archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    ei ole eelisõigust tasumisele varast mis arestiti enne kommertspandi kandmist kommertspandiregistrisse või kande tegemise päeval Vara vabastamisel arestist või pankrotivarast välistamisel laieneb kommertspant ka sellele varale 4 Kui koormatud varale pööratakse sissenõue kommertspandiga tagamata nõude või pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude rahuldamiseks võib pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud vahenditest või vahenditest mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil isegi juhul kui tema nõue ei olnud veel sissenõutav enne võlausaldajat kelle kasuks varale sissenõue pöörati Pandipidaja ei või nõuda nõude rahuldamist kui teise nõude rahuldamisest ülejäänud vara on pandipidajale täielikuks tagatiseks 11 Nõude rahuldamine enne sissenõutavaks muutumist 1 Võlausaldaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel isegi juhul kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks kui 1 koormatud vara jagatakse ettevõtte majandamine peatatakse või vara antakse üle teisele isikule vastuolus käesoleva seaduse 5 lõikes 1 sätestatuga või 2 kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib või 3 võlgnik ei anna võlausaldajale käesoleva seaduse s 12 nimetatud teavet või 4 koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu oluliselt langenud 2 Võlausaldaja võib nõuda nõude rahuldamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel kolme kuu jooksul pärast neist asjaoludest teadasaamist Vara üleandmisel jagamisel või ettevõtte majandamise täielikul või osalisel peatamisel tuleb nõue esitada käesoleva seaduse 6 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul 12 Teabe andmise kohustus Ettevõtja kelle varale on seatud kommertspant on kohustatud pandipidajale viivitamata teatama ettevõtte majandamise peatamisest või ettevõtte jagamisest võõrandamisest või muul viisil üleandmisest samuti vara vähenemisest kui tagatise väärtus oluliselt langeb samuti vara või selle suurema osa hävimisest Pandipidaja nõudel peab pantija andma pandipidajale koormatud vara kohta ka muud teavet mis on vajalik tagatise väärtuse kindlakstegemiseks 13 Pantija vastuväited 1 Pantija võib pandipidaja vastu esitada ainult selliseid vastuväiteid mis põhinevad pandikandel või mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel 2 Pantija võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglase või isiku vastu kellele pandipidaja kommertspandi üle andis 3 Kommertspandiga koormatud vara omanik kes ei ole võlgnik võib esitada kommertspandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid mida võib esitada võlgnik Ta võib vastuväiteid esitada ka siis kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle 3 peatükk KOMMERTSPANDI REGISTREERIMINE 14 Kommertspandiregistrisse kantavad andmed Kommertspandiregistrisse kantakse 1 ettevõtja ärinimi ja isiku või registrikood RT I 2006 61 456 jõust 01 01 2007 2 kande tegemise kuupäev 3 kommertspandi rahaline suurus pandisumma eurodes ning mitmele pandipidajale ühiselt kuuluva kommertspandi korral ka neile kuuluvad murdosad RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 kommertspandi järjekoht 5 pandipidaja nimi ja isiku või registrikood RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 6 kannete muutmine ja kustutamine 7 muud seaduses sätestatud andmed 15 Kommertspandiregister 1 Kommertspandiregistrile kohaldatakse äriseadustikus äriregistri kohta sätestatut käesolevas seaduses ettenähtud erisustega RT I 2006 61 456 jõust 01 01 2007 2 Äriseadustiku 53 lõikeid 4 6 ei kohaldata RT I 2006 61 456 jõust 01 01 2007 3 Pandipidajale kohaldatakse äriseadustiku 62 lõiget 7 RT I 2006 61 456 jõust 01 01 2007 16

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=18655&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    eelkõige küsimustes mis puudutavad selliste ettevõtjate juht ja järelevalveorganite liikmete määramist mitte selleks et otseselt või kaudselt mõjutada nende ettevõtjate käitumist mis mõjutab konkurentsi 5 Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud müük ei ole ühe aasta jooksul mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võimalik võib Konkurentsiamet oma otsusega pikendada seda tähtaega isiku põhjendatud taotluse alusel RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 20 Koondumise osalised Koondumise osaline on 1 ühinev ettevõtja või ettevõtja kelle osa ühendatakse 2 füüsiline isik või ettevõtja kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle 3 füüsilised isikud või ettevõtjad kes ühiselt omandavad valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle 4 ettevõtja kelle üle või kelle osa üle omandatakse valitsev mõju RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 21 Koondumise kontrollimise kohaldamine 1 Konkurentsiamet kontrollib koondumist kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist kui koondumine kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139 2004 EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ELT L 24 29 01 2004 lk 1 22 välja arvatud juhul kui Euroopa Komisjon suunab koondumise vastavalt nimetatud määruse artiklile 9 menetlemiseks Konkurentsiametile RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 22 Koondumisele hinnangu andmine 1 Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul sealhulgas 1 koondumise osaliste turupositsiooni nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule 2 juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid 3 kaupade nõudlust ja pakkumist 4 ostjate müüjate ja tarbijate huvisid 2 Kui käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 1 3 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud koondumise eesmärgiks või tagajärjeks on ettevõtjate käitumise kooskõlastamine mis mõjutab või võib mõjutada konkurentsi hinnatakse sellise käitumise vastavust ka 4 lõikes 1 ja 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele Hindamisel võetakse eelkõige arvesse 1 kas kaks või enam ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjat jätkavad olulisel määral tegevust ühise ettevõtjaga samal kaubaturul või sellele kaubaturule eelneval või järgneval või muul sellega seotud kaubaturul 2 kas käitumise kooskõlastamine mis on ühise ettevõtja moodustamise otsene tagajärg annab ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjatele võimaluse kõrvaldada konkurents kaubaturul või selle olulisel osal 3 Konkurentsiamet keelab koondumise kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Konkurentsiamet keelab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondumise lõike 3 alusel või kui koondumine ei vasta käesoleva seaduse 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 23 Koondumise osaliste käive 1 Koondumise osalise käive on koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade müügitulu mis on arvutatud vastavalt käesoleva seaduse 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendile 2 Koondumise osalise käive Eestis saadakse kaupade müügist Eesti territooriumil asuvale ostjale 3 Krediidi ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste tulude summa millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks 1 intressitulu 2 tulu finantsinvesteeringutelt 3 teenustasutulu 4 tulu finantstehingutelt 5 muud põhitegevusega seotud tulud 4 Krediidi ja finantseerimisasutuse käive Eestis hõlmab sissetulekuid mis on teenitud Eestis asutatud krediidi ja finantseerimisasutuse ning välisriigi krediidi ja finantseerimisasutuse Eesti filiaali poolt 5 Kindlustusandja käibeks loetakse tema majandusaasta brutopreemiad mis sisaldavad nii kindlustusandja enda kui ka tema nimel sõlmitud kindlustuslepingute alusel saadud ja saadavaid kindlustuspreemiaid sealhulgas edasikindlustuspreemiaid ning millest on maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 24 Käibe arvutamine 1 Käesoleva seaduse 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel liidetakse kokku järgmiste ettevõtjate käive 1 koondumise osaline 2 ettevõtja või ettevõtjad kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju 3 ettevõtja või ettevõtjad kes omab või kes omavad koondumise osalise üle valitsevat mõju 4 ettevõtja või ettevõtjad kelle üle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju 5 ettevõtja või ettevõtjad kelle üle käesoleva lõike punktides 1 4 nimetatud ettevõtjatest kaks või enam ühiselt omavad valitsevat mõju 2 Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 2 5 sätestatud viisil võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed 3 Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 2 5 sätestatud viisil võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive mille suhtes tehing tehti 4 Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse 19 lõikes 2 sätestatud viisil võetakse käibe arvutamisel arvesse ühiselt uut ettevõtjat moodustavate ettevõtjate käibed 5 Koondumise osalise käive ei sisalda kaupade müüki ettevõtjate vahel kes kuuluvad ühte kontserni 6 Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja osade üle valitseva mõju omandamist samade füüsiliste isikute või ettevõtjate poolt kahe või enama tehingu teel kaheaastase ajavahemiku jooksul loetakse need tehingud üheks ja samaks koondumiseks mille toimumise ajaks loetakse viimase tehingu toimumise kuupäev Sellise koondumise korral võetakse nende osade mille üle valitsev mõju omandatakse käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive mis olid eelneva kahe aasta jooksul vastavate tehingute esemeks kuid vastavate osade käivet ei võeta samaaegselt arvesse valitsevat mõju omandavate füüsiliste isikute või ettevõtjate käibe arvutamisel 7 Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus peab selle ettevõtja käive kelle üle omandatakse valitsev mõju sisaldama ka nende ettevõtjate käivet kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul 8 Käibe arvutamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Määruses sätestatakse käibe arvutamise kord kusjuures eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib ette näha erinevaid metoodikaid RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 25 Koondumisest teatamine 1 Kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile enne koondumise jõustumist arvestades käesoleva seaduse des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu ning pärast 1 ühinemislepingu sõlmimist või ettevõtjate osade ühendamiseks tehingu või muu toimingu tegemist 2 valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist 3 ühise valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist 4 väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamist 2 Kavandatavast käesoleva seaduse 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele kuuluvast koondumisest võib Konkurentsiametile teatada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist tingimusel et koondumise osalised tõendavad oma tehingu või muu toimingu tegemise kavatsust või avaliku pakkumise korral on koondumise osalised teatanud avalikult oma kavatsusest korraldada selline pakkumine 3 Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse 19 lõike 1 alusel 1 ettevõtjad ühiselt kui eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjad ühinevad äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osad ühendatakse 2 ettevõtja kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle 3 ettevõtjad ühiselt kui nende poolt omandatakse ühiselt valitsev mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle 4 füüsiline isik kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle kui ta eelnevalt juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju 5 füüsilised isikud ühiselt kes omandavad ühise valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle kui nad eelnevalt juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju 4 Krediidiasutused finantseerimisasutused ja kindlustusandjad teatavad koondumisest pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist 5 Enne koondumisest teatamist tuleb tasuda riigilõiv koondumise teate menetlemise eest riigilõivuseaduses sätestatud korras RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 26 Koondumise teade 1 Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles peavad sisalduma 1 andmed iga koondumise osalise kohta sealhulgas ärinimi registrikood kontaktandmed tegevusala 2 koondumise kirjeldus 3 andmed iga koondumise osalise eelmise majandusaasta käibe kohta 4 andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja käesoleva seaduse 24 lõike 1 punktides 1 5 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates 5 andmed kaubaturgude kohta sealhulgas andmed koondumise osaliste turuosade peamiste konkurentide ostjate ja nende turuosade ning kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta 6 teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule 7 andmed ettevõtjate ühenduste kohta kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline 8 koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud kui neid esineb ja põhjendus nende vajalikkuse kohta 9 andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta kui neid esineb sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud kohustuste osas 10 nimekiri teiste riikide konkurentsiasutuste kohta kellele on koondumisest teatatud või kavatsetakse teatada RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 2 Koondumise teate võib Konkurentsiametile esitada lühendatud kujul jättes käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmetest täpsustamata punktis 5 nõutud lisateabe kaubaturgude kohta kui on täidetud üks järgmistest tingimustest 1 koondumise osaline ja temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ei tegutse ühel ja samal kaubaturul teise koondumise osalise või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtjaga puudub kaubaturgude horisontaalne kattuvus või kaubaturul mis eelneb või järgneb kaubaturule kus tegutseb teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja puudub kaubaturgude vertikaalne seotus 2 vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad ühel ja samal kaubaturul ning koondumise järel ei ole nende ühine turuosa suurem kui 15 protsenti või üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad kaubaturul mis eelneb või järgneb kaubaturule kus tegutseb mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ning kui mõne koondumise osalise individuaalne turuosa või koondumise osaliste ühine turuosa ei ületa 25 protsenti 3 koondumise osalised moodustavad ühiselt uue ettevõtja käesoleva seaduse 19 lõike 2 tähenduses kes ei tegutse ega kavatse tegutseda Eestis 4 koondumise osaline omandab valitseva mõju ettevõtja üle kelle üle tal on juba koos teise ettevõtjaga ühine valitsev mõju 3 Koondumise teatele lisatakse järgmised dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad 1 registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud koondumise osaliste kohta 2 dokumendid mille alusel koondumine jõustatakse 3 koondumise osaliste koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded 4 teate esitaja volitusi tõendav dokument 5 dokument riigilõivu tasumise kohta 6 analüüsid aruanded uuringud ülevaated ja muud dokumendid et hinnata või analüüsida koondumist seoses turuosade konkurentsitingimuste müügi võimaliku kasvu või laienemisega muudele turgudele või üldiste turutingimustega 7 koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu 4 Teatel peavad olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri 5 Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile määrab Konkurentsiamet tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 7 Kui Konkurentsiamet on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks hakkab käesoleva seaduse 27 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 8 Kui koondumise osalised ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks loetakse teade mitteesitatuks 9 Konkurentsiamet võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 10 Koondumise teates sisalduva teabe juurde mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks teeb ta vastava märke Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 27 Koondumise menetlemine 1 Koondumise teate esitamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiamet RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 teeb koondumiseks loa andmise otsuse kui kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid 2 teeb täiendava menetluse alustamise otsuse et selgitada käesoleva seaduse 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise korral 3 teeb otsuse kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita 21 kohaselt 4 lõpetab menetluse otsusega kui koondumise osalised loobuvad koondumisest 2 Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiamet nelja kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates ühe järgmistest otsustest RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 annab koondumiseks loa kui kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid 2 keelab koondumise kui kontrollitava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud 3 lõpetab menetluse kui koondumise osalised loobuvad koondumisest 3 Konkurentsi kahjustamise vältimiseks võib Konkurentsiamet anda koondumiseks loa tingimusel et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Koondumise osalise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib Konkurentsiamet muuta koondumiseks loa andmise otsuses sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmise tingimusi või tunnistada need kehtetuks kui olukord koondumisega mõjutatud kaubaturul on oluliselt muutunud või kui esineb muu mõjuv põhjus RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Koondumine on lubatud kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 6 Koondumist mis kuulub kontrollimisele vastavalt käesoleva seaduse le 21 ei või jõustada enne kui on tehtud koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 6 1 Koondumise osalised peavad koondumise jõustama kuue kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates Konkurentsiamet võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 6 2 Koondumiseks loa andmise otsusega loetakse lubatuks ka koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei keela läbi viimast väärtpaberite avalikku pakkumist või seeriatena tehingute tegemist väärtpaberitega sealhulgas selliste väärtpaberitega mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks mille kaudu omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse 19 tähenduses erinevatelt müüjatelt tingimusel et 1 Konkurentsiametile teatatakse koondumisest vastavalt käesoleva seaduse le 25 viivitamata 2 väärtpaberite omandaja ei kasuta omandatud väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teeb seda üksnes eesmärgiga säilitada investeeringute väärtus 8 Koondumise osaliste põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiamet teha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 kehtestatud nõuetest ning anda loa toimingute tegemiseks Taotluse läbivaatamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse taotletud toimingute tegemise mõju ühele või mitmele koondumise osalisele või kolmandale osapoolele ning koondumisest konkurentsile tekkivat ohtu Loa andmisel võib Konkurentsiamet koondumise osalistele panna toimingute tegemisega seotud kohustusi RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 9 Käesolev paragrahv ei mõjuta väärtpaberitehingute kehtivust kaasa arvatud selliste väärtpaberitega mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks tehtavaid tehinguid välja arvatud juhul kui ostja ja müüja teadsid või oleksid pidanud teadma et tehing tehti käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut rikkudes 10 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul selgub et koondumise teates on puudused teavitab Konkurentsiamet sellest koondumise teate esitajat kirjalikult Lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub Konkurentsiameti kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni puuduste kõrvaldamiseni RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 11 Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul vajalikku või täiendavat teavet või materjale peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine Konkurentsiameti kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni teabe või materjalide esitamiseni RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 12 Koondumise teate saamise ning käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded Avaldatav teadaanne sisaldab koondumise osaliste nimesid ja ärinimesid elu või asukohariike ja koondumise viisi viitega käesoleva seaduse 19 lõike 1 vastavale punktile 13 Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäevajooksul käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest arvates esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 28 Kohustuse võtmine koondumise osalise poolt RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 1 Kui Konkurentsiamet leiab et menetletava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud teatatakse sellest viivitamata koondumise osalistele kirjalikult kuid mitte hiljem kui üks kuu enne täiendava menetluse tähtaja lõppemist Teates märgitakse tähtaeg vastuväidete esitamiseks või ettepaneku tegemiseks 27 lõikes 3 sätestatud kohustuste võtmiseks 2 Koondumise osalised peavad piisava põhjalikkusega kirjeldama endale võetavaid kohustusi et Konkurentsiametil oleks võimalik hinnata võetavate kohustuste sobivust konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul 3 Kui võetavad kohustused Konkurentsiameti hinnangul ei ole sobivad konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul ja koondumise osalised ei ole nõus võetavaid kohustusi muutma või koondumise osalised ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teinud ettepanekut kohustuste võtmise kohta keelab Konkurentsiamet koondumise lähtudes käesoleva seaduse 22 lõikest 3 RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 1 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võetavad kohustused vajavad lisaanalüüsi või kui koondumise osalised on nõus võetavaid kohustusi muutma või täiendama peatub käesoleva seaduse 27 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemine Menetlus peatatakse alates kuupäevast mis järgneb Konkurentsiameti vastavasisulise teate saatmise kuupäevale ning 27 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemine jätkub kohustuse võtmise ettepaneku kättesaamise päevast RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 3 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud alusel võib menetluse peatada ühe korra kuni kaheks kuuks RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 4 Koondumise osalised on kohustatud teavitama Konkurentsiametit võetud kohustuste täitmisest 10 kalendripäeva jooksul pärast kohustuse täitmist või pärast koondumiseks loa andmise otsuses viidatud kohustuse täitmise tähtaja saabumist 5 Kehtetu RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 28 1 Suuline ärakuulamine Koondumise osalise taotlusel või Konkurentsiameti soovil viiakse koondumise osalise suuliseks ärakuulamiseks läbi istung Konkurentsiameti määratud ajal ja kohas Istungist teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule vähemalt kümme kalendripäeva enne ärakuulamist Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiamet ettenähtud tähtaega või kohta muuta Konkurentsiameti ja ärakuulamisele kutsutud isiku kokkuleppel võib istungi läbiviimisest teatada suuliselt RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 29 Koondumise kehtetus 1 Konkurentsiamet võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta kui RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet mis oli otsuse tegemisel määrav 2 koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu muid tingimusi või kohustusi 2 Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 6 peatükk RIIGIABI 30 Riigiabi 1 Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 2 Riigiabi antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaks määratud perioodil ja ulatuses mis on vajalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks Riigiabi peab olema ergutava mõjuga RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 3 Käesolevas peatükis sätestatut välja arvatud 49 lõigetes 3 1 ja 5 ning s 49 2 sätestatut ei kohaldata RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 1 transpordisektorile antava abi suhtes 2 põllumajandustoodete tootmise töötlemise või turustamisega või metsandusega seotud abi suhtes mille andmine on reguleeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega 3 kalandustoodete tootmise töötlemise või turustamisega seotud abi suhtes mille andmine on reguleeritud kalandusturu korraldamise seadusega RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 30 1 Riigiabi andja 1 Riigiabi andja on riik kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik sealhulgas sihtasutus mittetulundusühing avalik õiguslik juriidiline isik või käesoleva seaduse 31 lõikes 3 1 nimetatud avalik ettevõtja kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 1 1 Kui riigiabi andjat ei ole võimalik üheselt kindlaks teha või abi andvad institutsioonid ei jõua kokkuleppele riigiabi andmisega seotud kohustuste täitmises määrab riigiabi andja Vabariigi Valitsus oma korraldusega lähtudes abi eesmärgist abi andmise valdkonnast või muudest asjaoludest mis mõjutavad abi andmisega seotud kohustuste täitmist RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 2 Riigiabi andja on kohustatud tagama riigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsuse ning pärast riigiabi andmist kontrollima selle kasutamise sihipärasust RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 2 1 Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse et ta on teinud käesoleva seaduse s 34 1 nimetatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse Nimetatud keeld ei kehti kui antakse grupierandiga hõlmatud riigiabi vastavalt s 34 2 sätestatule RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 2 2 Kui riigiabi andja on esitanud Euroopa Komisjonile teatise õiguskindluse saamiseks ei tohi ta alustada abi andmist enne kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse et ta on teinud teatise kohta lubava otsuse vastavalt käesoleva seaduse 30 1 lõikele 2 1 või otsuse et tegemist ei ole riigiabiga Teatisele kohaldatakse käesoleva seaduse s 34 1 sätestatut RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 3 Rahandusministeeriumil on õigus riigiabi andjalt nõuda teavet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kohta RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 31 Avalik ettevõtja ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 1 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 2 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 3 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 3 1 Avalik ettevõtja on ettevõtja kelle üle riigil kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil 3 2 Üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks Üldist majandushuvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 5 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 6 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 32 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 33 Vähese tähtsusega abi 1 Vähese tähtsusega abiks loetakse komisjoni määruse EL nr 1407 2013 milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ELT L 352 24 12 2013 lk 1 8 artiklis 3 ja komisjoni määruse EL nr 360 2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes ELT L 114 26 04 2012 lk 8 13 artiklis 2 nimetatud abi RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse s 34 1 nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada 3 Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määrustes EL nr 1407 2013 ja EL nr 360 2012 sätestatud korras RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 4 Kehtetu RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 kehtis kuni 31 12 2011 4 1 Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 2 Kehtetu RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 kehtis kuni 31 12 2012 4 3 Kehtetu RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 kehtis kuni 31 12 2012 4 4 Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses märkima et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse EL nr 1407 2013 artikli 3 või EL nr 360 2012 artikli 2 tähenduses RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 5 Abi andja on kohustatud jälgima et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 34 Kehtetu RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 34 1 Riigiabi teatise esitamine Euroopa Komisjonile 1 Riigiabi andja esitab komisjoni määrusele EÜ nr 794 2004 millega rakendatakse nõukogu määrust EÜ nr 659 1999 millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks ELT L 140 30 04 2004 lk 1 134 vastava riigiabi teatise koos kogu vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks 2 Kui riigiabi teatis vastab nõuetele edastab riigiabi andja selle koos kogu vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures kes edastab selle Euroopa Komisjonile 3 Rahandusministeeriumil on 10 tööpäeva jooksul riigiabi teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha ettepanek teatist täiendada kui 1 riigiabi teatis ei vasta Rahandusministeeriumi hinnangul nõuetele 2 riigiabi andja on jätnud nõutud andmed riigiabi teatises esitamata või 3 esitatud teabes esineb puudusi RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 Euroopa Komisjoni poolt riigiabi teatise menetlemise käigus nõutud lisateabe esitab riigiabi andja elektrooniliselt Rahandusministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures kes edastab selle Euroopa Komisjonile RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 5 Kui riigiabi andja otsustab Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatise tagasi võtta esitab ta taotluse Rahandusministeeriumile kes edastab selle Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures kes edastab selle Euroopa Komisjonile RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 34 2 Grupierandiga hõlmatud riigiabi 1 Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse nõukogu määruse EÜ nr 994 98 milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes EÜT L 142 14 05 1998 lk 1 4 artiklis 1 nimetatud abi mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse s 34 1 nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 2 1 Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses märkima et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni grupierandi määruse tähenduses RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 3 Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral esitab riigiabi andja hiljemalt 10 tööpäeva enne kavandatava individuaalse riigiabi andmist või abikava rakendamist Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kokkuvõtliku teabelehe edaspidi grupierandi teatis kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks Koos grupierandi teatisega esitatakse Rahandusministeeriumile individuaalse riigiabi või abikava andmise aluseks olev õigusakt või selle eelnõu ja vajaduse korral abi kirjeldus mis tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust Euroopa Komisjoni grupierandi määruses sätestatud tingimustega RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 Kehtetu RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 5 Kehtetu RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 6 Kehtetu RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 7 Kui grupierandi teatis vastab nõuetele edastab riigiabi andja selle Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures kes edastab selle Euroopa Komisjonile RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 7 1 Rahandusministeeriumil on 10 tööpäeva jooksul grupierandi teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha ettepanek grupierandi teatist täiendada kui 1 grupierandi teatis ei vasta Rahandusministeeriumi hinnangul nõuetele 2 riigiabi andja on jätnud nõutud andmed grupierandi teatises esitamata või 3 esitatud teabes esineb puudusi RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 8 Grupierandi teatis peab olema Euroopa Komisjonile edastatud 20 tööpäeva jooksul individuaalse riigiabi andmisest või abikava rakendamisest arvates RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 35 41 Kehtetud RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 42 Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine 1 Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse EÜ nr 659 1999 millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks EÜT L 83 27 03 1999 lk 1 9 artikli 1 punktis f nimetatud abi RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse EÜ nr 659 1999 artikli 1 punktis g sätestatut 3 Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada edastatakse nimetatud otsus vastavale ebaseadusliku riigiabi või väärkasutatud riigiabi andjale Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma koos intressidega RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 43 48 Kehtetud RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 49 Riigiabi aruandlus 1 Rahandusministeerium edastab Euroopa Komisjoni saadetud eeltäidetud riigiabi aruandetabelid elektrooniliselt riigiabi andjatele iga aasta 31 märtsiks Riigiabi andja on kohustatud eeltäidetud riigiabi aruannet enda antud abi osas kontrollima vajaduse korral muutma või täiendama ning tagastama selle elektrooniliselt Rahandusministeeriumile iga aasta 30 aprilliks 2 Kui Euroopa Komisjon on oma otsusega kehtestanud riigiabi andjale kohustuse esitada komisjonile vastava riigiabi kohta täiendav aruanne või kui komisjon nõuab riigiabi andjalt täiendavat aruandlust antud riigiabi kohta esitab riigiabi andja selle Rahandusministeeriumile iga aasta 30 aprilliks või hiljemalt 10 tööpäeva enne Euroopa Komisjoni otsuses nimetatud tähtpäeva RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 3 Kehtetu RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 kehtis kuni 31 12 2011 3 1 Vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud tagama Rahandusministeeriumile iga aasta 30 aprilliks andmete kättesaadavuse eelneval kalendriaastal antud vähese tähtsusega abi kohta RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 Rahandusministeerium edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures kes edastab need Euroopa Komisjonile hiljemalt 30 juuniks või komisjoni poolt kehtestatud tähtpäevaks 5 Rahandusministeerium esitab Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta ülevaate Vabariigi Valitsusele üks kord aastas RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 49 1 Koostöö Euroopa Komisjoniga järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel 1 Rahandusministeerium osutab Euroopa Komisjonile riigiabi järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamiseks vajaduse korral abi 2 Nõukogu määruse EÜ nr 659 1999 artikli 22 lõikes 6 sätestatud juhul esitab valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud isik kirjaliku taotluse Tallinna Halduskohtule anda Euroopa Komisjoni volitatud ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks luba Koos taotlusega esitatakse Tallinna Halduskohtule kirjalik volitus milles on täpsustatud kontrollimise põhjus ja eesmärk RT I 2007 60 384 jõust 01 01 2008 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 49 2 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register 1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register edaspidi register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle 2 Registri pidamise põhimääruse kehtestab ning vastutava ja volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul 3 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse 30 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud riigiabi suhtes välja arvatud juhul kui seda abi antakse käesoleva seaduse des 34 1 ja 34 2 sätestatud juhtudel RT I 30 12 2014 2 jõust 01 01 2015 7 peatükk KÕLVATU KONKURENTS 50 Kõlvatu konkurentsi keeld 1 Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod sealhulgas 1 eksitava teabe avaldamine avaldamiseks esitamine tellimine konkurendi või tema kauba halvustamine 2 konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine 2 Kõlvatu konkurents on keelatud 3 Reklaamina käsitatava eksitava kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse sätteid 51 Eksitava teabe avaldamine avaldamiseks esitamine tellimine konkurendi või tema kauba halvustamine 1 Eksitav teave on ebatõesed andmed mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust 2 Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja tema kauba või töövahendi kohta välja arvatud teabe avaldamine kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu omaduste valmistamisviisi hankimisviisi või allikate hinna tariifi allahindluse auhindamise müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste finantsseisundi ja muude omaduste kohta 52 Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine 1 Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt 2 Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides 53 Kõlvatu konkurentsi tuvastamine Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras 8 peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 54 Riikliku järelevalve korraldus 1 Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle välja arvatud 6 ja 7 peatükis sätestatu täitmise üle 2 Kehtetu RT I 2004 25 168 jõust 01 05 2004 54 1 Riikliku järelevalve erimeetmed Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse des 30 31 32 49 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 55 Konkurentsiameti pädevus 1 Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks 2 Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega 56 Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus 1 Konkurentsiamet on konkurentsiasutus kes vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest EL Nõukogu määruse 1 2003 EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta ELT L 1 04 01 2003 lk 1 25 artikli 35 tähenduses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 2 Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide edaspidi liikmesriik konkurentsiasutustega ja Euroopa Komisjoniga Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 3 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi arvamuse andmiseks Konkurentsiameti RT I 27 06 2012 3 jõust 07 07 2012 4 Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel ning huvides viib Konkurentsiamet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatu võimaliku rikkumise tuvastamiseks läbi käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlustoimingud ning kohaldab korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid Teise liikmeriigi konkurentsiasutuse ametnik võib vajaduse korral osaleda Konkurentsiameti läbiviidavas menetlustoimingus RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 57 Konkurentsiameti õigus nõuda teavet 1 Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet 1 konkurentsiolukorra analüüsimiseks 2 kaubaturu piiritlemiseks 3 kokkuleppe tegevuse või otsuse kontrollimiseks 4 kehtetu RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 5 turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks 6 koondumise või koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks RT I 2006 25 186 jõust 01 07 2006 7 kehtetu RT I 2002 82 480 jõust 24 10 2002 8 kehtetu RT I 2002 82 480 jõust 24 10 2002 9 käesoleva seaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas taotluses milles nimetatakse teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise või mittetäieliku ebaõige või eksitava teabe esitamise korral Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 3 Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 57 1 Sunniraha määr Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 58 Konkurentsiametisse kutsumine Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 59 Konkurentsiameti õigus nõuda materjale 1 Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42455&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    9 laste ja vanemate õigused ja kohustused 10 õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused 3 Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla või linnavolikogu sätestatud korras RT I 2001 75 454 jõust 21 09 2001 9 1 Arengukava 1 Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava 2 Arengukavas määratakse 1 lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad 2 tegevuskava kolmeks aastaks 3 arengukava uuendamise kord 2 1 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse 24 2 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud lasteasutuse tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega 3 Arengukava kinnitamine toimub lasteasutuse pidaja sätestatud korras 4 Lasteasutuse pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel edaspidi lasteasutuse veebileht RT I 2006 32 246 jõust 17 07 2006 osaliselt 01 09 2006 9 2 Kodukord 1 Lasteasutuse kodukorra koostab direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule Kodukord on lastele vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik 2 Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise neile reageerimise juhtumitest teavitamise nende juhtumite lahendamise ning meetme rakendamise kord sätestatakse lasteasutuse kodukorras 3 Kodukord avalikustatakse lasteasutuse veebilehel ning luuakse ka muud võimalused sellega tutvumiseks RT I 20 11 2014 2 jõust 01 09 2015 2 peatükk ASUTAMINE JA KOOLITUSLUBA 10 Kohaliku omavalitsuse kohustus 1 Valla või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise kuni seitsmeaastastele lastele kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses Pooleteise kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut 2 Valla või linnavalitsus loob lapsele kelle koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 9 lõikes 3 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud võimaluse käia lasteasutuses rühmas mis on sätestatud käesoleva seaduse 6 lõike 3 punktis 2 või lõikes 4 ning erivajadustega lapsele võimaluse käia lasteasutuses rühmas mis on sätestatud käesoleva seaduse 6 lõikes 6 3 Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi Asenduskodus või perekonnas hooldamisel viibiva lapse elukohaks loetakse asenduskodu või perekonna kelle hooldamisel laps on aadress RT I 20 11 2014 2 jõust 01 01 2015 11 Asutamise ja tegevuse kohustuslikud tingimused 1 Lasteasutuse asutab valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja valdkonna eest vastutava ministri antud koolitusloa alusel 2 Lasteasutuse asutamiseks ja tegevuseks on vajalikud 1 pedagoogid kes vastavad valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele 2 ruumid hooned ja maa ala mis on laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ja vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 lasteasutuse õppekava mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale RT I 2008 18 124 jõust 01 09 2008 3 Andmed lasteasutuse kohta kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 2006 46 334 jõust 03 11 2006 12 Koolitusluba 1 Koolitusloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Koolitusluba on tähtajatu 3 Valla või linnavalitsus esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt viis kuud enne õppe ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 Koolitusloa taotlusele lisatakse 1 andmed käesoleva seaduse 11 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta 2 lasteasutuse põhimäärus 5 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus ja Teadusministeeriumis kaks kuud 6 Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse valla või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates 7 Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla või linnavalitsus riigilõivu RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 13 Koolitusloa kehtetuks tunnistamine 1 Valdkonna eest vastutav minister tunnistab kehtetuks koolitusloa kui 1 haldusjärelevalve käigus ilmneb et lasteasutusetegevus on vastuolus seadusega selle alusel väljaantud õigusaktidega või lasteasutuse põhimäärusega 2 lasteasutus või lasteasutuse pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud haldusjärelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust 3 lasteasutus ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud tegevust on tegevuse peatanud või lõpetanud 4 kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse lasteasutuse tegevuse lõpetamise kohta 2 Valdkonna eest vastutav minister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates 3 Koolitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel valla või linnavalitsus või maavanem RT I 2006 32 246 jõust 01 09 2006 14 Erivajadustega lapsed 1 Keha kõne meele või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele edaspidi erivajadustega lapsed loob valla või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses 2 Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega 3 Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks moodustab valla või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad RT I 2004 27 180 jõust 01 05 2004 15 Teeninduspiirkond 1 Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu RT I 2006 46 334 jõust 03 11 2006 2 Vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti 3 Valla või linnavalitsus võtab kõigepealt lasteasutusse vastu lasteasutuse teeninduspiirkonnas elava lapse eelistades võimaluse korral lapsi kelle samas elukohas elavate sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses Pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi RT I 20 11 2014 2 jõust 01 01 2015 4 Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla või linnavalitsus 3 peatükk ÕPPE JA KASVATUSKORRALDUS 16 Õppekava 1 Lasteasutuse õppe ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale 2 Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Nimetatud määrusega kehtestatakse 1 lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted 2 õppe ja kasvatustegevuse korraldus 3 kuue kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused 4 valdkondade õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning kuue kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5 lapse arengu hindamise põhimõtted 3 Lasteasutuse õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid kaasates vanemaid Lasteasutuse õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul kuulates ära hoolekogu arvamuse RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus ja päevakava mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning selle paikkonna kus lasteasutus asub kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone Lasteasutuse tegevus ja päevakava kinnitab direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli kus laps asub täitma koolikohustust RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 16 1 Õppeaasta 1 Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal 2 Õppeaasta algab 1 septembril RT I 2004 30 206 jõust 07 05 2004 17 Laste õigused Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel 18 Vanemate õigused ja kohustused 1 Vanematel on õigus 1 tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides 2 nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele 3 tutvuda lasteasutuse õppe ja päevakavaga 4 saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta 2 Vanemad on kohustatud 1 looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses 2 kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest 19 Lasteasutuse tööaeg 1 Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul 2 Lasteasutuse lahtioleku aja otsustab valla või linnavalitsus lähtudes hoolekogu ettepanekust 3 Kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv loob valla või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht RT I 2006 46 334 jõust 03 11 2006 4 peatükk JUHTIMINE JA PERSONAL 20 Personal 1 Lasteasutuse töötajad edaspidi personal on pedagoogid tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad Lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta 3 Personal on kohustatud andma teavet valla või linnavalitsuse ametnikule kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused kui on selgunud et lapsekodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver 4 Töölepingud pedagoogidega tervishoiutöötajaga ja lasteasutuse majandamist tagavate ning õpetajaid abistavate töötajatega sõlmib muudab ja ütleb üles direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Kehtetu RT I 13 12 2013 5 jõust 23 12 2013 6 Eesmärgiga tagada lastele turvaline kasvukeskkond lähtub lasteasutuse personali töökorraldus põhimõttest et kogu rühma tööaja jooksul on õppe ja kasvatusalal töötav isik või õpetajat abistav töötaja sõimerühmas kuni seitsme lapse liitrühmas kuni üheksa lapse lasteaiarühmas kuni kümne lapse sobitusrühmas kuni kaheksa lapse ning erirühmas sõltuvalt laste erivajadusest kahe kuni kuue lapse kohta Käesoleva seaduse 7 lõikes 1 1 nimetatud juhul võib olla õppe ja kasvatusalal töötav isik või õpetajat abistav töötaja sõimerühmas kuni kaheksa lapse liitrühmas kuni kümne lapse ja lasteaiarühmas kuni kaheteist lapse kohta RT I 20 11 2014 2 jõust 01 09 2015 21 Direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 1 Direktori ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga Direktor on lasteasutuse seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 Direktoril on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha tehinguid lasteasutuse varaga õigusaktidega kehtestatud korras RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 Direktor kannab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 Direktor peab kord aastas esitama valla või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe ja kasvatustegevusest majanduslikust seisust ja raha kasutamisest samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla või linnavalitsus Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla või linnavalitsus RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 6 Kehtetu RT I 2008 18 125 jõust 15 05 2008 7 Töölepingu direktoriga sõlmib muudab ja ütleb üles vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 22 Pedagoogid 1 Käesoleva seaduse raames käsitletakse pedagoogidena õpetajaid direktorit õppealajuhatajat ning teisi õppe ja kasvatusalal töötavaid isikuid RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses 3 Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe ja kasvatusküsimustes 4 Õpetajate õppealajuhataja ning teiste õppe ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteasutuse direktori konkursi mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 1 Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 2 Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga kellel on vähemalt keskharidus RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine Atesteerimise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse mille ülesanne on lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile hoolekogule ning valla või linnavalitsusele õppe ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 7 Pedagoogide andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 2006 46 334 jõust 03 11 2006 23 Tervishoiutöötaja 1 Lasteasutuse tervishoiutöötaja 1 jälgib laste tervist lähtudes valdkonna eest vastutava ministri määrusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 koostab valdkonna eest vastutava ministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteasutuse päevakava mille kinnitab direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 kontrollib laste toitlustamise vastavust valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud laste toitlustamise nõuetele 4 nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes 2 Kehtetu RT I 2006 46 334 jõust 03 11 2006 24 Hoolekogu 1 Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ kelle ülesanne on jälgida et õppe ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga 2 Lasteasutuse hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja iga rühma vanemate esindaja ja valla või linna esindaja RT I 2008 13 86 jõust 01 09 2008 3 Hoolekogu 1 kuulab ära direktori aruande lasteasutuse õppe ja kasvatustegevusest ning majandamisest RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 annab direktorile ja valla või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 teeb direktorile ja valla või linnavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 osaleb oma esindaja esindajate kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse 6 otsustab teisi käesoleva seaduse või valla või linnavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi 4 Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning valla või linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja 6 Hoolekogu töövorm on koosolek mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või direktori ettepanekul RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 24 1 Kehtetu RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 1 peatükk LASTEASUTUSE SISEHINDAMINE JA LASTEASUTUSE NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES RT I 2006 32 246 jõust 01 09 2006 24 2 Sisehindamine lasteasutuses 1 Lasteasutuses viiakse läbi sisehindamist Sisehindamine on pidev protsess mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse 9 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust 2 Lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 Lasteasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul Aruandes tuuakse välja lasteasutuse tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteasutuse hoolekoguga ja lasteasutuse pidajaga ning aruande kinnitab lasteasutuse direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 24 3 Lasteasutuse nõustamine sisehindamise küsimustes 1 Lasteasutust nõustatakse sisehindamise küsimustes Nõustamise eesmärk on anda lasteasutusele soovitusi lasteasutuse sisehindamise kohta analüüsides kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse 24 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgist 2 Lasteasutuse nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2006 32 246 jõust 01 09 2006 5 peatükk RAHASTAMINE 25 Vara Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine kasutamine ja käsutamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras 26 Eelarve 1 Lasteasutusel on oma eelarve mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu 2 Lasteasutusel võib olla oma pangakonto 27 Rahastamine 1 Lasteasutuse rahastamine toimub 1 riigieelarve ja valla või linnaeelarve vahenditest 1 1 riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel 2 vanemate poolt kaetavast osast 3 annetustest 1 1 Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla või linnaeelarve vahendid edaspidi omaosalus RT I 2009 15 93 jõust 01 03 2009 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja korra ning toetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse suuruse ja nõuded omaosalusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2007 71 434 jõust 01 01 2008 1 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud määruses nähakse lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse puhul muuhulgas ette toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused abikõlblikud kulud toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu määr või suurus taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord nõuded toetuse eraldamise lepingule toetuse väljamaksete tegemise kord ning toetuse tagasinõudmise alused RT I 2007 71 434 jõust 01 01 2008 1 4 Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse jaotuskava kinnitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus võib kinnitada mitme eelseisva eelarveaasta kohta projektide loetelu mis on aluseks toetuse taotlemisele RT I 2007 71 434 jõust 01 01 2008 1 5 Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse vahenditest nähakse iga aastases riigieelarves ette vahendid toetuse eraldamise ja kasutamise järelevalvega seotud toiminguteks RT I 2007 71 434 jõust 01 01 2008 1 6 Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud määrusega lubada valdkonna eest vastutaval ministril lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse eraldamise kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele mille asutajaks on riik RT I 2007 71 434 jõust 01 01 2008 2 Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 Muude kulude lasteasutuse majandamiskulud personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud katmine toimub valla või linnaeelarve vahenditest ning valla või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest 5 Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad 5 1 Kehtetu RT I 2003 75 496 jõust 13

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=29686&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta ning saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrdluseks biomeetrilisi andmeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Korrakaitseorgan võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma 4 Korrakaitseorgan võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust 5 Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 6 Korrakaitseorganil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks 7 Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi on korrakaitseorgan kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu või ööbimiskohta kui see on samas omavalitsusüksuses RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Kui isikusamasuse tuvastamiseks toimetatakse korrakaitseorganisse alaealine on korrakaitseorgan kohustatud sellest viivitamata teavitama vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust 9 Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse kohese tuvastamise võimatuse korral on politseil õigus selle hilisema tuvastamise eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos salvestamisega viisil mis ei solva inimväärikust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 10 Politsei ja Piirivalveamet võib avalikustada massilisest korratusest osavõtnud isiku isikuandmed kui see on vajalik isikusamasuse tuvastamise eesmärgil ning muul isikut vähem koormaval viisil ei olnud võimalik isikusamasust tuvastada RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 33 Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada isikusamasuse erilise tuvastusmeetmega kui see on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva seaduse 32 alusel ei ole võimalik või kui see on ebaproportsionaalselt raske RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Eriline tuvastusmeede on 1 daktüloskopeerimine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine 3 DNA proovi võtmine 4 muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemine sealhulgas mõõtmine 5 hambumuse ja hammastiku kindlakstegemine 6 hääleproovi salvestamine 7 käekirjaproovi võtmine 8 silmaiirisekujutise kindlakstegemine 9 jalatsijälje võtmine ja nende võrdlemine korrakaitseorganil olemasolevate andmetega 3 Korrakaitseorgan võib erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks vajaliku võrdlusmaterjali välja nõuda isikult kelle puhul on alust arvata et ta seda valdab 3 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isikusamasuse tuvastamiseks erilise tuvastusmeetmega toimetada isiku korrakaitseorgani ametiruumi kui kohapeal ei ole erilise tuvastusmeetme kohaldamine võimalik RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 5 Erilise tuvastusmeetme kohaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 34 Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku 2 Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu pärast salvestamise päeva kuid mitte kauem kui üks aasta kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse avalikku kohta paigutatud teabetahvlit mille valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sõna VIDEOVALVE Korrakaitseorgani sõidukis jälgimisseadmestiku kasutamisel paigutatakse sõiduki salongis nähtavale kohale kleebis mille valgel taustal on musta värvi videokaamera pilt ning sõna VIDEOVALVE RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Vabariigi Valitsus kehtestab jälgimisseadmestiku kasutamisest avalikkuse teavitamise korra määrusega 35 Isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse 111 1 lõigetes 2 ja 3 ning 112 lõikes 3 nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku kohta kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Isikut tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemisest viivitamata teavitada 3 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik 35 1 Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine 1 Häirekeskus salvestab Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud informatsiooni 2 Politsei salvestab riigisisesele hädaabinumbrile 110 edastatud informatsiooni korrarikkumise ja muu sündmuse kohta RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 lõige 2 kehtib kuni 2014 aasta 31 oktoobrini 3 Keskkonnainspektsioon salvestab riigisisesele valvenumbrile 1313 edastatud informatsiooni looduskeskkonna ja varade suhtes toimepandud korrarikkumise ja muu sündmuse kohta Edastatud informatsiooni töötlevad seaduses sätestatud alusel ja korras Häirekeskus ja Keskkonnainspektsioon 4 Salvestise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave Salvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras 5 Salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates kuid mitte kauem kui üks aasta RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 jaotis Joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes kohaldatavad riikliku järelevalve erimeetmed 36 Joobeseisund 1 Joobeseisund on alkoholi narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides 2 Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv kuid etanooli sisaldav vedelik või aine 3 Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses 4 Joobeseisundi liigid on 1 alkoholijoove 2 narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove 5 Välja jäetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 37 Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada 1 sõidukijuhi või muu isiku kui on alust kahtlustada et isik on toime pannud süüteo mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine 2 isiku kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused kui ta võib olla ohtlik endale või teistele 3 alaealise kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused 2 Joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele allutada ka sõidukijuhi kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses 3 Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 38 Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Enne alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki 2 õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest 3 õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi mis protokollitakse 4 indikaatorvahendiga kontrollimisel õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule 3 Kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringut võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor õhu või veesõiduki raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 1 Isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid kirjeldab ametiisik juhul kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga selgitatakse talle et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga selgitatakse talle et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga 5 Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Tõendusliku alkomeetri kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodika ja tootja kasutusjuhendi nõudeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 39 Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde 1 Isiku võib alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga toimetada korrakaitseorgani ametiruumi kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik 2 Isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga kui 1 isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga 2 isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri 3 isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse tulemuse korral 4 see on otstarbekas ja isik on sellega nõus 3 Vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealise võib vajaduse korral toimetada tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolust Kui alaealisele on vajalik osutada vältimatut abi kutsub korrakaitseorgan välja kiirabiteenuse osutaja Hoolekandeasutus teavitab toimetatud alaealisest viivitamata tema vanemat või muud seaduslikku esindajat 40 Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga 1 Tervishoiuteenuse osutaja kellel on vereproovi võtmise õigus ja riiklik ekspertiisiasutus on kohustatud korrakaitseorgani nõudmisel võtma vereproovi 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vereproovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 55 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tervishoiuteenuse osutaja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja poolt vereproovi võtmise eest tasutakse vastavalt kohtuekspertiisiseaduse 27 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud hinnale RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Vereproovi võtmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 3 Kui vereproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures korraldab korrakaitseorgan võetud vereproovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga 4 Korrakaitseorgan tutvustab vereproovi uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel 5 Vereproovi võtmise säilitamise uuringuks edastamise uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Korrakaitseorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetamata tervishoiuteenuse osutajaga sõlmida vereproovi võtmiseks säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu milles nähakse ette vastutus tasu suurus ja tasu maksmise kord RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 41 Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 55 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tervishoiuteenuse osutaja 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja poolt bioloogilise vedeliku proovi võtmise eest tasutakse vastavalt kohtuekspertiisiseaduse 27 10 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud hindadele 4 Korrakaitseorgan võib sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata tervishoiuteenuse osutajaga bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu milles nähakse ette vastutus tasu suurus ja tasu maksmise kord 5 Narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral peab korrakaitseorgan kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid 6 Enne narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist indikaatorvahendiga või enne isiku toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse selgitatakse talle tema järgmisi õigusi 1 õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki 2 õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest 3 õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi mis protokollitakse 4 õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule 5 õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga 7 Kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga võib nimetatud ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega 8 Kui isik keeldub narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamisest indikaatorvahendiga selgitatakse talle et keeldumise korral tuvastatakse aine organismis esinemine kohustuslikus korras bioloogilise vedeliku proovi uuringuga 9 Korrakaitseorgani nõudmisel on 1 arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit 2 tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi 10 Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 11 Isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks kui see on vajalik narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks 12 Kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga Kui korrakaitseorgani nõudmisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit korraldab korrakaitseorgan terviseseisundi kirjelduse protokolli toimetamise võimaluse korral koos bioloogilise vedeliku prooviga joobeseisundi tuvastamiseks riiklikku ekspertiisiasutusse 13 Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta 14 Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 15 Bioloogilise vedeliku proovi võtmise säilitamise uuringuks edastamise uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 16 Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 17 Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 42 Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 1 Politseiametnik võib joobeseisundis alaealise isiku toimetada kainenema arestimajja või arestikambrisse kui teda ei ole võimalik üle anda täiskasvanud perekonnaliikme hooldaja või eestkostja hoole alla RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib kainenema toimetada ilmsete joobeseisundile viitavate tunnustega isiku kes on keeldunud joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või kes ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuri samuti isiku kellelt on võetud bioloogilise vedeliku proov joobe tuvastamiseks ja joobeseisundi tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ei ole kohe võimalik Sellisel juhul kirjeldab korrakaitseorgan kainenema toimetamise protokollis isikul esinevaid joobetunnuseid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Kui ilmsete joobeseisundile viitavate tunnustega isikust või joobeseisundis isikust kelle puhul esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alus kainenema toimetamiseks lähtub oht üksnes temale endale korraldab politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võimaluse korral isiku toimetamise tema elu või ööbimiskohta Kui isikule on vaja osutada vältimatut abi kutsub korrakaitseorgan välja kiirabiteenuse osutaja Politsei arestimajja või arestikambrisse kainenema võib isiku toimetada üksnes juhul kui tal puudub viibimiskoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tuvastatud elu või ööbimiskoht või kui sinna ei ole võimalik teda toimetada RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kainenema toimetatud isiku suhtes teostatakse turvakontroll ja asjade läbivaatus Kainenema toimetatud isikult võetakse hoiule raha väärtasjad ja dokumendid samuti esemed ja ravimid mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut 5 Kainenema toimetamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 6 Isiku kainenema toimetamise kohta koostatakse protokoll mille vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 43 Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused 1 Kainenema toimetatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetud isikutest Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites 2 Kainenema toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse Tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja 3 Kainenema toimetatud isikut peetakse kinni kuni kainenemiseni kuid mitte üle 12 tunni Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda kutsutakse tervishoiutöötaja tema terviseseisundit kindlaks tegema Kui tervishoiutöötaja teeb kindlaks et isiku terviseseisund ei võimalda teda lasta iseseisvalt lahkuda võib isikut kinni pidada veel kuni 12 tundi Isikut kelle terviseseisund võimaldab tal iseseisvalt lahkuda ja kelle vabanemine langeb ajavahemikku kella 23 00 st kuni 7 00 ni võib tema nõusolekul veel kinni pidada kuni kaheksa tundi kui see on vajalik isiku tervist ähvardava ohu ennetamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 jaotis Muud riikliku järelevalve erimeetmed 44 Viibimiskeeld 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel 1 isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral 2 ülekaaluka avaliku huvi kaitseks 3 kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Korrakaitseorgan on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada kui viibimiskeeld kehtestatakse konkreetse isiku suhtes 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel võib keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu või tööruumile 4 Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni 5 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 45 Sõiduki peatamine 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki või maastikusõidukijuhile edaspidi sõidukijuht käega sauaga helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki edaspidi sõiduk peatamiseks kui see on vajalik ohu ennetamiseks väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks 2 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe pro ektoreid pürotehnilisi vahendeid raadiot valjuhääldit või ruuporit või muul arusaadaval viisil kui see on vajalik ohu ennetamiseks väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks 3 Sõidukit peatav korrakaitseorgani ametiisik peab kandma vormiriietust Kui sõiduki peatamine toimub sõidukist peab sõiduk olema värvitud tähistatud alarmsõiduki kohta kehtiva korra kohaselt 4 Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil kasutades vajaduse korral valjuhääldit liiklusseaduses kehtestatud korras Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietust kui see ei ole täidetava ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik 5 Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet võib sõiduki sundpeatada korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5 peatükis sätestatud korras Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 46 Isiku kinnipidamine 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku kinni pidada sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust kui see on vältimatu 1 vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks 2 isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks 3 kohtu kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 seaduses sätestatud alusel sundtoomiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks pädevale isikule abi osutamise eesmärgil ohu ennetamisel väljaselgitamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 täiskasvanud saatjata alla 16 aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud liikumispiirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 nõukogu otsuse 2007 533 JSK mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomist toimimist ja kasutamist artikli 32 alusel Schengeni infosüsteemi kantud isiku kes on kadunud ja keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele Kui kinnipeetud isik viibib seisundis mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama teavitab korrakaitseorgan viivitamata tema lähedast kui see on võimalik Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik teatab korrakaitseorgan isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale kui see on võimalik Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest esindajale 3 Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi 1 õigus teada kinnipidamise põhjust 2 õigus mitte olla kinni peetud üle 48 tunni ilma kohtu loata 3 õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja esindajale 4 õigus olla ära kuulatud 5 õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule 6 õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi mis protokollitakse 3 1 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 alusel kinni peetud laps toimetatakse ohututesse tingimustesse andes ta üle lastekaitsetöötajale või lapse ohutust tagavale isikule Lapse võib üle anda tema seaduslikule esindajale üksnes siis kui lapse ohtu sattumine ei olnud põhjustatud seadusliku esindaja tegevusest või tegevusetusest või kui temast tulenev oht on lõppenud Lapse üleandmisega lõpeb tema kinnipidamine RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 alusel kinni peetud lapsest teavitatakse viivitamata lastekaitsetöötajat kellele edastatakse esimesel võimalusel kinnipidamise protokolli koopia RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 5 Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni kuid mitte kauem kui 48 tundi Isiku kinnipidamisel arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse 4 ja 7 peatükis sätestatut 6 Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 7 Massilise korratuse käigus on protokollimine kohustuslik kui kinnipidamine kestab kauem kui kolm tundi samuti juhul kui seda nõuab kinnipeetud isik RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku kinnipidamisel väljaspool arestimaja tagatakse isikule inimväärsed tingimused ning võimaluse korral tagatakse ajutise kinnipidamisruumi videojälgitavus koos salvestamisega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 47 Turvakontroll 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil et olla kindel et isiku valduses ei ole esemeid või aineid millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile 2 kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks kui isik viibib elutähtsas energia side signalisatsiooni veevarustus või kanalisatsioonisüsteemis liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses 4 kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse või RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik Politsei ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Turvakontrolli teostab kompimise teel ametiisik kes on isikuga samast soost Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks võib turvakontrolli teha ametiisik kes ei ole isikuga samast soost RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 48 Isiku läbivaatus 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib läbi vaadata isiku sealhulgas isiku keha kehaõõnsused riided riietes oleva või kehal kantava asja kui 1 on alust arvata et isik kannab endaga kaasas asja või ainet mille võib võtta seaduse alusel hoiule hõivata või konfiskeerida 2 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või 3 see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks 2 Isiku läbivaatuse teeb korrakaitseorgani ametiisik kes on isikuga samast soost samasoolise ametiisiku puudumisel tervishoiutöötaja Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks võib isiku läbi vaadata korrakaitseorgani ametiisik kes ei ole isikuga samast soost RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Isiku läbivaatuseks mis eeldab meditsiinilist protseduuri toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde Meditsiinilist protseduuri eeldavat läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Korrakaitseorgan sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu milles nähakse ette isiku läbivaatuse koht ja viis ning vastutus tasu suurus ja maksmise kord 5 Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 49 Vallasasja läbivaatus 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi kui 1 seda kannab kaasas isik kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile 2 seda kannab kaasas isik kelle suhtes võib seaduse alusel teostada turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 on alust arvata et vallasasjas viibib isik kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on abitus seisundis 4 on alust arvata et selles on asju mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule hõivata või konfiskeerida 5 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes kes viibib elutähtsas energia side signalisatsiooni veevarustus või kanalisatsioonisüsteemis liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks või RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures võib ta määrata täisealise isiku kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Korrakaitseorgan võib asja läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Kui valdaja isik on tuvastatav tuleb teda esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest Kui vallasasja läbivaatuse tagajärjel jääb valveta oluline varaline väärtus tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni vallasasja valve 5 Asja läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 5 1 Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel proove samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik välja arvatud juhul kui isik siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile vabatahtlikult või kui turvakontrolli kohaldatakse kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 50 Valdusesse sisenemine 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale ehitisse eluruumi või ruumi sealhulgas avada uksi väravaid ja kõrvaldada muid takistusi kui 1 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks 2 on alust arvata et piiratud või tähistatud kinnisasjal ehitises või ruumis viibib isik kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud 3 see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7 00 st kuni 23 00 ni Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö või lahtiolekuajal 4 Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks Ajavahemikus kella 23 00 st kuni 7 00 ni või eluruumi valdaja teadmiseta on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul kui see on vajalik 1 korrarikkumise kõrvaldamiseks kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik 2 vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks RT I 12 07 2014 1 jõust 13 07 2014 5 Kui valdaja isik on tuvastatav tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve 6 Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 7 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik 51 Valduse läbivaatus 1 Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja ehitise või ruumi läbi vaadata sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi väravaid või kõrvaldada muid takistusi 1 kui on alust arvata et piiratud või tähistatud kinnisasjal ehitises või ruumis viibib isik kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus väljaspool selle töö või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu või äriruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras Kui kohus keeldub loa andmisest on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Ajavahemikus kella 23 00 st kuni 7 00 ni on isiku eluruumi läbivaatus lubatud ainult juhul kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks 4 Piiratud või tähistatud kinnisasja ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures võib ta määrata täisealise isiku kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 1 Korrakaitseorgan võib valduse läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute juuresolekuta kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Kui valdaja isik on tuvastatav tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valduse läbivaatusest Kui valduse läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve 6 Valduse läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 6 1 Korrakaitseorgan võib võtta valduse läbivaatusel proove samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik 52 Vallasasja hoiulevõtmine 1 Politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule 1 vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks 2 asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest kui samal ajal on ohus avalik huvi 3 kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba mis asja valdaval isikul puudub RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 kui asja valdab isik kellelt on seaduse alusel võetud vabadus ning on oht et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik et võtta vallasasja kohta proovi samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi või RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese mis ei ole seadusega keelatud kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Hoiulevõetud asja hoiab korrakaitseorgan Kui korrakaitseorganil ei ole asja omadustest tulenevalt võimalik või otstarbekas asja hoida võib korrakaitseorgan anda asja hoiule muule isikule kellel on täidetud selleks vajalikud tingimused Korrakaitseorgan või muu isik kellele asi on hoiule antud peab hoidma asja selle säilimist tagaval viisil 3 Isikule kellelt asi hoiule võetakse väljastab korrakaitseorgan viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia milles märgitakse korrakaitseorgan kes hoiulevõtmist kohaldab hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus Kui isik kellelt asi hoiule võetakse ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata 4 Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada 5 Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu 6 Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik välja arvatud lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 53 Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine 1 Korrakaitseorgani korralduse alusel müüb hoiulevõetud asja kohtutäitur avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras kui 1 tegemist on kiiresti rikneva või muul viisil kiiresti väärtust kaotava asjaga 2 asja hoidmine ja korrashoid on ebaproportsionaalselt kulukas või raske 3 asja ei ole võimalik hoida viisil mis tagaks asjast lähtuvate ohtude tõrjumise 4 asja ei ole võimalik tagastada selleks õigustatud isikule ühe aasta jooksul hoiulevõtmise päevast arvates ilma et see tooks samal ajal kaasa uue vajaduse asja hoiulevõtmiseks korrakaitseorgani poolt või 5 selleks õigustatud isik ei ole asja korrakaitseorganilt pärast asja hoiulevõtmise aluse äralangemist vastu võtnud talle kirjalikult teatavaks tehtud tähtpäevaks kui teade sisaldas hoiatust et vastuvõtmata jätmise korral asi müüakse 2 Asja hindab kohtutäitur lähtudes asja harilikust väärtusest Kui kohtutäituril ei ole võimalik hinda määrata laseb kohtutäitur hindamise korraldada eksperdil 3 Asja müügist saadud tulemist arvatakse maha asja hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa makstakse välja asja endisele omanikule Asja hoidmise kuludeks loetakse nii korrakaitseorgani kui ka kohtutäituri kantud kulud Kui

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=126017&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse käesoleva seaduse tähenduses üldaktiks 2 pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse läbiviimise korral selle büroo teenuste kasutamisel mille kaudu ta tegutseb 3 hädaseisundis samuti edasilükkamatu toimingu korral kui on suurema kahju tekkimise oht 4 kui ametiisiku asendamine ei ole võimalik asendajale esitatavatele nõuetele vastava isiku puudumise tõttu Käesolevas punktis sätestatud alusel toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade avalikku ülesannet täitva asutuse veebilehel 5 toimingute või otsuste puhul millega avalikku ülesannet täitev asutus tagab oma töö korraldamise välja arvatud teenistusalased otsused Käesolevas punktis sätestatud alusel toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade asutuse veebilehel 6 kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu omamata võimalust määrata selle asjaolusid 7 valla või linnaasutuses kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik Käesolevas punktis sätestatud alusel toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade valla või linna veebilehel 8 organisiseste valimiste korral 4 Ametiisiku taandamise aluseid ja korda mis on ette nähtud muus seaduses kohaldatakse täiendavalt toimingupiirangutele 5 Avalikku ülesannet täitev asutus peab oma töö korraldamisel tagama et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes Kui asutus jätab selle kohustuse täitmata ei vabasta see asjaolu ametiisikut kohustusest järgida toimingupiiranguid 3 peatükk Ametiisiku huvide avaldamine 12 Huvide avaldamise kohustus 1 Deklaratsiooniga avaldab selleks kohustatud ametiisik edaspidi deklarant andmed temale kuuluva vara ja muude asjaolude kohta eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks 2 Deklaratsioon esitatakse nelja kuu jooksul ametisse asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31 maiks Kalendriaasta jooksul ei pea deklarant esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni ka juhul kui ta asub uuele ametikohale Ametikohaks loetakse käesoleva peatüki tähenduses seda positsiooni millega kaasneb deklareerimise kohustus 3 Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal 4 Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmine deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine on keelatud Mõjuva põhjusena on käsitatav ametiisiku haigus või muu temast sõltumatu asjaolu mis takistas deklaratsiooni tähtpäevaks esitamist Takistava asjaolu kadumisel esitatakse deklaratsioon viivituseta 13 Deklaratsiooni esitamine ja haldamine 1 Deklaratsiooni peavad esitama 1 Vabariigi President Riigikogu liige Vabariigi Valitsuse liige kohtunik riigikontrolör õiguskantsler Eesti Panga juhtorgani liige Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Riigikogu Kantselei direktor valitsusasutuse juht ministeeriumi kantsler Riigikantselei direktor RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 2 kohaliku omavalitsuse volikogu liige valla või linnavalitsuse liige osavalla või linnaosa vanem valla või linna ametiasutuse juht 3 kohtu ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud kohtu esimees 4 Riigikogu Kantselei ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud Riigikogu Kantselei direktor 5 Vabariigi Presidendi Kantselei ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud Vabariigi Presidendi Kantselei direktor 6 Riigikontrolli ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud riigikontrolör 7 Õiguskantsleri Kantselei ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud õiguskantsler 8 Eesti Panga ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud Eesti Panga president 9 valitsusasutuse ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud valitsusasutuse juht või ministeeriumi kantsler Kohustust ei kehtestata julgeolekuasutuse ametiisikule ja muu valitsusasutuse struktuuriüksuse ametiisikule kui struktuuriüksuse koosseis on riigisaladus Julgeolekuasutuse või muu valitsusasutuse mille struktuuriüksuse koosseis on riigisaladus juht võib nõuda deklaratsioonis nõutavate andmete esitamist asutuse sisekontrolli meetmena 10 valitsusasutuse hallatava asutuse või muu valitsusasutuse valitsemisalasse kuuluva riiki esindava asutuse ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud asutust haldava või selle üle järelevalvet teostava valitsusasutuse juht või ministeeriumi kantsler 11 valla või linna ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu 12 avalik õigusliku juriidilise isiku ametiisik kui sellise kohustuse on kehtestanud avalik õigusliku juriidilise isiku üle järelevalvet teostav minister või avalik õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ 13 konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liige kui sellise kohustuse on kehtestanud ettevõtjas riigi valitseva mõju korral seda teostav minister kohaliku omavalitsuse valitseva mõju korral selle omavalitsuse volikogu või avalik õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju korral selle isiku nõukogu või sellega võrreldav organ 14 riigi kohaliku omavalitsuse või avalik õigusliku juriidilise isiku asutatud sihtasutuse juhtorgani liige kui sellise kohustuse on kehtestanud riigi õigusi teostav minister kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ 15 isik kellele on seadusega või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või toimingu tegemise pädevus kui sellise kohustuse on kehtestanud isiku üle järelevalvet teostav minister kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ 2 Deklarant esitab deklaratsiooni huvide deklaratsioonide registrile edaspidi register 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 15 nimetatud õigus kehtestada deklaratsiooni esitamise kohustus on ainult juhul kui ametiisikul on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo või haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks Kohustusel ei ole tagasiulatuvat jõudu 4 Deklarantide deklaratsioonide elektroonilise esitamise hoidmise haldamise kontrollimise ja avalikustamise võimaldamiseks asutab Vabariigi Valitsus määrusega registri kehtestades registri põhimääruse 5 Registri põhimääruses määratakse pädevad asutused kes esitavad registrile andmed deklarantide kohta ühe kuu jooksul deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse algusest arvates ning teavitavad registrit viivituseta deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamisest ja deklarandi ametikohalt lahkumisest Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 15 nimetatud deklarant esitab deklaratsiooni registrile on kohustuse kehtestajal pädeva asutuse õigused ja kohustused 6 Registri pidajal on õigus saada käesoleva seaduse kohaldamiseks riigi andmekogust andmeid deklarandi ja tema deklareeritavate andmete kohta 14 Deklaratsiooni sisu 1 Deklaratsioon peab sisaldama deklareerimise päeva seisuga andmeid deklarandi järgmise vara kohta 1 kinnisomand ja kinnisasjale isiku kasuks kinnistusraamatusse seatud piiratud asjaõigused Deklaratsioonis märgitakse kinnisasja asukoht sihtotstarve ja õiguse liik 2 riiklikusse registrisse kantud sõiduk Deklaratsioonis märgitakse sõiduki liik mark ja esmase registreerimise aasta 3 väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses välja arvatud kohustusliku kogumispensioni osak osalus äriühingus samuti osalus äriühingus milles vähemalt 1 10 osalusest kuulub ametiisikuga seotud äriühingule Deklaratsioonis märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi väärtpaberite liik ja arv osaluse kohta äriühingu nimi ja osaluse nimiväärtus 4 varaline nõue teise isiku vastu välja arvatud krediidiasutus mille väärtus ületab neljakordset kuu töötasu alammäära mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud töölepingu seaduse alusel kusjuures nõuded ühe isiku vastu liidetakse Deklaratsioonis märgitakse nõude väärtus võlgniku nimi ja nõude

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=130260&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    8 94 Tallinna Linnavolik m 20 02 97 nr 5 jõust 20 02 97 RTL 1997 55 298 Korruptsioonivastase seaduse rakendamine Tallinna Linnavolikogu määrus 16 novembrist 1995 Nr 19 Vastavalt korruptsioonivastase seaduse RT I 1995 14 170 68 1142 paragrahvi 26 lõikele 1 ning Vabariigi Valitsuse 31 augusti 1995 a määrusele nr 308 RT I 1995 72 1126 Tallinna Linnavolikogu määrab 1 Kehtetu Tallinna Lvk m 22 04 1999 Nr

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16542&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Eesti Vabariigi Valitsuse m ä ä r u s 11 juunist 1993 a nr 172 Tallinn Toompea Korteriüürireformi esimese etapi pikendamise ja teisele etapile ülemineku kohta Vabariigi Valitsuse 6 märtsi 1992 a määruse nr 69 Korteriüüri arvestamise korra muutmise ja korteriüüri piirmäärade kehtestamise kohta RT 1992 8 115 täitmise tagamiseks arvestades riigi majanduslikku olukorda Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Pikendada korteriüürireformi esimest etappi kuni 1 jaanuarini 1994 a 2 Maa ja linnavalitsustel ning valla alevi valitsustel tagada oma haldusterritooriumil korteriüürireformi teise etapi käivitamiseks vajalike ettevalmistustööde tegemine sealhulgas elamute hooldus ja remondikulude arvestuse sisseseadmine iga maja kohta eraldi 3 Elamuametil koos Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga välja töötada ja esitada Vabariigi Valitsusele 1 oktoobriks 1993 a õigusakti eelnõu eluasemetoetuse süsteemi kohta 4 Muuta osaliselt Vabariigi Valitsuse 6 märtsi 1992 a määruse nr 69 punkti 1 teist lõiku ja sõnastada see järgmiselt Käivitada korteriüürireformi esimene etapp 1 märtsist 1992 a ja alustada teisele etapile üleminekut 1 jaanuarist 1994 a 5 Tunnistada kehtetuks 1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5 juuni 1964 a määrus nr 268 Elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade ja normide kinnitamisest 2 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 7 jaanuari 1969 a määrus nr 7 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5 juuni 1964

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8932&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    määrab Kinnitada juurdelisatud Korteriühistu liikme varaliste õiguste ja kohustuste tõendi tüüpvorm Peaminister Tiit VÄHI Majandusminister Liina TÕNISSON Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17 oktoobri 1995 a määrusega nr 335 KORTERIÜHISTU LIIKME VARALISTE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TÕEND 1 Tõend on välja antud seisuga 19 a 2 Korteriühistu täielik nimi aadress register ja registri number registreerimise aeg 3 Korteriühistu liige täielik nimi isikukood või register ja registri number omandiõiguse tekkimise alus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16311&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive