archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    ulatuses ja korras kooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi 11 kinnitab kooli õpilasesinduse põhikirja 12 moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi 13 lahendab teisi küsimusi mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse 6 Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid 18 Nõunike kogu 1 Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel 2 Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks 3 Nõunike kogu 1 teeb kooli pidajale ja kooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade tegevuse vara eelarve juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes 2 annab hinnangu kooli koostööle riigiasutuste kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega kooli arengukava eesmärkide saavutamisel 3 avaldab arvamust uues õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse taotlemise kohta 4 annab hinnangu praktika korraldamisele koolis ning asutustes ja ettevõtetes 5 nimetab esindaja direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatava konkursikomisjoni koosseisu 6 avaldab arvamust kooli majandusaasta aruande kohta 4 Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest 5 Nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 19 Kooli sisehindamine 1 Koolis viiakse läbi sisehindamist Sisehindamine on pidev protsess mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng 2 Kooli sisehindamisel analüüsitakse sisehindamise eesmärgist lähtuvalt õppekasvatustööd ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust Sisehindamine on kooli arengukava koostamise alus 3 Sisehindamise aruanne koostatakse vähemalt ühe korra kooli arengukava perioodi jooksul 4 Sisehindamisele tuginedes koostab kool õppe läbiviimise õiguse pikendamiseks õppekavarühma aruande 20 Kooli kohustuslikud dokumendid Kooli arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 21 Hädaolukorra lahendamine koolis 1 Hädaolukorrana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat mis ohustab koolis viibivate isikute elu või tervist kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju 2 Kooli pidaja loob võimalused õpilaste ja töötajate kaitseks hädaolukorras ja direktor korraldab selle 3 Direktor kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani 5 peatükk Kutseharidusstandard kutseõppe liigitus ja õppekavad 22 Kutseharidusstandard Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele 1 kutseõppe õpiväljundid sealhulgas võtmepädevuste alal ja nende seos Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga 2 õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded sealhulgas õppe maht õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded võtmepädevuste õppe struktuur ja mahud ning ühisõppekava erisused 3 õppekava muutmise põhimõtted 4 varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtted 5 õppevaldkondade ja suundade ning õppekavarühmade loetelu 23 Kutseõppe liigid 1 Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria milles lähtutakse kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest edaspidi kvalifikatsioonitase ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid 2 Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks 1 tasemeõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele 2 täiendusõpe on käesoleva seaduse tähenduses kutseõpe mille käigus omandatakse üksikkompetentse 3 Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel 4 Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme valdkonna eest vastutav minister sõjaväeliste õppekavade puhul valdkonna eest vastutav minister ja sisekaitseliste õppekavade puhul valdkonna eest vastutav minister või vastavalt nende volitatud isikud 5 Kui õpilane läbib täielikult õppekava mis vastab neljandale kvalifikatsioonitasemele mille nominaalkestus on vähemalt kolm aastat ja õppemaht 180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning mis sisaldab võtmepädevuste õpet kutseharidusstandardis sätestatud mahus omandab ta koos kutse ja erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse 6 Täiendusõppe suhtes kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolitust reguleerivaid sätteid RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 7 Täiendusõppe korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 24 Õppekavad 1 Õppekavaga määratakse kindlaks kutse eri ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed 2 Tasemeõppe õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks 3 Riiklikud õppekavad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kusjuures valdkonna eest vastutav minister võib eraldi määrusega kehtestada kõikide riiklike õppekavade ühise osa 4 Tasemeõppe läbiviimise aluseks on kooli õppekavad mis registreeritakse hariduse infosüsteemis Registreerimise käigus kontrollitakse õppekavade vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele Õppekava mis ei vasta nõuetele jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt 5 Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks 1 esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu 2 jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu 6 Kutsekeskhariduse õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava riikliku õppekava alusel Kui vastav riiklik õppekava puudub taotleb kool enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa Loa andmisel hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõuete täitmist 7 Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava millel puudub asjaomane riiklik õppekava koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel Kui asjaomane kutsestandard puudub peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt 8 Sõjaväelistel ja sisekaitselistel erialadel riiklikke õppekavasid ei kehtestata Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja vastava kutsestandardi alusel kui viimane on olemas 9 Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus pikendatud kuueks aastaks või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja 6 peatükk Õppekorraldus 25 Kooli vastuvõtt 1 Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool 2 Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu 3 Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu 4 Õpingute alustamise nõuded mis on seotud asjaomase kutse eri või ametiala või kvalifikatsioonitasemega kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas selle puudumisel vastavas kooli õppekavas 5 Õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Kooli vastuvõtutingimusi ja korda ning õppekorraldust reguleerivad dokumendid sealhulgas kooli põhimääruse õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel 7 Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet 8 Nõuded õpilaspiletile ja selle väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 26 Eesti kutsehariduse arvestuspunkt 1 Eesti kutsehariduse arvestuspunkt edaspidi arvestuspunkt on õppemahu arvestusühik mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel 2 Arvestuspunkti rakendamisel arvestatakse ja kasutatakse Euroopa kutsehariduse arvestuspunkti süsteemi inglise keeles European Credit System for Vocational Education and Training ECVET rakendamise aluseid 27 Õppeaasta 1 Õppeaasta algab 1 septembril ja lõpeb järgmise aasta 31 augustil 2 Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega 3 Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti 28 Õppevormid 1 Õpe toimub statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis 2 Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust 3 Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust 4 Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks 5 Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust 6 Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust 7 Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 8 Kutsekeskhariduse õppekava puhul ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud õppekava mahu hulka võtmepädevuste õppe mahtu 29 Õppekeel 1 Õppekeeleks loetakse keel milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas sätestatud õppe mahust 2 Kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja 3 Õppekaval kus on eesti keelest erinev õppekeel on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus mis tagab eesti keele oskuse tasemel mis on vajalik omandatud erialal töötamiseks 4 Kutsekeskhariduse õppekava õppekeele ning kohustusliku eesti keele õppe nõue ei laiene välislepingute alusel õppijale 30 Praktika 1 Praktika on õppekava osa mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö ja õppeülesandeid 2 Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist 3 Kooli õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes 4 Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides 31 Hindamine 1 Hindamine on õppeprotsessi osa mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele 2 Kutseõppes kasutatava ühtse hindamissüsteemi õpiväljundite saavutatuse hindamise alused hindamismeetodid ja kriteeriumid ning hinnete kirjeldused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 32 Õppekorralduse erisused 1 Kool võib põhikooli või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet mille õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse eri ja ametialaseid kompetentse 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel kus õpilane omandab põhi või üldkeskharidust Lepingut ei sõlmita juhul kui õpet korraldavad kutseõppeasutus ja gümnaasium mis tegutsevad ühe asutusena 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis läbitud kutseõppe kohta väljastab kool õpilasele tõendi mille alusel tehakse õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele kutseõppe läbimist tõendav kanne 4 Kooli juurde kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas võib moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppegruppides omandavad õpilased üldhariduse põhikooli ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kool väljastab õpilasele kooli lõpetamisel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse milles on kutseõppe läbimist tõendav kanne või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad 7 Erivajadusega isikute koolis õppimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 8 Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas õppesisus õppekorralduses ja õppekeskkonnas koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor 33 Õppe erisused ühisõppekava korral 1 Kooli õppekava mille järgi toimub õpe kahes või enamas koolis nimetatakse ühisõppekavaks Ühisõppekava suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse ja kutseharidusstandardiga kooli õppekavale kehtestatud nõudeid arvestades neis ühisõppekava kohta kehtestatud erisusi 2 Ühisõppekava koostamise aluseks on koolidevaheline koostööleping kus on kokku lepitud ühisõppekava koostamise selle alusel toimuva õppe korraldamise ja lõpudokumentide väljastamise üksikasjades 3 Ühisõppekavas osalevates koolides läbitud õpinguid tunnustavad ühisõppekavas osalevad koolid automaatselt ja täielikult 4 Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava puhul võib ühisõppekava rakendada kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös 5 Ühisõppekava koostööleping on avalik 34 Õpingute lõpetamine 1 Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus 2 Keskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Kool kannab väljastatud lõputunnistuste andmed hariduse infosüsteemi 4 Lõputunnistuste ja teiste kooli väljastatavate lõpudokumentide vormid ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 35 Õpingute jätkamine 1 Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse või eriala õppekava alusel Sellisel juhul samuti üleminekul teisele õppekavale kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid 2 Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses kutseõppeasutuses või gümnaasiumis 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldharidusõpingute tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel 7 peatükk Koolipere 36 Koolipere 1 Koolipere moodustavad kooli direktor õppekasvatusala juhtivad töötajad õpetajad ja teised töötajad edaspidi töötajad ning õpilased ja üliõpilased 2 Käesoleva seaduse tähenduses on õpilane kutseõppe tasemeõppe õppekava järgi õppija 3 Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilane rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd kuivõrd rakenduskõrgkooli seadus ei sätesta teisiti 37 Töötajad 1 Töötajate tööülesanded ja kohustused määratakse kindlaks ametijuhendi ja töölepinguga 2 Töötajatega sõlmib töölepingud muudab neid ja ütleb need üles kooli direktor 38 Õppekasvatusala töötajad 1 Käesolevas seaduses käsitatakse õppekasvatusala töötajatena direktorit õppekasvatusala juhtivat töötajat õpetajat ning tugispetsialiste 2 Kutseõppeasutuses töötavale õpetajale kehtivad käesoleva seaduse kohased töökorralduse reeglid 3 Koolis korraldatakse igal aastal õpetajate enesehindamine Enesehindamise käigus koostab õpetaja hindamisaruande millele tema vahetu juht annab tagasisidet 4 Õppekasvatusala töötaja osaleb täienduskoolituses vastavalt individuaalsele koolitusvajadusele et säilitada enda tööalane professionaalsus Õpetaja puhul arvestatakse täienduskoolituse läbimise kohustuse täitmisena ka ettevõttes või asutuses sta eerimist Sta eerimine on eesmärgipärane erialane töö töökeskkonnas mis haakub otseselt õpetaja õpetatava valdkonnaga Sta eerimise ajal vabastatakse õpetaja õppetööst Kool kehtestab sta eerimise korra RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 5 Kehtetu RT I 13 12 2013 5 jõust 23 12 2013 39 Kvalifikatsiooninõuded 1 Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon juhtimiskompetentsus ja kogemus ning pedagoogiline kompetentsus 2 Õppekasvatusala juhtiva töötaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus ning pedagoogiline ja juhtimiskompetentsus 3 Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on esitatud õpetaja ja kutseõpetaja kutsestandardites Kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle 20 Piirang ei kehti õppe läbiviimisel sõjaväelisel erialal 4 Tugispetsialisti suhtes kohaldatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid 5 Õppekasvatusala töötaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hindab direktor Välisriigi haridust tõendavat dokumenti hinnatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse s 28 1 ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras 6 Õppekasvatusala töötaja vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras Õppekasvatusala töötaja ametikoha võib täita avalikku konkurssi korraldamata kui tööaeg ametikohal on väiksem kui 50 protsenti täistööajast 7 Sõjaväelise auastmega õpetaja ametikohale määratakse tegevväelane kes vastab asjaomases kutsestandardis kirjeldatud kompetentsuse hariduse ja töökogemuse nõuetele 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja korra määrusega 9 Kui õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmise konkurss luhtub võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga kellel on vähemalt keskharidus Kui luhtub ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks korraldatud konkurss võib vähemalt keskharidusega isikuga sõlmida asendamise ajaks tähtajalise töölepingu 10 Õpetaja võib kolme aasta jooksul õpetada erialal või õppevaldkonnas milles õpetamiseks tal puudub vajalik kvalifikatsioon kui ta on asunud vajalikku kvalifikatsiooni omandama 40 Õpetaja tööaeg 1 Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste töölepingust ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel 2 Summeeritud tööaja kasutamisel on arvestusperioodiks õppeaasta Pooled võivad kokku leppida õppeaastast lühema summeeritud tööaja arvestusperioodi Summeeritud tööaja kasutamisel tuleb arvestada töölepingu seaduse 46 lõikes 1 kehtestatud piiranguga 41 Õpetaja lähtetoetus 1 Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus 2 Õpetaja lähtetoetust võib taotleda isik kes 1 on omandanud kõrghariduse või lõpetanud kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esimest korda tööle õpetajana välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas koolis Õpetaja lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik kes asus esimest korda õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud kõrghariduse esimese astme õppe käigus tingimusel et kõrghariduse esimese astme õppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jää rohkem kui üks aasta Õpetaja lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik kes enne nimetatud õpetajakoolituse alustamist töötas koolis õpetajana Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus ja sünnituspuhkusel viibiva isiku ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja aja või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra 2 töötab vähemalt 0 5 ametikohaga õpetajana kusjuures 0 5 ametikoha arvestamisel loetakse selle alla ka samaaegne töötamine üldhariduskooli I III kooliastme või gümnaasiumiastme õpetajana välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas üldhariduskoolis 3 vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele 4 valdab eesti keelt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemel C1 3 Õpetaja lähtetoetust taotletakse see makstakse välja ja tagastatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse s 77 sätestatud alustel ja korras 42 Õpilaskond 1 Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad õpilaskonna 2 Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste huvidest vajadustest õigustest ja kohustustest 3 Õpilaskonnal on õigus 1 moodustada teiste õpilaskondade ja üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras 2 astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd 3 määrata oma täisealine esindaja kooli nõukokku 4 otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ega korraldada 4 Õpilaskonna esindusorgan on valitud õpilasesindus mis esindab õpilaskonda suhetes kooli Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide asutuste ja isikutega 5 Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel Õpilasesinduse esimese koosseisu valimise korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras 6 Õpilaskonnal on põhikiri milles sätestatakse õpilaskonna esindus ja täitevorganite moodustamise kord nende õigused kohustused ja vastutus ning töökord 7 Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja kui see vastab seadusele ja seaduse alusel antud õigusaktidele 43 Õpilase kohustused ja õigused 1 Õpilasel on kohustus 1 osaleda õppetöös täites õppekava ja õppeülesandeid 2 täita seaduste kooli põhimääruse sisekorraeeskirja õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral 2 Õpilasel on õigus 1 kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks 2 valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras 3 osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse 4 kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume raamatukogu õppe spordi tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras 5 saada õpilaspilet 6 saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras 7 saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras 8 sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras 9 saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat aja või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni 10 saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid 11 pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole 12 kasutada teisi seaduse kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi 3 Statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele osutatakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=133720&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    ega ole usulis eetilistel põhjustel asendusteenistuses 2 Kutsealuste arvu ajateenistusse saatmise aja ja riigikaitse osakondadele ning vastavatele kohaliku omavalitsuse organitele antavad muud konkreetsed ülesanded määrab kindlaks Kaitsejõudude Peastaap 3 Riigikaitse osakondadel koos vastavate kohaliku omavalitsuse organitega moodustada noormeeste ajateenistusse kutsumiseks 5 liikmelised kaitseväeteenistuse komisjonid järgmises koosseisus riigikaitse osakonna ülem või tema asetäitja esimees kohaliku omavalitsuse organi esindaja politseiprefekt või tema esindaja kohaliku omavalitsusüksuse arst ja Kaitseministeeriumi poolt määratud arst 4 Kaitseväeteenistuse komisjon võtab vastavalt kutsealuse tervislikule seisundile füüsilisele arengule haridusele usulis eetilistele tõekspidamistele ja kaitseteenistuse seaduses ettenähtud põhjustele vastu ühe alljärgnevatest otsustest 1 kutsuda ajateenistusse ja saata teenima kaitseväe piirivalve sisekaitse või päästeteenistuse üksusesse 2 suunata asendusteenistusse 3 vabastada ajateenistusest ja arvata reservi 4 vabastada kaitseteenistuse kohustusest 5 anda ajapikendust ajateenistusse kutsumisel Kaitseväeteenistuse komisjon on otsustusvõimeline kui selle tööst võtavad osa esimees ja kaks liiget nendest üks arst Komisjoni otsus fikseeritakse protokollis iga kutsealuse kohta eraldi Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja liikmed 5 Moodustada kaitseväeteenistuse komisjonide töö koordineerimiseks ja juhendamiseks kaitseväeteenistuse peakomisjon järgmises koosseisus esimees Kaitsejõudude Peastaabi ülem aseesimees Kaitseministeeriumi esindaja liikmed Siseministeeriumi esindaja Sotsiaalministeeriumi esindaja Kaitseministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja sekretär Kaitsejõudude Peastaabi III osakonna ülem 6 Kaitseväeteenistuse komisjoni otsusega mittenõustumise korral võib kutsealune ühe kuu jooksul pärast kaitseväeteenistusse ilmumise kutse saamist edasi kaevata kaitseväeteenistuse peakomisjonile Peakomisjoni otsuse peale võib edasi kaevata kohtusse Edasikaebamine ei peata kaitseväeteenistuse komisjoni otsuse täitmist 7 Riigikaitse osakondadel koos vastavate kohaliku omavalitsuse organitega ja Sotsiaalministeeriumiga tagada et korraldataks ajateenistusse kutsutavate noormeeste või reservväelaste tervisliku seisundi määramiseks vajalikud arstlikud läbivaatused järgides seejuures kutsealuste ja reservväelaste arstliku läbivaatuse juhendit 8 Vabastada kaitseväeteenistuse komisjonide liikmeks nimetatud isikud kaitseväeteenistuse komisjoni töö ajaks tööülesannete täitmisest põhitöökohal Tasustada kaitseväeteenistuse komisjonide liikmete tööd komisjonis töötamise ajal lähtudes neile eelmisel kahel kuul põhitöökohal makstud keskmisest töötasust 9 Katta kaitseväeteenistuse komisjonide poolt kutsealuste noormeeste või reservväelaste tegevteenistusse kutsumisel nende tervisliku seisundi määramiseks teostatud arstliku

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10666&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    4 konkursil osalejal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi 5 Isikul kes leiab et tema õigusi on konkursi korraldamisel rikutud või vabadusi piiratud on õigus konkursi korraldamist vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras või esitades kutseasutuse kaudu vaide valdkonna eest vastutavale ministrile haldusmenetluse seadusega sätestatud korras 12 Kutse andja ülesanded 1 Kutse andja 1 töötab koostöös kutsekomisjoniga välja kutse andmise korra eelnõu ja esitab selle kutsenõukogule kutse andmise õiguse taotlemisel 2 korraldab kompetentsuse hindamise juhendite eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise 2 1 hindab kutsekomisjoni kaudu konkursita valitava kutse andja õigust taotleva õppeasutuse õppekava vastavust kutsestandardile ning kooskõlastab õppeasutuse lõpueksami lõputöö või kutseeksami hindamiskomisjoni koosseisu et tagada tööturu osapoolte kaasatus RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 2 2 töötab välja ja arendab kutseõppe tasemeõppega seotud kutseeksami hindamisjuhendeid eksamimaterjale ning teisi vajalikke dokumente ning korraldab kutseeksamit käesoleva seaduse s 17 2 sätestatud tingimustel RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 3 kalkuleerib ja esitab kutsenõukogule kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu suuruse kooskõlastades selle eelnevalt kutsekomisjoniga 4 korraldab kutse andmise väljakuulutamist 5 tagab kutse andmisega seotud teabe avalikustamise 6 võtab vastu kutset taotleva isiku avalduse ja dokumendid edaspidi dokumendid ja lähtuvalt kutse andmise korras sätestatud kutsetunnistuse taotlemise eeltingimustest hindab taotleja sobivust taotletavale kutsetasemele ning esitab nõuetekohased dokumendid otsustamiseks kutsekomisjonile 7 väljastab kutsetunnistuse või kutsetunnistuse duplikaadi 8 tagab kutse andmise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse 9 vastutab kutse andmise korraldamise protseduuride täitmise eest 10 esitab kutsenõukogule vähemalt kord aastas kutse andmise korraldamise aruande ning kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise aruande 11 edastab kutseasutusele kutseregistrisse kandmisele kuuluvad andmed 2 Kutse andja määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks vastutava isiku 3 Ilma konkursita valitud kutse andja täidab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 8 11 nimetatud ülesandeid RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 13 Kutse andja õiguse kehtetuks tunnistamine 1 Kutsenõukogu võib tunnistada konkursil valitud kutse andja õiguse kehtetuks kui 1 isik ei vasta käesoleva seaduse 11 lõikes 1 sätestatud kutse andja tingimustele 2 isik on esitanud sellesisulise kirjaliku taotluse 3 isik ei võimalda teostada haldusjärelevalvet oma tegevuse üle kutse andmisel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 isik ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud kutsenõukogu tehtud ettekirjutust 5 isik on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid või jätnud täitmata temale pandud ülesandeid 6 isik on esitanud konkursil osalemiseks valeandmeid 7 isiku tegevus lõpetatakse või on välja kuulutatud tema pankrot 8 isik ei ole korraldanud kutse andmist ühe aasta jooksul alates registreerimisest 9 kutse andja tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 Kutsenõukogu võib tunnistada ilma konkursita valitud kutse andja õiguse kehtetuks kui 1 kutse andja ei vasta käesoleva seaduse 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele 2 esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 5 ning 7 ja 9 nimetatud asjaoludest RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 14 Kutseregister 1 Kutseregister on riigi andmekogu milles kogutakse säilitatakse ja süstematiseeritakse teavet kutsenõukogude kutsealade kutsestandardite kutse andjate ning kehtivate kutsete ja kutsetunnistuste kohta RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 2 Kutseregistri pidamise kord sätestatakse kutseregistri põhimääruses mille kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega 3 Kutseregistri vastutav töötleja on Haridus ja Teadusministeerium 4 Kutseregistrit peetakse vastavalt käesolevale seadusele avaliku teabe seadusele isikuandmete kaitse seadusele ja kutseregistri põhimäärusele 3 peatükk KUTSE ANDMINE 15 Kutse andmine 1 Kutse andmine on kutset taotleva isiku edaspidi taotleja kompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus 2 Kutsetunnistuse omamine ei ole töötamise eeltingimus välja arvatud juhul kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu nõue 3 Kompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras 4 Kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv sealhulgas ei või nõuda taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetsetes õppeasutustes 5 Õppe lõpetamisel loetakse kutse antuks isikule väljastataval akadeemilisel õiendil tehtava märkega kui RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 1 isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005 36 EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ELT L 255 30 9 2005 lk 22 142 nimetatud reguleeritud kutsealal ja 2 õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud 6 Õppe lõpetamisel loetakse kutse isikule antuks kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega kutseõppe lõpetamisel lõputunnistusel tehtava märkega RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 16 Kutse andmise kord 1 Kutse andmise kord reguleerib kutse andmise korraldust selle töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 2 Kutse andmise korras peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed 1 kutse andja nimetus 2 kutsekomisjoni koosseis ning nõuded kutsekomisjoni liikmetele 3 antavate kutsenimetuste ja tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele 4 kutse taotlemise eeltingimused 5 kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid 6 kutse andmise miinimumsagedus 7 kindlaks määratud viisid kuidas teavitatakse avalikkust kutse andmisega seotud tähtaegadest ja tingimustest 8 kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid 9 kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord 10 kutsetunnistuse kehtivusaeg 11 kutse taastõendamise tingimused ja kord 12 nõuded hindamiskomisjoni liikmetele 3 Kutse andmise korra muudatused esitatakse kutsenõukogule kinnitamiseks hiljemalt kümme tööpäeva enne kutsenõukogu koosolekut ning jõustatakse sellele koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel 17 Kutse andmisega seotud kulud ja nende katmine 1 Kutse andmise ja kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kuludeks loetakse 1 kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulud 2 kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni tööga seotud kulud 3 kutse andmise korraldamisega seotud kulud 4 kutsetunnistuse ja selle duplikaadi tehnilise väljaandmisega seotud kulud 2 Kutse andmisega seotud kulud kaetakse 1 kutset taotleva isiku poolt või 2 töötajale täienduskoolituseks ettenähtud vahenditest või RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 kehtetu RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 4 Eesti Töötukassa poolt tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitalist või RT I 30 01 2015 1 jõust 01 03 2015 5 riigieelarve eraldistest 3 Kui kutsetunnistuse tekst ei ole loetav

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=95698&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 Lihtlõhkeaine käesoleva seaduse tähenduses on lõhkeaine mis saadakse ammooniumnitraadi segamisel vedelate või tahkete põlevkomponentidega RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 23 Kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 24 Lõhkematerjali pakendamine 1 Lõhkematerjali välispakend valmistatakse sellisest materjalist ja suletakse sellisel viisil mis normaalsete veo ja hoiutingimuste korral esineva vibratsiooni temperatuuri kõikumise niiskuse ja rõhu toimel sisepakendist selle sisu väljatuleku ära hoiab 2 Pakendi väliskülgedel ei tohi olla lõhkematerjali jälgi 3 Pakendi osad mis on vahetus kokkupuutes lõhkematerjaliga ei tohi sellega keemiliselt reageerida Vajaduse korral kaetakse või töödeldakse pakendi siseküljed keemilist reageerimist välistava ainega 2 jagu Lõhkematerjalitehas 25 Lõhkematerjalitehas 1 Lõhkematerjalitehas käesoleva seaduse tähenduses on lõhkematerjali valmistamiseks ettenähtud ja kohandatud ehitis või ehitiste kompleks 2 Lõhkematerjalitehases tehtavatest ümberehitustest seadmete vahetamisest ja tootmistehnoloogia muutmisest tuleb viivitamata teavitada Tehnilise Järelevalve Ameti RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 26 Lõhkematerjalitehase ehitusluba Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 27 Lõhkematerjalitehase projekteerimise üldnõuded Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 28 Lõhkematerjalitehase kasutusele võtmine Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 29 Lõhkematerjalitehase käitamisluba Lõhkematerjalitehase käitamisluba on nõutav järgmistel juhtudel 1 lõhkematerjalitehase käivitamisel 2 lõhkematerjalitehase laiendamisel 3 lõhkematerjalitehase tehnoloogia muutmisel 4 lõhkematerjalitehase taaskäivitamisel 30 Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotlemine 1 Lõhkematerjalitehase käitamisloa saamiseks esitatakse taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile koos järgmiste dokumentide ja andmetega RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 lõhkematerjalitehase maa ala plaan RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 lõhkematerjali nimetus valmistamistehnoloogia ja vastavushindamise protseduuri kirjeldus ning maksimaalne aastane tootmismaht 5 lõhkematerjali valmistamisel kasutatavate ainete nimetused ja nende omadusi kirjeldavad andmed 6 ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitise kasutamise kohta lõhkematerjalilaona kui taotlust ei esita ehitise omanik RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 7 kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotlemisel tasutakse riigilõiv 3 Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral nõuda lisadokumentide ja andmete esitamist RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 31 Lõhkematerjalitehase käitamisloa menetlus RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 1 Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmiseks moodustab Tehnilise Järelevalve Amet tehase vastuvõtukomisjoni Tehase vastuvõtukomisjoni kuulub esindaja Tehnilise Järelevalve Ametist Kaitsepolitseiametist Päästeametist ja Politsei ja Piirivalveametist Tehase vastuvõtukomisjoni esimees on Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmise otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel moodustatud tehase vastuvõtukomisjon kahe kuu jooksul vastava taotluse ja muude nõutud dokumentide laekumise päevast arvates RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmise otsustamiseks kontrollib tehase vastuvõtukomisjon lõhkematerjalitehase vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele sealhulgas hindab tehase ja selles töötavate inimeste ja käideldavate ohtlike ainete ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõude piisavust RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 4 Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmisest võib keelduda kui 1 käitamisloa taotlus ei ole nõuetekohane ja puudusi ei ole ettenähtud tähtajaks kõrvaldatud 2 lõhkematerjalitehase käikulaskmisel ei ole tagatud inimese vara või keskkonna ohutus ega julgeolek 5 Enne lõhkematerjalitehase käitamisloa väljastamist võib anda ajutise käitamisloa seadmete katsetamiseks ja optimaalsesse tööre iimi viimiseks Ajutine käitamisluba antakse lõhkematerjalitehase või selle osa kohta kuni kolmeks kuuks 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud komisjoni otsuse võib vaidlustada esitades komisjonile vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele või pöördudes kaebusega halduskohtusse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 7 Tehnilise Järelevalve Amet teavitab asukohajärgset kohalikku omavalitsust lõhkematerjalitehase käitamisloa taotluse laekumisest andes kohalikule omavalitsusele võimaluse arvamust avaldada Samuti teavitab Tehnilise Järelevalve Amet kohalikku omavalitsust lõhkematerjalitehase käitamisloa andmisest ja selle kehtetuks tunnistamisest RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 8 Kui on muutunud asjaolud mis tingisid lõhkematerjalitehasele käitamisloa väljastamise või kui lõhkematerjalitehases ei ole enam tagatud julgeolek või inimese vara või keskkonna ohutus tunnistab Tehnilise Järelevalve Amet käitamisloa kehtetuks omal algatusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu asutuse esildisel RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 32 Lõhkematerjalitehase sulgemine 1 Kui lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjalitehases otsustatakse lõpetada teatab lõhkematerjalisektori ettevõtja sellest Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt kaks nädalat enne lõhkematerjalitehase sulgemist RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 Kui lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjalitehases on peatunud tehnilistel põhjustel ja seda ei ole taaskäivitatud kolme kuu jooksul arvates lõhkematerjali valmistamise peatumisest peab lõhkematerjalisektori ettevõtja sellest viivitamata teatama Tehnilise Järelevalve Ametile RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 33 Lõhkematerjalitehase taaskäivitamine Lõhkematerjalitehase taaskäivitamiseks tuleb taotleda uus käitamisluba järgmistel juhtudel 1 kui lõhkematerjalitehases ei ole lõhkematerjali valmistatud kauem kui üks aasta või 2 kui lõhkematerjalitehases on tehtud olulisi ümberehitusi ning selle tõttu on muutunud tootmistehnoloogia 5 peatükk LÕHKEMATERJALI HOIDMINE 34 Lõhkematerjali hoidmise nõuded 1 Lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta 2 Lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos Väljaspool lõhkematerjaliladu võib lõhkematerjali hoida vaid lõhketöö tegemise õigust omav lõhkematerjalisektori ettevõtja käesoleva seaduse s 41 sätestatud korras RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 Lõhkematerjali valmistamise protsessiga seonduvat lõhkematerjali võib hoida ka lõhkematerjalitehases RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 35 Lõhkematerjaliladu Lõhkematerjaliladu käesoleva seaduse tähenduses on lõhkematerjali hoidmiseks ettenähtud ehitis ehitise osa või ehitiste kompleks RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 36 Lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded 1 Lõhkematerjalilao asukohta planeerides tuleb arvestada et võimaliku õnnetuse korral oleks tagatud väljaspool ohuala asuvate inimeste vara ja keskkonna ohutus RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 Lõhkematerjalilao kohta peab olema koostatud lõhkematerjalilao pass Lõhkematerjalilao pass on lõhkematerjalilao omaniku või valdaja poolt allkirjastatud dokument milles esitatakse lao kohta järgmised andmed RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 1 aadress 2 asukoha maa ala plaan mõõtkavas 1 50000 millel nähtuvad ohuala ja ohualasse jäävad ehitised ning nende otstarve 3 lao plaan mõõtkavas 1 1000 4 kõigi ehitiste plaanid mõõtkavas 1 100 5 andmed hoidlate mahutavuse kohta ja üldmahutavus vastavalt lõhkematerjalide allklasside ja sobivusrühmade järgi 3 Tagada tuleb lõhkematerjalilao valve Valvere iimi ja valvurite arvu määrab lao omanik kooskõlastatult Politsei ja Piirivalveametiga Politsei ja Piirivalveametil on õigus nõuda valvurite arvu suurendamist või valvere iimi muutmist RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Lõhkematerjalilao projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 37 Lõhkematerjalilao ehitusluba Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 38 Lõhkematerjalilao kasutusluba Kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 39 Lõhkematerjalilao käitamisluba 1 Lõhkematerjalilao käitamisluba annab õiguse kasutada ehitist lõhkematerjalilaona Lõhkematerjalilao käitamisloaga nähakse ette lõhkematerjalilaos hoitava lõhkematerjali maksimaalne kogus netomass allklasside ja sobivusrühmade järgi RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 Lõhkematerjalilao käitamisluba on nõutav ehitise lõhkematerjalilaona kasutusele võtmisel ja lõhkematerjalilao rekonstrueerimise järel taaskasutusele võtmisel 3 Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 lõhkematerjalilao pass 2 kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitise kasutamise kohta lõhkematerjalilaona kui taotlust ei esita ehitise omanik RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 4 kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 4 Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel tasutakse riigilõiv 5 Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral nõuda lisadokumentide või andmete esitamist RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 40 Lõhkematerjalilao käitamisloa menetlus RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 1 Lõhkematerjalilao käitamisloa andmiseks moodustab Tehnilise Järelevalve Amet lao vastuvõtukomisjoni Lao vastuvõtukomisjoni kuulub esindaja Tehnilise Järelevalve Ametist Kaitsepolitseiametist Päästeametist ja Politsei ja Piirialveametist Lao vastuvõtukomisjoni esimees on Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Lõhkematerjalilao käitamisloa andmise otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel moodustatud lao vastuvõtukomisjon kahe kuu jooksul vastava taotluse ja muude nõutud dokumentide laekumise päevast arvates Lõhkematerjalilao käitamisluba antakse tähtajatuna Käitamisluba antakse tähtajalisena siis kui esinevad asjaolud mis võimaldavad käitamisloa anda ainult tähtajalisena RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 Lõhkematerjalilao käitamisloa andmise otsustamisel kontrollib lao vastuvõtukomisjon lõhkematerjalilao vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele sealhulgas hindab lao ja selles töötavate inimeste ja ladustatavate ohtlike ainete ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõude piisavust RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 4 Lõhkematerjalilao käitamisloa andmisest võib keelduda kui on alust arvata et asjaomase ehitise kasutamisel lõhkematerjalilaona ei ole tagatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmine 5 Käesolevas paragrahvis sätestatud komisjoni otsuse võib vaidlustada esitades komisjonile vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele või pöördudes kaebusega halduskohtusse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 6 Tehnilise Järelevalve Amet teavitab asukohajärgset kohalikku omavalitsust lõhkematerjalilao käitamisloa taotluse laekumisest andes kohalikule omavalitsusele võimaluse arvamust avaldada Samuti teavitab Tehnilise Järelevalve Amet kohalikku omavalitsust lõhkematerjalilao käitamisloa andmisest ja selle kehtetuks tunnistamisest RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 7 Kui on muutunud asjaolud mis tingisid lõhkematerjalilaole käitamisloa väljastamise ning lõhkematerjalilaos ei ole enam tagatud julgeolek või inimese vara või keskkonna ohutus tunnistab Tehnilise Järelevalve Amet käitamisloa kehtetuks omal algatusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu asutuse esildisel RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 41 Lõhkematerjali hoidmine väljaspool lõhkematerjaliladu 1 Väljaspool lõhkematerjaliladu tuleb lõhkematerjali hoida lõhkematerjali hoidmiseks ettenähtud kinnises ja tulekindlas konteineris seifis kooskõlas ettevõtja koostatud lõhkematerjali hoidmise korraga ning Tehnilise Järelevalve Ameti vastava loa alusel RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 Lõhkematerjali hoidmiseks väljaspool lõhkematerjaliladu esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile järgmiste andmetega taotlus 1 ettevõtja nimi ja aadress 2 lõhkematerjali hoidmise kord 3 konteinerhoidla kirjeldus ja asukoha või asukohtade andmed 4 hoiustatava lõhkematerjali nimetus ja kogus 5 andmed hoiustamise aja kohta RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 1 Taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 2 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud lõhkematerjali hoidmise korras tuleb märkida hoitava lõhkematerjali maksimaalne kogus netomass kajastada hoiukohas tagatud lõhkematerjali hoidmise tingimusi ning kirjeldada rakendatud abinõusid mis tagavad et kõrvalised isikud ei pääse hoiustatava lõhkematerjali juurde RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 3 Tehnilise Järelevalve Amet annab loa hoida lõhkematerjali väljaspool lõhkematerjaliladu kui lõhkematerjali hoidmise tingimused vastavad nõuetele ja on tagatud julgeolek ning inimese vara ja keskkonna ohutus Tehnilise Järelevalve Amet võib loa andmisel seada tingimuseks et konteineri igakordsest asukohamuutusest tuleb teavitada politseid RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Tehnilise Järelevalve Amet keeldub loa andmisest kui esitatud taotlusest nähtub et selles ettenähtud tingimustel ja korras lõhkematerjali hoidmine väljaspool lõhkematerjaliladu ei vasta lõhkematerjali hoidmise nõuetele või oleks ohtlik inimesele varale ja keskkonnale või ei tagaks julgeolekut RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Lõhketöö tegemise kohas võib lõhkematerjali hoida lõhkaja lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja või nende juhendatud töötaja järelevalve all ning konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus koguses Sellisel juhul ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti luba vajalik RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 6 peatükk LÕHKEMATERJALI KASUTAMINE 42 Lõhkematerjali kasutamise nõuded 1 Lõhkematerjali võib lõhketööde tegemise kohas kasutada sihtotstarbeliselt ja ohutusnõudeid järgides lõhkematerjalisektori ettevõtja kellel on asjakohane tegevusuba ja nõuetele vastavad lõhkajad RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid peavad vältima lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamist lööklaine kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest 3 Lõhketöö tegemiseks tuleb koostada lõhketöö projekt edaspidi projekt mille kinnitab lõhkematerjali käitlemise korraldaja Ühel objektil korduva lõhkamise korral koostatakse tüüpprojekt Projektita võib lõhata lõhkeauke kaeveõõnele vajaliku gabariidi andmiseks ripikute kõrvaldamiseks kaeveõõne süvendamiseks tõrkelaengu likvideerimiseks ja ülegabariitsete tükkide purustamiseks ning päästetöödeks 4 Projektile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 43 Enamohtlik lõhketöö Käesoleva seaduse tähenduses on enamohtlik lõhketöö 1 lõhketöö asulas 2 lõhketöö mille ohuala piiridesse jääb teise isiku omandis olev ehitis 3 ehitise purustamine lõhkamise teel 4 metalli purustamine lõhkamise teel 5 veealune lõhkamine 44 Enamohtliku lõhketöö luba 1 Enamohtliku lõhketöö tegemiseks peab olema enamohtliku lõhketöö luba 2 Enamohtliku lõhketöö loa saamiseks esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus millele lisatakse RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 projekt 2 kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile ning ohualasse jäävate kinnisasjade omanikele või nende ühendustele lõhkamisest teavitamiseks saadetava teate koopia RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Enne enamohtliku lõhketöö loa taotlemist peab loa taotleja teavitama lõhketöö tegemise kohast ajast ulatusest ning eesmärgist kohalikku omavalitsust Keskkonnaametit ja ohualasse jääva kinnisasja omanikke Kohalik omavalitsus Keskkonnaamet ja ohualasse jääva kinnisasja omanik esitavad oma vastuväited planeeritava lõhketöö kohta Tehnilise Järelevalve Ametile ühe nädala jooksul vastava teate saamise päevast arvates Enamohtliku lõhketöö loa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 1 Kui lõhketöö ohuala jääb lennuvälja lähiümbrusesse tuleb käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teavitada ka Lennuametit RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 4 Tehnilise Järelevalve Amet hindab enamohtliku lõhketöö võimalikke tagajärgi arvestades kahjulike tagajärgede vältimiseks ettenähtud abinõusid ning annab sellest lähtuvalt loa lõhketöö tegemiseks või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumise päevast arvates Ühtlasi teavitab Tehnilise Järelevalve Amet loa andmisest Kaitsepolitseiametit RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 5 Enamohtliku lõhketöö luba antakse kehtivusega kuni üks aasta või ühekordse lõhketöö tegemise ajaks Loa kehtivuse tähtaega võib pikendada kui lõhketöö ohuala piirid ja lõhketöö tehnilised tingimused ei ole muutunud Loa kehtivuse pikendamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile ning tasuda riigilõiv RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 6 Kui lõhketöö ohuala ei ületa selle maa ala piire millele maavara kaevandaval või lõhketööd tellival ettevõtjal on kasutamisõigus ja kaevandamisloa väljaandja ei ole andnud lisatingimusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ettenähtud teavitamine vajalik 7 peatükk LÕHKEMATERJALI VEDU 45 Lõhkematerjali sisse ja väljavedu RT I 22 12 2011 2 jõust 01 01 2012 1 Strateegiliste kaupade nimekirja arvatud lõhkematerjali veole ja teenuse osutamisele kohaldatakse strateegilise kauba seadust RT I 22 12 2011 2 jõust 01 01 2012 2 Strateegiliste kaupade nimekirja arvamata jäetud lõhkematerjali sisse ja väljavedu toimub käesoleva seaduse 46 või 47 alusel väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti loa alusel RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 3 Lõhkematerjali edastamine postisaadetises on keelatud RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 46 Lõhkematerjali sisse ja väljaveo luba 1 Lõhkematerjali sisse ja väljaveo luba on nõutav kolmandast riigist lõhkematerjali Eestisse toomiseks ja lõhkematerjali viimiseks kolmandasse riiki Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on riik mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 Lõhkematerjali sisse ja väljaveo loa saamiseks esitatakse taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile Taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Taotluses esitatakse järgmised andmed 1 operaatorite nimed ja aadressid sellise täpsusega et operaatoritega oleks võimalik kontakti saada ja kindlaks teha kas saadetise saaja on õigustatud saadetist vastu võtma 2 lõhkematerjali nimetus kogus kirjeldus identifitseerimist võimaldavad abinõud ja käesoleva seaduse 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkuleppe kohane aine või toote identifitseerimisnumber edaspidi ÜRO number 3 andmed lõhkematerjali veotingimuste kohta millise transpordivahendiga toimub vedu veo marsruut ja vedamise aeg 4 kui lõhkematerjali veetakse välja siis sihtkohariigi luba taotluses nimetatud lõhkematerjali sisse vedada ja loa eestikeelne tõlge 4 Tehnilise Järelevalve Amet väljastab lõhkematerjali sisse ja väljaveo loa kümne tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast arvates RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 4 1 Tehnilise Järelevalve Amet keeldub lõhkematerjali sisse ja väljaveo loa andmisest kui esitatud taotlus ei vasta nõuetele või kui esitatud taotlusest nähtub veotingimuste nõuetele mittevastavus Tehnilise Järelevalve Amet keeldub lõhkematerjali sisse ja väljaveo loa andmisest ka siis kui Politsei ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul kujutaks planeeritav lõhkematerjali vedu olulist või kõrgendatud ohtu riigi julgeolekule RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 4 2 Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Politsei ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit lõhkematerjali sisse ja väljaveo loa taotlusest ning võimaldab neil viie tööpäeva jooksul taotluse laekumise päevast arvates selle suhtes arvamust avaldada Samuti teavitab Tehnilise Järelevalve Amet Maksu ja Tolliametit väljastatud lõhkematerjali sisse ja väljaveo loast RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 5 Lõhkematerjali sisse ja väljaveo loale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 47 Lõhkematerjali vedu Euroopa Majanduspiirkonnas 1 Kui lõhkematerjali soovitakse vedada Eestis või Eestisse tuua mõnest teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist taotleb lõhkematerjali saaja selleks heakskiitu Tehnilise Järelevalve Ametilt Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib kas lõhkematerjali saaja on õigustatud lõhkematerjali vastu võtma Kui Tehnilise Järelevalve Amet kiidab lõhkematerjali veo heaks annab ta lõhkematerjali saajale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega dokumendi edaspidi veoluba See veoluba peab olema lõhkematerjaliga kaasas lõhkematerjali sihtkohta jõudmiseni kusjuures koopia säilitab lõhkematerjali saaja RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 2 Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab et erilised julgeolekunõuded ei ole vajalikud võib lõhkematerjali vedada eelnevalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid esitamata Sellisel juhul annab Tehnilise Järelevalve Amet veoloa kindlaks perioodiks kusjuures sellise veoloa kehtivuse võib põhjendatud juhtudel igal hetkel peatada või kehtetuks tunnistada RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Kui lõhkematerjali vedu peab julgeoleku kaalutlustel olema rangelt kontrollitud tuleb lõhkematerjali saajal veoloa saamiseks esitada järgmised andmed 1 operaatorite nimed ja aadressid sellise täpsusega et operaatoritega oleks võimalik kontakti saada ja kindlaks teha kas saadetise saaja on õigustatud saadetist vastu võtma 2 lõhkematerjali kogus 3 lõhkematerjali täielik nimetus ja kirjeldus lõhkematerjali identifitseerimist võimaldavad abinõud ning ÜRO numbrid 4 kui lõhkematerjal veetakse eesmärgiga lasta see turule andmed lõhkematerjali nõuetele vastavuse kohta 5 veoviisi ja veo marsruudi kirjeldus 6 lähetamise ja saabumise eeldatav kuupäev 7 vajaduse korral riiki sisenemise ja riigist väljumise täpsed kohad 4 Kaaluka ohu korral julgeolekule võib Tehnilise Järelevalve Amet rakendada vajalikke abinõusid lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks Sellised abinõud peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega tohi olla diskrimineerivad või varjatud kaubandustõkkeks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahelisele kaubandusele Kui käesoleva lõike alusel rakendatakse abinõusid peab nendest eelnevalt teatama Euroopa Komisjonile RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 5 Veoloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv 6 Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Politsei ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit väljastatud või heakskiidetud veoloast samuti Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi poolt väljastatud veoloale antud kooskõlastusest RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 8 peatükk PÜROTEHNILISELE TOOTELE JA SELLE KÄITLEMISELE ESITATAVAD NÕUDED 1 jagu Üldsätted 48 Käesolevas peatükis kasutatavad mõisted 1 Ilutulestik on vaatemäng mis põhineb ilutulestiku toote kasutamisel tekkival valgus suitsu või heliefektil 2 Pauguti on teravaid kilde mitteandvasse mittemetallist kesta paigutatud pürotehniline toode mis laengu süttimisel tekitab peamiselt heliefekti paugu 3 Pürotehnilise toote valmistamiseks käesoleva seaduse tähenduses peetakse igasugust tegevust mille tulemusena valmib pürotehniline toode või mis muudab pürotehnilise toote omadusi enne selle kasutamist Valmistamiseks ei peeta pürotehnilise toote ettevalmistamist vahetult enne selle kasutamist 4 Teatri pürotehniline toode on pürotehniline toode mis on mõeldud kasutamiseks sise või välislaval sealhulgas filmi ja teleloomingus või muul sarnasel eesmärgil 4 1 Sõidukile mõeldud pürotehniline toode on sõiduki ohutusseadme osa mis sisaldab pürotehnilist ainet ja mida kasutatakse sõiduki ohutusseadme või muu seadme aktiveerimiseks RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 5 Erialaste teadmistega isik on isik kellel on pädevus ja õigus käidelda kategooria F4 T2 või P2 pürotehnilisi tooteid Kategooria F4 ja T2 puhul on erialase teadmisega isik pürotehniku kutse või pädevustunnistust omav isik Kategooria P2 puhul on erialaste teadmistega isik vastava koolituse läbinud ja kategooria P2 pürotehniliste toodete käitlemiseks piisavad teadmised omandanud isik RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 6 Pürotehnilise toote tootja edaspidi tootja on isik kes kavandab või toodab pürotehnilist toodet või kes on lasknud sellist toodet kavandada ja toota eesmärgiga see oma nimel või oma kaubamärgi all turule lasta RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 49 Pürotehniliste toodete kategooriad 1 Tootja jaotab pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi otstarbe ja ohutustaseme sealhulgas nende mürataseme järgi Kategooriatesse jaotamise kinnitab pürotehniliste toodete vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus 2 Ilutulestikuks mõeldud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse 1 kategooria F1 väga madala ohutasemega ja minimaalse müratasemega ilutulestiku tooted mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud 2 kategooria F2 madala ohutasemega ja madala müratasemega ilutulestiku tooted mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal 3 kategooria F3 keskmise ohutasemega ilutulestiku tooted mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist 4 kategooria F4 kõrge ohutasemega ilutulestiku tooted mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestiku toode RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 3 Teatri pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse 1 kategooria T1 laval kasutamiseks ettenähtud madala ohutasemega pürotehnilised tooted 2 kategooria T2 laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud 4 Muud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse 1 kategooria P1 madala ohutasemega pürotehnilised tooted mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted 2 kategooria P2 pürotehnilised tooted mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted ja mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010 49 1 Kategooriavälised pürotehnilised tooted 1 Käesolevas peatükis sätestatud pürotehniliste toodete turule laskmisele ja kategooriatesse jaotamisele kehtestatud nõudeid ei kohaldata pürotehnilistele toodetele mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013 29 EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta uuesti sõnastatud ELT L 178 28 06 2013 lk 27 65 kohaldamisalast välistatud RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 2 Nende pürotehniliste toodete käitlemise suhtes mis on ette nähtud kasutamiseks laeva ohutusvarustuses lennundus või kosmosetööstuses või mänguasjades kohaldatakse käesolevat seadust järgmiste erisustega 1 nimetatud toodete võõrandamiseks ettenähtud otstarbel kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba 2 nimetatud tooteid võib võõrandada üksnes isikutele kes vajavad neid tooteid oma majandus ja kutsetegevuses sealhulgas laevaomanikele 3 nimetatud toodete hoiustamisele koguses mis ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses kohaldatakse kõiki käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 2 jagu Pürotehnilise toote turule laskmine 50 Pürotehnilise toote turule laskmisele esitatavad nõuded 1 Pürotehnilise toote võib turule lasta üksnes siis kui 1 see vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele 2 see on varustatud õigusaktides ettenähtud teabe ja märgistusega 3 selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud 2 Pürotehnilisele tootele selle pakendile ja pürotehnilise tootega kaasnevale teabele ning märgistusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 50 1 Pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamine 1 Pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamise tagab selle tootja Kui tootja ei asu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tagab pürotehnilise toote importija et tootja on täitnud pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud kohustused või võtab need kohustused enda kanda 2 Pürotehnilise toote levitaja toimib nõuetekohase hoolsusega ning tagab et levitatav pürotehniline toode vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja et see on varustatud vastavusmärgisega 3 Pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 50 2 Nõuetele mittevastava pürotehnilise toote vaba liikumine ja kasutamine teadusuuringute arendustöö ja katsetamise eesmärgil Käesoleva seaduse 50 lõige 1 ei piira sellise pürotehnilise toote vaba liikumist ja kasutamist mis on toodetud teadusuuringute arendustöö ja katsetamise eesmärgil kuid mis ei vasta 50 lõikega 2 kehtestatud nõuetele tingimusel et selle nähtaval oleval sildil on selge viide pürotehnilise toote nõuetele mittevastavusele ning sellele et toode on kättesaadav üksnes teadusuuringute arendustöö ja katsetamise eesmärgil RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 51 52 Kehtetud RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 3 jagu Pürotehnilise toote käitlemine 53 Pürotehnilise toote käitleja loakohustus ja nõuded pürotehnilise toote käitlejale RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 1 Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks 1 pürotehnilise toote hoidmine 2 pürotehnilise toote võõrandamine 3 pürotehnilise toote kasutamine RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Loakohustus puudub järgmistel juhtudel 1 kategooriate F1 T1 P1 ja P2 pürotehniliste toodete hoidmisel võõrandamisel ja kasutamisel koguses mis jääb alla kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses 2 kategooriate F2 ja F3 pürotehniliste toodete kasutamisel 3 oma tarbeks omandatud kategooriate F2 ja F3 pürotehniliste toodete hoidmisel ja tasuta võõrandamisel RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 2 1 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 1 Tegevusluba peab olema ka sellel isikul kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba pürotehnilise toote käitlemiseks Tegevusluba ei pea olema isikul kes soovib Eestis pürotehnilist toodet kasutada korraldada ilutulestikku ajutiselt ja kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba pürotehnilise toote kasutamiseks Selline isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis pürotehnilise toote kasutamise alustamist teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes pürotehnilise toote kasutamisele kehtestatud nõudeid RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 4 Pürotehnilise toote valmistamisele kohaldatakse lõhkematerjali valmistamise nõudeid 5 Pürotehnilise toote käitlemisele sealhulgas käitlemise kohale ja hävitamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 6 Oma valitsemisalas käideldava pürotehnilise toote käitlemise korra võivad kehtestada valdkonna eest vastutavad ministrid 7 Lisaks kaubandustegevuse seadusest tulenevatele piirangutele ei või pürotehnilist toodet võõrandada avalikel üritustel ning tänava või turukaubanduse korras Samuti on keelatud pürotehnilise toote välja arvatud kategooriate F1 T1 ja P1 pürotehniliste toodete selvemüük RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 53 1 Tegevusloa taotlemine ja kontrolliese 1 Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 Ettevõtjale antakse tegevusluba kui 1 tal on asjakohased tehnilised vahendid ja nõuetele vastav personal pürotehnilise toote nõuetekohaseks käitlemiseks 2 temal tema esindajal ega pürotehnilise toote käitlemise korraldajal ei ole karistusregistri andmetel karistatust esimese astme kuriteo riigivastase süüteo või süüteo eest mis pandi toime lõhkematerjali pürotehnilist toodet laskemoona või tulirelva kasutades ning ta ei ole tagaotsitav kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 3 Kui tegevusloa taotlust tähtaja jooksul läbi ei vaadata ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 54 Pürotehnilise toote käitlejale esitatavad nõuded 1 Pürotehnilise toote käitlejal peavad olema asjakohased vahendid ja personal et tagada pürotehnilise toote käitlemise ohutus 2 Kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 3 Pürotehnilise toote käitleja teavitab pürotehnilise toote käitlemisel toimunud õnnetusest viivitamata Tehnilise Järelevalve Ameti ja kui pürotehnilise toote käitlemisega tekitati inimesele tervisekahjustus või kaasnes tema surm või tekitati varaline kahju kolmandale isikule siis ka politseid RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Kui kategooria F3 F4 või T2 pürotehniline toode või mis tahes kategooria pürotehnilisi tooteid koguses mis ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses väljub õiguspärasest valdusest teeb pürotehnilise toote käitleja selle viivitamata teatavaks politseile RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 55 Pürotehnilise toote sisse ja väljavedu 1 Pürotehnilise toote toomisele kolmandast riigist Eestisse ja selle viimisele Eestist kolmandasse riiki kohaldatakse käesoleva seaduse s 46 sätestatut arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi 1 1 Loa saamiseks pürotehnilise toote kolmandast riigist Eestisse toomiseks ja selle viimiseks Eestist kolmandasse riiki esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmetega 1 saadetise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed 2 pürotehnilise toote nimetus kogus kirjeldus identifitseerimist võimaldavad abinõud ja ÜRO number 3 andmed pürotehnilise toote veotingimuste kohta transpordiviis ja ligikaudne veo aeg 4 kui pürotehnilist toodet veetakse välja kolmandasse riiki siis sihtkohariigi luba taotluses nimetatud lõhkematerjali sisse vedada ja loa eestikeelne tõlge 2 Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist võib pürotehnilisi tooteid Eestisse turule laskmiseks või kasutamiseks tuua vaid käesoleva seaduse s 53 1 sätestatud tegevusluba omav pürotehnilise toote käitleja 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pürotehnilise toote käitleja peab pürotehnilise toote Eestisse toomisest eelnevalt teatama Tehnilise Järelevalve Ametile Teates märgitakse Eestisse toodava pürotehnilise toote nimetus kategooria ja kogus 4 Arvestamata käesolevas paragrahvis sätestatut võib vähemalt 18 aastane füüsiline isik oma tarbeks Eestisse tuua käesoleva seaduse nõuetele vastavaid kategooriate F1 F2 P1 ja T1 pürotehnilisi tooteid kuni kaks kilogrammi brutomass RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 56 Pürotehnilise toote hoidmine 1 Pürotehnilise toote hoidmisele kohaldatakse lõhkematerjali hoidmise kohta kehtestatud nõudeid arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi 2 Lõhkematerjalilao käitamise luba või väljaspool lõhkematerjaliladu hoidmise luba ei ole vajalik kuni 100 kilogrammi netomass pürotehnilise toote hoidmiseks Kategooria F3 pürotehnilist toodet võib loata hoida kuni 33 kilogrammi netomass RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 2 1 Pürotehnilise toote hoidmisel asukohas kus seda valmistatakse ette müügiks või kasutamiseks ei ole lõhkematerjalilao käitamise luba või väljaspool lõhkematerjaliladu hoidmise luba vajalik Pürotehnilise toote ettevalmistamiseks kasutatav asukoht peab olema sellel otstarbel kasutamiseks sobiv vastama ohutusnõuetele ja olema ohutus kauguses objektidest mida pürotehnilise toote käitlemisel tekkida võiv õnnetusjuhtum võiks kahjustada 2 2 Tehnilise Järelevalve Ametit ja Päästeametit tuleb informeerida asukohast kus pürotehnilist toodet müügiks või kasutamiseks ette valmistatakse Pürotehnilist toodet ei või selles asukohas enne ette valmistama hakata kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole selleks kooskõlastatult Päästeametiga heakskiitu andnud 3 Pürotehnilise toote hoiutingimustele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 57 Pürotehnilise toote võõrandamine 1 Pürotehnilise toote käitleja peab selle toote võõrandamisel täitma järgmisi nõudeid 1 võõrandama ainult sellist pürotehnilist toodet mida on hoitud kohas ja tingimustes mis vastavad käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele 2 võõrandama pürotehnilist toodet üksnes selle käitlemise või kasutamise õigust omavale isikule 3 andma võõrandamisel kaasa pürotehnilise toote kasutusjuhendi kui see on nõutav 2 Defektse pürotehnilise toote võõrandamine kasutamiseks on keelatud Defektne pürotehniline toode hävitatakse käesoleva seaduse 53 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras 3 Kategooriate F1 F2 T1 ja P1 pürotehnilisi tooteid võib võõrandada vähemalt 18 aastasele isikule Sellist kategooria F1 pürotehnilist toodet mis ei tõuse õhku või mis on mõeldud kasutamiseks siseruumides säraküünlad tordiküünlad ja muud sarnased tooted samuti fontäänid võib võõrandada vähemalt 12 aastasele isikule arvestades seejuures tootja poolt pürotehnilise toote pakendile märgitud vanusepiiri RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 3 1 Sõidukile mõeldud kategooria P1 pürotehnilist toodet sealhulgas turvapadja ja turvavöö eelpinguti süsteemi ei tehta tarbijale kättesaadavaks välja arvatud juhul kui see on sõidukisse või sõiduki eemaldatavasse osasse sisse ehitatud RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 4 Paugutite jaekaubandus on keelatud RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 5 Pürotehnilise toote edastamine postisaadetises on keelatud 6 Kategooria F3 pürotehnilisi tooteid võib müüa vähemalt 21 aastasele isikule isikut tõendava dokumendi esitamisel Müüja peab nende toodete müügi kohta toimikut kuhu kantakse ostetud toote nimetus ja kogus ning ostja nimi isikukood selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht Ostjalt võetakse allkiri selle kohta et pürotehnilist toodet kasutatakse üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja otstarbel ning kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 7 Kategooria F3 pürotehnilist toodet võib müüa üksnes tegevuskohas kus müüakse pürotehnilisi tooteid välja arvatud kategooriate F1 T1 ja P1 pürotehnilisi tooteid rohkem kui neljal järjestikusel kuul aastas RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 8 Kehtetu RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 9 Keelatud on avalikkusele suunatud tegevus mille kaudu pakutakse pürotehnilist toodet tasuta tarbijavõistluse või mängu raames See piirang ei kehti kategooriate F1 T1 ja P1 pürotehniliste toodete puhul RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 57 1 Pürotehnilist toodet käitleva ettevõtja teavitamise kohustus Toote nõuetele vastavuse seaduse 13 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmiseks peab pürotehnilist toodet käitlev ettevõtja säilitama teavet ettevõtja kohta vähemalt kümme aastat pärast seda kui ta pürotehnilise toote üle andis või vastu võttis RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 58 Pürotehnilise toote kasutamine 1 Pürotehnilist toodet võib kasutada üksnes vastavalt selle kasutusotstarbele ja kooskõlas ohutusnõuetega ning arvestades avalikus kohas käitumise nõudeid 2 Kategooriate F4 ja T2 pürotehnilisi tooteid võib kasutada üksnes käesoleva seaduse s 53 1 sätestatud tegevusluba omav pürotehnilise toote käitleja kellel on selleks tööks käesoleva seaduse nõuetele vastav pürotehnik RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 3 Pauguti kasutamine on keelatud See keeld ei laiene pürotehniku pädevustunnistusega isiku suhtes kes kasutab paugutit oma majandus ja kutsetegevuses 4 Avalikus kohas on keelatud kasutada pürotehnilisi tooteid millega kaasnev heli või valgusefekt oleks teist isikut oluliselt häiriv Nii avalikus kohas kui avalikuks kohaks mitteolevas kohas ei või kasutada pürotehnilisi tooteid millega kaasneb kestev või korduv teist isikut häiriv müra või valgusefekt ajavahemikul kella 22 00 st kuni 6 00 ni puhkepäevale eelneval ööl kella 00 00 st kuni 7 00 ni Käesolevas lõikes sätestatud keeld ei kehti ööl vastu 1 jaanuari 25 veebruari ja 24 juunit või kui kohalik omavalitsus on andnud ilutulestiku korraldamise loa RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 59 Ilutulestiku korraldamine 1 Avalikel üritustel või tiheasustusega asulates ilutulestiku korraldamiseks kategooriate F3 ja F4 pürotehniliste toodetega peab olema ilutulestiku toimumiskohajärgse valla või linnavalitsuse tema poolt volitatud valla või linnavalitsuse asutuse või valla või linnavalitsuse struktuuriüksuse edaspidi valla või linnavalitsus luba RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 2 Ilutulestiku korraldamisest tuleb teavitada vähemalt kolm päeva ette järgmisi asutusi 1 kategooria F3 pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel avalikel üritustel või tiheasustusega asulates Politsei ja Piirivalveametit ja Päästeametit RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 2 kategooria F4 pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel Politsei ja Piirivalveametit ja Päästeametit RT I 03 02 2015 2 jõust 01 07 2015 3 kategooria T2 pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel Päästeametit 4 lennuvälja lähiümbruses ilutulestiku korraldamisel kasutades pürotehnilisi tooteid lennukõrgusega üle 45 meetri Lennuametit RT I 2009 69 464 jõust 04 07 2010 2 1 Kui on alust arvata et ilutulestik läbib lennuvälja lähiümbruse lähenemis või tõususektori pinda tuleb ilutulestiku korraldamine kooskõlastada Lennuametiga Lennuametile tuleb vähemalt kolm tööpäeva enne planeeritava ilutulestiku korraldamist esitada käesoleva seaduse 60 lõike 2 punktides 1 3 nimetatud andmetega taotlus kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Lennuamet vaatab taotluse läbi ja kooskõlastab selle või jätab kooskõlastamata kolme tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 3 Ilutulestiku korraldamisel tuleb tagada inimese vara ja keskkonna ohutus Ilutulestiku korraldamise ohutusnõuded ning ilutulestiku projektile esitatavad nõuded kehtestatakse käesoleva seaduse 53 lõike 5 alusel 60 Ilutulestiku korraldamise loa taotlemine 1 Ilutulestikku korraldada sooviv isik esitab ilutulestiku toimumiskohajärgse valla või linnavalitsusele taotluse ilutulestiku korraldamise loa saamiseks Valla või linnavalitsus vaatab ilutulestiku korraldamise loa taotluse läbi ning teeb vastava otsuse taotluse saabumise päevast arvates viie tööpäeva jooksul 2 Ilutulestiku korraldamise loa taotluses peavad sisalduma järgmised andmed 1 taotleja nimi ja kontaktandmed ning kui ilutulestikku ei korralda vahetult taotleja siis andmed ka ilutulestiku korraldaja kohta 2 ilutulestiku korraldamise koht päev ja kellaaeg 3 ilutulestiku projekt milles muu hulgas on kindlaks määratud ka ohuala ning õnnetuste vältimiseks rakendatavad abinõud 4 kinnitus Päästeametile ja Politsei ja Piirivalveametile edastatud teate kohta ja kui see on asjakohane siis ka Lennuametile edastatud teate kohta või Lennuameti kooskõlastus RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Loa andmisest võib keelduda kui ilutulestiku korraldamine rikuks avalikku korda või kahjustaks inimeste elu tervist vara või keskkonda ja rakendatavad ohutusabinõud ei oleks piisavad õnnetuste vältimiseks või kui taotlus ei ole nõuetekohane 4 Kui taotluses esinevad puudused on kõrvaldatavad teavitatakse enne keeldumisotsuse tegemist nendest taotlejat ning tehakse ettepanek puuduste kõrvaldamiseks RT I 2006 42 319 jõust 15 10 2006 9 peatükk LÕHKEMATERJALISEKTORI ETTEVÕTJA JA PÜROTEHNILISE TOOTE KÄITLEMISEGA TEGELEVA ETTEVÕTJA PERSONAL NING NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE JA TÕENDAMINE 1 jagu Lõhkematerjalisektori ettevõtja personal 61 Lõhkematerjali vahetu käitleja 1 Lõhkematerjali vahetu käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik kellel oma tööülesannete või kutsetegevuse tõttu on juurdepääs lõhkematerjalile 2 Lõhkematerjali vahetuks käitlejaks ei või olla isik kes 1 ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisenõuetele välja arvatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja lõhkematerjalilao juhataja ja lõhkematerjali väljastaja 2 on piiratud teovõimega 3 on karistatud esimese astme kuriteo eest 4 on karistusregistri andmetel karistatud riigi või varavastase süüteo või süüteo eest mis pandi toime lõhkematerjali pürotehnilist toodet laskemoona või tulirelva kasutades RT I 2009 69 464 jõust 04 01 2010

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61781&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist võib hüpoteegipidaja nõuda laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses mille võrra koormatud laeva väärtus on vähenenud Hüpoteegipidaja peab nõude täitmiseks andma vähemalt ühekuulise tähtaja 3 Kui omanik ei ole süüdi koormatud laeva väärtuse vähenemises võib hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist ulatuses milles laeva omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud 26 Päraldiste väärtuse vähendamine Koormatud laeva päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine laevast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu laeva väärtuse vähenemise korral 27 Hüpoteegipidaja õigus takistada kolmanda isiku tegevust Kui kolmanda isiku laeva halvendava tegevuse tagajärjel tekib oht laevahüpoteegiga koormatud laevale siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda kolmandalt isikult sellise tegevuse lõpetamist 28 Koormatud laeva käsutamine 1 Laeva omaniku loobumine õigusest laevahüpoteegiga koormatud laeva võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu 2 Kui pärast laevahüpoteegi seadmist on samale laevale seatud kasutusvaldus õigustatud hüpoteegipidaja nõusolekuta eelistatakse laevahüpoteeki hiljem seatud kasutusvaldusele Kasutusvaldus kustutatakse ulatuses milles see kahjustab laevahüpoteegi teostamist 4 jagu Laevahüpoteegi ulatus 29 Laevahüpoteegi ulatus päraldisele 1 Laevahüpoteek laieneb laeva päraldisele välja arvatud juhul kui päraldis ei ole laeva omaniku omandis 2 Laevahüpoteegi alt vabaneb päraldis mis on päraldisele iseloomulikud omadused kaotanud korrapärase majandustegevuse käigus enne selle arestimist sundtäitmiseks 3 Asi ei lakka olemast laeva päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjaks olevast laevast 30 Laevahüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele 1 Kui laeva omanik või keegi teine kindlustusvõtja on laeva kindlustanud omaniku arvel siis laieneb laevahüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele 2 Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta hüpoteegipidajate kirjalikul nõusolekul 3 Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta ka juhul kui kindlustusvõtja või kindlustusandja on hüpoteegipidajale viivitamata teatanud kindlustusjuhtumist ja teatamisest on möödunud kaks nädalat ning hüpoteegipidaja ei ole avaldanud soovi kasutada oma laevahüpoteegist tulenevaid õigusi 4 Kindlustusandja ei või tugineda asjaolule et ta ei olnud teadlik laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteegist 5 Kindlustusandja vabaneb kohustustest hüpoteegipidaja ees kui kindlustushüvitis on välja makstud käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid järgides 31 Kindlustushüvitise väljamaksmine hüpoteegipidajast sõltumata 1 Hüpoteegipidaja ei saa takistada kindlustushüvitise väljamaksmist kui kindlustusvõtja kohustub seda kasutama laeva taastamiseks ning tõendab laeva taastamise võimalikkust ja otstarbekust 2 Kindlustusandja kohustused loetakse täidetuks kui laev on taastatud 32 Kindlustusandja teatamiskohustus 1 Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib kindlustusandja kohta vaid juhul kui hüpoteegipidaja on kindlustusandjale laevahüpoteegist teatanud 2 Kindlustusandja peab hüpoteegipidajale viivitamatult teatama kindlustusmakse tasumata jätmisest ja kindlustusvõtjale määratud täiendavast kindlustusmakse tasumise tähtajast 3 Kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine või mis tahes alusel muutmine ei jõustu hüpoteegipidaja suhtes enne kahe nädala möödumist sellest hüpoteegipidajale teatamisest arvestades tavalist kirja kohaletoimetamise aega Pooled võivad kokku leppida teisiti 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei kehti kindlustussuhte lõpetamisel kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu kui kindlustusandja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja andnud sellega hüpoteegipidajale võimaluse tasuda kindlustusmakse kindlustusvõtja asemel 33 Teatamise kord 1 Kindlustusandja ja hüpoteegipidaja vahelised teated edastatakse tähitud kirjaga või antakse üle allkirja vastu 2 Kui hüpoteegipidaja asukoht või elukoht ei ole teada loetakse kindlustusandjapoolne teatamiskohustus täidetuks tähitud kirja saatmisega hüpoteegipidaja poolt viimati näidatud aadressil 34 Kindlustusandja täiendavad kohustused 1 Kui kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest kindlustusvõtja ees viimase käitumise tõttu säilib sellest sõltumata kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees Kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees säilib ka juhul kui kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumit loobub kindlustuslepingust 2 Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest täielikult kui 1 kindlustusmakse ei ole tasutud määratud tähtajal 2 laev on alustanud reisi mittemerekõlblikus olukorras või adekvaatselt varustamata või mehitamata 3 laev on kõrvale kaldunud kindlaksmääratud sõidupiirkonnast 35 Laevahüpoteegi üleminek kindlustusandjale 1 Kindlustusandjal on õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist tema nimele niivõrd kuivõrd ta rahuldab hüpoteegipidaja nõude 2 Kindlustusandjal on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumente laevahüpoteegi kandmiseks enda nimele 3 Kindlustusandja ei tohi kasutada temale üleläinud laevahüpoteegist tulenevaid õigusi nii et see kahjustaks hüpoteegipidaja huve kelle nõue on osaliselt rahuldatud või nende hüpoteegipidajate huve kelle suhtes kindlustusandja kohustus on säilinud 36 Kindlustusmakse tasumine hüpoteegipidaja poolt Kindlustusandja on kohustatud hüpoteegipidajalt vastu võtma tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid ja teisi kindlustuslepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid 5 jagu Nõuete rahuldamine laevahüpoteegist 37 Nõuete ulatus Laevahüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue sellelt nõudelt kolme aasta jooksul enne laeva müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused hüpoteegipidaja poolt laeva eest tasutud kindlustuspreemia ning kindlustuslepingust tulenev muu tasutud summa ja muud kõrvalnõuded RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 38 Laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine 1 Hüpoteegipidaja võib nõuda laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ja koormatud laeva omanik võib võla tasuda pärast nõude tähtpäeva saabumist 2 Laevahüpoteegiga tagatud tähtajatu nõude rahuldamise korral võib hüpoteegipidaja nõuda võla tasumist ja omanik võib võla tasuda pärast seda kui laeva omanikule või hüpoteegipidajale etteteatamisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg Ette teatada võib nii laeva omanik kui ka hüpoteegipidaja Pooled võivad etteteatamistähtaja suhtes kokku leppida teisiti Kokkulepe tuleb kanda laevakinnistusraamatusse 39 Omaniku õigused hüpoteegipidaja nõude rahuldamisel 1 Omanik võib hüpoteegipidaja nõude vastu kasutada vastuväiteid mis on võlgnikul 2 Omanik võib keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest seni kuni võlgnikul on õigus vaidlustada võlasuhete aluseks olev tehing Samasugune õigus on omanikul ka seni kuni hüpoteegipidajal on õigus tasaarvelduse kaudu rahuldada oma nõue võlgniku vastu 3 Omaniku õigus vastu väita ei kao seetõttu et võlgnik on vastuväidetest loobunud 40 Laevahüpoteegi üleminek omanikule 1 Kui laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud võib koormatud laeva igakordne omanik nõuda laevahüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele 2 Kui laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt võib koormatud laeva igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses laevahüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele Üleläinud laevahüpoteegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada esialgse hüpoteegipidaja huve 3 Kui omanik on rahuldanud hüpoteegipidaja nõude võlgniku asemel läheb nõue rahuldatud ulatuses temale üle kui omaniku ja võlgniku vahelisest õigussuhtest ei tulene teisiti 4 Omanik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele 41 Eeldatav omanik Laevahüpoteegist tuleneva õiguse teostamisel loetakse hüpoteegipidaja suhtes omanikuks see kes on omanikuna laevakinnistusraamatusse kantud Omanikul kes ei ole laevakinnistusraamatusse kantud säilib õigus esitada vastuväiteid laevahüpoteegile 42 Hüpoteegipidaja nõude rahuldamine kolmanda isiku poolt 1 Kui hüpoteegipidaja soovib nõude rahuldamist laevast siis on igal isikul kellel on sundtäitmise tõttu oht kaotada õigus laevahüpoteegiga hõlmatud laevale või asjadele õigus hüpoteegipidaja nõue rahuldada sealhulgas deponeerimise või tasaarvelduse teel Samasugune õigus on laeva või päraldise valdajal kui tal on sundtäitmise tõttu oht kaotada valdus 2 Nõue läheb kolmandale isikule üle ulatuses milles kolmas isik rahuldas hüpoteegipidaja nõude võlgniku asemel Kolmas isik võib nõuda ka samas ulatuses laevahüpoteegi kandmist enda nimele Kolmas isik ei tohi temale üleläinud nõudest ja laevahüpoteegist või selle osast tulenevaid õigusi kasutades kahjustada esialgse hüpoteegipidaja huve 3 Kolmas isik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks enda nimele 43 Nõude rahuldamine laevahüpoteegist 1 Kui laevahüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta on hüpoteegipidajal õigus rahuldada nõue laevahüpoteegist 2 Ühislaevahüpoteegi puhul võib hüpoteegipidaja rahuldada nõude igast laevast tervikuna või laeva igast osast tervikuna 3 Hüpoteegipidaja saab rahuldada nõude ainult sundenampakkumise teel 4 Kokkulepe mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab koormatud laeva laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks on kehtetu 44 Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord 1 Laevahüpoteegiga tagatud nõuded rahuldatakse vastavalt nende järjekohtadele 2 Järgneval järjekohal asuv laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist 3 Ühel ja samal järjekohal asuvad laevahüpoteegiga tagatud nõuded rahuldatakse ühel ajal ja võrdeliselt nõuete suurusega kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti 6 jagu Laevahüpoteegi üleminek ja lõppemine 45 Laevahüpoteegi käsutamine Laevahüpoteeki võib käsutada sealhulgas pantida või võõrandada ainult kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja 46 Laevahüpoteegi üleandmine Hüpoteegi üleandmiseks on vaja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekut ja kannet laevakinnistusraamatus RK s 14 11 2001 jõust 01 02 2002 RT I 2001 93 565 47 Vastuväidete säilimine Vastuväidet mis laeva omanikul on laevahüpoteegi vastu tulenevalt tema ja senise hüpoteegipidaja vahelisest õigussuhtest võib kasutada ka uue hüpoteegipidaja vastu sealhulgas laevakinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõttest tulenevalt 48 Laevahüpoteegi lõppemine Laevahüpoteek lõpeb kande kustutamisega laevakinnistusraamatust 49 Laevahüpoteegi lõppemine sundtäitmisel Laevahüpoteek kustutatakse kui hüpoteegipidaja nõue on sundenampakkumise teel täielikult või osaliselt rahuldatud 50 Laevahüpoteegist loobumine 1 Kui hüpoteegipidaja laevahüpoteegist loobub omandab selle laeva omanik Laevahüpoteegist loobumiseks esitab hüpoteegipidaja kohtule notariaalselt tõestatud avalduse mille alusel tehakse kanne laevakinnistusraamatusse 2 Kui hüpoteegipidaja loobub laevahüpoteegist osaliselt omandab omanik laevahüpoteegi vastava osa Omanikule üleläinud osahüpoteegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada hüpoteegipidaja huve 3 Kui laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega siis on loobumiseks vaja tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut RK s 14 11 2001 jõust 01 02 2002 RT I 2001 93 565 51 Laevahüpoteegi lõppemise tagajärjed Pärast laevahüpoteegi kustutamist astuvad sellest järgmistel järjekohtadel asuvad laevahüpoteegid ette kui seadusest või laevakinnistusraamatu kandest ei tulene teisiti 52 Laevahüpoteegist loobumise tagajärjed Kui hüpoteegipidaja loobub laevahüpoteegist või loovutab laevahüpoteegist tuleneva eesõiguse mõnele teisele laevahüpoteegile vabaneb võlgnik kohustisest ulatuses milles ta oleks ilma hüpoteegipidaja sellise käsutuseta saanud nõuda hüvitist laevahüpoteegist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 54 53 Kustutamisnõude tagamine Laevakinnistusraamatusse võib teha märke millega tagatakse laeva omaniku poolt kolmanda isiku ees võetud kohustus kustutada laevahüpoteek kui omanik selle omandab 54 Laevahüpoteegi üleminek võlgnikule 1 Kui võlgnik rahuldab hüpoteegipidaja nõude ja tal on õigus seetõttu nõuda laeva omanikult või endiselt omanikult hüvitist siis on tal õigus nõuda ka samas osas laevahüpoteegi kandmist enda nimele tagamaks hüvitusnõuet 2 Kui võlgnik võib nõuda ainult osalist hüvitamist ja sellest tulenevalt on ta omandanud osahüpoteegi siis on temale üleläinud laevahüpoteegil eesõigus laeva omanikule üleläinud osahüpoteegi ees 3 Kui võlgnik rahuldab hüpoteegipidaja nõude osaliselt ja ta on omandanud osahüpoteegi siis on eesõigus hüpoteegipidajale jääval osahüpoteegil 4 Hüpoteegipidaja nõue loetakse rahuldatuks ka vastava võlakohustise poolte kokkulangemisel 5 Kui võlgnik rahuldas hüpoteegipidaja nõude võib ta nõuda et hüpoteegipidaja väljastaks talle vajalikud dokumendid laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele 55 Võlgnikule sundtäitmisest teatamata jätmise tagajärjed Kui hüpoteegipidaja on algatanud laevast nõude rahuldamiseks sundtäitmise menetluse võlgnikule teatamata ja kui võlgnikul on nõude rahuldamise korral õigus nõuda omanikult hüvitist siis on võlgnikul täitemenetlusest kõrvalejäämise tõttu õigus keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest ulatuses milles ta on kandnud kahju teatamata jätmise tõttu 56 Omaniku õigus nõuda laevahüpoteegist loobumist Kui omanikul on püsiv vastuväide mille tõttu hüpoteegipidajal ei ole võimalik laevahüpoteegiga tagatud nõuet laevast rahuldada siis võib omanik nõuda et hüpoteegipidaja loobuks laevahüpoteegist 57 Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel 1 Kui laevahüpoteegi ning koormatud laeva omanikuks saab üks ja sama isik võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegi pidaja nõuda sellise laevahüpoteegi kustutamist 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti käesoleva seaduse paragrahv 18 alusel seatud laevahüpoteegi kohta 58 Kehtetu RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 59 Laevahüpoteegi lõpetamine laeva omaniku nõudel hüpoteegisumma deponeerimisega 1 Koormatud laeva omanik võib nõuda laevahüpoteegi lõpetamist kohtu korras üleskutsemenetluses kui hüpoteegipidaja asukohta ei teata ning kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Kehtetu RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Laevahüpoteegi lõpetamise kohtumääruse jõustumise korral loetakse hüpoteegipidaja nõuded hüpoteegisumma ulatuses rahuldatuks ja laevahüpoteek kustutatakse RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 4 Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada viie aasta jooksul arvates laevahüpoteegi lõppenuks kuulutamise päevast Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud on laeva omanikul õigus see tagasi saada RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 60 Ühishüpoteegi üleminek võlgnikule 1 Kui ühishüpoteegiga tagatavat nõuet ei teki või kui see rahuldatakse täielikult või osaliselt või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub on omanikel õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist nende nimele ühiselt Igal omanikul eraldi on õigus nõuda laevahüpoteegi vastava osa kandmist enda nimele 2 Iga omanik saab nõuda laevahüpoteegi sellist osa mis vastab tema laeva või laevaosa väärtusele kui omanikevahelisest suhtest ei tulene teisiti 3 Kui ühishüpoteegiga tagatav nõue rahuldatakse osaliselt on hüpoteegipidajale jääval osahüpoteegil eesõigus laeva omaniku nimele kantud osahüpoteegi ees 4 Omanikul on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumentide väljastamist mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks omaniku või omanike nimele 61 Hüpoteegipidaja nõude rahuldamine ühe omaniku poolt ühishüpoteegi korral 1 Kui üks ühishüpoteegiga koormatud laeva või laevaosa omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude ning seetõttu nõue kustub siis on sellel omanikul õigus nõuda tema laeva või laevaosa koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist 2 Kui omanik kes on hüpoteegipidaja nõude rahuldanud võib nõuda teistelt omanikelt või endistelt omanikelt hüvitist siis on tal õigus nõuda sellise omaniku laeval või laevaosal lasuva laevahüpoteegi kandmist enda nimele hüvitusnõude ulatuses 3 Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse osaliselt on hüpoteegipidajale jääval laevahüpoteegil eesõigus omanikule üleläinud osahüpoteegi ees ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 üleläinud osahüpoteegi ees 4 Nõude rahuldamisena omaniku poolt käsitatakse ka juhtumit kui hüpoteegipidaja ja omanik on üks ja sama isik 5 Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse sundenampakkumise teel ühest ühishüpoteegiga koormatud laevast või laevaosast kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 6 Laeva või laevaosa omanikul on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumentide väljastamist mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks omaniku nimele 62 Ühishüpoteegi üleminek võlgnikule Kui laevale või laevaosale on seatud ühishüpoteek ja ilmnevad käesoleva seaduse paragrahvis 54 sätestatud asjaolud ning võlgnik võib nõuda koormatud laeva või laevaosa omanikult või endiselt omanikult hüvitist saab ta nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele ainult sellel laeval või laevaosal Ülejäänud laevadel ühishüpoteek kustutatakse ja nende laevade või laevaosade omanikel ei ole õigust nõuda osahüpoteegi kandmist enda nimele 63 Ühishüpoteegi ülemineku piirang Kui hüpoteegipidaja loobub ühishüpoteegiga koormatud laevade puhul laevahüpoteegist ainult ühe laeva või laevaosa suhtes ei ole selle laeva või laevaosa omanikul õigust nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele 7 jagu Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek 64 Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi ulatus 1 Laevahüpoteek laieneb ehitatavale laevale igas ehitusstaadiumis 2 Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek laieneb lisaks käesoleva seaduse paragrahvis 29 nimetatud päraldistele ka ehituskohas leiduvatele laeva ehitamiseks mõeldud ja vastavalt tähistatud ehitusdetailidele välja arvatud detailid mis ei kuulu ehitatava laeva omanikule 65 Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek laieneb kindlustushüvitise nõudele ainult juhul kui omanik on ehitatava laeva eraldi kindlustanud 66 Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi järjekoht 1 Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek jääb pärast laeva valmimist püsima oma senisele järjekohale 2 Kui laev kantakse pärast laeva valmimist laevaregistrisse kantakse sinna üle ka laevahüpoteek samale järjekohale kus see oli ehitatavate laevade registris 2 peatükk KOHTULIK LAEVAHÜPOTEEK 67 Kohtulik laevahüpoteek 1 Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses laevahüpoteegi mis peab olema laevakinnistusraamatusse kantud kohtuliku laevahüpoteegina 2 Kui haginõuet ei aruta laevakinnistusraamatut pidav kohus seab laevahüpoteegi laevakinnistusraamatut pidav kohus asja arutava kohtu taotluse alusel 3 Kohtuliku laevahüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 68 Laevahüpoteegi sätete kohaldamine Kohtulikule laevahüpoteegile kohaldatakse lisaks käesoleva seaduse paragrahvile 67 laevahüpoteegi kohta käivaid sätteid 3 peatükk KASUTUSVALDUS 69 Laevale seatud kasutusvaldus Laevale seatud kasutusvalduse suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse kasutusvalduse sätteid 70 Kasutusvalduse järjekoht 1 Järjekoht kasutusvalduse ja laevahüpoteegi vahel määratakse kande tegemise ajaga Varasemal kuupäeval sissekantud õigusel on eesõigus samal päeval sissekantud õigustel on võrdne järjekoht Järjekoha erinev määramine tuleb kanda laevakinnistusraamatusse 2 Kasutusvalduse järjekoha muutmisel kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 22 71 Merelaevale kasutusvalduse seadmise piirang Merelaeva kasutusvaldaja peab vastama vähemalt ühele laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse des 1 ja 2 ettenähtud tingimusele RK s 06 06 2001 jõust 07 07 2001 RT I 2001 56 336 IV osa MERIVÕLG 1 peatükk MERIVÕLA MÕISTE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE 72 Merivõla mõiste 1 Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks 2 Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku reederi isik kes laeva oma nimel kasutab või kapteni vastu 3 Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse 73 Merivõla seotus laevaga Merivõlg läheb laevaga kaasa selle võõrandamisel olenemata sellest kas omandaja teadis laeva koormatusest merivõlaga samuti läheb merivõlg laevaga kaasa laeva registreerimise koha või lipu vahetumisel 74 Merivõlaga tagatud nõuded 1 Merivõlaga on tagatud järgmised nõuded 1 nõuded töötasule ja teistele teenistussuhetest tekkinud summadele mis võlgnetakse kaptenile meeskonnale ja teistele laevapere liikmetele kaasa arvatud nimetatud isikute eest tasutavad repatrieerimiskulud ja sotsiaalkindlustusmaksed 2 inimelu kaotusest või kehavigastuste tekkimisest maal või veel tulenevad nõuded mis on otseses seoses laeva kasutamisega 3 laeva päästetasudest tulenevad nõuded 4 sadamatasudest kanalitasudest ja teistest laevateede tasudest ning lootsitasudest tulenevad nõuded 5 nõuded mis tulenevad otsesest kahjust mille on põhjustanud laeva kasutamine välja arvatud kahju laeval olnud kaubale konteineritele ja reisijate varale 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud kahju tekkimine ei too kaasa merivõla tekkimist kui 1 kahju on tekkinud seoses nafta või teiste ohtlike või mürgiste ainete transportimisega meritsi sellise kahju korral makstakse nõude omajatele hüvitist vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele või seadustele mis näevad ette vastutuse süüst olenemata või kohustusliku kindlustuse või teised nõude tagamise vahendid 2 kahju on tekkinud seoses tuumakütuse või tuumajäätmetega millel on radioaktiivsed omadused või mille omadused moodustavad kombinatsiooni radioaktiivsetest ning toksilistest plahvatusohtlikest või teistest ohtlikest omadustest 75 Merivõla lõppemine 1 Merivõlg käesoleva seaduse paragrahvis 74 loetletud nõuete tagamiseks lõpeb ühe aasta möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevast 2 Käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega arvestatakse alates 1 merivõlaga tagatud nõude omajate mahamunsterdamisest käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul 2 merivõlaga tagatava nõude tekkimisest käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punktides 2 kuni 5 sätestatud juhtudel 3 Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaja kulgemine ei katke 4 Tähtaeg peatub üksnes ajaks mil laeva ei ole vastavalt seadusele lubatud arestida 76 Merivõlaga tagatud nõude üleandmine 1 Merivõlaga tagatud nõude üleandmine toob kaasa merivõla ülemineku nõude omandajale 2 Merivõlaga tagatud nõude omajal ei ole õigust välja nõuda kindlustuslepingujärgset hüvitist 2 peatükk NÕUETE RAHULDAMINE 77 Merivõlaga tagatud nõude järjekoht 1 Käesoleva seaduse paragrahvis 74 nimetatud nõue rahuldatakse enne teisi nõudeid sealhulgas enne laevahüpoteegiga tagatud nõuet 2 Peale käesoleva seaduse paragrahvis 74 loetletute võib seadusega kehtestada teisi merivõlaga tagatud nõudeid Need järjestuvad pärast laevahüpoteeki kuid neil on eesõigus kõigi ülejäänud nõuete ees 78 Merivõlaga tagatud nõuete rahuldamise järjekord 1 Merivõlaga tagatud nõuded rahuldatakse käesoleva seaduse paragrahv 74 lõikes 1 loetletud järjekorras välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõue millel on eesõigus kõigi merivõlaga tagatud nõuete ees mis on tekkinud enne käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punkti 3 kohaste päästetööde teostamist 2 Käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punktides 1 2 4 ja 5 loetletud samal järjekohal asuvad nõuded on omavahel võrdsed ja need rahuldatakse võrdeliselt 3 Käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuded rahuldatakse vastupidises järjekorras arvestades nende tekkimise aega Sellised nõuded loetakse tekkinuks alates vastavate päästetööde lõpetamise kuupäevast IV 1 osa MERINÕUE JA HAGI TAGAMINE LAEVA ARESTIMISEGA RK s 14 03 2001 jõust 10 04

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=25052&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Nime annab laeva omanik Laeva nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest Laeva nimi ei või olla vastuolus heade kommetega 2 Laeva nimes ei tohi kasutada sõna Eesti ega selle võõrkeelseid vasteid Laeva nimi peab olema kirjutatud eesti ladina tähestikus 3 Laeva registreerija võib laeva registrissekandmisest motiveeritult keelduda kui laeva nimi ei vasta seaduse nõuetele Keeldumise korral antakse laeva omanikule tähtaeg laeva nime kooskõlla viimiseks seaduse nõuetega 4 Laeva nime võib muuta kui laev läheb vähemalt pooles osas üle uuele omanikule või kui ilmnevad muud kaalukad põhjused Loa laeva nime muutmiseks annab laeva registreerija 5 Laeva nimi kantakse laevale valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras 6 Eestis registreeritud laevanimede nimekirja peab Veeteede Amet kellega laevaomanik või laevapereta prahtija kooskõlastab laevale antava või muudetava nime Veeteede Amet ei kooskõlasta nime mis ei erine selgelt varem registreeritud nimest RT I 2003 88 594 jõust 08 01 2004 26 Kalalaeva pardanumber Kalalaevale antakse alaline kordumatu pardanumber Kalalaevade pardanumbri moodustamise ja laevale kandmise juhendi kinnitab valdkonna eest vastutav minister RT I 2003 88 594 jõust 08 01 2004 27 Kodusadam 1 Laeva kodusadam on sadam mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse Eesti riigilippu kandva laeva kodusadam võib olla ainult Eesti sadam 1 1 Laeva kodusadamaks märgitakse selle asula nimi kus sadam paikneb RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 Kui Eesti riigilippu kandval laeval ei ole kodusadamat Eestis siis loetakse selle laeva kodusadamaks Tallinn RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 3 Kodusadama nimi kantakse laevale valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras RT I 2003 88 594 jõust 08 01 2004 28 Laeva registrinumber 1 Laevale antakse registreerimisel alaline kordumatu registrinumber 2 Laeva identifitseerivaks tunnuseks on ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO registrinumber kui see on laevale antud 3 Veeteede Ameti poolt peetavate laevaregistrite registrinumbrite moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 4 Laevakinnistusraamatu registrinumbrite moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 29 Laeva kutsung Laeva kutsungi annab laevale raadiotehniliste seadmete registreerimisel Tehnilise Järelevalve Amet RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 osa LAEVAREGISTRID 6 peatükk ÜLDSÄTTED 30 Eesti laevaregistrid Laevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu Samuti peetakse eraldi registrit laevapereta prahitud laevade kohta RT I 2005 31 227 jõust 01 07 2005 31 Laevaregister 1 Laevaregistrisse kantakse merelaev mis käesoleva seaduse 1 või 2 järgi peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu ning mille üldpikkus on vähemalt 12 meetrit Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12 meetrit pikk siseveelaev mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eesti juriidiline isik Purjejahtlaev või kaater tuleb kanda laevaregistrisse kui tema üldpikkus on vähemalt 24 meetrit 2 Omaniku soovil võib laevaregistrisse kanda ka merelaeva ja siseveelaeva mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldpikkusest lühem 32 Ehitatavate laevade register 1 Ehitatavate laevade registrisse kantakse Eestis ehitatav mere või siseveelaev või teisaldatav ujuvvahend ning Eestis asuv teisaldatav ujuvvahend RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 2 Ehitatav mere või siseveelaev peab oma eeldatavate tehniliste näitajate poolest olema pärast valmimist sobiv laevaregistrisse kandmiseks 3 Ehitatav mere või siseveelaev kantakse ehitatavate laevade registrisse hetkest mil kiil on maha pandud ja ehitis on püsivalt nime või numbriga tähistatud Sama kehtib ka ehitatava teisaldatava ujuvvahendi suhtes RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendab Veeteede Amet 5 Käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse sätted mis käivad ehitatavate laevade kohta kehtivad ka teisaldatavate ujuvvahendite kohta 33 Kehtetu RT I 2005 31 227 jõust 01 07 2005 34 Laevapereta prahitud laevade register 1 Laevapereta prahitud laevade registrit peab Veeteede Amet 2 Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse merelaev mis käesoleva seaduse 24 lõike 2 järgi võib kanda Eesti riigilippu 35 Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse laev Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse laev registreeritakse või kinnistatakse ühes käesolevas seaduses nimetatud registris omaniku soovil kui laev antakse teise isiku valdusse või kui laeva koormatakse asjaõigusega Riigi laeva puhul registreeritakse lisaks käesolevas seaduses omaniku kohta sätestatud andmetele ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kui viimane on määratud RT I 2009 57 381 jõust 01 01 2010 36 Registritele esitatavate dokumentide vorm 1 Laevu registreerivatele registritele esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti keeles Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlkega RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Laevu registreerivatele registritele esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri Notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline Sellisel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne tempel RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 3 Välisriigi ametiasutuste väljastatud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille ga kui välislepinguga ei nähta ette teisiti RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 7 peatükk LAEVAKINNISTUSRAAMAT 1 jagu Üldsätted 37 Kinnistusraamatuseaduse kohaldamine 1 Laevakinnistusraamatu pidamisel kohaldatakse kinnistusraamatuseaduse sätteid niivõrd kuivõrd käesolev seadus ei sätesta teisiti 2 Laevakinnistusraamatu pidamisel asub kinnistusregistri asemele laevakinnistusregister kinnistuspäeviku asemele laevakinnistuspäevik ja kinnistustoimiku asemele laevatoimik 3 Elektroonilise laevakinnistusraamatu pidamisel on Veeteede Ametil samasugused õigused ja kohustused kui riigi maakatastri pidajal 38 Registriosa Laevakinnistusraamatusse kantud laeva kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse jooksvalt eraldi number registrinumber Registriosa loetakse laeva suhtes laevakinnistusraamatuks 2 jagu Laeva kinnistamine 39 Kinnistamise eeldus 1 Laev ja ehitatav laev kinnistatakse kui omanik esitab seaduses sätestatud tingimustel ja korras notariaalselt kinnitatud avalduse milles ta taotleb kinnistamist 2 Ehitatava laeva kinnistamist võib taotleda ka isik kes täitedokumendi alusel võib nõuda laeva realiseerimist või laevahüpoteegi kinnistamist RT I 2001 93 565 jõust 01 02 2002 40 Merelaeva kinnistamine Merelaeva omanik on kohustatud laeva kinnistama kui laev käesoleva seaduse 1 lõike 2 või 3 järgi peab kandma Eesti riigilippu See nõue ei kehti laeva kohta mille üldpikkus on alla 12 meetri purjejahtlaeva või kaatri puhul alla 24 meetri 41 Siseveelaeva kinnistamine Eestis alaliselt elav füüsiline isik ja Eesti juriidiline isik on kohustatud talle kuuluva siseveelaeva kinnistama See nõue ei kehti laeva kohta mille üldpikkus on alla 12 meetri purjejahtlaeva või kaatri puhul alla 24 meetri 42 Merelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed 1 Merelaeva kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid mis sisaldavad järgmisi andmeid 1 laeva nimi number või muu tunnuseks olev tähis 2 laeva peajõuseadme tüüp laeva tüüp kasutusala järgi ja kere põhimaterjal 3 kodusadam 4 ehituskoht ja aasta ning ehitaja 5 kutsungsignaal 6 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO registrinumber kui see nähtub mõõdukirjast või muust vastavast dokumendist ametliku mõõtmise tulemus ja masinate võimsus 7 omaniku või kaasomanike andmed ja kaasomandi osade suurus käesoleva seaduse s 4 1 nimetatud juhul ka omaniku esindaja andmed esitatud andmed sealhulgas käesoleva seaduse s 4 1 nimetatud esindaja korral tema volitusi ja vastavust Eestis reederile kehtestatud nõuetele tõendavad andmed ning nõusolek esindajaks asumise kohta tuleb tõendada riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kui viimane on määratud RT I 2009 57 381 jõust 01 01 2010 8 omandi saamise õiguslik alus mis tuleb tõendada 9 Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad asjaolud 10 laevaühingu puhul disponent 11 dokumendid mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele 12 ajutine liputunnistus kui see on välja antud 13 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud siis piisab välismaal väljaantud mõõdukirja esitamisest RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 43 Siseveelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed Siseveelaeva kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid mis sisaldavad järgmisi andmeid 1 laeva nimi number või muu laeva tunnuseks olev tähis 2 kere põhimaterjal 3 kodusadam 4 ehituskoht ja aasta ning ehitaja 5 laeva üldpikkus ja masinate võimsus 6 omaniku andmed omanikuks olemine tuleb tõendada ja mitme omaniku puhul tuleb näidata osade suurus riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kui viimane on määratud RT I 2009 57 381 jõust 01 01 2010 7 omandi saamise õiguslik alus mis tuleb tõendada 8 dokumendid mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele 9 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 44 Ehitatava mere ja siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed 1 Ehitatava mere või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid mis sisaldavad järgmisi andmeid 1 ehitatava mere või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi nimi number või muu tähis 2 ehituskoht ja ehitaja 3 omaniku andmed omanikuks olemine tuleb tõendada riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kui viimane on määratud RT I 2009 57 381 jõust 01 01 2010 4 dokumendid mis tõendavad et valmimisel on merelaev või siseveelaev tehniliste näitajate poolest kõlblik laevaregistrisse kandmiseks 5 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 Kui ehitatava mere või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi omanik ei ole ehitaja tuleb kinnistamiseks esitada ehitaja notariaalselt tõestatud kinnitus teise isiku omanikuks saamise asjaolude kohta 45 Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid mis sisaldavad järgmisi andmeid 1 teisaldatava ujuvvahendi nimi number või muu tähis tuleb märkida et tegemist on teisaldatava ujuvvahendiga 2 asukoht 3 ehituskoht 4 omaniku andmed omanikuks olemine tuleb tõendada riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kui viimane on määratud RT I 2009 57 381 jõust 01 01 2010 5 omandi tekkimise alus mis tuleb tõendada 6 dokumendid mis tõendavad teisaldatava ujuvvahendi vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele 7 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 46 Kinnistamiseks esitatavad dokumendid Laeva või ehitatava laeva kinnistamiseks esitatavate laevatehniliste ja laevaohutusalaste dokumentide täpse loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2003 88 594 jõust 08 01 2004 46 1 Tõend kinnistamisavalduse vastuvõtmise kohta 1 Kinnistamisavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusosakond avaldaja soovil tõendi mis kinnitab avalduse vastuvõtmist 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi võib avaldaja soovil väljastada ka inglise keeles 3 Elektroonilise laevakinnistusraamatu infosüsteemi esitatud kinnistamisavalduse kohta saadetakse selle esitajale automaatne vastuvõtukinnitus Automaatne vastuvõtukinnitus ei ole esitatud dokumendi tehnilise ja õigusliku korrektsuse tunnustamise alus RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 47 Laevakinnistusraamatusse kantavad andmed 1 Laevakinnistusraamatusse tuleb kanda käesoleva seaduse 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ja 10 43 punktides 1 kuni 6 44 lõike 1 punktides 1 kuni 3 ning 45 punktides 1 kuni 4 nimetatud andmed samuti mõõdukirja tähistus ja laeva kinnistamise kuupäev 2 Merelaeva või käesoleva seaduse s 6 nimetatud tingimuste esinemise korral siseveelaeva kinnistamisel tuleb laevakinnistusraamatusse kanda ka viide seadusesättele mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu Merelaeva puhul tuleb laevakinnistusraamatusse kanda ka laevale antud kutsungsignaal 3 Kui käesoleva seaduse 20 lõike 1 järgi on lubatud merelaeval kanda mõne muu riigi lippu tuleb laevakinnistusraamatusse kanda märge et laeval ei ole selle loa kehtivuse jooksul lubatud kanda Eesti riigilippu Loa kehtetuks tunnistamisel tuleb märkida et laeval on taas lubatud kanda Eesti riigilippu 4 Ehitatava laeva puhul tuleb laevakinnistusraamatusse kanda viide käesoleva seaduse 44 lõikes 2 nimetatud ja Veeteede Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse 32 lõikele 4 väljastatud dokumendile 5 Laevakinnistusraamatusse kantakse isiku nimi koos Eesti isikukoodiga selle puudumisel kantakse välismaine isikukood või seda asendav muu tunnus ning sünniaeg päev kuu aasta Juriidilise isiku nimi kantakse laevakinnistusraamatusse koos registrikoodi või registreerimisnumbriga kui isik kuulub registrisse kandmisele RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 48 Välismaal registreeritud laev 1 Laeva omanik on kohustatud tagama laeva välisriigi laevaregistrist kustutamise 15 päeva jooksul alates laeva kandmisest laevakinnistusraamatusse ning tõendama seda kohtule 2 Kohus võib kontrollimist vajavate asjaolude selgitamiseks teha järelepärimisi välisriigi registripidajale 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 601 sätestatut RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 49 Ehitatavate laevade registrisse kantud laev 1 Kui ehitatavate laevade registris kinnistatud laev on valminud siis peab laeva omanik taotlema kas laeva ehitatavate laevade registrist kustutamist või kinnistamist laevaregistris 2 Ehitatavate laevade registris kinnistatud laeva kinnistamisel laevaregistris kantakse laevahüpoteegid üle koos laevaga ning nad säilivad senisel järjekohal 50 Vastuväide kinnistamisele Kui enne laeva kinnistamist on keegi teine isik esitanud vastuväite laeva kinnistamise kohta põhjendusega et tema on laeva omanik siis võib kohus teha laeva kinnistamisel laevakinnistusregistriossa vastuväite kohta märke 51 Teated kohtule 1 Kohtule tuleb viivitamata teatada muutustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 Viivitamata tuleb teatada muutustest asjaoludes mille alusel laev kannab Eesti riigilippu Samuti tuleb teatada muutustest asjaoludes mille alusel on väljastatud luba kanda mõne muu riigi riigilippu 3 Kui laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui ta on muutunud kasutamiskõlbmatuks või kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu tuleb sellest viivitamata teatada kohtule 4 Ehitatava laeva puhul tuleb viivitamata teatada laeva valmimisest 5 Esitatud andmed tuleb tõendada 52 Teatamise kohustus 1 Käesoleva seaduse s 51 nimetatud andmete esitamise ja muutustest teatamise kohustus on 1 laeva omanikul 2 kaasomanikel või kui laevakinnistusraamatusse on kantud disponent siis disponendil 3 käesoleva seaduse s 4 1 nimetatud juhul lisaks omanikule või kaasomanikule ka tema esindajal 4 juriidilisest isikust omaniku kaasomaniku disponendi või esindaja korral selle seadusjärgsel esindajal 2 Kui käesoleva paragrahvi järgi on teatama kohustatud mitu isikut siis piisab kui teatab üks neist Sama kehtib siis kui juriidilist isikut on volitatud esindama mitu isikut RT I 2003 13 66 jõust 20 02 2003 53 Kehtetu RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 54 Laevakinnistusraamatusse kantud andmete parandamine Kui teatatakse muudatustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses ja muudatused on küllaldaselt tõendatud siis parandab kohus andmed laevakinnistusraamatus kandemäärust tegemata RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 55 Laeva kustutamine laevakinnistusraamatust 1 Käesoleva seaduse 51 lõikes 3 nimetatud asjaolude esinemise korral peab laeva omanik taotlema laeva kustutamist laevakinnistusraamatust 2 Siseveelaeva laevakinnistusraamatust kustutamist ei pea taotlema kui see on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu merelaevade kohta kehtiva lipuõiguse kohaselt 3 Laev mille kinnistamine sõltub laevaomaniku tahtest kustutatakse laevakinnistusraamatust lisaks käesoleva seaduse 51 lõikes 3 nimetatud põhjustele ka laevaomaniku taotluse alusel 4 Laeva laevakinnistusraamatust kustutamiseks on vajalik puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek 5 Kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu kuid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusolekut ei ole saadud tuleb laevaregistrisse teha märge mille järgi see laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu Märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust välja arvatud osas mis puudutab piiratud asjaõigusi 6 Kui laevakinnistusraamatusse ei ole 30 aasta jooksul laeva kohta tehtud ühtegi kannet ja pärast Veeteede Ameti seisukoha ärakuulamist võib eeldada et laeva ei ole enam olemas või teda ei kasutata enam laevana kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust juhul kui laev ei ole koormatud piiratud asjaõigusega 7 Laeva kustutamiseks laevakinnistusraamatust peab omanik esitama 1 notariaalselt kinnitatud avalduse 2 lipudokumendi 3 dokumendid mis tõendavad kustutamise aluseks olevaid asjaolusid 4 puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusoleku 5 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 8 Kui laev kustutatakse laevakinnistusraamatust seetõttu et laev kaotab omandi ülemineku tõttu õiguse kanda Eesti riigilippu peab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud avaldus olema notariaalselt tõestatud RT I 2001 93 565 jõust 01 02 2002 56 Ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine 1 Ehitatav laev kustutatakse laevakinnistusraamatust omaniku taotluse alusel 2 Omanik peab taotlema ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamist kui see on hävinud või siirdunud välismaale 3 Kustutamiseks on vaja puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolekut 4 Kustutamiseks peab omanik esitama 1 notariaalselt kinnitatud avalduse 2 dokumendid mis tõendavad kustutamise aluseks olevaid asjaolusid 3 puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusoleku 4 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 57 Kustutamine ametikohustustest tulenevalt 1 Kui laeva kinnistamine oli olulise vea tõttu lubamatu kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu või kui laev või ehitatav laev on siirdunud välismaale hukkunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ning kohustatud isikud ei ole taotlenud laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamist kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust oma ametikohustustest tulenevalt Kohus teatab laevakinnistusraamatusse kantud omanikele ja muudele puudutatud isikutele kavandatavast kustutamisest ning määrab neile tähtaja vastuväidete esitamiseks Tähtaeg ei või olla lühem kui kolm kuud 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute asukohta ei teata avaldab kohus teate koos vastuväite esitamise tähtajaga kohtuteadete avaldamiseks mõeldud ajalehes ning vähemalt ühes merendusajalehes või ajakirjas 3 Kui esitatakse vastuväide otsustab selle üle registrit pidav kohus üleskutsemenetluseks ettenähtud korras RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 4 Laeva võib laevakinnistusraamatust kustutada ainult juhul kui vastuväidet ei ole esitatud või kui vastuväidet tagasilükkav kohtumäärus on jõustunud Kui hüpoteegipidaja esitab vastuväiteid Eesti riigilipu kandmise õiguse kaotanud laeva laevakinnistusraamatust kustutamisele põhjendusega et hüpoteek veel püsib siis kantakse laevakinnistusraamatusse märge et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu Selline märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust välja arvatud osas mis puudutab laevahüpoteeki RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 58 Määruse tegemise tähtaeg 1 Kohus teeb määruse laeva kinnistamise või laevakinnistusraamatu andmete muutmise või laeva laevakinnistusraamatust kustutamise avalduse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta viivitamatult 2 Kohus võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 30 päevani arvates avalduse saabumisest kui esineb täiendavat kontrollimist vajavaid asjaolusid Samal eesmärgil võib kohus määruse alusel nõuda kohustatud isikult täiendavate dokumentide esitamist lisaks seaduses nimetatutele RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 3 Kui avalduses esineb kinnistamist või kustutamist takistav puudus võib kohus määrata tähtaja puuduse kõrvaldamiseks Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole jätab määruse tegemiseks pädev isik avalduse rahuldamata RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 59 Laevakinnistusregistriosa sulgemine 1 Laevakinnistusraamatut pidav kohus sulgeb laevakinnistusregistriosa kui laev või ehitatav laev kustutatakse laevakinnistusraamatust või kui laevakinnistusregistriosa kirjutatakse ümber 2 Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa suletakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtude ka laeva kinnistamisel laevaregistris 60 Veeteede Ameti informeerimine Kohus informeerib viivitamata Veeteede Ametit igast laeva kinnistamisest või kustutamisest 3 jagu Õiguste kinnistamine 61 Omaniku vahetus Kui vahetub merelaeva omanik tuleb tõendada et laev on ka edaspidi õigustatud kandma Eesti riigilippu 62 Mitme laeva koormamine 1 Kui mitu laeva koormatakse ühe laevahüpoteegiga või ühe kasutusvaldusega tuleb kaaskoormamine märkida iga laeva laevakinnistusregistriossa Sama kehtib teise laeva koormamise korral tagantjärele juba olemasoleva koormisega ühel laeval 2 Kaaskoormatise kustumise korral

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24781&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Lennuametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis 2 Lennuamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks kui see 1 asub alal mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul 2 läbib lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindasid 3 asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid kuid kujutab ohtu lennuliiklusele 3 Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis ja raadionavigatsiooniseadmete tööle seab Lennuamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944 aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt 4 Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus 5 Lennutakistuse markeerimise või valgustamisega ja markeeringu või valgustuse hooldamisega seotud kulud tasub lennuvälja käitaja RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 35 Lennuvälja kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine ehitamine ja kasutuselevõtmine 1 Kehtetu RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 2 Lennuvälja kopteriväljakut selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga Lennuametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 2 1 Lennuametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 2 2 Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist tuleb taotleda uus kooskõlastus RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 3 Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Lennuametiga Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Lennuametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Lennuameti ettepanekut selle olemasolu korral 4 Lennuvälja kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud Lennuametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis Lennuamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale 4 1 Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Lennuametile eelteate ehitise valmimise kohta RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 5 Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Lennuameti kirjaliku nõusoleku korral Lennuametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis 5 1 Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Lennuametiga 5 2 Kooskõlastuse andmisel lähtub Lennuamet järgmistest piirangutest 1 lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700 9300 m ülevalpool tõusunurka 1 40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW cm 2 2 lennurajast kuni 18 500 m kaugusel ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 5 W cm 2 3 laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga 5 3 Lennuametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis 6 Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi suitsu veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate loomafarmide kala ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 6 1 Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Lennuameti Kaitseministeeriumi ning Politsei ja Piirivalveametiga Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest Lennuametil Kaitseministeeriumil ning Politsei ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 7 Kehtetu RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 5 ja 5 3 nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Lennuametil õigus kaasata detailplaneeringu ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid eksperte Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 5 ja 5 3 nimetatud ekspertiisi tegemise kulud sealhulgas eksperdi tasu kannab lennuvälja või kopteriväljakut või lennuvälja lähiümbrusesse või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 35 1 Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 1 Kehtetu RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 2 Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste seadmete teenistuste käitamisprotseduuride ohutusjuhtimise süsteemi organisatsiooni ja juhtimise kohta Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 29 216 jõust 27 05 2005 3 Kehtetu RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 35 2 Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused 1 Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust 2 Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale 3 Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud 1 uue jäätmekäitluskoha rajamine kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik 2 kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine 3 kala linnu ja loomakasvatusfarmi rajamine 4 viljapõldude viljakuivatite puuvilja ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste kavandamine 5 suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine 6 ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine 7 auru ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus 8 lõhketööd ja maavarade kaevandamine 9 uute metsaistanduste rajamine metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata 10 planeerimis ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata 11 põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Lennuametiga kooskõlastamata 12 seadmete paigaldamine mille töö võib segada lennujuhtimis ja raadionavigatsiooniseadmete tööd 13 uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine näiteks koolid lasteaiad haiglad ja ärihooned 4 Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik arvestades Lennuameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava 5 Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast samuti juhul kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Lennuameti poole 6 Kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale Kui Lennuamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida 7 Lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist 8 Kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus maht ja liik määratakse hoolduskavas milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 36 Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat 1 Lennuvälja või kopteriväljaku kasutamiseks õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 2 Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet 4 Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 37 Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat RT I 2007 10 47 jõust 07 02 2007 1 Aeronavigatsiooniteenuse nõuetekohaseks korraldamiseks ja lennuohutuse tagamiseks peab ettevõtja omama sertifikaati mis kinnitab et tal on selleks tegevuseks piisavate teadmiste ja kogemustega personal talitused vajalikud seadmed rajatised ja varustus ning välja töötatud vajalikud protseduurid RT I 2007 10 47 jõust 07 02 2007 2 Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2007 10 47 jõust 07 02 2007 3 Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet RT I 2007 10 47 jõust 07 02 2007 4 Lennujuhtimis ja raadionavigatsiooniseadmeid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet 5 Lennujuhtimis ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 6 Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside navigatsiooni või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis 7 Lennujuhtimis ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja esmase sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 7 peatükk LENNUETTEVÕTJAD 38 Kehtetu RT I 2004 30 208 jõust 01 05 2004 39 Riiklikud load Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid 1 lennutegevusluba 2 lennuettevõtja sertifikaati 3 kehtetu RT I 2005 29 216 jõust 27 05 2005 40 Lennutegevusluba 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1008 2008 ELT L 293 31 10 2008 lk 3 20 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta nimetatud lennuettevõtja lennutegevusloa annab välja valdkonna eest vastutav minister RT I 2009 64 420 jõust 07 01 2010 2 Lennutegevusloa väljaandmise kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2005 29 216 jõust 27 05 2005 2 1 Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 3 Kehtetu RT I 2005 29 216 jõust 27 05 2005 4 Kehtetu RT I 2005 29 216 jõust 27 05 2005 41 Kehtetu RT I 2005 29 216 jõust 27 05 2005 42 Lennuettevõtja sertifikaat ja lennutegevuse käsiraamat 1 Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument mis kinnitab sertifikaati omava isiku valmisolekut ärilise lennutranspordi või lennutööde nõuetekohaseks korraldamiseks Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused 2 Äriline lennutransport on reisijate posti või lasti vedu õhu teel tasu eest 3 Lennutöödeks loetakse teenuste osutamist mis ei ole käsitletav reisijate posti või lasti veona näiteks väetiste ja teiste kemikaalide puistamine põllumajandustöödel objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses õhust fotografeerimine vaatlus ja patrull lennud õhus reklaamimine huvilennud kopteri ja õhupalliga RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 4 Lennuettevõtja sertifikaadid liigitatakse 1 ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat Air Operator Certificate AOC 2 lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat Aerial Work Certificate AWC 5 Kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 6 Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat kehtib viis aastat 7 Kehtetu RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 8 Lennuettevõtja sertifikaati omaval isikul peab olema lennutegevuse käsiraamat Lennutegevuse käsiraamat tuleb kooskõlastada Lennuametiga lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel ja käsiraamatu muutmisel Lennutegevuse käsiraamat on instruktsioonide juhendite protseduuride kirjelduste tegevus või töökorralduslike regulatsioonide kogumik millest sertifikaati omav isik juhindub lennutegevuse korraldamisel ning õhusõidukite käitamisel 9 Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 10 Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise muutmise kehtivusaja pikendamise peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra sealhulgas sertifikaadi taotlusele ja käitamistingimuste sisule esitatavad nõuded ning sertifikaatide vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister 11 Lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse välja arvatud õhusõiduki registreerimistunnuste muutmise taotluse läbivaatamise ning lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 1 Kehtetu RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 2 Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise tingimused 1 Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja kui taotleja tõendab et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur talitused rajatised õhusõidukid seadmed varustus töökorralduslikud protseduurid käsiraamatud ja dokumendid piisavate teadmiste oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem mis kõik vastavad komisjoni määruse EL nr 965 2012 nõuetele RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja kui taotleja tõendab et tal on lennutööde ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur talitused rajatised õhusõidukid seadmed varustus töökorralduslikud protseduurid käsiraamatud ja dokumendid ning piisavate teadmiste oskuste ja kogemustega personal mis kõik vastavad 1944 aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja vastama järgmistele tingimustele 1 taotleja üheks tegevusalaks on õhusõidukite käitamine ning tema peamine tegevuskoht või registreeritud asukoht on Eestis 2 taotleja ei tohi omada mõne teise riigi välja antud lennuettevõtja sertifikaati välja arvatud juhul kui Lennuameti ja teise riigi sertifikaadi välja andnud asutuse vahel on sõlmitud vastav kokkulepe 3 taotleja käitatavatel õhusõidukitel peab olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat 4 taotlejal peab olema nõuetekohane julgestuskäsiraamat RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 4 Lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 3 Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisest muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine Sertifikaadi väljaandmisest muutmisest või kehtivusaja pikendamisest keeldutakse kui 1 sertifikaadi väljaandmise muutmise või kehtivusaja pikendamise taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid 2 taotleja organisatsiooniline struktuur talitused rajatised õhusõidukid seadmed varustus töökorralduslikud protseduurid käsiraamatud ja dokumendid personali teadmised oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta kehtestatud nõuetele 3 taotleja ei vasta käesoleva seaduse 42 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele või 4 taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 4 Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine 1 Sertifikaadi võib kehtetuks tunnistada kui 1 sertifikaati omava isiku organisatsiooniline struktuur talitused rajatised õhusõidukid seadmed varustus töökorralduslikud protseduurid käsiraamatud ja dokumendid personali teadmised oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele 2 sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid 3 sertifikaati omav isik rikub lennutegevuse käsiraamatu või hooldustegevuse korraldamise nõudeid või 4 sertifikaati omav isik rikub sertifikaadi käitamistingimusi 5 sertifikaati omava isiku julgestuskäsiraamat ei vasta lennundusjulgestusnõuetele RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet sertifikaati omavale isikule ettekirjutuse Kui esinevad lõikes 1 toodud puudused ning seetõttu ei ole tagatud lennuettevõtja tegevuse ohutus võib Lennuamet ettekirjutuse tegemisel peatada sertifikaadi kehtivuse ettekirjutuse täitmise ajaks 3 Kui sertifikaati omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul peatatakse tähtajaliselt sertifikaadi kehtivus Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks 4 Kui sertifikaati omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada juhul kui ettekirjutuse tegemisega on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kaasnenud ka sertifikaadi kehtivuse samaaegne peatamine 5 Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga 6 Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaati omanud isikul Lennuametile tagastada kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise teate kättesaamisest arvates RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 5 Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine 1 Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse 2 Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Lennuamet või käesoleva seaduse s 7 1 nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 6 Operatiiv teenistuslik lennutegevus 1 Riigiasutus kelle tegevusvaldkond on reageerimiskohustuslik ja operatiiv teenistuslik lennutegevus tsiviillennunduses korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 Operatiiv teenistuslikus eristaatuses lennule võib lennuliiklusteenindusüksus anda eelisõiguse teiste lendude suhtes kui see ei mõjuta lennuohutust RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 3 Operatiiv teenistusliku eristaatusega lennuks loetakse järgmisi lende 1 meditsiiniline lend kaasa arvatud lend abivajajani 2 otsingu ja päästeoperatsiooniga seotud lend 3 militaarlend Politsei ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmisega seotud lend RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 4 Eristaatusega lennu puhul tuleb lennuplaanis kasutada asjaomast lennustaatuse indikaatoriga lühendit 1 HOSP meditsiiniline lend kaasa arvatud lend abivajajani 2 SAR otsingu ja päästeoperatsiooniga seotud lend 3 STATE militaarlend Politsei ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmisega seotud lend RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 42 7 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine 1 Mittetulunduslikel eesmärkidel õhusõiduki käitamisega tegelev juriidiline isik või riigiasutus peab oma lennutegevuse registreerima Lennuametis 2 Lennuamet väljastab mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise kohta registreerimistunnistuse Registreerimistunnistus on dokument mis kinnitab et juriidilisel isikul või riigiasutusel on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud vastavad protseduurireeglid 3 Registreerimistunnistus kehtib viis aastat 4 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise registreerimistunnistuse väljaandmise muutmise kehtivusaja pikendamise kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra registreerimistunnistuse vormi ning registreerimistaotlusele ja lennutegevuse käsiraamatu sisule esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 5 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotluse läbivaatamise ning registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 8 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused 1 Mittetulunduslik lennutegevus registreeritakse kui taotleja tõendab et tal on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal nõuetekohased vahendid ning välja töötatud vastavad protseduurireeglid ning koostatud lennutegevuse käsiraamat 2 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik või riigiasutus RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 9 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest registreerimistunnistuse muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning registreerimistunnistuse kehtetuks tunnistamine 1 Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest registreerimistunnistuse muutmisest või selle kehtivusaja pikendamisest keeldutakse kui 1 ei ole tagatud lennutegevuse ohutu korraldamine ning õhusõidukite ohutu käitamine puuduvad vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning ei ole välja töötatud või rakendatud vastavaid protseduurireegleid ning koostatud lennutegevuse käsiraamatut 2 taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid 3 taotleja ei vasta käesoleva seaduse 42 8 lõikes 2 sätestatud nõudele või 4 taotluses ei ole esitatud kõiki nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid või dokumente või esitatud andmed või dokumendid ei vasta tegelikkusele 2 Registreerimistunnistuse võib kehtetuks tunnistada kui registreerimistunnistust omav isik 1 ei taga lennutegevuse korraldamisel ja õhusõidukite käitamisel piisavat lennuohutust 2 ei täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutusi või 3 rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 42 10 Õhusõiduki lepingulise kasutamise kooskõlastamine 1 Komisjoni määruse EL nr 965 2012 II lisa OPS alajao punkti ARO OPS 110 kohasel õhusõiduki kasutusse võtmisel või õhusõiduki kasutusse andmisel peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja või lennuettevõtja sertifikaati omav isik kes annab või võtab õhusõiduki kasutusse enne õhusõiduki kasutamise lepingu sõlmimist esitama selle kooskõlastamiseks Lennuametile RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 Kooskõlastamiseks esitatud lepingus peavad sisalduma järgmised andmed 1 kasutuse liik kasutusperioodi algus ja kestus 2 andmed lepingupoolte kohta isiku või registrikood nimi tegevuskoht postiaadress lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu korral selle number 3 andmed kasutusse antava õhusõiduki kohta õhusõiduki tüüp seerianumber registreerimistunnus 4 eeldatav õhusõiduki alalise paiknemise koht ja kavandatud lendude piirkond 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule tuleb Lennuametile esitada selle lennuettevõtja sertifikaadi andmed kes annab õhusõiduki kasutusse ning kelle lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja tingimustel kasutusse antud õhusõidukit käitatakse 4 Lennuamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele küsida muid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse seisukohalt olulisi andmeid mis on kooskõlastuse andmiseks vajalikud 5 Otsuse lepingu kooskõlastamise kohta teeb Lennuamet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks esitatud lepingu ja andmete saamise päevast arvates ning teatab otsusest kirjalikult viivitamata kooskõlastuse taotlejale 6 Lennutöödega tegelev lennuettevõtja peab õhusõiduki kasutusse võtmisel ning selle käitamisel kasutusse andja lennuettevõtja sertifikaadi alusel tagama õhusõiduki käitamise vastavuses ärilise lennutranspordiga tegelevale lennuettevõtjale nõukogu määruse EMÜ nr 3922 91 lisa III B alajao osas OPS 1 165 kehtestatud nõuetega 7 Õhusõiduki käitamine ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kooskõlastuseta ei ole lubatud RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 43 Kehtetu RT I 2008 27 179 jõust 01 07 2008 44 Muutused lennuettevõtja sertifikaadi alustes RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 1 Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 Lennuohutuse tagamise huvides võib Lennuamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse 42 4 lõikes 1 nimetatud nõuetele Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 45 Kehtetu RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 46 Mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 1 Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Lennuameti nõusolekul 2 Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile territooriumil või territooriumilt esitab Lennuametile järgmised dokumendid 1 kehtiv lennuettevõtja sertifikaat 2 kehtiv lennutegevusluba kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik 3 tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta 4 kehtiv mürasertifikaat 5 tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse 10 1 lõikele 4 6 kehtiv lennukõlblikkussertifikaat 7 kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik 8 lennuettevõtja julgestuskäsiraamat 3 Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Lennuametile kirjalikult kinnitama et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 261 2004 millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus EMÜ nr 295 91 ELT L 46 17 02 2004 lk 1 8 sätestatud nõudeid 4 Lennuamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist 5 Lennuamet keeldub nõusoleku andmisest kui 1 nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente 2 nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid 3 Lennuamet ei ole veendunud et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 7 1 peatükk LENNUNDUSJULGESTUS RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 46 1 Lennundusjulgestusalane koostöö 1 Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni 2 Komisjoni kuuluvad Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi Kaitseministeeriumi Välisministeeriumi Siseministeeriumi Lennuameti Kaitsepolitseiameti Maksu ja Tolliameti Politsei ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 3 Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 46 2 Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus 1 Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Õhuväe Staap 2 Lennuväljadel või kopteriväljakutel mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed 3 Maksu ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate käsipagasi pagasi kauba ja õhusõidukite kontrolli 4 Politsei ja Piirivalveamet 1 tagab politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras avaliku korra ja julgeolekuotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades 2 teostab riigipiiri seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel ja korras või kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest siis reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt saatjalt vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 6 Kehtetu RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 7 Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja kahtluste korral otsimis ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Lennuamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 1 juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 3 kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 4 kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolituskavasid RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 5 kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 6 koostab ja kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu National Civil Aviation Security Programme ja haldab seda RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 3 Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus 1 Lennuettevõtja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja aeronavigatsiooniteenuse osutaja kokkuleppeline esindaja tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 1 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 3 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 4 tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise 5 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 6 informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale samuti isikust kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid 7 teatab viivitamata Lennuametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest 8 esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Lennuametile kooskõlastamiseks 2 Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Lennuametiga 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja 1 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 3 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 4 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 5 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 6 tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 7 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 8 tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise 9 tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale 10 tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut 11 tagab transfeerreisijate nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut 12 tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni 13 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 14 tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist 15 tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni millele pagas laaditakse 16 määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 4 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja 1 määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse s 46 13 nimetatud erikohtlemist vajav reisija ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast 2 tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni 3 tagab et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul 4 märgistab oma posti tähisega lennuettevõtja post ja saadetised tähisega lennuettevõtja saadetis 5 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 6 tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast 7 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 8 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 9 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 10 määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 5 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja 1 teavitab Lennu ja Merepääste Koordinatsioonikeskust Päästeameti juhtimiskeskust lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispet erit ohuolukorras olevast õhusõidukist 2 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 3 tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale 4 tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest 5 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 6 kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 7 tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 8 määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 4 Lennundusjulgestusalane koolitus 1 Lennundusjulgestusalane koolitus peab vastama komisjoni määruses EL nr 185 2010 millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks EÜT L 55 05 03 2010 lk 1 sätestatud nõuetele 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusele võib julgestusmeetmeid kohaldavat isikut koolitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi poolt korraldataval ja nende poolt tunnustatud või sertifitseeritud julgestusinstruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud koolituskava alusel selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud instruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 5 Lennundusjulgestusalase koolituse kava heakskiitmine 1 Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid 2 Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Lennuamet Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel 3 Isik kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist esitab Lennuametile koolituskava milles tuleb kajastada vähemalt 1 koolituse pealkiri teema või valdkond 2 koolituse sihtgrupp 3 koolituse eesmärk 4 koolituskava koostamise aluseks olev alusmaterjal 5 koolituse sisu 6 moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused 7 kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid 8 õpetamismeetodid 9 teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika 10 tulemuste fikseerimise põhimõtted 4 Lennuamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates või kui taotluses esineb puudusi siis puuduste kõrvaldamisest arvates 5 Lennuameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult 6 Lennuamet keeldub koolituskava heaks kiitmast kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 6 Lennundusjulgestusalast koolitust läbiviiva julgestusinstruktori tunnustamine 1 Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviivat julgestusinstruktorit peab olema Lennuamet tunnustanud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustust taotlev isik peab vastama nõuetele mis on sätestatud komisjoni määruses EL nr 185 2010 koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile 3 Isik kes taotleb enda tunnustamist lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktorina esitab Lennuametile järgmised andmed ja dokumendid 1 julgestusinstruktori tunnustamise taotlus milles taotleja märgib milliseid komisjoni määruse EL nr 185 2010 punktis 11 2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib 2 kirjalik kinnitus taustakontrolli läbimise kohta või taotlus selle tegemiseks 3 elulookirjeldus millest nähtub isiku kvalifikatsioon ja töökogemus 4 asjakohased dokumendid või koopiad dokumentidest mis tõendavad et isik omab käesoleva lõike punktis 1 märgitud koolituste läbiviimiseks nõutavaid teadmisi ja oskusi 4 Lennuamet teeb tunnustamise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates või kui taotluses esineb puudusi siis puuduste kõrvaldamisest arvates 5 Lennuamet tunnustab taotlejat lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktorina üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks milleks taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust 6 Lennuameti tehtud tunnustamise otsus kehtib tähtajatult 7 Lennuamet keeldub julgestusinstruktori tunnustuse andmisest kui 1 isik ei vasta komisjoni määruses EL nr 185 2010 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele 2 taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse 46 9 lõikes 4 sätestatud asjaolu 3 isik on esitanud tahtlikult valeandmeid mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel 8 Lennuamet võib keelduda julgestusinstruktori tunnustuse andmisest kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse 46 9 lõikes 5 sätestatud asjaolu 9 Lennuamet tunnistab tunnustamise otsuse kehtetuks kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse 46 9 lõikes 4 sätestatud asjaolu 10 Lennuamet võib tunnustamise otsuse kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada kui 1 isik ei vasta komisjoni määruses EL nr 185 2010 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele 2 julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse 46 9 lõikes 5 sätestatud asjaolu 3 riikliku järelevalve käigus tuvastatakse et julgestusinstruktori korraldatud koolitused ei taga koolitatavale nõutavaid teadmisi või oskusi 11 Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 1 või 3 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet tunnustust omavale isikule ettekirjutuse Kui tunnustust omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul peatatakse tähtajaliselt tunnustuse kehtivus Tunnustuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks 12 Kui tunnustust omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul tunnustuse kehtivuse peatamise aluseks olevaid puudusi kõrvaldanud tunnistab Lennuamet tunnustuse kehtetuks 13 Julgestusinstruktori tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 7 Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 muudetud paragrahvi number 46 5 numbriks 46 7 1 Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Lennuametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 2 Lennuvälja käitaja lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 3 Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates sealhulgas munitsipaal ja eramaale ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Lennuameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 8 Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 muudetud paragrahvi number 46 6 numbriks 46 8 1 Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 300 2008 komisjoni määrusele EÜ nr 272 2009 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 300 2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid ELT L 91 03 04 2009 lk 7 ja komisjoni määrusele EL nr 185 2010 Lennuamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 2 Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel 1 kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga 2 Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba 3 õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 3 Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või politseiametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 4 Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses kontrollides reisija isikut tõendavat dokumenti ning pardakaarti RT I 2008 52 290 jõust 22 12 2008 5 Kehtetu RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 6 Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate julgestusnõuete rikkumise korral osaliselt või täielikult läbipääsuloaga antud volitused peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 46 9 Taustakontroll RT I 26 02 2015 2 jõust 01 03 2015 muudetud paragrahvi number 46 7 numbriks 46 9 1 Isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli edaspidi kontroll 2 Kontrolli teostatakse füüsilise isiku edaspidi kontrollitav suhtes kes taotleb või omab järgmisi dokumente või kes hakkab täitma või täidab järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=29507&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Kokkulepet mille esemeks on eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus kohus ei kinnita 2 Maakohus võib käesoleva seaduse 2 punktis 1 nimetatud isiku vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku le 627 2 3 Käesoleva seaduse 2 punktides 2 ja 3 nimetatud lepitaja vahendusel toimunud lepitusmenetluse tulemusel varalise nõude kohta sõlmitud kokkuleppe tõestab notar lepitusosaliste taotluse alusel tõestamisseaduses sätestatud korras koos võlgniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele Notar kontrollib kas kokkulepe on sõlmitud lepitusmenetluse tulemusel 4 Käesoleva seaduse 2 punktides 2 ja 3 nimetatud lepitaja vahendusel toimunud lepitusmenetluse tulemusel mittevaralise nõude kohta sõlmitud kokkuleppe koos võlgniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele tõestab notar üksnes juhul kui lepitusosalised võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi Notar kontrollib kas kokkulepe on sõlmitud lepitusmenetluse tulemusel 5 Käesoleva seaduse 2 punktides 2 ja 3 nimetatud lepitaja vahendusel toimunud lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkulepet mille esemeks on eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus notar täidetavaks ei tunnista Notar kontrollib kas kokkulepe on sõlmitud lepitusmenetluse tulemusel 6 Kui kokkulepe on sõlmitud ajal kui samas asjas on pooleli kohtumenetlus võivad lepitusosalised vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku le 430 lasta kokkuleppe kinnitada kompromissina asja arutanud kohtus 15 Aegumine 1 Käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse 160 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtueelse menetlusena 2 Käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav läbirääkimistena tsiviilseadustiku üldosa seaduse 167 tähenduses 4 peatükk NOTAR JA VANDEADVOKAAT LEPITAJANA 16 Notar lepitajana 1 Notari avalduse alusel registreerib Notarite Koda notari lepitajana Andmed lepitajana tegutseda soovivate notarite kohta edastatakse justiitsministrile 2 Notarite Koda ja Justiitsministeerium avaldavad andmed notaritest lepitajate kohta oma veebilehel 3 Notari poolt lepitustegevuse läbiviimise suhtes sealhulgas selle tegevusega kaasneva varalise vastutuse suhtes kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele notari ametitegevust reguleerivate õigusaktide sätteid 4 Notar võib lepituse läbiviimisest keelduda Kui notar on asunud lepitust läbi viima võib ta selle läbiviimise katkestada üksnes seaduses sätestatud juhul sealhulgas käesoleva seaduse 11 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul 17 Vandeadvokaat lepitajana 1 Vandeadvokaat võib tegutseda lepitajana käesoleva seaduse mõistes kui ta on esitanud Eesti Advokatuuri juhatusele vastavasisulise avalduse Andmed lepitusteenust osutada soovivate vandeadvokaatide kohta edastatakse justiitsministrile 2 Eesti Advokatuur ja Justiitsministeerium avaldavad andmed vandeadvokaatidest lepitajate kohta oma veebilehel 3 Vandeadvokaadi lepitajana tegutsemise suhtes sealhulgas selle tegevusega kaasneva varalise vastutuse suhtes kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele advokaadi ametitegevust reguleerivate õigusaktide vastavaid sätteid 18 Järelevalve 1 Notari lepitajana tegutsemise üle teostab järelevalvet justiitsminister vastavalt notariaadiseaduses ja notari distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud notari ametitegevuse järelevalve regulatsioonile 2 Vandeadvokaadi lepitajana tegutsemise üle teostavad järelevalvet Eesti Advokatuur ja justiitsminister vastavalt advokatuuriseaduses sätestatud advokaadi kutsetegevuse järelevalve regulatsioonile 5 peatükk MENETLUS LEPITUSORGANIS 19 Lepitusorgan 1 Lepitusorgan käesoleva seaduse tähenduses on õigusaktis sätestatud riigi või kohaliku omavalitsuse organi juures asuv üksus mis tegutseb lepitajana käesoleva seaduse 1 lõikes 3 nimetatud valdkonnas 2 Käesolevas peatükis sätestatud menetluskorda kohaldatakse lepitusorganis toimuvale menetlusele juhul kui see on sätestatud lepitusorgani tegevust reguleerivas õigusaktis Menetluskorda kohaldatakse lepitusorgani tegevust reguleerivas õigusaktis sätestatud erisustega 3 Lepitusmenetlust läbiviiva isiku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 3 4 Lepitusmenetluse konfidentsiaalsusele kohaldatakse käesoleva seaduse 4 20 Pöördumine lepitusorgani poole 1 Lepitusorganisse pöörduv isik edaspidi avaldaja esitab lepitusorganile kirjaliku avalduse kus on märgitud 1 avaldaja nimi elukoht ja muud kontaktandmed 2 teise poole nimi ja elu asu või tegevuskoht 3 vaidluse aluseks olevad asjaolud 4 avaldaja poolt taotletu ning asjaolud millega ta oma taotlust põhjendab 2 Avaldusele võib lisada dokumentaalseid tõendeid sealhulgas teise poolega peetud seniste läbirääkimiste käiku kajastavaid dokumente nagu teise poole vastus avaldaja taotlusele 3 Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku 4 Kui avaldajal on esindaja lisatakse avaldusele esindaja volikiri 21 Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine 1 Lepitusorgan ei võta avaldust menetlusse kui 1 vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse või 2 samas vaidluses on jõustunud kohtuotsus 2 Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest ja selle põhjusest teavitatakse viivitamata avaldajat 3 Kui avaldus ei sisalda kõiki vajaminevaid andmeid annab lepitusorgan tähtaja nende esitamiseks Kui avaldaja neid määratud tähtaja jooksul ei esita võib lepitusorgan keelduda asja menetlemast teavitades sellest avaldajat 22 Lepitusmenetluse alustamine 1 Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab lepitusorgan avalduse ärakirja viivitamata avalduses märgitud teisele poolele ning annab mõistliku tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks Vastuses võetakse seisukoht avalduses sisalduvate väidete ja võimaliku lepitusettepaneku kohta 2 Seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib lepitusorgan poolt kohustada menetluses osalema 3 Lepitusorgan selgitab teisele poolele asjaolusid mis on seotud menetluse lepitusliku iseloomu selle tulemuste õigusliku siduvuse ning menetluses osalemise kohustuslikkusega 4 Vastuses võib teine pool teha ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kokkuleppe sõlmimise teel 5 Lepitusorgan edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuse ärakirja avaldajale Avaldaja teatab määratud tähtaja jooksul lepitusorganile kas ta nõustub teise poole pakutud lahendusettepanekuga 6 Kui avaldaja ja teine pool nõustuvad käesoleva seaduse 20 lõikes 3 või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepanekuga vormistab lepitusorgan kirjalikult pooltevahelise kokkuleppe vastavalt käesoleva seaduse le 26 23 Lepituskohtumine 1 Kui avaldaja ja teine pool ei ole kokkulepet saavutanud vastavalt käesoleva seaduse 22 lõikele 6 korraldab lepitusorgan poolte lepitamiseks kohtumise kus osalevad avaldaja ja teine pool või nende esindajad Esindaja võib poole asemel kohtumisel osaleda üksnes siis kui tal on volitus lepituskokkuleppe sõlmimiseks 2 Lepitusorgan määrab kohtumise toimumise aja ja koha ning saadab avaldajale ja teisele poolele kutsed Kui poole kohaleilmumine on kohustuslik tuleb seda ja kohtumisele ilmumata jätmise tagajärgi poolele kutses selgitada Kohtumine korraldatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates Põhjendatud juhtudel võib seda aega pikendada 3 Poole põhjendatud taotlusel või muul olulisel põhjusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaeg olla pikem 4 Lepitusmenetluse käigus toimuv kohtumine on kinnine 5 Kohtumist juhatab lepitusorgani määratud isik kes kuulab ära poolte väited ning tutvub esitatud dokumentide ja muude tõenditega 24 Erialaasjatundjad ja tunnistajad 1 Poole soovil ning tingimusel et lepitusorgan peab seda otstarbekaks võidakse tellida erialaasjatundjalt vaidluse asjaolude selgitamiseks ekspertiis Lepitusorgan võib selle kohta ära kuulata teise poole arvamuse 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras võidakse kutsuda lepituskohtumisele ja ära kuulata tunnistajad ning erialaasjatundjad 3 Tunnistaja ja ekspertiisikulud tasuvad pooled ette Kui kokku ei lepita teisiti tasub kulud pool kelle taotlusel tunnistaja või erialaasjatundja menetlusse kaasati 25 Vaidluse lahendamise ja lepituskokkuleppe sõlmimise ettepanek 1 Kui pooled ei suuda jõuda lepituskohtumisel kokkuleppele võib lepitusorgan esitada pooltele lepitusettepaneku kui see on tema hinnangul konkreetse vaidluse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=118279&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive