archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    2 Territooriumiosa üleandmine käesoleva seaduse tähenduses on ühinemisest osavõtva kohaliku omavalitsuse üksusega piirneva omavalitsuse üksuse territooriumiosa arvamine ühinemisest osavõtva kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu RT I 2008 51 285 jõust 01 01 2009 4 Avalike teenuste kättesaadavuse tagamine 1 Ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel mis oli enne omavalitsusüksuste ühinemist 2 Avalike teenuste osutamist korraldatakse kõikides asustusüksustes kus enne ühinemist paiknesid valla või linnavalitsused RT I 2008 51 285 jõust 01 01 2009 3 Kehtetu RT I 2008 51 285 jõust 01 01 2009 2 peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE ÜHINEMISE SOODUSTAMINE 5 Kohaliku omavalitsuse üksuste õigus ühineda 1 Kohaliku omavalitsuse üksustel on õigus ühineda käesoleva seaduse s 1 nimetatud tulemuse saavutamiseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 7 lõigetes 4 ja 4 1 sätestatud juhtudel ning arvestades sama seaduse 7 lõikes 5 nimetatud asjaolusid RT I 19 03 2013 1 jõust 20 03 2013 2 Käesoleva seaduse s 6 ettenähtud toetusi eraldatakse territooriumiosa üleandmisel ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel RT I 19 03 2013 1 jõust 20 03 2013 3 Pärast Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste saamist võib Rahandusministeerium teha asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksustele ettepaneku esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek sellele kohaliku omavalitsuse üksusele kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmine on otstarbekas arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 4 Kehtetu RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2011 6 Riigieelarvest eraldatavad toetused 1 Riigieelarvest eraldatakse ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetust Ühinemistoetus arvutatakse iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eraldi arvestusega 50 eurot ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta ning see ei või olla väiksem kui 150 000 eurot ja suurem kui 400 000 eurot iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta Ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele territooriumiosa üleandmisel eraldatakse moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust 50 eurot üleantud territooriumiosa elaniku kohta Ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetuse maksmisel summeeritakse iga ühinenud omavalitsusüksuse ja üleantud territooriumiosa kohta eraldi arvutatud ühinemistoetus RT I 19 03 2013 1 jõust 20 03 2013 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust eraldatakse järgmiste toimingute kulude katteks 1 ühinemisega seotud uuringute analüüside ja konsultatsioonide teostamine 2 valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamine 3 omavalitsusüksuse nime ja staatuse muutmisega seotud toimingud 4 omavalitsusüksuse ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ümberkorraldamine sealhulgas seadustes ettenähtud hüvitiste maksmine 4 1 ühekordse hüvitise maksmine asjaomase omavalitsusüksuse volikogu esimehele vallavanemale ja linnapeale nende volituste lõppemisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 54 1 lõigetes 3 ja 3 1 sätestatud juhtudel RT I 19 03 2013 1 jõust 20 03 2013 5 käesoleva seaduse 4 lõikes 2 nimetatud avalike teenuste osutamisega seonduvate kulude katmine RT I 2008 51 285 jõust 01 01 2009 6 arengukavas ettenähtud või ühinemislepingus kokkulepitud investeeringute finantseerimine 7 ühinemislepingus kokkulepitud laenulepingust või muudest kohustuste liikidest tulenevate rahaliste kohustuste tasumine 8 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaasfinantseerimine 3 Riigieelarvest või struktuurivahenditest investeeringutoetuse andmisel võetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine võimaluse korral arvesse ühe täiendava

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=63499&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme 5 Valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse 18 1 lõikes või 19 2 lõikes märgitud põhjustel saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 5 1 Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülevallalises või linnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse 18 1 lõikes või 19 2 lõikes märgitud põhjustel saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülevallalises või linnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 5 2 Valla või linna valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada volikogu liikme volitused Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult valimiskomisjoni kas ta soovib volikogu töös osaleda RT I 12 03 2015 2 jõust 22 03 2015 6 Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse 18 1 lõikes märgitud põhjustel kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas 7 Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse 19 2 lõikes märgitud põhjustel jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja 8 Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole saab volikogu liikmeks asendusliige kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat 8 1 Kui mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülevallalises või linnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülevallalises või linnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid saab volikogu liikmeks asendusliige kes on määratud ülevallaliste või linnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 9 Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat 10 Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse 18 1 lõikes märgitud põhjustel ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata 20 1 Volikogu liikme volituste taastumine 1 Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla või linnasekretärile kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile Avaldust ei pea esitama kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 2 Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülevallalisest või linnalisest nimekirjast RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 3 Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast 4 Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest 21 Kehtetu RT I 1996 37 739 jõust 08 06 1996 22 Volikogu pädevus 1 Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine 1 valla või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine 2 kohalike maksude kehtestamine muutmine ja kehtetuks tunnistamine 3 valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine 4 koormiste määramine 5 toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine 6 valla või linnavara valitsemise korra kehtestamine 6 1 kinnisasja koormamine kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 7 valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 8 laenude võtmine võlakirjade emiteerimine kapitalirendi ja faktooringukohustuste võtmine kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 8 1 kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 9 valla või linna põhimääruse kinnitamine muutmine ja kehtetuks tunnistamine 10 taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks 11 osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine 12 volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine 13 valimisringkondade arvu piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 23 lõikes 3 nimetatud juhul RT I 12 03 2015 2 jõust 22 03 2015 14 volikogu esimehe aseesimehe või aseesimeeste valimine 15 vallavanema või linnapea valimine 16 valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine 17 valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 18 umbusalduse avaldamine volikogu esimehele volikogu aseesimehele volikogu komisjoni esimehele volikogu komisjoni aseesimehele revisjonikomisjoni liikmele valitsusele vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele 19 vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu lisatasu hüvitise toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 20 volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine 21 volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine 22 volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine 23 valla või linna esindamise korra kehtestamine 24 valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine 25 valla või linna osalemise otsustamine äriühingus sihtasutuses mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine 25 1 valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine 26 rahvakohtunikukandidaatide valimine 27 Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine 27 1 nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 28 kehtetu RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 29 kehtetu RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 30 kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine 31 üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine RT I 2009 28 170 jõust 01 07 2009 32 üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine 33 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 34 valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine 35 valla või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 36 valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 36 1 kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine 36 2 koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine 36 3 kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 36 4 jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine 36 5 jäätmehoolduseeskirja kehtestamine 36 6 jäätmeliikide millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu vedamissageduse ja aja jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine RT I 17 12 2010 21 jõust 01 01 2011 37 muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused 2 Seadusega kohaliku omavalitsuse kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele 3 Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 23 Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 1 Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva RT I 2010 19 101 jõust 01 01 2013 2 Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise 3 Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 4 Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja 5 Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele 6 Kehtetu RT I 2010 19 101 jõust 13 05 2010 7 Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles Omavalitsusüksustes mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles 24 Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus 25 Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid 26 Volikogu liikme õigus saada teavet 1 Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte dokumente ja muud teavet välja arvatud andmed mille väljastamine on seadusega keelatud 2 Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene RT I 2004 81 542 jõust 10 12 2004 3 peatükk VALITSUS 27 Vallavanema ja linnapea valimine Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 28 Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus 1 Vallavanemal või linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus 2 Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruses 3 Seaduses ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem või linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast 29 Valitsuse volituste tähtaeg 1 Valla või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast 2 Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil 3 Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni 4 Kehtetu RT I 1999 75 705 jõust 15 10 1999 30 Valla ja linnavalitsuse pädevus 1 Valla või linnavalitsus 1 valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest 2 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele 3 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi mis ei kuulu volikogu pädevusse 4 lahendab küsimusi mis on käesoleva seaduse 22 2 lõike alusel delegeeritud valitsusele 5 kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist 3 Valla või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse 5 lõikes 3 sätestatut 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust mis teostab avalikku võimu kehtestama nende teenuste hinnad mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus mis ei teosta avalikku võimu Volituse andmisel linna ametiasutusele mis teostab avalikku võimu on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil RT I 2004 81 542 jõust 10 12 2004 31 Valla ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1 Valla ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas RT I 2010 19 101 jõust 01 01 2013 2 Ei avalikustata andmeid mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks 3 Valla ja linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles 4 Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva 5 Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva 6 Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea ja valla või linnasekretär RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 4 peatükk VALLA VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 32 Õigusaktide algatamise õigus 1 Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla või linnaelanikel kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla või linnavalitsusele vastava eelnõuna millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga 3 Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 33 Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 1 Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi 2 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 5 peatükk MAJANDUS JA EELARVE 34 Munitsipaalomand 1 Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara 2 Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu 3 Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras 4 Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus tervishoiu kultuuri või kasvatusasutusena Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 35 Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1 Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi mis ei ole juriidilised isikud Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla või linnavolikogu RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2011 2 Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu Hallatava asutuse põhimääruse struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris 3 Sihtasutuse mille ainuasutajaks on vald või linn samuti osaühingu või aktsiaseltsi mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn asutamise ühinemise jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu Sihtasutuse osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab samuti muid asutaja osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla või linnavalitsus Kui osaühingul ei ole nõukogu nimetab valla või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed 3 1 Sihtasutuse või mittetulundusühingu mille asutajaks on vald või linn osaühingu või aktsiaseltsi mille osanikuks või aktsionäriks on vald või linn ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 2 punkti 9 tähenduses valla või linna valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik 1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti 2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise 3 kellel on ärikeeld 4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule 5 keda on majandusalase ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud 6 kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja teenuste osutaja või tellija RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla või linnavolikogu Muus osas teostab osaniku aktsionäri asutaja või liikmeõigusi valla või linnavalitsuse poolt nimetatud isik 5 Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 36 Maksud ja koormised 1 Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla või linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2011 2 Koormis on kohustus mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks 3 Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks 4 Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus ulatus täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord 5 Isik kellel koormise täitmine lasub võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha mida peab kasutama selle koormise täitmiseks Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus 6 Koormise täitmist kontrollib valla või linnavalitsus 7 Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse 8 Koormisena ei või kehtestada makse trahve teenustasusid lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi 9 Koormis ei või olla lepingu objektiks 37 Arengukava koostamise põhimõtted RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 1 Vallal ja linnal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele 2 Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt 1 majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused 2 probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes 3 tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni 4 strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni 3 Vald ja linn võivad koostada täiendava arengukava 1 mõne valla või linna territooriumi osa kohta 2 mõne tegevusvaldkonna arendamiseks 3 mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga Arengukava peab arvestama valla ja linna üldplaneeringut 5 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi ei pea seda arengukavas esitama RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 37 1 Arengukava eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed 1 Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses 2 Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel kohustuste võtmisel varaga tehingute tegemisel investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel 3 Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 37 2 Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine menetlemine vastuvõtmine ning avalikustamine 1 Valla või linnavolikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks 2 Volikogu võib volitada valla või linnavalitsust kehtestama määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra 3 Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15 oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat 4 Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valla või linnavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks valla või linnavolikogule 5 Valla või linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse 6 Valla või linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla või linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks 7 Valla või linnavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist 8 Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla või linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 38 Valla ja linna eelarve Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise vastuvõtmise muutmise täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2011 39 Kehtetu RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2011 39 1 Kehtetu RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2011 6 peatükk TÖÖKORRALDUS 40 Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek 41 Keelekasutus kohalikes omavalitsustes 1 Asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid 2 Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles 3 Võõrkeelte sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul keeleseaduse 11 alusel antud luba kasutada selle kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt kehtib kuni kõnealuse volikogu volituste lõppemiseni RT I 18 03 2011 1 jõust 01 07 2011 4 Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi 3 lõikele saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi töö osalise või täieliku tõlkimise vähemusrahvuse keelde 42 Volikogu esimees 1 Volikogu esimees 1 korraldab volikogu tööd kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist 2 esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele 3 kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele 3 1 annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid 2 Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 43 Volikogu kokkukutsumine 1 Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist Volikogu esimese istungi ning käesoleva seaduse 52 2 lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3 lõikes ettenähtud nõudeid Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks 2 Kehtetu RT I 1996 37 739 jõust 08 06 1996 2 1 Käesoleva seaduse 52 2 lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist 3 Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid 4 Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut kuid mitte hilisemaks kui üks kuu RT I 2006 29 218 jõust 08 07 2006 44 Küsimuste arutelu volikogus 1 Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige Volikogu töökorra kehtestab volikogu 2 Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi 3 Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse 52 2 lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks 4 Volikogu istungid on avalikud Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud 5 Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi 6 Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla või linnavalitsuse liikmed valla või linnasekretär samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud Sõna andmise otsustab istungi juhataja RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 45 Hääletamine volikogus 1 Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab 2 Hääletamine volikogus on avalik 3 Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata RT I 12 03 2015 2 jõust 22 03 2015 4 Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja 5 Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega Käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktides 2 4 6 10 14 15 18 24 25 1 ja 27 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 46 Umbusaldusmenetlus volikogus 1 Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele volikogu aseesimehele volikogu komisjoni esimehele volikogu komisjoni aseesimehele revisjonikomisjoni liikmele valitsusele vallavanemale linnapeale või valitsuse liikmele 1 1 Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle 2 Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda 3 Umbusaldushääletus on avalik Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige 4 Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema linnapea või valitsuse liikme vallavanema linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni 5 Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise 6 Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva seaduse 49 6 lõikes sätestatud kvoorum jääb alles jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva seaduse s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri 7 Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse 49 6 lõikes sätestatud kvooruminõue ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni 8 Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist 9 Umbusalduse avaldamine on vallavanema linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise alus RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 46 1 Tagasiastumine 1 Volikogu esimehe volikogu aseesimehe volikogu komisjoni esimehe volikogu komisjoni aseesimehe revisjonikomisjoni liikme vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla või linnasekretärile Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest Valla või linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 47 Volikogu komisjonid 1 Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel 2 Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses RT I 2006 29 218 jõust 08 07 2006 48 Revisjonikomisjon 1 Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni 2 Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 2 1 Kui revisjonikomisjon täidab auditikomitee ülesannet ja revisjonikomisjoni liikmete hulgas ei ole audiitortegevuse seaduse 97 lõikes 3 kehtestatud nõuetele vastavat isikut kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik arvestades audiitortegevuse seaduse 100 lõikega 2 RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Revisjonikomisjonil on õigus 1 kontrollida ja hinnata valla või linnavalitsuse valla või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust 2 kontrollida ja hinnata valla või linnaeelarve täitmist RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 3 1 Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt 1 säästlikkus mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist 2 tõhusus mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet 3 mõjusus mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 4 Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 5 Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valla või linnavalitsusele kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu 6 Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente 7 Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil 8 Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 48 1 Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine 1 Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses 2 Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla või linnavalitsus 3 Kui kohaliku omavalitsuse üksuses moodustatakse siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või luuakse vastav struktuuriüksus siis tehakse seda vastavalt käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktile 36 4 Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks nimetab vastava ametniku või struktuuriüksuse juhi ametisse ja vabastab ametist vallavanem või linnapea valla või linnavolikogu nõusolekul Vallavanem või linnapea esitab kandidaadi valla või linnavalitsusele heakskiitmiseks Valla või linnavalitsus kiidab heaks kandidaadi ja esitab selle volikogule ametisse nimetamiseks nõusoleku saamiseks Audiitortegevuse seaduse 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud avaliku huvi üksustes kuulab volikogu ära auditikomitee ülesandeid täitva revisjonikomisjoni seisukoha Kui volikogu ei nõustu isiku ametisse nimetamisega esitab valla või linnavalitsus uue kandidaadi 5 Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht koostab eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani Valla või linnavalitsus kiidab tegevusplaani heaks ja esitab selle volikogule kinnitamiseks Volikogu kuulab ära auditikomitee ülesandeid täitva revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani hiljemalt valla või linnaeelarve vastuvõtmise kuupäevaks 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksuses on moodustatud siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või loodud vastav struktuuriüksus esitab vastav ametnik või struktuuriüksuse juht siseaudiitori aruande enne majandusaasta aruande heakskiitmist valla või linnavalitsusele Valla või linnavalitsus esitab siseaudiitori aruande koos majandusaasta aruandega volikogule 7 Siseaudiitori aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 8 Kohaliku omavalitsuse üksuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 48 2 Valitsuse liikmele esitatavad nõuded 1 Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses 2 Vallavanemaks või linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest 3 Kui käesoleva paragrahvi 1 või 2 lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema linnapea või valitsuse liikme volituste kestel vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 49 Valitsuse töö korraldamine 1 Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea kes esindab valitsust 2 Kehtetu RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 3 Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees 4 Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea valitsuse liikmed 4 1 Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema või linnapea üleantud volituse piires valla või linnavalitsuse tegevusvaldkondi korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 2 Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi mida volikogu ei ole otsustanud RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 3 Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse des 54 ja 59 71 sätestatud puhkuseregulatsiooni RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 4 Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 5 Kui vallavanema linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu võib volikogu ta ametist vabastada Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud kui vallavanem linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras 6 Valla või linnavalitsus on otsustusvõimeline kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja Istungist võtab sõnaõigusega osa valla või linnasekretär 7 Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega 8 Valitsuse istungid on kinnised kui valitsus ei otsusta teisiti 9 Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid 10 Valla või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla või linnasekretär 11 Valla ja linnavalitsuse täpsema töökorra komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu RT I 2005 31 230 jõust 17 10 2005 12 Vallavanem linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 13 Käesoleva paragrahvi 12 lõikes sätestatud juhul on vallavanem linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 50 Vallavanem ja linnapea 1 Vallavanem või linnapea 1 korraldab valla või linnavalitsuse tööd ja valla või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist 2 esindab omavalitsusüksust ja valla või linnavalitsust vastavalt seadusega valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele 3 annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 kirjutab alla valla või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele 5 esitab volikogule kinnitamiseks valla või linnavalitsuse koosseisu 6 esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks 6 1 nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi RT I 2010 72 543 jõust 01 01 2013 7 esitab valla või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta teostab tööandja teisi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8874&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud juhtudel Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele kirjutab alla esimees Määrus jõustub kolmandal päeval arvates Riigi Teatajas avaldamisest 4 Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega 1 kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise korra 1 1 valimisliidu registreerimise avalduse vormi 2 kandidaatide registreerimise avalduse vormi kandidaatide ringkonnanimekirja vormi kandidaatide ülevallalise või linnalise nimekirja vormi ja kandideerimisavalduse vormi RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Euroopa Liidu kodaniku hääleõiguslikkusest teavitamise teatise vormi 4 valijate nimekirja vormi 5 hääletamise korraldamise ning hääletamis ja valimistulemuste kindlakstegemise korra 6 hääletamissedeli vormi 7 hääletamis ja valimistulemuste protokollide vormid 8 vaatleja staatuse 9 valimiste korraldamiseks eraldatud raha kasutamise korra 10 kehtetu RT I 2004 6 32 jõust 14 02 2004 5 Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees Otsus jõustub allakirjutamisega 6 Vabariigi Valimiskomisjoni määrus otsus ja juhis on elektroonilise hääletamise komisjonile maakonna valimiskomisjonile valla ja linna valimiskomisjonile ning jaoskonnakomisjonile kohustuslikud RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 Vabariigi Valimiskomisjon esitab Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas millega registreeriti isik volikogu liikmeks juhul kui on ilmnenud et see volikogu liige ei vasta käesoleva seaduse 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele 18 Maakonna valimiskomisjoni pädevus 1 Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on juhendada valla ja linna valimiskomisjone ning jaoskonnakomisjone valvata nende tegevuse järele ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid 2 Maakonna valimiskomisjonil on õigus 1 teha ettekirjutusi valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni toimingu või valla või linna valimiskomisjoni otsuse puuduste kõrvaldamiseks 2 peatada valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni toiming või valla või linna valimiskomisjoni otsuse kehtivus 3 tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus kehtetuks ning vajadusel teha ettekirjutus uue otsuse tegemiseks 3 Maakonna valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab maakonna valimiskomisjon vastu otsuse Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees Otsus jõustub allakirjutamisega 4 Maakonna valimiskomisjoni otsus ja juhis on valla ja linna valimiskomisjonile ning jaoskonnakomisjonile kohustuslikud 19 Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine 1 Valla ja linna valimiskomisjonil on kuni seitse liiget 2 Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 90 päeval enne valimispäeva 3 Valla ja linna valimiskomisjoni esimees on valla või linnasekretär Kui valla või linnasekretäri äraoleku ajaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 55 lõike 5 alusel määratud asendaja täidab valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid valla või linnasekretäri asendaja Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetab oma otsusega volikogu valla või linnasekretäri ettepanekul Volikogu nimetab valla või linnasekretäri ettepanekul ka kuni kaks asendusliiget kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele kelle volitused on peatunud või lõppenud RT I 12 03 2015 2 jõust 22 03 2015 4 Valla ja linna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast 5 Valla ja linna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla või linnavalitsus 6 Valla ja linna valimiskomisjoni asukoha määrab valla või linnavalitsus ning avalikustab selle 7 Valla ja linna valimiskomisjon määrab oma tööaja ning avalikustab selle Ajavahemikus kandidaatide registreerimiseks esitamise algusest kuni kandidaatide registreerimiseni peab valimiskomisjon töötama igal tööpäeval 20 Valla ja linna valimiskomisjoni pädevus 1 Valla ja linna valimiskomisjoni ülesanne on registreerida käesoleva seaduse nõuete kohaselt esitatud kandidaadid teha kindlaks valla või linna hääletamis ja valimistulemused juhendada jaoskonnakomisjone ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid 2 Valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses olevate üksikküsimuste lahendamiseks võtab valimiskomisjon vastu otsuseid Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees Otsus jõustub allakirjutamisega RT I 2005 47 387 jõust 18 09 2005 20 1 Elektroonilise hääletamise komisjoni pädevus Elektroonilise hääletamise komisjoni pädevus sätestatakse Riigikogu valimise seaduse s 17 2 RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 21 Jaoskonnakomisjoni moodustamine 1 Jaoskonnakomisjoni esimehe ja kuni kaheksa liiget nimetab volikogu oma otsusega hiljemalt 20 päeval enne valimispäeva 2 Pooled jaoskonnakomisjoni liikmetest nimetab volikogu valla või linnasekretäri ettepanekul ning ülejäänud liikmed valimistel osalevate erakondade ja valimisliitude esitatud isikute seast Valimistel osalev erakond või valimisliit võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla või linnasekretärile hiljemalt 40 päeval enne valimispäeva Esitamiseks peab olema kandidaadi nõusolek Kui erakonnad või valimisliidud kandidaate ei esita või kui esitatud kandidaatide arv on väiksem erakondade ja valimisliitude kandidaatide hulgast nimetatavate jaoskonnakomisjoni liikmete arvust nimetab volikogu ülejäänud liikmed samuti valla või linnasekretäri ettepanekul RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Volikogu nimetab valla või linnasekretäri ettepanekul ka vähemalt kaks asendusliiget kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele kelle volitused on peatunud või lõppenud 4 Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast 5 Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla või linnavalitsus RT I 2002 68 407 jõust 07 08 2002 22 Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid 23 Toimingud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral 1 Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetavad asjaomased volikogud kokkuleppel asjaomaste valla või linnasekretäride ettepanekul valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse 19 lõigetes 1 ja 3 ettenähtut järgides 2 Valla või linna valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete seast Komisjoni esimehe volitused kestavad kuni uue kohaliku omavalitsuse üksuse valla või linnasekretäri ametissenimetamiseni 3 Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetab valla või linna valimiskomisjon jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse s 21 ettenähtut järgides Sel juhul teeb käesoleva seaduse s 21 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees RT I 12 03 2015 2 jõust 22 03 2015 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtavad asjaomased valla või linnavolikogud vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumentide esitamist asjaomasele maavanemale või maavanematele RT I 12 03 2015 2 jõust 22 03 2015 5 peatükk VALIJATE ARVESTUS 24 Valijate arvestuse pidamine 1 Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris 2 Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus 3 Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel 1 ees ja perekonnanimi 2 sünniaeg 3 isikukood 4 kodakondsuse andmed 5 välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse olemasolu 6 teovõimetuks tunnistamise andmed 7 elukoha andmed RT I 2006 26 191 jõust 01 08 2006 25 Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest volikogu valimistel 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab teatise koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule kellel on vastavalt käesoleva seaduse 5 lõigetele 1 3 ja 4 õigus hääletamisest osa võtta hiljemalt 70 päeval enne valimispäeva 2 Teatisele kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaasta 3 elukoha aadress 4 teave valija hääletamis ja kandideerimisõiguse teostamise korra kohta 5 teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta RT I 2005 47 387 jõust 18 09 2005 26 Valijakaart 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20 päeval enne valimispäeva Valijakaarti ei saadeta valijale kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvastikuregistrisse kantud valla või linna Tallinnas linnaosa täpsusega 2 Valijakaardile kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaasta 3 valija elukoha aadress 4 valimisringkonna number ja piirid vastavalt käesoleva seaduse 8 lõikele 5 5 selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number mille valijate nimekirja valija kantakse 6 hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval 7 muu teave hääletamise kohta RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 2 1 Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale Eesti teabevärava kaudu Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija või hääletajakaart ilma et oleks vaja taotlust uuesti esitada RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Valija kes 15 päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu võib pöörduda avaldusega valla või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse saamise päevast RT I 2005 47 387 jõust 18 09 2005 27 Valijate nimekiri 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13 päevaks enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse 24 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse 24 lõike 3 punktides 1 6 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30 päeva tehtud muudatused Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30 päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta 3 Valijate nimekirja ei kanta isikut kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust 4 Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30 päeval enne valimispäeva Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna Tallinnas linnaosa täpsusega kantakse valija käesoleva seaduse 10 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja 5 Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 elukoha aadress 6 Valijad kantakse valijate nimekirja nende perekonnanimede tähestikulises järjekorras 7 Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla elektroonilise hääletamise komisjoni esimees RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 8 Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 28 Valijate nimekirja avalikkus 1 Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust 2 Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil RT I 2002 68 407 jõust 07 08 2002 29 Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine 1 Kui valija leiab et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile kes edastab selle viivitamata valla või linnasekretärile 2 Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni 3 Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla või linnasekretäri teatise alusel 4 Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt et valijate nimekirjas on viga võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla või linnasekretärile 30 Valijate nimekirjas muudatuste tegemine 1 Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul kui 1 valijate nimekirja tuleb kanda isik keda ei ole üheski valijate nimekirjas kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta 2 valijate nimekirjast tuleb kustutada isik kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta 2 Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla või linnasekretärile Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata 3 Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja teavitab valla või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata 4 Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla või linnasekretäri teatise alusel 5 Kui valla või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata võib avaldaja esitada valla või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule Kaebus esitatakse valla või linnasekretärile kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega 6 Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul arvates kaebuse saamise päevast 7 Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest 1 jätta kaebus rahuldamata 2 kaebus rahuldada ning teha valla või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid 8 Kui halduskohus kaebuse rahuldab kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks 6 peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE 31 Erakond 1 Volikogu valimistel võib osaleda erakond kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval RT III 2002 22 251 jõust 15 07 2002 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3 4 1 7 02 tunnistab lõike 1 vastuolus olevaks põhiseaduse dega 11 12 ja 156 lg ga 1 2 Kehtetu RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 3 Erakond osaleb volikogu valimistel oma nime all 4 Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel valla või linna valimiskomisjonile kirjaliku teatise milles on erakonna volitatud esindajate nimed isikukoodid aadressid ja sidevahendite numbrid Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 5 Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut 31 1 Valimisliit 1 Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil 2 Valimisliidu nimetus sisaldab sõna valimisliit 3 Valimisliit esitatakse valla või linna valimiskomisjonile registreerimiseks varemalt 60 päeval ja hiljemalt 45 päeval enne valimispäeva 4 Valimisliidu kandidaatide registreerimiseks esitab valimisliidu volitatud esindaja valla või linna valimiskomisjonile teatise Teatises esitatakse 1 valla või linna nimi mille volikogu valimisteks valimisliit moodustatakse 2 valimisliidu nimi 3 kirjalik seltsinguleping milles sisalduvad vähemalt kahe valimisliitu juhtima õigustatud isiku nimed isikukoodid aadressid ja sidevahendite numbrid 4 valimisliidu moodustanud hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike nimed isikukoodid ja allkirjad 5 Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest on ka uue valimisliidu moodustajateks Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime 6 Valla või linna valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud valimisliidu kolme päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumentide saamist 7 Valla või linna valimiskomisjon ei registreeri valimisliitu kui selle registreerimiseks esitamise tähtaja jooksul ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumente või neis on puudusi või vigu või kui käesolevast seadusest tulenevalt ei ole valimisliidu moodustamine lubatud RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 32 Üksikkandidaat 1 Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik 5 lõiked 5 ja 6 Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid sellekohase volikirja alusel teha iga isik kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse 5 lõigete 1 3 ja 4 kohaselt RT III 2002 22 251 jõust 15 07 2002 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3 4 1 7 02 tunnistab lõike 1 vastuolus olevaks põhiseaduse dega 11 12 ja 156 lg ga 1 2 Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas 33 Kandideerimisavaldus RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 1 Kandideerimisavalduses isik 1 väljendab oma soovi kandideerida erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina 2 kinnitab et ta vastab käesolevas seaduses volikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele 3 esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 3 sätestatud andmed 2 Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 erakondlik kuuluvus 4 elukoha aadress 5 sidevahendite numbrid 6 kontaktandmed 7 andmed hariduse kohta 8 töökoht ja amet 3 Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt kodakondsuse andmed 4 Vabariigi Valimiskomisjon avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 3 6 7 ja 8 ning lõikes 3 sätestatud andmed Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel 5 Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees ja perekonnanime 6 Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 34 Kandidaatide nimekiri 1 Erakond või valimisliit koostab 1 kandidaatide ringkonnanimekirjad 2 kandidaatide ülevallalise või linnalise nimekirja kui kohaliku omavalitsuse üksuses on moodustatud rohkem kui üks valimisringkond 2 Registreerimiseks esitatud kandidaat peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas 3 Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas 4 Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna või valimisliidu kandidaatide nimekirjas Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik 5 Erakond või valimisliit võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja 6 Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond või valimisliit 7 Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide ülevallalisele või linnalisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna või valimisliidu kõik volitatud esindajad RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 35 Kandidaatide registreerimiseks esitamine 1 Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60 päeval enne valimispäeva Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse 31 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist ja valimisliit pärast valimisliidu registreerimist 2 Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40 päeval kell 18 00 3 Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond või valimisliit valla või linna valimiskomisjonile 1 kandidaatide registreerimise avalduse 2 kandidaatide ringkonnanimekirjad 2 1 kandidaatide ülevallalise või linnalise nimekirja mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 3 iga kandidaadi kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 4 Üksikkandidaat esitab valla või linna valimiskomisjonile 1 kandidaadi registreerimise avalduse 2 kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 36 Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine 1 Valla või linna valimiskomisjon peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust 2 Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna või valimisliidu volitatud esindaja Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja 3 Kui valla või linna valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente esitatud dokumentides on vigu neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead Kõik esitatud dokumendid tagastatakse 4 Kui erakond valimisliit või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi tagastab valla või linna valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuiks 5 Kui kandidaat kustutatakse isikliku avalduse alusel registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast tagastab valla või linna valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajat Erakond või valimisliit kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 6 Kui erakond valimisliit või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 40 päeval enne kella 18 00 ning selgub et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente et dokumentides on andmeid puudu või ei ole need Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased või esitatud dokumentides on vigu mida ei ole võimalik kohe parandada võetakse dokumendid vastu Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead Sellisel juhul peab erakond valimisliit või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 38 päeval enne kella 18 00 RT I 2002 68 407 jõust 07 08 2002 37 Kandidaatide registreerimine 1 Valla või linna valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 35 päeval enne valimispäeva 2 Kandidaadile antakse registreerimisnumber Registreerimisnumbrid algavad 101 st ja need antakse kandidaatidele erakondade ja valimisliitude nimekirjade kaupa Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade ja valimisliitude kandidaatidele numbrite andmist Numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega RT I 2004 71 501 jõust 29 10 2004 3 Kui käesoleva seaduse 36 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei ole erakond valimisliit või üksikkandidaat teinud valla või linna valimiskomisjoni nõutud toiminguid jätab valla või linna valimiskomisjon registreerimata 1 kõik erakonna või valimisliidu poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid kui puuduvad käesoleva seaduse 35 lõike 3 punktides 1 2 või 2 1 nimetatud dokumendid neis on vigu või need ei ole vormikohased RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 2 kandidaadi kelle dokumente või andmeid on puudu kelle dokumentides on vigu või kelle dokumendid ei ole vormikohased 3 kandidaadi kes ei vasta käesoleva seaduse 5 lõikes 5 ja 6 ettenähtud nõuetele RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 4 Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab valla või linna valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse 5 Valla või linna valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse kui 1 kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist 2 kandidaat sureb 3 tõendatakse et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele 6 Valla või linna valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kui ta leiab et isik vastab käesoleva seaduse 5 lõigetes 5 ja 6 ettenähtud nõuetele või kui maakonna valimiskomisjoni Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikohtu otsusega on tunnistatud kehtetuks otsus millega kandidaat jäeti registreerimata 7 Registreerimisotsust võib tühistada ja registreerimata jäetud isikut registreerida hiljemalt 13 päeval enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 38 Kandidaatide täiendav registreerimiseks esitamine 1 Kui mõnes valimisringkonnas on registreerimiseks esitatud kandidaate niisama palju või vähem kui selles ringkonnas on mandaate pöördub valla või linna valimiskomisjon erakondade ja selles vallas või linnas registreeritud valimisliitude poole ettepanekuga kandidaatide täiendavaks esitamiseks ning valijate poole üksikkandidaatide täiendavaks esitamiseks Täiendavalt esitatud kandidaadid registreeritakse koos esialgselt registreerimiseks esitatud kandidaatidega hiljemalt 15 päeval enne valimispäeva RT I 2002 68 407 jõust 07 08 2002 2 Kandidaatide täiendavaks registreerimiseks esitamisel ja registreerimisel tuleb järgida käesoleva seaduse de 35 37 nõudeid 3 Kui 15 päeval enne valimispäeva on mõnes valimisringkonnas kandidaate registreerimiseks esitatud niisama palju või vähem kui on selles ringkonnas mandaate võtab valla või linna valimiskomisjon vastu otsuse valimiste kuni ühe kuu võrra edasilükkamise kohta selles vallas või linnas Sellisel juhul koostab ja avalikustab valla või linna valimiskomisjon samaaegselt ka valimiste korraldamise ajakava RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 4 Valimiste edasilükkamise korral käesoleva seaduse des 46 51 ja 7 1 peatükis ettenähtut ei kohaldata RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 39 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri 1 Valla või linna valimiskomisjon koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja 2 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna või valimisliidu nimi Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras RT I 2004 71 501 jõust 29 10 2004 3 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg 4 Valla või linna valimiskomisjon edastab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja ülevallalised või linnalised nimekirjad Vabariigi Valimiskomisjon koostab kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 5 Valla või linna valimiskomisjon teavitab kõigist valla või linna kandidaatide koondnimekirja ja ülevallalise või linnalise nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni Vabariigi Valimiskomisjon teavitab parandustest ja muudatustest teisi valimiskomisjone Valimiskomisjonid teevad kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja asjakohased parandused ja muudatused Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast 13 päeva enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 peatükk HÄÄLETAMISE KORD 40 Hääletamisruum 1 Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid 2 Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad hääletamiskabiinid ja hääletamiskast Valimisjaoskonnas kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide ülevallaline või linnaline nimekiri RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 3 Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele 41 Hääletamiskabiin 1 Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist 2 Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri 42 Hääletamiskast 1 Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskasti kasutatakse üksnes eelhääletamisel 2 Hääletamiskasti ava on kaetud See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks 3 Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava 43 Hääletamissedel 1 Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon 2 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise 3 Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi 44 Hääletamise aeg 1 Valimispäeval algab hääletamine kell 9 00 ja lõpeb kell 20 00 2 Eelhääletamine toimub 1 kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas Hääletamine algab kell 12 00 ja lõpeb kell 20 00 2 kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades Hääletamine algab kell 12 00 ja lõpeb kell 20 00 Hääletamine valija asukohas kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9 00 st kuni 20 00 ni RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9 00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18 00 3 Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel valimispäeval RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 45 Hääletamine 1 Valija hääletab selles valimisjaoskonnas mille valijate nimekirja ta on kantud välja arvatud käesoleva seaduse des 47 51 ja 7 1 peatükis ettenähtud juhtudel RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja 3 Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis 4 Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri kelle poolt ta hääletab 5 Valija täidab hääletamissedeli ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat 6 Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia Kui valija rikub hääletamissedeli on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 7 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi 8 Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul 46 Eelhääletamine 1 Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse s 45 ettenähtud korras 2 Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18 aastaseks 3 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget 4 Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva 5 Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed 47 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused 1 Valijal on eelhääletamise päevadel 44 lõige 2 võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimiskomisjoni või valla või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse 44 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel valla või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon Valla või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas 49 kinnipidamiskohas haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses 51 RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Maakonna valimiskomisjon välja arvatud Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon määrab oma otsusega hiljemalt 45 päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse 44 lõike 2 punktis 1 ettenähtud päevadel Tallinnas ja Tartu linnas määrab selle valimisjaoskonna linna valimiskomisjon Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 48 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis 1 Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja 2 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja 3 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse 45 lõigetes 3 6 ettenähtut järgides 4 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime isikukoodi ja valija elukoha aadressi Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti 49 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas toimuv eelhääletamine 1 Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14 00 ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla või linnavalitsusele või käesoleva seaduse 47 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse Valla või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab taotluse vastavale jaoskonnakomisjonile RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 45 lõigetes 4 6 ning 48 lõigetes 1 2 ja 4 ettenähtut järgides 50 Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 51 Hääletamine kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 1 Kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse 44 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel 2 Kinnipidamiskoha haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse 47 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile 3 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 45 lõigetes 4 6 ning 48 lõigetes 1 2 ja 4 ettenähtut järgides 4 Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse s 53 ettenähtut järgides RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 52 Kodus hääletamine 1 Kui valija oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis võib ta taotleda kodus hääletamist 2 Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14 00 ni kirjaliku taotluse mille jaoskonnakomisjon registreerib Kui taotlus esitatakse valla või linnavalitsusele registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 1 Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9 00 st kuni 14 00 ni Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 2 Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama 1 valija nime 2 valija isikukoodi 3 valija aadressi 4 valija sidevahendi numbrit 5 kodus hääletamise põhjust RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 3 Kui jaoskonnakomisjon leiab et taotlus ei ole põhjendatud teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 3 Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 45 lõigetes 1 2 4 5 6 ja 8 ettenähtut järgides 4 Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja 53 Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine 1 Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade kaupa Tallinna ja Tartu linna kaupa ja edastab need oma asukohajärgsele maakonna valimiskomisjonile 2 Maakonna valimiskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu asjaomastele maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval 4 Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras kontrollib jaoskonnakomisjon kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget 5 Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata 6 Kui valija on hääletanud ühe korra teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta 7 Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 5 ja 6 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti RT I 2005 47 387 jõust 18 09 2005 53 1 Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 1 peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 53 2 Elektroonilise hääletamise korraldamine Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse 44 lõike 2 punktis 3 sätestatud ajal ja Riigikogu valimise seaduse 7 1 peatükis sätestatud korras RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 8 peatükk HÄÄLETAMIS JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 54 Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis 1 Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 2 Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega 3 Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud valijate arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli 4 Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda 5 Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka 6 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka 7 Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli 8 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel 1 millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit 2 millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks 3 millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas 4 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav 9 Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit kuid valija tahe on üheselt arusaadav loetakse hääletamissedel kehtivaks 10 Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg 11 Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid Pakile märgitakse millise valimisjaoskonna sedelid millised ja kui palju neid pakis on Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees 12 Hääletamissedelid valijate nimekirjad hääletamistulemuste protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile 13 Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult RT I 2005 47 387 jõust 18 09 2005 54 1 Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 54 2 Elektrooniliselt antud häälte lugemine 1 Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19 00 2 Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool elektroonilise hääletamise komisjoni ning Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust sealhulgas komisjonide esimehed või aseesimehed 3 Enne elektrooniliste häälte lugemist 1 tühistab elektroonilise hääletamise komisjon Riigikogu valimise seaduse 48 7 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teatise alusel elektroonilised hääled mis on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud 2 eraldab elektroonilise hääletamise komisjon lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest 4 Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled Riigikogu valimise seaduse 48 3 lõikes 3 sätestatud häälte avamise võtmega 5 Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks 1 elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu 2 kehtetute elektrooniliste häälte arvu 3 käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu 4 kandidaatidele ja erakondadele ning valimisliitudele antud elektrooniliste häälte arvu 6 Elektrooniline hääl mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane on kehtetu 7 Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma elektroonilise hääletamise komisjoni liikmete suulisi korraldusi Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi kus hääli loetakse kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20 00 8 Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20 00 9 Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused 10 Elektroonilise hääletamise komisjon sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 55 Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla ja linna valimiskomisjonis 1 Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu hääletamissedeli saanud valijate arvu hääletamisest osavõtnud valijate arvu kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel 2 Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ja neid tinginud asjaolud Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon 3 Valla või linna hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli millele kirjutab alla komisjoni esimees Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg 4 Kehtetu RT I 2005 47 387 jõust 18 09 2005 5 Hääletamistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult RT I 2002 68 407 jõust 07 08 2002 56 Valimistulemuste kindlakstegemine ühe valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 1 Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga RT I 2008 53 293 jõust 17 12 2008 2 Valituks osutub kandidaat kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne 3 Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsenti häältest 4 Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=47656&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    isikute daktüloskopeerimisel saadud andmete ja sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede töötlemine 2 Isiku daktüloskopeerimisel ja sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi töödeldakse ja säilitatakse riiklikus sõrmejälgede registris 3 Riikliku sõrmejälgede registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus 4 Riikliku sõrmejälgede registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 9 5 Riiklik DNA register 1 Riikliku DNA registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNA proovide analüüsil saadud andmete töötlemine 2 Isikult ja sündmuskohalt kogutud DNA proovide analüüsil saadud andmeid töödeldakse ja säilitatakse riiklikus DNA registris 3 Riikliku DNA registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus 4 Riikliku DNA registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 9 6 Juurdepääs riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA registrile 1 Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele 2 Juurdepääs registritesse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal 3 Volitatud töötleja kasutab andmeid kooskõlas seadusega talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks 4 Riiklikesse registritesse kantud andmed väljastatakse 1 uurimisasutusele prokuratuurile kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks 2 jälitus ja julgeolekuasutusele neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks 3 kohtuvälisele menetlejale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks 4 välisriigi pädevale asutusele seaduse välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel 5 isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 6 Päästeametile ja Kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA proovi võtmise kohustuse täitmiseks RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 9 7 Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse andmete kandmine ja nende andmete töötlemine 1 Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantakse andmed üksnes seaduse alusel 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registritesse kantud andmeid tohib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja registrisse kandmise eesmärgiga 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registrisse kantud andmeid võib edastada välisriiki seaduse välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul kui andmeid kasutatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatuga 4 Riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantakse järgmised andmekoosseisud 1 andmed isiku kohta kui sellised andmed on olemas 2 biomeetrilised andmed 3 andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta 4 andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta 5 Riiklikusse DNA registrisse kantakse järgmised andmekoosseisud 1 DNA proovi andmed 2 viide DNA proovi võtmise alusdokumentidele 3 informatsioon DNA proovi andmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 9 8 Nõusolek daktüloskopeerimisel ja DNA proovi analüüsil saadud andmete kandmiseks riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse 1 Isik võib taotleda tema daktüloskopeerimisel ja DNA proovi analüüsil saadud andmete kandmist vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA registrisse Taotlus peab olema kirjalik ja allkirjastatud 2 Taotlusega annab isik nõusoleku tema daktüloskopeerimisel ja DNA proovi analüüsil saadud andmete töötlemiseks ning määrab andmete kasutamise eesmärgi 3 Isik kelle andmed on kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist nimetatud registritest esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 9 9 Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud andmete säilitamine arhiveerimine ja kustutamine 1 Isiku daktüloskopeerimisel ja isiku DNA proovi analüüsil saadud andmed säilitatakse vastavalt riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA registris andmete registritesse kandmisest 40 aastat kui seaduses ei sätestata teisiti Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed suletakse ja arhiveeritakse RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 2 Isiku õigeksmõistmisel kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse seadustiku 200 alusel või väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku 29 lõike 1 punktide 1 3 ja 5 7 alusel kustutatakse isiku daktüloskopeerimisel ja DNA proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA registrist kohtuotsuse prokuratuuri uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määruse alusel 14 päeva jooksul RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 3 Kriminaalmenetluse seadustiku 100 lõike 1 1 alusel välistamise eesmärgil kogutud võrdlusandmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA registrisse või kustutatakse nimetatud registritest kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 4 Kriminaalmenetluse seadustiku 99 lõike 2 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi ja DNA proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse 75 aastat või kuni isikuga seostamiseni RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 5 Isiku DNA proov hävitatakse kaks kuud pärast vastava ekspertiisiakti või uuringu edastamist menetlejale või DNA proovi analüüsil saadud andmete kandmist riiklikusse DNA registrisse Erandkorras on prokuratuuri taotlusel võimalik pikendada DNA proovi säilitamise aega kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 6 Käesoleva seaduse 25 1 lõike 3 politsei ja piirivalve seaduse 45 1 lõike 3 päästeteenistuse seaduse 7 3 lõike 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse 92 1 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja politseiametniku demineerimistööga seotud päästeametniku ning demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse 25 1 lõike 4 politsei ja piirivalve seaduse 45 1 lõike 4 päästeteenistuse seaduse 7 3 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse 92 1 lõike 4 kohaselt RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 9 10 Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud andmete arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele 1 Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri arhiivis säilitatakse vastavalt isikute daktüloskopeerimisel ja DNA proovide analüüsil saadud andmeid 35 aastat pärast registris andmete sulgemist 2 Süütegude avastamiseks kasutatakse ja vajaduse korral väljastatakse menetleja põhjendatud taotluse või ekspertiisimääruse alusel riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri arhiivis olevaid süütegude avastamise või ärahoidmise eesmärgil kogutud andmeid kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 3 peatükk RIIKLIKULT TUNNUSTATUD EKSPERT 10 Riiklikult tunnustatud ekspert Riiklikult tunnustatud ekspert on isik kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja 11 Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri 1 Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja edaspidi nimekiri koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest keda saab kasutada ekspertiiside tegemisel 2 Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja teadusvaldkonniti ning nende kohta esitatakse järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi ning eksperdi valikul tema sünniaeg või isikukood RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 eksperdi valikul kontaktaadress või sidevahendi number või mõlemad RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 3 nimekirja kandmise ja riikliku tunnustuse lõppemise aeg Vajaduse korral kantakse nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta 3 Nimekirja peab ekspertiisiasutus RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 4 Ekspertiisiasutus avaldab riiklikult tunnustatud ekspertide vajaduse kohta teateid üleriigilises päevalehes RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 5 Nimekirja pidamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister 12 Riiklikult tunnustatud eksperdi nimekirja kandmine 1 Nimekirja kantakse isik kes vastab käesoleva seaduse 6 lõike 1 punktides 1 3 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning 1 kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni 2 kellel on võimalik kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid 3 kellel on alaline sissetulek 2 Nimekirja ei kanta isikut kes töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses 3 Teenistus või töösuhtes oleva isiku võib kanda nimekirja vaid siis kui on kindlaks tehtud et ta vabastatakse ekspertiisi tegemise ajaks teenistus või tööülesannete täitmisest 4 Isikud kantakse nimekirja teadusvaldkondades milles tavatsetakse määrata ekspertiise 13 Avaldus 1 Isik kantakse nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel 2 Avaldus esitatakse ekspertiisiasutusele RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 3 Avalduses tuleb märkida järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 teadusvaldkond või valdkonnad milles riiklikku tunnustamist taotletakse 4 hariduskäik ja erialase teenistuskäigu kirjeldus 5 kontaktaadress ja sidevahendi number 6 isiku omakäeline kinnitus et ta vastab käesoleva seaduse 12 nõuetele 4 Avaldusele lisatakse erialast haridust tõendav dokument teave ekspertiisi tegemiseks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse ja alalise sissetuleku kohta tööandja või teenistuja vahetu ülemuse kinnitus käesoleva seaduse 12 lõikes 3 nimetatud nõude järgimise kohta ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise atesteerimine litsentseerimine või muu vorm kohta Avaldusele võib erialase sobivuse kohta lisada ka muid andmeid 14 Avalduse läbivaatamine Avalduse põhjal kontrollitakse isiku vastavust käesoleva seaduse 12 nõuetele Ekspertiisiasutus võib selle kohta koguda lisaandmeid järelepärimiste kaudu ja nõuda lisaandmeid ka avalduse esitajalt RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 15 Nimekirja kandmise otsustamine 1 Isiku nimekirja kandmise otsustab ekspertiisiasutuse juht kahe kuu jooksul arvates avalduse saabumisest Käesoleva seaduse s 14 nimetatud lisaandmete kogumisel võib ekspertiisiasutus tähtaega pikendada kuni kolme kuuni RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 3 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 16 Nimekirja avalikustamine 1 Ekspertiisiasutus tagab nimekirja kättesaadavuse kohtutele ja Politsei ja Piirivalveametile RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 17 Riiklikult tunnustatud eksperdi vanne 1 Enne nimekirja kandmist annab isik valdkonna eest vastutavale ministrile järgmise vande RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsministrile sõnadega valdkonna eest vastutavale ministrile Mina nimi tõotan täita riiklikult tunnustatud eksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt Olen teadlik et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku s 321 sätestatule RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 Isik kirjutab vandetekstile alla ja kuupäevastab selle 3 Käesoleva seaduse 18 kohaselt riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise korral uut vannet ei anta Kui isik nimekirjast kustutatakse kaotab vanne kehtivuse 18 Riikliku tunnustuse tähtaeg 1 Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks 2 Riiklik tunnustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda aasta 15 detsembril 3 Riiklikult tunnustatud eksperdi kirjalikul taotlusel võib riikliku tunnustuse tähtaega korduvalt pikendada kui on täidetud käesoleva seaduse 12 nõuded Riiklikult tunnustatud ekspert annab käesoleva seaduse 12 nõuete täitmise kohta kirjaliku kinnituse 4 Riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele hiljemalt kolm kuud enne riikliku tunnustuse tähtaja lõppemist RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 5 Taotluses loetletakse menetlusasjad milles isik on riiklikult tunnustatud eksperdina ekspertiise teinud ning tema sagedase määramise korral viimase kalendriaasta menetlusasjad 6 Riikliku tunnustuse pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse s 14 ja 15 lõikes 1 sätestatud korras 19 Riikliku tunnustuse lõppemine 1 Riiklik tunnustus lõpeb ja isik kustutatakse nimekirjast kui 1 riiklikult tunnustatud ekspert esitab ekspertiisiasutusele kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamise kohta RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 möödub tunnustuse tähtaeg ja tähtaja pikendamise taotlust ei ole esitatud või kui taotlust ei rahuldata 3 riiklikult tunnustatud ekspert sureb 2 Riikliku tunnustuse lõppemine ei takista ekspertiisi tegemist pooleliolevas menetlusasjas 20 Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamine 1 Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamise otsustab ekspertiisiasutuse juht ja isik kustutatakse nimekirjast kui RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 1 ilmneb et isiku nimetamise ajal ei olnud käesoleva seaduse 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded täidetud või kui need on hiljem ära langenud välja arvatud käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul 2 riiklikult tunnustatud ekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ettepaneku riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks 2 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 3 Kehtetu RT I 2002 61 375 jõust 01 08 2002 21 Teatamiskohustus Käesoleva seaduse 13 lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest on riiklikult tunnustatud ekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama ekspertiisiasutusele RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 4 peatükk EKSPERDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 22 Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus Eksperdi õigused ja kohustused tekivad kohtueksperdil ekspertiisimäärusele märgitud ekspertiisikorralduse alusel ja muul isikul menetleja ekspertiisimääruse alusel 23 Eksperdi õigused ja kohustused 1 Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes 2 Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud 1 ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust 2 säilitama ekspertiisiandmed vastavalt käesoleva seaduse s 25 sätestatule 3 väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 3 Loetelu juhtudest kui ekspert on kohustatud esitama ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia ning koopiate esitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 Vabariigi Valitsuse seaduse 107 lõike 4 alusel asendatud alates 2014 aasta 1 juulist justiitsminister sõnadega valdkonna eest vastutav minister 24 Abipersonali kasutamine Eksperdil on õigus kasutada eksperdiuuringutes abipersonali Ekspert juhendab eksperdiuuringute tegemisel abipersonali ja kontrollib nende tegevust 25 Andmete säilitamise kohustus 1 Riiklikult tunnustatud ekspert peab tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitab arvestusandmetena 1 ekspertiisi määranud menetleja nime 2 menetlusasja numbri 3 ekspertiisimääruse kuupäeva 4 ekspertiisi liigi 5 ekspertiisiobjekti või isiku andmed kelle kohta ekspertiis on määratud 6 ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti koostamise kuupäeva 2 Ekspert on kohustatud säilitama arvestusandmeid viis aastat 3 Ekspertiisiasutuses säilitatakse arvestusandmeid ja ekspertiisiakti koopia või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti koopia seadusega või seaduse alusel sätestatud korras 25 1 Riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA proovi võtmine 1 Ekspertiisiobjektiga kokkupuutuv riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA proov eesmärgiga välistada objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jäljed 2 Loetelu ametikohtadest millel töötav riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA proov kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga 3 Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja temalt võetud DNA proovi analüüsil saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse 4 Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja DNA proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavast registrist kolme aasta möödumisel isiku ja riikliku ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 5 Käesoleva paragrahvi alusel riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise ja DNA proovi võtmise korra kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 5 peatükk EKSPERTIISI RAHASTAMINE RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 1 jagu Ekspertiisikulud RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 26 Ekspertiisikulude arvestamine ja rahastamine 1 Ekspertiisikulud moodustavad eksperdil või ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja menetlusest osavõtuga tekkinud kulud ning põhjendatud erandjuhtudel menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 2 Ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav õige detailne ja järjepidev 3 Ekspert lisab kohtule prokuratuurile uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude kohta esitatakse täiendav õiend 4 Kui ekspert keeldub seaduses sätestatud alusel ekspertiisi tegemisest siis esitatakse õiend juba tehtud kulutuste koha Kohus prokuratuur kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja hindab tehtud kulutuste põhjendatust ja ekspertiisi tegemisest keeldumise asjaolusid ning määrab seejärel hüvitamisele kuuluva summa või keeldub kulude hüvitamisest 5 Kohus uurimisasutus prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras 6 Ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 26 1 Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumus 1 Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis 2 Ekspertiisiasutuses tehtud kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumuseks on ekspertiisi hinna ja ekspertiisi käigus tehtud lisauuringute hinna summa 3 Ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 26 2 Ekspertiisiasutuse kulud seoses ekspertiisi tegemisega 1 Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu kuuluvad järgmised ekspertiisi või lisauuringu tegemisega seonduvad kulud 1 eksperdi palga kulu 2 materjalikulu 3 seadme hooldamise ja remondi kulu 4 ekspertiisi tegemiseks vajalik transpordikulu 5 administreerimiskulu 6 kommunaalkulu 7 põhivara kulum 2 Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu ei kuulu eksperdi menetlusest osavõtuga seotud kulud 3 Menetlusest osavõtuga seotud kulud on päevaraha ning sõidu ja ööbimiskulud RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 27 Riiklikult tunnustatud eksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine Riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 27 1 Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine 1 Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud otsesed kulud hüvitatakse põhjendatud juhtudel kui kulud ei ole juba kaetud eksperdile makstud tasuga Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel kaasa arvatud transpordile abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused 2 Menetlusvälise isiku ekspertiisikulude koosseisu ei arvata eksperdi töötasu ega muid temaga seotud kulusid 3 Menetlusväline isik peab kohtu prokuratuuri kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja nõudmisel esitama õiendis näidatud ekspertiisikulude kohta algandmeid ja andma selgitusi 4 Menetlusvälisele isikule hüvitamisele kuuluv summa määratakse kindlaks lähtuvalt esitatud õiendist kohtu prokuratuuri kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja määrusega 5 Kohus prokuratuur kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja kannab määruses näidatud summa üle isiku nimetatud pangakontole määruse tegemisest arvates 15 tööpäeva jooksul RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 2 jagu Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad RT I 2010 8 35 jõust 01 03 2010 27 2 Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi hind on 95 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 27 3 DNA ekspertiis DNA ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot RT I 04 07 2012 1 jõust 01 08 2012 27 4 Isiku kohtuarstlik ekspertiis Isiku kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised 1 isiku kohtuarstlik ekspertiis sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis 61 eurot 2 isiku keerukas kohtuarstlik ekspertiis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis haiglas vanglas või kinnipidamiskohas 84 eurot 3 isiku kohtuarstlik komisjoniekspertiis 271 eurot 4 isiku kohtuarstlik täiendekspertiis 97 eurot 5 isiku kohtuarstlik kordusekspertiisi 177

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42285&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 1 1 Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut sealhulgas ei määra õigel ajal istungit et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul või kui on ilmne et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia Kohtu esimees võib muu hulgas 1 määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja 2 anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid 3 jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju 4 erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist eelkõige arvestades kohtuasja eripära kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust RT I 23 02 2011 1 jõust 01 09 2011 2 Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus 3 Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister Kohtudirektori üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda nimetatud osakondade töötajatelt ja kohtu kohtudirektorilt seletusi kontrollida asjaajamist eelarve täitmist ja koguda muud vajalikku teavet Järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2008 17 118 jõust 01 06 2008 46 Kohtute aruandlus Esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister 7 peatükk KOHTUNIKUKS NIMETAMINE 47 Kohtunikule esitatavad nõuded 1 Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku kes 1 on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni RT I 2008 29 189 jõust 01 07 2008 2 oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1 tasemel või sellele vastaval tasemel RT I 2009 4 27 jõust 26 01 2009 3 on kõrgete kõlbeliste omadustega 4 on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 1 1 Kehtetu RT I 2008 29 189 jõust 01 07 2008 2 Kohtunikuks ei või nimetada isikut 1 kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest 2 kes on kohtuniku notari või kohtutäituri ametist tagandatud RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2014 3 kes on advokatuurist välja heidetud 4 kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest 5 kes on pankrotivõlgnik 6 kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel 7 kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel 8 kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse 28 lõike 3 punkti 3 alusel RT I 23 12 2013 1 jõust 01 01 2014 48 Kohtuniku teenistusvanus Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 29 06 2012 3 jõust 01 07 2012 49 Kohtuniku ametikitsendused 1 Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe või teadustööl Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel 2 Kohtunik ei või olla 1 Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige 2 erakonna liige 3 äriühingu asutaja juhtimisõiguslik osanik juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja 4 pankrotihaldur pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja 5 vaidlevate poolte valitud vahekohtunik RT I 2006 48 357 jõust 18 11 2006 50 Esimese astme kohtu kohtunik 1 Maa linna või halduskohtu kohtunikuks maa linna või halduskohtunikuks võib nimetada isiku kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami 2 Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina välja arvatud abiprokurörina samuti isik kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat RT I 10 03 2015 3 jõust 01 04 2015 51 Ringkonnakohtu kohtunik Ringkonnakohtu kohtunikuks ringkonnakohtunikuks võib nimetada isiku kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami Kohtunikueksamist on vabastatud isik kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna 52 Riigikohtu kohtunik Riigikohtu kohtunikuks riigikohtunikuks võib nimetada isiku kes on kogenud ja tunnustatud jurist 53 Avalik konkurss 1 Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel 2 Avaliku konkursi maakohtu halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees 3 Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist 4 Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse s 57 või 58 sätestatud korras siis konkurssi välja ei kuulutata RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 54 Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 1 Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hinnatakse vestluse alusel Kohtunikueksamikomisjon võib arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid teha järelepärimisi ning küsida kohtunikukandidaadi juhendaja arvamust RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 2 Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli välja arvatud juhul kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 3 Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunikuks kandideerija riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning esitab need kohtunikueksamikomisjoni kaudu Kaitsepolitseiametile RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 4 Kohtunikuks kandideerija julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 5 Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest lisades oma arvamuse kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 6 Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 6 1 Eksamikomisjon võib taotleda 1 julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist 2 käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 6 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 1 nimetatud andmete täpsustamiseks täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 7 Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 54 1 Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll 1 Riigikohtu esimehe kandidaat peab enne Riigikohtu esimeheks nimetamist läbima julgeolekukontrolli välja arvatud juhul kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 2 Riigikohtu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks 3 Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 4 Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab Riigikohtu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 5 Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest lisades oma arvamuse Riigikohtu esimehe kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele 6 Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra kui esinevad riigisaladuse seaduse ja salastatud välisteabe seaduse 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 7 Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas Nimetatud tähtajast hiljem võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist RT I 2007 16 77 jõust 01 01 2008 55 Kohtunikuks nimetamine 1 Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse kuhu isik kandideerib 2 Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut otsustab Riigikohtu üldkogu kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks 3 Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks 4 Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 5 Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 56 Kohtunikuvanne 1 Ametisse nimetamisel annab kohtunik järgmise vande Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega 2 Riigikohtunikud annavad vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees 3 Kohtunikuvande tekst säilitatakse kohtuniku isikutoimikus Riigikohtus RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 57 Kohtuniku üleviimine 1 Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse Esimese astme kohtuniku võib kohtu üldkogu määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 2 Sama asula piires võib kohtu esimees õigusemõistmise korraldamise huvides määrata kohtuniku tema nõusolekuta alaliselt teenistusse teise sama kohtu kohtumajja Kohtu esimees kuulab enne ära kohtu üldkogu arvamuse RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 3 Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus kuhu kohtunik üle viidi RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 58 Kohtuniku töötamine Riigikohtus ja Justiitsministeeriumis ning nimetamine riigi peaprokuröriks RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 1 Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse Kohtuniku võib tema soovil nimetada riigi peaprokuröriks Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistuses või riigi peaprokuröriks oleku ajal peatuvad kohtuniku volitused Kohtunikul säilivad Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistuses oleku ajal kohtunikupalk ja muud tagatised Riigi peaprokuröriks nimetamisel makstakse kohtunikule riigi peaprokuröri ametipalka ja tal säilivad kohtuniku muud tagatised RT I 10 03 2015 3 jõust 01 04 2015 2 Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt üks kuu ette 3 Riigikohtu üldkogu võib Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest või riigi peaprokuröri ametikohalt lahkuva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega mis kohtunik oleks saanud kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 4 Kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest või riigi peaprokuröri ametikohalt lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse vabastatakse kohtunik ametist ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal millel kohtunik viimati enne Justiitsministeeriumisse või Riigikohtusse siirdumist või riigi peaprokuröriks nimetamist töötas RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 58 1 Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil 1 Kohtuniku valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osalemisel eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad 1 1 Kohtuniku osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil tuleb kooskõlastada kohtu esimehega ning esimese ja teise astme kohtu kohtunike puhul lisaks ka valdkonna eest vastutava ministriga Kohtuniku osalemise korral rahvusvahelisel tsiviilmissioonil kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust kui käesolev seadus ei sätesta teisiti 2 Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda Tagasipöördumise soovist teatab kohtunik vastava kohtu esimehele kirjalikult 1 hiljemalt üks kuu enne kohtuniku teenistuse korralist lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt 2 hiljemalt üks kuu pärast kohtuniku teenistuse ennetähtaegset lõppemist rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 2 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasipöördumise soovist tähtaegselt teatamata jätmise korral loetakse et kohtunik ei soovi samasse kohtusse tagasi pöörduda RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 3 Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumise või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega mis kohtunik oleks saanud kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 4 Kui kohtunikul pärast rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse vabastatakse kohtunik ametist vastavalt käesoleva seaduse 99 lõike 1 punktile 6 ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal millel kohtunik viimati enne rahvusvahelisse kohtuinstitutsiooni või rahvusvahelisele tsiviilmissioonile siirdumist töötas 5 Rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistuses või eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil oldud aeg loetakse kohtunikuna töötatud aja hulka RT I 04 03 2011 1 jõust 01 04 2011 58 2 Kohtuniku teenistuslähetus Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse 44 RT I 29 12 2012 1 jõust 01 04 2013 59 Kohtuniku teenistusleht 1 Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte milles märgitakse 1 kohtuniku nimi ja isikukood 2 sünniaeg ja koht 3 kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta 6 ametivande andmise kuupäev 7 teenistuskäik 8 kehtetu RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 9 distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustutamise aeg RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Kohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees 3 Kehtetu RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 4 Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 60 Kohtuniku isikutoimik RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 1 Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut kuhu võetakse 1 õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri 2 kohtunikueksamikomisjoni otsus 3 isikutunnistuse ärakiri 4 kohtunikuks nimetamise otsus 5 distsiplinaarkolleegiumi otsused 6 kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus 2 Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente 3 Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohtu esimees 4 Kehtetu RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 8 peatükk KOHTUNIKU ETTEVALMISTUSTEENISTUS 61 Kohtunikukandidaat 1 Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele 2 Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister väljaandes Ametlikud Teadaanded Avaldused esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist 3 Kohtunikukandidaat on kohtuasutuse ametnik kelle nimetab ettevalmistusteenistuse ajaks ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul Kohtunikueksamikomisjon kontrollib eelnevalt avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi ja viib läbi vestluse 4 Kohtunikukandidaat läbib ettevalmistusteenistuse 5 Kohtunikukandidaadi ametipalga suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister 6 Kohtunikukandidaatide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 61 1 Kohtunikukandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine 1 Kohtunikukandidaadiks taotleja esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on kohtunikueksamikomisjoni esimehel või tema poolt nimetatud kohtunikueksamikomisjoni liikmel õigus 1 pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega kohtunikukandidaadiks taotleja andmete kohta 2 vestelda kohtunikukandidaadiks taotleja samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata Suuliselt esitatud järelepärimise ja sellele saadud vastuse jäädvustab järelepärimise esitaja kirjalikult 3 Kohtunikukandidaadiks taotlejat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja võimaldatakse tal tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega 4 Kui kohtunikukandidaadiks taotleja esitas eksamikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet arvatakse ta eksamikomisjoni otsusega konkursilt välja RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 62 Ettevalmistusteenistus 1 Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks 2 Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud Osa ettevalmistusteenistusest toimub kohtunikukandidaadi ettevalmistuskavas nimetatud teistes kohtutes nii et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses olnud nii maa haldus kui ka ringkonnakohtus Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses 3 Ajaks mil ettevalmistusteenistus toimub teises kohtus nimetab teise kohtu esimees kohtunikukandidaadile juhendaja selle kohtu kohtunike hulgast 4 Kohtunikukandidaadi ettevalmistuskava kinnitab kohtunikueksamikomisjon 5 Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat 6 Kohtunikukandidaadi ettevalmistusteenistuse tähtaja möödumisel kohtunikukandidaadi teenistussuhe lõpetatakse 7 Kui kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse ajal kohtunikueksamit ei soorita kestab ettevalmistusteenistus kuni kohtunikueksami sooritamiseni või teenistussuhte lõpetamiseni käesoleva seaduse 67 lõike 3 alusel 8 Kui kohtunikukandidaat sooritab kohtunikueksami ettevalmistusteenistuse ajal aga teda ei nimetata kohtunikuks pikendab kohtu esimees tema soovil ettevalmistusteenistust kuni kohtunikuks nimetamiseni kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks ettevalmistusteenistuse ajal sooritatud kohtunikueksamist arvates 9 Ettevalmistusteenistuse pikendamisel käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 alusel kohtunikukandidaadile juhendavat kohtunikku ei määrata RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 10 Kohtunikueksamikomisjoni põhistatud ettepanekul lõpetab kohtu esimees kohtunikukandidaadi teenistussuhte ettevalmistusteenistuse ebarahuldavate tulemuste tõttu 11 Avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel vabastab kohtu esimees kohtunikukandidaadi kohtunikueksamikomisjoni nõusolekul Teenistussuhte lõpetamisest kohtunikukandidaadi algatusel teavitab kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ja valdkonna eest vastutavat ministrit 12 Distsiplinaarkaristuse määrab kohtu esimees kohtunikukandidaadile kohtunikueksamikomisjoni nõusolekul RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 63 Ettevalmistusteenistuse korraldamine 1 Kohtu esimees nimetab kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul kohtuniku kes kohtunikukandidaati juhendab 2 Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada kas kohtunikukandidaat oma isiksuseomaduste poolest sobib kohtunikuks Kohtunikukandidaat kaasatakse kohtuasjade ettevalmistamisse ja ta võib täita istungisekretäri või kohtunõuniku ülesandeid Ettevalmistusteenistuse pikendamise korral käesoleva seaduse 62 lõike 7 alusel võib kohtunikukandidaat täita ka õigusteenistuse juhi ülesandeid RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 3 Kohtunikukandidaadi soovil antakse talle kohtunikueksamiks valmistumiseks 30 kalendripäeva õppepuhkust palga säilitamisega RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 64 Ettevalmistusteenistusest vabastamine ja teenistusaja lühendamine 1 Kohtunikueksamikomisjon võib põhistatud otsusega vabastada ettevalmistusteenistusest isiku kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul kohtunikueksamikomisjon kahtluseta leiab et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata 1 1 Kohtunikueksamikomisjon võib vabastada ettevalmistusteenistusest isiku kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kaks aastat Kohtunõuniku või kohtujuristi töötamise aja hulka arvestatakse ka kohtu konsultandina töötamise aeg RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 2 Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust kuni ühe aasta võrra lühendada kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud advokaadi või prokurörina kohtu konsultandi kohtunõuniku või kohtunikuna RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 65 Kohtunikukandidaadi aruandlus ja kontroll ettevalmistusteenistuse üle 1 Kohtunikukandidaat esitab ettevalmistusteenistuse kohta aruandeid kohtunikueksamikomisjoni kehtestatud korras 2 Kohtunikueksamikomisjon hindab ettevalmistusteenistuse käiku ning vajaduse korral annab kohtu esimehele või kohtunikukandidaati juhendavale kohtunikule suuniseid selle paremaks korraldamiseks 3 Hinnates ettevalmistusteenistuse tulemused ebarahuldavaks teeb kohtunikueksamikomisjon kohtu esimehele ettepaneku kohtunikukandidaadi teenistussuhe lõpetada 62 lõige 10 RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 66 Kohtunikueksam 1 Kohtunikueksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast 2 Kohtunikueksami suuline osa seisneb kohtunikukandidaadi teoreetiliste teadmiste kontrollimises 3 Kohtunikueksami kirjalik osa seisneb kaasusülesannete lahendamises 67 Kohtunikueksami tegemine 1 Kohtunikukandidaat teeb kohtunikueksami ettevalmistusteenistuse ajal kuid mitte varem kui neli kuud enne ettevalmistusteenistuse lõppu Isik kes käesoleva seaduse 64 lõike 1 järgi võidakse ettevalmistusteenistusest vabastada võib esitada sellekohase avalduse kohtunikueksamikomisjonile Kui isik ettevalmistusteenistusest vabastatakse määrab eksamiaja kohtunikueksamikomisjon 2 Kui kohtunikukandidaat eksamit ettevalmistusteenistuse ajal ei soorita teeb ta korduseksami Sel juhul pikeneb ettevalmistusteenistus korduseksamini kuid mitte rohkem kui kuus kuud 3 Teist korda korduseksamit teha ei ole lubatud Kui korduseksam jääb sooritamata lõpetatakse ettevalmistusteenistuses oleva kohtunikukandidaadiga teenistussuhe 4 Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon 5 Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist peab ta kohtunikuametisse nimetamiseks sooritama eksami uuesti Ettevalmistusteenistust teist korda läbida ei tule Ettevalmistusteenistus tuleb uuesti läbida juhul kui ettevalmistusteenistuse lõppemisest on möödunud enam kui 10 aastat RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 68 Eksamitulemuste hindamine 1 Kohtunikueksami osade tulemusi hinnatakse hinnetega nullist kümneni Eraldi hinded antakse eksami suulisele ja kirjalikule osale 2 Eksamikomisjoni hinne on komisjoniliikmete hinnete keskmine mis ümardatakse täisarvuks 3 Eksam on sooritatud kui nii suulise kui ka kirjaliku osa keskmine hinne on vähemalt viis 69 Kohtunikueksamikomisjon 1 Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 16 liikmelisena kolmeks aastaks RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese astme kohtu kohtunikku neli ringkonnakohtunikku ja neli riigikohtunikku üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 3 Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab komisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks vähemalt viieliikmelised komisjonikoosseisud milles on vähemalt kolm kohtunikku Koosseisude moodustamise põhimõtted kehtestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 4 Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon 5 Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus 9 peatükk KOHTUNIKU KOHUSTUSED 70 Üldkohustused 1 Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust 2 Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda hoidudes tegudest mis kahjustavad kohtu mainet 3 Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse dest 55 ja 56 58 lõikest 1 ja st 59 RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 71 Vaikimiskohustus 1 Kohtunik ei või avaldada andmeid mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil 2 Kohtunik võib avaldada asjaolusid mille suhtes kehtib vaikimiskohustus üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik 4 Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist 72 Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 1 Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi 2 Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist 73 Juhendamiskohustus Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 74 Enesetäiendamine Kohtunik peab oma erialateadmisi ja oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses 10 peatükk KOHTUNIKU SOTSIAALTAGATISED 75 Kohtuniku ametipalk Kohtuniku ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega RT I 2010 1 2 jõust 01 07 2013 jõustumine muudetud RT I 29 12 2012 1 76 Kohtuniku lisatasud 1 Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest 1 15 tema ametipalgast kui kohtunike arv kohtus on kuni 14 2 25 tema ametipalgast kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 15 3 35 tema ametipalgast kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 30 RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 4 45 tema ametipalgast kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 45 RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele makstakse kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15 tema ametipalgast 3 Valdkonna eest vastutav minister määrab kohtu esimehe ettepanekul kohtumaja juhile lisatasu 1 5 kohtuniku ametipalgast kui kohtumajas on alalises teenistuses kuni kümme kohtunikku 2 10 kohtuniku ametipalgast kui kohtumajas on alalises teenistuses 11 14 kohtunikku 3 15 kohtuniku ametipalgast kui kohtumajas on alalises teenistuses üle 14 kohtuniku RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 4 Kohtunikukandidaati või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5 ametipalgast Ajal kui ettevalmistusteenistus või kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud või kohtuniku ettevalmistusteenistus toimub muus käesoleva seaduse 62 lõikes 2 nimetatud asutuses põhilises kohtuniku ettevalmistusteenistuse kohas juhendajale lisatasu ei maksta RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 76 1 Riigikohtu esimehe esinduskulud Riigikohtu esimehele makstakse igakuiselt 20 ametipalgast esinduskuludeks RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 77 81 Kehtetud RT I 29 12 2012 1 jõust 01 07 2013 82 Pensioni suuruse muutmine 1 Kohtunikupension arvutatakse ümber kui muutub ametikoha palk mille järgi kohtunikupension on arvutatud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates RT I 04 07 2014 34 jõust 26 06 2014 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse 132 7 lõike 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse 3 punktiga 2 kohtute seaduse 82 kehtetuks tunnistamine osas milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1 juulil 2013 83 Hüvitis kohtuniku hukkumise ja töövõime kaotuse korral RT I 29 12 2012 1 jõust 01 04 2013 Kohtunikule või tema perekonnaliikmele makstakse kohtuniku hukkumise või töövõime kaotuse korral hüvitist avaliku teenistuse seaduse s 49 kehtestatud alusel ja korras RT I 29 12 2012 1 jõust 01 04 2013 84 Kohtuniku puhkus 1 Kohtunikul on õigus saada iga aastast puhkust 2 Kohtuniku puhkus on 35 kalendripäeva RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Kehtetu RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees 5 Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu üldkogu nõusolekul kus kohtunik töötab RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 6 Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse 43 lõikeid 1 3 ja 4 ning 48 RT I 29 12 2012 1 jõust 01 04 2013 85 Kohtuniku ametiriietus 1 Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari 2 Talaari annab riik kohtunikule tasuta 3 Talaari kirjelduse kinnitab valdkonna eest vastutav minister 86 Muud sotsiaaltagatised 1 Kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk 2 Hüvitist ei maksta kohtu esimehele kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna ega kohtumaja juhile kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna 3 Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega 4 Kehtetu RT I 10 07 2012 3 jõust 01 04 2013 11 peatükk KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS 87 Distsiplinaarkaristuse määramise alus 1 Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse 2 Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu 88 Distsiplinaarkaristused 1 Distsiplinaarkaristused on 1 noomitus 2 rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses 3 ametipalga vähendamine 4 ametist tagandamine 2 Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25 Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks 3 Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist 4 Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid RT I 21 06 2014 8 jõust 01 07 2014 5 Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele 6 Distsiplinaarkaristus kustub kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt 89 Ametipalga vähendamine Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30 Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks 90 Distsiplinaarsüüteo aegumine 1 Distsiplinaarmenetlust ei algatata kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub 1 kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni 2 kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks 91 Distsiplinaarmenetluse algatamine 1 Distsiplinaarmenetlus algatatakse kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega 2 Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on 1 Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes 2 õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes 3 ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes 4 kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes 5 Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes 3 Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi 92 Distsiplinaarsüüdistus 1 Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument milles märgitakse 1 süüdistatava nimi ning ametikoht 2 süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg 3 süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid 4 distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht 2 Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile kes teatab sellest viivitamata kohtunikule kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud 3 Kohtunikule kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega 93 Distsiplinaarkolleegium 1 Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium kuhu kuulub viis riigikohtunikku viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku 2 Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks 3 Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras 4 Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke 5 Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust 94 Distsiplinaarasja arutamine 1 Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium 2 Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus 3 Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme 95 Ajutine teenistusest kõrvaldamine 1 Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust milles kohtunikku süüdistatakse 2 Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada kui kohtunikuga seonduvad asjaolud mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet Kui selgub et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse 3 Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata 4 Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada Palka ei või vähendada rohkem kui poole võrra 5 Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid 6 Määruse peale millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 96 Distsiplinaarkolleegiumi istung 1 Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik kelle distsiplinaarasja arutatakse Kohtunikul võib olla esindaja Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid 2 Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust 3 Kohtunik kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku kellele süüdistus on esitatud ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda 4 Kohtunikul kelle distsiplinaarasja menetletakse on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus 5 Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse 97 Distsiplinaarkolleegiumi otsus 1 Kui kohtuniku süü on tõendatud teeb distsiplinaarkolleegium otsuse millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse 2 Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud teeb distsiplinaarkolleegium otsuse millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks 3 Kohtunik kellele on distsiplinaarkaristus määratud võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul 3 1 Riigikohtu üldkogu võib distsiplinaarkolleegiumi otsuse 1 jätta muutmata 2 muuta ja mõista kohtuniku süüdi kergema distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning kergendada määratud distsiplinaarkaristust 3 jätta sisuliselt muutmata ja kergendada määratud distsiplinaarkaristust 4 tühistada ja kohtuniku õigeks mõista 4 Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule Riigikohtu üldkogule edasikaevatud distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub Riigikohtu üldkogu otsusena selle kuulutamisel RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 98 Vähendatud palgaosa hüvitamine 1 Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja 2 Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises mis on oluliselt kergem teost milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud võib kolleegium otsustada et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul 12 peatükk KOHTUNIKU AMETIST VABASTAMINE JA TAGANDAMINE 99 Kohtuniku ametist vabastamine 1 Kohtunik vabastatakse ametist 1 kohtuniku enda soovil 2 vanuse tõttu RT I 29 06 2012 3 jõust 01 07 2012 3 ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist 4 tervise tõttu mis takistab kohtunikuna töötada 5 kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral 6 kui kohtunikul pärast Riigikohtu Justiitsministeeriumi rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse RT I 04 03 2011 1 jõust 01 04 2011 7 kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus või ametikohale mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega 8 kui ilmneb asjaolu mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise 1 1 Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 1 2 Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 1 3 Ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel esitab kohtunik avalduse vähemalt kuus kuud enne soovitud vabastamise päeva Kohtuniku avalduse alusel ja mõjuval põhjusel võib Riigikohtu esimees teha Vabariigi Presidendile või Riigikogule ettepaneku vabastada kohtunik ametist varem kui kuus kuud pärast avalduse esitamist RT I 23 12 2014 1 jõust 01 01 2015 2 Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul 3 Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja arvatud käesoleva seaduse 27 lõikes 6 sätestatud juhul Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 99 1 Ametist vabastamine vanuse tõttu 1 Kohtunik vabastatakse ametist 68 aastaseks saamisel kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära 2 Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta esimese ja teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa 3 Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi 4 Teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti 5 Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral vabastatakse kohtunik ametist tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel RT I 29 06 2012 3 jõust 01 07 2012 100 Ametist vabastamine sobimatuse tõttu 1 Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega 2 Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaa iga kohtuniku kohta Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon 3 Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid 4 Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi kus kuulatakse ära kohtunik kelle sobivust hinnatakse 5 Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule kelle sobivust ametisse hinnatakse distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga 101 Kohtuniku ametist tagandamine Kohtunik kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48983&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja 3 määratud tingimuste osas Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus RK s 14 06 2000 jõust 23 07 2000 RT I 2000 57 372 5 Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri poolt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Laiendatud kollektiivlepingute tingimused jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval RK s 14 06 2000 jõust 23 07 2000 RT I 2000 57 372 4 1 Kollektiivlepingu registreerimine 1 Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus 2 Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega RK s 14 06 2000 jõust 23 07 2000 RT I 2000 57 372 II peatükk KOLLEKTIIVLEPINGU VORM JA SISU 5 Kollektiivlepingu vorm 1 Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult 2 Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud 6 Kollektiivlepingu sisu 1 Käesoleva seaduse paragrahv 3 2 lõike punktides 1 3 loetletud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata 1 palgatingimused 2 töötingimused 3 töö ja puhkeaja tingimused 4 töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 5 töötajate koondamise tingimused korra ja tagatised koondamise puhul 6 töötervishoiu ja tööohutuse tingimused RK s 16 06 1999 jõust 26 07 1999 RT I 1999 60 616 7 kutse täiendus ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele 8 tagatised ja hüvitused mida pooled peavad vajalikuks 9 kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra 10 kollektiivlepingu muutmise pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra 11 täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest 12 töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul 13 tingimused millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted 2 Käesoleva seaduse paragrahv 3 2 lõike punktis 4 nimetatud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata 1 palga alammäära ning selle korrigeerimise korra lähtudes elukalliduse tõusust 2 töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud RK s 16 06 1999 jõust 26 07 1999 RT I 1999 60 616 3 täiendavad tööhõivetagatised 4 muud täiendavad tööalased tagatised mida pooled peavad vajalikuks 5 kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku teabe saamise korra 3 Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes III peatükk KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMINE KEHTIVUS JA MUUTMINE 7 Kollektiivlepingu sõlmimise kord 1 Kollektiivleping sõlmitakse käesolevas seaduses ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel 2 Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada 3 Pooled alustavad läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist 4 Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad Omavahelisel kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida ühise kollektiivlepingu 5 Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal Läbirääkimiste pidamiseks tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega 8 Poolte õigused ja kohustused 1 Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool 2 Läbirääkimistel osalevate poolte esindajad asjatundjad eksperdid ja teised kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks saanud tootmis äri või ametisaladusi Seda nõuet

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8522&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Riikliku Lepitaja Kantselei edaspidi kantselei on riiklikku lepitajat teenindav asutus 2 Kantseleid juhib riiklik lepitaja Riiklik lepitaja sõlmib kantselei töötajatega töölepingud 3 Riikliku lepitaja asetäitja nõunik kuulub kantselei koosseisu 4 Riikliku lepitaja ja kantselei tegevuseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest 5 Kantselei registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 9 Riikliku lepitaja ülesanne RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 Riikliku lepitaja põhiülesanne on kollektiivse töötüli lahendamisele kaasaaitamine lepitusmenetluses Riiklik lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 10 Riikliku lepitaja õigused RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 1 Riiklikul lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 2 Riiklikul lepitajal on õigus kaasata oma töösse asjatundjaid või eksperte ning pädevaid ametiisikuid kellele põhitööst vabastamise korral hüvitatakse saamata jäänud töötasu seaduses ettenähtud korras RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 11 Poolte lepitamine 1 Leppimine toimub riikliku lepitaja vahendusel või riikliku lepitaja omapoolse ettepaneku alusel Riikliku lepitaja ettepanekule peavad pooled vastama kolme päeva jooksul RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 2 Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid riikliku lepitaja poolt määratud ajaks RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 3 Leppimine vormistatakse protokolliga millele kirjutavad alla poolte esindajad ja riiklik lepitaja Protokoll koostatakse ka siis kui kokkulepet ei saavutata RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 4 Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas 5 Riiklik lepitaja ja töötüli lahendamisest osavõtjad peavad hoidma neile lepitustoimingute käigus teatavaks saanud tootmis äri või ametisaladusi RT I 16 10 2015 1 jõust 26 10 2015 12 Töötüli lahendamine kohtus 1 Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse 2 Streigi ja töösulu korraldamine on keelatud arvates töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise päevast 13 Streigi ja töösulu õiguse tekkimine 1 Töötajatel töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik tööandjal tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis kui töörahu kohustus ei kehti kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust 2 Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks III peatükk STREIK JA TÖÖSULG 14 Otsuse tegemine 1 Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit 2 Otsuse töösulu korraldamise kohta teeb tööandja 15 Streigist või töösulust etteteatamine 1 Kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele riiklikule lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused täpne algus ja võimalik ulatus RT

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8675&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2015 8 jõust 26 10 2015 5 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 6 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 7 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 8 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 9 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 10 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 II LEPITUSMENETLUS 11 Lepitusmenetlus on töötüli poolte lepitamisel sooritatavate õiguslike toimingute korraldamise viis ja järjekord 12 Pooled või üks vaidluses osalev pool pöördub kirjaliku ühis avaldusega riikliku lepitaja poole kui poolte eelnevad omavahelised läbirääkimised pole tulemusi andnud 13 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 14 Kehtetu RT I 23 10 2015 8 jõust 26 10 2015 15 Riiklik lepitaja alustab lepitusmenetlust töötüli põhjuste ja kõigi asjaolude väljaselgitamisega 1 kuulab eraldi ära mõlema poole seisukohad tekkinud töötülis 2 nõuab töötüliga seotud asutustelt ettevõtetelt ja muudelt organisatsioonidelt ning ametiisikutelt lepitustoiminguteks vajalikke dokumente 3 kaasab asjaoludele ja dokumentidele hinnangu andmiseks eksperte või teisi asjatundjaid ning tüli lahendamiseks pädevaid ametiisikuid 4 kontrollib ja analüüsib esitatud dokumente 16 Enne lepituskoosolekut soovitab riiklik lepitaja pooltel leppida või teeb töötüli lahendamiseks oma ettepaneku millele pooled peavad vastama kolme päeva jooksul kirjaliku soovituse ettepaneku kättesaamise päevast arvates 17 Kui pooled ei saavuta kokkulepet kutsub riiklik lepitaja viie tööpäeva jooksul poolte vastuse kättesaamise päevast arvates käesoleva põhimääruse punkt 16 kokku lepituskoosoleku 18 Koosoleku aja ja koha kindlaksmääramisel teatab riiklik lepitaja sellest kirjalikult töötüli pooltele vajaduse korral kutsub koosolekule eksperte ja teisi asjatundjaid ning pädevaid ametiisikuid 19 Töötüli pooled on kohustatud lepituskoosolekust osa võtma saates koosolekule oma täievolilised esindajad ning esitama riikliku lepitaja poolt määratud ajaks asja sisuliseks lahendamiseks vajalikke täiendavaid dokumente ja kirjalikke seletusi 20 Lepituskoosolekut juhatab riiklik lepitaja kes kuulab koosolekul ära mõlema poole esindajate seisukohad ning ekspertide ja teiste asjatundjate arvamused samuti ametiisikute selgitused ja vaatab üle nende poolt esitatud dokumendid Riiklik lepitaja pakub välja pooli rahuldavaid võimalikke lahendusvariante või suunab pooli leppimisele põhiliselt nende endi ettepanekute alusel 21 Poolte leppimise korral vormistatakse kokkuleppe protokoll millele kirjutavad alla poolte esindajad ja riiklik lepitaja Protokollis ettenähtud leppimine on pooltele kohustuslik allakirjutamise päevast kui ei ole kokku lepitud teise tähtaja suhtes 22 Kui lepituskoosolekul ei saavutata kokkulepet võib riiklik lepitaja esitada pooltele kirjalikult leppimiskokkuleppe projekti ning soovitada nõustuda sellega kolme tööpäeva jooksul Leppimiskokkuleppe projektiga mittenõustumise korral otsustab riiklik lepitaja kas jätkata lepitamist või lõpetada lepitamine 23 Poolte mitteleppimise korral vormistatakse eriarvamuste protokoll millele kirjutavad alla poolte esindajad ja riiklik lepitaja ning lepitusmenetlus lõpetatakse 24 Riiklik lepitaja võib poolte ettepanekul või omal algatusel lepitusmenetluse peatada 1 kui pooled ei ole asja lahendamiseks esitanud vajalikke dokumente 2 kui üks pooltest ei ole mõjuvatel põhjustel ilmunud lepituskoosolekule vähemalt kahel korral 3 kui koosoleku käigus selgub et asja läbivaatamiseks vajatakse täiendavaid dokumente ekspertide arvamusi ja teisi toimingute jätkamiseks vajalikke tõendusmaterjale 25 Lepitusmenetlust jätkatakse pärast nende asjaolude kõrvaldamist mis tingisid menetluse peatamise 26 Otsused menetluse peatamise ja lõpetamise kohta vormistab riiklik

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10068&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive