archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    jõust 23 03 2014 4 Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0 07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates 8 Erinõuded korteriühistu kapitalide suhtes 1 Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest 2 Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks 9 Korteriühistu nõudeõiguse tagamine 1 Korteriühistu liikmed tagavad korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale 2 Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist 3 Käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatu kehtib ka juhul kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele 10 Kehtetu RT I 1999 27 386 jõust 27 03 1999 10 1 Osalemine üldkoosolekul Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja kellele on antud lihtkirjalik volikiri Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 11 Hääleõiguse piiramine 1 Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti 2 Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti 3 4 Kehtetud RT I 1999 27 386 jõust 27 03 1999 12 Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue Korteriühistu liige kellele korteriühistu asutamise ajal kuulus üle poole kõigist korteriomanditest peab kahe nädala jooksul arvates päevast kui tema häälte arv korteriomandite võõrandamise tõttu vähenes alla poole kõigist häältest kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku korteriühistu põhikirja ja juhatuse koosseisu muutmise otsustamiseks 13 Korteriühistu otsused 1 Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast kui üldkoosolek ei otsusta teisiti 2 Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval arvates päevast mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras 3 Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates 4 Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud 14 Tõendi väljastamine 1 Korteriühistu peab oma liikmetele samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes 2 Korteriühistu võib tõendi väljastamisega seotud kulude katteks võtta tasu 15 Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne 1 Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava mis sisaldab 1 korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid 2 korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel 3 andmeid korteriühistus tarbitud kütuse soojuse vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta RT I 2006 43 326 jõust 22 10 2006 2 Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga 3

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15404&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    lõike punktis 1 nimetatud piiridesse 3 võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada 2 Korteriomanik on kohustatud tagama et tema perekonnaliikmed ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut 3 Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest kui ta tõendab et rikkus kohustust asjaolu tõttu mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata Kui takistav asjaolu on ajutine on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel mil asjaolu takistas kohustuse täitmist 12 Korteriomandi kasutamine 1 Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega 2 Käesoleva seaduse 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega 3 Korteriomanik võib nõuda et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata lähtutakse korteriomanike huvidest 13 Maksud koormatised kulutused ja vili 1 Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud kannab avalik õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel 2 Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses 3 Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi millega ta ei ole nõustunud 4 Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 3 5 Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 3 14 Korteriomandi võõrandamise kohustus 1 Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks võivad nad nõuda et ta oma korteriomandi võõrandab 2 Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada kui korteriomanik 1 on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse s 11 loetletud kohustused 2 on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu 3 häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata 5 Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja edaspidi valitseja hagi alusel Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest 6 Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 15 Korteriomandi valitsemine 1 Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti 2 Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel 3 Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse 4 Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul välja arvatud siis kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda 5 Korteriomanik võib nõuda et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad siis korteriomanike huvidest lähtudes 6 Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena 1 kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra edaspidi kodukord kehtestamist 2 korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist 3 korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist 4 kohase suurusega remondifondi kogumist 5 majanduskava koostamist 6 korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist 7 energiaauditi ja energiamärgise tellimist RK s 27 09 2006 jõust 22 10 2006 RT I 2006 43 326 7 Korteriomanik kes nõuab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 6 nimetatud abinõude talumist on kohustatud hüvitama seeläbi tekkinud kahju 8 Hoonele tellib energiamärgise valitseja omal algatusel või vähemalt ühe korteriomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates RK s 02 05 2012 jõust 09 01 2013 RT I 25 05 2012 5 16 Erilised kulutused ja hoone taastamine 1 Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet seda ei saa otsustada käesoleva seaduse 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse 15 lõike 5 järgi Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle käesoleva seaduse 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra RK s 21 10 2009 jõust 15 11 2009 RT I 2009 51 349 2 Kui üle poole hoonest hävib ja kahju ei ole kindlustusega või muul moel kaetud ei saa ehitise taastamist otsustada käesoleva seaduse 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse 15 lõike 5 järgi 16 1 Kaasomandi eseme ajakohastamine 1 Korteriomanike üldkoosoleku otsusega mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest võib otsustada 1 kaasomandi eseme ajakohastamiseks sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks selliste vajalike muudatuste tegemise millega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve RK s 07 05 2014 jõust 22 05 2014 RT I 21 05 2014 1 2 sellise laenu võtmise mille suurus ületab eelmise majandusaasta majandamiskulude summa 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel võib samadel tingimustel otsustada ka kulude jaotuse kõigi korteriomanike vahel käesoleva seaduse 13 lõikes 1 sätestatud tingimustel Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seaduse 13 lõikes 3 sätestatut RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 3 17 Korteriomanike üldkoosolek 1 Käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul 2 Otsuse vastuvõtmiseks on vaja et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud 3 Otsuse võib teha ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata kui otsuse kohta on kõigi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38824&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    3 jõust 29 03 2015 3 7 Krediidiasutus peab hindama krediidiriski nii üksikute vastaspoolte väärtpaberite ja väärtpaberistatud positsioonide kui ka portfelli tasemel RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 8 Krediidiriski hindamise sisemine metoodika ei tohi põhineda ainult välistel krediidikvaliteedi hinnangutel või tugineda automaatsetele seostele väliste krediidikvaliteedi hinnangutega RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 9 Krediidiasutus peab krediidiriski ja sisemise kapitalivajaduse hindamisel võtma arvesse kogu asjakohase informatsiooni ka juhul kui krediidiriski kapitalinõude arvutamisel lähtutakse reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangutest või välise krediidikvaliteedi hinnangu puudumisest RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 10 Krediidiasutus peab laenuportfelle piisavalt hajutama arvestades oma sihtturge ja krediidistrateegiat RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 4 Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit 82 1 Nõuded likviidsusriski juhtimisele 1 Krediidiasutusel peavad olema strateegia poliitika protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks mõõtmiseks juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel sealhulgas päevasisestel perioodidel et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 1 1 Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid poliitikaid protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia poliitika protseduurid ja süsteemid peavad 1 olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile kus ta tegutseb RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 2 sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse 3 vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele keerukusele riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama 4 arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis kus ta tegutseb RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 3 Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks mõõtmiseks juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 4 Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal eelkõige juhtudel kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime Arvesse tuleb võtta ka isikuid kellele varad kuuluvad ja riiki kus varad on registreeritud RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 5 Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke järelevalve ja ärilisi piiranguid mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 6 Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 7 Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi Toimetulekuperiood on aeg mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 8 Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste edaspidi stressitest ning talitluspidevuse plaane mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada RT I 21 12 2010 6 jõust 31 12 2010 9 Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta mis tuleb üle vaadata kord aastas Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 575 2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 10 Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega Seda plaani tuleb regulaarselt testida vähemalt üks kord aastas vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud stressitestis kasutatavatele stsenaariumidele Krediidiasutuse juhatus peab stressitestide tulemuste ülevaated kinnitama ning vajaduse korral täpsustama vastavasisulise likviidsusriski poliitika limiidid ja likviidsuse talitluspidevuse plaani RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 11 Likviidsuse talitluspidevuse plaan peab olema kohe rakendatav Likviidsuse talitluspidevuse plaani rakendamiseks tuleb krediidiasutusel hoida likviidsuspuhvreid ja vastavaid reserve mis on kasutatavad piiranguteta ja viivituseta kohe kui selleks vajadus tekib Likviidsuspuhvreid ja reserve tuleb hoida lepinguriigi või kolmanda riigi valuutas kui krediidiasutusel on avatud positsioonid selle valuutaga RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 82 2 Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise nõuded 1 Ülemäärase finantsvõimenduse risk on risk mis tuleneb krediidiasutuse liiga kiirest kohustuste kasvust 2 Krediidiasutus peab kehtestama korra ja meetmed ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks juhtimiseks ja kontrollimiseks Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 429 kohaselt arvutatud riskipositsiooni ning varade ja kohustuste mittevastavust 3 Krediidiasutusel tuleb toime tulla stressisündmustega mis on seotud ülemäärase finantsvõimenduse riskiga ja riski hindamisel arvestada krediidiasutuse omavahendite võimaliku vähenemisega kahjumi tõttu RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 83 Nõuded laenudele 1 Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust mis tuleneb lepingust mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel 2 Nõuded laenude andmisele ja jälgimisele kehtestab Eesti Pank RT I 19 03 2015 4 jõust 29 03 2015 2 1 Makrofinantsjärelevalve eesmärgil võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele nende Eestis asuvatele ema ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele filiaalidele ja esindustele nõuded 1 laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele 2 laenusumma ja laenuvõtja sissetuleku suhtele 3 perioodiliste laenu ja intressimaksete ning laenusaaja sissetuleku suhtele 4 laenu tähtajale 5 laenude ja hoiuste suhtele RT I 19 03 2015 4 jõust 29 03 2015 3 Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks RT I 2006 63 467 jõust 01 01 2007 3 1 Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja vahendajate seaduse des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja vahendajate seaduse des 47 53 sätestatut Krediidiasutusel tuleb tagada et krediidiandjate ja vahendajate seaduse 2 lõikes 8 nimetatud krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijatele laenu andva või vahendava tütarettevõtja tegevus vastab krediidiandjate ja vahendajate seaduse des 38 40 43 44 lõigetes 2 ja 3 ning des 46 53 57 ja 58 sätestatud tingimustele RT I 19 03 2015 4 jõust 29 03 2015 4 Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu 84 Laenud krediidiasutusega seotud isikutele 1 Krediidiasutusega seotud isikud on 1 krediidiasutuse juhid siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident 2 käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud 3 krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär 4 krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige 2 Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa lapsed vanemad õed ja vennad 3 Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka 1 krediidiasutuse juhi siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse 10 tähenduses ja selle äriühingu ema või tütarettevõtja RT I 2005 13 64 jõust 18 03 2005 2 äriühing kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik 4 Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel Eelnimetatud tingimust ei kohaldata kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära 5 Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest 6 Krediidiasutusega seotud isikutele ja krediidiasutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele 7 Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku 281 lõike 1 punktides 1 2 ja 4 sätestatut 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja krediidiasutuse juriidilisest isikust aktsionäride ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu selliste aktsionäride suhtes kellele kuulub rohkem kui kümme protsenti äriühingu aktsiakapitalist võetud krediidiasutuse riskipositsioonide suhe omavahenditesse ei tohi ületada viit protsenti RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäär ei kehti krediidiasutuse emaettevõtja emaettevõtja teise tütarettevõtja ja krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetega samaväärset konsolideeritud järelevalvet teostava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 10 Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kui ta ületab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud piirmäära RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 85 Riskide kontsentreerumise piirmäärad Kehtetu RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 85 1 Kehtetu RT I 2006 63 467 jõust 01 01 2007 85 2 Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel Kehtetu RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 85 3 Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel Finantsinspektsioon teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 575 2013 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 Varade hindamine 1 Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid 2 Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes Nõue mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse 3 Nõuete hindamise korra kehtestab Eesti Pank RT I 2001 102 672 jõust 01 01 2002 2 jagu Kapitalinõuete arvutamise meetodid Kehtetu RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 1 86 43 Kehtetud RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 2 1 jagu Kapitalipuhvrid RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 44 Kapitalipuhvrite üldnõuded 1 Krediidiasutus peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudele hoidma käesoleva seaduse s 86 45 sätestatud kapitali säilitamise puhvrit ja kui see on tema suhtes kohaldatav siis järgmisi puhvreid 1 s 86 46 nimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit 2 s 86 47 nimetatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit 3 s 86 48 nimetatud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit 4 s 86 49 nimetatud süsteemse riski puhvrit 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrid moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri 3 Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvreid hoidma konsolideerimata ja konsolideeritud alusel kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõuded lisanduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artiklis 92 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõudele ning käesoleva seaduse 104 lõike 2 kohaselt arvutatud täiendavale kapitalinõudele või omavahendite suurendamise nõudele kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti 5 Krediidiasutus ei või teha esimese taseme põhiomavahendite arvel väljamakseid mille tulemusena ta ei täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid 6 Kui krediidiasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid täies ulatuses rakendatakse talle käesoleva seaduse s 86 50 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piiranguid RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 45 Kapitali säilitamise puhver Kapitali säilitamise puhver on 2 5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 46 Vastutsükliline kapitalipuhver 1 Krediidiasutusepõhine vastutsükliline puhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsükliliste puhvrite kaalutud keskmise määra korrutis 2 Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2 5 protsenti kogu riskipositsioonist kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0 25 protsendipunkti täpsusega Vastutsüklilise kapitalipuhvri täpse määra kehtestab Eesti Pank 3 Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamisel võetakse arvesse 1 krediiditsükli faasi 2 laenukasvust tulenevaid riske 3 kohaliku majanduse eripära 4 puhvri alusnäitajat 5 laenu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust 6 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 1092 2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ELT L 331 15 12 2010 lk 1 11 sätestatud korra kohaselt antud soovitusi 7 muid asjaolusid mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel 4 Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra mis ületab 2 5 protsenti koguriskipositsioonist Eesti Pank võib tunnustada teise lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra mis ületab 2 5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast 5 Kui kolmanda riigi pädev asutus ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud ega avalikustanud arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes mis asuvad selles riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras 6 Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse iga kvartali kohta Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra esmakordsel kehtestamisel või selle suurendamisel tuleb määr avaldada 12 kuud enne määra või uue määra jõustumist Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib määra või uue määra jõustumise tähtaeg olla lühem kui 12 kuud arvates määra või uue määra avalikustamisest 7 Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr ja selle jõustumise aeg avalikustatakse Eesti Panga veebilehel Avalikustada tuleb 1 kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 2 asjakohane väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ning selle kõrvalekalle pikaaegsest suundumusest 3 vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 kehtestatud puhvri alusnäitaja 4 vastutsüklilise kapitalipuhvri määra põhjendus 5 vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suurendamise korral kuupäev millest alates krediidiasutused on kohustatud hoidma suuremat puhvrit 6 uue määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud arvates uue määra avalikustamisest 7 vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist 8 Eesti Pank edastab teabe vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule 9 Eesti Pank kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teise lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 47 Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver 1 Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 4 lõike 1 punktide 29 31 ja 33 tähenduses krediidiasustusest finantsvaldusettevõtjast või segavaldusettevõtjast Euroopa Liidu emaettevõtja või krediidiasutus Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ei saa käsitada käesolevas lõikes viidatud emaettevõtja tütarettevõtjat 2 Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel on aluseks järgmised tunnused 1 konsolideerimisgrupi suurus 2 konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga 3 konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste ja finantstaristu asendatavus 4 konsolideerimisgrupi keerukus 5 konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus sealhulgas piiriülene tegevus kolmandates riikides 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma ja antakse talle vastav kategooria Punktisumma määramisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga 4 Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused jagatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt määratud punktisumma alusel vähemalt viide kategooriasse arvestades süsteemse olulisuse suurenemise põhimõtet 5 Eesti Pank võib globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri nõude määrata järgmiselt 1 madalaimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist 2 iga järgmise kategooria puhul välja arvatud kõrgeim kategooria liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale 0 5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist 3 kõrgeimasse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on 3 5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist 6 Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel 7 Eesti Pank esitab Euroopa Komisjonile Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad Globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramine ja neile antud kategooriad vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning tulemustest teavitatakse asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust Euroopa Komisjoni Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 8 Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvelise hinnangu alusel õigus määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse või määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse Käesoleva lõike alusel kategooriates tehtud muudatustest ja nende põhjustest teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust 9 Eestis tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank Eesti Pank avalikustab globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed neile antud kategooriad ja kategooriates tehtud muudatused oma veebilehel RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 48 Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver 1 Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 4 lõike 1 punktide 29 31 ja 33 tähenduses krediidiasustusest finantsvaldusettevõtjast või segavaldusettevõtjast Euroopa Liidu emaettevõtja või krediidiasutus 2 Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramise aluseks on järgmised tunnused 1 krediidiasutuse suurus 2 krediidiasutuse olulisus Euroopa Liidu või asjaomase lepinguriigi majandusele 3 krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisus 4 krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga 3 Eesti Pank võib nõuda muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kahe protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist konsolideerimata allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel 4 Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist 5 Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest vähemalt üks kuu enne vastava otsuse avalikustamist Euroopa Komisjoni Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning asjaomaste lepinguriikide määratud pädevaid asutusi Teavitus peab sisaldama 1 põhjendust miks eeldatakse et muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne 2 lepinguriigile kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa Liidu siseturule 3 puhvri määra mida soovitakse kehtestada 6 Eesti Pank vaatab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude läbi vähemalt kord aastas 7 Eestis tegutsevate muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank Eesti Pank avalikustab muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed oma veebilehel RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 49 Süsteemse riski puhver 1 Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada pikaajalisi mittetsüklilisi süsteemseid või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega EL nr 575 2013 kehtestatud omavahendite nõuetega Süsteemse riski puhvri määra kehtestab Eesti Pank 2 Süsteemse riski puhvri nõude võib kehtestada kõikidele krediidiasutustele krediidiasutuste rühmale või üksikule krediidiasutusele Süsteemse riski puhvri nõue võib olla krediidiasutuste gruppide või krediidiasutuste lõikes erinev 3 Süsteemse riski puhvri määr on selle kehtestamisel vähemalt üks protsent riskipositsioonidest millele süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse 4 Süsteemse riski puhvri määr vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta tagant Süsteemse riski puhvri määra võib muuta 0 5 protsendipunkti kaupa 5 Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse Eestis asuvatele positsioonidele Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada ka kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes Teistes lepinguriikides asuvatele riskipositsioonidele võib süsteemse riski puhvri nõuet kohaldada järgmiselt 1 kui süsteemse riski puhvri määr kehtestatakse ulatuses kuni viis protsenti peab seda kohaldama kõigile Euroopa Liidus asuvatele riskipositsioonidele 2 kui süsteemse riski puhvri määr kehtestatakse ulatuses üle käesoleva lõike punktis 1 sätestatud määra peab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud Euroopa Komisjoni arvamus süsteemse riski puhvri nõude kohaldamise kohta olema positiivne 6 Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile ega takistada siseturu toimimist 7 Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamine avalikustatakse Eesti Panga kodulehel Avalikustada tuleb vähemalt 1 kohaldatav süsteemse riski puhvri määr 2 krediidiasutused kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse 3 süsteemse riski puhvri kehtestamise põhjendus 4 süsteemse riski puhvri nõude jõustumise kuupäev 5 nende riikide loetelu milles asuvatele riskipositsioonidele süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse 8 Eesti Pank võib jätta avalikustamata käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud teabe kui selle avalikustamine kahjustaks finantsstabiilsust 9 Eesti Pank esitab teabe süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või muutmise kohta ulatuses kuni käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud protsendini üks kuu enne sellekohase otsuse avalikustamist Euroopa Komisjonile Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja asjaomaste välisriikide pädevatele asutustele 10 Eesti Pank esitab teabe süsteemse riski puhvri määra kehtestamise või muutmise kohta ulatuses üle käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud protsendi kolm kuud enne selle jõustumist Euroopa Komisjonile Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja asjaomaste välisriikide pädevatele asutustele Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud juhul kehtestatakse süsteemse riski puhvri määr pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist Kui Eesti Pank kehtestab süsteemse riski puhvri määra Euroopa Komisjoni negatiivsest arvamusest hoolimata peab Eesti Pank oma otsust Euroopa Komisjonile põhjendama 11 Käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 kohaselt esitatav teave peab sisaldama 1 Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust 2 põhjendust miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski suurus ohustab Eesti finantsstabiilsust 3 süsteemse riski puhvri nõude määra põhjendust 4 põhjendust miks eeldatakse et süsteemse riski puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne 5 kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa siseturule 6 põhjendust miks käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EL nr 575 2013 sätestatud meetmed välja arvatud sama määruse artiklites 458 ja 459 sätestatud meetmed ei ole piisavalt tõhusad süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski ennetamiseks ja maandamiseks 7 süsteemse riski puhvri määra mida soovitakse kehtestada 12 Kui konsolideerimisgrupile laieneks samaaegselt globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue või lisaks eelmainitutele ka süsteemse riski puhvri nõue kohaldatakse nendest kõrgeimat 13 Eesti Pank kehtestab teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamise korra RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 50 Omakapitali jaotamise piirangud 1 Krediidiasutus kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet arvutab maksimaalse väljamakstava summa ja esitab selle koos aluseks olevate arvutustega Finantsinspektsioonile 2 Krediidiasutus kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet ei tohi enne maksimaalse väljamakstava summa Finantsinspektsioonile esitamist 1 teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel 2 võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid makseid seoses pensionihüvitisega lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule ega maksta tulemustasu aja eest kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet 3 teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt 3 Krediidiasutus kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustusi summas mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste väljamaksete suhtes mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks 5 Krediidiasutus kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet ja kavatseb teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljamakseid või võtta samas lõikes nimetatud kohustusi esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed 1 omavahendite summa sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa täiendavate esimese taseme omavahendite summa ja teise taseme omavahendite summa 2 vahe ja aastakasumi summa 3 käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud maksimaalne jaotatav summa 4 jaotatav summa jaotiste kaupa sealhulgas dividendide maksmine aktsiate tagasiostmine täiendavate esimese taseme omavahenditega seotud maksed tulemustasu maksmine vabatahtlike pensionimaksete tegemine uue maksukohustuse võtmisega ja väljamaksete tegemine maksekohustuse alusel mis võeti ajal kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet 6 Krediidiasutus peab kehtestama korra mis tagab jaotatava summa ning maksimaalselt jaotatava summa arvutamise korrektsuse ning peab olema võimeline arvutuste korrektsust Finantsinspektsioonile tema nõudmisel tõendama 7 Esimese taseme põhiomavahendite arvel tehtavateks väljamakseteks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse järgmised väljamaksed 1 dividendide maksmine rahas 2 täielikult või osaliselt makstud täiendavate aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide jaotamine 3 oma aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide soetamine või tagasiostmine 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide eest saadud summade tagasimaksmine 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 575 2013 artikli 26 lõike 1 punktides b e nimetatud instrumentide jaotamine 8 Maksimaalse jaotatava summa arvutamise korra kehtestab Eesti Pank RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 86 51 Kapitali säilitamise plaan 1 Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet on ta kohustatud koostama kapitali säilitamise plaani ja esitama selle Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamist Finantsinspektsioon võib kapitali säilitamise plaani esitamise tähtaega pikendada kümne päevani 2 Kapitali säilitamise plaan peab sisaldama 1 tulude kulude ja bilansi prognoosi 2 kapitali adekvaatsuse suhtarvude parandamiseks kavandatavaid meetmeid 3 omavahendite suurendamise plaani ja ajakava kombineeritud puhvri nõude täielikuks täitmiseks 4 muud informatsiooni mis on Finantsinspektsioonile vajalik kapitali säilitamise plaani hindamiseks 3 Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile kapitali säilitamise plaaniga tõendada et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline säilitama kombineeritud kapitalinõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama selle kohase aja jooksul 4 Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude täitmist kohaldatakse krediidiasutuse suhtes ühte järgmistest meetmetest 1 krediidiasutust kohustatakse suurendama omavahendeid Finantsinspektsiooni määratud tasemeni ja tähtajaks 2 rakendatakse käesoleva seaduse s 86 50 sätestatud piiranguid või s 104 sätestatud õigusi ettekirjutuse tegemisel RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 jagu Makse ja arveldussüsteemid ning klientide kaitse RT I 2006 63 467 jõust 01 01 2007 87 Krediidiasutuste arveldused RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 1 Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto Eesti Pangas krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused kehtestab Eesti Pank 2 Eesti Pangas kontot omavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võivad liituda iga Eesti Panga halduses oleva maksesüsteemiga eeldusel et nad täidavad maksesüsteemi toimimise reeglitega määratud liitumistingimused ja sõlmivad asjakohase liitumislepingu Eesti Panga halduses olevate maksesüsteemide toimimise reeglid kehtestab Eesti Pank 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksesüsteem on Eesti Panga ja kolme või enama maksesüsteemis osaleja vahel toimiv reeglite ja protseduuride kogum mis on ette nähtud rahaliste vahendite edastamiseks 4 Eesti Panga halduses olevas maksesüsteemis võib kasutada kohustuste kahe või mitmepoolset tasaarvestamist kui sellise tasaarvestamise kord on maksesüsteemi toimimise reeglitega ette nähtud 5 Maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üle antud maksekäsund on tagasivõtmatu Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või õiguse rakendamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist Enne moratooriumi väljakuulutamist või ajutise pankrotihalduri nimetamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 6 Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe mille puhul üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses edaspidi korrespondentpank avatud kontot edaspidi korrespondentkonto mida ta lisaks teistele korrespondentpanga pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 88 Pangasaladus 1 Pangasaladusena käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 2 Pangasaladusena ei käsitata 1 andmeid mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad 2 koondandmeid ega muid sarnaseid andmeid mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia või osakapitalis sõltumata kliendiks olemisest 4 teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandatele isikutele kui klient on andnud selleks kirjaliku või elektroonilises vormis nõusoleku või kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 4 Krediidiasutuse aktsionärid liikmed juhid töötajad ja muud isikud kellel on juurdepääs pangasaladusele on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 1 5 1 sätestatud pangasaladuse avaldamisega seotud krediidiasutuse õiguste või kohustuste täitmist krediidiasutuse juhtide või töötajate poolt ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 4 1 Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Eesti Pangale Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 4 2 Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid 1 rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses 2 Maksu ja Tolliametile maksukorralduse seaduses maksualase teabevahetuse seaduses ning tulumaksuseaduse s 57 2 sätestatud juhtudel ja ulatuses RT I 23 12 2014 15 jõust 01 01 2015 5 Kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse 1 kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras 2 kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses sealhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks 3 julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks 4 Maksu ja Tolliametile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamisel hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks 5 kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks 6 ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks 7 Riigikontrollile Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks 8 Tagatisfondi määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel 9 pärima õigustatud isikule või tema volitatud isikule notarile ja notari määratud pärandvara inventuuri tegijale ning kohtu määratud pärandvara hooldajale samuti välisriigi konsulaaresindusele seoses pärandvaraga ja sellega seotud andmetega vastavate kirjalike dokumentide esitamisel 10 korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni kontrollijale deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 5 1 Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse järgmistele isikutele RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 1 oma emaettevõtjale kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks 2 krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele või teisele krediidiasutusele kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 3 krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 5 2 Käesoleva paragrahvi lõike 5 1 punktis 2 nimetatud isikutele on lubatud edastada kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud järelepärimises tuleb märkida RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 1 järelepärimise esitaja nimi ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele aadress ja sidevahendite andmed 2 kliendi kelle suhtes järelepärimine on esitatud nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga 3 taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus 4 järelepärimise esitamise õiguslik alus 5 järelepärimise esitaja allkiri 6 1 Krediidiasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 4 nimetatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse kui järelepärimises on ära näidatud vähemalt selle kliendi kelle kohta järelepärimine on esitatud nimi või ärinimi koos isikukoodi sünniaja või registrikoodiga või kliendi pangakonto number või muu kordumatu tunnus mis võimaldab kliendi isiku identifitseerida RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 7 Isikud kellele on avaldatud pangasaladus võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus kui seadusest ei tulene teisiti RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 8 Kehtetu RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 9 Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras 10 Kehtetu RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 11 Krediidiasutusel on õigus oma kliendi taotluse alusel avaldada maksetehingu tegemisega seotud olulisi asjaolusid puudutav pangasaladus kui see on vajalik täitmata jäetud või valesti täidetud maksega seotud uurimise tulemustest teavitamiseks RT I 09 05 2014 2 jõust 19 05 2014 89 Kliendi kaitse 1 Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust või isik kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud 1 1 Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse 709 lõike 4 tähenduses ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse 711 lõike 1 punktides 1 3 9 12 21 24 lõigetes 2 3 ja 5 ning des 714 ja 718 719 1 ning 720 lõigetes 1 3 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut RT I 21 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega 2 1 Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima Kui isik samuti tema esindaja on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest 2 2 Isikuandmete kaitse seaduse 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik nõusolek võib sisalduda ka tüüptingimustes 2 3 Tüüptingimusele millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud tüüptingimust muuta kohaldatakse võlaõigusseaduse 43 lõikes 2 sätestatut Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata RT I 2008 3 21 jõust 28 01 2008 3 Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama 3 1 Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel 4 Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta 5 Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused edaspidi üldtingimused intressimäärad teenustasud samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid 6 Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale RT I 24 03 2011 1 jõust 03 04 2011 7 Üldtingimused kinnitab muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega 8 Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras 9 Krediidiasutus on vaba otsustama

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=29486&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    avaldanud mittetulundusühingule 2 Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse 3 Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid 4 Kriminaalhooldusühing määrab ühingu liikmed kes kriminaalhoolduse teostamisel täidavad kriminaalhooldusosakonna juhataja või selle talituse juhataja ülesandeid 5 Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister iga aastase riigieelarve seaduse alusel 6 Kriminaalhooldusühingu tegevuse järele kriminaalhooldusülesannete täitmisel ja selleks riigi määratud rahalise toetuse kasutamisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja valdkonna eest vastutav minister 7 Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja valdkonna eest vastutav minister võivad anda kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusülesannete täitmisel kohustuslikke juhiseid Valdkonna eest vastutav minister võib kriminaalhooldusühinguga sõlmitud halduslepingu kriminaalhooldusülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või kohustuslike juhiste järgimata jätmisel lõpetada halduslepingus sätestatud korras 8 Riik soodustab ja toetab eraühingute poolt kriminaalhoolduse teostamist ja nende liikmete väljaõpet 22 Kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamine Vähemalt üks kord aastas korraldab valdkonna eest vastutav minister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive 6 peatükk KRIMINAALHOOLDUSE ETTEVALMISTAMINE 23 Kohtueelse ettekande taotlemine 1 Kohtu prokuröri või vangla taotlusel nimetab kahtlustatava süüdistatava või süüdimõistetu elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametniku kellele teeb ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise 2 Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava süüdistatava või süüdimõistetu kohta käesoleva seaduse 24 alusel kohtueelse ettekande ning esitab selle kohtule prokurörile või vanglale nende soovitud tähtaja jooksul RT I 2006 46 333 jõust 01 01 2007 24 Kohtueelne ettekanne 1 Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava süüdistatava või süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande mis sisaldab kokkuvõtet kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja kahtlustatava süüdistatava või süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta 2 Kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava või süüdistatava eluloolistest faktidest ja psühholoogilis sotsiaalsest prognoosist 3 Kriminaalhooldusametnik kohtub kahtlustatava või süüdistatavaga tema lähedastega ja teiste isikutega kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil tutvub riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava või süüdistatava kohta nõuab kahtlustatava või süüdistatava seaduslikult esindajalt õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava käitumise ja õppimise kohta RT I 20 12 2012 3 jõust 01 01 2013 4 Kahtlustatava või süüdistatava eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid 5 Kehtetu RT I 20 12 2012 3 jõust 01 01 2013 7 peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TEOSTAMINE 25 Kriminaalhooldaja nimetamine Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest Võimaluse korral teostab kriminaalhooldust kriminaalhooldusametnik kes koostas kohtueelse ettekande RT I 2004 27 176 jõust 01 05 2004 26 Kriminaalhoolduse teostamine 1 Kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi 2 Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö õppimis ja elukoha leidmisel samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel 3 Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla 4 Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust 5 Kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikke andmeid töödeldakse vangistusseaduse de 5 1 5 4 kohaselt RT I 10 03 2015 4 jõust 01 06 2015 26 1 Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine 1 Kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse des 38 41 sätestatud korrast RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega 3 Indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere või bioloogilise vedeliku proovi edaspidi proov võtmise säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused välja arvatud juhul kui proov on negatiivne Sel juhul kannab kulud vangla 5 Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks 6 Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks RT I 20 12 2012 3 jõust 01 01 2013 27 Hoolduskava RT I 2006 46 333 jõust 01 01 2007 1 Pärast kohtuotsuse jõustumist hindab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske ning koostab neist lähtudes kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava edaspidi hoolduskava RT I 20 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 Hoolduskava koostamisel osaleb ka kriminaalhooldusalune RT I 2006 46 333 jõust 01 01 2007 3 Kriminaalhooldaja hindab kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske katseaja vältel vähemalt üks kord aastas teeb hoolduskavasse täitmismärked ning vajaduse korral muudab hoolduskava RT I 2008 17 118 jõust 01 06 2008 4 Kehtetu RT I 20 12 2012 3 jõust 01 01 2013 5 Kohtule esitatakse hoolduskava ja selle muutmine ning täitmismärked kohtu nõudmisel RT I 2006 46 333 jõust 01 01 2007 6 Kriminaalhooldusalusele kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine koostatakse üldkasuliku töö tegemise ajakava RT I 2006 46 333 jõust 01 01 2007 28 Sotsiaalne rühmatöö Kriminaalhooldust võib teostada ka sotsiaalse rühmatöö vormis 29 Kehtetu RT I 2004 27 176 jõust 01 05 2004 30 Korraline ettekanne 1 Kriminaalhooldaja koostab sellise kriminaalhooldusaluse kohta kelle kriminogeenseid riske ei ole hinnatud katseaja jooksul korralisi ettekandeid mis sisaldavad hinnangut senisele katseajale ülevaadet kohtuotsuse ja hoolduskava täitmisest ning hoolduskava muutmisest 2 Korraline ettekanne koostatakse vähemalt iga kuue kuu järel 3 Kehtetu RT I 20 12 2012 3 jõust 01 01 2013 4 Korraline ettekanne esitatakse kohtule kohtu nõudmisel 5 Kriminaalhooldusaluse kohta kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine koostatakse ning esitatakse korraline ettekanne kohtu või prokuratuuri nõudmisel RT I 2006 46 333 jõust 01 01 2007

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24377&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Korrarikkumise tõttu kogu istungi ajaks saalist eemaldatud süüdistatavale antakse kohtuotsuse või käesoleva seadustiku 315 lõikes 4 sätestatud juhul kohtuotsuse resolutiivosa koopia viivitamata kätte pärast kohtuotsuse kuulutamist 4 Kui prokurör esindaja või kaitsja rikub kohtuistungi korda ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu võib teda kohtumääruse alusel trahvida RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 4 1 Kohus võib kõrvaldada kaitsja esindaja või prokuröri menetlusest kui isik ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana asjatundmatuna või vastutustundetuna samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget ja kiiret menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 4 2 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4 1 sätestatu kohaldamisel teeb kohus viivitamata kohtumenetluse poolele ettepaneku valida endale uus esindaja või kaitsja või prokuratuurile ettepaneku nimetada uus prokurör kohtu määratud ajaks Advokaadi ja prokuröri suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4 1 sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks vastavalt advokatuuri juhatusele ja prokuratuurile RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 5 Kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi või kuni viis päeva aresti RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 6 Kui korrarikkuja käitumises ilmnevad kuriteo tunnused alustab prokurör tema suhtes kriminaalmenetlust või edastab kohus kuriteoteate politseile Vajaduse korral peab kohus protokolli alusel sellise isiku kinni kahtlustatavana 7 Kohtus istungiväliselt oma ametiülesandeid täitev kohtunik võib isikule kes ei täida tema või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu kohaldada kohtumäärusega kuni viis päeva aresti või rahatrahvi RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 8 Korrarikkuja nõudmisel antakse talle kohtumäärus väljavõttena kohtuistungi protokollist 268 Kohtuliku arutamise piirid 1 Kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti 2 Prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele Kui süüdistuse muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti 3 Süüdistuse muutmine käesoleva paragrahvi lõike 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni ega süüdistusest osaline loobumine 4 Süüdistuse muutmise või täiendamise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi Kui see on vajalik kaitseõiguse tagamiseks võib kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutada välja vaheaja või lükata kohtuliku arutamise edasi ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täienduste ja paranduste tegemise korral 5 Süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule mida ei ole menetluses arutatud 6 Kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta mida süüdistusaktis ei käsitleta Kohus peab andma pooltele võimaluse oma seisukoha avaldamiseks ka juhul kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud või asjaolud mis tingivad mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamise Süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutab kohus kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 268 1 Kriminaalasja üldmenetluses arutamise terviklikkus RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 1 Üldmenetluses kriminaalasja arutav maakohtu kohtukoosseis lähtub kriminaalasja arutamise planeerimisel terviklikkuse järjestikkuse ja pikemate katkestusteta arutamise põhimõttest ning seab eesmärgiks jõuda kiiresti kohtulahendini 2 Kohus lähtudes kriminaalasjade üldmenetluses arutamiseks koostatud ajakavast leiab võimaluse paralleelselt arutada üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud kriminaalasja kui 1 kriminaalasjas süüdistatakse isikut alaealisena kuriteo toimepanemises 2 kriminaalasjas on süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamist ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist 3 Üldmenetluses arutatava kriminaalasja kohtumenetluse vältimatul edasilükkamisel või kohtumenetluse ajakavas tekkinud arutamise vaheaegade tõttu on kohtul õigus alustada teise üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud kriminaalasja arutamist kui see ei kahjusta eelmise asja kohtuliku arutamise ajakava Samuti on arutatava kriminaalasja kohtumenetluse vältimatu edasilükkamise korral kohtul õigus alustada järgmise üldmenetluses arutamiseks planeeritud kriminaalasja arutamist selle ajakava kohaselt 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel alustatud teise kriminaalasja kohtuliku arutamise võib kohus viia lõpule paralleelselt eelnevalt alustatud kriminaalasja kohtuliku arutamisega seades kõigis arutatavates kriminaalasjades eesmärgiks jõuda kiiresti kohtulahendini 5 Kohus ei ole seotud kriminaalasjade kohtusse saabumise järjekorraga vaid kriminaalasja tervikliku arutamise ja viivitusteta kohtulahendini jõudmise eesmärgil on kohtul õigus asuda arutama saabumise järjekorrast sõltumata kriminaalasja võttes arvesse arutamisele võetava kriminaalasja mahukust RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 269 Süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest 1 Kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtul arvestades käesolevas paragrahvis ning käesoleva seadustiku s 276 1 nimetatud erandeid Tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi Süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest ei ole kohustuslik RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta kui ta 1 on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku 267 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras 2 asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada on küllaldane alus arvata et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik 3 pärast kohtuistungil ülekuulamist on viinud end seisundisse mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik 4 kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavalt käesoleva seadustiku 69 lõike 2 punktile 1 5 on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 1 Rahuldades süüdistatava taotluse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud alusel määrab kohus kindlaks millisest kohtuliku arutamise osast ei ole süüdistatava osavõtt kohustuslik Süüdistatava osavõtt käesoleva seadustiku des 285 ja 298 304 nimetatud toimingutest on kohustuslik RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 3 Kui süüdistatav hoidub kohtulikust arutamisest kõrvale või kriminaalasja arutamist takistab tema raske haigus mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse lükata eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tabamiseni või tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate kriminaalasja kohtulikku arutamist 4 Mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata RT I 2004 54 387 jõust 01 07 2004 270 Prokuröri ja kaitsja osavõtt kohtuistungist 1 Prokurör on kohustatud osalema kohtuistungil Kui prokurör jääb ilmumata lükatakse kohtulik arutamine edasi ja ilmumata jäämisest teatatakse prokuratuurile 2 Kui kaitsja jääb kohtuistungile ilmumata lükatakse kohtulik arutamine edasi Advokaadist kaitsja ilmumata jäämisest teatatakse advokatuuri juhatusele 271 Kohtulik arutamine tunnistajata kannatanuta asjatundjata ja eksperdita 1 Kui tunnistaja kannatanu asjatundja või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta 2 Kui kohus leiab et tsiviilhagi ei ole võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 272 Kohtulik arutamine tsiviilkostjata 1 Tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist 2 Kui kohus leiab et tsiviilhagi ei ole võimalik tsiviilkostjata läbi vaadata jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata 273 Kohtuliku arutamise edasilükkamine 1 Kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse määrusega edasi kui 1 kohtuistungile on jäänud ilmumata käesoleva seadustiku des 269 271 nimetamata isik kelle osavõtt on vajalik 2 on vaja koguda täiendavaid tõendeid 2 1 kohtuistungil ilmnenud teise kuriteo kahtluse tõttu on kriminaalasja igakülgne täielik ja objektiivne arutamine raskendatud RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 3 kohtuistungit ei ole võimalik muul põhjusel jätkata 2 Enne kohtuliku arutamise edasilükkamist võidakse kohtuistungile ilmunud tunnistaja kannatanu asjatundja ekspert või tsiviilkostja üle kuulata ja jätta ta teist korda kohtuistungile kutsumata RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 3 Kui kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi menetlusosalise või muu isiku ilmumata jäämise tõttu ning kohus ei tuvasta ühtegi käesoleva seadustiku 170 lõikes 2 nimetatud mõjuvat põhjust kohaldab kohus käesoleva seadustiku s 138 sätestatud abinõusid Kohus võib jätta s 138 sätestatud abinõud kohaldamata kui ta peab vajalikuks kohaldada käesoleva seadustiku s 139 või 140 sätestatud abinõusid RT I 2008 32 198 jõust 15 07 2008 4 Kui kaitsja ei tunne kriminaalasja võib kohus kohtuistungi kuni kümneks päevaks edasi lükata ning panna istungi edasilükkamisest tingitud kriminaalmenetluse kulud kaitsja kanda teatades advokatuuri juhatusele kaitsja käitumisest 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul määrab kohus võimaluse korral kohe kohtuliku arutamise jätkamise aja Kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi võimalikult lühikeseks tähtajaks ja edasilükatud kriminaalasja arutamist jätkatakse menetluse katkematuse põhimõtet järgides RT I 2008 32 198 jõust 15 07 2008 274 Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil 1 Kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku 199 lõike 1 punktides 2 6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku s 274 2 sätestatud alusel või kui käesoleva seadustiku 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega Muudel juhtudel käesoleva seadustiku 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 Kriminaalmenetlust ei lõpetata kui selle jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil taotleb 1 süüdistatav käesoleva seadustiku 199 lõike 1 punktides 2 3 ja 6 sätestatud juhtudel RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku 199 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul 3 Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse alaealise suhtes kes ei olnud õigusvastase teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline või keda saab mõjutada karistust või karistusseadustiku s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku 201 lõiget 1 või 2 RT I 2004 46 329 jõust 01 07 2004 4 Kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 5 Prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku des 202 203 1 sätestatud alustel RT I 2008 19 132 jõust 23 05 2008 6 Prokuröri taotlusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada käesoleva seadustiku s 204 sätestatud alustel 274 1 Kohtumenetluse kiirendamise taotlus 1 Kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul või kui on ilmne et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist viia läbi katkematult võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist 2 Kui kohus peab taotlust põhjendatuks määrab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud 3 Taotluse rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusega Määrust millega otsustatakse rakendada taotluses märgitud kohtumenetluse kiirendamise abinõud ei pea põhistama 4 Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest välja arvatud juhul kui taotlus esitatakse sel põhjusel et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 274 2 Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega 1 Kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku s 205 2 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusest millega lõpetatakse kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega teatatakse kohtu esimehele RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 275 Tõkendi otsustamine 1 Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada 2 Kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul koostades selle kohta kirjaliku määruse 3 Kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatust selgitab kohus enne määruse tegemist kohtuistungil või kirjalikus menetluses välja prokuröri kaitsja ja vajaduse korral ka süüdistatava seisukoha 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusest millega tunnistatakse süüdistatava vahi all viibimine jätkuvalt põhjendatuks teatatakse kohtu esimehele 5 Kui kohus on kohtulikul arutamisel valinud tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva süüdistatava suhtes tõkendina vahi all pidamise teda küsitlemata viiakse vahistatu viivitamata ja hiljemalt 72 tunni jooksul tagaotsitava tabamisest või süüdistatava Eestisse toimetamisest küsitlemiseks asja arutava kohtu või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 276 Kohtumääruse vormistamine RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 1 Kehtetu RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 Kriminaalmenetluse lõpetamise sundtoomise tõkendi valimise muutmise või tühistamise taandamise ekspertiisi määramise ja süüdistatava istungisaalist eemaldamise vormistab kohus käesoleva seadustiku 145 sätteid järgides määrusega RT I 2004 54 387 jõust 01 07 2004 3 Muud kohtumäärused vormistatakse menetlusdokumendina mis lisatakse kriminaaltoimikusse või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli RT I 2004 54 387 jõust 01 07 2004 276 1 Korraldav istung Kohus võib tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks muude kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks või kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks pidada korraldava istungi järgides käesolevas seadustikus eelistungi kohta sätestatut kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 276 2 Ütluste deponeerimine pärast süüdistusakti saatmist kohtusse 1 Kui pärast süüdistusakti kohtusse saatmist ilmnevad asjaolud mis võimaldavad järeldada et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma võib prokurör kaitsja või süüdistatav enne kohtulikku uurimist või kohtuistungite vaheajal taotleda kohtult tunnistaja ütluste deponeerimist 2 Ütlused deponeeritakse asja arutava kohtu juures käesoleva seadustiku 69 1 lõigetes 2 6 ettenähtud korras 3 Kui kohtumenetluse pool soovib deponeerida sellise tunnistaja ütlusi keda ei ole süüdistus ega kaitseaktis kohtusse kutsutava isikuna märgitud ega kohtueelses menetluses üle kuulatud võib kohus taotluse rahuldada käesoleva seadustiku s 286 1 nimetatud tingimustel RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 276 3 Ristküsitluseks ettevalmistamine Kohtumenetluse pool võib ristküsitluseks valmistudes suhelda isikuga keda soovib kohtuistungil üle kuulata viimase nõusolekul RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 3 jagu Kohtuistungi rakendamine 277 Kohtuistungi avamine 1 Kohtunik avanud kohtuistungi 1 teatab milline kriminaalasi tuleb arutusele 2 selgitab kes kohtumenetluse pooltest on ilmunud 3 selgitab kas kutsed on kätte saadud ja millised on ilmumata jäämise põhjused 2 Kohtuistungi sekretär kannab kohtule ette kas kutsutud tunnistajad ekspert asjatundja ja tõlk on kohtuistungile ilmunud RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 3 Kohus võib nõuda et kohtumenetluse pool esitaks kutse kättetoimetamise tõendamiseks käesoleva seadustiku 165 lõikes 5 nimetatud dokumendid Kutse kättetoimetamist võib tõendada ka tunnistajale kutse kätte toimetanud pooleks mitteoleva isiku suulise või kirjaliku kinnitusega RT I 2008 32 198 jõust 15 07 2008 278 Tõlk kohtuistungil 1 Kui kohtuistungist võtab osa tõlk teeb kohus teatavaks tema nime Koosseisulise tõlgi puhul selgitatakse et ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest 2 Koosseisuvälisele tõlgile selgitab kohtunik käesoleva seadustiku 161 lõikes 5 sätestatud õigusi 3 Koosseisuvälist tõlki hoiatatakse enne tõlkima asumist et teadvalt valesti tõlkimine toob kaasa kriminaalkaristuse 279 Süüdistatava isikusamasuse tuvastamine ning talle tema õiguste ja kohustuste selgitamine 1 Kohtunik tuvastab süüdistatava isikusamasuse ning teeb kindlaks kas ta on saanud süüdistusakti koopia 2 Kui süüdistatav ei ole süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse koopiat kätte saanud annab kohus need talle kätte ja süüdistatava või kaitsja taotlusel määrab aja nendega tutvumiseks või vajaduse korral lükkab kohtuistungi edasi 3 Süüdistatavale selgitatakse käesoleva seadustiku 35 lõikes 2 sätestatud õigusi ja kohustusi 280 Kehtetu RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 280 1 Tsiviilkostja ja kolmanda isiku isikusamasuse tuvastamine Kohtunik tuvastab tsiviilkostja ja kolmanda isiku isikusamasuse ning selgitab millised on nende suhted süüdistatava ja kannatanuga RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 281 Kannatanule tsiviilkostjale ja kolmandale isikule nende õiguste ja kohustuste selgitamine Kohtunik selgitab kannatanule tsiviilkostjale ja kolmandale isikule käesoleva seadustiku des 38 40 ja 40 2 sätestatud õigusi ja kohustusi RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 282 Kaitsja ja esindaja volituste kontrollimine Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi 283 Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi Vannutamata eksperti hoiatatakse et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust ning võetakse selle kohta allkiri kui seda samas asjas varem tehtud ei ole 284 Kohtukoosseisu teatavakstegemine taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine 1 Kohtunik teeb teatavaks kohtukoosseisu ning prokuröri kaitsja esindaja eksperdi asjatundja tõlgi ja kohtuistungi sekretäri nime ning selgitab kohtumenetluse pooltele õigust esitada taandamistaotlus käesoleva seadustiku des 49 59 97 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 Pärast taandamistaotluste lahendamist küsib kohtunik kas pooltel on enne kohtulikku uurimist muid taotlusi 3 Kohus lahendab taotlused määrusega 4 jagu Kohtulik uurimine 285 Kohtuliku uurimise algus 1 Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku pidada avakõne RT I 2008 32 198 jõust 15 07 2008 2 Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 3 Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus kas süüdistus on põhjendatud 4 Kui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi teeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku anda ülevaade tsiviilhagist ja seda kinnitavatest tõenditest mida prokuröri avakõnes ei käsitletud või avaldab ise tsiviilhagi RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 5 Pärast kannatanu või kannatanu esindaja esinemist või tsiviilhagi avaldamist kohtu poolt teeb kohtunik süüdistatavale kaitsjale tsiviilkostjale ja tsiviilkostja esindajale ettepaneku anda arvamus kas tsiviilhagi on põhjendatud RT I 19 03 2015 1 jõust 29 03 2015 286 Tõendite uurimise järjekord 1 Tõendite uurimine algab prokuröri esitatavate tõendite uurimisest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega 2 Kohtumenetluse pooled võivad omavahel kokku leppida et tõendeid uuritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtust erinevas järjekorras Sellisel juhul määrab kohus tõendite uurimise järjekorra kohtuistungi protokolli kantava määrusega kohtumenetluse poolte kokkuleppe kohaselt 286 1 Tõendi vastuvõtmise üldtingimused 1 Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise millel on kriminaalasjas tähtsust 2 Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendi kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kui 1 tõend ei ole kättesaadav eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega 2 tõendit ei olnud loetletud süüdistus ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid miks ta ei saanud taotlust varem esitada 3 tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud 4 esineb mõni käesolevas jaos nimetatud alus tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks 3 Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus määruse mis kantakse kohtuistungi protokolli RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 286 2 Varasem ristküsitlus samas või teises kriminaalasjas 1 Isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil 2 Isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused või käesoleva seadustiku s 294 nimetatud juhul 3 Varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad välja arvatud juhul kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 287 Tunnistaja ülekuulamine 1 Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku 288 2 Tunnistaja kuulatakse üle ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta 3 Kehtetu RT I 2008 32 198 jõust 15 07 2008 4 Leppenimega tunnistaja kuulatakse üle telefonitsi käesoleva seadustiku 67 lõikes 5 ja 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras Menetlusosalised esitavad oma küsimused leppenimega tunnistajale kohtuniku kaudu 5 Kohus võib poole taotlusel või omal algatusel lubada kaugülekuulamist käesoleva seadustiku s 69 sätestatud korras või kasutada tunnistajat süüdistatava eest varjavat vaheseina 6 Ülekuulatud tunnistaja võib istungisaalist lahkuda vaid kohtu loal 287 1 Ülekuulamise rakendamine 1 Kohtunik tuvastab tunnistaja isikusamasuse ning selgitab millised on tunnistaja suhted süüdistatava ja kannatanuga ning kannatanu suhted süüdistatavaga 2 Tunnistaja isikuandmeid ei avaldata kui tunnistaja on käesoleva seadustiku 67 kohaselt tema turvalisuse tagamiseks muudetud anonüümseks 3 Ülekuulamise algul tutvustab kohus tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid selgitab et kohtus peab rääkima tõtt ning võtab tunnistajalt selle kohta allkirja 4 Kohtunik hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat et seadusliku aluseta ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest karistatakse teda kriminaalkorras 5 Tunnistajat kes on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud ei hoiatata kriminaalkaristuse eest ja talle selgitatakse õigust ütluste andmisest keelduda RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 288 Ristküsitlus 1 Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena see kohtumenetluse pool kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud Kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses kokkulepet ei saavutata määrab esmasküsitleja kohus 2 Esmasküsitlusel ei või kohtu loata esitada suunavaid küsimusi Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt 3 Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi Teisesküsitlusel ei ole lubatud kohtu loata suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta 4 Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks Suunavaid küsimusi võib kohtu loata esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta 5 Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse mis on lubamatu või asjakohatu Kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse mis alandab tunnistaja väärikust 5 1 Ristküsitlusel suunavate küsimuste esitamisel ning kohtu poolt loa andmisel arvestatakse käesoleva seadustiku s 288 1 sätestatut RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 6 Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust 7 Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluse ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel 8 Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku 66 ning 68 lõikeid 3 ja 6 9 Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool 1 kasutada näitlikke abivahendeid mis ei ole tõendiks kuid aitavad tunnistaja ütlusi esitada olemata samas eksitavad 2 esitada kohtule asitõendeid ja dokumente ning küsitleda tunnistajat nende autentsuse päritolu ja omavaheliste seoste kohta 3 võimaldada tunnistajal kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid tutvuda dokumendi või muu esemega mis võib aidata tunnistajal neid meenutada olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina 10 Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud juhul katkestab kohus ristküsitluse ning otsustab poole taotlusel tunnistaja varasemate ütluste kasutamise tõendina käesoleva seadustiku 291 lõike 1 punkti 2 alusel sõltumata ristküsitlusel seni antud ütluste sisust Käesolevas lõikes nimetatud juhul on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 288 1 Suunavad küsimused 1 Kohus võib lubada esitada suunavaid küsimusi esmasküsitlusel kui tunnistaja on esmasküsitleja suhtes selgesti vaenulikult meelestatud üritab ilmselt varjata tõtt või hoiab küsimustele vastamisest kõrvale 2 Ülekuulamise ladusama kulgemise eesmärgil võib kohus muul juhul lubada esitada suunavaid küsimusi kui 1 pooled on sellega nõus 2 küsimus puudutab asjaolu või sisaldab väidet milles ei ole vaidlust 3 küsimus on vajalik küsitluse eseme sissejuhatuseks 4 tunnistajal on vanuse või terviseseisundi tõttu raske mõista mittesuunavaid küsimusi 5 tunnistaja kinnitab et mäletab küsitluse esemeks olevaid asjaolusid halvasti 3 Kui pool ei ole taotlenud kohtult küsimuse kõrvalejätmist enne sellele vastamise alustamist siis loetakse ta küsimusega nõustunuks ning kohus ei pea suunavaks küsimuseks eraldi luba andma RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 288 2 Kannatanu tsiviilkostja kolmanda isiku ja süüdistatava õigused ristküsitluses 1 Kannatanu tsiviilkostja kolmas isik ja süüdistatav on esmasküsitlejaks nende poolt taotletud tunnistaja ülekuulamisel kui sama isiku kutsumist ei ole taotlenud prokurör ega kaitsja 2 Käesolevas paragrahvis nimetamata juhul võivad kannatanu tsiviilkostja kolmas isik ja süüdistatav esitada tunnistajale küsimusi pärast ristküsitlust kohtu loal kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise huve RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 289 Tunnistaja usaldusväärsuse kontroll 1 Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega 2 Avaldada võib kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi mille kohta tunnistaja on ristküsitlusel juba ütlusi andnud 3 Ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega 4 Tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks võib üle kuulata isiku kellele tunnistaja on varem esitanud väite mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 289 1 Tunnistaja varasemad ütlused kohtus tõendina ristküsitlemise võimalusel 1 Kohus võib käesoleva seadustiku 288 lõikes 9 nimetatud alusel kasutatud tunnistaja varasemad ütlused tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta kui 1 ütlused on deponeeritud või 2 ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud kahju need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus 2 Kohus võtab käesoleva seadustiku s 289 nimetatud alusel avaldatud varasemad ütlused vastu tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks kui need on deponeeritud RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 290 Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused 1 Alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust 2 Kohus võib kaasata alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisse lastekaitsetöötaja sotsiaaltöötaja õpetaja või psühholoogi kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Kohtunik teeb alla neljateistaastasele alaealisele tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik mis ta kriminaalasja kohta teab 4 Pärast seda kui alla neljateistaastane alaealine tunnistaja on ütlused andnud küsitlevad teda prokurör ja kaitsja kohtu määratud järjekorras Süüdistatav võib esitada küsimusi kaitsja kaudu 5 Kohus jätab lubamatud ja asjasse mittepuutuvad küsimused kõrvale Kohtu loal võib tunnistajale esitada suunavaid küsimusi 6 Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit ning vanust arvestades võib kohus katkestada ülekuulamise poolte poolt ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel 7 Kui alaealise kohalolek pärast ülekuulamist ei ole vajalik eemaldab kohus ta istungisaalist RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 290 1 Alaealise tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste erisused 1 Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta kui 1 tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale 2 tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega 3 tunnistaja on kõne meele vaimupuudega või psüühikahäiretega 2 Kui kohus leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi uurimist et alaealist on vaja täiendavate asjaolude kohta küsitleda siis võib ta küsitleda tunnistajat omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 291 Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta 1 Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta kui tunnistaja 1 on surnud 2 keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast 3 ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu 4 asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha 5 ei saa kohtusse ilmuda muu takistuse tõttu mis on kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured ning taotluse esitanud pool on teinud kõik mõistlikud pingutused tema kohtusse toimetamiseks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubab kohus tõendina esitada varasemaid ütlusi kui ütlused on deponeeritud käesoleva seadustiku s 69 1 sätestatud korras või kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 sätestatud juhtudel võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses 2 kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks 3 tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 292 Ekspertiisiakti avaldamine ja eksperdi ülekuulamine 1 Kohtumenetluse pool võib taotleda et kohus võtaks tõendina vastu ekspertiisiakti Ekspertiisiakti esitamisel tõendina juhindutakse käesoleva seadustiku 296 lõigetest 2 4 RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks 3 Eksperdi ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku dest 286 2 289 1 ja 291 RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 292 1 Asjatundja ülekuulamine 1 Asjatundja ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku dest 286 2 289 1 ja 291 2 Kui sama isik annab kriminaalasjas ütlusi nii asjatundja kui ka tunnistajana siis kuulatakse ta võimaluse korral üle ühe menetlustoimingu käigus RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 293 Süüdistatava ülekuulamine 1 Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku st 286 2 ja dest 288 289 1 2 Süüdistatava ülekuulamise rakendamisel tuvastab kohus süüdistatava isikusamasuse tutvustab süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid selgitab et kohtus peab rääkima tõtt ning võtab süüdistatavalt selle kohta allkirja 3 Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsja kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud Pärast seda kui süüdistatavat on küsitlenud kaitsja ja prokurör võivad süüdistatavale küsimusi esitada teised süüdistatavad ja nende kaitsjad 4 Kohus võib süüdistatavat küsitleda pärast ristküsitlust RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 294 Süüdistatava varasemad ütlused ristküsitlemise võimaluseta Kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi kui 1 süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast 2 kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 295 Ekspertiis kohtus 1 Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi 2 Kohtumenetluse pooled esitavad eksperdile küsimusi kohtu vahendusel kirjalikult Kohus vaatab küsimused läbi jätab asjasse mittepuutuvad või väljapoole eksperdi eriteadmisi jäävad küsimused kõrvale ning koostab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused 3 Kohus avaldab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused ja koostab ekspertiisimääruse järgides käesoleva seadustiku 106 4 Ekspert võib kohtus osaleda ekspertiisi esemesse puutuvate tõendite uurimises ja kohtu loal esitada menetlusosalistele küsimusi ekspertiisi tegemiseks tähtsate asjaolude kohta 5 Ekspertiis tehakse käesoleva seadustiku de 99 104 ning 107 108 kohaselt 296 Teabesalvestise asitõendi või dokumendi esitamine tõendina 1 Kohtumenetluse pool võib taotleda et kohus võtaks tõendina vastu teabesalvestise asitõendi või dokumendi arvestades käesoleva seadustiku des 289 1 290 1 291 292 ja 294 sätestatud piiranguid 2 Uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamiseks esitab prokurör selle omal algatusel või teise kohtumenetluse poole taotlusel kohtule 3 Kui kohus võtab lõikes 1 nimetatud tõendi vastu siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata kui kohus leiab et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega 4 Kohtumenetluse pool võib tõendi avaldamise käigus kasutada näitlikke abivahendeid mis ei ole tõendiks kuid aitavad tõendit esitada olemata samas eksitavad Samuti võib pool tõendi avaldamise käigus esitada kohtule asitõendeid ja dokumente RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 297 Täiendavate tõendite kogumine kohtulikul uurimisel 1 Pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise 2 Kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega 3 Kohus võib täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda käesoleva seadustiku s 286 1 sätestatud alustel RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 298 Kohtuliku uurimise lõpetamine 1 Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks Taotlused lahendab kohus määrusega 2 Pärast täiendavaid kohtutoiminguid lõpetatakse kohtulik uurimine ja alustatakse kohtuvaidlust 3 Kohtumenetluse poole taotlusel kuulutab kohus enne kohtuvaidlust vaheaja 5 jagu Kohtuvaidlus ja süüdistatava viimane sõna 299 Kohtuvaidluse kord 1 Kohtuvaidlus algab prokuröri süüdistuskõnega Kohtuvaidluses saavad sõna kannatanu tsiviilkostja ja kaitsja 2 Kohtumenetluse pooltel on õigus repliigiks Viimase repliigi õigus on kaitsjal või süüdistataval 300 Kohtuvaidluse sisu 1 Kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele 2 Kohtukõne kestus ei ole piiratud Kohtunik võib kohtukõne katkestada kui selles käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid 3 Kohtumenetluse pooled võivad enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist esitada oma kõne teksti selle lisamiseks kohtuistungi protokollile 301 Prokuröri loobumine süüdistusest Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse 302 Kohtuliku uurimise uuendamine 1 Kui kohtuvaidluses on vaja esitada uus tõend mis võib kriminaalasja lahendamist oluliselt mõjustada võib kohus poole taotlusel või omal algatusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada 2 Pärast uuendatud kohtulikku uurimist alustatakse taas kohtuvaidlusi 303 Süüdistatava viimane sõna 1 Pärast kohtuvaidlust annab kohtunik süüdistatavale viimase sõna õiguse 2 Viimase sõna kestus ei ole piiratud Kohtunik võib süüdistatava kõne katkestada kui viimases sõnas käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid 3 Viimase sõna ajal ei ole lubatud süüdistatavale esitada küsimusi 4 Kui süüdistatav viimases sõnas avaldab kriminaalasjas uue olulise asjaolu uuendab kohus kohtuliku uurimise Pärast uuendatud kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust on süüdistataval taas viimase sõna õigus 5 Viimast sõna ei anta käesoleva seadustiku 267 lõikes 3 nimetatud juhul 304 Kohtu lahkumine nõupidamistuppa Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa 6 jagu Kohtuotsuse tegemine 305 Kohtu nõupidamissaladus 1 Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida kriminaalasja arutanud kohtukoosseis ja kohtuotsust vormistav kohtuametnik 2 Kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlusi ei avaldata 305 1 Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus 1 Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud 2 Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada 3 Tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 306 Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ja kohtuotsuse allkirjastamine 1 Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused 1 kas leidis aset tegu milles süüdistatavat süüstatakse 2 kas teo on toime pannud süüdistatav 3 kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida 4 kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises 5 kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 6 milline karistus tuleb süüdistatavale mõista 6 1 kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 7 kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust 7 1 kehtetu RT I 05 07 2013 2 jõust 15 07 2013 8 kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku mõjutusvahendit 9 kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend jätta tõkend muutmata tõkend muuta või tühistada 10 milliseid meetmeid on vaja süüdistatava süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jäävate alaealiste laste ja vara suhtes 11 kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 12 kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks 13 kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega RT I 2007 2 7 jõust 01 02 2007 14 millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad 15 kas kohtulahendi lisaks on 145 lõikes 4 1 või 159 lõikes 3 nimetatud dokument mis sisaldab nõude tasumiseks vajalikke andmeid RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 16 kas ja millises ulatuses rahuldada isiku taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt RT I 20 11 2014 1 jõust 01 05 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimused lahendatakse iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi 3 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimuste lahendamist koostatakse kohtuotsus või selle resolutiivosa mille allkirjastavad digitaalselt kõik kohtukoosseisu liikmed Kohtuotsuse vormistamisel võib kasutada kohtuametniku abi RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 3 1 Kohus võib otsuse vormistada ja allkirjastada paberil kui kohtust või kohtukoosseisu liikmest sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 4 Vähemusse jäänud kohtunik esitab kirjalikult

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=54036&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    täitmiseks kultuurimälestiste edaspidi mälestised säilimise tagamisel ning mälestiste kaitse korraldamisel tekkivate suhete reguleerimisel 3 Registri ametlik nimi on Kultuurimälestiste riiklik register 4 Registri vastutav ja volitatud töötleja on Muinsuskaitseinspektsioon II REGISTRIANDMETE KOOSSEIS 5 Register sisaldab järgmisi andmeid 1 andmed mälestise kohta 2 andmed registrist andmete väljastamise kohta 6 Andmed mälestise kohta on 1 registreerimise number 2 registreerimise kuupäev 3 mälestise nimetus 4 mälestise asukoht Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi 5 mälestise aadress 6 mälestist puudutavad kinnistusraamatu andmed kinnismälestistel 7 mälestise asukoha andmed riikliku maakatastri järgi kinnismälestistel 8 andmed mälestise omanike ja valdajate kohta juriidilistel isikutel nimi aadress registrikood riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel nimi aadress registrikood registrinumber füüsilistel isikutel nimi elukoha aadress isikukood 9 mälestise kirjeldus 10 mälestise fotode ja negatiivide loetelu 11 andmed mälestise kasutamise kitsenduste kohta 12 andmed mälestiseks olemise lõpetamise kohta 7 Andmed registrile andmete üleandmise ja registrist andmete väljastamise kohta on 1 kande järjekorranumber 2 kuupäev 3 isiku nimi ja isikukood kellele andmed väljastati 4 üleantavate ja väljastatavate andmete loetelu III REGISTRI PIDAMINE ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE JA MUUTMINE 8 Andmed mälestise kohta kantakse registrisse ühe kuu jooksul pärast asja mälestiseks tunnistamise akti või mälestiseks olemise lõpetamise akti jõustumist 9 Andmete töötlemisel kasutatakse andmete automatiseeritud töötlemist 10 Andmete esitajateks on Muinsuskaitseinspektsioon riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused notarid ning mälestiste omanikud ja valdajad 11 Muinsuskaitseinspektsioon esitab järgmised andmed mälestise kohta 1 mälestise nimetus 2 mälestise asukoht Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi 3 mälestise aadress 4 kinnismälestist puudutavad kinnistusraamatu andmed ja andmed mälestise kasutamise kitsenduste kohta vastavalt muinsuskaitseseaduse paragrahvile 24 5 kinnismälestise asukoha andmed riikliku maakatastri järgi 6 mälestise kirjeldus 7 mälestise fotode ja negatiivide loetelu 8 andmed mälestiseks olemise lõpetamise kohta 12 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused esitavad andmed mälestiste omanike ja kasutajate kohta 13 Notar esitab andmed vallasmälestise omanike ja valdajate kohta vallasmälestise võõrandamisel vastavalt muinsuskaitseseaduse paragrahvi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=12679&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks määrab nende ülesanded ja töökorra või volitab selleks kantslerit RT I 04 08 2015 3 jõust 07 08 2015 22 otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras 23 otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumise läbiviimise 24 kinnitab ministeeriumi asjaajamiskorra ja muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad või annab selleks volituse kantslerile RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 25 täidab muid ülesandeid mis on talle pandud seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse korralduse või peaministri korraldusega 10 Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi ametnikele ja töötajatele RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 11 Kehtetu RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 IV KANTSLER 12 Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler 13 Kantsler 1 juhib vahetult asekantslerite ja kantslerile alluvate nõunike tööd osakonnajuhatajate kaudu kommunikatsiooniosakonna finantsosakonna infotehnoloogia osakonna välissuhete osakonna üldosakonna ning õigus ja varahaldusosakonna tööd ning asekantslerite kaudu kunstide osakonna spordiosakonna kultuuriväärtuste osakonna ja kultuurilise mitmekesisuse osakonna tööd RT I 04 08 2015 3 jõust 07 08 2015 1 1 koordineerib Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemist ministeeriumi pädevuses olevates küsimustes RT I 18 05 2012 1 jõust 21 05 2012 2 koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta 3 tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise 4 käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid 5 valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud 6 annab vastavuses seadusega kaasallkirja ministri määrustele 7 teeb ministrile ettepaneku ministeeriumi osakonnajuhataja teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks või temaga töölepingu sõlmimiseks ja lõpetamiseks ning ministeeriumi asekantsleri teenistusest vabastamiseks RT I 04 03 2015 34 jõust 07 03 2015 8 nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud välja arvatud need kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister 9 sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi töötajatega välja arvatud nendega kellega töölepingu sõlmimine on ministri pädevuses RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 10 kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel töötajate tööjuhendid kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 11 kehtetu RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 12 kehtetu RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 13 pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks 14 kehtetu RT I 04 03 2015 34 jõust 07 03 2015 15 hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra 16 korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks 17 teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piirides 18 korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste ministeeriumi sisemist töökorraldust reguleerivate juhendite ja kordade ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 19 esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piirides 20 täidab muid ministri poolt antud ülesandeid 14 Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piirides käskkirju ministeeriumi ametnike teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 15 Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 16 Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest viimaste äraolekul ühele osakonnajuhatajatest RT I 2002 19 105 jõust 18 02 2002 V ASEKANTSLER 17 Ministeeriumi koosseisus on nelja asekantsleri ametikohad spordi asekantsler kunstide asekantsler kultuuriväärtuste asekantsler ja kultuurilise mitmekesisuse asekantsler RT I 04 08 2015 3 jõust 07 08 2015 18 Kehtetu RT I 1998 41 42 628 jõust 20 05 1998 19 Spordi asekantsler RT I 18 05 2012 1 jõust 21 05 2012 1 juhib osakonnajuhataja kaudu spordiosakonna tööd 2 teeb ettepanekuid talle alluvale osakonnajuhatajale ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 3 teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks 4 esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piirides 5 valvab talle alluva osakonna ülesannete täitmise üle 6 viseerib ja kinnitab tema juhitavas osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas ministeeriumi asjaajamiskorraga 7 koordineerib spordi ja liikumisharrastuse üldiste arengusuundade väljatöötamist RT I 04 08 2015 3 jõust 07 08 2015 8 korraldab spordialase tegevuse riikliku finantseerimise aluste väljatöötamist 9 koordineerib spordialast täiendkoolitust ning spordialaseid teadus ja rakendusuuringuid 10 korraldab koostööd teiste ministeeriumide ja riigiasutustega spordi küsimustes 11 koordineerib spordiorganisatsioonide koostööd 12 täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid 19 1 Kunstide asekantsler RT I 27 06 2013 13 jõust 01 07 2013 1 juhib osakonnajuhataja kaudu kunstide osakonna tööd 2 teeb ettepanekuid talle alluvale osakonnajuhatajale ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks RT I 29 10 2013 4 jõust 01 11 2013 3 teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks 4 esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires 5 valvab talle alluva osakonna ülesannete täitmise üle 6 viseerib ja kinnitab tema juhitavas osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas ministeeriumi asjaajamiskorraga 7 korraldab etenduskunstide muusika kirjanduse ja kirjastustegevuse kujutava ja rakenduskunsti audiovisuaal ja meedia valdkonna disaini ning loomemajanduse arenguks vajalike tingimuste loomist RT I 04 03 2015 34 jõust 07 03 2015 8 juhendab erinevate kunstialade finantseerimise aluste väljatöötamist ja arendamist 9 korraldab kultuuritarbimist iseloomustavate uuringute tellimist saadud informatsiooni süstematiseerimist ja sellele vastavat kultuurielu planeerimist 9 1 osaleb riigi arhitektuuripoliitika väljatöötamises ja arendamises RT I 2006 57 427 jõust 01 01 2007 10 täidab muid ministri või kantsleri antud ülesandeid RT I 2002 19 105 jõust 18 02 2002 19 2 Kultuuriväärtuste asekantsler RT I 18 05 2012 1 jõust 21 05 2012

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19876&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kunstlikuks viljastamiseks 1 Abielus oleva naise kunstlikuks viljastamiseks peab olema tema abikaasa nõusolek mis peab olema kooskõlas naise poolt vastavalt käesoleva seaduse le 16 antud nõusolekuga Mehe nõusolekust peab ilmnema kas ta nõustub abikaasa kunstliku viljastamisega oma seemnerakkudega ka pärast enda surma 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek antakse kirjalikult Nõusoleku vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister 2 1 Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks loetakse laps temast põlvnevaks RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 3 Mehel on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni tunnistada kirjalikult oma nõusolek kehtetuks 4 Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt isaduse omaksvõtu sätetele RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 18 Naise kunstlik viljastamine pärast abielu 1 Abielu lahutamine peatab mehe nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks 2 Naise kunstlik viljastamine tema lahutatud abikaasa seemnerakkudega võib toimuda üksnes mehe uuel nõusolekul vastavalt käesoleva seaduse le 17 19 Kehtetu RT I 2003 18 102 jõust 07 03 2003 20 Naise kunstlik viljastamine pärast mehe surma Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast abikaasa või käesoleva seaduse s 21 nimetatud mehe surma kellelt pärinevad seemnerakud on keelatud 21 Vallalise naise kunstlik viljastamine konkreetse mehe seemnerakkudega 1 Vallalise naise kunstlik viljastamine temaga abielus mitteoleva konkreetse mehe seemnerakkudega on lubatud mehe kirjalikul nõusolekul vastavalt käesoleva seaduse le 17 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks mehest kes oli andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 3 Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt isaduse omaksvõtu sätetele RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 22 Vallalise naise kunstlik viljastamine doonori seemnerakkudega RT I 2003 18 102 jõust 07 03 2003 1 Vallalisel naisel on õigus kunstlikuks viljastamiseks doonori seemnerakkudega 2 Kehtetu RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 23 Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele 1 Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele on lubatud kui naise viljastamine muul viisil ei ole võimalik 2 Doonor kellelt pärineb munarakk peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiminguks andma kirjaliku nõusoleku Nõusoleku andmise eelselt tuleb doonorit teavitada doonorlusega seotud riskidest tervisele Doonori nõustamise kohta koostatakse nõustamisprotokoll järgides 10 lõigetes 2 ja 3 toodud nõudeid Doonor võib nõusoleku igal ajal kuni munaraku eemaldamise protseduuri alguseni tagasi võtta 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud alusel tohib teisele naisele üle kanda kuni 35 aastaselt naiselt pärinevast munarakust loodud embrüo Kunstlikku viljastamist sooviva naise nõusolekul kui doonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane võib munarakudoonor olla vanem kui 35 aastat 4 Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine on lubatud pärast külmutamist ja kuuekuulist säilitamist välja arvatud juhul kui naine soovib embrüo siirdamist varem olles eelnevalt teavitatud sellega kaasnevatest riskidest RT I 2003 18 102 jõust 07 03 2003 24 Lapse põlvnemine võõrast munarakust loodud embrüo

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=22255&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive