archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    Paldiski linnaosa piiri kindlaksmääramine Lähtudes Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse RT I 1994 19 339 paragrahvi 1 lõikest 1 Vabariigi Valitsus määrab 1 Määrata Keila linna Paldiski linnaosa piir kindlaks vastavalt Paldiski linnaosa halduspiiri kirjeldusele juurde lisatud 2 Siseministeeriumil koos Harju maavanema ning Keila linna Keila valla ja Padise valla esindajatega esitada vajaduse korral valitsusele ettepanekud käesolevas määruses nimetatud seaduse paragrahvist 5 tulenevate otsuste vastuvõtmise sealhulgas piiri muutmise kohta Peaminister Mart LAAR Siseminister Heiki ARIKE Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 26 juuli 1994 a määrusega nr 268 PALDISKI LINNAOSA HALDUSPIIRI KIRJELDUS Paldiski linnaosa halduspiir edaspidi piir algab piiripunktist edaspidi punkt 1 Keila Paldiski maantee endisest kontrollpunktist põhja pool Lahepere lahe äärest Piir kulgeb 96 3 m üle Keila Paldiski maantee punkti 2 mis asub lõuna pool maanteed sealt mööda maantee lõunapoolset külge 876 9 m Paldiski suunas punkti 5 ja sealt 1448 3 m edelasse punkti 11 mis asub raudteest põhja pool Punktist 11 kulgeb piir mööda raudtee põhjapoolset külge 1192 3 m punkti 13 kust pöörab üle raudtee läände ning kulgeb 1883 4 m punkti 20 mis asub Paldiski lahe ääres Nimetatud halduspiir oli kinnitatud endise NSV Liidu relvajõudude kasutusse ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27 detsembri

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=12126&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    1 Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse ja kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse keskkonnakaitse ja kasutusalaste üksikaktide seaduslikkust 2 Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse poolt antud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksikakti ärakirja Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda antud keskkonnaloa ärakirja 3 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ärakirja kohustatud esitama hiljemalt seitsmendal päeval arvates Keskkonnainspektsiooni kirjaliku nõude saamisest 4 Kui Keskkonnainspektsioon leiab et kohaliku omavalitsusüksuse keskkonnaalane haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja Kui Keskkonnainspektsioon leiab et kehtetuks tunnistatud või kehtetuks tunnistamisele või muutmisele kuuluva haldusakti õigusvastased tagajärjed rikuvad avalikku huvi võib ta kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates teha kirjaliku ettepaneku kõrvaldada haldusakti tagajärjed 5 Kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast Keskkonnainspektsiooni kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud või seda õigusnormidega kooskõlla viinud nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud võib Keskkonnainspektsioon esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 Keskkonnaõigusnormide rakendamise analüüs 1 Keskkonnainspektsioon analüüsib oma tegutsemisvaldkonnas keskkonnaõigusnormide toimet enda vaatluste ning teistelt isikutelt asutustelt ja andmekogudelt saadud andmete ja ettepanekute alusel kusjuures Keskkonnainspektsioonil lasub kohustus koguda keskkonnajärelevalve andmeid RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Keskkonnaõigusnormide analüüsi tulemusel teeb Keskkonnainspektsioon ettepanekuid õiguskaitse tõhustamiseks ning õigusaktide muutmiseks või täiendamiseks RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 8 1 Keskkonnainspektsiooni andmekogud Keskkonnainspektsioon peab järgmisi andmekogusid 1 objekti kontrollimise andmekogu süsteem edaspidi objekti kontrollimise andmekogu mille eesmärk on Keskkonnainspektsioonile seadusega pandud eesmärkide täitmiseks järelevalvemenetlusega seotud andmete ja kalalaevade sadamasse saabumise eelteadete töötlemine 2 õiguserikkumiste andmekogu mille eesmärk on enne 2013 aasta 1 maid alustatud haldusmenetlusega enne 2011 aasta 1 juulit alustatud väärteomenetlusega ning enne 2011 aasta 1 septembrit alustatud kriminaalmenetlusega seotud andmete töötlemine RT I 08 10 2013 1 jõust 18 10 2013 8 2 Objekti kontrollimise andmekogu ja õiguserikkumiste andmekogu andmekategooriad 1 Objekti kontrollimise andmekogu andmekategooriad on 1 andmed kontrollitud objekti kohta 2 objekti kontrollimise tulemused 3 teated võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse kohta 4 ettekirjutused 5 andmed ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite eemaldamise kohta 6 eelteated kalalaevade sadamasse saabumise kohta 7 teated eripüügi kohta 8 Keskkonnainspektsiooni keskkonnajärelevalve tööplaan 2 Õiguserikkumiste andmekogu andmekategooriad on 1 enne 2011 aasta 1 juulit alustatud väärteoasjad 2 enne 2011 aasta 1 septembrit alustatud kriminaalasjad 3 enne 2013 aasta 1 maid koostatud ettekirjutused 4 enne 2011 aasta 1 aprilli koostatud saastetasunõuded 5 andmed enne 2013 aasta 1 maid ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite eemaldamise kohta 3 Objekti kontrollimise andmekogu ja õiguserikkumiste andmekogu pidamise kord sealhulgas andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis andmete väljastamise kord ja säilitamise tähtaeg sätestatakse vastava andmekogu põhimääruses 4 Andmekogudesse kantud andmetel on informatiivne tähendus RT I 08 10

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42463&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kujutisega pitsati jäljend 7 Litsentsi andmisest keeldutakse kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 6 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 7 1 Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatakse informatsioon litsentsitud juhtekspertide kohta sealhulgas teave litsentsi kehtetuks tunnistamise kohta RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 8 Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik vabas vormis kirjaliku taotluse Litsentsi kehtivust pikendatakse kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises või detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 8 1 Kui juhteksperdi litsentsi kehtivuse ajal on laekunud tema tegevuse kohta pretensioone on keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjonil õigus nõuda taotlejalt keskkonnamõju hindamise alase eksami sooritamist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 9 Keskkonnaministeerium võib tunnistada oma algatusel või otsustaja ettepanekul litsentsi kehtetuks või keelduda litsentsi kehtivuse pikendamisest kui RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 litsentsi taotlemisel on taotleja esitanud andmeid mis ei vasta tegelikkusele RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid 3 litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid 4 litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu sealhulgas juhul kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 9 1 Litsentsi võib kehtetuks tunnistamata jätta või litsentsi kehtivust pikendada kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 või 3 nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada litsentsi või tegevusloa andmist või andmata jätmist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 9 2 Keskkonnaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest litsentsi omajat 14 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates Litsentsi omajale edastatakse koos menetluse algatamise teatega ka kirjalik kokkuvõte asjaoludest mille tõttu litsentsi kehtetuks tunnistamise menetlus algatati ja määratakse tähtaeg omapoolsete kirjalike selgituste esitamiseks Tähtaeg ei või olla lühem kui 21 päeva RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 9 3 Enne litsentsi kehtetuks tunnistamise või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmise otsuse tegemist kuulatakse litsentsi omaja suuliselt ära Selleks määratud aeg ja koht teatatakse talle tähitud kirjaga vähemalt 14 päeva enne suulise ärakuulamise toimumist Kui litsentsi omaja suulisel ärakuulamisel ei osale võib Keskkonnaministeerium teha otsuse isikut suuliselt ära kuulamata RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 9 4 Keskkonnaministeerium otsustab litsentsi kehtetuks tunnistamise või kehtetuks tunnistamata jätmise 60 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates Põhjendatud juhtudel võib Keskkonnaministeerium otsuse tegemise tähtaega pikendada Sellest tuleb litsentsi omajat teavitada viivitamata RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 10 Keskkonnaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamisest või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmisest litsentsi omajat tähitud kirjaga ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Teates märgitakse juhteksperdi nimi ja kehtetuks tunnistatud või pikendamata jäetud litsentsi number ning litsentsi kehtetuks tunnistamise või pikendamata jätmise otsuse tegemise kuupäev RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 11 Kui litsents tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 1 2 või 3 alusel peab isik litsentsi uuesti taotlemiseks läbima keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja sooritama positiivse tulemusega vastava eksami RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 11 1 Kui litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 alusel ja keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu andmine mõjutas tegevusloa andmise otsuse tegemist oluliselt ei ole isikul õigust litsentsi uuesti taotleda RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 12 Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 13 Kui keskkonnamõju hindava või hindamist juhtiva juhteksperdi litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata või keskkonnamõju hindamise menetluses esineb muu sellise tagajärjega asjaolu määrab otsustaja arendaja ettepanekul lõpetamata keskkonnamõju hindamise uue juhteksperdi Uue juhteksperdi määramisest teavitatakse keskkonnamõju hindamise menetluses vastavalt käesoleva seaduse 12 lõikele 1 RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 14 Litsentsi vormi ja selle taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 15 1 Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine 1 Enne käesoleva seaduse 16 kohast keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist peab otsustaja programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi 2 Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse s 13 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 3 Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse s 13 sätestatud nõuetele tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega 4 Asjaomane asutus esitab otsustajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust 5 Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi 6 Juhtekspert või eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise täiendatud programmi Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile 7 Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju hindamise programmi sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse kelle seisukohta ei ole arvestatud RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 16 Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine 1 Otsustaja korraldab vähemalt 14 päevase kestusega keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 Ametlikes Teadaannetes RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 arendaja kulul ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas näiteks raamatukogu kauplus kool bussipeatus RT I 2008 34 209 jõust 01 08 2008 3 Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt liht või tähtkirjaga 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates 1 neid maavalitsusi ja kohalike omavalitsuste üksusi kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju 2 asjaomaseid asutusi 3 Keskkonnainspektsiooni 4 kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat 5 valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu 6 keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 46 lõikes 1 nimetatud isikuid 7 muid menetlusosalisi RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 4 Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt 1 arendaja ja otsustaja nimesid ning nende kontaktisikute nimesid ja kontaktandmeid 2 kavandatava tegevuse lühikirjeldust eesmärke ja täpset asukohta RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 programmi ja muude asjakohaste dokumentidega tutvumise aega ja kohta 4 programmi kohta ettepanekute vastuväidete ja küsimuste esitamise aega ja viisi 5 programmi avaliku arutelu aega ja kohta 5 Igaühel on õigus keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ning muude asjakohaste dokumentidega esitada programmi kohta ettepanekuid vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid 5 1 Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 6 Otsustaja avalikustab keskkonnamõju hindamise programmi muu hulgas oma veebilehel tagades avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni 17 Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine 1 Asutus kellele keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid vastuväiteid või küsimusi edastab nimetatud ettepanekud vastuväited ja küsimused arendajale 2 Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 Arendaja saadab 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates elektrooniliselt liht või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele 1 kes on esitanud oma ettepaneku vastuväite või küsimuse kirjalikult 2 kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 18 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks 2 Tuginedes käesoleva seaduse 15 1 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates 1 programmi vastavust käesoleva seaduse s 13 sätestatud nõuetele 2 programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks 3 programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist 3 Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 4 Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaanetes 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt 1 otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid 2 kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki 3 keskkonnamõju hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta 6 Kui otsustaja tuvastab et keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks 7 Kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale 8 Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale käesoleva seaduse s 20 nimetatud keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 19 Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest teatamine Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 20 Keskkonnamõju hindamise aruanne 1 Lähtudes nõuetele vastavast keskkonnamõju hindamise programmist koostab juhtekspert või eksperdirühm keskkonnamõju hindamise aruande milles ta RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust 2 esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse 3 esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 4 hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi nagu vee pinnase või õhu saastatus jäätmeteke müra vibratsioon valgus soojus kiirgus või lõhn 5 esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 6 analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju sealhulgas kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile mõju inimese tervisele heaolule varale taimedele loomadele pinnasele maastikule maavaradele vee ja õhu kvaliteedile kliimale kaitstavatele loodusobjektidele sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale selle kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele kultuuripärandile ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 7 hindab olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldab kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 7 1 annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast ebasoodsast keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse 70 1 mõistes samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 7 2 lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks RT I 2008 34 209 jõust 01 08 2008 8 hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele 9 võrdleb kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 10 esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta 11 käsitleb vajaduse korral raskusi mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel 12 esitab käesoleva lõike punktides 1 11 nimetatud teabe kokkuvõtte 13 esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta 14 käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid vastuväiteid ja küsimusi mille koopiad lisab aruandele ning esitab ettepanekute vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele 15 käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli mille koopia lisab aruandele 16 käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti mille lisab aruandele 16 1 käsitleb keskkonnamõju hindamise programmi mille lisab aruandele RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 16 2 käsitleb eksperdirühma koosseisu kui võrreldes programmiga on kaasatud täiendavaid liikmeid ning põhjendab millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 17 käsitleb vajaduse korral muid lisasid 1 1 Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes ning juhul kui otsustaja või asjaomane asutus kes annab aruandele omapoolse seisukoha ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded 3 Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvesse võtta üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat 20 1 Keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine 1 Keskkonnamõju hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta käesoleva seaduse s 15 1 sätestatud korras 2 Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse s 20 kehtestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 21 Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamine ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamine Keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse dele 16 ja 17 välja arvatud aruande avaliku väljapaneku tähtaeg mis on vähemalt 21 päeva RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 22 Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks 2 Otsustaja edastab keskkonnamõju hindamise aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks 3 Asjaomane asutus lähtudes oma pädevusvaldkonnast kooskõlastab või jätab kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates Käesoleva seaduse 2 3 lõike 2 kohane asutus hindab muu hulgas aruande vastavust käesoleva seaduse 20 lõike 1 nõuetele 4 Asjaomane asutus ei kooskõlasta keskkonnamõju hindamise aruannet juhul kui 1 esineb otsene vastuolu õigusaktiga 2 aruandes on puudulik informatsioon mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju 5 Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise kooskõlastuste saamisest arvates 1 aruande vastavust keskkonnamõju hindamise programmile 2 aruande vastavust käesoleva seaduse s 20 sätestatud nõuetele 3 aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks 4 aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist 6 Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 7 Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt 1 otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid 2 arendaja nime kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki 3 keskkonnamõju hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta 9 Kui otsustaja tuvastab et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 23 Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest teavitamine Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 24 Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine 1 Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise tulemusi või aruandes sisalduvaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ei arvesta peab ta tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 Otsustaja keeldub tegevusloa andmisest kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 25 Keskkonnamõju hindamise järelhindamine 1 Keskkonnaamet teostab keskkonnaseire tulemuste alusel keskkonnamõju hindamise järelhindamist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Otsustaja on kohustatud 30 päeva jooksul keskkonnaseire tulemuste saamisest arvates need edastama Keskkonnaametile järelhindamise teostamiseks RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 Kui järelhindamisel selgub et keskkonnaseire tulemused viitavad õigusaktis või tegevusloas sätestatud nõuete rikkumisele algatab otsustaja Keskkonnaameti ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 26 Ehitusprojekti koostamisega seotud keskkonnamõju hindamise erisus 1 Lisaks käesoleva seaduse s 3 sätestatule võib arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti koostamise käigus käesolevas seaduses sätestatud korras arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi 2 Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on niisuguse tegevusloa andja mille taotlemise korral peab muu hulgas esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitusprojekti 3 Arendaja teavitab otsustajat soovist hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju ehitusprojekti koostamise käigus mille järel otsustaja algatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise 4 Keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana ehitusprojekti juurde 27 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise keskkonnamõju hindamise erisus RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 Lisaks käesoleva seaduse s 3 sätestatule hinnatakse keskkonnamõju maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti koostamise käigus 2 Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa omaja 3 Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet 4 Keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti juurde RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 28 Prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise erisus 1 Lisaks käesoleva seaduse s 3 sätestatule hinnatakse prügila sulgemise keskkonnamõju enne sulgemiskava koostamist käesolevas seaduses sätestatud korras arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi 2 Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on suletava prügila käitaja 3 Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Arendaja esitab otsustajale prügila sulgemise taotluse mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse s 11 sätestatud korras 5 Prügila sulgemiskava koostamisel peab arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 29 Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus 1 Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale 1 peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust 2 saadab otsustaja enne käesoleva seaduse 22 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise aruande 2 Tegevusloa võib anda kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki 3 Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevusloa andmisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset Keskkonnaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist 5 Kui kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92 43 EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta EÜT L 206 22 07 1992 lk 7 50 tähenduses võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 30 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus 1 Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamises ning Eesti Vabariigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju hindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis RT II 2000 28 169 ja käesolevas seaduses sätestatud korras arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi 2 Kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju mis võib olla piiriülene ja otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise peab ta viivitamata teatama sellest Keskkonnaministeeriumile 3 Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline keskkonnamõju võib olla piiriülene või kui mõjutatav riik seda taotleb saadab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise algatamise teate koos kavandatava tegevuse kirjeldusega ning teabe kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva piiriülese keskkonnamõju kohta niipea kui võimalik kuid hiljemalt siis kui otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti Vabariigis Mõjutatavale riigile antakse keskkonnamõju hindamise algatamise teatele vastamiseks aega vähemalt 30 päeva teate saamisest arvates RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 4 Kui mõjutatav riik pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamist teatab oma soovist osaleda keskkonnamõju hindamises saadetakse mõjutatavale riigile kui seda ei ole eelnevalt tehtud 1 tegevusloa taotlus 2 andmed otsustaja kohta märkides kelle poole on võimalik pöörduda küsimuste ja märkuste korral RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise ja tegevusloa taotluse menetlemise kohta RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 4 1 Kui mõjutatav riik ei vasta keskkonnamõju hindamise algatamise teatele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja jooksul või ei soovi osaleda keskkonnamõju hindamise protseduuris siis keskkonnamõju hindamisel käesoleva paragrahvi lõikeid 5 8 ei kohaldata RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 5 Mõjutatava riigi soovi korral edastab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande eelnõu niipea kui võimalik kuid mitte hiljem kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis Programmi või aruande avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse 16 lõikes 4 nimetatud teavet RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 6 Mõjutatava riigi soovi korral võimaldatakse tema esindajal osaleda keskkonnamõju hindamise menetluses ja alustatakse konsultatsioone kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju ja selle leevendamise või vältimise meetmete asjus 7 Keskkonnaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku 1 konsultatsioonide korra ja reaalse ajakava 2 mõjutatava riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse avaldamiseks 3 millal tuleb keskkonnamõju hindamise käigus esitatud ettepanekud vastuväited ja küsimused esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks 4 milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 7 1 Kui Keskkonnaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku et mõjutatavale riigile tuleb arvamuse avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud peab otsustaja nimetatud eelnõude valmides saatma need Keskkonnaministeeriumile kes edastab need mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega RT I 2007 25 131 jõust 01 04 2007 8 Otsustaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaministeeriumi piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest Keskkonnaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju hindamises osalenud riiki olulise piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest ning edastab talle tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 9 Keskkonnaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju päritoluriiki oma soovist osaleda piiriülese keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks Keskkonnaministeerium teavitab keskkonnamõju hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud viisil Keskkonnaministeerium saadab keskkonnamõju hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 jagu Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine 31 Strateegiline planeerimisdokument Strateegiline planeerimisdokument käesoleva seaduse tähenduses on 1 üleriigiline maakonna üld või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses välja arvatud käesoleva seaduse 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud kava programm ja strateegia RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 kava programm või strateegia mille koostamise kohustus tuleneb seadusest või seaduses sisalduva volitusnormi alusel antud muust õigustloovast aktist ja mille koostab või kehtestab haldusorgan või mille koostab haldusorgan ja kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsus või muu haldusorgan RT I 16 11 2010 1 jõust 26 11 2010 31 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on 1 arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel 2 tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse 3 edendada säästvat arengut RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 32 Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesoleva seaduse tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 33 Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus 1 Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada kui strateegiline planeerimisdokument 1 koostatakse põllumajanduse metsanduse kalanduse energeetika tööstuse transpordi jäätmekäitluse veemajanduse telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga lähtudes käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 4 sätestatust 2 on üleriigiline planeering riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering maakonna või üldplaneering 3 on detailplaneering mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse 6 lõikes 1 nimetatud tegevust 4 on aluseks tegevusele mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi 2 koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna 3 koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul 4 koostatakse detailplaneering millega kavandatakse käesoleva seaduse 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 1 Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse lähtudes 1 strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust 2 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast 3 käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast RT I 16 11 2010 1 jõust 26 11 2010 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele lähtudes nende asukohast iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 2 missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente arvestades nende kehtestamise tasandit 3 strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 4 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 5 strateegilise planeerimisdokumendi sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 5 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 mõju võimalikkus kestus sagedus ja pöörduvus sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 2 oht inimese tervisele või keskkonnale sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus 3 mõju suurus ja ruumiline ulatus sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond 4 eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus sealhulgas looduslikud iseärasused kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 5 mõju kaitstavatele loodusobjektidele RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 6 eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 34 Keskkonnamõju strateegilise hindamise osalised RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ning seejärel avalikud arutelud korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 4 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist võib juhtida juhtekspert kes 1 on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni 2 omab vähemalt viieaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal või käesoleva seaduse 40 lõike 4 punktis 6 nimetatud valdkonnas 3 on läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami RT I 23 03 2015 6 jõust 01 02 2016 4 on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös 5 on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust 6 on esitanud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale allkirjastatud kinnituse selle kohta et ta vastab käesoleva lõike punktides 1 5 esitatud nõuetele tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne 5 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida käesoleva seaduse 14 lõike 1 kohane juhtekspert 6 Kui juhteksperdi kvalifikatsioon ei ole teatud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks piisav peab juhtekspert keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kaasama eriala spetsialiste 7 Juhteksperdi käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud nõuetele vastavust kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 8 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande koostab juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga 9 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja võib täita juhteksperdi ülesandeid kui ta vastab juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetele RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 35 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine 1 Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse käesoleva seaduse 33 lõike 1 alusel otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 1 1 Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse selle vajadust põhjendamata käesoleva seaduse 33 lõikes 1 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral 3 Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral lisatakse otsusele asjakohane põhjendus RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 4 Kehtetu RT I 16 11 2010 1 jõust 26 11 2010 5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt 1 strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki 2 strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja koostamise korraldaja koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid 3 kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 4 kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 5 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust 6 strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta 6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt liht või tähtkirjaga käesoleva seaduse 33 lõikes 6 nimetatud asutust RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 7 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet 36 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust 2 sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust 3 sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega 4 selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju sealhulgas mõju inimese tervisele piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale 5 kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat 6 nimetab isikud ja asutused keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu 7 sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast 8 sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust ja eksperdirühma koosseisu nimetades milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama 9 kirjeldab käesoleva seaduse 36 1 kohaseid asjaomaste asutuste esitatud seisukohti RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 3 Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 36 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine 1 Enne käesoleva seaduse 37 kohast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamist peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt Seisukohtade küsimiseks esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi 2 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 3 Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele tagastab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja selle strateegilise planeerimisdokumendi koostajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega 4 Asjaomane asutus esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust 5 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab strateegilise planeerimisdokumendi koostajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi 6 Juhtekspert või eksperdirühm koos strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga teeb vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud programmi Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile 7 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse kelle seisukohta ei ole arvestatud RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 37 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine 1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ajalehes ja oma veebilehel ning elektrooniliselt liht või tähtkirjaga käesoleva seaduse 36 lõike 2 punktis 5 nimetatud asutusi ja isikuid valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavat organisatsiooni ning käesoleva seaduse 36 1 lõikes 1 nimetatud asutusi RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt 1 strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki 2 strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja koostamise korraldaja koostaja ja kehtestaja andmeid 3 strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande või eelnõuga tutvumise aega ja viisi 4 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvumise aega ja kohta 5 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute vastuväidete ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=65953&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide jahipiirkonna seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 jahipiirkonnaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 jahipiirkonnaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 kasutusõiguse saanud isiku nimi ja tema isiku või registrikood 12 jahimaade kvaliteet elupaiga kvaliteediklasside kaupa 13 jahiulukite arvukus liikide kaupa 14 jahiulukivaru kasutamine 2 Jahipiirkonna kohta koostatud registrikaardi lisad on jahipiirkonna ülevaatekaart ja asukohakaart ning jahipiirkonna kasutusõiguse luba 2 jagu Loodusobjektide arvestus 16 Loodusobjektide arvestus Loodusobjektide arvestust peetakse 1 kaitstavate loodusobjektide nimistuna 2 ranna ja kalda nimistuna 3 vääriselupaikade nimistuna 4 inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alade nimistuna 5 puhkealade nimistuna 17 Kaitstavate loodusobjektide nimistu 1 Kaitstava loodusobjekti registrikaardile kantakse kaitstava loodusobjekti kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide kaitstava loodusobjekti seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 kaitstava loodusobjektiga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 kaitstava loodusobjektiga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 tüüp 12 kaitstava loodusobjekti piiri või elupaiga kirjeldus 13 kehtestatud kitsendused ja soodustused ning nende kehtestamise otsuse number ja kuupäev 14 maaomanike loetelu 15 kaitse eeskirja terviktekst 16 kaitsekohustuse teatise väljastamise kuupäev 17 kaitsekorralduskava terviktekst 18 valitseja nimi 2 Looma taime ja seeneliigi nimed kantakse registrikaardile eesti ja ladina keeles 3 Kaitstava loodusobjekti kohta koostatud registrikaardi lisad on ülevaatekaart kaitstava loodusobjekti asukohakaart ning leiukoha elupaiga või kasvukoha asukohakaart 18 Ranna ja kalda nimistu 1 Ranna ja kalda registrikaardile kantakse ranna ja kalda kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide ranna ja kalda seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 ranna ja kaldaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 ranna ja kaldaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 piirneva veekogu nimetus 12 ulatus tavalisest veepiirist 13 rannikuvööndi majandamispiirkonna nimetus 14 kitsendusi või soodustusi kehtestava otsuse number ja kuupäev ning otsuse jõustumise kuupäev 15 maaomanike loetelu 2 Ranna ja kalda kohta koostatud registrikaardi lisad on ülevaatekaart ja katastrikaart 19 Vääriselupaikade nimistu 1 Vääriselupaikade registrikaardile kantakse vääriselupaiga kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide vääriselupaiga seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 vääriselupaigaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 vääriselupaigaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 tüüp 12 vääriselupaiga piiri kirjeldus 13 kehtestatud kohustuste ja õiguste loetelu 14 maaomanike loetelu 15 vääriselupaiga majandaja nimi 2 Vääriselupaiga kohta koostatud registrikaardi lisad on ülevaatekaart ning vääriselupaiga asukohakaart 20 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alade nimistu 1 Käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala piiritletud territoorium kus seadusega või selle alusel rakendatakse keskkonna ja inimese kaitseks omandiõiguse kitsendusi ja liikumisvabaduse piiranguid või ohutus ja keskkonnanõudeid Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alad on 1 veehaarde sanitaarkaitseala 2 teekaitsevöönd 3 elektri ja gaasivõrgu kaitsevöönd 4 veekaitsevöönd 2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala või selle osa registrikaardile kantakse järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala või selle osaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala või selle osaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 tüüp 12 inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala piiri kirjeldus 13 kehtestatud piirangute loetelu 14 maaomanike loetelu 3 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise ala või selle osa kohta koostatud registrikaardi lisad on ülevaatekaart ja asukohakaart Veekogu veekaitsevööndi või teekaitsevööndi osadeks jaotamise alused kehtestatakse keskkonnaregistri pidamise täpsustatud korras 21 Puhkealade nimistu 1 Käesoleva seaduse tähenduses on puhkeala planeeringuga määratud tervistavate omadustega ala 2 Puhkealade registrikaardile kantakse puhkeala kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide puhkeala seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 puhkealaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 puhkealaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 puhkeala piiri kirjeldus 12 kehtestatud kohustuste ja piirangute loetelu 13 maaomanike loetelu 3 Puhkeala kohta koostatud registrikaardi lisad on ülevaatekaart ning puhkeala asukohakaart 3 jagu Bioloogiliste keskkonnategurite arvestus 22 Bioloogiliste keskkonnategurite arvestus 1 Bioloogiline keskkonnategur käesoleva seaduse tähenduses on loom taim või seen mida tohib riiki tuua riigist välja või riigist läbi viia keskkonda viia või kollektsioneerida üksnes loa alusel 2 Bioloogiliste keskkonnategurite arvestust peetakse 1 geneetiliselt muundatud organismide nimistuna 2 sissetoodud võõrliigi isendite nimistuna 3 loomakogude nimistuna 4 nende liikide isendite nimistuna millega tehtavad toimingud on rahvusvaheliselt reguleeritud 23 Geneetiliselt muundatud organismide nimistu 1 Geneetiliselt muundatud organismide registrikaardile kantakse geneetiliselt muundatud organismi kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 6 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 7 viide geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks tehtavale riskianalüüsile 8 geneetiliselt muundatud organismiga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 9 geneetiliselt muundatud organismiga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 10 geneetiliselt muundatud organismi põhiomadused ja keskkonda viimise eesmärk 11 geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise koht ja aeg 12 keskkonda viidud geneetiliselt muundatud organismi seire meetodid 13 keskkonda viidud geneetiliselt muundatud organismi eeldatav mõju 14 õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kava 15 geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viiva isiku nimi ja tema isiku või registrikood 2 Geneetiliselt muundatud organismi kohta koostatud registrikaardi lisad on organismi keskkonda viimise koha asukoha kaart ja ülevaatekaart geneetiliselt muundatud organismi keskkonnas levimise kaart ning geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise luba RT I 2004 30 209 jõust 01 05 2004 24 Sissetoodud võõrliikide isendite nimistu 1 Sissetoodud võõrliikide isendite registrikaardile kantakse sissetoodud võõrliigi isendi kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 6 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 7 viide sissetoodud võõrliikide isendite kasutamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandele 8 sissetoodud võõrliigi isendiga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 9 sissetoodud võõrliigi isendiga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 10 päritolu 11 identifitseerimisnumber 12 arv 13 päritoluriik 14 päritoluriigi loa number ja loa andmise kuupäev 15 Eesti Vabariiki toomise kuupäev ja koht ning tooja nimi ja tema isiku või registrikood 16 omaniku nimi ja tema isiku või registrikood 17 Eesti Vabariiki toomise eesmärk 2 Sissetoodud võõrliikide isendite registrikaardi lisa on päritoluriigi antud luba 3 Võõrliigi isendi nimetus kantakse registrikaardile eesti ja ladina keeles 25 Kaitstavate liikide isendeid medaliväärseid jahitrofeesid ja Eestisse loa alusel toodud isendeid sisaldav loomakogude nimistu 1 Kaitstavate liikide isendeid medaliväärseid jahitrofeesid või Eestisse loa alusel toodud isendeid sisaldava käesoleva seaduse s 22 nimetatud loomakogude nimistu registrikaardile kantakse loomakogu kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 6 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 7 viide loomakogu seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 8 loomakoguga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 9 loomakoguga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 10 omaniku nimi ja tema isiku või registrikood 11 loomakogu asutamise kuupäev ja asutamise eesmärk 12 kirjeldus 13 loomakogusse loa alusel võetud isendite nimetused või nende osade või nendest valmistatud esemete loetelu 14 isendi või selle osa või sellest valmistatud eseme loomakogusse võtmise loa number ja loa andmise kuupäev ning loa andja 2 Loomakogu kohta koostatud registrikaardi lisa on isendite või nende osade või nendest valmistatud esemete loomakogusse võtmise luba 26 Nende liikide isendite nimistu millega tehtavad toimingud on rahvusvaheliselt reguleeritud 1 Rahvusvaheliselt reguleeritud toimingutega liikide isendite registrikaardile kantakse nende liikide isendite kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 6 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 7 viide liikide isendite kasutamisega seotud keskkonnamõju hindamise aruandele 8 liikide isenditega seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 9 liikide isenditega seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 10 tüüp nagu elusisend topis ja isendi osa või nendest valmistatud toode või aine 11 päritolu 12 identifitseerimisnumber 13 kogus 14 päritoluriik 15 riik kust viimati eksporditi 16 tähistuse tunnus 17 eritunnused ja kohaldatavad erinõuded 18 päritoluriigi loa number ja loa andmise kuupäev 19 viimati eksportimiseks loa andnud riigi nimi loa number ja loa andmise kuupäev 20 riiki toomise kuupäev ja koht ning tooja nimi ja tema isiku või registrikood 21 vanemate ID 22 looma vanemate päritolu 23 looma vanemate asukoht 24 riiki toomise riigist välja või läbiviimise loa number loa andmise kuupäev ja andja 25 omaniku nimi ja tema isiku või registrikood 26 riiki toomise eesmärk 2 Rahvusvaheliselt reguleeritud toimingutega liikide isendite registrikaardi lisad on päritoluriigi antud luba viimati ekspordiks loa andnud riigi luba ning Eesti Vabariiki toomise siit väljaviimise või läbiviimise luba 3 Rahvusvaheliselt reguleeritud toimingutega liikide isendite nimetused antakse eesti ja ladina keeles 4 jagu Keskkonnaseisundi arvestus 27 Keskkonnaseisundi arvestus 1 Keskkonnaseisundi arvestust peetakse keskkonnaregistris keskkonnaseisundi andmestikuna ning tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistuna 2 Keskkonnaseisundi andmestik käesoleva seaduse tähenduses on keskkonnaloa või programmi ning uuringu või inventeerimisaruande alusel esitatud andmed 3 Keskkonnaseisundi andmestik peab võimaldama 1 keskkonnaseisundi tegeliku seisu võrdlust piirnormide kavandatud keskkonnaseisundit iseloomustavate sihtarvude ja võetud rahvusvaheliste kohustustega 2 loodusressursi kriitilise ja kasutatava mahu määramist või prognoosimist 4 Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alad käesoleva seaduse tähenduses on 1 saastatud keskkonnaga ala 2 kõrgendatud tootmisriskiga ala 3 rekultiveeritud ala 5 Kui keskkonnaseisundi andmetest ilmnevad ohtlikud muutused keskkonnaseisundis kasutatakse andmeid kaitsemeetmete rakendamiseks sellest sõltumata kas ala või andmed on keskkonnaregistrisse kantud 28 Keskkonnaloa alusel esitatud andmestik 1 Keskkonnaseisundi andmestiku registrikaardile kantakse keskkonnaseisundi kohta keskkonnaloa alusel järgmised andmed 1 saasteaine keskkonda viimise loa number loa andmise kuupäev ja loa kehtivuse aeg ning loa andja 2 saasteaine keskkonda viimise kohas mõõdetud või arvutuslikul teel saadud või loodusressursi kasutuskohas mõõdetud või arvutatud andmed keskkonda viidud saasteaine või keskkonnas toimunud muutuste kohta 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registrikaardi lisa on saasteainete keskkonda viimise või loodusressursi kasutamise koha ülevaatekaart ja asukohakaart ning keskkonnaluba 29 Keskkonnaseire programmi alusel esitatud andmestik 1 Keskkonnaseisundi andmestiku registrikaardile kantakse keskkonnaseisundi kohta keskkonnaseire programmi aruande alusel 1 välisõhu kvaliteeti ja välisõhu seisundi muutust iseloomustavad andmed 2 jõe ja järvevee hüdroloogilisi keemilisi ja bioloogilisi näitajaid ning jõgede ja järvede seisundi muutust iseloomustavad andmed 3 põhjavee kvaliteedi näitajaid ja põhjaveekihi seisundi muutust iseloomustavad andmed 4 merevee merepõhja ja mereelustiku füüsikalis keemilisi ja bioloogilisi näitajaid ning nende seisundi muutust iseloomustavad andmed 5 mulla kvaliteedi näitajaid ja mullastiku seisundi muutust iseloomustavad andmed 6 maastike ning looduslike looma ja taimeliikide ning koosluste seisundit iseloomustavad andmed 7 metsa bioloogilist seisundit ja saastamise kauglevi mõju metsale iseloomustavad andmed 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelu vajaduse korral täiendada 3 Keskkonnaseisundi andmestiku registrikaardi lisa on seirealade või seirejaamade ülevaatekaart ja asukohakaart 4 Registrikaardile kantakse programmi aruande kinnitamise kuupäev ja kinnitaja nimi 30 Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistu 1 Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alad on 1 paikse saasteallika sanitaarkaitseala 2 suurõnnetuse ohuga ettevõtte territoorium 2 Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade registrikaardile kantakse sellise ala kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide looduslikest keskkonnateguritest ohustatud ala seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 alaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 alaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 ohtu põhjustava ala piiri kirjeldus 12 ala ohtu põhjustavaks tunnistamise põhjuste kirjeldus 13 majandustegevuse ja liikumisvabaduse piirangud 14 maaomanike loetelu 3 Ohuga ala registrikaardi lisa on ülevaatekaart ning ala asukohakaart 5 jagu Looduslike keskkonnategurite arvestus 31 Looduslike keskkonnategurite arvestus 1 Looduslikke keskkonnategureid jälgitakse ja mõõdetakse hüdrometeoroloogiliste vaatlusprogrammide alusel Looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust peetakse looduslike keskkonnategurite andmestikuna ja looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistuna 2 Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alad on 1 üleujutusalad 2 alad kus looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist 32 Looduslike keskkonnategurite andmestik 1 Looduslike keskkonnategurite andmestiku registrikaardile kantakse hüdrometeoroloogiliste vaatlusprogrammide alusel järgmised andmed 1 välisõhu temperatuuri rõhu ja niiskuse kohta 2 tuule suuna ja kiiruse kohta 3 päikesekiirguse kestuse ja intensiivsuse kohta 4 stratosfäärse osooni ja ultraviolettkiirguse intensiivsuse kohta 5 pilvisuse kohta 6 sademete hulga kestuse ja intensiivsuse kohta 7 lumikatte katvuse kestuse ja paksuse kohta 8 jääkatte iseloomu kestuse ulatuse ja paksuse kohta 9 vooluveekogude vooluhulkade kohta 10 veetasemete kõrguste kohta 11 vee temperatuuri läbipaistvuse ja hapnikusisalduse kohta 12 pinnase temperatuuri kohta 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelu vajaduse korral täiendada 3 Loodulike keskkonnategurite andmestiku registrikaart koostatakse vaatlusala jaama või posti kohta 4 Looduslike keskkonnategurite andmestiku registrikaardi lisa on vaatlusala jaama või posti ülevaatekaart ja asukohakaart 33 Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu 1 Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud ala või selle osa registrikaardile kantakse järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide looduslikest keskkonnateguritest ohustatud ala seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 ohustatud ala või selle osaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 ohustatud ala või selle osaga seotud keskkonnalubade koodid kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 looduslikest keskkonnateguritest ohustatud ala piiri kirjeldus 12 ala ohustatuse põhjuste kirjeldus 13 maaomanike loetelu 2 Ohustatud ala või selle osa registrikaardi lisa on ülevaatekaart ja ala asukohakaart 6 jagu Jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestus 34 Jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestus Jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust peetakse keskkonnaregistris jäätmete andmestikuna jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade nimistuna ja radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistuna 35 Jäätmeandmestik 1 Jäätmeandmestik sisaldab teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi hulga ja päritolu jäätmekäitlejate jäätmetekitajate jäätmevahendajate jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta 2 Jäätmeandmestik koostatakse keskkonnaregistris jäätmekäitlejate jäätmetekitajate või jäätmevahendajate kaupa 3 Jäätmeandmestiku registrikaardile kantakse 1 jäätmekäitleja jäätmetekitaja või jäätmevahendaja nimi ja tema isiku või registrikood 2 jäätmeloa keskkonnakompleksloa või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi number ning loa või loa ja litsentsi andmise kuupäev ja andja 3 jäätmekäitluse registreerimise otsuse kuupäev ja number ning registreerija 4 jäätmekäitlustoimingu nimetus ja kood 5 jäätmekogus aasta alguses jäätmete nimetus ja kood ning ohtlikkus 6 tekkivate jäätmete nimetus kood ohtlikkus ja kogus 7 teiselt jäätmevaldajalt saadud sealhulgas imporditud jäätmete nimetus kood ohtlikkus ja kogus ning teise jäätmevaldaja nimi 8 teisele jäätmekäitlejale antud sealhulgas ekspordiks jäätmete nimetus kood ohtlikkus ja kogus teise jäätmekäitleja nimi ning temale üleantud jäätmete vedamise sihtkoht ja jäätmekäitluskoht 9 jäätmekogus aasta lõpus jäätmete nimetus ja kood ning ohtlikkus 4 Jäätmeandmestiku registrikaardi lisa on jäätmekäitleja tegevuspiirkonna ülevaatekaart ning jäätmeluba või jäätmekäitluse registreerimise otsus 5 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus vajaduse korral jäätmete keskkonnaregistrisse kandmise kohta kehtestada jäätmete omadustest tulenevaid erinõudeid 36 Jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade nimistu 1 Jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade registrikaardile kantakse järgmised jäätmekäitluskoha andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide jäätmekäitluskohas kavandatud või selle seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 jäätmekäitluskohaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 jäätmekäitluskohaga seotud keskkonnalubade koodid ja kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 jäätmekäitluskoha omaniku ja käitaja nimi ning nende isiku või registrikoodid 12 jäätmeloa või keskkonnakompleksloa või loa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi number nende andmise kuupäev ja andja 13 jäätmekogus jäätmekäitluskohas aasta alguses jäätmete nimetus ja kood ning jäätmete ohtlikkus 14 jäätmekäitluskohta aasta jooksul toodud jäätmete kogus nimetus kood ja ohtlikkus 15 jäätmeid toonud jäätmeluba omava jäätmekäitleja nimi ja tema isiku või registrikood 16 jäätmete töötlemise viis jäätmekäitluskohas töödeldavate jäätmete nimetus kood ohtlikkus ja kogus ning jäätmekäitlustoimingu nimetus ja kood 17 jäätmekäitluskohast teisele jäätmekäitlejale antud sealhulgas ekspordiks jäätmete nimetus kood ohtlikkus ja kogus teise käitleja nimi ning temale üleantud jäätmete vedamise sihtkoht ja jäätmekäitluskoht 18 aasta lõpus jäätmekäitluskohas olevate jäätmete kogus nimetus kood ja ohtlikkus 2 Jäätmekäitluskoha registrikaardi lisa on jäätmekäitluskoha ülevaatekaart ja asukohakaart ning jäätmekäitlusluba 37 Radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistu 1 Radioaktiivsete jäätmete hoidla registrikaardile kantakse radioaktiivsete jäätmete hoidla kohta järgmised andmed 1 nimetus 2 registrikaardi number 3 registrikood 4 asukoht 5 pindala 6 registrisse esmase kandmise otsuse number ja kuupäev 7 viide registrisse esmase kandmise otsuse alusdokumentidele 8 viide radioaktiivsete jäätmete hoidlas kavandatud või selle seisundit mõjutada võiva tegevuse keskkonnamõju hindamise aruandele 9 radioaktiivsete jäätmete hoidlaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade andmise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev 10 radioaktiivsete jäätmete hoidlaga seotud keskkonnalubade koodid ja kehtivus ning lubade muutmise kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse number ja kuupäev 11 radioaktiivsete jäätmete hoidla valdaja nimi ja tema isiku või registrikood radioaktiivsete jäätmete käitlemise loa ja litsentsi number ning nende andmise kuupäevad ja andjad 12 radioaktiivsete jäätmete hoidlasse toodud radioaktiivsete jäätmete nimetus kood ja kogus ning radioaktiivseid jäätmeid toonud isiku nimi ja tema isiku või registrikood 13 radioaktiivsete jäätmete hoidlast teisele

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48834&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    on rikutud kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga 31 Valitsusväline keskkonnaorganisatsioon 1 Valitsusväline keskkonnaorganisatsioon edaspidi keskkonnaorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on 1 mittetulundusühing ja sihtasutus kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset 2 juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti 2 Keskkonnakaitse edendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses peetakse ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist 3 Keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia arvestades ühenduse senist tegevust selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi 2 jagu Õigus kasutada võõrast maatükki ja veekogu 32 Võõral maatükil viibimine 1 Teise isiku omandis oleval maatükil edaspidi võõras maatükk võib viibida üksnes omaniku loal 2 Luba viibida võõral maatükil välja arvatud õuemaal eeldatakse olevat kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest 2 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa olemasolu ei eeldata mootor või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimise puhul RT I 04 03 2015 1 jõust 14 03 2015 3 Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist 4 1 Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib piirata enda omandis oleval maatükil viibimist kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks 33 Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine 1 Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Teid mis ei ole rajatised edaspidi rada võib kasutada jalgsi jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 34 Marjade seente pähklite mahalangenud okste ja muude sarnaste loodussaaduste korjamine võõral maatükil Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju seeni pähkleid mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi kui omanik ei ole määranud teisiti 35 Lühiajaline telkimine ja muu püsivam peatumine võõral maatükil 1 Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal 2 Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks 3 Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus ja kuuldekaugust Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 36 Võõral maatükil lõkke tegemise keeld 1 Võõral maatükil võib lõket teha üksnes omaniku loal 2 Omaniku luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas 37 Veekogu avalik kasutamine 1 Veekogu avalik kasutamine on suplemine veesport veel ja jääl liikumine kalapüük veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine ei ole veekogu avalik kasutus 3 Veekogu avalikku kasutust võib piirata vastavalt seadusele RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 Veekogu määratakse avalikuks kasutamiseks veeseaduses sätestatud tingimustel ja korras RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest 6 Avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega järgides kalapüügiseadusega või selle alusel sätestatud piiranguid RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 7 Veekogu mis ei ole avalikult kasutatav võib kasutada üksnes omaniku loal Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest 38 Kallasrada 1 Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks sealhulgas selle kaldal liikumiseks 2 Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba 3 Kui kallasrada on üle ujutatud on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest edaspidi ajutine kallasrada 4 Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada 5 Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine kuid ta peab tagama tõkkest üle või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 6 Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal kui see ei ole talle ülemäära koormav 7 Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale 8 Purre sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal Kasutamise luba eeldatakse olevat kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest Omanik peab lubama ehitise kasutamist kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks 9 Kui isik on tõkestanud kallasraja vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta RT I 04 03 2015 1 jõust 14 03 2015 39 Kallasraja sulgemine ja sellest möödapääsu võimaldamine 1 Kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral 2 Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 3 Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 Kallasraja sulgemise korral peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu 5 Kui isik on sulgenud kallasraja vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sulgemise õiguspärasuse kohta RT I 04 03 2015 1 jõust 14 03 2015 5 peatükk Loamenetlus RT I 30 12 2014 6 5 peatükk jõustub selle rakendamise seadusega 40 Keskkonnakaitseload 1 Keskkonnakaitseluba on 1 keskkonnaluba 2 keskkonnakompleksluba 3 kui seadusega ei ole ette nähtud keskkonnaloa ega keskkonnakompleksloa nõuet muu luba mille nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks 2 Keskkonnaluba annab õiguse vähemalt üheks käesoleva seaduse 41 lõikes 1 nimetatud tegevuseks Keskkonnaloa andmise menetlus sätestatakse käesolevas peatükis 3 Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses 4 Keskkonnakompleksloa andmisel hinnatakse kavandatava tegevusega tekkivate heidete mõjusid keskkonnaelementidele kompleksselt Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist teise Keskkonnaelementideks on näiteks vesi välisõhk ja pinnas RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Seadusega sätestatud juhtudel kohaldatakse keskkonnakaitseloa andmisele käesolevas peatükis sätestatud menetlust RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 41 Keskkonnaluba 1 Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust 1 vee erikasutus 2 saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku 3 jäätmete käitlemine 4 maavara kaevandamine 5 kiirgustegevus 2 Keskkonnaloa olemasolu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks on vajalik seadusega sätestatud juhtudel 3 Keskkonnaluba ei anta tegevuseks milleks on vajalik keskkonnakompleksluba 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba 42 Keskkonnaloa taotlus 1 Keskkonnaloa taotluses märgitakse 1 taotleja nimi ja isikukood või registrikood 2 taotleja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed 3 taotluse selgelt sõnastatud sisu 4 loa taotletav kehtivusaeg 5 kavandatava tegevuse eesmärk ja põhjendus 6 kavandatava tegevuse iseloomustus 7 andmed tekkida võiva keskkonnahäiringu ja selle tekkepiirkonna kohta sealhulgas tegevuse täpne asukoht vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega piirkonna kommunikatsioonid maastik lähimad hooned keskkonnaseisund 8 andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta 9 kavandatavad investeeringud parima võimaliku tehnika kasutusele võtmiseks kui parima võimaliku tehnika nõue on sätestatud õigusaktiga RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 10 muud asjaolud mis võivad mõjutada taotletavast tegevusest lähtuva keskkonnariski suurust 11 meetmed keskkonnariski vähendamiseks 12 keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta 13 keskkonnaloa kättetoimetamise soovitav viis ja kättetoimetamiseks vajalikud kontaktandmed 14 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri 15 muud seadusega või käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktiga nõutavad andmed 2 Seadusega võib ette näha et mõne tegevuse jaoks keskkonnaloa taotlemisel ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid esitama 3 Keskkonnaloa taotlusele lisatakse 1 tegevuse asukoha plaan ja käitise asendiplaan 2 dokumendid mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel 3 muud seadusega või käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktiga nõutavad andmed 4 Keskkonnaloa taotleja peab enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu 5 Keskkonnaloa taotluses märgitakse kõik soovitavad tegevused milleks on keskkonnaloa olemasolu nõutav 6 Keskkonnaloa taotlus esitatakse ühes käitises või asukohas tehtavate tegevuste jaoks koos 7 Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vormi samuti keskkonnaloa muutmise taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 43 Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus 1 Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks 2 Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti 3 Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates RT I 23 03 2015 6 jõustub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5 peatüki jõustumisel 44 Avatud menetlus Keskkonnaloa taotlus vaadatakse läbi avatud menetluses välja arvatud seadusega sätestatud juhul 45 Menetlusosaliste kaasamine avatud menetluse mittekohaldamisel Kui avatud menetlust läbi ei viida teatab keskkonnaloa andja taotluse saamisest viivitamata pärast nõuetekohase keskkonnaloa taotluse saamist või keskkonnaloa muutmise menetluse alustamist isikule kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt rikkuda või kohustusi puudutada 46 Keskkonnaloa andmise menetlusest ilmselt puudutatud isikute teavitamine avatud menetluse korral 1 Kui keskkonnaloa taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele siis avatud menetluse korral teavitab loa andja keskkonnaloa taotluse esitamisest viivitamata vastavalt haldusmenetluse seaduse dele 25 32 isikut kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada sealhulgas 1 kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku 2 isikut kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral mis ületab oluliselt tavapärast mõju RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Muudest menetlusetappidest välja arvatud käesoleva seaduse s 51 sätestatud haldusakti andmisest ja loa andmisest või sellest keeldumisest sealhulgas keskkonnaloa osalisest kehtestamisest vastavalt käesoleva seaduse le 56 või 57 teavitatakse isikuid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil vaid siis kui nad avaldavad selleks sõnaselgelt soovi 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras teavitamisel tuleb isikutele edastada käesoleva seaduse 47 lõikes 1 sätestatud teave 4 Käesolevat paragrahvi ei kohaldata kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute arv on suurem kui 100 47 Avalikkuse teavitamine keskkonnaloa andmise menetlusest avatud menetluse korral 1 Kui taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele avaldab keskkonnaloa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamise kohta viivitamata teate milles märgitakse 1 millist käesoleva seaduse 41 lõikes 1 nimetatud tegevust kavandatakse 2 loa taotleja nimi 3 andmed kavandatava tegevuse asukoha kohta 4 andmed keskkonnaloa kavandatud kehtivusaja kohta 5 viide veebilehele kus keskkonnaloa taotlus on kättesaadav 6 igaühe õigus osaleda avatud menetluses 7 keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aeg ja koht kui loa andmise otsustamiseks ei hinnata keskkonnamõju ning haldusakti eelnõu on teate avaldamise ajaks valminud või selle valmimise aeg on teada RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 8 ettepanekute ja vastuväidete edaspidi koos seisukoht ning küsimuste esitamise tähtaeg ja adressaat juhul kui teates on avaldatud teave avaliku väljapaneku aja ja koha kohta RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes Teade avaldatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes kui keskkonnaloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring Vajaduse korral võib teate avaldada üleriigilise levikuga ajalehes ka muudel juhtudel RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 1 Ajalehes avaldamise kulud tasub keskkonnaloa taotleja RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 3 Kui keskkonnaloa taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele avaldab keskkonnaloa andja taotluse esitamise kohta viivitamata märke internetis 4 Valla või linnavalitsus avaldab seitsme päeva jooksul keskkonnaloa taotluse saamisest arvates valla või linnavalitsuse veebilehel lihtsalt juurdepääsetava teate keskkonnaloa taotluse saamise kohta milles märgitakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 ja 5 nimetatud andmed ning viide andmete avaldamise kohta internetis Teade peab olema veebilehel kättesaadav kuni taotluse lahendamiseni 5 Isikule kes on avaldanud soovi saada teavet keskkonnaloa menetluse käigus toimuvatest avalikest väljapanekutest ja aruteludest saadetakse nende kohta teade tema nimetatud elektronposti või postiaadressil RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 6 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati avaldatakse nende andmetega teade käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 48 Keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu avalik väljapanek avatud menetluse korral RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 1 Keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu paneb loa andja avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgse valla linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas Loa andja määrab väljapaneku asukoha arvestades kavandatava tegevuse keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust 2 Keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ei panda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras avalikkusele tutvumiseks välja kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike et selleks puudub piisav avalik huvi 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema avaliku väljapaneku kestel kättesaadavad keskkonnaloa andja veebilehel kuni taotluse lahendamiseni 4 Igaühel on õigus esitada keskkonnaloa andjale avalikkusele tutvumiseks välja pandud keskkonnaloa taotluse või selle kohta antava haldusakti eelnõu kohta seisukohti ja küsimusi loa andja määratud tähtaja jooksul Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapanekust teatamisest arvates RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 48 1 Avalik arutelu ja avatud menetluse tulemuste arvesse võtmine 1 Keskkonnaloa andja otsustab loa andmise pärast asja arutamist avalikul arutelul mille käigus on igaühel õigus avaldada suuliselt arvamust keskkonnaloa eelnõu ja selle andmise menetluse kohta Keskkonnaloa andmise võib haldusmenetluse seaduse 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel otsustada arutelu korraldamata 2 Kui arutelu toimumise aega ei ole teatavaks tehtud koos väljapanekust teatamisega teavitab keskkonnaloa andja avalikkust arutelu toimumisest vähemalt kümme päeva enne arutelu toimumist käesoleva seaduse s 47 sätestatud korras 3 Arutelu protokollitakse Protokoll peab sisaldama arutelul esitatud seisukohti ja küsimusi ning nendele antud vastuseid 4 Keskkonnaloa andja saadab enne loa andmise otsustamist loa taotlejale avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud seisukohad ja küsimused et ta saaks nendega tutvuda ning nende kohta arvamust avaldada 5 Kui pärast avalikku väljapanekut keskkonnaloa taotlust või selle kohta antava haldusakti eelnõu oluliselt muudetakse võib loa andja avalikku väljapanekut korrata arvestades muudatuse eeldatavat mõju puudutatud isikutele ja keskkonnaloa taotleja huve Kui see on vajalik asja õigeks otsustamiseks võib keskkonnaloa andja korrata avalikku arutelu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 49 Keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg 1 Keskkonnaloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 2 Kui keskkonnaloa andmine otsustatakse ilma avatud menetluseta antakse luba või keeldutakse selle andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 3 Käesoleva seaduse 52 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel otsustatakse keskkonnaloa andmisest keeldumine 20 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega ei kohaldata kui taotletav tegevus ei ole lubatav ilma planeeringu kehtestamiseta ja planeeringut ei ole kehtestatud 30 päeva jooksul keskkonnaloa taotluse esitamisest arvates Sellisel juhul otsustatakse keskkonnaloa andmine 60 päeva jooksul pärast planeeringu kehtestamist Kui nõutav planeering kehtestatakse hiljem kui 90 päeva pärast nõuetele vastava keskkonnaloa taotluse esitamist otsustatakse keskkonnaloa andmine 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates 50 Keskkonnaloa taotluste ühine läbivaatamine Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa taotleja taotlusel sama isiku eri asukohas toimuvateks käesoleva seaduse 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks välja anda ühe keskkonnaloa või muuta isiku olemasolevat keskkonnaluba uute tegevuste lubamiseks kui see on põhjendatud menetluse eesmärgipärase läbiviimise põhimõttega või on otstarbekas järelevalve teostamise seisukohalt 51 Keskkonnaloa andmiseks olulise asjaolu tuvastamine enne loa andmist 1 Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa taotleja taotlusel või omal algatusel teha enne keskkonnaloa andmist või selle andmisest keeldumist siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu sealhulgas käesoleva seaduse 52 lõike 1 punktides 1 4 või 8 10 sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise aluse puudumise 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelhaldusakti andmine otsustatakse keskkonnaloa andmist käsitlevate sätete järgi Sellise eelhaldusakti andmine ei välista käesoleva seaduse s 49 sätestatud menetlustähtaegade järgimise nõuet keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel 52 Keskkonnaloa andmisest keeldumine 1 Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest kui 1 keskkonnaloa taotlust ei ole esitanud isik kes taotlusest nähtuvalt loaga lubataval tegevusalal

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125741&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    29 214 jõust 05 06 2005 2 Ettevõtja tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkond määratakse loodusvara kasutusõiguse loa või saasteloaga 3 Ettevõtja enda soovil teostatava keskkonnaseire korra kehtestab ettevõtja ja selle keskkonnaseire andmeid ei saa pöörata tema vastu keskkonnaseisundi kahjustamise tõendamisel 4 Keskkonnaloa alusel tehtud keskkonnaseire andmed esitab ettevõtja nimetatud loaga määratud tähtajaks loa andjale ja tegevuskoha kohalikule omavalitsusele RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 5 Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 6 Riikliku keskkonnaseire struktuur 1 Riikliku keskkonnaseire programmi täitmist korraldavad üldkoordinaator seirenõukogu ja allprogrammide vastutavad täitjad RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 2 Keskkonnaseire üldkoordinaator on Keskkonnaministeerium kes vastutab keskkonnaseire programmi täitmise eest ja korraldab riikliku keskkonnaseire allprogrammide tööd 3 Valdkonna eest vastutav minister moodustab valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest seirenõukogu vajaduse korral kaasates kohalike omavalitsuste üksuste üleriigiliste liitude esindajaid RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 3 1 Seirenõukogu ülesanded on 1 keskkonnaseire korraldajate nõustamine 2 keskkonnaseire tulemuste üldistamise korraldamine ja ettepanekute tegemine keskkonnaseire programmide muutmiseks 3 keskkonnaseire programmide ja allprogrammide kinnitamine 4 keskkonnaseire aruannete kinnitamine ja keskkonnaregistrile edastamine RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 4 Allprogrammi vastutav täitja juhib riikliku keskkonnaseire allprogrammi tööd Allprogrammi vastutava täitja nimetab valdkonna eest vastutav minister Allprogrammi vastutava täitjaga sõlmib lepingu ja seireprogrammi täitmist kontrollib valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 5 Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega milles sätestatakse keskkonnaseire 1 eesmärk 2 metoodika ja läbiviimise kord 3 jaama või ala täpsed geograafilised koordinaadid 4 andmete kogumise edastamise ja säilitamise tingimused 5 andmete kvaliteedi tagamise nõuded 6 Riikliku keskkonnaseire allprogrammi vastutav täitja 1 informeerib maavanemat ja valla või linnavalitsust hiljemalt 10 päeva enne keskkonnaseire tööde algust nende haldusalas teostatavast keskkonnaseirest 2 annab allprogrammi ulatuses hinnangu keskkonnaseisundile ja selle muutustele 3 üldistab teabe koondab ja töötleb allprogrammi andmeid ning edastab need seirenõukogule 7 Kehtetu RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 6 1 Välisõhu kvaliteedi seireks kasutatavad mõõtemeetodid Välisõhu kvaliteedi seireks kasutatakse standarditud rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodeid RT I 2004 43 298 jõust 30 09 2004 7 Keskkonnaseire andmete hoidmine 1 Keskkonnaseire andmeid hoitakse keskkonnaregistris 2 Riigi kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja tehtud keskkonnaseire andmete kasutamine ning andmevahetus riigi teiste andmekogudega toimub andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kaudu arvestades keskkonnaregistri seaduses sätestatud piiranguid RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 8 Keskkonnaseire andmete avaldamine kasutamine ja väljastamine 1 Juurdepääs keskkonnaseire andmetele ning nende väljastamine ja avalikustamine toimub keskkonnaregistri seaduses sätestatud korras RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 2 Kehtetu RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 3 Kehtetu RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 4 Keskkonnaseire andmete kasutamisel ja avaldamisel on kohustuslik viidata seire vastutavale täitjale ja allprogrammile mille alusel töö tehti 5 Kehtetu RT I 2005 29 214 jõust 05 06 2005 6 Kehtetu RT I 2000 92 597 jõust 01 01 2001 9 Keskkonnaseire andmete kasutamine ohtliku keskkonnaseisundi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=28971&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid 6 lenduvaid orgaanilisi ühendeid välja arvatud metaani RT I 2008 31 192 jõust 18 07 2008 7 merkaptaane 8 raskmetalle või nende ühendeid 17 Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel veekogusse põhjavette ja pinnasesse 1 Saastetasu rakendatakse kui veekogusse põhjavette või pinnasesse heidetakse 1 orgaanilisi aineid 2 fosforiühendeid 3 lämmastikuühendeid 4 heljumit 5 sulfaate 6 ühealuselisi fenoole 7 naftat naftasaadusi mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi 8 heitvett mille vesinikeksponent pH on suurem kui 9 0 või väiksem kui 6 0 9 muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses 2 Saastetasu ei nõuta kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid 3 Saastetasu ei nõuta kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 5 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 4 Saastetasu ei nõuta kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 3 5 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest käesoleva seaduse s 20 sätestatu järgi RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 18 Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel 1 Saastetasu rakendatakse kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses välja arvatud 1 jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral 2 jäätmete ajutise keskkonda viimise korral nende bioloogilise lagundamise või pinnastöötlemise eesmärgil selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades 3 jäätmete põletamise korral kui saastetasu nõutakse põletamisel tekkinud saasteainete välisõhku heitmise eest 2 Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimise korral nende taaskasutamise eesmärgil jäätmeseaduse tähenduses 2 jagu Saastetasumäärad 19 Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku 1 Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete heitmisel välisõhku on järgmised 1 vääveldioksiid SO 2 ja muud anorgaanilised väävliühendid alates 2011 aasta 1 jaanuarist 51 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 66 21 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 86 08 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 111 90 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 145 46 eurot 2 süsinikoksiid CO alates 2011 aasta 1 jaanuarist 5 25 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 5 78 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 6 35 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 6 99 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 7 70 eurot 3 tahked osakesed välja arvatud raskmetallid või nende ühendid alates 2011 aasta 1 jaanuarist 51 19 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 66 53 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 86 47 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 112 42 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 146 16 eurot 4 lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid alates 2011 aasta 1 jaanuarist 83 53 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 91 90 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 101 10 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 111 20 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 122 32 eurot 5 lenduvad orgaanilised ühendid välja arvatud merkaptaanid ja metaan CH 4 alates 2011 aasta 1 jaanuarist 83 53 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 91 90 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 101 10 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 111 20 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 122 32 eurot 6 merkaptaanid alates 2011 aasta 1 jaanuarist 27 320 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 28 686 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 28 830 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 30 271 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 31 785 eurot 7 raskmetallid ja nende ühendid alates 2011 aasta 1 jaanuarist 1228 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 1240 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 1252 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 1265 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 1278 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid suurendatakse 1 1 2 korda kui saasteaineid heidetakse välisõhku Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvatest paiksetest saasteallikatest kus saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast 2 1 5 korda kui saasteaineid heidetakse välisõhku Jõhvi Kiviõli Kohtla Järve Narva Sillamäe ja Tartu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest 3 2 korda kui saasteaineid heidetakse välisõhku Tallinna linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest 4 2 5 korda kui saasteaineid heidetakse välisõhku Haapsalu Kuressaare Narva Jõesuu ja Pärnu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest 3 Süsinikdioksiidi CO 2 saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 Süsinikdioksiidi CO 2 välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO 2 kogusele RT I 2007 45 319 jõust 01 01 2008 5 Kehtetu RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 6 Kehtetu RT I 2009 15 93 jõust 01 04 2009 20 Saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse põhjavette ja pinnasesse 1 Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse põhjavette või pinnasesse on järgmised 1 orgaanilised ained välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul BHT 7 alates 2011 aasta 1 jaanuarist 1379 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 1392 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 1406 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 1420 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 1435 eurot 2 fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks P üld alates 2011 aasta 1 jaanuarist 4206 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 5468 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 7109 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 9241 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 12 014 eurot 3 lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks N üld alates 2011 aasta 1 jaanuarist 1616 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 1858 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 2137 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 2457 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 2826 eurot 4 heljum alates 2011 aasta 1 jaanuarist 377 65 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 415 42 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 456 96 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 502 66 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 552 89 eurot 5 sulfaadid ümberarvestatuna sulfaatiooniks SO 4 2 alates 2011 aasta 1 jaanuarist 5 81 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 6 13 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 6 45 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 6 77 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 7 09 eurot 6 ühealuselised fenoolid alates 2011 aasta 1 jaanuarist 11 731 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 14 077 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 16 893 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 20 272 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 24 326 eurot 7 nafta naftasaadused mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused alates 2011 aasta 1 jaanuarist 2620 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 3013 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 3465 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 3985 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 4582 eurot 8 käesoleva lõike punktides 1 7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses alates 2011 aasta 1 jaanuarist 12 039 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 13 844 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 15 921 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 18 309 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 21 056 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse 1 2 5 korda kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse 2 1 5 korda kui heitekoht asub linna alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis või elupaigana kaitstav veekogu 3 1 2 korda kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu 2 1 Kui on võimalik rakendada samal ajal mitut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasumäära suurendamise tegurit siis rakendatakse neist kõige suuremat RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 3 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 4 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9 0 või väiksem kui 6 0 kuni 0 19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtust 9 0 ületava või väärtusest 6 0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale veeseaduse 21 punktis 6 nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 21 Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel 1 Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised 1 tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava ja ohtlikud jäätmed välja arvatud käesoleva lõike punktides 5 9 nimetatud jäätmed alates 2011 aasta 1 jaanuarist 14 38 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 17 25 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 20 77 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 24 86 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 29 84 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 olmejäätmed tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad 3 püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad 4 asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus ja lammutuspraht 0 63 eurot RT I 17 12 2010 19 jõust 01 01 2011 5 välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine sealhulgas rikastusjäätmed 1 31 eurot RT I 21 12 2012 2 jõust 01 01 2015 6 puidukaitseained anorgaanilisi pestitsiide asbesti arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed kivisöe ja põlevkivitõrv ning nende saadused samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed 62 56 eurot RT I 17 12 2010 19 jõust 01 01 2011 7 elavhõbedat kaadmiumi tsüaniide polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle PCB d PCT d ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed 625 56 eurot RT I 17 12 2010 19 jõust 01 01 2011 8 põlevkivi lend ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm alates 2011 aasta 1 jaanuarist 1 44 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 1 72 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 2 07 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 2 48 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 2 98 eurot RT I 17 12 2010 19 jõust 01 01 2011 9 põlevkivi poolkoks alates 2011 aasta 1 jaanuarist 1 44 eurot alates 2012 aasta 1 jaanuarist 1 72 eurot alates 2013 aasta 1 jaanuarist 2 07 eurot alates 2014 aasta 1 jaanuarist 2 48 eurot alates 2015 aasta 1 jaanuarist 2 98 eurot RT I 17 12 2010 19 jõust 01 01 2011 10 naftat naftasaadusi mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte orgaanilisi lahusteid raskmetalle välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud orgaanilisi halogeenühendeid värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed värvi ja lakijäätmed nakkusohtlikud haigla või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse neis punktides nimetatud ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul kui jäätmete liigitamine jäätmeseaduse 2 lõike 5 alusel ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmetes RT I 03 12 2015 1 jõust 01 01 2016 3 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 01 2010 4 peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD 22 Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi kui 1 saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses 2 saasteaineid heidetakse veekogusse põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis 3 jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses 4 saasteaineid heidetakse merevette 5 saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus 6 saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata 7 loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata 23 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses 1 Saasteainete heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid 1 viis korda käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul 2 10 korda käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 1 ja 4 6 nimetatud saasteainete puhul 3 100 korda käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul 2 Süsinikdioksiidi heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku kauplemisloas lubatud heitkogusest suurema ja aastaaruandes kajastamata jäetud koguse eest tasutakse saastetasu iga süsinikdioksiiditonni eest 99 70 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Paikse saasteallika valdaja ei pea maksma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasu kui tema süsinikdioksiidi lubatust suurem heitkogus on kaetud juurdeostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes 24 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel veekogusse põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis 1 Saasteainete heitmisel veekogusse põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse käesoleva seaduse 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid 1 10 korda käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktides 1 7 nimetatud saasteainete puhul 2 100 korda käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul 1 1 Vee erikasutusloaga lubatud vooluhulga ületamisel ei rakendata kõrgendatud saastetasu määra kui sellega ei kaasne saasteainete heitmist veekogusse põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 2 Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja juhul kui on eiratud veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste sõnniku ning silomahla kasutamise nõudeid tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10 kordse käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud saastetasumäära järgi 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei rakendata nafta naftasaaduste mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette heitmisel Sel juhul arvestatakse saastetasu käesoleva seaduse 27 alusel 4 Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb reoveepuhasti heitvee temperatuur alla 12 kraadi on reovees sisalduva üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 25 Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid 1 viis korda käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 3 5 ja 8 10 nimetatud jäätmete puhul RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 2 100 korda käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul 3 500 korda käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 26 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata 1 Saasteainete heitmisel välisõhku paiksest saasteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid 1 10 korda käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul 2 20 korda käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktides 1 ja 4 6 nimetatud saasteainete puhul 3 200 korda käesoleva seaduse 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul 2 Saasteainete heitmisel veekogusse põhjavette või pinnasesse ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid 1 15 korda käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktides 1 7 nimetatud saasteainete puhul 2 1000 korda käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul 3 Jäätmete kõrvaldamisel ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid 1 10 korda käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 1 3 5 ja 8 10 nimetatud jäätmete puhul RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 2 200 korda käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul 3 1000 korda käesoleva seaduse 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 27 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel merevette 1 Nafta naftasaaduste mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette heitmisel rakendatakse käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50 kordset määra 2 Jäätmete merevette viimisel rakendatakse käesoleva seaduse 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid 3 Käesolevas seaduses on naftat naftasaadusi mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega 28 Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal Saasteainete heitmisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse 1 käesoleva seaduse 26 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid kui saasteaineid heidetakse välisõhku 2 käesoleva seaduse 26 lõikes 2 sätestatud saastetasumäärasid kui saasteaineid heidetakse veekogusse põhjavette või pinnasesse 3 käesoleva seaduse 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid kui kõrvaldatakse jäätmeid 29 Keskkonnatasu kõrgendatud määr veevõtu eest erikasutusloata ja lubatust suuremas koguses Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse 1 vee erikasutusloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest 2 erikasutusloata võetud vee eest 30 Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel 1 Käesoleva seaduse 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse RT I 17 12 2010 19 jõust 27 12 2010 1 loata kaevandatud maavaravaru koguse eest 2 loaga lubatud või maapõueseaduse 25 2 lõike 6 või 15 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavaravaru koguse eest RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 3 kaasneva maavaravaru kaevandamata jäetud koguse eest 2 Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavaravaru kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem käesoleva seaduse 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt RT I 17 12 2010 19 jõust 27 12 2010 5 peatükk KESKKONNATASUDE ARVUTAMINE JA MAKSMINE 31 Keskkonnatasu arvutamise kohustus 1 Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal saasteainete välisõhku veekogusse põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 3 ja käesoleva seaduse s 34 1 sätestatud juhtudel RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 2 Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja kui kalapüügiluba on nõutav või kalapüügiõiguse ostja kui kalapüügiluba ei ole nõutav 3 Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse 12 1 lõikes 2 nimetatud määrusega RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta edaspidi aruandekvartal Arvutused esitatakse sendi täpsusega RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 5 Maapõueseaduse 25 2 lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste puhul loetakse aruandekvartaliks selle aasta esimene kvartal mille jooksul põlevkivi rohkem kaevandada lubatakse RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 32 Keskkonnatasude arvutamise alused 1 Tasustatav maavaravaru kogus arvutatakse kaevandamisseadusega ja selle alusel kehtestatud korras kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud juhul RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 2 Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi 2 1 Maapõueseaduse 25 2 lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste eest tasutakse vastavalt loa andja poolt kinnitatud rohkem kaevandada lubatud põlevkivi kogusele käesoleva seaduse 31 lõikes 5 sätestatud aruandekvartalis RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 2 2 Maapõueseaduse 25 2 lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi tegelikult kaevandatud koguste puhul on aruandekvartaliks käesoleva seaduse 31 lõikes 4 sätestatud kvartal Eelmises lauses nimetatud tegelikult kaevandatud kogusteks loetakse kaevandamisloa omaniku poolt kalendriaastas deklareeritud kaevandatud põlevkivi kogused mis ületavad kaevandamisloa omanikule maapõueseaduse 26 lõike 5 1 alusel määratud kaevandada lubatud aastamäära või 42 lõike 3 alusel kaevandamisloa omaniku kohta määratud proportsionaalselt vähendatud maksimaalset aastamäära loa andja poolt kinnitatud koguse ulatuses RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 2 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud tegelikult kaevandatud põlevkivi koguste eest arvutatud kaevandamisõiguse tasu tasaarveldatakse lõike 2 1 alusel makstud kaevandamisõiguse tasuga või maapõueseaduse 25 2 lõikes 10 nimetatud enampakkumise ostuhinnaga Kui tegelikult kaevandati maapõueseaduse 25 2 lõike 6 või 15 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest vähem siis kaevandamata jäänud koguse eest tasu ei tagastata RT I 07 07 2015 3 jõust 17 07 2015 3 Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 4 Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi välja arvatud eripüügiõiguse tasu kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi 5 Kehtetu RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 6 Saastetasu arvutatakse välisõhu kaitse seaduse veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku veekogusse põhjavette või pinnasesse heitmise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi 6 1 Saastetasu arvutus esitatakse 1 saasteainete välisõhku viimisel paiksete saasteallikate kaupa 2 saasteainete veekogudesse põhjavette või pinnasesse viimisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta 3 jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 6 2 Kui vee erikasutusloas on sätestatud kohustus korraldada heitvees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta mil seiret ei teostata viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 6 3 Kui vee erikasutusloa omanik ei täida aruandekvartalis vee erikasutusloa alusel määratud heitvees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove 33 1 lõike 6 kohaselt võib Keskkonnaamet 34 1 lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 7 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 01 2012 32 1 Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine 1 Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud instrumentaalmõõdistamist arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel 2 Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemuste alusel selles aruandekvartalis mil toimus instrumentaalmõõdistamine või kontrollmõõdistamine 3 Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on väiksem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr 4 Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on suurem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust teeb loa omaja tasaarvestuse parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid Parandamist alustatakse kõige viimasest esitatud deklaratsioonist Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr mis kehtis aruandekvartalis mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 33 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 33 1 Maksukorralduse seaduse kohaldamine 1 Saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Maksu ja Tolliamet täidab saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid välja arvatud neid ülesandeid mis käesoleva seadusega on antud Keskkonnaameti pädevusse Maksu ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras 4 Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel ning revisjoni tegemisel täidab Keskkonnaamet 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 6 Keskkonnaametil on käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise saasteainete välisõhku veekogusse põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 33 2 Keskkonnaameti ning Maksu ja Tolliameti andmevahetus Keskkonnaamet esitab Maksu ja Tolliametile andmed saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta mis on Maksu ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 33 3 Keskkonnatasu deklaratsioon 1 Käesoleva seaduse 31 lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse 2 Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega 3 Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 33 4 Keskkonnatasu deklareerimine 1 Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel elektroonilisel andmekandjal elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17 kuupäevaks RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud 3 Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 33 5 Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 34 Kalapüügiõiguse tasu arvutamine RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 1 Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist välja arvatud eripüügiõiguse tasu kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata ja harrastuskalapüügiõiguse tasu kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele 2 Kehtetu RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 34 1 Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt 1 Lisaks maksukorralduse seaduse 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa 1 käesoleva seaduse 9 lõikes 9 ja 54 lõikes 2 sätestatud juhul 2 kui isik kasutab loodusvara heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid loa omamise nõuet eirates või heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid kohas mis ei ole selleks ette nähtud 2 Keskkonnatasu teade on haldusakt mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 35 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 36 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 37 Keskkonnatasu maksmise tähtpäev RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 1 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 2 Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 3 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 4 Kalapüügiõiguse tasu makstakse 1 harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist 2 eripüügiõiguse eest kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel 3 kutselise kalapüügiõiguse eest enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1 juuliks makseteatise alusel Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1 juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30 septembriks makseteatise alusel RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 5 Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 5 1 Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse käesoleva seaduse 33 4 lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu ja Tolliameti arvelduskontole RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 5 2 Käesoleva seaduse 34 1 lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu ja Tolliameti arvelduskontole RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 6 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 7 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 8 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 10 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 11 Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5 ja 20 kuupäeval RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 12 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 38 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 39 Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine 1 Kui saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole käesoleva seadusega sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud nõuab selle sisse Maksu ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 2 Kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 3 Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1 juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1 juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30 septembriks täies ulatuses tasunud teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse milles määrab maksmise uue tähtaja ning teeb hoiatuse et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 4 Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 5 Kehtetu RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 40 Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine 1 Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium käesoleva seaduse des 41 ja 42 sätestatud korras RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 3 Saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 41 Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine 1 Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta 2 Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit majandusnäitajaid varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates 3 Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates 4 Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata kui 1 taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud 2 keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks 3 Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist 4 esineb muid asjaolusid või põhjusi mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 42 Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid 1 tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks 2 tunnistada käesoleva seaduse 43 lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks 3 arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse 43 lõikes 1 kehtestatud määras RT I 2009 26 160 jõust 06 06 2009 43 Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress 1 Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi 0 06 protsenti päevas Intressi arvutab keskkonnaloa andja Intressi arvutatakse alates päevast mis järgneb päevale kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna kuni tasumise või tasaarvestamise päevani viimane kaasa arvatud RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 3 Intressi mida peab maksma saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral arvutab Maksu ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 6 peatükk KESKKONNATASU TAGASTAMINE 43 1 Keskkonnatasu tagastamise korraldus 1 Makstud jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 2 Makstud saastetasu vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 44 Tagastatav keskkonnatasu Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult kui 1 see on tasutud ettenähtust suuremas summas 2 keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub et makstud summa on arvutatust suurem 3 vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu mille eest keskkonnatasu on tasutud Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel 4 kehtetu RT I 14 03 2011 4 jõust 01 04 2011 5 keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja äriühing või asutus kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas 45 Keskkonnatasu tagastamise taotlemine 1 Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul 2 Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse 44 alusel RT I 16 05 2013 2 jõust 01 06 2013 3 Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse keskkonnaloa andjale kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument RT

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=72104&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Kahju tekitaja tuvastab amet RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 peatükk KESKKONNAKAHJU VÄLTIMINE JA HEASTAMINE 1 jagu Üldsätted 7 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise mõiste 1 Keskkonnakahju vältimine on meetmete rakendamine sündmuse tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju ohu kõrvaldamiseks või võimaliku keskkonnakahju ulatuse vähendamiseks või saasteainete või muude kahjustavate tegurite ohjeldamiseks leviku tõkestamiseks kõrvaldamiseks või muul viisil mõjutamiseks et piirata või vältida täiendavat keskkonnakahju ning kahju inimese tervisele või elupaiga liigi kaitstava ala või vee pakutava hüve kvaliteedi edasist halvenemist edaspidi vältimismeetmed 2 Keskkonnakahju heastamine on meetmete rakendamine kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve taastamiseks asendamiseks või kompenseerimiseks ning inimese tervist ohustavate oluliste riskide kõrvaldamiseks edaspidi heastamismeetmed 3 Taastamine on käesoleva seaduse 2 lõike 1 punktides 1 3 nimetatud keskkonnakahju korral kahjustatud elupaiga liigi kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede algse seisundi saavutamine Taastamine hõlmab ka looduslikku taastumist 4 Pinnasekahju korral on taastamine inimese tervisele mõjuda võiva riski kõrvaldamine 8 Kahju tekitaja vältimis ja heastamiskohustus 1 Kahju tekitaja peab rakendama vajalikke vältimis ja heastamismeetmeid kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest Kahju tekitaja vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest siis kui ta on keskkonnakahju või kahju ohu tekitamises süüdi 2 Kahju tekitaja vastutab sõltumata sellest kas ta on süüdi või mitte kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud järgmiste tegevustega 1 tööstusheite seaduse kohaselt keskkonnakompleksluba eeldavate käitiste käitamine RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 2 jäätmeseaduse kohaselt jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nõudvad tegevused ning tegevused mille puhul on ette nähtud registreerimine 3 veeseaduse kohaselt vee erikasutusluba nõudvad tegevused 4 kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalide taimekaitseseaduses sätestatud taimekaitsevahendite ja biotsiidiseaduses sätestatud biotsiidide valmistamine kasutamine ladustamine töötlemine keskkonda viimine ja kohapeal teisaldamine 5 ohtlike kaupade vedu maanteel raudteel siseveekogudel merel või õhus nii nagu on ette nähtud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkuleppega raudteeseaduse 66 lõikes 2 meresõiduohutuse seaduse 42 lõikes 1 või lennundusseaduse s 54 sätestatud nõuetes 6 geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamine geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse tähenduses 7 geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamine geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse tähenduses 8 Euroopa Liitu veetavate või Euroopa Liidust välja veetavate jäätmete riikidevaheline vedu milleks on vajalik luba või mis on keelatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 1013 2006 jäätmesaadetiste kohta ELT L 190 12 07 2006 lk 1 98 9 välisõhu kaitse seaduse kohaselt süsinikdioksiidi maapõues säilitamisega seotud tegevus RT I 21 12 2011 1 jõust 31 12 2011 3 Keskkonnakahju ja kahju ohu vältimisele ning keskkonnakahju heastamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse 140 ja 141 ning võlaõigusseaduse 104 137 138 ja 1052 1054 arvestades käesoleva seaduse erisusi 3 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse 140 ja 141 ei kohaldata kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud käesoleva seaduse 8 lõikes 2 nimetatud tegevustega RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 4 Kahju tekitaja vastutust seoses merinõuetega piiravad kaubandusliku meresõidu seaduse merinõuete korral vastutuse piiramise 1976 aasta konventsiooni rakendavad normid 9 Teavitamiskohustus 1 Keskkonnakahju või kahju ohu tekkimisel või kahju ohu püsimise korral rakendatud vältimismeetmetest hoolimata on kahju tekitaja kohustatud viivitamata teavitama kõigist keskkonnakahju ja kahju ohuga seotud asjaoludest ametit või Keskkonnainspektsiooni ning esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist teavitab amet ka Terviseametit RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Ametil ja Terviseametil on õigus nõuda kahju tekitajalt muid asjakohaseid andmeid mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses Ametil ja Terviseametil on õigus nõuda võimalikult kahju tekitajalt teavet ka kahju ohu kahtluse korral RT I 2009 49 331 jõust 01 01 2010 4 Kinnisasja omanik on kohustatud ametit või Keskkonnainspektsiooni teavitama keskkonnakahju või kahju ohu esinemisest oma kinnisasjal kui nende esinemine on ilmselge Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist teavitab amet sellest ka Terviseametit RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 10 Eksperdi kaasamine Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 11 Eksperdi valik inimese tervist mõjutada võiva keskkonnakahju ja kahju ohu ilmnemisel Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 jagu Keskkonnakahju vältimine 12 Vältimismeetmete rakendamise kohustus 1 Kahju tekitaja on kohustatud viivitamata rakendama vältimismeetmeid kui ilmneb keskkonnakahju või kahju oht ja teavitama nendest ametit 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel on kahju tekitajal õigus pöörduda ameti poole rakendatavate vältimismeetmete sobivuse hindamiseks 3 Ametil on oma ettekirjutusega õigus nõuda kahju tekitajalt vältimismeetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 13 Vältimismeetmete rakendamine ameti poolt 1 Kui kahju tekitaja ei täida käesoleva seaduse st 12 tulenevaid kohustusi kui kahju tekitaja ei ole tuvastatud või kui ta ei ole kohustatud kandma vältimismeetmetega kaasnevaid kulusid vastavalt käesoleva seaduse 26 lõikele 4 võib vältimismeetmeid rakendada amet Ametil on õigus rakendada keskkonnakahju või kahju ohu korral vältimismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast ka eelnevalt nimetamata juhtudel välja arvatud juhul kui seadusjärgne tegutsemiskohustus on mõnel teisel riigi või kohaliku omavalitsuse asutusel 2 Vältimismeetmete rakendamine ameti poolt ei vabasta kahju tekitajat vastutusest 3 Amet rakendab vältimismeetmeid vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 jagu Keskkonnakahju heastamine 14 Heastamismeetmete rakendamise kohustus 1 Kahju tekitaja rakendab heastamismeetmeid lähtudes heastamismeetmete plaanist omal kulul välja arvatud käesoleva seaduse 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel 2 Enne heastamismeetmete plaani valmimist rakendab kahju tekitaja heastamismeetmeid kooskõlastatult ametiga RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Ametil on oma ettekirjutusega õigus nõuda kahju tekitajalt heastamismeetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 15 Heastamismeetmete rakendamine ameti poolt 1 Kui kahju tekitaja ei täida käesoleva seaduse st 14 tulenevaid kohustusi kui kahju tekitaja ei ole teada või kui ta ei ole kohustatud kandma heastamismeetmetega kaasnevaid kulusid vastavalt käesoleva seaduse 26 lõikele 4 või 5 võib heastamismeetmeid rakendada amet Ametil on õigus rakendada heastamismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast ka eelnevalt nimetamata juhtudel 2 Heastamismeetmete rakendamine ameti poolt ei vabasta kahju tekitajat vastutusest 3 Amet rakendab heastamismeetmeid vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 16 Elupaigale liigile kaitstavale alale ja veele tekitatud kahju heastamismeetmed 1 Kui taastavate heastamismeetmete rakendamisega ei ole võimalik saavutada elupaiga liigi kaitstava ala või vee algset olukorda või nende pakutavaid hüvesid siis rakendatakse asendavaid heastamismeetmeid Lisaks rakendatakse kompenseerivaid heastamismeetmeid vahekahju heastamiseks 2 Taastavad heastamismeetmed on abinõud millega saavutatakse kahjustatud elupaiga liigi kaitstava ala või vee või nende pakutavate kahjustatud hüvede algne olukord või muudetakse nende seisundit algse olukorra suunas 3 Asendavad heastamismeetmed on abinõud mida rakendatakse juhul kui elupaiga liigi kaitstava ala või vee või nende pakutavate hüvede algset olukorda ei ole võimalik taastada Asendavate heastamismeetmete rakendamise eesmärk on saavutada elupaiga liigi kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede tase analoogselt sellele mis oleks olnud kui elupaiga liigi kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede algne olukord oleks keskkonnakahju tekkimise kohas taastatud või juhul kui see ei ole võimalik asendada see samaväärsega Kui on võimalik ja otstarbekas rakendatakse asendavaid heastamismeetmeid kohas mis on keskkonnakahju tekkimise kohaga geograafiliselt seotud 4 Kompenseerivad heastamismeetmed on abinõud mida rakendatakse elupaiga liigi kaitstava ala või vee või nende pakutavate hüvede vahekahju kompenseerimiseks mis on keskkonnakahjuga kaasnenud alates selle tekkimisest kuni taastavate või asendavate heastamismeetmete täieliku mõjumiseni See hõlmab abinõusid elupaiga liigi kaitstava ala või vee seisundi parandamiseks keskkonnakahju tekkimise kohas või alternatiivsel maa alal Abinõud ei hõlma avalikkusele suunatud rahalist hüvitist 17 Vahekahju Vahekahju on keskkonnakahju mis on põhjustatud sellest et kahjustatud loodusvara või selle pakutav hüve ei saa täita oma ökoloogilist funktsiooni või pakkuda avalikkusele suunatud hüvesid või ei toeta teiste loodusvarade looduslikku toimimist niikaua kuni taastavad või asendavad heastamismeetmed on mõjunud 18 Heastamismeetmete plaani koostamine 1 Amet määrab heastamismeetmete plaani koostamiseks mõistliku tähtaja 2 Heastamismeetmete plaani koostab kahju tekitaja ja esitab selle ametile heakskiitmiseks elektrooniliselt digitaalallkirjaga varustatult või paberil viivitamata pärast selle valmimist kuid hiljemalt ameti määratud tähtpäevaks 3 Kahju tekitaja ja amet peavad tegema heastamismeetmete plaani koostamiseks koostööd juba enne selle ametile heakskiitmiseks esitamist 4 Kui heastamismeetmeid rakendab amet vastavalt käesoleva seaduse le 15 siis koostab heastamismeetmete plaani amet 5 Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 19 Heastamismeetmete valik elupaigale liigile kaitstavale alale ja veele tekitatud kahju heastamisel 1 Heastamismeetmete valikul elupaigale liigile kaitstavale alale või veele tekitatud kahju heastamisel lähtuvad amet ja kahju tekitaja järgmistest asjaoludest 1 meetmete mõju inimeste tervisele ja turvalisusele 2 geograafilised seosed piirkonnaga kus on tekitatud keskkonnakahju 3 meetmete rakendamise edukuse tõenäosus 4 mil määral heastamismeetme rakendamine võimaldab vältida tulevasi kahjustusi või kaasnevaid kahjustusi 5 mil määral heastamismeede aitab kaasa loodusvara ja pakutava hüve taastumisele 6 meetmete mõju sotsiaalsetele majanduslikele kultuurilistele ja teistele olulistele teguritele 7 aeg mis kulub keskkonnakahju kõrvaldamiseks 8 mil määral on võimalik keskkonnakahjustusega piirkonda taastada 9 meetmetega kaasnevate kulude suurus RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 Heastamismeetmete plaani koostamisel tuleb heastamismeetmete plaani koostajal taastavate heastamismeetmete valikul kaaluda selliste meetmete rakendamist mille abil saavutatakse loodusvara ja loodusvara pakutava hüve algne olukord vahetult ja kiirendatud korras või loodusliku taastumise teel 3 Asendavate ja kompenseerivate heastamismeetmete kavandamisel tuleb heastamismeetmete plaanis esmajärjekorras kaaluda kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve asendamist samaväärse loodusvara või pakutava hüvega Esmalt kaalutakse kas on võimalik rakendada meetmeid millega tagatakse sama tüüpi ja sama kvaliteedi ja kvantiteediga loodusvara ja selle pakutava hüve olemasolu kui olid kahjustatud loodusvara ja selle pakutav hüve Kui samaväärse loodusvara või pakutava hüvega asendamine ei ole võimalik võib loodusvara või pakutava hüve asendada alternatiivse loodusvara või pakutava hüvega 4 Kui kahjustatud loodusvara või pakutavat hüvet ei ole võimalik asendada samaväärsega tuleb heastamismeetmed leida ameti määratud meetodist lähtudes RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 5 Kui kahju tekitaja on põhjustanud mitu keskkonnakahju juhtumit ning amet leiab et ei ole võimalik tagada vajalike heastamismeetmete üheaegset rakendamist võib amet määrata millise keskkonnakahju juhtumi suhtes tuleb esmajärjekorras heastamismeetmeid rakendada Seejuures arvestab amet keskkonnakahju olemust ja ulatust keskkonna loodusliku taastumise võimalusi ning riski et keskkonnakahju võib mõjutada inimese tervist RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 20 Heastamismeetmete valik pinnasekahju heastamisel Pinnasekahju heastamiseks valitakse meetmed mis võimaldavad kahju põhjustanud saasteained eemaldada isoleerida nende levikut piirata või toimet vähendada nii et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist 21 Heastamismeetmete plaani heakskiitmine 1 Amet kiidab heastamismeetmete plaani elupaigale liigile kaitstavale alale või veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks kui selles kavandatavate meetmete rakendamine võimaldab keskkonnakahju heastada ning heastamismeetmed on valitud ja põhjendatud vastavalt käesoleva seaduse le 19 RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 Amet kiidab heastamismeetmete plaani pinnasekahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks kui selles nähakse ette sobivad ja piisavad meetmed saasteainete eemaldamiseks isoleerimiseks leviku piiramiseks või toime vähendamiseks et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kuulab amet ära käesoleva seaduse 23 lõikes 1 nimetatud puudutatud isiku ning isiku kelle omandit heastamismeetmete rakendamine mõjutab 4 Kui heastamismeetmete plaan ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele siis võib amet jätta selle heaks kiitmata ning anda kahju tekitajale tähtaja täiendatud heastamismeetmete plaani esitamiseks 5 Ametil on õigus teha heastamismeetmete plaanis enne selle heakskiitmist muudatusi arvestades käesoleva seaduse des 19 ja 20 sätestatut RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 6 Amet võib käesoleva seaduse 19 lõikest 3 lähtudes kiita heaks taastavad heastamismeetmed millega ei saavutata täielikult elupaiga liigi kaitstava ala vee või nende pakutavate hüvede algset olukorda kui elupaigale liigile kaitstavale alale veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju täielik heastamine tagatakse asendavate ja kompenseerivate meetmete abil RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 22 Heastamismeetmete plaani täitmine 1 Heastamismeetmeid rakendatakse vastavalt käesoleva seaduse s 21 heaks kiidetud heastamismeetmete plaanile 2 Kui heastamismeetmete rakendamisel selgub et keskkonnakahju ulatus on suurem kui algselt tuvastatud kahju või heastamismeetmete plaanis ettenähtud meetmete valikul on ebaõigesti hinnatud käesoleva seaduse s 19 või 20 nimetatud heastamismeetmete valikul aluseks olnud asjaolusid või need asjaolud on muutunud on ametil kahju tekitaja ettepaneku alusel või omal algatusel õigus teha heastamismeetmete plaanis muudatusi arvestades käesoleva seaduse des 19 ja 20 sätestatut RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 3 Kui heastamismeetmete plaanis ettenähtud meetmed on rakendatud ja kahjustatud loodusvara või selle kahjustatud pakutav hüve on taastatud asendatud või kompenseeritud ning inimese tervist ohustavad riskid on kõrvaldatud loeb amet oma haldusaktiga heastamismeetmete plaani täidetuks ja keskkonnakahju heastatuks RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 Amet võib otsustada et edasiste heastamismeetmete rakendamine ei ole vajalik kui juba rakendatud heastamismeetmed tagavad et puudub oluline risk inimese tervisele ja oluline ebasoodne mõju elupaigale liigile kaitstavale alale või veele ning algse seisundi või sellega võrdväärse olukorra saavutamiseks rakendatavate heastamismeetmete kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes saavutatava keskkonnaseisundi paranemisega RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 4 jagu Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 23 Puudutatud isiku õigused 1 Isikul keda keskkonnakahju mõjutab või võib mõjutada või kellel on põhjendatud huvi keskkonnakahju menetlemise vastu või kelle õigusi keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine rikub edaspidi puudutatud isik ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse s 31 nimetatud valitsusvälisel keskkonnaorganisatsioonil kelle keskkonnakaitse eesmärke või senist keskkonnakaitsetegevust keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine puudutab on õigus taotleda ametilt vältimis või heastamismeetmete rakendamist või kahju tekitaja kohustamist vältimis või heastamismeetmeid rakendama Selleks tuleb ametile esitada keskkonnakahju või selle ohuga seonduv asjassepuutuv teave RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 Amet otsustab vältimis või heastamismeetmete rakendamise vajaduse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates Amet informeerib taotluse esitajat oma motiveeritud otsusest viivitamata edastades taotluse esitajale otsuse koopia 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet ei ole võimalik taotluse esitajale edastada põhjusel et taotluse suhtes pole võimalik seisukohta võtta enne eksperdi arvamuse valmimist või muul sellisel põhjusel teavitab amet taotluse esitajat sellest milliseid toiminguid on taotluse menetlemisel tehtud ning millal on võimalik edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsus RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 23 1 Vältimis ja heastamismeetmete talumise kohustus 1 Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal keskkonnakahju või kahju ohu tuvastamise toiminguid või vältimis või heastamismeetmete rakendamist kui seda tehakse haldusakti alusel 2 Amet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti andmisel arvestama kinnisasja omaniku põhjendatud huvidega ja selgitama välja kinnisasja omaniku seisukoha 3 Kui keskkonnakahju vältimise või heastamise meetmetega tekib kahju kinnisasja omanikule on kahju tekitaja kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule kahju hüvitama vastavalt võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 24 Valitsusväline keskkonnakaitseorganisatsioon Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 jagu Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud 25 Keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seonduvad kulud Keskkonnakahju vältimise või heastamisega seonduvad kulud edaspidi kulud on keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastamise ning vältimise ja heastamise kulud sealhulgas vältimis ja heastamismeetmete rakendamise eksperdi kaasamise alternatiivsete meetmete hindamise teabe kogumise ning seire ja järelevalve kulud korralduslikud õigusabi ja muud käesoleva seaduse rakendamisega seotud haldusorgani põhjendatud kulud 26 Kulude kandmiseks kohustatud isik 1 Kulud kannab kahju tekitaja kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest 2 Kulud kannab amet kui 1 kahju tekitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust 2 kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5 3 kahju tekitaja ei ole teada 3 Kui kahju tekitaja on tuvastatud nõuab amet temalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kantud kulud sisse välja arvatud juhul kui kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5 4 Amet vabastab kahju tekitaja vältimis ja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest kui kahju tekitaja tõendab et 1 keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud kolmas isik ning hoolimata sellest et rakendati asjakohaseid ohutusmeetmeid 2 keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud avaliku võimu kandja antud käsu või juhise täitmine välja arvatud juhul kui käsk või juhis on antud kahju tekitaja eelneva ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse tõttu 5 Amet vabastab kahju tekitaja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest kui kahju tekitaja tõendab et keskkonnakahju on põhjustatud 1 heitest või sündmusest mis vastab loas kehtestatud tingimustele kui luba on antud käesoleva seaduse 8 lõikes 2 nimetatud tegevuseks ning kahju tekitaja järgis talle seadusega ja seaduse alusel pandud kohustusi 2 heitest või tegevusest või toote kasutamise viisist mille kohta kahju tekitaja tõendab et heite tekkimise või tegevuse toimumise ajal ei olnud olemasolevate teadus ja tehnikateadmiste alusel põhjust pidada keskkonnakahju tekkimist tõenäoliseks ning et ta võttis tarvitusele kõik abinõud tegevuse võimaliku mõju väljaselgitamiseks 6 Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimisega ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamisega põhjustatud keskkonnakahju heastamise meetmete rakendamise kuludele 7 Kahju tekitajal on õigus taotleda ametilt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud kulude kandmise kohustusest vabastamist kuni heastamismeetmete plaani heakskiitmiseni RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 27 Makseteatis kulude hüvitamiseks 1 Amet esitab käesoleva seaduse 26 lõikes 3 nimetatud juhul kahju tekitajale kulude arvestuse ning väljastab makseteatise Makseteatis on haldusakt avalik õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 2 Kulude arvestusse märgitakse kulude suurus mis tuleb hüvitada töö teenus või asi mille ostmise või valmistamisega seoses kulud tekkisid ning juhul kui kulutus tehti heastamismeetmete plaani alusel viide heastamismeetmete plaani sättele mis nägi vastava töö teenuse või asja hankimise ette 3 Kahju tekitaja peab kulud tasuma makseteatises märgitud summas ja tähtpäevaks Tähtaeg kulude tasumiseks ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva 4 Tähtpäevaks kulude tasumata jätmisel maksab kahju tekitaja tasumata kulude jäägilt viivist 0 06 protsenti päevas RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 Ametil on õigus esitada kahju tekitajale kulude arvestus ja makseteatis hiljemalt viie aasta möödudes päevast millal vältimis või heastamismeetmete rakendamine lõpetati või päevast millal

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=82926&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive