archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    teenistuse seaduse tähenduses või ametipalk avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses RT I 29 03 2013 19 jõust 01 04 2013 4 Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 3 lõike 1 ja 4 lõike 3 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumine avalikus teenistuses avaliku võimu teostamise õiguse peatumiseks avaliku teenistuse seaduse 10 peatüki tähenduses RT I 29 03 2013 19 jõust 01 04 2013 2 Keskmise töötasu arvutamise alused 1 Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule RT I 11 10 2011 4 jõust 01 01 2012 2 Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust mis on töötajale sissenõutavaks muutunud Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust RT I 11 10 2011 4 jõust 01 01 2012 3 Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu RT I 11 10 2011 4 jõust 01 01 2012 4 Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust 5 Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena RT I 11 10 2011 4 jõust 01 01 2012 6 Lõiget 5 ei kohaldata kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul 1 on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu välja arvatud kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust 2 kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu 3 Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel 1 Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral Töölepingu seaduse 19 alusel 2 Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra millal töötaja töötasu vähendati Töölepingu seaduse 37 alusel RT I 11 10 2011 4 jõust 01 01 2012 3 Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks 2 lõikes 4 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga 4 Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=115585&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    perearste ühe tööpäeva jooksul nende perearstide nimistus edaspidi nimistu olevatele isikutele tehtud kiirabivisiitidest saates ärakirja kiirabikaardist kokkuleppel elektrooniliselt 2 Perearst teavitab kiirabibrigaadi pidajat oma tegevuskoha lahtioleku aegadest sidevahendite numbritest ja perearsti asendavast arstist 3 Perearst annab väljavõtte tervisekaardist kroonilist haigust sealhulgas diabeet hüpertooniatõbi südame isheemiatõbi südame rütmihäired astma põdevale ja pidevalt ravimeid vajavale patsiendile kiirabibrigaadile esitamiseks 3 Kiirabi ja perearsti vastastikuse tasaarveldamise kord 1 Kiirabi ja perearstide vastastikuste nõuete tasaarveldamine

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=44967&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ja kirjeldus 4 kiirgusallikat iseloomustavad andmed 5 andmed kiirgustegevuse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete või heitmete ning radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi ja vastavusnäitajate kohta 6 kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise lõpetamist mis mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral on heaks kiidetud kvalifitseeritud kiirguseksperdi poolt 7 radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks loa taotlemisel andmed käitluskoha lõpliku sulgemise viiside kohta 8 kiirgusseire kava ja andmed kiirgusseireks kasutatavate seadmete kohta 9 kehtetu RT I 2005 15 87 jõust 03 04 2005 10 kiirgusohutushinnang ja meetmed kiirgusohutuse tagamiseks 11 suure ohuga kiirgustegevuse korral avariikiirituse olukorras tegutsemise plaan mis põhineb potentsiaalse kiirituse hinnangul RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 12 kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi kirjeldus 13 andmed kiirgustöötajate ja nende erialase väljaõppe kohta 14 kiirgustööeeskiri 2 Kui kiirgustegevusluba taotletakse radioaktiivse aine Eesti Vabariiki sisseveoks esitab loa taotleja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 ja 4 nimetatud andmed 2 1 Kiirgustegevusluba uue tuumakäitise käitamiseks saab taotleda pärast seda kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 3 Sõltuvalt kiirgusallika või kiirgustegevusega seotud ohu suurusest eristatakse 1 väikese ohuga kiirgustegevust mille käigus kiirgustöötaja saab või võib saada efektiivdoosi kuni üks millisiivertit aastas 2 mõõduka ohuga kiirgustegevust mille käigus kiirgustöötaja saab või võib saada efektiivdoosi üks kuni kuus millisiivertit aastas 3 suure ohuga kiirgustegevust mille käigus kiirgustöötaja saab või võib saada suurema efektiivdoosi kui kuus millisiivertit aastas 3 1 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule on kiirgustegevus suure ohuga kui kiirgustegevusluba taotletakse 1 kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuseks 2 paragrahvi 16 lõike 2 punktis 1 või 7 sätestatud tegevuseks 4 Keskkonnaamet säilitab loa taotluse dokumente kümme aastat pärast loas kirjeldatud tegevuse lõpetamist RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 18 1 Radioaktiivse aine seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks vajalik rahaline tagatis 1 Radioaktiivse aine seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks võib kiirgustegevusloa andja nõuda rahalist tagatist edaspidi tagatis 2 Tagatise vajaduse üle otsustab kiirgustegevusloa andja 20 päeva jooksul kiirgustegevusloa või selle muutmise taotluse registreerimisest arvates Otsuse tegemisel võetakse arvesse radioaktiivse aine seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise tagamise olulisust kiirgusohutuse seisukohalt 3 Tagatis peab olema mõeldud ainult radioaktiivse aine seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks ning vajaduse korral viivitamatult realiseeritav 4 Tagatise suuruseks on kiirgustegevusloa taotleja taotluses esitatud andmete alusel radioaktiivse aine seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise eeldatav maksumus ning selle määrab kiirgustegevusloa andja 5 Tagatise olemasolu tõendatakse kiirgustegevusloa andja aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi või finantseerimisasutuse garantiiga Kiirgustegevusloa andjal on õigus jätta garantii andja aktsepteerimata kui garantii andja senise tegevuse majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda tema antava tagatise usaldusväärsuses 6 Tagatis peab kehtima radioaktiivse aine seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise lõpuni 7 Kui kiirgustegevusloa andja teeb korduva kiirgustegevusloa taotluse või kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemise käigus kindlaks et taotleja olemasoleva tagatise suurus ei kata enam radioaktiivse aine seda sisaldava seadme või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulusid siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 19 Kiirgustegevusloas esitatavad andmed ja tingimused 1 Kiirgustegevusloas on märgitud 1 kiirgustegevusloa number ja väljaandmise kuupäev 2 kiirgustegevusloa omaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood ning aadress 3 kiirgustegevuse nimetus 4 kiirgustegevusloa kehtivusaeg 5 kiirgusallikate kirjeldus 6 kiirgustegevuse toimumise koht rajatiste ja ruumide kirjeldus 7 radioaktiivsete jäätmete käitlemise viisid piirkogused ja käitluskohad 8 radioaktiivsete heitmete piirkogused ja keskkonda juhtimise moodused 9 kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded 10 kiirgustegevuse ohu aste 1 1 Kui kiirgustegevusluba antakse kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuseks sisaldab tegevusluba lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmist teavet 1 personali kiirguskaitsealane pädevus sealhulgas personali teavitamine ja koolitamine 2 kiirgusallikale kiirgusallika konteinerile ja lisaseadmetele ning nende hooldusele esitatavaid nõudeid 3 kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika nõuetekohane haldamine selle üleandmiseni tootjale teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete käitlejale 4 arvestusdokumentides need kiirgusallika kohta esitatavad andmed mida nõutakse käesoleva seaduse alusel kiirgustegevusloa taotlemisel ning vajaduse korral täiendavalt muud andmed 2 Kiirgustegevusluba vormistatakse kahes eksemplaris millest üks jääb Keskkonnaametile ja teine kiirgustegevusloa omajale Kiirgustegevusluba toimetatakse loa taotlejale kätte tähitud kirjaga või antakse üle allkirja vastu dokumendi väljastanud haldusorgani poolt RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 20 Avatud menetluse kohaldamine 1 Käesoleva seaduse 16 lõike 2 punktides 1 6 ja 7 nimetatud kiirgustegevuse korral kohaldatakse kiirgustegevusloa andmise ja muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid 2 Kiirgustegevusloa muutmise menetlusele kui selle aluseks on käesoleva seaduse 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmete muutumine ning kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata 21 Kiirgustegevusloa taotluse ja kiirgustegevusloa eelnõu avalik väljapanek Kiirgustegevusloa taotluse ja kiirgustegevusloa eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaameti veebilehel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 22 Kiirgustegevusloa andmisest keeldumine Keskkonnaamet keeldub kiirgustegevusloa andmisest kui RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 1 tegevusega milleks kiirgustegevusluba taotletakse kaasneb või võib kaasneda oht riigisisesele või rahvusvahelisele julgeolekule 2 tegevus milleks kiirgustegevusluba taotletakse ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele 3 kiirgustegevusloa taotluses on esitatud valeandmeid 4 kiirgustegevusloa taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad 5 kiirgustegevuseks taotletav koht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist 6 kiirgustegevusloa taotleja ei tõenda käesoleva seaduse 18 1 lõikes 1 sätestatud tagatise olemasolu kiirgustegevusloa andja määratud suuruses ja tingimustel RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 23 Kiirgustegevusloa kehtivus Kiirgustegevusluba kehtib kuni viis aastat 24 Kiirgustegevuse muutusest teatamise kohustus Kiirgustegevusloa omaja teatab eelnevalt Keskkonnaametile kui ta kavatseb RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 1 kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika 2 lõpetada kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika kasutamise 3 anda kiirgusallika üle teisele isikule või ladustada radioaktiivse jäätmena 4 muuta kiirgustegevusloaga määratud kiirgustegevust tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise viise piirkoguseid või käitluskohta 5 muuta kiirgustegevuse toimumise kohta rajatisi või ruume 6 võtta tööle uue kiirgusohutuse spetsialisti 7 muuta muul viisil oluliselt loas kirjeldatud kiirgustegevust 25 Kiirgustegevusloa muutmine 1 Keskkonnaamet muudab kiirgustegevusluba kui RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 1 kiirgustegevusloa omaja on teatanud käesoleva seaduse s 24 nimetatud muudatustest 2 kiirgustegevusloas esitatud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud 3 kiirgustegevuse käigus rakendatud meetmete tulemusena on loaga määratud tegevuse ohuaste muutunud 4 käesoleva seaduse 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud 2 Käesoleva seaduse 24 punktides 1 4 5 ja 7 nimetatud juhtudel kui tegemist on kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega võib Keskkonnaamet kohustada loa omajat esitama taotluse uue kiirgustegevusloa saamiseks RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 3 Keskkonnaamet saadab kiirgustegevusloa muudatuse või teate uue taotluse esitamise vajaduse kohta kiirgustegevusloa omajale posti teel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 26 Kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamine 1 Kiirgustegevusloa andja tunnistab kiirgustegevusloa kehtetuks sellest loa omajat eelnevalt teavitades kui 1 loa omaja tegevuses tõendatakse käesoleva seaduse s 22 nimetatud asjaolud 2 loa omaja ei täida kiirgustegevusloas kehtestatud nõudeid 3 loa omaja ei täida käesoleva seaduse s 27 sätestatud kohustust 4 juriidilisest isikust loa omaja tegevus on lõppenud või füüsilisest isikust loa omaja on surnud 5 Keskkonnaamet on kohustanud loa omajat esitama taotluse uue kiirgustegevusloa saamiseks tulenevalt käesoleva seaduse 25 lõikes 2 sätestatust kuid uut loataotlust ei esitatud RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 Kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses sisalduvad 1 kiirgustegevusloa omaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood ning aadress 2 kiirgustegevusloa number 3 lubatud kiirgustegevuse nimetus 4 kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjused ja viide õigusnormile mille alusel kiirgustegevusluba kehtetuks tunnistatakse 5 otsuse tegemise kuupäev 27 Kiirgustegevuse seiskamine kiirgustegevusloa omaja poolt Kui kiirgustegevuse käigus tuvastatakse kehtestatud piirmääradest suurema kiirgusdoosi saamine seiskab kiirgustegevusloa omaja kiirgustegevuse seniks kuni kiirituse põhjused on välja selgitatud ja kõrvaldatud 28 Kiirgustegevusloa andmise muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded vormid ja kiirgustegevusloa vormid Kiirgustegevusloa andmise muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded taotluse vormid ja kiirgustegevusloa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 29 Riigilõiv kiirgustegevusloa taotlemisel ja muutmisel Kiirgustegevusloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasub loa taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi RT I 2006 58 439 jõust 01 01 2007 4 peatükk KIIRGUSTEGEVUSLOA OMAJA KOHUSTUSED 30 Kiirgustegevusloa omaja põhikohustused Kiirgustegevusloa omaja on kohustatud 1 vastutama kiirgusohutuse eest ja tagama tema valduses olevate kiirgusallikate füüsilise kaitse sealhulgas kontrollima vähemalt üks kord aastas kas kiirgusallikas või seda sisaldav seade asub kasutus või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis RT I 2006 25 185 jõust 11 06 2006 2 koostama kiirgustööde teostamiseks ja kiirgustöötajate instrueerimiseks vajalikud eeskirjad 3 korraldama radioaktiivsete jäätmete töötlemist ja konditsioneerimist kui see on vajalik radioaktiivsete jäätmete omaduste muutmiseks enne juhtimist keskkonda ning ajutist või lõppladustamist 4 pidama kõigi tema vastutusel olevate kiirgusallikate nende asukoha ja üleandmise kohta arvestust tegema üks kord aastas kiirgusallikate inventuuri ning esitama inventuuri tulemused Keskkonnaametile aruandeaastale järgneva aasta 1 märtsiks Kui kiirgustegevusloa tingimustes ei ole märgitud teisiti peavad arvestusdokumendid sisaldama kiirgusallika kohta andmeid mida nõutakse käesoleva seaduse alusel kiirgustegevusloa taotlemisel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 kindlustama kiirgustöötajatele nende töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava koolitamise ning kiirgusohutusalase instrueerimise 6 korraldama kiirgustöötajate tervisekontrolli 7 tegema enne kiirgusallika üleandmist kindlaks kas vastuvõtjal on asjaomane kiirgustegevusluba RT I 2006 25 185 jõust 11 06 2006 8 viivitamatult teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust kiirgusallika kadumisest vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist mille tulemusena on töötaja või elanik saanud tahtmatult kiiritada samuti kontrollima kiirgusallika terviklikkust pärast iga juhtu mis võib olla kiirgusallikat kahjustanud ning teavitama vajaduse korral Keskkonnaametit sellisest sündmusest ja võetud meetmetest RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 9 leevendama avariikiirituse olukorra tagajärgi RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 10 tagama kasutatavate mõõteriistade regulaarse kontrollimise ja kalibreerimise ning vastutama nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest 11 tagama kiirgustöötajate dooside seire ning nende andmete esitamise doosiregistrisse 12 kindlustama et suure ohuga kiirgustegevuse korral oleks kiirgusohutuse asjus kvalifitseeritud kiirgusekspert rajatiste projekti eelnevalt läbi vaadanud ja uue kiirgusallika kasutusele võtmist tunnustanud RT I 2006 25 185 jõust 11 06 2006 13 muutma kiirgusallika pärast kasutamise lõpetamist ohutuks vastavalt loataotluses esitatud ohutustamise kavale 14 tõendama pädevate asutuste nõudmisel radioaktiivse aine või radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusseadme omamise seaduslikkust 15 suure ohuga kiirgustegevuse korral koostama avariikiirituse olukorra lahendamise plaani ning testima seda vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja sagedusele RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 16 täiustama kasutatavaid tehnoloogiaid seadmeid ja töövõtteid 17 välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi 30 1 Kiirgustegevusloa omaja kohustused kõrgaktiivse kiirgusallika korral Lisaks s 30 sätestatule peab kiirgustegevusloa omaja kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuse korral 1 tagama et kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave mis tõendab et kiirgusallikas on identifitseeritud kordumatu numbriga Teave hõlmab ülesvõtteid kiirgusallikast kiirgusallika konteinerist veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest 2 tagama et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks on loa andja määratud sagedusega tehtud nõuetekohased testid 3 tagastama iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika viivitamatult pärast selle kasutamise lõppu tootjale andma üle teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete käitlejale 4 eelistama kiirgusallika hankel tootjat kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq RT I 2006 25 185 jõust 11 06 2006 30 2 Kiirgustegevusloa omaja kohustused tuumakäitise käitamisel Lisaks käesoleva seaduse s 30 sätestatule peab kiirgustegevusloa omaja tuumakäitisega seotud kiirgustegevuse korral 1 tagama tuumaohutuse meetmete rakendamise ja asjaomaste nõuete järgimise 2 tagama et tuumakäitise töötajad ja alltöövõtjad järgivad tuumakäitises rakendatavat tuumaohutuskultuuri ja kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi oma tööülesannetest lähtudes 3 hindama tuumaohutust tuumakäitises vähemalt sama sagedasti kui see on sätestatud kiirgustegevusloa tingimustes RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 31 Kiirgusohutuse spetsialist 1 Kiirgustegevusloa omaja võib nimetada ametisse kiirgusohutuse spetsialisti kes korraldab kiirgusohutusnõuete täitmist Kui ametis on rohkem kui kümme kiirgustöötajat on kiirgusohutuse spetsialisti nimetamine kohustuslik 2 Kiirgusohutuse spetsialisti nimetamine ei vabasta kiirgustegevusloa omajat vastutusest kiirgusohutuse tagamise eest 32 Kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem 1 Kiirgustegevusloa omaja koostab kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi mis kindlustab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloaga seatud tingimuste täitmise 2 Kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem peab sisaldama 1 kavandatud ja süstemaatilist tegevust mille eesmärk on kiirgusohutuse tagamine 2 tööülesannete analüüsi ja kiirgusallika kasutamiseks vajalike oskuste nõudeid 3 kiirgusohutusnõuete kontrollimise süsteemi 4 materjalide hankimise ja kasutamise ning kiirgusohutuse järelevalve ja ohutussüsteemide töö kontrollimise protseduuride kirjeldusi 3 Tuumakäitise kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem sisaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule 1 tuumaohutust tagavate toimingute kirjeldust 2 tuumaohutust tagavate toimingute järgimise kontrollsüsteemi kirjeldust 3 töötajate tööülesannete analüüsi 4 töötajatele esitatavaid nõudeid 5 töötajate koolituse ja instrueerimise kavasid 6 seadmete ja materjalide hankimise kasutamise ning kasutusest kõrvaldamise protseduuri kirjeldust RT I 09 11 2011 2 jõust 10 11 2011 33 Tuumamaterjali arvestus ja tuumamaterjalist teavitamine 1 Tuumamaterjali omav isik on kohustatud pidama oma ettevõttes kasutatava tuumamaterjali arvestust alates selle soetamisest kuni jäätmena ladustamiseni kahjutustamiseni või omaniku vahetuseni ja määrama tuumamaterjali arvestuse pidamise eest vastutava isiku 2 Tuumamaterjali omav isik teavitab Keskkonnaametit igast tuumamaterjali koguse muudatusest viivitamatult RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 34 Kiirgusallika ohutus 1 Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgusallika ohutuse kiirgusallika õige paigaldamise selle ruumilise asetuse ruumide ja kiirgusallika märgistuse ning kaitsevahendite kasutamise kaudu 2 Kiirgusallikat tohib paigaldada remontida ja hooldada kiirgustegevusluba omav isik Remondi ja hooldustöid mis ei ole seotud kiirgusallika kiirgusttekitavate osadega tohib teha kiirgustegevusloata 3 Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele samuti ruumide ja kiirgusallika märgistamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2006 25 185 jõust 11 06 2006 35 Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu 1 Radioaktiivset ainet ja radioaktiivset ainet sisaldavat seadet mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kui väljaarvamistase veetakse maanteel raudteel õhu ja veeteel ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras Vedu üle riigipiiri toimub kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel 2 Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme omaja tagab et 1 pakendid vastavad kehtestatud ohutusnõuetele 2 kasutatav veo viis tagab ohutuse 3 vedajat on teavitatud radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedamise ohutusnõuetest 36 Kiirgusohutuse juhendmaterjalid Keskkonnaamet annab välja juhendmaterjale kiirgustegevusloa omaja nõustamiseks et tagada käesoleva seaduse nõuete täitmine hea praktika võtete protseduuride ja muude meetmete rakendamisega RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 peatükk KIIRGUSOHUTUSE TAGAMINE 1 jagu Elanike ja kiirgustöötajate kaitse 37 Kiirgusallikate ja tuumamaterjali register 1 Kiirgusallikate ja tuumamaterjali registrid on riigiasutuse andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Keskkonnaamet peab kiirgusallikate ja tuumamaterjali registreid RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Keskkonnaamet kannab andmed olemasolevate ja Eesti Vabariiki sisseveetud kiirgusallikate kohta kiirgusallikate registrisse Registrikanne tehakse kas kiirgusallika hoidmiseks kiirgusallika kasutamiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks või kiirgusallika sissevedamiseks antud kiirgustegevusloas sisalduvate andmete alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Keskkonnaamet teeb kande tuumamaterjali registrisse tuumamaterjali omava isiku poolt esitatavate andmete põhjal RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Inimese ja keskkonna kaitsmise ning kiirgusallika ohutuse ja füüsilise kaitse eesmärgil on kiirgusallikate ja tuumamaterjali registrites olev teave mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks 38 Doosi piirmäärad Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 39 Kiirgusohutuse tagamine töökohal 1 Kui kiirgustegevusest põhjustatud kiiritus võib ületada käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi või kutsekiirituse ekvivalentdoosi piirmäära ühte kümnendikku aastas konsulteerib kiirgustegevusloa omaja kvalifitseeritud kiirguseksperdiga võimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuse osas et tagada kiirgusohutus 2 Kiirgusallika asukohaks oleva ruumi ehitise kiirgusallika liigi ning kiirgusohu suuruse järgi jaotatakse töökohad 1 kontrollialadeks 2 jälgimisaladeks 3 Kiirgustegevusloa omaja tagab kontrolli ja jälgimisala kiirgusseire vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele 4 Sõltuvalt vajadusest sisaldab kontrolli ja jälgimisalal teostatav seire 1 doosikiiruse seiret 2 radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret õhus või pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning füüsikalise ja keemilise oleku määramisega 5 Kiirgustegevusloa omaja registreerib seire tulemused ja säilitab need kogu kiirgustegevuse jooksul 40 Kiirgustöötajate kategooriad Kiirgustöötajate kategooriad on 1 A kategooria kiirgustöötajad kes võivad saada suurema efektiivdoosi kui kuus millisiivertit või suurema kui kolm kümnendikku käesoleva seaduse alusel kehtestatud silmaläätse naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärast 2 B kategooria kiirgustöötajad keda ei klassifitseerita A kategooria kiirgustöötajateks 41 Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel Alla 18 aasta vanuseid isikuid ei tohi määrata ühelegi kiirgustööle 42 Efektiiv ja ekvivalentdoosi hindamine 1 Keskkonnaamet tagab elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade dooside hindamise RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise korra ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus ja koefaktori väärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 43 Isikudooside seire 1 Kiirgustöötajate isikudooside seiret teostab tunnustatud dosimeetrialabor 2 A kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire töökohal toimub vähemalt üks kord kuus Kui A kategooria kiirgustöötaja võib saada olulist kiiritust radionukliidide sissevõtu kaudu peab käesoleva seaduse 39 lõikes 4 nimetatud seire võimaldama seda vajadusel hinnata RT I 2009 48 322 jõust 14 10 2009 3 B kategooria kiirgustöötajate seire peab olema piisav näitamaks et töötaja on klassifitseeritud B kategooriasse õigesti 44 Doosiregister 1 Kiirgustöötaja saadud kutsekiirituse isikudooside seire andmeid hoitakse riiklikus kiirgustöötajate doosiregistris 2 Vabariigi Valitsus asutab riikliku kiirgustöötajate doosiregistri 3 Riiklik kiirgustöötajate doosiregister on riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 4 Riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit peab Keskkonnaamet RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Andmeid tuleb riiklikus kiirgustöötajate doosiregistris säilitada kogu kiirgustöötaja kiirgustööl töötamise aja jooksul Pärast seda säilitatakse andmeid kuni isik saab või oleks saanud 75 aastaseks kuid mitte vähem kui 30 aastat tema kiirgustöölt lahkumisest arvates 6 Kiirgustöötaja isikudooside seire tulemustele võimaldatakse juurdepääs järgmistel isikutel 1 kiirgustöötajale tema isikut puudutavate andmete osas 2 kiirgustöötajale töötervishoiualast teenust osutavale spetsialistile 3 kiirgustegevusloa omajale tema kiirgustöötajate andmete osas 4 kiirgusohutuse kontrolli teostajale 5 isikule kes teeb kiirituse ja selle mõju teadusuuringuid 45 Kvalifitseeritud kiirgusekspert 1 Kvalifitseeritud kiirguseksperdina tohib tegutseda vastavat kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi edaspidi litsents omav füüsiline isik 2 Keskkonnaamet annab litsentsi litsentsitaotleja avalduse alusel RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Litsentsi võib taotleda füüsiline isik kes 1 on omandanud kõrghariduse kõrgkoolis või ülikoolis millel on Haridus ja Teadusministeeriumi antud koolitusluba või mille antud haridust tõendav dokument on Eesti Vabariigis tunnustatud 2 on vähemalt viieaastase töökogemusega kiirgusohutuse alal 3 tunneb kiirgusohutuse teostamise korda ning Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi kiirgusalaseid õigusakte 4 Litsents antakse viieks aastaks 5 Litsentsi andmisest keeldutakse kui

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61784&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    vähendatud riskikapitalina võtta arvesse ka vastavalt eriotstarbeliste varakogumite osata elukindlustuse eraldist ja eriotstarbeliste varakogumite osa võrra vähendatud riskikapitali Nimetatud loa taotlemisele ning loa andmise või sellest keeldumise korrale kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 72 lõigetes 5 2 5 4 sätestatut RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 3 Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud elukindlustuse liigi puhul 1 kuni kolme aastase kestusega positiivse riskikapitaliga lepingute riskikapital esmalt koefitsiendiga 0 001 ning seejärel koefitsiendiga mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalne väärtus on 0 5 2 kolme kuni viie aastase kestusega positiivse riskikapitaliga lepingute riskikapital esmalt koefitsiendiga 0 0015 ning seejärel koefitsiendiga mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalne väärtus on 0 5 4 Käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud elukindlustuse liigi lepingute varade väärtus korrutatakse koefitsiendiga 0 01 5 Käesoleva seaduse 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud elukindlustuse liigi omavahendite normatiiv leitakse alljärgnevate komponentide summana 1 kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa lepingute osas mille puhul kindlustusandja kannab investeerimisriski korrutatakse koefitsiendiga 0 04 RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 2 kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa lepingute osas mille puhul kindlustusandja investeerimisriski ei kanna ja mille haldustasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks korrutatakse koefitsiendiga 0 01 RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 3 edasikindlustusandja poolt kindlustusandjale tasutud komisjonitasu võrra vähendatud administratiivkulude summa lepingute osas mille puhul kindlustusandja investeerimisriski ei kanna ja mille haldustasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks korrutatakse koefitsiendiga 0 25 4 kindlustusandja riskikapital lepingute osas mis katavad surmariski korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0 003 ning seejärel koefitsiendiga mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalne väärtus on 0 5 6 Käesoleva seaduse 17 lõikes 6 sätestatud juhul leitakse käesoleva seaduse 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikide omavahendite normatiiv vastavalt käesoleva seaduse le 72 7 Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on elukindlustuslepingust tuleneva kindlustusjuhtumi korral väljamakstav kindlustussumma millest on lahutatud selle lepingu elukindlustuse eraldise ja finantskohustuse summa RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 74 Kindlustusandja omavahendite vähenemine 1 Omavahendite vähenemisel alla omavahendite normatiivi on kindlustusandja kohustatud viivitamata esitama Finantsinspektsioonile finantsseisundi taastamise plaani edaspidi saneerimisplaan 2 Saneerimisplaan peab sisaldama järgmise kolme aasta kohta vähemalt alljärgnevat informatsiooni 1 kindlustusandja prognoositav kasumiaruanne otsese kindlustuse sissetuleva ja väljamineva edasikindlustuse lõikes 2 kindlustusandja prognoositav bilanss 3 kindlustusandja omavahendite ja seotud varade suuruse hinnang 4 kindlustusandja edasikindlustusprogramm 2 1 Kui saneerimisplaani esitab edasikindlustusandja peab see edasikindlustusprogrammi asemel sisaldama edasikindlustusandja retrotsessiooniprogrammi RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 3 Omavahendite vähenemisel alla ühe kolmandiku omavahendite normatiivist või alla omavahendite miinimumi on kindlustusandja kohustatud viivitamata esitama Finantsinspektsioonile erakorralise saneerimisplaani mis võimaldab kolme kuu jooksul taastada omavahendid vähemalt ühe kolmandikuni omavahendite normatiivist kuid mitte väiksema määrani kui on omavahendite miinimum 4 Erakorralises saneerimisplaanis tuleb näidata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed 5 Kui vaatamata saneerimisplaani või erakorralise saneerimisplaani esitamisele võib kindlustusandja finantsseisund Finantsinspektsiooni hinnangul jätkuvalt halveneda võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega keelata kindlustusandja varaga seotud tehingute või toimingute tegemise või piirata nende mahtu teavitades sellest nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi kus kindlustusandja on asutanud filiaali või tegeleb piiriülese kindlustustegevusega 6 Kui Finantsinspektsioon on saanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt teate et viimane keelab lepinguriigi kindlustusandja varaga seotud tehingute või toimingute tegemise või piirab nende mahtu on Finantsinspektsioon kohustatud nimetatud kindlustusandja või tema Eesti filiaali suhtes võtma kasutusele samad meetmed 7 Kui kindlustusandja finantsseisundi halvenemise tõttu on ohustatud kindlustusvõtjate kindlustatute või soodustatud isikute huvid võib Finantsinspektsioon vastavalt saneerimisplaani või erakorralise saneerimisplaani alusel kehtestada kindlustusandjale käesoleva seaduse 72 või 73 alusel arvutatud omavahendite normatiivist kõrgema normatiivi 75 Kindlustustehnilised eraldised ja eraldiste liigid 1 Kindlustustehnilised eraldised käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusandjale kindlustuslepingutega üle kantud kindlustusriskist tulenevate kohustuste arvestuslik suurus 2 Kindlustustehniliste eraldiste liigid on 1 ettemakstud preemiate eraldis 2 rahuldamata nõuete eraldis 3 elukindlustuse eraldis 4 boonuste eraldis 5 muud õigusaktides või kindlustusandja põhikirjas ettenähtud kindlustustehnilised eraldised 3 Käesoleva seaduse tähenduses on 1 ettemakstud preemiate eraldis arvestuslik suurus kindlustusmaksest mille ulatuses kindlustusandjale ülekantud kindlustusrisk ja sellega seotud kulud on kandmata 2 rahuldamata nõuete eraldis toimunud kindlustusjuhtumitest ja teadaolevatest asjaoludest tõenäoliselt tulenevate kohustuste arvestuslik suurus 3 elukindlustuse eraldis elukindlustuslepingutes sisalduva kindlustusriski ja selle kandmisest tulenevate kohustuste nüüdisväärtuse suurus Elukindlustuse eraldisse ei kuulu toimunud kindlustusjuhtumitest tulenevate kohustuste arvestuslik suurus 4 boonuste eraldis kindlustuslepingutest tulenev arvestuslik lisakasumi suurus mida ei ole nendele lepingutele määratud või garanteeritud RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 75 1 Finantskohustused Finantskohustused käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusandja kohustused mis tulenevad kindlustuslepingutes sisalduva finantsriski kandmisest ja mille täitmine nõuab tulevikus rahast või muust finantsvarast loobumist RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 75 2 Kindlustusandja kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele esitatavad nõuded 1 Kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused kokku peavad igal ajahetkel vastama kindlustusandja poolt sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suurusele mida kindlustusandja saab põhjendatult ette näha RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 2 Kui kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata kindlustusandja varaga seotud tehingu või toimingu tegemise või piirata tema varaga seotud tehingute või toimingute mahtu 3 Kui kindlustusandjal on filiaal lepinguriigis või ta tegeleb piiriülese kindlustustegevusega lepinguriigis teavitab Finantsinspektsioon lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse tegemisest viivitamata selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kus kindlustusandjal on filiaal või kus ta tegeleb piiriülese kindlustustegevusega RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 76 Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele esitatavad nõuded 1 Elukindlustusega tegelev kindlustusandja peab kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse arvutamisel lähtuma usaldusväärsetest aktuaarsetest hinnangutest arvestades kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi sealhulgas RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 1 kõiki garanteeritud hüvitisi sealhulgas garanteeritud tagastusväärtusi võttes arvesse et kindlustuslepingu kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused ei või olla väiksemad selle lepingu garanteeritud tagastusväärtusest RT I 2010 7 30 jõust 26 02 2010 2 eelmistel perioodidel määratud või garanteeritud boonuseid 3 kindlustusvõtja lepingujärgsetest valikutest tulenevaid kindlustusandja võimalikke kohustusi 4 lepingujärgseid kulusid 2 Kindlustuslepingute välja arvatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatava maksimaalse intressimäära ning pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatava intressimäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 7 30 jõust 26 02 2010 3 Elukindlustusega tegelev kindlustusandja peab avalikustama kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste sealhulgas boonuste eraldise arvutamise põhimõtted ja metoodika oma veebilehel RT I 2010 2 3 jõust 22 01 2010 76 1 Kindlustusandja vara investeerimise põhimõtted 1 Kindlustusandja peab investeerimisel lähtuma mõistlikkuse põhimõttest investeerides üksnes sellistesse varadesse ja instrumentidesse millest tulenevaid riske ta suudab tuvastada hinnata jälgida juhtida ja aruannetes esitada 2 Vara investeerimisel peab olema tagatud investeeringute portfelli turvalisus nõutud kvaliteet tulusus ja likviidsus Vara asukoht peab olema selline mis tagab vara kättesaadavuse 3 Huvide konflikti korral tagab kindlustusandja et investeering tehakse kindlustusvõtjate kindlustatute ja soodustatud isikute huvides 4 Investeeringud väärtpaberitesse millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul peab hoidma mõistlikul tasemel 5 Investeeringud peavad olema hajutatud viisil mis võimaldab vältida ülemäärast kontsentratsiooni ühele konkreetsele varale või varaliigile emitendile ettevõtjate grupile või geograafilisele piirkonnale ning riskide ülemäärast kuhjumist investeeringute portfellis tervikuna 6 Investeeringud sama emitendi või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide emiteeritud varasse ei või kindlustusandja jaoks kaasa tuua liigset riskide kontsentratsiooni RT I 23 12 2013 4 jõust 01 01 2014 77 Kindlustusandja seotud vara 1 Kindlustusandja seotud vara on vara mille väärtus vastab kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusele ilma edasikindlustusandja osata Kindlustusandja seotud vara suurus peab pidevalt olema vähemalt võrdne kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusega RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 1 1 Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud edasikindlustusandja osana käsitleda ka eriotstarbeliste varakogumite osa Nimetatud loa taotlemisele ning loa andmise või sellest keeldumise korrale kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 72 lõigetes 5 2 5 4 sätestatut RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 2 Kindlustusandja seotud vara investeerimisel tuleb arvestada kindlustustegevusest ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste iseloomu sealhulgas valuutat milles kohustus on võetud Seotud vara investeerimisel tuleb tagada optimaalne turvalisus ja tulu ning samal ajal säilitada investeeringute mitmekesisus ja hajutatus RT I 23 12 2013 4 jõust 01 01 2014 3 Kui kindlustuslepinguga määratakse kindlaks millises valuutas on kindlustusandja kohustatud hüvitise välja maksma siis loetakse nimetatud valuutat vääringuks milles kindlustusandja on kohustuse võtnud 4 Kui käesoleva seaduse des 12 ja 13 nimetatud kindlustustegevuse liikidega seotud kindlustuslepingus ei ole määratud millises valuutas on kohustus võetud loetakse et kindlustusandja kohustus on võetud selle riigi valuutas kus kindlustusrisk asub Kindlustusandjal on õigus valida valuuta milles kindlustusmaksed makstakse kui sellise valiku tegemine on põhjendatud Sellise valiku tegemine on põhjendatud eelkõige kui lepingu jõustumise järel muutub tõenäoliseks et ka kohustus tuleb välja maksta valuutas milles kindlustusmaksed maksti ning mis ei ole selle riigi valuuta kus kindlustusrisk asub RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 5 Kindlustusandja on kohustatud kindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele vastava seotud vara investeerima samas valuutas milles kohustus on võetud välja arvatud juhul kui 1 selles valuutas võetud kohustusele vastav seotud vara moodustab kuni 7 protsenti teistes valuutades väljendatud seotud varast 2 selles valuutas võetud kohustusele vastav seotud vara moodustab kindlustusandja kõigist samas valuutas väljendatud kohustustest kuni 20 protsenti 3 kohustus on võetud lepinguriigi valuutas ning sellele vastav seotud vara investeeritakse eurodes RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 kohustus tuleneb investeerimisriskiga elukindlustuslepingust 6 Kindlustusandja seotud vara võib olla üksnes 1 lepinguriigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD täisliikme ning riigi mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga IMF spetsiaalse laenulepingu IMF i üldiste laenukokkulepete GAB General Agreements to Borrow alusel edaspidi A tsooni riik või A tsooni riigi keskpanga poolt emiteeritud või täielikult tagatud väärtpaber mida on nimetatud väärtpaberituru seaduse 2 lõike 1 punktis 2 või 5 2 väärtpaberituru seaduse 2 lõikes 1 nimetatud väärtpaber millega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul 2 1 käesoleva lõike punktis 2 nimetamata väärtpaber mida on võimalik lühikese tähtaja jooksul realiseerida RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 3 laen kinnistusraamatu esimesele järjekohale kantud hüpoteegi või A tsooni riigis registreeritud krediidiasutuse tagatisel 4 tagatiseta laen mis on antud krediidiasutusele või teisele kindlustusandjale eeldusel et krediidiasutus või kindlustusandja on registreeritud A tsooni riigis 5 A tsooni riigis registreeritud investeerimisfondi aktsia või osak 6 kinnisasi või ehitis välja arvatud see osa kinnisasjast või ehitisest mis on kindlustusandja enda kasutuses 7 deposiit edasikindlustusvõtja juures ja nõue edasikindlustusvõtjale 8 mitte üle 90 päeva vanune kindlustus ja edasikindlustustegevusest tulenev nõue kindlustusvõtjale või vahendajale 9 nõudmiseni ja tähtajaline hoius A tsooni riigis 7 Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud riike mis on restruktureerinud oma välisvõla ei käsitleta A tsooni riikidena viie aasta jooksul alates restruktureerimise kokkuleppe sõlmimise soovi avaldamisest riigi poolt 8 Kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustustekatmise seisukohalt hinnatakse seotud vara õiglases väärtuses või amortiseeritud soetusmaksumuses arvestades alljärgnevat RT I 23 12 2013 4 jõust 02 01 2014 1 seotud vara hindamisel on varaga seotud võlgnevused ja kohustused sealhulgas bilansivälised kohustused maha arvatud 2 käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 4 5 ja 9 nimetatud seotud vara ning punktis 8 nimetatud nõudeid edasikindlustusvõtjatele hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest 3 nõudest isiku vastu on maha arvatud sama isiku nõue kindlustusandja vastu 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 8 sätestatut ei kohaldata edasikindlustusandja seotud vara suhtes RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 10 Elukindlustusega tegelev kindlustusandja sealhulgas lepinguriigi kindlustusandja kes sõlmib või kelle Eesti filiaal sõlmib pensionilepinguid on kohustatud pensionilepingutele vastavat seotud vara hoidma eraldi ja investeerima lahus teistele kindlustuslepingutele vastavast seotud varast ja muust varast Pensionilepingutele vastava seotud vara suurus peab pidevalt olema vähemalt võrdne kindlustusandja pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusega RT I 29 03 2012 1 jõust 30 03 2012 78 Kindlustusandja seotud vara investeerimise piirangud 1 Ühte kinnisasja või ehitisse või mitmesse ehitisse mida nende vahetu läheduse tõttu saab käsitada ühe ehitisena võib seotud vara investeerida kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustustekogusummast koos edasikindlustusandja osaga kuid kinnisasjadesse ja ehitistesse kokku mitte üle 15 protsendi RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 2 Ühe emitendi väärtpaberitesse või ühe laenuvõtja tagatud laenudesse võib seotud vara investeerida kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 2 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut võib ületada tingimusel et piirangut ületavate investeeringute summa kokku ei ületa 40 protsenti ja ükski investeering ei ületa 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga RT I 2009 37 250 jõust 10 07 2009 3 Ühte tagatiseta laenu võib seotud vara investeerida kuni 1 protsent kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustustekogusummast koos edasikindlustusandja osaga ja tagatiseta laenudesse kokku kuni 5 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 4 Nõudmiseni hoiustesse võib seotud vara investeerida kuni 3 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustustekogusummast koos edasikindlustusandja osaga RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 5 Käesoleva seaduse 77 lõike 6 punktis 2 1 nimetatud väärtpaberitesse ning investeerimisfondide seaduse s 4 nimetamata investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse võib seotud vara investeerida kokku kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 6 Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata kindlustusandjal tehingu tegemine mis võib kaasa tuua kindlustusandja seotud vara mittevastavuse käesoleva seaduse nõuetele 7 Käesoleva seaduse 77 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 5 nimetatud piirangud ei kehti investeerimisriskiga elukindlustuse kindlustuslepingutega seotud alusvara osa suhtes mille osas kindlustusandja vastavalt kindlustuslepingule investeerimisriski ei kanna 8 Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata edasikindlustusandja seotud vara investeerimise suhtes RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 9 Elukindlustusega tegelev kindlustusandja kes sõlmib pensionilepinguid on kohustatud kohaldama käesoleva seaduse 77 lõikes 2 sätestatud nõudeid ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 5 kehtestatud piiranguid eraldi pensionilepingutele vastava seotud vara ning teistele kindlustuslepingutele vastava seotud vara investeerimisel RT I 29 03 2012 1 jõust 30 03 2012 78 1 Edasikindlustusandja seotud vara investeerimise piirangud 1 Edasikindlustusandja on kohustatud edasikindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele vastava seotud vara investeerima samas valuutas milles kohustus on võetud Kui kohustus on võetud lepinguriigi valuutas võib kohustusele vastava seotud vara investeerida ka eurodes RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Edasikindlustusandja võib seotud vara investeerimisel kasutada muud valuutat kui võetud kohustuse valuuta tingimusel et muus valuutas tehtud investeeringud ei ületa 30 protsenti edasikindlustusandja edasikindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele vastavas valuutas seotud varast 3 Käesoleva seaduse 77 lõike 6 punktis 2 nimetamata väärtpaberitesse ning investeerimisfondide seaduse s 4 nimetamata investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse võib edasikindlustusandja seotud vara investeerida kokku kuni 30 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos retrotsessiooniandja osaga 4 Ühe emitendi väärtpaberitesse ja ühe laenuvõtja tagatud laenudesse võib edasikindlustusandja seotud vara investeerida kuni 5 protsenti edasikindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos retrotsessiooniandja osaga ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide väärtpaberitesse ja laenuvõtjate tagatud laenudesse võib seotud vara investeerida kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos retrotsessiooniandja osaga RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 79 Tuletisväärtpaberitega tehtavatele tehingutele esitatavad nõuded 1 Kindlustusandja võib teha tehinguid tuletisväärtpaberitega üksnes kindlustusandja vara väärtuse kõikumistest tulenevate riskide maandamiseks kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral 1 tehingu vastaspooleks on krediidiasutus fondivalitseja investeerimisfond kindlustusandja või investeerimisühing 2 reguleeritud turu väliselt omandatud tuletisväärtpaberi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ning tuletisväärtpaberi saab igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda 2 Kindlustusandja ei või omandada või välja anda tuletisväärtpaberit mille täitmine toob kaasa või võib kaasa tuua käesolevas seaduses seotud varadele või omavahenditele kehtestatud nõuete rikkumise 80 Edasikindlustamise nõuded 1 Kindlustusandja kõigi võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingu alusel või kindlustusobjektide mida nende omavahelise seotuse või vahetu läheduse tõttu saab käsitada ühe ja sama kindlustusobjektina suhtes võib olla kuni 10 protsenti kindlustusandja omavahenditest 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut võib ületada ainult juhul kui kindlustusandja kohustuse täitmine seda piirangut ületavas osas on tagatud edasikindlustuslepinguga 3 Kindlustusandjal on keelatud sõlmida kahjukindlustuses edasikindlustuslepinguid 1 mille edasikindlustuspreemia arvutamise aluseks olev kindlustusperiood on pikem kui üks aasta või 2 mille alusel edasikindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest tekkivate kohustuste täitmiseks makstava edasikindlustuspreemia osa ei põhine üldtunnustatud aktuaarsetel arvutuspõhimõtetel või kui need põhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 4 Kindlustusandjal on keelatud sõlmida elukindlustuses edasikindlustuslepinguid mille alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest või kindlustussummadest ja tagasiostusummadest tulenevate kohustuste jagamine lepingupoolte vahel ei põhine üldtunnustatud aktuaarsetel arvutuspõhimõtetel või kui need põhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 81 Euroopa Majanduspiirkonna kaaskindlustusega tegeleva kindlustusandja usaldusväärsusele esitatavad nõuded 1 Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse Eesti kindlustusandja suhtes kes tegeleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava Euroopa Majanduspiirkonna kaaskindlustusega edaspidi käesolevas paragrahvis kaaskindlustus 2 Kaaskindlustus peab vastama võlaõigusseaduse des 484 ja 485 sätestatule arvestades järgmisi erisusi 1 kaaskindlustusandjad sõlmivad võlaõigusseaduse 427 lõikes 2 või 3 nimetatud kindlustuslepingu 2 vähemalt ühe kaaskindlustusandja päritoluriik või filiaali asukohariik kui kindlustuslepingu sõlmib kindlustusandja filiaal peab olema selline lepinguriik mis ei ole juhtiva kindlustusandja päritoluriik 3 juhtival kindlustusandjal on muu hulgas õigus määrata kindlustustingimused ja kindlustusmakse suurus 4 kaaskindlustusandjate sõlmitava kindlustuslepingu kohaselt asub kindlustusrisk Eestis või lepinguriigis 3 Eesti kaaskindlustusandja moodustab kaaskindlustusele vastavad kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatust lähtudes RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 4 Rahuldamata nõuete eraldis arvutatakse vastavalt juhtiva kindlustusandja päritoluriigis sätestatud rahuldamata nõuete eraldise moodustamise korrale 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastavat seotud vara võib Eesti kaaskindlustusandja hoida omal valikul kas Eestis või juhtiva kaaskindlustusandja päritoluriigis RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 6 Eesti kaaskindlustusandja on kohustatud koguma ja säilitama kaaskindlustust puudutavaid andmeid sealhulgas andmeid kaaskindlustusandjate kohta 7 Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata edasikindlustusandja suhtes RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 82 Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali usaldusväärsusele ja omavahenditele esitatavad nõuded 1 Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaal on kohustatud 1 hoidma lepinguriikides vara mille väärtus on vähemalt võrdne omavahendite normatiiviga 2 hoidma Eestis vara mille väärtus on vähemalt pool käesoleva seaduse 71 lõikes 3 või 3 1 sätestatud omavahendite miinimumist sealhulgas omama käesoleva seaduse 43 lõike 2 punktis 9 sätestatud deposiiti RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 3 arvutama omavahendite normatiivi käesoleva seaduse 72 või 73 alusel ja Eestis sõlmitud kindlustuslepingutest lähtudes ning täitma käesolevas seaduses omavahendite kohta sätestatud nõudeid 4 hoidma Eestis sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevatele kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava seotud vara Eestis järgides käesoleva seaduse des 77 ja 78 või edasikindlustusandja puhul des 77 ja 78 1 sätestatut RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 5 korraldama raamatupidamist Eestis toimuva tegevuse kohta ning säilitama kõik Eestis toimuva tegevusega seotud dokumendid Eestis 2 Kui kolmanda riigi kindlustusandjal on filiaal lisaks Eestile ka mõnes lepinguriigis kohaldatakse kolmanda riigi kindlustusandja taotlusel ja kõigi asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste nõusolekul sellisele filiaalile järgmisi soodustusi 1 omavahendite normatiiv arvutatakse käesoleva seaduse 72 või 73 alusel ning Eestis ja kõigis lepinguriikides sõlmitud kindlustuslepingutest lähtudes 2 käesoleva seaduse 43 lõike 2 punktis 9 sätestatud deposiiti tuleb hoida Eestis üksnes juhul kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 teostab kolmanda riigi kindlustusandja Eesti ja lepinguriikide filiaalide omavahendite normatiivi üle järelevalvet Finantsinspektsioon 3 omavahendite miinimumile vastavat vara võib hoida nii Eestis kui ka lepinguriigis kus kolmanda riigi kindlustusandja on filiaali asutanud 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soodustuste kasutamiseks esitab kolmanda riigi kindlustusandja Finantsinspektsioonile vastava taotluse ning dokumendid mis kinnitavad et analoogne taotlus on esitatud kõigi nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele kus kolmanda riigi kindlustusandja on filiaali asutanud 4 Kolmanda riigi kindlustusandja nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluses finantsjärelevalve asutuse kes hakkab teostama järelevalvet tema lepinguriikides ja Eestis asutatud filiaalide omavahendite normatiivi üle põhjendades oma valikut Nimetatud finantsjärelevalve asutus võib olla üksnes Finantsinspektsioon või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus kus kolmanda riigi kindlustusandja on filiaali asutanud 5 Kui vastavalt kolmanda riigi kindlustusandja valikule hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud järelevalvet teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peab Finantsinspektsioon edastama nimetatud finantsjärelevalve asutusele kolmanda riigi kindlustusandja Eestis asutatud filiaali kohta informatsiooni mis on vajalik tema omavahendite normatiivi üle järelevalve teostamiseks 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soodustused jõustuvad ajal kui valitud finantsjärelevalve asutus teatab teistele finantsjärelevalve asutustele et ta teostab kolmanda riigi kindlustusandja Eestis ja lepinguriikides asuvate filiaalide omavahendite normatiivi üle järelevalvet 7 Kui Finantsinspektsioon või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus kus kolmanda riigi kindlustusandja filiaal asub teeb ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud soodustuste andmise lõpetamiseks lõpevad soodustused kõigil kolmanda riigi kindlustusandja Eesti ja lepinguriikide filiaalidel üheaegselt 8 Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse s 75 2 sätestatut Finantsinspektsioon võib kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali omavahendite vähenemisel alla omavahendite normatiivi alla ühe kolmandiku omavahendite normatiivist või alla omavahendite miinimumi nõuda nimetatud filiaalilt käesoleva seaduse s 74 sätestatud saneerimisplaani või erakorralise saneerimisplaani esitamist või kohaldada tema suhtes 74 lõigetes 5 ja 7 sätestatut RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 9 Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 teostab kolmanda riigi kindlustusandja Eesti ja lepinguriikide filiaalide omavahendite normatiivi üle järelevalvet Finantsinspektsioon on ta kohustatud teavitama teiste asjasse puutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi nimetatud kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest 10 Kui Finantsinspektsioon saab teate lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt et viimane on kolmanda riigi kindlustusandja filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistanud põhjusel et kolmanda riigi kindlustusandja omavahendite suurus ei vasta omavahendite normatiivile mis on arvutatud lähtudes Eestis ja lepinguriikides sõlmitud kindlustuslepingutest on Finantsinspektsioon kohustatud nimetatud kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistama 83 Sisekontrolli süsteem Kehtetu RT I 23 12 2013 4 jõust 01 01 2014 84 Kindlustusandja sise eeskirjad Kehtetu RT I 23 12 2013 4 jõust 01 01 2014 5 peatükk ARUANDLUS JA AUDIITORKONTROLL 85 Aruandlus 1 Kindlustusandja majandusaasta on kalendriaasta Kindlustusandja asutamisel lõpetamisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui kalendriaasta kuid see ei tohi ületada 18 kuud 2 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab kindlustusandja ja välisriigi kindlustusandja filiaali aruannete 1 sisu vormi ja koostamise alused 2 esitamise ja avalikustamise korra ning tähtajad 3 Kindlustusandja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande vandeaudiitori aruande majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1 maiks RT I 24 03 2011 1 jõust 03 04 2011 4 Kindlustusandja on kohustatud avaldama majandusaasta aruande oma veebilehel ja kättesaadavaks tegema oma asukohas hiljemalt aruande koostamise aasta 1 maiks 5 Finantsinspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt aruandeid ja andmeid mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses samuti kindlustusandja osutatavate teenuste kohta andmeid ja aruandeid mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 1094 2010 millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve muudetakse otsust nr 716 2009 EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009 79 EÜ ELT L 331 15 12 2010 lk 48 83 alusel RT I 26 04 2013 2 jõust 06 05 2013 86 Audiitorkontroll 1 Kindlustusandja majandusaasta aruanne peab olema kontrollitud audiitori poolt vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele 2 Kindlustusandja audiitoriks võib nimetada sõltumatu piisavate teadmiste ja kogemustega audiitori kes vastab audiitortegevuse seaduses audiitorile esitatud nõuetele Kindlustusandja audiitori nimetamisel tuleb rakendada audiitorite piisavat rotatsiooni 3 Kindlustusandja audiitor peab olema nimetatud vähemalt kaheksa kuud enne majandusaasta lõppu 4 Kindlustusandja teavitab viivitamata kirjalikult Finantsinspektsiooni audiitori nimetamisest esitades käesoleva seaduse 18 lõike 1 punktis 8 sätestatud andmed Kui audiitor Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetele peab kindlustusandja nimetama uue audiitori 5 Kindlustusandja audiitor peab kindlustusandja audiitorkontrolli kaasama aktuaari kellel on rahvusvahelistele nõuetele vastavad aktuaarsed teadmised ja kvalifikatsioon ning vähemalt kolmeaastane aktuaarina töötamise kogemus Eestis või lepinguriigis 6 Audiitor peab kindlustusandjale andma audiitorkontrolli käigus tehtud tähelepanekute kohta raporti 7 Kindlustusandja audiitorkontrolli käigus peab audiitor esitama kindlustusandjale aruande milles tuleb avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta 1 kindlustusandja omavahendite ja konsolideeritud omavahendite vastavus õigusaktides kehtestatud nõuetele 2 kindlustusandja seotud vara vastavus õigusaktides kehtestatud nõuetele 3 sisekontrolli süsteemi piisavus ja tõhusus 4 kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustustepiisavus RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 5 kindlustusandja infosüsteemide turvalisus 8 Kindlustusandja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud audiitori aruande Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega 9 Audiitor peab Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest mis 1 ohustavad või võivad ohustada kindlustusandja maksejõulisust ja usaldusväärsust 2 viitavad võimalikule või toimunud õigusrikkumisele või tegevusloa andmise tingimuste rikkumisele 3 võivad viia kindlustusandja audiitorkontrolli tulemuste alusel märkustega vandeaudiitori aruande või eitava vandeaudiitori aruande andmiseni või hinnangu andmata jätmiseni RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 4 viitavad võimalusele et kindlustusvõtjate kindlustatute või soodustatud isikute huvid ei ole piisavalt kaitstud 10 Audiitor peab Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama ka kõigist talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud kindlustusandjaga märkimisväärses seoses olevat äriühingut puudutavatest käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud asjaoludest ning äriühingu otsustest 11 Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustust 6 peatükk KINDLUSTUSPORTFELLI ÜLEANDMINE 87 Kindlustusportfelli mõiste 1 Kindlustusportfell käesoleva seaduse tähenduses on kindlustuslepingute kogum koos nendest tulenevate õiguste ja kohustustega 2 Käesoleva peatüki tähenduses käsitletakse kindlustusportfellina ka edasikindlustuslepingute kogumit koos nendest tulenevate õiguste ja kohustustega 3 Edasikindlustusandja kindlustusportfelli üleandmise korral ei kohaldata käesoleva seaduse 89 lõike 1 teises lauses sätestatut ja lõiget 5 92 lõike 1 teises lauses sätestatut ja lõikeid 2 4 93 lõikeid 2 6 ning 94 lõikeid 4 ja 6 RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 88 Kindlustusportfelli üleandmise tingimused ja pooled 1 Eesti kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja edaspidi käesolevas peatükis üleandja võib vastavalt kogu oma kindlustusportfelli või osa sellest või kogu oma Eesti filiaali kindlustusportfelli või osa sellest käesolevas peatükis sätestatud tingimustel üle anda teisele kindlustusandjale edaspidi käesolevas peatükis vastuvõtja RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 2 Kindlustusportfelli osalise üleandmise korral antakse üle kõik samale kindlustustegevuse liigile või alaliigile vastavad kindlustuslepingud Kindlustusportfelli osalisele üleandmisele kohaldatakse käesolevas peatükis kindlustusandja kogu kindlustusportfelli üleandmise kohta sätestatut 3 Vastuvõtja võib olla Eesti või lepinguriigi kindlustusandja Edasikindlustusandja kindlustusportfelli üleandmisel võib vastuvõtjaks olla Eesti või lepinguriigi edasikindlustusandja või kindlustusandja RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 4 Kui antakse üle kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusportfell või osa sellest võib vastuvõtja olla ka kolmanda riigi kindlustusandja lepinguriigi filiaal Edasikindlustusandja kindlustusportfelli üleandmisel käesolevas lõikes sätestatud tingimustel võib vastuvõtjaks olla ka kolmanda riigi edasikindlustusandja või kindlustusandja lepinguriigi filiaal RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 5 Vastuvõtjal peab olema tegevusluba mis vastab ülevõetavas kindlustusportfellis olevatele lepingutele 6 Kindlustusportfelli võib üle anda ka üleandja erire iimi või sundlõpetamise ajal 7 Kindlustusportfell antakse üle kindlustusportfelli üleandmise lepinguga 8 Kindlustusportfelli üleandmiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba edaspidi käesolevas peatükis kindlustusportfelli üleandmise luba 9 Kui kindlustusportfelli üleandmist toetatakse Tagatisfondi seaduse alusel Tagatisfondi pensionilepingute osafondi arvel arvestatakse kindlustusportfelli üleandmisel Tagatisfondi seaduses sätestatuga RT I 2008 48 269 jõust 14 11 2008 89 Kindlustusportfelli üleandmise leping 1 Kindlustusportfelli üleandmiseks sõlmivad üleandja ja vastuvõtja lepingu edaspidi käesolevas peatükis leping milles sätestatakse mõlema poole õigused ja kohustused Leping ei või olla sõlmitud äramuutva tingimusega ega kahjustada kindlustusvõtjate kindlustatute ja soodustatud isikute huve 2 Lepingu tingimused peavad eelnevalt olema heaks kiidetud üleandja ja vastuvõtja nõukogu poolt Kui üleandja suhtes on kehtestatud erire iim otsustab üleandja poolt kindlustusportfelli üleandmise ja sõlmitava lepingu tingimused ning allkirjastab lepingu erire iimihaldur üleandja sundlõpetamise korral aga likvideerijad 3 Leping jõustub alates kindlustusportfelli üleandmise loa andmisest Finantsinspektsiooni poolt kui lepingus või kindlustusportfelli üleandmise loas ei ole sätestatud hilisemat tähtaega 4 Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse s 179 sätestatut 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 teist lauset ei kohaldata kindlustusportfelli üleandmisel kindlustusandja erire iimi ajal Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustusportfelli üleandmise tingimustega on tal õigus kindlustusleping vastavalt käesoleva seaduse 92 lõikele 3 üles öelda 90 Kindlustusportfelli üleandmise loa taotlemine 1 Kindlustusportfelli üleandmise loa taotlemiseks tuleb üleandjal ja vastuvõtjal esitada Finantsinspektsioonile ühine kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid edaspidi käesolevas peatükis taotlus 1 üleandja ja vastuvõtja ärinimi ja asukoha aadress 2 kindlustustegevuse liik või alaliik millele vastav kindlustusportfelli osa üle antakse kui tegemist on kindlustusportfelli osalise üleandmisega 3 üleantavale kindlustusportfellile vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste loetelu ja suurus RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 4 käesoleva seaduse s 89 sätestatud tingimustele vastav leping 5 vastuvõtja omavahendite normatiivi arvutus 2 Taotluse menetlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes ja dokumentides tuleb taotlejatel viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni 91 Kindlustusportfelli üleandmise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus 1 Otsuse kindlustusportfelli üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel loa taotluse esitamisest 2 Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlemisel esitatud andmed või dokumendid on puudulikud või ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või taotlemisel ei ole tähtaegselt esitatud Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmeid dokumente või teavet 3 Finantsinspektsioon võib keelduda kindlustusportfelli üleandmise loa andmisest kui 1 loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele on ebaõiged eksitavad või puudulikud 2 kindlustusportfelli üleandmine võib kahjustada kindlustusvõtjate kindlustatute või soodustatud isikute huve 3 kindlustusportfelli üleandmine võib kahjustada üleandja või vastuvõtja finantsseisundit 4 pärast kindlustusportfelli üleandmist ei vasta vastuvõtja omavahendid või seotud vara käesolevas seaduses sätestatud nõuetele 5 käesoleva seaduse s 93 või 94 nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei anna oma nõusolekut kindlustusportfelli üleandmise loa andmiseks 6 kindlustusportfelli üleandmine võib kahjustada konkurentsi kindlustusturul 4 Otsuse kindlustusportfelli üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon üleandjale ja vastuvõtjale viivitamata kätte 92 Kindlustusvõtjate teavitamine ja nende õigused 1 Pärast kindlustusportfelli üleandmise loa saamist on üleandja kohustatud teavitama kindlustusvõtjaid kindlustusportfelli üleandmisest vastuvõtjale avaldades vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel sellekohase teate Finantsinspektsioon võib nõuda teate uuesti avaldamist kui selle avaldamise koht viis või sisu ei taga Finantsinspektsiooni hinnangul kindlustusvõtjate ning kindlustatute õiget ja ammendavat teavitamist 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade tuleb avaldada ka lepinguriikides kus asub üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk 3 Kindlustusvõtjal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates märgitud aja jooksul mis ei tohi olla lühem kui üks kuu teate ilmumisest arvates õigus öelda kindlustusleping üles 4 Kui kindlustusvõtja ei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kindlustuslepingu ülesütlemise õigust eeldatakse tema nõusolekut kindlustuslepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisega vastuvõtjale 93 Kohustus teha koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega 1 Kui üleantavas kindlustusportfellis on Eesti kindlustusandja lepinguriigi filiaali sõlmitud kindlustuslepingud või Eesti kindlustusandja piiriülese kindlustustegevuse käigus sõlmitud kindlustuslepingud ja vastuvõtjaks on lepinguriigi kindlustusandja annab Finantsinspektsioon kindlustusportfelli üleandmise loa üksnes pärast asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt kinnituse saamist et pärast kindlustusportfelli vastuvõtmist vastavad vastuvõtja omavahendid omavahendite normatiivile 2 Kui üleantavas kindlustusportfellis on Eesti kindlustusandja lepinguriigi filiaali sõlmitud kindlustuslepingud annab Finantsinspektsioon kindlustusportfelli üleandmise loa üksnes siis kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus nõustub kindlustusportfelli üleandmisega 3 Finantsinspektsioon annab kindlustusportfelli üleandmise loa üksnes siis kui nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutused kus asub üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk nõustuvad kindlustusportfelli üleandmisega 4 Kui käesolevas paragrahvis nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole oma nõusolekut või nõusoleku andmisest keeldumist esitanud Finantsinspektsioonile kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates eeldatakse tema nõustumist kindlustusportfelli üleandmisega 5 Kui üleandja on lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaal või kui üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk asub Eestis annab Finantsinspektsioon oma nõusoleku kindlustusportfelli üleandmiseks või keeldub nõusoleku andmisest kolme kuu jooksul lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates RT I 2007 68 421 jõust 01 01 2008 6 Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 3 ja 4 kohaldatakse ka juhul kui üleantavas kindlustusportfellis on Eestis sõlmitud lepingud ning vastuvõtjaks on lepinguriigi kindlustusandja 7 Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka juhul kui lepinguriigi kindlustusandja üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk ei asu Eestis ja vastuvõtjaks on Eesti kindlustusandja RT I 2010 7 30 jõust 26 02 2010 94 Kolmanda riigi kindlustusandja filiaali kindlustusportfelli üleandmise erisused 1 Finantsinspektsioon annab kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusportfelli edaspidi käesolevas paragrahvis kindlustusportfell Eesti kindlustusandjale üleandmiseks loa üksnes tingimusel et ta on tema käsutuses olevate andmete ja juhul kui käesoleva seaduse s 82 sätestatud korras on valitud finantsjärelevalve asutus siis asjaomase finantsjärelevalve asutuse andmete põhjal veendunud et pärast kindlustusportfelli vastuvõtmist vastavad vastuvõtja omavahendid omavahendite normatiivile 2 Kui kindlustusportfelli vastuvõtjaks on lepinguriigi kindlustusandja annab Finantsinspektsioon kindlustusportfelli üleandmise loa üksnes pärast nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt kinnituse saamist et pärast kindlustusportfelli vastuvõtmist vastavad vastuvõtja omavahendid omavahendite normatiivile 3 Kui kindlustusportfelli vastuvõtjaks on kolmanda riigi kindlustusandja lepinguriigis asutatud filiaal annab Finantsinspektsioon kindlustusportfelli üleandmise loa üksnes pärast nimetatud lepinguriigi või käesoleva seaduse s 82 sätestatud korras valitud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt kinnituse saamist et 1 käesolevas lõikes kirjeldatud kindlustusportfelli üleandmine on selle lepinguriigi seaduste kohaselt kus vastuvõtja on asutatud lubatud ning asjaomane finantsjärelevalve asutus on nõus kindlustusportfelli üleandmisega 2 pärast kindlustusportfelli vastuvõtmist vastavad vastuvõtja omavahendid omavahendite normatiivile 4 Finantsinspektsioon annab kindlustusportfelli üleandmise loa üksnes siis kui nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutused kus asub üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk nõustuvad kindlustusportfelli üleandmisega 5 Kui käesolevas paragrahvis nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole oma nõusolekut või nõusoleku andmisest keeldumist esitanud Finantsinspektsioonile kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates eeldatakse tema nõustumist kindlustusportfelli üleandmisega 6 Kui käesoleva seaduse s 82 sätestatud korras on järelevalve teostajaks valitud Finantsinspektsioon annab ta oma nõusoleku kindlustusportfelli üleandmiseks või keeldub nõusoleku andmisest kolme kuu jooksul lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates 7 peatükk KINDLUSTUSANDJA ÜMBERKUJUNDAMINE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE 95 Kindlustusandja ümberkujundamine Kindlustusandja võib kujundada ümber üksnes Euroopa äriühinguks RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 96 Kindlustusandja jagunemine Kindlustusandja jagunemine on keelatud 97 Kindlustusandjate ühinemine 1 Kindlustusandjate ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti 2 Kindlustusandjate ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku s 399 sätestatut samuti 400 lõikes 1 ettenähtud tähtaega ja 400 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid 3 Kindlustusandja võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud kindlustusandjaga Elukindlustusega tegelev kindlustusandja võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud elukindlustusega tegeleva kindlustusandjaga ning kahjukindlustusega tegelev kindlustusandja võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandjaga RT I 2007 65 405 jõust 15 12 2007 4 Kindlustusandjad võivad ühineda uue kindlustusandja asutamise teel Ühinemise tulemusel asutatav kindlustusandja peab taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2 peatükis sätestatud korras 5 Kindlustusandja ühendatav kindlustusandja võib ühineda teise kindlustusandjaga ühendav kindlustusandja jätkates tegevust ühendava kindlustusandja tegevusloa alusel 6 Kindlustusandjate ühinemiseks annab loa Finantsinspektsioon edaspidi käesolevas peatükis ühinemisluba 98 Ühinemisleping ja ühinemisaruanne 1 Kindlustusandjate ühinemisleping ei või olla sõlmitud äramuutva tingimusega Ühinemisleping jõustub alates ühinemisloa andmisest Finantsinspektsiooni poolt kui lepingus või ühinemisloas ei ole sätestatud hilisemat tähtaega 2 Ühinevate kindlustusandjate juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning kindlustusandja ühinemisjärgset struktuuri RT I 29 03 2012 1 jõust 30 03 2012 3 Kindlustusandjate ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne Ühinemisaruandes peab sisalduma audiitori arvamus käesoleva seaduse 86 lõikes 7 nimetatud valdkondade kohta RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 99 Audiitori määramine ja audiitori aruanne 1 Kindlustusandjate ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate kindlustusandjate ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele kindlustusandjatele Finantsinspektsioon võib jätta ühise audiitori määramata kui selle on juba määranud lepinguriigi ühineva kindlustusandja asukohariigi kohus või haldusasutus RT I 2009 37 250 jõust 10 07 2009 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitor koostab ühinemislepingu ja aruande kontrollimise kohta aruande andes lisaks äriseadustiku s 396 sätestatule oma arvamuse selle kohta kas ühendava või asutatava kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused ning seotud vara vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele RT I 2007 4 20 jõust 20 01 2007 100 Ühinemisloa taotlus 1 Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav kindlustusandja või käesoleva seaduse 97 lõikes 4 sätestatud juhul ühinevad kindlustusandjad ühiselt Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega 1 ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri 2 ühinemisaruanne 3 ühinemisotsused kui nende tegemine on nõutav RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 4 audiitori aruanne 5 käesoleva seaduse s 20 sätestatud tingimustele vastav tegevuskava ühinemisele järgneva kolme aasta kohta 6 käesoleva seaduse 18 lõike 1 punktides 7 ja 11 sätestatud andmed ja dokumendid 7 Konkurentsiameti luba koondumiseks kui see on nõutav vastavalt konkurentsiseadusele 2 Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni 101 Ühinemisloa andmise või sellest keeldumise otsus 1 Finantsinspektsioon annab ühinemisloa kui kõigi ühinevate kindlustusandjate puhul on kindlustusvõtjate kindlustatute ja soodustatud isikute huvid piisavalt kaitstud ning ühinevate kindlustusandjate omavahendite normatiiv ja seotud vara vastavad nõuetele 2 Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest kui 1 ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele on ebaõiged eksitavad või puudulikud 2 kindlustusandja ei esitanud tähtaegselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmeid dokumente või teavet 3 ühendava kindlustusandja juhid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele 4 ühendava kindlustusandja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=65049&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    04 2003 RT I 2003 30 186 Vabariigi Valitsuse 28 novembri 2000 a määrus nr 382 Määrus kehtestatakse Vangistusseaduse RT I 2000 58 376 72 õiend 43 lõike 2 alusel 1 Üldsätted 1 Määrus reguleerib kinnipeetavale pakutud töö eest tasu maksmist 2 Kinnipeetava töö võib olla ajatöö või tükitöö 2 Töötasu maksmine ajatöö eest 1 Ajatööaega arvestatakse tundides 2 Täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95 87 eurot kuus VV m 24 09 2009 Nr 155 jõust 01 10 2009 RT I 2009 47 315 VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 3 Ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu edaspidi käitis pakutavatel töödel on 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis VV m 24 09 2009 Nr 155 jõust 01 10 2009 RT I 2009 47 315 3 Töötasu maksmine tükitöö eest 1 Tükitöö palgamäära tooteühiku kohta arvutab tööandja 2 Tükitöö palgamäär tooteühiku kohta ei tohi olla väiksem kui s 2 nimetatud töötasu alammäära tunnis ja tükitöö tegemiseks normaaloludes kuluvate tundide korrutis VV m 24 09 2009 Nr 155 jõust 01 10 2009 RT I 2009 47 315 4 Lisatöötasu vangla pakutava töö eest Eriti rasketes või tervist kahjustavates töötingimustes töötamise või tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest vangla pakutaval tööl võib kinnipeetavale vangla direktori korraldusega määrata lisatasu kuni 30 protsenti kuus väljateenitud töötasust 5 Lisatöötasu käitise pakutava töö eest 1 Eriti rasketes või tervist kahjustavates töötingimustes töötamise või tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest käitise pakutaval tööl võib kinnipeetavale äriühingu juhatuse korraldusega määrata lisatasu piiramata ulatuses 2 Lisatasu makstakse ka vastavalt töö keerukuse astmele 3 Lisatasude maksmise tingimused vastavalt töö iseloomule ja headele töötulemustele määratakse käitise ja vangla või vangla haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isiku vahelises lepingus VV m 18 03 2003 Nr 87

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38662&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kui ta on loa taotlemise aastale vahetult eelnenud aasta tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana 1 põllumajandustoodete tootmisega kui omandatav kinnisasi sisaldab põllumajandusmaad või 2 metsa majandamisega või põllumajandustoodete tootmisega kui omandatav kinnisasi sisaldab metsamaad või nii põllumajandus kui ka metsamaad 2 Kolmanda riigi kodanik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik kes ei ole lepinguriigi kodanik 3 Kolmanda riigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi üksnes maavanema loal kui ta on loa taotlemise aastale vahetult eelnenud aasta tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega ning kui tema filiaal on kantud Eesti äriregistrisse 4 Kolmanda riigi juriidilisel isikul on õigus omandada metsamaad sisaldav kinnisasi üksnes maavanema loal kui ta on loa taotlemise aastale vahetult eelnenud aasta tegelenud Eestis metsa majandamisega või põllumajandustoodete tootmisega ning kui tema filiaal on kantud Eesti äriregistrisse 5 Kolmanda riigi juriidilisel isikul on õigus omandada nii põllumajandus kui ka metsamaad sisaldav kinnisasi üksnes maavanema loal kui ta on loa taotlemise aastale vahetult eelnenud aasta tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega ning kui tema filiaal on kantud Eesti äriregistrisse 6 Kolmanda riigi juriidiline isik käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik kelle asukoht ei ole lepinguriigis 6 Põllumajandus ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamise loa taotlemine 1 Käesoleva seaduse 4 lõikes 6 või 5 lõikes 1 või lõigetes 3 5 nimetatud isik edaspidi taotleja esitab maavanemale vormikohase taotluse põllumajandus ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamise loa saamiseks edaspidi käesolevas peatükis loataotlus ning kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava edaspidi tegevuskava 2 Avalikke funktsioone täitev eraõiguslik juriidiline isik kes soovib omandada kinnisasja avalike funktsioonide täitmiseks ei pea loa taotlemisel esitama tegevuskava Nimetatud isik näitab loataotlusel milliste avalike funktsioonide täitmiseks ta soovib kinnisasja omandada ning põhjendab avalikku huvi loa andmiseks 3 Loataotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega 4 Tegevuskavas annab taotleja ülevaate vähemalt viie aasta kavandatavate tegevuste kohta ning kinnitab et omandatavat kinnisasja hakatakse kasutama vastavalt selle sihtotstarbele efektiivselt jätkusuutlikult ja sihipäraselt Tegevuskavaga koos esitab taotleja dokumendid mis tõendavad et tegevuskavas kirjeldatud tegevuste elluviimiseks on piisavalt vahendeid sealhulgas finantsvahendeid 5 Käesoleva seaduse 4 lõikes 6 nimetatud isik võib tegevuskavas kavandada omandatava kinnisasja teisele isikule kasutada andmise esitades maavanemale teise isiku kinnituse mis tõendab et viimane on tegelenud Eestis loa taotlemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat 1 põllumajandustoodete tootmisega kui kasutusele võetav kinnisasi sisaldab põllumajandusmaad või 2 metsa majandamisega või põllumajandustoodete tootmisega kui kasutusele võetav kinnisasi sisaldab metsamaad või nii põllumajandus kui ka metsamaad 6 Käesoleva seaduse 4 lõikes 6 nimetatud isik ei pea tegevuskavas tõendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vahendite olemasolu kui ta kavandab tegevuskavas anda omandatava maa vähemalt viieks aastaks kasutada teisele isikule käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt 7 Kolmanda riigi isik ei saa tegevuskavas kavandada omandatava kinnisasja teisele isikule kasutada andmist 7 Põllumajandus ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamise loataotluse kontrollimine 1 Loataotluse saamise korral kontrollib maavanem taotleja loataotluse ja tegevuskava nõuetekohasust ning ettenähtud dokumentide olemasolu 2 Kui taotleja ei ole esitanud kõiki ettenähtud dokumente või esitatud dokumendid ei võimalda tuvastada loa andmiseks vajalikke asjaolusid määrab maavanem taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi määratud tähtaja jooksul võib maavanem jätta loataotluse läbi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=129280&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse teade üleriigilise levikuga päevalehes millega loetakse teade isikule kättetoimetatuks RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 11 Sundvõõrandamise taotlemine 1 Sundvõõrandamise taotlus peab sisaldama 1 sundvõõrandamise taotleja nime ning asukohta RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 2 sundvõõrandatava kinnisasja omaniku nime ning elu või asukohta 3 kinnisasja asukoha ja kinnistu numbrit 4 õiguste sisu mille kustutamist taotletakse ning nende omajate nimesid elu või asukohti 5 sundvõõrandamise eesmärgi põhjalikku kirjeldust koos sundvõõrandamise vajalikkust tõendavate dokumentidega 6 teavet kas taotletakse ka kinnisasja päraldiste oluliste osade ja viljade sundvõõrandamist 7 teavet kinnisomandi kitsendustest ja nendega seotud omaniku kohustustest 2 Sundvõõrandamise taotlusele tuleb lisada 1 sundvõõrandatava kinnisasja kinnistusregistri osa ärakiri RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 2 katastriõiend ja katastriüksuse plaan RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 3 sundvõõrandatava kinnisasja omaniku ja kinnisasja koormavate piiratud asjaõiguste omajate kirjalik arvamus ja vastuväited nende olemasolu korral RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 4 olemasolul väljavõte maa ala planeeringust 5 kavatsetava ehitise ideekavand 5 1 avalikult kasutatava tee ja avaliku raudtee puhul ehitusloa väljastaja poolt heakskiidetud eelprojekt või ehitusprojekt RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 6 kohaliku omavalitsusüksuse arvamus 3 Kohalik omavalitsusüksus esitab sundvõõrandamise taotluse valdkonna eest vastutavale ministrile välja arvatud käesoleva seaduse 12 1 lõikes 1 sätestatud juhul Valdkonna eest vastutav minister esitab taotluse ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele lisades taotlusele oma arvamuse 4 Riigiasutused esitavad sundvõõrandamise taotluse ministrile kelle valitsemisalasse kuulub valdkond milleks sundvõõrandamist taotletakse Minister esitab ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele taotluse lisades sellele oma arvamuse 5 Kehtetu RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 12 Sundvõõrandamise otsus 1 Sundvõõrandamise otsus peab sisaldama 1 sundvõõrandamise poolte nimesid ja elu või asukohti 2 kinnisasja asukoha ja kinnistu numbrit 3 õiguste lõpetamist ning nende teada olevate omajate nimesid ja asu või elukohti 4 oluliste osade päraldiste ja viljade sundvõõrandamise või kinnisasja omaniku õigusi eemaldada kinnisasja olulisi osi päraldisi või vilju 5 sundvõõrandamise eesmärgi kirjeldust ja sundvõõrandatud kinnisasja eesmärgipärase rakendamise tähtaega 5 1 teavet ehitise ideekavandi või avalikult kasutatava tee eel või ehitusprojektiga tutvumise võimaluste kohta 6 sundvõõrandamisest keeldumise korral selle põhjust 1 1 Sundvõõrandamisel avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks kinnitatakse sundvõõrandamise otsusega lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee asukoht vastavalt ehitusloa väljastaja poolt heakskiidetud eel või ehitusprojektile 2 Vabariigi Valitsus otsustab sundvõõrandamise korraldusega mis tuleb kinnisasja omanikule ja kinnisasja koormavate piiratud asjaõiguste omajatele viivitamata kätte toimetada väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel millele märgitakse korralduse üleandmise aeg Kui korraldust ei õnnestu kinnisasja omanikule või piiratud asjaõiguste omajatele nimetatud viisil kätte toimetada kui puuduvad andmed vastava isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning korraldust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse korralduse resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes millega loetakse korraldus isikule kättetoimetatuks 3 Kehtetu RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 4 Sundvõõrandamise otsustamisel lähtutakse kehtestatud planeeringust RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 12 1 Sundvõõrandamise otsus kinnisasja omandamiseks kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks 1 Kohaliku tee ehitamise või omandamise eesmärgil kinnisasja omandamiseks läbiviidavas sundvõõrandamismenetluses teeb sundvõõrandamise otsuse valla või linnavolikogu valla või linnavalitsuse esitatud eelnõu alusel mis sisaldab käesoleva seaduse 11 lõikes 1 ja 12 lõigetes 1 ja 1 1 sätestatud andmeid ning millele lisatakse 11 lõikes 2 sätestatud dokumendid Kohaliku tee ehitamise või omandamise eesmärgil kinnisasja omandamiseks läbiviidavas sundvõõrandamismenetluses tuleb käesoleva seaduse 14 lõikes 4 nimetatud taotlus esitada valla või linnavalitsuse kaudu valla või linnavolikogule 2 Valla või linnavolikogu peab otsuse kinnisasja omanikule ja kinnisasja koormavate piiratud asjaõiguste omajatele viivitamata kätte toimetama väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel millele märgitakse otsuse üleandmise aeg Kui otsust ei õnnestu kinnisasja omanikule või piiratud asjaõiguste omajatele nimetatud viisil kätte toimetada kui puuduvad andmed vastava isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes millega loetakse otsus isikule kättetoimetatuks RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 13 Sundvõõrandamismärge 1 Sundvõõrandamise otsuse alusel võib sundvõõrandisaaja esitada kinnistusraamatu pidajale avalduse sundvõõrandamismärke kandmiseks kinnisasja kinnistusregistri ossa RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Sundvõõrandamismärge keelab sundvõõrandiandjal kinnisasja võõrandamise ja koormamise RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 14 Kinnisasja osa sundvõõrandamine 1 Kui taotletakse kinnisasja ühe osa sundvõõrandamist ja kinnisasi seetõttu tükeldub või kaotab väärtuselt nii et selle ülejäänud või teatavaid osi ei saa enam otstarbekalt kasutada on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või teatava osa sundvõõrandamist 2 Kui taotletakse kogu kinnisasja sundvõõrandamist aga sundvõõrandamise eesmärk on saavutatav kinnisasja osa sundvõõrandamisega siis on kinnisasja omanikul õigus nõuda ülejäänud kinnisasja osa sundvõõrandamata jätmist 3 Kui kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise tõttu ei saa kinnisasja või selle osa päraldisi või vilju vastavalt senisele sihtotstarbele kasutada on kinnisasja omanikul õigus nõuda ka päraldiste ja viljade sundvõõrandamist 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud õigusi võib kinnisasja omanik nõuda kuni sundvõõrandamise otsuse tegemiseni Taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse s 11 nimetatud ministri kaudu Vabariigi Valitsusele 3 peatükk SUNDVÕÕRANDITASU 15 Sundvõõranditasu mõiste 1 Sundvõõrandisaaja peab kinnisasja sundvõõrandamise korral maksma sundvõõrandiandjale sundvõõranditasu 2 Sundvõõranditasu makstakse rahas kui pooled ei lepi kokku teisiti 3 Sundvõõrandisaaja peab maksma hüvitist isikutele kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab 16 Sundvõõrandatava kinnisasja ja piiratud asjaõiguse väärtuse arvestamine 1 Sundvõõranditasu ja hüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundvõõrandamisele määratud kinnisasja või piiratud asjaõiguse maksumusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga Kinnisasja sundvõõranditasu ei või olla madalam kinnisasja ja hoonestusõiguse harilikust väärtusest sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga 2 Ebaseaduslikke ehitisi ei hinnata 3 Sundvõõranditasu kindlaksmääramisel ei arvestata sundvõõrandatava kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtuse muutumist sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise ja erakorralise hindamise vahelisel ajal ega selle võimalikku muutumist tulevikus 4 Erakorraline hindamine viiakse läbi sundvõõrandamisotsuse jõustumisel Erakorralisel hindamisel lähtutakse maa hindamise seaduse 8 lõike 2 alusel kehtestatud korrast 5 Erakorralise hindamise läbiviimiseks pöördub sundvõõrandamise taotleja avaldusega maavanema poole Kui sundvõõrandamist kavandatakse riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks pöördub sundvõõrandamise taotleja erakorralise hindamise avaldusega valdkonna eest vastutava ministri poole Avalduses näidatakse kinnisasja asukoht kinnistu number ning kinnisasja omaniku ja hoonestusõiguse omaja samuti teiste piiratud asjaõiguste omajate nimi ning elu või asukoht Maavanem või valdkonna eest vastutav minister peab avalduse viivitamata menetlusse võtma Sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks korraldab erakorralise hindamise valla või linnavalitsus 6 Hindamist alustades teeb maavanem sundvõõrandamise kavandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister ning sundvõõrandamise kavandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla või linnavalitsus kinnisasja asukohajärgsele kohtutäiturile ülesandeks sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega Täitemenetluse seadustiku kohaselt käsitatakse võlgniku ja sissenõudjana sundvõõrandamise pooli Kinnisasja ja piiratud asjaõiguste hindamisel osaleb vastavalt maa hindamise seaduse 4 lõikele 1 tegevuslitsentsi omav maa hindaja 7 Maavanem valdkonna eest vastutav minister ning valla või linnavalitsus võivad kinnisasja ja piiratud asjaõiguste hindamiseks kaasata täiendavaid eksperte ja moodustada komisjone 8 Üleskirjutamise ja hindamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kaks kuud 9 Erakorralise hindamise tulemus vormistatakse hindamisaktina mille allkirjastavad kõik selle koostajad Hindamisakt saadetakse maavanemale või valdkonna eest vastutavale ministrile või valla või linnavalitsusele sundvõõrandamise taotlejale kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele 10 Erakorralise hindamisega seotud kulud milleks on sundvõõranditasu ja hüvitise kindlaksmääramise tegelikud kulud nagu kohtutäituri tasu eksperditasud sõidu ja päevarahad kantseleikulud ning muud sellesarnased kulud kannab sundvõõrandisaaja RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 17 Sundvõõranditasu suurus 1 Sundvõõranditasu peab katma kahjud mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma kusjuures kinnisasja sundvõõranditasu peab katma nii kinnisasja kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtuse kui seadusest tulene teisiti 2 Pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist kinnisasjale püstitatud ehitisi kinnisasjal tehtud uuendusi istutusi ja külve ei hüvitata välja arvatud kui sundvõõrandisaaja saab sellest kasu 3 Kinnisasja sundvõõrandatavaid olulisi osi päraldisi ja vilju ka käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud olulisi osi võib sundvõõrandiandja kinnisasjalt eemaldada ainult sundvõõrandisaaja loal RT I 2002 47 297 jõust 01 01 2003 18 Hüvitis reaalservituudi kustutamise korral 1 Kui sundvõõrandatavat kinnisasja koormav reaalservituut kustutatakse peab sundvõõrandisaaja valitseva kinnisasja omanikule hüvitama nii kinnisasja kui ka muu vara väärtuse vähenemisest tekkiva kahju 2 Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada 19 Hüvitis isikliku servituudi reaalkoormatise hoonestusõiguse või ostueesõiguse kustutamise korral 1 Kui sundvõõrandatavat kinnisasja koormav isiklik servituut reaalkoormatis või ostueesõigus kustutatakse peab sundvõõrandisaaja hüvitama nende asjaõiguste kustutamisest tekkiva kahju 2 Kui sundvõõrandatav kinnisasi on koormatud kasutusvaldusega kestab kasutusvaldus sundvõõrandatud kinnisasja asemele antud asjal edasi 3 Hoonestusõigusega koormatud maatüki sundvõõrandamisel tuleb sundvõõrandada ka hoonestusõigus 20 Hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundvõõrandamine 1 Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandatavat kinnisasja koormav hüpoteek üle kanda mõnele teisele tema omandis olevale kinnisasjale kui sellega ei kahjustata kinnisasja koormava hüpoteegi pidajate huve 2 Kui sundvõõrandatav kinnisasi asendatakse poolte kokkuleppel teise kinnisasjaga ja sundvõõrandisaaja nõuab sundvõõrandatud kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamist on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi ülekandmist asendatud kinnisasjale esimesele vabale järjekohale 3 Kui sundvõõrandisaaja ei nõustu sundvõõrandatavat kinnisasja koormava hüpoteegi säilitamise või ülekandmisega kestab hüpoteek edasi sundvõõranditasul 21 Hüvitis rendi või üürilepingu lõppemise korral Kui kinnisasja sundvõõrandamise tõttu rendi või üürileping lõpeb on rentnikul või üürnikul õigus nõuda kahju hüvitamist 4 peatükk KOKKULEPPEMENETLUS 22 Kokkuleppemenetluse alustamine 1 Kokkuleppemenetlus on kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja ja hoonestusõiguse eest sundvõõrandiandjale makstava sundvõõranditasu ja teiste isikute õigustele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suuruse ning maksmise kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise ning kinnisasja valduse üleandmise tingimuste kohta Kokkuleppemenetluse korraldab üldjuhul maavanem sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks vallavanem või linnapea sundvõõrandamisel avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister edaspidi pädev isik 2 Pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist ja erakorralist hindamist alustab pädev isik viivitamata kokkuleppemenetlust 3 Kui sundvõõrandatav kinnisasi asub mitme maakonna territooriumil esitab sundvõõrandisaaja taotluse selle maakonna maavanemale mille territooriumil peetakse sundvõõrandatava kinnisasja kohta kinnistusraamatut RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 23 Kokkuleppemenetluse alustamisest teatamine 1 Kokkuleppemenetluse alustamiseks avaldab pädev isik üleriigilise levikuga päevalehes teate milles ta teeb isikutele kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab ettepaneku teatada oma õigustest ja nõuetest teate avaldajale Teatamisaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat 2 Pädev isik teeb kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele ettepaneku teatada sundvõõrandamisega tekitatud kahjudest mis käesoleva seaduse 16 lõikes 9 nimetatud hindamisaktis ei kajastu Pädev isik toimetab ettepaneku isikutele kätte väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel millele märgitakse dokumendi üleandmise aeg Kinnisasja omanik ja piiratud asjaõiguste omajad peavad oma nõuetest teatama kahe nädala jooksul arvates ettepaneku saamisest 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekut ei õnnestu kinnisasja omanikule või piiratud asjaõiguste omajatele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil kätte toimetada kui puuduvad andmed vastava isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettepanekut ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse ettepaneku resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes millega loetakse ettepanek isikule kättetoimetatuks RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 24 Kokkuleppemenetluse osaliste väljakutsumine 1 Pärast käesoleva seaduse s 23 sätestatud nõuete esitamise ja kahjudest teatamise tähtaja möödumist kutsub pädev isik kokkuleppemenetluse osalistena välja sundvõõrandamise pooled ja teised isikud kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab ning teeb neile ettepaneku leppida kokku sundvõõranditasu ja hüvitise suuruses ning maksmise kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise ning kinnisasja ja hoonestusõiguse valduse vabatahtliku üleandmise tingimustes Vallavanem või linnapea kutsub kokkuleppemenetluse osalistena välja sundvõõrandiandja ja teised isikud kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab Läbirääkimiste pidamisel võib pädeva isiku asemel osaleda tema volitatud isik 2 Kokkuleppemenetluses toimetatakse teade kokkuleppemenetluse koosoleku toimumise aja kohta mille on määranud pädev isik osalistele kätte arvestades käesoleva seaduse 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda Esimene koosolek loetakse toimunuks kui sellest võtab osa vähemalt üks sundvõõrandiandja või üks piiratud asjaõiguse omaja Järgmise kokkuleppemenetluse koosoleku toimumise aeg lepitakse kokku toimuval koosolekul või määratakse pädeva isiku poolt 3 Läbirääkimistel sundvõõranditasu ja hüvitise suuruses kokkuleppe saavutamiseks lähtuvad sundvõõrandamise pooled ja teised isikud kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab käesoleva seaduse 16 lõikes 9 nimetatud hindamisaktis märgitud kõrgeimast kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtusest Läbirääkimistel on pädeval isikul õigus kaasata eksperte kelle kulud kannab sundvõõrandisaaja 4 Käesoleva seaduse 23 lõike 1 alusel määratud tähtpäevaks ja 23 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks esitamata jäänud nõudeid mis ei ole kantud kinnistusraamatusse ei rahuldata RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 25 Kokkuleppe sõlmimise tähtaeg 1 Kokkuleppe sõlmimiseks määrab pädev isik tähtaja mis ei tohi ületada 30 päeva 2 Kui määratud või kokkulepitud ajaks mõni sundvõõrandamise pool või mitte ükski sundvõõrandamise pool pädeva isiku juurde mõjuva põhjuseta ei ilmu või määratud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavutata lõpetab pädev isik kokkuleppemenetluse ja sundvõõrandamismenetlus jätkub RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 26 Kokkuleppemenetluse akt ja protokoll 1 Kokkuleppemenetluse osaliste kokkuleppe saavutamise kohta koostab pädev isik või tema volitatud isik akti millele kirjutavad alla menetluse osalised ja akti koostaja Aktis kajastatakse sundvõõranditasu ja hüvitise maksmise kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise ja kinnisasja valduse üleandmise tingimused Kui sundvõõranditasu ja teiste isikute õigustele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suuruses või maksmise kahjustatud õiguste omajate huvide tagamise või kinnisasja valduse üleandmise tingimustes kokkulepet ei saavutata toimub sundvõõranditasu ja hüvitise maksmine ning valduse ülevõtmine käesolevas seaduses sätestatud korras 2 Kokkuleppeakti alusel võivad kokkuleppemenetluse osalised nõuda teineteiselt sundvõõrandatava kinnisasja omandiõiguse üleandmist ning kinnisasja koormavate õiguste kustutamist 3 Kokkuleppemenetluse kohta koostab pädev isik või tema volitatud isik protokolli Käesoleva seaduse 25 2 lõikes sätestatud asjaolude tõttu tagajärjeta jäänud kokkuleppemenetluse kohta koostab pädev isik või tema volitatud isik protokolli milles märgitakse kokkuleppemenetluse tulemusteta jäämise põhjused sundvõõrandiandja ja kustutatavate õiguste omajate poolt viimasena nõutud ning sundvõõrandisaaja poolt viimasena pakutud sundvõõranditasu ja hüvitise suurus RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 5 peatükk SUNDVÕÕRANDITASU JA HÜVITISE OTSUSTAMINE RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 27 Sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsus 1 Kui sundvõõranditasus ja kahjustatud õiguste eest makstavas hüvitises kokkuleppele ei jõutud teeb sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuse maavanem sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister ning sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla või linnavalitsus 2 Sundvõõranditasu ja hüvitise suurusena näidatakse sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuses käesoleva seaduse 16 lõikes 9 nimetatud hindamisaktis märgitud kõrgeim kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtus Muude nõuete hindamiseks millest on õigeaegselt teatatud kuid milles ei ole saavutatud kokkulepet korraldab pädev isik viivitamata täiendava hindamismenetluse mille kulud kannab sundvõõrandisaaja 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava hindamismenetluse korraldamiseks võib pädev isik kaasata eksperte ja moodustada komisjone Hindamise tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu Hindamise tulemus vormistatakse hindamisaktis Sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuses näidatakse kahjunõude väärtuse suurusena hindamisaktis märgitud kahjunõude kõrgeim väärtus Hindamisakt esitatakse puudutatud isikule koos sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsusega 4 Sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsus toimetatakse isikule kätte väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel millele märgitakse otsuse üleandmise aeg Kui otsust ei õnnestu kinnisasja omanikule või piiratud asjaõiguste omajatele või muude kahjustatud õiguste omajatele nimetatud viisil kätte toimetada kui puuduvad andmed vastava isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes millega loetakse otsus isikule kättetoimetatuks RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 28 32 Kehtetud RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 6 peatükk SUNDVÕÕRANDAMISEST LOOBUMINE 33 Sundvõõrandamisest loobumine 1 Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandamisest loobuda kuni sundvõõranditasu ja hüvitise maksmiseni sundvõõrandiandjale piiratud asjaõiguste ja teiste kahjustatud õiguste omajatele või kohtutäituri deposiitarvele sundvõõrandiandja nõusolekul ka kuni kinnisasja kinnistamiseni sundvõõrandisaaja nimele 2 Maavanem sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla või linnavalitsus või sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister tunnistab sundvõõrandisaaja sundvõõrandamisest loobunuks kui 1 sundvõõrandisaaja ei ole kolme kuu jooksul arvates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest erakorralise hindamise taotlusega maavanema või sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutava ministri poole pöördunud või sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks erakorralist hindamist alustanud 2 sundvõõrandisaaja ei ole kolme kuu jooksul arvates erakorralisest hindamisest avaldusega kokkuleppemenetluse alustamiseks maavanema või sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutava ministri poole pöördunud või linnapea või vallavanem ei ole sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks kolme kuu jooksul arvates erakorralisest hindamisest kokkuleppemenetlust alustanud 3 sundvõõrandisaaja teatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud aja jooksul sundvõõrandiandjale ja pädevale isikule kirjalikult et ta on sundvõõrandamisest loobunud 4 sundvõõrandisaaja ei ole sundvõõranditasu ja hüvitist sundvõõrandiandjale piiratud asjaõiguste ja muude kahjustatud õiguste omajatele kokkulepitud tähtajaks tasunud või kolme kuu jooksul arvates sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuse tegemisest kohtutäituri deposiitarvele maksnud 3 Sundvõõrandisaaja sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamise järel lõpetab maavanem sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla või linnavalitsus või sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutav minister sundvõõrandamismenetluse teatab sellest sundvõõrandiandjale sundvõõrandisaajale ja teistele isikutele kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab ning esitab kinnistusosakonnale avalduse sundvõõrandamismärke kustutamiseks Sundvõõrandamismenetluse lõpetamise kohta peab maavanem valdkonna eest vastutav minister või valla või linnavalitsus avaldama teate üleriigilise levikuga päevalehes RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 34 Õiguste ennistamine sundvõõrandamisest loobumise korral Kui sundvõõrandisaaja ja õiguste omajate kokkuleppel on sundvõõrandisaaja sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamise hetkeks mõni kinnisasja koormav õigus kustutatud on õiguste endistel omajatel õigus nõuda ühe kuu jooksul arvates sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamise kohta teate avaldamisest üleriigilise levikuga päevalehes kohtu kaudu neile kuulunud õiguste ennistamist RT I 2005 40 312 jõust 21 07 2005 35 Kahjude hüvitamine sundvõõrandamisest loobumise korral Sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamisel on sundvõõrandisaaja kohustatud hüvitama sundvõõrandiandjale ja isikutele kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustas kõik sundvõõrandamisega seonduvad kahjud 7 peatükk SUNDVÕÕRANDATAVA KINNISASJA VALDUSE JA OMANDI ÜLEMINEK NING SUNDVÕÕRANDITASU VÄLJAMAKSMINE 36 Sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmine 1 Sundvõõrandatava kinnisasja valduse võib üle võtta pärast sundvõõranditasu ja hüvitiste maksmist kohtutäituri deposiitarvele 2 Kui sundvõõranditasu ja hüvitist ei ole kolme kuu jooksul sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuse tegemisest arvates kohtutäituri deposiitarvele makstud teatab kohtutäitur sellest viivitamata maavanemale või sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile 3 Sundvõõrandatava kinnisasja valduse võtab sundvõõrandiandjalt üle ja annab üle sundvõõrandisaajale kohtutäitur 4 Kohtutäitur asub sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmisele ja andmisele pärast maavanemalt või kinnisasja sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks valdkonna eest vastutavalt ministrilt või sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla või linnavalitsuselt korralduse saamist Maavanem või valdkonna eest vastutav minister teeb korralduse sundvõõrandatava

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14064&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    mille suhtes märge tehakse omaja 6 kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud samuti isikud kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele 7 käsutuspiirangu kandmisel kinnistusraamatusse kinnisasja omanik ja puudutatud õiguse omaja 3 Puudutatud isiku nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses 4 Hoonestusõiguse ja hüpoteegi kustutamiseks vastavalt hoonestaja või hüpoteegipidaja avalduse alusel on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut 5 Puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud 5 1 Puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga 5 2 Puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama 34 lõikes 6 sätestatud andmeid RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 6 Puudutatud isiku nõusolek ei ole tagasivõetav 7 Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav kui 1 kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus 2 kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel 3 rahapesu andmebüroo taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel 4 notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist 5 annakusaaja taotleb eelmärke kandmist kinnistusraamatusse kinnisasjaõiguse üleandmise tagamiseks ja kinnistamisavaldusele on lisatud vastavasisuline annakusaaja tunnistus RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 8 Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 35 Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 1 Kinnistamisavaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid 1 vormikohane käsutustehing 2 nõutavad nõusolekud 3 kohtulahendi või sundenampakkumise akti ärakiri kui kinnistamist taotletakse kohtulahendi või sundenampakkumise akti alusel RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 4 kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 5 kehtetu RT I 1999 27 380 jõust 01 04 1999 6 andmed mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 7 muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid 1 1 Kinnistusosakonnale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline Sel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne tempel RT I 18 12 2012 3 jõust 01 01 2013 1 2 Kui dokument asub kinnistustoimikus ei ole seda vaja uuesti esitada Kinnistamisavalduses tuleb märkida selle dokumendi asukoht RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 Kehtetu RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Õigustatud isiku poolt kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus ja muud kinnistamiseks vajalikud dokumendid ei muutu kehtetuks kui õigustatud isiku käsutusõigust piiratakse pärast dokumentide kinnistusosakonnale esitamist 4 Märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu määruse alusel kui seadusest ei tulene teisiti Puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks nõutav RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 35 1 Kehtetu RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 35 2 Kinnistusosakonnale esitatavad isikuandmed 1 Kinnistamisavalduses puudutatud isiku nõusolekus ning kinnistusraamatu kandes märgitakse isiku kohta 1 füüsilise isiku nimi ja Eesti isikukood RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 1 1 Eesti isikukoodi puudumisel välismaa isikukood või seda asendav muu tunnus ning sünniaeg päev kuu aasta RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 1 2 isikukoodi puudumisel isikukoodi asendav muu tunnus või sünniaeg RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 juriidilise isiku korral nimi ja registrikood Registrikoodi ei pea näitama kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele 2 Kui kinnistusraamatusse tehakse kanne teise kinnistu igakordse omaniku kohta ei kohaldata isikuandmete esitamisel käesoleva paragrahvi lõiget 1 3 Isiku puhul kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti juriidiline isik näidatakse kinnistamisavalduses andmed füüsilise isiku kodakondsuse kohta ning seda kas tal on kehtiv Eesti elamisluba juriidilise isiku puhul osutatakse millise välisriigi õiguse või rahvusvahelise lepingu alusel ta tegutseb ning millisesse registrisse ta on kantud Kinnistusregistriossa neid andmeid ei kanta 4 Isiku puhul kellel ei ole Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukohta ja kes ei ole Eesti juriidiline isik näidatakse täiendavalt tema aadress ja teatatakse kinnistusosakonnale viivitamata selle muutumisest Aadressi ei kanta kinnistusregistriossa Aadress peab vastama äriseadustiku 62 lõigetes 5 ja 5 1 sätestatule 5 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 6 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 7 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 8 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 36 Plaani esitamine 1 Kinnistusosakonnale esitatakse riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem kui see on vajalik kande mõistmiseks 2 Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu plaani koopia või skeem on notariaalakti osa RT I 2009 27 164 jõust 08 06 2009 36 1 Muud dokumendid 1 Kui isik tegutseb teise isiku nimel peab ta kinnistusosakonnale esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 3 Pärimisjärglust tõendatakse pärimistunnistusega RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 4 Äriregistri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning abieluvararegistri andmete elektroonilise kasutamise võimaluse korral ei nõua kinnistusosakond registrikaardi ärakirja vaid kontrollib vajalikke andmeid ise arvutivõrgu kaudu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 37 Kinnistusraamatu kannete keel 1 Kinnistusraamatut peetakse eesti keeles 2 Võõrkeelsed dokumendid esitatakse kinnistusosakonnale vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja RT I 18 12 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Välja jäetud RT I 2001 93 565 jõust 01 02 2002 37 1 Kasutatav vääring Rahasummad kantakse kinnistusregistrisse eurodes RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 38 Kinnistamisavalduste vastuvõtmine 1 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 Esitatud avaldusele teeb kinnistusosakonna pädev töötaja kohe oma allkirjaga pealdise selle avalduse saamise kuupäeva ja kellaaja kohta RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Paberil esitatud kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid skaneeritakse ja salvestatakse viivitamata elektroonilises kinnistustoimikus ning tagastatakse nende esitajale Posti teel esitatud kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid tagastatakse nende esitaja nõudmisel Posti teel esitatud dokumendid mille tagastamist ei nõuta hävitatakse RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 4 Paberil sealhulgas posti teel esitatud kinnistamisavalduse ja selle lisadokumentide skaneerimise kinnistustoimikusse salvestamise tagastamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 39 Kinnistamisavalduse registreerimine 1 Kinnistusosakonda saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale 2 Samal päeval posti või e posti teel saabunud kinnistamisavaldused loetakse üheaegselt saabunuks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistamisavalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg 3 Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi registreeritakse avaldus ning tema laekumise aeg kinnistuspäevikus automatiseeritult ning nummerdatakse lõike 1 alusel 4 Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi ei või avaldust esitada e posti teel Sellisel juhul tagastab kinnistusosakond e postiga esitatud avalduse seda kinnistuspäevikusse kandmata märkides ära tagastamise põhjuse RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 40 Tõend kinnistamisavalduse vastuvõtmise kohta 1 Kinnistamisavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusosakond avaldaja soovil tõendi mis kinnitab avalduse vastuvõtmist 2 Elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi esitatud kinnistamisavalduse kohta saadetakse selle esitajale automaatne vastuvõtukinnitus Automaatne vastuvõtukinnitus ei ole esitatud dokumendi tehnilise ja õigusliku korrektsuse tunnustamise alus RT I 2010 38 231 jõust 01 01 2011 41 Kinnistamisavalduse läbivaatamine RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 1 Kehtetu RT I 1996 51 967 jõust 29 07 1996 2 Kui ühe kinnistu või ühe õiguse kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist 3 Kehtetu RT I 1999 27 380 jõust 01 04 1999 42 Tingimuslik avaldus 1 Kinnistamisavaldust mille täitmine on seotud tingimusega ei rahuldata 2 Kui kinnistamisavalduses soovitakse mitut kannet võib avaldaja seada tingimuseks et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata 42 1 Mitme kandetaotlusega kinnistamisavaldus Kui kinnistamisavalduses taotletakse mitme kande tegemist kinnistusregistrisse tuleb iga taotletav kanne eraldi välja tuua 43 Täiendavate dokumentide esitamine 1 Kuni kandemääruse tegemiseni võib kinnistamisavalduse esitanud isik esitada kinnistusosakonnale täiendavaid dokumente RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Kui kinnistamisavaldus esitati notari vahendusel esitatakse ka täiendavad dokumendid notari vahendusel RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 44 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 45 Kehtetu RT I 1999 27 380 jõust 01 04 1999 46 Kandemäärus 1 Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja kas 1 on esitatud nõutavad dokumendid 35 mis vastavad nõutavale vormile 2 kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud 2 Vaadanud kinnistamisavalduse läbi teeb kinnistamiseks pädev isik kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse Avaldus kinnistu võõrandamise koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 3 Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks 3 1 Kinnistamisavalduse välja arvatud kinnistu esmakordse kinnistamise avalduse läbivaatamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud aluseid menetluse peatumise ja peatamise kohta 4 Kui ühe kinnisasja kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus või avaldus mille alusel on kinnistamine välistatud on registreeritud kinnistuspäevikus varem peab enne hiljem laekunud avalduse alusel kande tegemist kandma kinnistusregistri kande jaoks ettenähtud jakku varem esitatud avalduses taotletava kande kohta ametiülesande korras eelmärke või vastuväite Eelmärge või vastuväide kustutatakse ametiülesande korras kui takistusega seotud kanne tehakse või kui kandemääruse peale esitatud määruskaebus jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 5 Kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta Pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja nõutavate dokumentide esitamist peab kande tegemiseks pädev isik avalduse ühe kuu jooksul läbi vaatama 6 Kehtetu RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 47 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 48 Kandemääruse sisu Kandemääruses peab sisalduma 1 määruse tegemise aeg ja koht 2 kande tekst samuti viide kinnistusregistriosale ja selle jaole kuhu kanne tehakse RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 3 määruse põhistus ja õiguslik alus kui kinnistamisavaldust ei rahuldata 4 määruse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg 5 määruse teinud isiku nimi ja ametikoht RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 49 Kande tegemine kinnistusregistrisse 1 Kandemääruse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse 2 Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet siis saavad need järjekorra mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale 3 Kui ühe kinnistusregistriosa erinevatesse jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet mille avaldused polnud esitatud üheaegselt siis kantakse registriossa ametiülesande korras märkus et hiljem esitatud avalduse alusel tehtav kanne on varem esitatud avalduse alusel tehtavast kandest järjekohas tagapool RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 4 Käesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõiget ei rakendata kui sissekantavate õiguste vahel pole järjekohasuhet või puudutatud isikute poolt on kannete tegemise järjekohad määratud 5 Kandele kirjutavad alla esmalt kande teostanud isik ja peale kande kandemäärusele vastavuses veendumist kandemääruse teinud isik Kandel on allakirjutamise kuupäev Kanne jõustub päevast mil kandemääruse teinud isik sellele alla kirjutab 6 Kui kande teostab kandemääruse teinud isik kirjutab kandele alla vaid see isik RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 49 1 Kanne järelpärija kohta ja eelpärija vabastamise kohta kitsendustest ja kohustustest 1 Eelpärija kandmisel kinnistusregistrisse kantakse sinna ka märkus järelpärija kohta 2 Kui testaator on eelpärija seaduses sätestatud kitsendustest ja kohustustest vabastanud kantakse koos eelpärijaga kinnistusregistrisse ka märkus tema vabastamise kohta nimetatud kitsendustest ja kohustustest 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud märkused kantakse ametiülesande korras 1 kinnistusregistri kolmandasse jakku kui pärimise esemeks on kinnisasi 2 kinnistusregistri kolmandasse jakku kui pärimise esemeks on kolmandasse jakku kantud õigus RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 3 kinnistusregistri neljandasse jakku kui pärimise esemeks on hüpoteek RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 49 2 Kanne testamenditäitja kohta 1 Kui testaator on testamenditäitjale andnud õiguse osaleda pärimise eseme käsutamisel kantakse koos pärijaga kinnistusregistrisse märkus testamenditäitja kohta 2 Märkus testamenditäitja kohta kantakse sõltuvalt pärimise esemest ametiülesande korras kinnistusregistri samadesse jagudesse nagu käesoleva seaduse 49 1 lõikes 2 nimetatud märkused RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 49 3 Hoonestusõiguse kandmine kinnistusregistrisse 1 Kinnistu koormamisel hoonestusõigusega avatakse hoonestusõigusele ametiülesande korras iseseisev registriosa 2 Hoonestusõigusele avatud registriosale antakse number üldises järjekorras Registriosa pealkirjas näidatakse et registriosa on avatud hoonestusõigusele 3 Registriosa esimesse jakku kantakse 1 sõna hoonestusõigus samuti koormatud kinnistu koosseisuandmed vastava registriosa esimesest jaost RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 hoonestusõiguse sisu 3 koormatud kinnistu omanik 4 käesoleva lõike punktide 1 3 muudatused 4 Hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata kinnistamisavaldusele Käsutuspiirangud ning piirangud hoonestusõiguse tingimuste ja tähtaegade osas peavad kandest otseselt nähtuma 5 Kui hoonestusõiguse sisu osas on hoonestusõiguse ja hoonestusõigusega koormatud maatüki registriosade kannetes erinevusi on määravaks hoonestusõiguse registriosas olev kanne 6 Muus osas kohaldatakse kannete tegemisel hoonestusõiguse registriossa kinnisomandi registriosade suhtes sätestatut 49 4 Kande kustutamine õigustatud isiku surma järel 1 Õigust mis on piiratud õigustatud isiku elueaga ja mille korral on võimalikud tema kasuks tehtavate soorituste võlgnevused võib aasta jooksul õigustatud isiku surmast või surnukstunnistamisest arvates kustutada ainult tema pärija nõusolekul 2 Pärijal kes ei anna nõusolekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kustutamiseks kinnistusregistrist on õigus nõuda võlguolevate soorituste tagamiseks vastuväite kandmist kinnistusregistrisse 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek pole vajalik kui kinnistusregistrisse on kantud märkus et õiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest 49 5 Kande kustutamine tähtpäeva saabumisel Käesoleva seaduse 49 4 sätteid rakendatakse vastavalt ka õiguse suhtes mis kustub õigustatud isiku jõudmisel teatud vanuseni või mõne muu kindlaksmääratud tingimuse täitumisel 49 6 Kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamine Kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamiseks ei ole vaja õigustatud isiku nõusolekut kui määrus mille alusel märge tehti on tühistatud jõustunud kohtumäärusega 50 Kandemääruse teatavakstegemine 1 Pärast kande tegemist teatatakse sellest käesoleva seaduse 1 lõike 2 alusel kehtestatud määruses ettenähtud korras viivitamata kinnistu omanikule kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele isikutele kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning ametiasutustele 2 Kandemäärus millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks toimetatakse avalduse esitajale ja avaldajat kinnistamisasjas esindanud notarile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 3 Määruse edastamine või kättetoimetamine märgitakse kinnistuspäevikusse RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 51 Riigilõivu tagastamine RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 1 Kehtetu RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 2 Kinnistamisavalduse rahuldamata jätmise korral tagastatakse tasutud lõiv määruse alusel Tagastatavast lõivust arvatakse maha menetluse kulud mis on 1 4 tasutud lõivust aga mitte üle 30 euro RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 3 Kehtetu RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 52 Kustutamine 1 Kannete kustutamine toimub vastava kustutuskande tegemisega kinnistusregistri osa vastavasse jakku 2 Kehtetu RT I 05 12 2014 3 jõust 03 02 2015 5 peatükk KINNISTUTE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE 53 Uue registriosa avamine 1 Kui kinnistu jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu avab kinnistusosakond uue registriosa 2 Endises kinnistusregistriosas näidatakse pindala vähenemine jagamise tulemusena ja uue kinnistu number 2 1 Kinnistamiseks pädev isik võib kinnistusregistri ülevaatlikkuse huvides otsustada avada kõigi kinnistu jagamisel tekkinud kinnistute kohta uued registriosad Sel juhul endine registriosa suletakse 3 Uutes kinnistusregistriosades viidatakse endise kinnistusregistriosa numbrile RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 54 Kinnistu osa koormamine 1 Kui kinnistu osa soovitakse koormata piiratud asjaõigusega tuleb see osa eraldada kinnistust ja sisse kanda iseseisva kinnistuna 2 Kinnistu osa koormamisel servituudiga ei ole jagamine nõutav kui sellest ei teki segadust Koormatud osa tähistatakse kinnistamisavalduse juurde kuuluval kinnistu plaani koopial või skeemil 55 Piiratud asjaõiguste kannete ülekandmine jagamisel 1 Piiratud asjaõigusega koormatud kinnistu jagamisel jäetakse vastav kanne endises registriosas püsima ja ühtlasi tehakse kanne ka uude registriossa kui kinnistu omaniku ja puudutatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega ei ole määratud teisiti 2 Kehtetu RT I 1994 94 1609 jõust 29 12 1994 3 Kinnistute jagamisel tuleb kinnistusosakonnale esitada asjaõigusseaduse s 356 sätestatud kokkulepe RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 56 Märke ülekandmine 1 Kinnistu jagamisel jääb märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse 2 Kui märge käib kinnistu ühe osa kohta kantakse see kinnistu jagamisel isiku nõusolekul kelle kasuks märge tehti ainult vastavasse registriossa 57 Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga 1 Kui ühe kinnistu osa liidetakse teise kinnistuga tehakse muudatus mõlema kinnistu kannetes ja märgitakse nendes mõlema kinnistu number 2 Muus osas kohaldatakse vastavalt de 53 56 ja 59 60 sätteid 58 Kinnistute ühendamine 1 Mitme kinnistu ühendamisel üheks kinnistuks tuleb kinnistusregistris sulgeda ühendatava kinnistu registriosa märkides selles millise kinnistuga nimetatud kinnistu ühendati 2 Kinnistusregistriosas mida edasi peetakse märgitakse kinnistu pindala suurenemine ja suletud registriosa number 3 Kehtetu RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 59 Kannete ülekandmine ühendamisel 1 Kinnistute ühendamisel kantakse kanded edasi peetavasse kinnistusregistriossa üle ja need kehtivad kogu kinnistu kohta 2 Reaalservituudid reaalkoormatised ja ostueesõigus mis koormavad ühte ühendatavat kinnistut teise ühendatava kinnistu kasuks kustutatakse kinnistusosakonna poolt kui omanik ei määra teisiti RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 60 Kinnistusdokumentide esitamine Kinnistu jagamisel ja ühendamisel tuleb esitada käesoleva seaduse des 35 ja 36 nimetatud dokumendid 6 peatükk KINNISTUSREGISTRI KANDE PARANDAMINE 61 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 62 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 62 1 Kande parandamine 1 Kanne parandatakse juhul kui 1 kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel 2 kanne on muutunud ebaõigeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu 3 kanne on muutunud ebaõigeks kinnistusraamatusse kantud isiku isikuandmete muutumise tõttu 2 Kinnistusosakond parandab kande kinnistamisavalduse alusel või omal algatusel ametiülesande korras Seaduses sätestatud juhtudel toimub kande parandamine automatiseeritult RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 63 Kehtetu RT I 1994 94 1609 jõust 29 12 1994 63 1 Ebaõige kandemääruse alusel tehtud kande parandamine 1 Ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek 2 Õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused parandab kinnistusosakond ametiülesande korras Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 597 4 lõikes sätestatut ei kohaldata 3 Kui asjaõigus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9571&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive