 põhikarja loomade arv sugu vanus ja päritolu 2 loomade soetamise või uuendamise plaan milles esitatakse andmed põhikarja moodustamiseks või uuendamiseks toodavate loomade arvu soo ja päritolu kohta 3 õnnetusjuhtumi nt loomade põgenemise korral rakendatav tegevusplaan 4 Keskkonnaamet määrab farmi tegevusloas põhikarja maksimaalse suuruse ja põhikarja uuendamiseks toodavate loomade maksimaalse arvu 5 Farmi tegevusluba antakse viieks aastaks 6 Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad täpsustatud nõuded ja farmi tegevusloa sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 58 Kodumaiste liikide asustamine loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 1 Kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmine on keelatud välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine Keskkonnaameti loa alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 Kohaliku liigi loomi tohib ümber asustada Keskkonnaameti loa alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 1 Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada 1 vigastuse ja haiguse ravimiseks ja hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks 2 teadus õppe ja ärieesmärgil loomakogude asutamiseks ja täiendamiseks 3 kohaliku asurkonna täiendamiseks 4 majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks ja täiendamiseks RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 2 Käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktis 1 nimetatud juhtudel tohib looma loodusest loata eemaldada ametiülesandeid täitev isik Kui looma loodusest eemaldamise viis erineb jahiseadusega lubatud viisidest annab selleks nõusoleku Keskkonnaamet RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 3 Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veterinaar ja Toiduametiga RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 4 Käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 5 Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 6 Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest keeldutakse kui see ei välista jahiuluki loodusesse sattumist ja haiguse levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 3 Kohaliku loomaliigi tehiskeskkonnas peetud isendi loodusesse laskmine toimub üksnes käesoleva seaduse s 49 nimetatud tegevuskava alusel välja arvatud vigastuse ravimise või elujõulisuse taastamise eesmärgil tehiskeskkonnas hoitud isendi loodusesse laskmine 4 Keelatud on eemaldada loodusest sh pidada ja kasvatada kaitsealuse liigi sealhulgas loomaliigi mida EÜ Nõukogu direktiiv 92 43 EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetab IV lisa punktis a või taimeliigi mida see direktiiv nimetab IV lisa punktis b isendit välja arvatud vigastuse ravimiseks ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel RT I 2009 53 359 jõust 21 11 2009 5 Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe meditsiini või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 6 Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub kehtestatud korras 7 Kehtetu RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 8 Liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil võib Keskkonnaamet lubada linnumunade välja arvatud kaitsealuste lindude munad korjamist ja kahjustamist või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringset laskmist või püüdmist kui see on vajalik 1 elanikkonna ohutuse huvides 2 lennuohutuse tagamiseks 3 põllukultuuride põllumajandusloomade ja kalakasvatuste kahjustamise või muu olulise varalise kahju vältimiseks 4 loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse ning looduslike elupaikade säilitamise huvides RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 58 1 Nahkhiirte ja lindude märgistamise luba 1 Nahkhiiri ja linde võib märgistada ainult märgistamise luba edaspidi luba omav isik Märgistajal peab luba märgistamise ajal kaasas olema 2 Märgistamise luba võib taotleda vähemalt 16 aastane isik kes peab olema atesteeritud lindude ja või nahkhiirte märgistaja 3 Luba antakse kuni kümneks aastaks 4 Loale märgitakse vähemalt 1 märgistaja nimi isikukood ja aadress 2 märgistatav objekt liik liigirühm vanuserühm 3 püügivahendi kasutamise õigus ja kasutatava püügivahendi tüüp 4 märgise liik metallmärgis värviline plastikmärgis raadiosaatja kiip 5 loa kehtivuse algus ja lõpp 5 Loa andja võib taotluse alusel loa kehtivust pikendada järgmiseks kümneks aastaks kui märgistaja on 1 atesteeritud lindude ja või nahkhiirte märgistaja 2 teinud nõuetekohaselt loomaliigi isendi märgistamisalaseid töid ja esitanud aruandeid 6 Loa andja väljastab märgistajale märgistamiseks vajalikud metall ja värvilised plastikmärgised tasuta 7 Märgistaja on

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=62425&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive