archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    mõistmist ning kirjutamisoskust kontrollitakse kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt eksami suuline osa salvestatakse B2 ja C1 taseme eksami suuline osa sisaldab tööalase tegevusvaldkonnaga seotud teemasid RT I 2008 26 176 jõust 01 07 2008 4 Vähemalt 65 aastase Eesti kodakondsust taotleva isiku eksam viiakse läbi Kodakondsuse seaduse 34 lõikes 1 sätestatud korras RT I 28 04 2015 1 jõust 01 05 2015 5 Isiku kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras eksam viiakse läbi Vabariigi Valitsuse 13 detsembri 2007 a määruse nr 247 Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja Kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord alusel moodustatud ekspertkomisjoni otsuses määratud ulatuses ja viisil 6 Eksameid korraldav asutus avaldab eksami kirjelduse ja näidisülesanded näidismaterjalina oma veebilehel RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 7 Eksameid korraldav asutus teatab muudatustest eksami ülesehituses üleriigilise levikuga sealhulgas venekeelses ajalehes ja oma veebilehel vähemalt üks aasta enne muudatuste kehtima hakkamist RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 4 Eksami ettevalmistamine 1 Eksameid korraldav asutus RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 1 korraldab eksamiülesannete koostamise eeltestimise ja toimetamise 2 koostab eksamiülesannete põhjal igaks eksamiks uue eksamitöö versiooni koos vastava hindamisjuhendiga 3 tagab ülesannete õigsuse ja keelelise korrektsuse ning vastutab eksami usaldusväärsuse ja kvaliteedi eest 2 Eksamitöö koostajad hindajad eksami läbiviijad ja teised eksamiga ametialaselt kokkupuutuvad isikud on kohustatud hoidma eksamiülesannete saladust 5 Eksamile registreerumine 1 Eksamile saab registreeruda kirjalikult või vastava elektroonilise lahenduse kaudu Internetis 2 Kirjalikul registreerumisel esitab isik eksameid korraldavale asutusele RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 1 vormikohase kirjaliku avalduse 2 Isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud isikut tõendava dokumendi koopia 3 paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud ekspertkomisjoni otsuse kui see on olemas 3 Korraga saab registreeruda ühele eksamile Isik kes puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või kelle eksamitulemus jääb alla 35 protsendi võimalikust punktisummast saab eksami uuesti sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel eksami toimumisest RT I 27 06 2011 3 jõust 01 07 2011 3 1 Isikule kes tühistab vähemalt seitse päeva enne eksami toimumist eksamile registreerimise ei kohaldata lõikes 3 sätestatud piirangut RT I 27 06 2011 3 jõust 01 07 2011 4 Eksamile registreerunud isikule teatab eksameid korraldav asutus eksami toimumise aja ja koha kirjalikult või e posti teel hiljemalt 30 päeva enne eksami toimumist RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 6 Eksami korraldamine ja läbiviimine 1 Eksameid korraldav asutus määrab eksamite toimumise aja ja koha Eksameid korraldatakse vähemalt üks kord kvartalis RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 2 Eksamirühma suuruseks on kuni 22 inimest eksameid korraldav asutus võib põhjendatud vajaduse korral eksamirühma suurust muuta RT I 19 07 2013 4 jõust 22 07 2013 3 Eksami viivad läbi Keeleseaduse 24 lõike 2 alusel haridus ja teadusministri poolt kinnitatud eksami läbiviijad edaspidi läbiviija kellest vähemalt üks peab olema filoloogilise haridusega 4 Eksamile lubatakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=95119&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    koha kirjalikult või e posti teel hiljemalt 7 päeva enne eksami toimumist VV m 06 09 2012 Nr 73 jõust 14 09 2012 RT I 11 09 2012 1 5 Eksamieelsed konsultatsioonid ja näidismaterjalid 1 Eksamile registreerunud isikul on õigus saada vähemalt ühe tunni ulatuses tasuta rühmakonsultatsiooni eksaminõuete ja korralduse kohta 2 Konsultatsioonide läbiviimise ning konsultantide metoodilise juhendamise korraldab eksameid korraldav asutus VV m 06 09 2012 Nr 73 jõust 14 09 2012 RT I 11 09 2012 1 3 Eksameid korraldav asutus korraldab eksamit kirjeldava ning eksami teemavaldkondi tutvustava käsiraamatu ning näidistestide avaldamise oma veebilehel VV m 06 09 2012 Nr 73 jõust 14 09 2012 RT I 11 09 2012 1 6 Eksami läbiviimine 1 Eksameid korraldav asutus määrab eksamite toimumise aja ja koha Eksam korraldatakse vähemalt 12 korda aastas VV m 18 07 2013 Nr 118 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 4 2 Kehtetu VV m 18 07 2013 Nr 118 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 4 3 Eksameid viivad läbi eksamikomisjonid mille liikmete nimekirja kinnitab haridus ja teadusminister käskkirjaga Eksamikomisjoni koosseisu kuulub vähemalt kaks liiget kellest üks on eksamikomisjoni esimees 4 Eksamile lubatakse Isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud isikut tõendava dokumendi alusel 5 Enne eksami algust tutvustab eksamikomisjoni esimees eksamineeritavatele eksami läbiviimise korda 6 Eksamiruumis on eksami sooritamise ajal lisaks eksamineeritavatele ja eksamikomisjoni liikmetele õigus viibida ka eksameid korraldava asutuse Haridus ja Teadusministeeriumi Siseministeeriumi ning Politsei ja Piirivalveameti esindajatel VV m 17 12 2009 Nr 214 jõust 01 01 2010 RT I 2009 65 448 VV m 06 09 2012 Nr 73 jõust 14 09 2012 RT I 11 09 2012 1 7 Eksam sooritatakse kirjalikult või elektrooniliselt eesti keeles Eksami kestus on 45 minutit Eksami sooritamisel võib kasutada eestikeelset Eesti Vabariigi põhiseadust ja Kodakondsuse seadust ning sõnaraamatut Nende olemasolu eksamiruumis tagab eksameid korraldav asutus VV m 06 09 2012 Nr 73 jõust 14 09 2012 RT I 11 09 2012 1 VV m 18 07 2013 Nr 118 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 4 8 Eksam loetakse mittesooritatuks ja eksaminand kõrvaldatakse eksamilt kui 1 ta kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi 2 tema käitumine segab eksami läbiviimist või häirib teisi eksaminande 9 Eksameid korraldav asutus valmistab ette eksamimaterjalide komplekti ning korraldab eksamimaterjalide komplekti toimetamise eksami toimumise kohta ning pärast eksami toimumist eksamitööde toimetamise eksameid korraldavasse asutusesse VV m 18 07 2013 Nr 118 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 4 10 Isiku kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline sooritama eksameid üldises korras eksam viiakse läbi Vabariigi Valitsuse 13 detsembri 2007 a määruse nr 247 Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja Kodakondsuse seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord alusel moodustatud ekspertkomisjoni otsuses määratud ulatuses ja viisil 7 Eksamitulemuste vormistamine ja teatavaks tegemine VV m 18 07 2013 Nr 118 jõust 22 07 2013 RT I 19 07 2013 4 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=96600&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    03 1992 redaktsioon 02 03 1992 Eesti Vabariigi Valitsuse m ä ä r u s 2 märtsist 1992 a nr 63 Tallinn Toompea Kodanikele kuuluvate hoonete riikliku kohustusliku kindlustamise lõpetamise kohta Seoses kodanikele kuuluvate hoonete riikliku kohustusliku kindlustamise vajaduse möödumisega Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Lõpetada kodanikele kuuluvate hoonete riiklik kohustuslik kindlustamine 1 jaanuarist 1993 a 2 Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10 novembri

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=6397&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 7 Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma avaldust muuta esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 8 Avalduse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed mis tuleb avalduses märkida RT I 2004 90 616 jõust 01 01 2005 26 Pensionifondi osakute vahetamise kord 1 Pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine 2 Vahetamise tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses RT I 2008 48 269 jõust 01 01 2011 3 Pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga 4 Kui pensionifondi mille osakuid osakuomanik soovib vahetada osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud korraldab registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist 5 Kui käesoleva seaduse 24 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval pensionifondi mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud keeldub registripidaja pensionifondi osakute vahetamisest ja teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit Kontohaldur teavitab osakute vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut 6 Pensionifondi osakute vahetamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga 27 Pensionifondi osakute vahetamisel võetav tagasivõtmistasu 1 Pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu 2 Tagasivõtmistasu määramisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse s 140 sätestatut RT I 2008 48 269 jõust 01 01 2011 5 jagu Pensionifondi osakute pärimine ja päritud osakute kasutamine RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 28 Osakute pärimine 1 Osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale 2 Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses 3 Registripidaja tunnistab pärandvara hulka kuuluvad osakud omal algatusel kehtetuks kui pärast kümne aasta möödumist pärandi avanemisest ei ole osakuid tagasi võetud ega pärija pensionikontole kantud RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse kehtetuks tunnistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 29 Osakute ülekandmine pärija pensionikontole 1 Pärija võib kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole kui ta 1 on kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses 2 ei ole enam kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses kuid talle on avatud pensionikonto 3 ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses kuid on tulumaksuseaduse 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik 2 Osakute ülekandmiseks avalduse esitamisega loetakse pärija nõustunuks selle pensionifondi tingimustega mille osakute oma kontole kandmiseks ta avalduse esitas RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 30 Osakute tagasivõtmine 1 Pärija võib võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi ühe aasta jooksul pärast seda kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ei kohaldata pärija suhtes kellel puudub võimalus osakute ülekandmiseks oma pensionikontole käesoleva seaduse 29 lõike 1 kohaselt samuti pärija suhtes kes pärimistunnistuse tõestamise ajal vastab käesoleva seaduse 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimustele RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 31 Osakute ülekandmise ja tagasivõtmise kord RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 1 Osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse milles peavad olema märgitud järgmised andmed 1 pärandaja nimi ja isikukood 2 füüsilisest isikust pärija nimi ja isikukood isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning välisriigi koodi puhul riigi nimi RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 1 juriidilisest isikust pärija ärinimi ja registrikood välisriigi koodi puhul riigi nimi RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 3 pärija kontaktandmed 4 füüsilisest isikust pärija eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 5 iga pensionifondi nimetus mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib kanda oma pensionikontole ja nende osakute arv RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 6 iga pensionifondi nimetus mille osakuid pärija soovib tagasi võtta ja nende osakute arv 7 pärija pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi kus pangakonto on avatud 8 pärimistunnistuse andmed 9 pärandvara jagamise kokkuleppe andmed selle olemasolu korral 10 avalduse esitamise kuupäev RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 1 1 Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja kellel peab olema perekonnaseaduse 131 lõikes 1 või 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek RT I 02 07 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Kontohaldur edastab vastava avalduse ja pärimistunnistuse ärakirja viivitamata registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning nende alusel registripidaja poolt kehtestatud tingimustel ja korras 3 Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmise või kandmise pärija pensionikontole korraldab registripidaja kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates vastavalt õigusaktidele pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja või depositooriumiga sõlmitud lepingule Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel teeb osaku pärijale väljamakse registripidaja RT I 2006 56 417 jõust 01 01 2007 4 Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse täitmisest kui avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Avalduse täitmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja kontohaldurit Kontohaldur teavitab sellest viivitamata avalduse esitanud isikut Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või oma pensionikontole kandmiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse menetlemise täpse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korra osana RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 6 jagu Pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamine 32 Kahju hüvitamise alused 1 Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud investeerimisfondide seaduse s 76 või 7 peatüki 3 4 või 5 jaos või pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiirangu rikkumise ja on alust arvata et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikule on pensionifondivalitseja või pensionifondivalitsejana tegutsenud isik edaspidi käesolevas jaos mõlemad pensionifondivalitseja kohustatud pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitama RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 2 Kahju suuruse määramisel võtab pensionifondivalitseja arvesse kogu tekitatud varalise kahju sealhulgas saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 2 1 Pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks lastakse osakuomanikule pensionifondivalitseja arvel välja uued osakud Uute osakute väljalaskmiseks võib pensionifondivalitseja võtta tagasi talle kuuluvad pensionifondi osakud edaspidi omaosakud RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 3 Käesolevas jaos sätestatud korras ei hüvitata kahju mis tekitati tagatisfondi seaduse s 62 sätestatud osakuomanikele 4 Käesolevas jaos sätestatu ei piira kahju hüvitamise nõudmist muul seaduses sätestatud alusel 33 Ettekirjutus kahju hüvitamiseks 1 Finantsinspektsioon võib teha pensionifondivalitsejale pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise ettekirjutuse Ettekirjutuse koopia edastab Finantsinspektsioon viivitamata registripidajale pensionifondi depositooriumile ja Tagatisfondile RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutus peab muu hulgas sisaldama 1 rikkumise kirjeldust 2 tähtaega mille jooksul pensionifondivalitseja on kohustatud kindlaks määrama igale osakuomanikule tekitatud kahju suuruse 3 tähtaega mille jooksul tuleb osakuomanikele pensionifondivalitseja tekitatud kahju hüvitada RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 4 muud asjaolud mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks 34 Osakuomanikule uute osakute väljalaskmise esildis RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 1 Käesoleva seaduse 35 lõikes 1 sätestatud osakud laseb välja ning omaosakud võtab vajaduse korral tagasi registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel Esildises märgitakse RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 1 pensionifondivalitseja nimi 2 viide esildise aluseks olevale käesoleva seaduse 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutusele kui Finantsinspektsioon on sellise ettekirjutuse teinud RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 3 igale osakuomanikule tekitatud kahju suurus 4 tekitatud kahju suuruse määramise metoodika 4 1 teave selle kohta kas kahju kannatanud osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks võetakse tagasi fondivalitseja omaosakud RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 4 2 osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamise tähtaeg RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 5 esildise esitamise kuupäev 6 muud õigusaktides sätestatud asjaolud 7 asjaolud mida pensionifondivalitseja peab oluliseks 2 Esildis tuleb esitada Finantsinspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva seaduse 33 lõike 2 punktis 3 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 2 nimetatud tähtaegu Kui Finantsinspektsioon ei ole kümne kalendripäeva jooksul esildise saamisest alates esitanud vastuväiteid edastab pensionifondivalitseja selle registripidajale täitmiseks Esildises ilmnenud puudused kõrvaldab pensionifondivalitseja Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 35 Osakuomanikele uute osakute väljalaskmise kord RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 1 Kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses lastakse välja selle pensionifondi osakuid kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu leppinud kokku fondipensioni taotlenud pensionifondist ühekordset väljamakset või kui ta on surnud lastakse välja selle pensionifondi osakuid kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 2 Omaosakute tagasivõtmise korral pensionifondivalitsejale pensionifondist väljamakseid ei tehta 3 Omaosakute tagasivõtmise korral käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei kohaldata tagasivõtmistasu RT I 2008 48 269 jõust 01 01 2011 4 Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga 36 Kahju hüvitamisest teavitamine Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse 34 lõikes 1 nimetatud esildise Finantsinspektsioonile esitamise päevast arvates avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel või konsolideerimisgrupi millesse ta kuulub veebilehel teate milles on vähemalt järgmised andmed 1 pensionifondi nimetus mille osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse 2 osakuomanike teavitamise kord 3 osakuomanikele kahju hüvitamise tähtaeg RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 7 jagu Pensionifondi osakud ja sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral 37 Pensionifondi osakute omandamine pensionifondi likvideerimise korral 1 Pensionifondi likvideerimisel investeerimisfondide seaduse des 174 187 sätestatud korras omandab iga osakuomanik jaotamisele kuuluva raha eest tema osale vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmise korral registripidaja poolt käesoleva paragrahvi alusel kindlaks määratud või loositud uue pensionifondi osakuid 2 Uue pensionifondi valib osakuomanik käesoleva seaduse 16 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastava avaldusega kahe kuu jooksul pärast likvideerimisteate avaldamist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes kui Finantsinspektsioon ei ole määranud pikemat tähtaega Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 14 lõigetes 5 ja 5 1 ning 16 lõikes 7 1 sätestatut RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduses peab olema märgitud 1 osakuomaniku nimi 2 osakuomaniku isikukood 3 osakuomaniku kontaktandmed 4 isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta 5 likvideeritava pensionifondi nimetus 6 valitud uue pensionifondi nimetus 7 isiku kinnitus et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega 8 kinnitus valitud uue pensionifondi tingimustega nõustumise kohta 9 avalduse esitamise kuupäev 10 osakuomaniku allkiri 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldus esitatakse kontohaldurile kes edastab avalduse andmed viivitamata registripidajale 5 Kui osakuomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldust tähtaegselt esitanud omandab osakuomanik selle pensionifondi osakuid kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval 6 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionifond puudub või kui selleks pensionifondiks on likvideeritav pensionifond loosib registripidaja osakuomanikule uue pensionifondi pensionifondide hulgast mille investeerimisstrateegia on investeerimisfondide seaduse 76 lõigete 3 5 kohaselt sarnane likvideeritava pensionifondi strateegiaga 7 Registripidaja loosib osakuomanikule uue pensionifondi viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise tähtaja möödumisest 38 Osakute kustutamine ja uue pensionifondi osakute väljalase 1 Pensionifondi depositoorium kannab viivitamata pärast investeerimisfondide seaduse des 180 ja 181 sätestatud kõigi toimingute teostamist osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle registripidaja kontole Kui pensionifondi likvideerijaks on pensionifondivalitseja või Finantsinspektsiooni poolt määratud likvideerijad kannab pensionifondi depositoorium osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle likvideerija korraldusel RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Esimesel võimalusel kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa laekumist registripidaja kontole teostab registripidaja samaaegselt uue pensionifondi osakute väljalaske ja likvideeritava pensionifondi osakute kustutamise Pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse s 84 sätestatut 3 Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osakute kandmist pensionikontodele eraldab registripidaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvatele osakutele vastava summa mis jääb kuni kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpuni registripidaja kontole RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa ulatuses millest on eraldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa kannab registripidaja pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris vastava arvu uue pensionifondi osakuid 5 Samaaegselt osakute kandmisega pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris kannab registripidaja pensionikontodele kantud osakute puhasväärtusele vastava summa uue pensionifondi pangakontole depositooriumis 6 Osakute kustutamise korral ei kohaldata tagasivõtmistasu 39 Sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral 1 Likvideeritava pensionifondi osakute väljalaske peatamisel investeerimisfondide seaduse 180 lõike 3 alusel laekuvad käesoleva seaduse 18 punktis 1 sätestatud vahendid registripidaja pangakontole RT I 13 12 2013 1 jõust 01 01 2014 2 Alates käesoleva seaduse 37 lõikes 7 sätestatud uue pensionifondi loosimise päevale järgnevast päevast omandab osakuomanik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite ja järgnevate sissemaksete eest käesoleva seaduse 37 lõikes 2 sätestatud avalduses märgitud või käesoleva seaduse 37 lõigetes 5 7 sätestatud alustel kindlaks määratud uue pensionifondi osakuid 3 Osakuomanik saab alustada sissemaksete tegemist mõnda teise pensionifondi käesoleva seaduse s 21 sätestatud korras 8 jagu Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 1 jaotis Üldsätted RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 40 Õigus kohustuslikule kogumispensionile 1 Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka edaspidi vanaduspensioniiga jõudmisest arvates RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 2 Kogumispensioni saamiseks on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 41 Pensionileping 1 Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule edaspidi kindlustusvõtja pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse 2 Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi fondiosaline ning kellel on Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga kehtiv Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse 37 1 lõikes 1 nimetatud leping 3 Pensionilepingu sõlmimisel võetakse tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud või vähemalt 700 kordsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrale edaspidi rahvapensioni määr vastavad pensionifondide osakud ning neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel 5 Kindlustusandja on kohustatud pensionilepingu sõlmima kui osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile Kindlustusandja ei ole kohustatud pensionilepingut sõlmima kui osakuomanikule kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa edaspidi osakute koguväärtus on väiksem kui käesoleva seaduse 42 lõikes 3 sätestatud määr 6 Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on suurem kui 700 kordne rahvapensioni määr on osakuomanikul õigus sõlmida pensionileping mille alusel tasutakse kindlustusandjale ühekordne kindlustusmakse osakute ulatuses mis pensionilepingu sõlmimisel vastab vähemalt nimetatud määrale Osakuomanikul on õigus jätta ülejäänud osakud pensionikontole sõlmida nende suhtes teine pensionileping tasuda täiendav kindlustusmakse leppida kokku käesoleva seaduse s 42 sätestatud fondipension või esitada s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks 7 Kui osakuomanik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud õigust määrab ta pensionilepingu sõlmimisel milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks 8 Osakuid mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud ei võeta arvesse osakute koguväärtuse määramisel 9 Pensionilepingu sõlmimise ja selle alusel pensionimaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 2 jaotises RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 42 Fondipension 1 Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni 2 Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde mille osakuid osakuomanik omab Arvesse ei võeta osakuid mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud 3 Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50 kordne rahvapensioni määr 4 Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension ka juhul kui ta kasutab käesoleva seaduse 41 lõikes 6 sätestatud õigust 5 Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel 7 Fondipensioni kokkuleppimise ja selle alusel väljamaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 3 jaotises RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 43 Ühekordne väljamakse pensionifondist 1 Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist edaspidi ühekordne väljamakse 2 Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist kuid enne ühekordse väljamakse tegemist täiendavalt osakuid 1 võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse kui täiendavalt omandatud osakute väärtus ei ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr 2 võetakse tagasi osakud mis kuulusid osakuomanikule ühekordse väljamakse avalduse esitamisel ja tehakse vastavas summas väljamakse kui täiendavalt omandatud osakute väärtus on suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr 2 1 Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks on osakuomanikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus ühekordse väljamakse saamiseks leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 2 2 Kui osakuomaniku pensionikontol on makse tasumise kohustuse lõppemisele järgneva aasta 1 aprilli seisuga osakud mille koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem korraldab registripidaja ühe kuu jooksul nende osakute tagasivõtmise ja teeb osakuomanikule vastavas summas ühekordse väljamakse RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 3 Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul kui osakute koguväärtus on lõikes 1 nimetatud summani vähenenud fondipensioni väljamaksete tulemusel RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 44 Osakute tagasivõtmine kohustatud isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni 1 Kohustatud isikul kes vastab käesoleva seaduse 10 1 lõikes 1 nimetatud nõukogu määruses sätestatud tingimustele on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ja osakute koguväärtuse kandmisele Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse 12 lõike 2 1 alusel kehtestatud korrale 2 Kõik kulud mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise ja ülekande tegemisega kannab kohustatud isik RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 2 jaotis Väljamaksed pensionilepingu alusel RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 45 Pensionilepingu ja selle sõlmimise üldtingimused 1 Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses sätestatud üleelamisrisk Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud 2 Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel kasutama ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid Muudatusi kasutatavates suremusnäitajates võib kohaldada üksnes pensionilepingute suhtes mis sõlmitakse pärast suremusnäitajates muudatuste tegemist samuti pensionilepingute kasumi suhtes mille võrra suurendatakse pensionimakseid RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Pensionilepinguga seotud investeerimisrisk on kindlustusandjal 4 Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik kellel on käesoleva seaduse 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile 5 Pensionilepingu pensionimaksete puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused 1 pensionimakseid tehakse üksnes kindlustusvõtjale 2 pensionimaksed on võrdse suurusega ning need võivad erineda üksnes tulenevalt kindlustusandja poolt jaotatavast pensionilepingute kasumist RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 3 pensionimakseid tehakse pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt kord kolme kuu tagant kuni kindlustusvõtja surmani kaasa arvatud perioodi eest millal kindlustusvõtja suri 4 esimene pensionimakse tehakse pensionilepingu esimesel pensioniaastal 5 pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval mis peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10 kuupäevast kuni 15 kuupäevani 6 Pensioniaasta on üheaastane periood mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest 7 Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute pakkumustes sama garanteeritud aastaintressi määra ning samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja võetavaid tasusid 8 Kindlustusandja on kohustatud vähemalt 50 iga majandusaasta pensionilepingute kasumist jaotama pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele suurendades kasumi tekkimisele järgneval majandusaastal kõiki tulevasi pensionimakseid Kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumi jaotamisel võetakse aluseks iga pensionilepingu osakaal pensionilepingute kasumi tekkimises RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 8 1 Kui pensionilepingu tulevased pensionimaksed suureneksid jaotatud kasumi arvel vähem kui 5 võrra võib kindlustusandja jaotatud kasumi vastavalt kindlustusvõtjale või soodustatud isikule koos pensionilepingu järgse järgmise pensionimaksega välja maksta RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 9 Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil koormatud ega kuulu abikaasade ühisvarasse 10 Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi 11 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 10 kehtestatud tingimustest kõrvalekalduv tingimus on tühine välja arvatud juhul kui selline tingimus lepiti kokku käesoleva seaduse 46 alusel RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 46 Pensionilepingu eritingimused 1 Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete edasilükkamise mille korral hakatakse pensionimakseid tegema pensionilepingus määratud perioodi möödumisel pensionilepingu sõlmimisest 2 Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete suurenemise 3 Pensionilepingu võib käesoleva seaduse s 47 sätestatud tingimustel sõlmida ühise pensionilepinguna 4 Pensionilepingu võib käesoleva seaduse s 48 sätestatud tingimustel sõlmida garantiiperioodiga RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 47 Ühine pensionileping 1 Kindlustusvõtjal on õigus sõlmida ühine pensionileping 1 koos tema valitud füüsilise isikuga edaspidi kindlustatud isik mille alusel kindlustusandja kohustub tegema pensionimakseid kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku surmani kindlustusvõtja aga kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse 2 koos tema valitud teise kindlustusvõtjaga mille alusel kindlustusandja kohustub tegema kindlustusvõtjatele pensionimakseid nende surmani kindlustusvõtjad aga kohustuvad tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed 2 Kindlustusvõtja surma korral lähevad tema pensionilepingust tulenevad õigused üle kindlustatud isikule 3 Kindlustatud isik ei pea ühise pensionilepingu sõlmimise ajal ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul olema osakuomanik ega vanaduspensioniealine kuid õigus pensionimaksetele tekib tal vanaduspensioniikka jõudmisel RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 48 Garantiiperioodiga pensionileping 1 Käesoleva seaduse tähenduses on garantiiperiood pensionilepingus määratud ajavahemik mille jooksul tehakse pensionimakseid lepingus nimetatud soodustatud isikule juhul kui kindlustusvõtja sureb või käesoleva seaduse s 47 sätestatud juhul mõlemad kindlustusvõtjad või kindlustusvõtja ja kindlustatud isik surevad garantiiperioodi jooksul 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehakse pensionimakseid soodustatud isikule garantiiperioodi lõpuni 3 Kindlustusvõtja võib määrata mitu soodustatud isikut Soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 49 Pensionilepingu sõlmimine 1 Pensionilepingu sõlmimiseks esitab osakuomanik avalduse tema valitud kindlustusandjale 2 Kindlustusandja on kohustatud osakuomaniku antud teabe alusel välja selgitama vähemalt käesoleva seaduse 50 lõike 1 punktis 2 sätestatud ulatuses tema nõudmised pensionilepingule ning tegema osakuomanikule neile nõudmistele suurimal võimalikul määral vastava pensionilepingu sõlmimiseks allkirjastatud kirjaliku pakkumuse 3 Pensionilepingu sõlmimiseks peavad kindlustusandja ja osakuomanik saavutama kokkuleppe vähemalt järgmistes pensionilepingu tingimustes 1 kindlustusmakse suurus kui pensionileping sõlmitakse käesoleva seaduse 41 lõike 6 alusel 2 pensionimaksete suurus 3 pensionimaksete tegemise algus 4 pensionimaksete tegemise sagedus 5 teine kindlustusvõtja või kindlustatud isik kui sõlmitakse ühine pensionileping 6 garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isik kui sõlmitakse garantiiperioodiga pensionileping 4 Osakuomanik tagastab kindlustusandja tehtud pakkumusega nõustumisel selle allkirjastatult kindlustusandjale 5 Kindlustusandja esitab viivitamata pärast osakuomaniku poolt pakkumuse allkirjastamist registripidajale käesoleva seaduse 52 lõikes 4 sätestatule vastava avalduse kindlustusmakse ülekandmiseks Registripidaja poolt avalduse vastuvõtmisega loetakse pensionileping sõlmituks 6 Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduse vastuvõtmisest kui 1 osakuomanik ei ole vanaduspensioniealine 2 osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud 3 registripidajale esitatud avaldus ei vasta käesoleva seaduse 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele 4 osakuomanikul on kehtiv pensionileping ning tal puudub õigus teise pensionilepingu sõlmimiseks või sõlmitud pensionilepingu taganemisperiood ei ole lõppenud 5 osakuomanikul puudub kehtiv pensionileping ja osakute koguväärtus on suurem kui 700 kordne rahvapensioni määr kuid avalduses märgitud tagasivõtmisele kuuluvate osakute väärtus on sellest väiksem 7 Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitanud kindlustusandjat edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate mis peab sisaldama 1 keeldumise õiguslikku alust 2 keeldumise põhjendust 8 Kindlustusandja on kohustatud kindlustusvõtjat viivitamata teavitama pensionilepingu sõlmimise kuupäevast ja õigusest 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda 9 Kindlustusvõtjal on õigus 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda esitades selleks nimetatud tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taganemisavalduse Kindlustusandja on kohustatud registripidajat viivitamata teavitama talle esitatud taganemisavaldusest esitades käesoleva seaduse 52 lõike 4 punktides 1 4 ja 11 nimetatud andmed 10 Kui kindlustusvõtja ei kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust rahuldab registripidaja kindlustusandja esitatud avalduse ning korraldab osakute tagasivõtmise ja kannab vastavalt osakute koguväärtusele või pensionilepingu sõlmimisel määratud osakute arvule vastava summa kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest arvates 11 Kindlustusandja väljastab viivitamata pärast kindlustusmakse laekumist kindlustusvõtjale käesoleva seaduse 51 kohase pensionilepingu poliisi RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 50 Osakuomaniku teavitamine enne pensionilepingu sõlmimist 1 Kindlustusandja peab iga kord enne osakuomanikuga pensionilepingu sõlmimist 1 teatama osakuomanikule oma kontaktandmed sealhulgas kontori aadressi kus pensionileping sõlmitakse kui seda ei tehta kindlustusandja asukohas 2 selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule sealhulgas pensionimaksete tegemise tingimused ning soovi kasutada kindlustusandja pakutavaid käesoleva seaduse s 46 sätestatud eritingimusi 3 esitama osakuomanikule võrdlusena pensionimaksete suuruse mis vastab käesoleva seaduse s 45 sätestatud tingimustele vastavale pensionilepingule kui pakkumus sisaldab mõnda s 46 sätestatud eritingimust ning selgitama mille poolest pakutav pensionileping erineb võrdluseks esitatud pensionilepingust 4 tutvustama pakutava pensionilepingu tingimusi sealhulgas pensionimaksete suurust sagedust ja alguse aega garanteeritud intressimäära kõigi pensionilepinguga seotud tasude suurust ning pensionilepingu ülesütlemise tingimusi 5 selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid 6 teavitama osakuomanikku käesoleva seaduse 51 lõikes 2 sätestatud kindlustusmakse ja pensionimaksete suuruse muutuse võimalikkusest pärast pensionilepingu sõlmimist 7 selgitama osakuomanikule pensionilepingu tagastusväärtuse kujunemise põhimõtteid 8 selgitama osakuomanikule pensionilepingute kasumi määramise ja jaotamise põhimõtteid RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 9 selgitama osakuomanikule pensionimaksete maksustamise üldisi põhimõtteid 10 selgitama osakuomanikule tema õigust kindlustusandja pakkumusega mitte nõustuda samuti teavitama õigusest sõlmitud pensionilepingust taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates 11 esitama pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale 12 nõustama osakuomanikku muudes pensionilepinguga seotud küsimustes 2 Osakuomanikule antud nõuandeid ja soovitusi tuleb esitada põhjalikkusega mis vastab pensionilepingu keerukusele ja osakuomaniku asjatundlikkusele 3 Osakuomanikule avaldatav teave peab olema esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt sõnastatud ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel osakuomanikuga muus keeles RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 51 Pensionilepingu poliis 1 Pensionilepingu poliisil peavad olema märgitud vähemalt 1 kindlustusandja ärinimi ja kontaktandmed 2 kindlustusvõtja nimi ja kontaktandmed 3 kindlustatud isiku nimi ja kontaktandmed kui on tegemist ühise pensionilepinguga 4 kindlustusmakse suurus 5 pensionimakse suurus ja kuupäev ning pensionimaksete alguse aeg 6 pensionilepinguga seotud tasude suurus 7 pensionilepingu ülesütlemise tingimused ja selle eest võetava tasu suurus 8 garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isiku andmed kui pensionileping on garantiiperioodiga 9 viited kindlustustingimustele mida kohaldatakse pensionilepingu suhtes 10 viide käesolevale seadusele millest pensionilepingu sõlmimise alused tulenevad 11 viide tulumaksuseadusele millest pensionimaksete maksustamise reeglid tulenevad 12 pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale 2 Pensionilepingu kindlustusmakse ning pensionimaksed poliisil ja lepingupoolte allkirjastatud pakkumusel võivad erineda osas mis tuleneb pensionilepingu sõlmimise ja käesoleva seaduse 49 lõikes 10 sätestatud osakute tagasivõtmise vahelisel ajal toimunud osakute arvu või väärtuse muutusest 3 Kui kindlustusandjale laekunud kindlustusmakse on suurem kui pakkumuses märgitud on kindlustusandja kohustatud vastavalt suurendama ka pensionilepingu pensionimakseid 4 Poliisil märgitud andmete muutumise korral on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusvõtjale uue poliisi 5 Pensionilepingu poliis peab olema kirjalikus vormis RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 52 Teave pensionilepingu ja pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute kohta 1 Kindlustusandja on kohustatud kord aastas teavitama kindlustusvõtjat vähemalt järgmistest andmetest 1 perioodi jooksul tehtud pensionimaksed 2 pensionilepingu alusel võetud tasud 3 perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum ja käesoleva seaduse 45 lõike 8 kohaselt jaotatud kasumi osa RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 4 pensionilepingu tagastusväärtus 2 Pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale esitama ka viimase taotlusel 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada rahalises suuruses või kui see ei ole võimalik siis protsentuaalses suuruses ning see peab vastama käesoleva seaduse 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele 4 Kindlustusandja poolt registripidajale esitatava avalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja sellel peavad olema märgitud 1 kindlustusandja nimi 2 kindlustusvõtja nimi 3 kindlustusvõtja isikukood 4 kindlustusvõtja kontaktandmed 5 kindlustatud isiku nimi kui sõlmitakse kindlustatud isikuga ühine pensionileping 6 selle pensionifondi nimetus mille osakud võetakse kindlustusmakse tasumiseks tagasi 7 nende osakute arv mille tagasivõtmist taotletakse 8 pensionilepingu number ja viitenumber 9 ülesöeldud pensionilepingu number ja selle sõlminud kindlustusandja nimi kui on tegemist uue pensionilepingu sõlmimisega 10 ülesöeldud pensionilepingu lõppemise kuupäev kui on tegemist pensionilepingu ülesütlemisega 11 avalduse esitamise kuupäev 5 Registripidaja on kohustatud 31 jaanuariks teavitama kindlustusvõtjat kes on pärast pensionilepingu sõlmimist omandanud pensionifondi osakuid mille koguväärtus oli teavitamisele eelneva aasta 31 detsembri seisuga võrdne vähemalt 50 kordse rahvapensioni määraga esitades 1 osakute koguväärtuse 31 detsembri seisuga 2 teabe käesoleva seaduse 52 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õiguste kohta 3 käesoleva seaduse 52 1 lõikes 4 sätestatud tähtaja mille jooksul kindlustusvõtja saab oma õigusi kasutada 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave peab vastama käesoleva seaduse 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja suhtes kellele kuuluvate osakute koguväärtus oli pensionilepingu sõlmimise hetkel suurem kui 700 kordne rahvapensioni määr RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 52 1 Pärast pensionilepingu sõlmimist pensionikontole kantud osakute kasutamine 1 Kui kindlustusvõtja omandab pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid on tal õigus esitada kindlustusandjale avaldus täiendava kindlustusmakse tasumiseks omandatud osakute ulatuses Pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute suhtes võib taotleda ühekordset väljamakset või leppida kokku fondipensioni üksnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul 2 Kui pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute koguväärtus on 1 võrdne 50 kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem on kindlustusvõtjal õigus sõlmida omandatud osakute eest teine pensionileping esitades selleks kindlustusandjale vastava avalduse 2 suurem kui 700 kordne rahvapensioni määr on kindlustusvõtjal lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatud õigusele õigus jätta osa osakuid oma pensionikontole leppida nende osas kokku käesoleva seaduse s 42 sätestatud fondipension või esitada s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks tingimusel et on tasutud täiendav kindlustusmakse või sõlmitud teine pensionileping osakute ulatuses mis täiendava kindlustusmakse tasumise avalduse esitamise hetkel või uue pensionilepingu sõlmimisel vastas 700 kordsele rahvapensioni määrale 3 Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse 4 Kui kindlustusvõtja soovib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teise pensionilepingu sõlmimise õigust õigust jätta osakuid oma pensionikontole või leppida nende suhtes kokku fondipension on ta kohustatud teise pensionilepingu sõlmima või esitama avalduse vähemalt 700 kordsele rahvapensioni määrale vastava täiendava kindlustusmakse tasumiseks enne 1 aprilli RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 5 Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ja osakute koguväärtuse või kindlustusvõtja poolt määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud avalduse laekumisest arvates arvestades käesoleva seaduse 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut 6 Kui kindlustusvõtja ei ole teist pensionilepingut sõlminud ja registripidajale ei ole esitatud avaldust täiendava kindlustusmakse tasumiseks korraldab registripidaja kindlustusvõtjale kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ja kannab nende koguväärtuse viie tööpäeva jooksul 1 aprillist arvates kindlustusandjale kindlustusvõtja poolt viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 7 Kui kindlustusvõtja poolt pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute koguväärtus on 1 aprilli seisuga võrdne 50 kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem kuid registripidaja ei ole kindlustusvõtjat käesoleva seaduse 52 lõike 5 kohaselt teavitanud ei võta registripidaja osakuid tagasi RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 8 Registripidaja poolt kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtuse või kindlustusvõtja poolt määratud osakutele vastava summa kandmisega kindlustusandjale kindlustusvõtja täiendava kindlustusmaksena muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse 9 Kui pensionilepingu sõlmimise ja muutmise vahel on kindlustusandja muutnud pensionimakse suuruse arvutamise põhimõtteid on kindlustusandjal õigus kohaldada uusi põhimõtteid üksnes täiendavale kindlustusmaksele vastavate pensionimaksete puhul 10 Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka osakute suhtes mis jäeti pensionilepingu sõlmimisel osakuomaniku pensionikontole põhjusel et nende tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud 11 Käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses ning lõigetes 2 4 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja suhtes kellele kuuluvate osakute koguväärtus oli pensionilepingu sõlmimise või täiendava kindlustusmakse tasumise hetkel suurem kui 700 kordne rahvapensioni määr Nimetatud kindlustusvõtjal on õigus pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakud jätta oma pensionikontole sõlmida nende suhtes teine pensionileping tasuda täiendav kindlustusmakse leppida kokku käesoleva seaduse s 42 sätestatud fondipension või esitada s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 52 2 Pensionilepingu ülesütlemine ja uue sõlmimine 1 Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu 2 Pensionilepingu ülesütlemise korral lõpeb leping jooksva pensioniaasta lõpus 3 Pensionilepingu ülesütlemise korral ei maksta selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale vaid kantakse kindlustusvõtja sõlmitud uue pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale 4 Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele Ühise pensionilepingu puhul kantakse ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus pärast kindlustusvõtja surma uue pensionilepingu kindlustusmaksena teise kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale 5 Kui kindlustusvõtja soovib pensionilepingu üles öelda esitab ta kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse Kindlustusvõtjal on õigus pensionilepingu ülesütlemise avaldus enne lepingu lõppemist tagasi võtta 6 Kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale pensionilepingu ülesütlemise avalduse on kindlustusandja kohustatud viie tööpäeva jooksul esitama kindlustusvõtjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse lepingu lõppemise hetkel Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja registripidajat enne lepingu lõppemist viivitamata esitades avalduse milles märgitakse käesoleva seaduse 52 lõike 4 punktides 1 5 8 10 ja 11 nimetatud andmed RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 7 Pensionilepingu tagastusväärtus on lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel Pensionilepingu tagastusväärtus ei või olla väiksem selle lepingu tulevaste rahavoogude 1 nüüdisväärtusest mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu ega 2 nüüdisväärtusest mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse 45 lõikes 3 kehtestatud riskivaba intressikõverat ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu RT I 07 07 2015 1 jõust 01 01 2016 7 1 Pensionilepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel võetakse aluseks selle lepingu 1 pensionimaksed millele lisanduvad lepingu sõlmimisel kokkulepitud kindlustusandjale makstavad lepingu täitmisega seotud tasud 2 tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivad eluiga kirjeldavad suremusnäitajad mis on ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega RT I 18 02 2011 1 jõust 01 08 2011 8 Uus pensionileping sõlmitakse pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist Uue pensionilepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 49 lõigetes 1 9 ja 11 sätestatut Käesoleva seaduse 49 lõikes 5 nimetatud avalduses näidatakse 52 lõike 4 punktides 1 5 8 9 ja 11 sätestatud andmed 9 Pärast uue pensionilepingu sõlmimist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping 10 Kui pensionilepingu pensionimaksed on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagastusväärtuse suuruse leidmist muutunud on kindlustusandja kohustatud üle kandma tagastusväärtuse mis vastab muutunud pensionimaksetele 11 Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud ülekande on kindlustusandja kohustatud tegema viie tööpäeva jooksul vastava korralduse saamisest arvates RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 3 jaotis Väljamaksed pensionifondist RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 52 3 Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused 1 Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik selle arvestusliku kestuse aastates mis ei või olla lühem fondipensioni minimaalsest arvestuslikust kestusest aastates Fondipensioni arvestuslikku kestust arvestatakse vastavalt valitud väljamaksete sagedusele kuudes kvartalites või pensioniaastates 2 Fondipensioni arvestuslik kestus väheneb fondipensioni kokkuleppimisest valitud sagedusele vastava perioodi möödumisel vastavalt ühe kuu kvartali või pensioniaasta võrra Pensioniaasta on üheaastane periood mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1 kuupäeval 3 Kui fondipension lepitakse kokku käesoleva seaduse 42 lõike 3 alusel on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus 1 kaksteist pensioniaastat kui osakuomanik on 60 aastane 2 üksteist pensioniaastat kui osakuomanik on 61 62

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=62374&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    07 2013 RT I 01 06 2013 1 Rahvusvaheline sõjaline peakorter on vabastatud kohalike maksude tasumisest välislepingus sätestatud ulatuses RK s 15 05 2013 jõust 01 07 2013 RT I 01 06 2013 1 2 peatükk KOHALIKUD MAKSUD 6 Kehtetu RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 7 Kehtetu RK s 15 12 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 101 903 8 Kehtetu RK s 23 09 2010 jõust 01 01 2012 RT I 2010 72 544 9 Kehtetu RK s 23 09 2010 jõust 01 01 2012 RT I 2010 72 544 10 Reklaamimaks RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 1 Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 2 Maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu 3 Reklaamimaksust on vabastatud riigi ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 4 Reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 5 Maksumaksja on kohustatud 1 esitama maksuhaldurile maksudeklaratsiooni mille vormi ja esitamise tähtpäeva kehtestab volikogu 2 tasuma reklaamimaksu omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 6 Valla ja linnavalitsusel on õigus anda reklaamimaksu soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 44 284 7 Volikogul on õigus nõuda reklaamimaksu deklaratsiooni esitamist elektrooniliselt kui sellel deklareeritakse rohkem kui kümme maksuobjekti RK s 22 05 2013 jõust 01 07 2013 RT I 07 06 2013 1 11 Teede ja tänavate sulgemise maks 1 Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide rongkäikude ja muude ürituste korraldamise samuti ehitus või remonttööde puhul kui sellega kaasneb üldkasutatava tee tänava väljaku pargi puhkeaala või selle osa sulgemine 2 Teede ja tänavate sulgemise maksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu 3 Teede ja tänavate sulgemise maks tasutakse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks 4 Volikogul on õigus kehtestada teede ja tänavate sulgemise maksu deklaratsiooni vorm RK s 10 10 2012 jõust 01 12 2012 RT I 25 10 2012 1 12 Mootorsõidukimaks 1 Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud Sõiduki kasutaja on mootorsõidukimaksu maksja kui ta kasutab mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi RK s 26 01 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 16 269 RK s 15 05 2002 jõust 01 07 2002 RT

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=12478&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab 1 Kinnitada kohalike omavalitsusüksuste ja maa alade loetelu kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba juurde lisatud 2 Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 4 aprilli 1995 a määrus nr 164 Kohalike omavalitsusüksuste nimekirja kus maa võõrandamisel Eesti registrisse kantud juriidilisele isikule ei ole vaja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolekut ja Vabariigi Valitsuse luba kinnitamine RT I 1995 40 570

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19652&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Salevesta DOC failina I Tagasi Kohalikku omavalitsust käsitlevate seaduste väljatöötamine Riigikogu 12 05 1993 otsus jõustumiskuupäev 12 05 1993 redaktsioon 12 05 1993 Riigikogu otsus 12 maist 1993 KOHALIKKU OMAVALITSUST KÄSITLEVATE SEADUSTE VÄLJATÖÖTAMINE 1 Kohalikku omavalitsust käsitlevate seaduste väljatöötamisel lähtub Riigikogu põhimõttest et Eesti Vabariigis korraldatakse omavalitsuslikku haldamist ainult vallas ja linnas kus üldistel ühetaolistel ja otsestel valimistel valitakse volikogu 2 Maakonna tasandil moodustatakse vastava maakonna omavalitsusüksuste delegeeritud esindusorganina maakogu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8723&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    eelarve eelnõus vähemalt samas summas või 2 alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 25 Eelarve sissetulekute vähenemise ja väljaminekute suurenemise hüvitamine Kui pärast kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algust kehtestab Riigikogu või Vabariigi Valitsus õigusakte mille alusel jooksval eelarveaastal kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud vähenevad või väljaminekud suurenevad hüvitab riik õigusakti mõjud samas ulatuses või vähendab proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi 26 Lisaeelarve 1 Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega Valla või linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta 2 Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva seaduse 22 lõikes 4 sätestatud viisil ja tähtajal 3 Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega Lisaeelarvet menetletakse volikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva seaduse 23 lõigetele 1 ja 3 4 Lisaeelarvet ei pea koostama kui 1 sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata 2 väljaminekud vähenevad RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 kehtetu RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 4 sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra 5 Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud 6 Valla või linnavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 1 õigusaktist RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktides 1 3 5 5 2 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 kehtetu RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 4 kohtuotsusest 6 1 Valla või linnavalitsus võib käesoleva seaduse 27 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 7 Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates Kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvet ei ole veel vastu võetud kajastatakse need muudatused kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve eelnõus 27 Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal 1 Eelmise aasta eelarves ettenähtud kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega 2 Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid kui need tulenevad 1 investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest 2 sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valla või linnavalitsus Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks 28 Eelarve täitmine 1 Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab valla või linnavalitsus Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega 2 Valla ja linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires välja arvatud käesoleva seaduse s 24 26 lõike 4 punktis 4 ning lõigetes 6 ja 6 1 nimetatud juhtudel RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Valla ja linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasustuse hallatav asutus võivad sõlmida lepingu millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 1 Valla või linnavolikogu võib lubada valla või linnavalitsust käesoleva seaduse 21 lõikes 1 nimetatud määrusega ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral Määruses sätestatakse ajutise piiramise tingimused ulatus ja ajaline kestus Valla või linnavalitsus peab väljaminekute piiramisest valla või linnavolikogu teavitama RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 4 Tekkepõhise eelarve korral on lubatud kajastada eelarve täitmisel arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone allahindlusi mahakandmisi väärtuse muutusi ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi olenemata sellest kas need olid eelarves ette nähtud või mitte 5 Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem kui teine eelarveosa jääb täitmata kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti kui eelarves oli ette nähtud 5 peatükk ARUANDLUS 29 Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine 1 Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 2 Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks valla või linnavalitsus Vallavanem või linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda kui valla või linnavalitsus on aruande heaks kiitnud 3 Lisaks raamatupidamise seaduse s 24 või 31 sätestatule esitatakse tegevusaruandes 1 ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal Indikaatorite rakendamisel tuleb ülevaates esitada indikaatorite kavandatud ja tegelikud andmed 2 viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus vastavalt käesoleva seaduse 33 lõikele 1 3 viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse 34 lõikele 1 4 põhjendused käesoleva seaduse 33 lõikes 2 esitatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest või käesoleva seaduse 34 lõigetes 3 5 esitatud netovõlakoormuse ülemmäärast mittekinnipidamise kohta kui neist ei ole kinni peetud 5 ülevaade eelarvestrateegias kavandatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamiseks kavandatud tegevuste või saneerimiskava täitmise kohta käesoleva seaduse des 40 ja 44 nimetatud menetluse ajal RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva seaduse 5 lõikes 3 kehtestatud detailsuses aruandeaasta 1 esialgne eelarve 2 lõplik eelarve 3 eelarve täitmise andmed 5 Esialgne eelarve on vastavalt käesoleva seaduse 23 lõikele 2 vastuvõetud aruandeaasta eelarve 6 Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvetest käesoleva seaduse 26 lõike 4 punktist 4 ja reservfondi kasutuselevõtmise otsustest tulenevate muudatustega 7 Eelarve täitmise aruandes ei ole kohustuslik esitada võrreldavaid arvnäitajaid aruandeaastale eelnenud majandusaasta kohta 8 Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa milles esitatakse 1 selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta 2 selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta 3 tekkepõhise eelarve korral eelarve täitmise aruandes ja raamatupidamise aastaaruande muudes põhiaruannetes ja lisades esitatud vastava nimetusega arvnäitajate vaheline võrdlus vähemalt käesoleva seaduse 5 lõikes 3 kehtestatud detailsuses milles tuuakse ühtlasi välja tegelikud arvnäitajad mida käesoleva seaduse alusel ei planeeritud või planeeriti muudes eelarveosades ning selgitused ja põhjendused oluliste vahede kohta 9 Raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva ja olulise mõju all olev äriühing sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates valla või linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik 10 Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande mis esitatakse volikogule Aruandes avaldab revisjonikomisjon kas ta toetab valla või linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta 11 Valla või linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31 maiks Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valla või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30 juuniks otsusega 12 Majandusaasta aruanne vandeaudiitori aruanne valla või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 13 Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll toimub vastavalt audiitortegevuse seadusele 30 Riigile esitatav eelarve ja eelarvestrateegia 1 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia tegevusvaldkondade kaupa ning eelarve lisaeelarve ja andmed eelarve täitmise kohta tegevusalade kaupa RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamise tingimused korra ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30 oktoobriks RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 4 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed eelarve lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks 31 Muud andmed finantstegevuse kohta 1 Rahandusministeeriumil on õigus saada põhjendatud juhtudel ühekordselt kohaliku omavalitsuse üksuselt majandusaasta aruandega eelarvega ja eelarvestrateegiaga ning raamatupidamise seaduse 35 lõike 2 alusel kehtestatud aruannetega hõlmamata andmeid ning muud informatsiooni sealhulgas käesoleva seaduse 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud võlakohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute ärakirju Kui nimetatud informatsioon puudutab kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi on Rahandusministeerium kohustatud enne andmete küsimist informeerima üleriigilisi omavalitsusliite edaspidi üleriigiline liit RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab teenuste kontsessioonikokkulepete sõlmimisest Rahandusministeeriumi esitades informatsiooni projekti sisu kestuse finantseerimistingimuste ja rahalise mahu kohta Informatsioon esitatakse 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates Rahandusministeeriumil on õigus nõuda nimetatud projekte puudutavate lepingute ja nendega seotud muude dokumentide esitamist 3 Riigiasutused välja arvatud Riigikontroll kooskõlastavad kohaliku omavalitsuse üksustelt täiendava finantsinformatsiooni küsimise eelnevalt Rahandusministeeriumiga välja arvatud õigusaktide alusel toimuva või lepingust tuleneva aruandluse korral 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud finantsinformatsiooni saamiseks esitatavas taotluses märgib riigiasutus finantsinformatsiooni küsimise eesmärgi ning küsitavate andmete koosseisu ja mahu Rahandusministeerium esitab riigiasutusele seisukoha kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates Rahandusministeeriumil on õigus finantsinformatsiooni küsimise taotlust mitte kooskõlastada kui vastavat informatsiooni on võimalik saada olemasolevatest aruannetest 6 peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMINE 32 Finantsdistsipliini tagamise meetmed 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse 1 põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest käesoleva seaduse 33 tähenduses 2 netovõlakoormuse ülemmäärast käesoleva seaduse 34 tähenduses 2 Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel 1 kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aruandeaasta lõpu seisuga 2 kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta konsolideerituna aruandeaasta lõpu seisuga 3 Konsolideerimine toimub vastavalt raamatupidamise seaduse 27 lõikele 4 4 Käesoleva seaduse 33 lõikes 1 ja 34 lõikes 1 nimetatud arvnäitajate täpsustatud arvutusmetoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 33 Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus 1 Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe 2 Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavast väärtusest väiksem kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavale väärtusele RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 34 Netovõlakoormuse ülemmäär 1 Netovõlakoormus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe 2 Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused 1 võetud laenud 2 kapitalirendi ja faktooringukohustused 3 emiteeritud võlakirjad 4 tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused 5 saadud toetuste tagasimakse kohustused RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 5 1 toetusteks saadud ettemaksed RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 5 2 toetuste andmise kohustused RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 6 pikaajalised võlad tarnijatele 7 teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused 8 muud pikaajalised kohustused mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist 3 Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest 5 Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra 5 1 Kehtetu RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 6 Sildfinantseerimine käesoleva seaduse tähenduses on välismaise sihtfinantseerimise ja sellega seotud saadava kaasfinantseerimise ulatuses võlakohustuste võtmine väljamaksete teostamiseks vastava projekti raames kuni sihtfinantseeringute ja kaasfinantseeringute laekumiseni 7 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud bilansilistele võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse bilansiväliselt kajastatud järgmiste perioodide rendikohustused mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest mittekatkestatava perioodiga üle ühe aasta 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhitegevuse tulude ja kulude vahe arvutamisel lahutatakse aruandeaasta põhitegevuse kuludest rendikulud mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lepingutest 34 1 Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel 1 Riigieelarvest investeeringutoetuse saamiseks riigieelarve seaduse 50 lõikes 5 sätestatud tingimustel peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja tema arvestusüksus kinni pidama järgmistest nõuetest 1 taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul 2 taotluse esitamise aasta eelarves kinnitatud põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva seaduse 33 lõikes 3 sätestatule 3 netovõlakoormus ei tohi viimaste teadaolevate andmete kohaselt ja taotluse esitamise aasta kinnitatud eelarve kohaselt aasta lõpu seisuga ületada käesoleva seaduse 34 lõigetes 3 5 sätestatud ülemmäära 4 projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada käesoleva seaduse 34 lõigetes 3 5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära 2 Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist aga seda ei ole eelarves kavandatud ja kohaliku omavalitsuse üksus selle tasumiseks võlakohustust ei võta peab viimaste teadaolevate andmete kohaselt taotluse esitamise aasta lõpu likviidsete varade kavandatava jäägi suurus või omafinantseeringu tagamiseks kavandatav suurendatud sissetulek või vähendatud väljaminek katma omafinantseeringu suuruse Mitmeaastase projekti puhul võetakse arvesse eelnimetatud andmed projekti perioodi iga aasta kohta 3 Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab omafinantseeringu tasuda võetava võlakohustusega kuid võlakohustuse võtmist ei ole eelarves või eelarvestrateegias kavandatud peab viimaste teadaolevate andmete alusel põhitegevuse tulemi suurus taotluse esitamise aastal ja igal eelseisval kolmel aastal katma olemasolevate võlakohustuste ja võetava võlakohustuse igal aastal kavandatavad finantskulud ja tagasimaksmise kulud 4 Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus või nad panustavad teise taotleja projekti omafinantseeringusse ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 nimetatud nõuded ei ole täidetud jätab toetuse andja selle projekti investeeringute kavast välja või taotluse rahuldamata välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul 5 Kui taotluse menetlemise ajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 nimetatud nõuded kuid on võimalik projekt jooksval aastal või eelseisvatel aastatel ellu viia võib toetuse andja teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega Otsuses määratakse tähtpäev mis ajaks tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud nõuded täita 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud nõuete täitmiseks kõrvaltingimuse seadmisel on toetuse andja kohustatud küsima enne taotluse suhtes otsuse tegemist Rahandusministeeriumilt arvamust 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei rakendata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuse osutaja suhtes RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 35 Kohaliku omavalitsuse üksuste koondeelarvepositsiooni parandamine ja finantsvõimekuse suurendamine 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe saavutamise korral nähakse riigieelarves ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele finantsvõimekuse suurendamiseks ja koondeelarvepositsiooni parandamiseks edaspidi finantsvõimekuse suurendamise toetus 2 Finantsvõimekuse suurendamise toetuse väljamaksmise aluseks võetava kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste konsolideeritud aastase puudujäägi kokkulepitud suurus ja sellele vastav toetuse suurus määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuste ja kohalike omavalitsuste liitude volitatud esindajate ning Vabariigi Valitsuse esindajate vahelises kokkuleppes Finantsvõimekuse suurendamise toetuse suurus ja toetuse väljamaksmise aluseks võetava kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste konsolideeritud kokkulepitud aastase puudujäägi suurus määratakse riigieelarves 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkulepet ei saavutata võib riigieelarves määrata kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste konsolideeritud aastase puudujäägi maksimaalse lubatava suuruse Puudujäägi aastased piirmäärad kohaliku omavalitsuste üksuste kaupa määratakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8 4 Kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste konsolideeritud puudujäägi arvutamise põhimõtted määratakse kindlaks käesoleva seaduse 32 lõike 4 alusel kehtestatava valdkonna eest vastutava ministri määrusega 5 Üleriigiline liit korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aastase kokkulepitud puudujäägi piires puudujäägi piirmäärade jaotamist kohaliku omavalitsuse üksuste vahel Piirmäärade jaotamisel konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil tema liikmeks mitteolevate kohaliku omavalitsuse üksustega Kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse puudujäägi piirmäär esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 6 Puudujäägi piirmäärade jaotamise kokkuleppe olemasolu korral esitab üleriigiline liit eelarveaastale eelneva aasta 1 detsembriks Rahandusministeeriumile ettepaneku aastase puudujäägi piirmäärade jaotuse kohta kohaliku omavalitsuse üksuste vahel 7 Kui üleriigiline liit ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kuupäevaks andmeid aastase puudujäägi piirmäärade kohta kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa arvutatakse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aastase puudujäägi piirmäär proportsionaalselt tulumaksu jaotusele kohaliku omavalitsuse üksuste vahel viimase lõppenud aruandeaasta andmete alusel 8 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuste aastased puudujäägi piirmäärad 9 Finantsvõimekuse suurendamise toetuse väljamaksmise aluseks on toetuse eraldamise aastale eelnenud aasta kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste konsolideeritud tegelik ülejääk või puudujääk Kohaliku omavalitsuse üksustele väljamakstavat finantsvõimekuse suurendamise toetust vähendatakse summa võrra mille ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste konsolideeritud tegelik puudujääk ületas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste arvestusüksuste aastast konsolideeritud puudujääki 10 Kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik aastane puudujääk eelarveaasta lõpus ületab käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kinnitatud piirmäära vähendatakse puudujäägi piirmäära ületanud summa võrra järgmistel aastatel käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel jaotatavat finantsvõimekuse suurendamise toetust antud kohaliku omavalitsuse üksuse osas 11 Finantsvõimekuse suurendamise toetus eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarve seaduse 46 lõikes 1 sätestatud toetusena riigieelarves määratud ulatuses võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud tingimusi RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 12 Finantsvõimekuse suurendamise toetuse väljamaksmise ulatuse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 13 Finantsvõimekuse suurendamise toetust võib kasutada investeeringute finantseerimiseks osaluste aktsiate ja osade soetamiseks ning käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktides 1 3 ja 7 nimetatud kohustuste tasumiseks 35 1 Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang 1 Võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut rakendatakse kui riigi eelarvestrateegia aluseks olev riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe ja poole protsendi sisemajanduse koguproduktist edaspidi SKP või valitsussektori võlakoormuse suurenemist üle 55 protsendi SKP st 2 Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang rakendub kahe nädala möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamisest Rahandusministeeriumi veebilehel Piirang kestab 90 päeva 3 Rahandusministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksusi viivitamata piirangu kehtima hakkamisest ja lõpetamisest 4 Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu perioodil võivad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võtta ainult käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktides 1 3 ja 7 nimetatud võlakohustusi et tagada järgmiste toetuste sildfinantseerimine või nende saamiseks vajalik omafinantseering 1 struktuuritoetuse seaduse alusel saadav toetus 2 muude õigusaktide alusel saadav Euroopa Liidu toetus 3 välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatav toetus 4 riigieelarvest antav investeeringutoetus 5 Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad refinantseerida käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktides 1 3 ja 7 nimetatud võlakohustusi tingimusel et võlakohustuste kogusumma võrreldes eelarveaasta alguse seisuga ei suurene 6 Võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut ei rakendata nende võlakohustuste suhtes mille võtmiseks on riigihange või võlakirjade puhul avalik pakkumine välja kuulutatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamist Rahandusministeeriumi veebilehel RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 35 2 Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu ajal võlakohustuste võtmine 1 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab enda ja temast sõltuva üksuse käesoleva seaduse 35 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuse võtmise kooskõlastamise taotluse Rahandusministeeriumile enne vastava kohustuse võtmist 2 Rahandusministeerium vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates Rahandusministeeriumil on õigus taotluse menetlemise käigus küsida taotluse esitajalt lisainformatsiooni ja dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tegemiseks Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või lisaandmete ja dokumentide esitamiseks määrab Rahandusministeerium tähtaja mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg 3 Rahandusministeerium analüüsib kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse esitatud andmete põhjal kas käesoleva seaduse 35 1 lõikes 4 nimetatud toetuste omafinantseeringut on võimalik tagada kohustusi võtmata 1 ülejäänud investeeringute mahtu vähendades välja arvatud käesoleva seaduse 35 1 lõikes 4 nimetatud toetustega seotud või avalik õiguslike juriidiliste isikute eelarvest toetatavad investeeringud või tõendatud vältimatud investeeringud 2 positiivse põhitegevuse tulemi arvel arvestades vajadusega tagada kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse kestlik võimekus finantskulude ja võetud kohustuste tasumiseks 3 eelarves kavandatud reservfondi või likviidsete varade arvel arvestades vajadusega säilitada vajalik likviidsusreserv põhitegevuse kulude katteks 4 Rahandusministeerium analüüsib taotlust kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve eelarvestrateegia ja raamatupidamise seaduse 35 lõike 2 kohaselt koostatud aruannetes esitatud andmete alusel 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusel selgub et kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus on suuteline võlakohustusi võtmata tagama käesoleva seaduse 35 1 lõikes 4 nimetatud toetuste omafinantseeringu võib Rahandusministeerium jätta kohustuse võtmise taotluse kooskõlastamata või anda kooskõlastuse väiksemas summas Kohustuse võtmise osalise kooskõlastamise korral esitab Rahandusministeerium põhjendatud ettepaneku võetava kohustuse suuruse vähendamiseks RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 7 peatükk VARADELE JA KOHUSTUSTE VÕTMISELE ESITATAVAD NÕUDED 36 Likviidsed varad 1 Käesoleva seaduse tähenduses peetakse likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevaid vahendeid rahaturu ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju 1 1 Kohaliku omavalitsuse üksus võib omada sularaha kuid mitte rohkem kui on valla või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmäär RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 2 Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad igapäevaseks arveldamiseks omada hoiust 1 krediidiasutuses millel puudub krediidireiting või see on väiksem kui rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratluse kohaselt investeerimisjärgu krediidireiting käesoleva paragrahvi lõikes 1 3 määratud tingimusel 2 krediidiasutuses või selle emaettevõtja või filiaalina tegutsevas välisriigi krediidiasutuses millel on investeerimisjärgu krediidireiting RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 2 punktis 1 nimetatud krediidiasutustes hoitavate hoiuste jääk ei tohi kuu lõpu seisuga olla suurem kui 0 5 protsenti kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või temast sõltuva üksuse eelmise aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummast RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 likviidsete varadena määratud vahendeid paigutada 1 kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes kui krediidiasutusel või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseval välisriigi krediidiasutusel ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratletuse kohaselt krediidireiting edaspidi krediidireiting väiksem kui P 1 Moody s või selle ekvivalent 2 võlakirjadesse mille emitendi krediidireiting ei ole väiksem kui A2 Moody s või P 1 Moody s või nende ekvivalent 3 selliste rahaturu ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 1 Kui võlakirja emitendi kõrgeim krediidireiting on muutunud pärast võlakirja soetamist väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidireitingust või rahaturu ja intressifond ei vasta pärast osakute soetamist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 määratud nõuetele peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võlakirja realiseerima või osaku võõrandama kolme kuu jooksul RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite emitendiks või hoiuste hoidjaks olev krediidiasutus või filiaalina tegutsev välisriigi krediidiasutus peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või selle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid peavad vastama vähemalt sama rangetele nõuetele kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides 4 Kohaliku omavalitsuse üksuse likviidsete varade paigutamise ning kasutuselevõtmise tingimused ja korra kehtestab valla või linnavalitsus arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid 37 Muudele varadele esitatavad nõuded 1 Kohaliku omavalitsuse üksusel on keelatud omandada aktsiaid osi muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt käesoleva seaduse le 36 kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks 2 Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 1 Kohaliku omavalitsuse üksus võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi Volikogu võib otsustada laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 2 Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada kohaliku omavalitsuse üksustele edasilaenamisega tegeleva isiku selleks otstarbeks võetavaid võlakohustusi järgmistel tingimustel 1 edasilaenamine on isiku põhitegevusala 2 isik on vähemalt kolme kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühiselt asutatud ja selle äriühinguna tegutseva isiku kõik aktsiad või osad kuuluvad vähemalt kolmele kohaliku omavalitsuse üksusele RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 38 Kohustuste võtmisele esitatavad nõuded 1 Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu emiteerida võlakirju võtta kapitalirendi ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel 1 investeeringuteks 2 põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks 3 osaluste aktsiate osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks 4 käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktides 1 3 ja 7 nimetatud võlakohustuste täitmiseks 5 käesoleva seaduse 37 lõikes 2 nimetatud laenude andmiseks 2 Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluses võib kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas saneerimiskava ja finantsplaaniga võtta laenu käesoleva seaduse 34 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuste täitmiseks 3 Kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole piisavalt vahendeid kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks võib ta võtta laenu kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga Kooskõlastamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama Rahandusministeeriumile kirjaliku laenu võtmise kooskõlastamise taotluse milles on selgitatud laenu võtmise põhjusi Rahandusministeerium otsustab laenu võtmise kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kaalutlusõiguse alusel arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse vahendite kasutamise võimalusega kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning täitmise muid võimalusi 4 Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi Volikogu võib otsustada laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära milleni võib võetavate laenude kogusumma ulatuda RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 8 peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMISE MEETMETE RAKENDAMISE MENETLUS RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 39 Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamata jätmine 1 Kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid kui 1 kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga oli põhitegevuse tulem väiksem käesoleva seaduse 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või 2 aruandeaasta lõpu seisuga ületas netovõlakoormus käesoleva seaduse 34 lõigetes 3 5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamata jätmine esines esmakordselt aruandeaasta lõpu seisuga ning kohaliku omavalitsuse üksus kavandab vastuvõetud eelarvega rakendamata jätmist jätkata informeerib Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust meetmete rakendamata jätmise tagajärgedest RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist kontrollitakse majandusaasta aruandes esitatud näitajate alusel vastava majandusaasta aruande volikogus kinnitamise kuupäeva seisuga 40 Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlus RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust edaspidi korrigeerimismenetlus alustatakse kui käesoleva seaduse 39 lõike 3 alusel on tuvastatud et kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse 1 põhitegevuse tulem oli kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga väiksem käesoleva seaduse 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või 2 netovõlakoormus ületas kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva seaduse 34 lõigetes 3 5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära 2 Korrigeerimismenetluse perioodiks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise aasta ja sellele järgnevad neli aastat 3 Korrigeerimismenetluse alustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama eelarvestrateegias ettenähtud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise hiljemalt menetlusperioodi lõpuks Kui nende rakendamine eeldab sissetulekute suurendamist või väljaminekute vähendamist esitab kohaliku omavalitsuse üksus eelarvestrateegias vastavad korrigeerivad tegevused koos rahalise mõjuga korrigeerimismenetluse aastate kohta Menetlusperioodil ei tohi eelarvestrateegias ette näha tegevusi mis raskendavad finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist 4 Korrigeerimismenetluse ajal ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus eelarvet kavandada selliselt et aasta lõpu seisuga on põhitegevuse tulem väiksem või netovõlakoormus suurem kui eelarvestrateegias on korrigeerimismenetluse vastavaks aastaks kavandatud 5 Korrigeerimismenetluse perioodil võib tervishoiuteenuse osutaja suurendada vajaduse korral oma netovõlakoormust kuni 60 protsendini põhitegevuse tulude mahust kui seejuures tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmine 6 Kui eelarvestrateegia või eelarve ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimustele esitab Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksusele põhjendatud ettepaneku viia 60 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates eelarvestrateegia ja eelarve kooskõlla seaduse nõuetega 7 Käeoleva paragrahvi lõiget 1 ei rakendata korrigeerimismenetluse ja raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 41 Korrigeerimismenetluse lõpetamine RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 Korrigeerimismenetlus loetakse lõppenuks RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 majandusaasta aruande kinnitamise kuupäeva seisuga kui kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus rakendavad aruandeaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini tagamise meetmeid 2 käesoleva seaduse 44 lõikes 3 nimetatud raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise otsuse tegemise kuupäeva seisuga või 3 haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise aasta lõpu seisuga 9 peatükk RASKE FINANTSOLUKORRA OHT 42 Raske finantsolukorra oht 1 Kohaliku omavalitsuse üksus on raske finantsolukorra ohus kui 1 kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ei ole käesoleva seaduse 40 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kinnitanud käesoleva seaduse 40 lõikele 3 vastavat eelarvestrateegiat RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid käesoleva seaduse 40 lõikes 2 nimetatud korrigeerimismenetluse perioodi viimase aruandeaasta lõpu seisuga kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda püsivalt täita võetud kohustusi ja rahuldada tähtaegselt võlausaldajate nõudeid 2 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ega kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei suuda rakendada finantsdistsipliini tagamise meetmeid võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada Rahandusministeeriumile taotluse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamiseks 3 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus rakendavad finantsdistsipliini tagamise meetmeid kuid kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda võetud kohustusi püsivalt täita võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada Rahandusministeeriumile taotluse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamiseks 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluses tuleb põhjendada raske finantsolukorra ohu tekkimist Kohaliku omavalitsuse üksus peab esitama koos taotlusega saneerimiskava ja finantsplaani kavandi mis on koostatud vastavalt käesoleva seaduse 47 lõigetele 4 ja 6 RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 43 Raske finantsolukorra ohu komisjon 1 Raske finantsolukorra ohu komisjon edaspidi komisjon nõustab Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse üksuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse läbiviimisel eesmärgiga kõrvaldada raske finantsolukorra oht ja kohelda võlausaldajaid võrdselt RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Komisjoni moodustab ja selle töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Komisjon moodustatakse alalisena ning selle liikmeteks on kolm Rahandusministeeriumi ametnikku ja kaks üleriigiliste liitude nimetatud isikut Komisjoni esimeheks on Rahandusministeeriumi ametnik Komisjon võib oma töösse kaasata eksperte RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 4 Komisjoni liige peab olema raske finantsolukorra ohus oleva kohaliku omavalitsuse üksusest ja temast sõltuvast üksusest sõltumatu 5 Komisjoni töö teenindamise tagab Rahandusministeerium 6 Komisjon võtab otsuseid vastu komisjoni koosolekul kirjaliku või elektroonse hääletamise teel Kõik koosolekul osalevad komisjoni liikmed on kohustatud hääletama kusjuures nad ei või jääda erapooletuks Komisjoni otsused avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel 7 Komisjoni liige ei või osaleda komisjoni otsuste langetamisel ja ta peab ennast taandama kui esineb asjaolu mis annab alust kahelda tema erapooletuses 8 Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 44 Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamine 1 Kui on ilmnenud käesoleva seaduse 42 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud otsustab Rahandusministeerium asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise ja informeerib sellest komisjoni RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kui kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud käesoleva seaduse 42 lõikes 2 või 3 nimetatud taotluse analüüsib Rahandusministeerium esitatud saneerimiskava ja finantsplaani kavandit Kui raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamine on põhjendatud edastab Rahandusministeerium taotluse saneerimiskava ja finantsplaani kavandi komisjonile koos seisukohaga 20 tööpäeva jooksul nende saamisest arvates RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 1 Kui Rahandusministeerium leiab analüüsi tulemusena et kohaliku omavalitsuse üksus suudab võlausaldajate nõuded iseseisvalt rahuldada ja finantsdistsipliini tagamise meetmeid rakendada teatab Rahandusministeerium 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates kohaliku omavalitsuse üksusele et ei toeta raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamist ja lisab selgitused RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 2 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus menetluse algatamist mittetoetava seisukohaga võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada Rahandusministeeriumile uue taotluse ning saneerimiskava ja finantsplaani kavandid Rahandusministeerium esitab need komisjonile koos seisukohaga 20 tööpäeva jooksul nende saamisest arvates RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus algab Rahandusministeeriumi vastava otsuse tegemisest ja kestab kuni käesoleva seaduse 52 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse tegemiseni RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamisega seoses peab volikogu kuni saneerimiskava kinnitamiseni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punktides 1 8 19 21 22 24 25 ja 34 36 nimetatud tegevustega seotud õigusaktide eelnõud Rahandusministeeriumiga kooskõlastama RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelnõude kooskõlastamiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga Rahandusministeeriumile RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 7 Rahandusministeerium jätab esitatud õigusakti eelnõu kooskõlastamata kui selle vastuvõtmine vähendab kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse sissetulekuid suurendab nende väljaminekuid vähendab varade mahtu või suurendab kohustuste mahtu võrreldes vastuvõetud eelarvega Kooskõlastamata jätmise korral lisab Rahandusministeerium põhjendused RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 8 Kümne tööpäeva jooksul raske finantsolukorra ohu väljakuulutamisest arvates nimetab kohaliku omavalitsuse üksus volitatud isiku kes võtab komisjoni tööst osa hääleõiguseta 9 Rahandusministeeriumil on õigus nõuda taotluses ning saneerimiskava ja finantsplaani kavandites esitatu täpsustamiseks või kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüsimiseks täiendavat informatsiooni RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 45 Rahandusministeeriumile kehtestatud tähtajad raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluses RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 Rahandusministeerium otsustab kümne tööpäeva jooksul eelnõu või ettepaneku saamisest arvates käesoleva seaduse 44 lõikes 5 ja 49 lõikes 2 nimetatud kooskõlastuse andmise või andmata jätmise RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Rahandusministeerium otsustab 30 tööpäeva jooksul taotluse või kavandi saamisest arvates 1 raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise või vastava taotluse rahuldamata jätmise 2 seisukoha andmise saneerimiskava ja finantsplaani kavandite kohta 3 raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse lõpetamise või lõpetamise taotluse rahuldamata jätmise RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Kui Rahandusministeerium on käesoleva seaduse 44 lõike 9 alusel nõudnud kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavat informatsiooni peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 määratud tähtaegade arvestus kuni kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutud informatsiooni esitamiseni RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 46 Kohaliku omavalitsuse üksusele kehtestatud tähtajad raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluses 1 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks saneerimiskava ja finantsplaani kavandid 60 päeva jooksul RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise otsuse saamisest arvates kui menetlus on algatatud käesoleva seaduse 44 lõike 1 alusel RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse saamisest arvates 1 1 Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kõrvaldama taotluse ning saneerimiskava ja finantsplaani kavandi puudused 20 tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt vastava nõude saamisest arvates RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kinnitab saneerimiskava ja finantsplaani ning nende muudatused 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumilt kavandi kohta seisukoha ja muudatusettepanekute saamisest või muudatusettepaneku kooskõlastuse saamisest arvates RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Kohaliku omavalitsuse üksus viib 60 päeva jooksul saneerimiskava vastuvõtmisest arvates kõik õigusaktid mis on seotud saneerimiskavas toodud eesmärkide täitmisega kooskõlla saneerimiskavaga 4 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile kinnitatud saneerimiskava ja finantsplaani ning saneerimiskava ja finantsplaani muudatused kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 5 Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel kinnitatud saneerimiskava ja finantsplaani ning saneerimiskava ja finantsplaani muudatused seitsme tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates 47 Saneerimiskava 1 Saneerimiskava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma rahuldada võlausaldajate nõuded vastavalt saneerimiskava tingimustele ning kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus peavad rakendama finantsdistsipliini tagamise meetmeid 2 Saneerimiskava ja finantsplaani kehtivuse periood on nende koostamise aasta ning sellele järgnevad neli eelarveaastat RT I 28 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Kui Rahandusministeerium leiab

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=124121&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive