archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    märgatav 3 Müügihind ja ühikuhind peavad olema 1 märgitud kaubale või selle müügipakendile või 2 välja pandud kauba vahetus läheduses või 3 märgitud kauba vahetus läheduses väljapandud hinnakirjas kui kauba laadi või kauba müügikohas hoidmise viisi arvestades ei ole võimalik hinna märkimine punktides 1 ja 2 nimetatud viisil 4 Ühikuhind peab olema müügihinnast selgesti eristatav et tarbijal ei tekiks kahtlusi seoses toote või selle pakendi suurusega 5 Kauba pakkumisel ja müümisel näidiste või kataloogide alusel peab müügihind ja ühikuhind olema avaldatud kauba näidise vahetus läheduses või kataloogis 6 Kui tarbijale suunatud reklaamis on avaldatud teave kauba müügihinna kohta peab seal olema avaldatud ka kauba ühikuhind kui ühikuhinna kohta ei ole käesolevas määruses sätestatud teisiti 7 Ühikuhinna avaldamine 1 Ühikuhinna avaldamine ei ole vajalik 1 kaubal mille ühikuhind on samane müügihinnaga 2 kaubal mis seondub teenuse pakkumise või osutamisega 3 antiik ja kunstiteostel 4 kaubal mida pakutakse enampakkumisel 5 komplektina pakutaval ja müüdaval kaubal mille müügipakend sisaldab erinevaid esemeid 6 kaubal mida pakutakse ja müüakse alandatud hinnaga põhjusel et kaup on puudusega või selle kasutamistähtaeg parim enne on möödunud 7 ühesuguse mahu või kaaluga eelpakendatud kaubal mida pakutakse ja müüakse rändkaupluse kioski müügiautomaadi või tänavakaubanduse müügikoha kaudu 2 Ühikuhind peab olema arvutatud kauba pakendil märgitud netokoguse alusel 3 Ühikuhinna avaldamine ei ole vajalik järgmiste toidukaupade puhul 1 potis müüdav varajane värske köögivili või maitseroheline 2 okolaadikujukesed üllatusmunad pulgakommid suuvärskendajad nätsud 4 Koos soolvee marinaadi siirupi või muu vedelikuga väljastatava toidu puhul kus vedelik kuulub lisana põhikomponendi juurde tuleb ühikuhind arvutada eelpakendatud kauba märgistuses näidatud põhikomponendi netokoguse järgi 5 Müügipakendisse pakendamata liht ja valikpagaritoodete puhul arvutatakse ühikuhind tootja poolt antud keskmise kaalu järgi 6 Ühikuhinna avaldamine ei ole vajalik järgmiste toidukaupade hulka mittekuuluvate kaupade puhul 1 ühe ühikuna müüdav kaup mida ei ole võimalik jagada osadeks kauba kvaliteeti või omadusi muutmata või mille puhul pole vajalik kaalu mahu või pikkuse avaldamine välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kaubad 2 eelpakendatud kaubale mida pakutakse ja müüakse ainult mahuga alla 50 ml või kaaluga alla 50 g 7 Ühikuhind avaldatakse müügipakendis sisalduva kauba tükihinnana järgmiste kaupade puhul 1 pabersalvrätikud 2 pabertaskurätikud 3 pabermähkmed 4 hügieenisidemed pesukaitsed ja tampoonid 8 Teenuse hinna avaldamine 1 Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne osutamist peab kaupleja teavitama tarbijat teenuse müügihinnast Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest müügihinna arvutamise aluseks olevatest tariifidest või hinna arvutamise muudest alustest selliselt et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada Teenuse müügihind ja tariifid avaldatakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus Majandus ja kommunikatsioonimin m 26 06 2006 Nr 60 jõust 07 07 2006 RTL 2006 52 959 2 Kaupleja kes pakub või osutab tarbijale teenust peab omama teenuste hinnakirja või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldavat muud dokumenti 3 Kehtetu Majandus ja kommunikatsioonimin m 15 12 2011 Nr 112 jõust 25 12 2011 RT I 22 12 2011 4 4 Teenuse pakkumisel peab pakutavate teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument olema müügikohas välja pandud tarbijale nähtavale kohale selliselt et

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=62021&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    identsed kaupade või teenustega mille suhtes on kaubamärk kaitstud 2 õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega mille suhtes on kaubamärk kaitstud kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 3 registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel on keelatud muu hulgas järgmised toimingud 1 kauba või pakendi tähistamine tähisega 2 tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil 3 tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine 4 tähisega tähistatud kaupade sisse ja väljavedu 5 tähise kandmine äridokumentidele reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile 3 Kaubamärgi kasutamine Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis kui sellel on Eestis äriline tagajärg Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas 1 kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted klienditeeninduse olemasolu ning Interneti välise tegevuse olemasolu Eestis 2 kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis arvestades kaupade transporti rahaühikut kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni keelt ja Interneti viiteid 3 Internetis märgitud tingimust et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis ja sellest tingimusest kinnipidamist 4 teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist 4 Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes käsiraamatutes õpikutes erialakirjanduses või muudes publikatsioonides sealhulgas elektroonilistes peavad autor ja kirjastaja tagama et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis Kui publikatsioon on juba avaldatud võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes 15 Hoiatustähis Kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või märget 16 Ainuõiguse piirangud 1 Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides 1 teiste isikute nimesid ja aadresse 2 kauba või teenuse liiki kvaliteeti hulka otstarvet väärtust geograafilist päritolu kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest mida ei ole oluliselt muudetud koosnevaid tähistusi 3 tähiseid või andmeid mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas 4 kaubamärki kui see on vajalik kindla otstarbega kaubale nagu näiteks abimaterjalid ja varuosad või teenusele osutamiseks 5 kaubamärgi mittekaitstavaid osi 2 Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud hilisema kaubamärgi kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul Piirangut ei kohaldata kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist 3 Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist välja arvatud juhul kui kaubamärgiomanikul on õigustatud huvi olla kauba edasise ärieesmärgil kasutamise vastu eriti juhul kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 17 Kaubamärgi kasutamise kohustus 1 Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks 2 Kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt loetakse ka 1 kaubamärgi kasutamine kujul mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud 2 üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamine 3 kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal 18 Kaubamärgi võõrandamine ja üleminek 1 Kaubamärki võib võõrandada kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes 2 Kaubamärk läheb üle kaubamärgiomaniku õigusjärglasele Riik ja kohalik omavalitsus ei saa kaubamärki pärida 3 Registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval 19 Kaubamärgist loobumine 1 Kaubamärgiomanik võib kaubamärgist loobuda kõigi või osa kaupade ja teenuste suhtes 2 Registreeritud kaubamärgist loobumine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval 3 Kaubamärgist ei saa loobuda kui see on koormatud pandiga või arvatud pankrotivara hulka või selle suhtes kehtib litsents või käsutamise keelumärge 20 Registreeringu jagamine Kaubamärgiomanik võib registreeringu jagada kaheks või enamaks registreeringuks jagades kaubad ja teenused nende vahel Registreeringu jagamine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval 21 Litsents 1 Litsentsisaaja võib kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal 2 Kaubamärgi võõrandamine ega hiljem antud litsents ei mõjuta varem antud litsentsi kehtivust 3 Litsentsilepingu poole nõudel tehakse litsentsi kohta registrisse kanne 4 Litsents lõpeb registreeringu kehtivusaja lõppemisel RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 22 Keelumärge Hagi tagamiseks võib hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke registrisse 23 Sundtäitmine ja pankrot 1 Kaubamärk võib ettevõttest lahus olla sundtäitmise objekt 2 Registreeritud kaubamärgi arvamisel pankrotivara hulka tehakse pankrotihalduri või kohtu nõudel sellekohane märge registrisse 24 Kaubamärgi pantimine 1 Registreeritud kaubamärki võib pandiga koormata selliselt et isikul kelle kasuks pant on seatud edaspidi pandipidaja on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kaubamärgi arvel 2 Pant tekib selle kohta registrisse kande tegemisega kaubamärgiomaniku ja pandipidaja notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkuleppe alusel 3 Pant läheb üle pandipidaja õigusjärglasele Pandi üleandmise ja selle ülemineku kohta tehakse registrisse kanne 25 Pandiga tagatud nõude rahuldamine 1 Pandipidaja võib nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist pärast nõude sissenõutavaks muutumist 2 Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta on pandipidajal õigus rahuldada nõue koormatud kaubamärgi sundenampakkumise teel 3 Kokkulepe mille kohaselt pandipidaja omandab koormatud kaubamärgi pandiga tagatud nõude rahuldamiseks on kehtetu 26 Pandi lõppemine Pant lõpeb pandiga tagatud nõude lõppemisel või kui pandipidaja pandist loobub 27 Taotlusest tulenevad õigused Käesoleva seaduse des 18 23 sätestatut kohaldatakse taotlusele ja taotlusest tulenevatele õigustele arvestades taotluse õiguslikust staatusest tulenevaid erisusi 4 peatükk KAUBAMÄRGI REGISTREERIMINE 28 Taotlus 1 Taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta 2 Taotluses peab sisalduma 1 kaubamärgi registreerimise avaldus 2 volikiri või viide varem esitatud volikirjale kui taotlejal on esindaja 3 prioriteeti tõendavad dokumendid kui taotletakse prioriteeti 4 andmed riigilõivu tasumise kohta 3 Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi registreerimise taotlusele kohaldatakse täiendavalt käesoleva seaduse 6 peatükis sätestatut 29 Prioriteet 1 Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks 2 Kui sama kaubamärgi registreerimiseks Patendiametile esitatud taotluses märgitud kaubad või teenused sisalduvad esmases taotluses ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast esmase taotluse esitamise kuupäeva võib prioriteedi määrata 1 esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis 2 esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esmase taotluse esitanud isikule 3 Näituseprioriteet on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud riigi territooriumil toimunud 1928 aastal Pariisis sõlmitud rahvusvaheliste näituste konventsiooni tähenduses rahvusvahelisel või ametlikult rahvusvaheliseks tunnistatud näitusel kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid avalikult välja pannud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset 4 Kui taotluses märgitud kaup või teenus oli sama kaubamärgiga tähistatult välja pandud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitusel ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast väljapaneku kuupäeva võib prioriteedi määrata näitusel väljapaneku kuupäeva järgi 5 Kaubamärgile võib prioriteedi määrata mitme esmase taotluse järgi Mitme varem esitatud esmase taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast 30 Kaubamärgi registreerimise avaldus Kaubamärgi registreerimise avalduses peab sisalduma 1 kaubamärgi registreerimise sooviavaldus 2 taotleja nimi elukoha või asukoha aadress ning taotleja soovi korral muud kontaktandmed 3 taotleja esindaja nimi kui taotlejal on esindaja 4 välisriigi isiku Eestis asuva tegutseva kaubandus või tööstusettevõtte aadress kui sellel isikul ei ole esindajat 5 kaubamärgi reproduktsioon 6 Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega 7 prioriteedinõue kui taotletakse prioriteeti 8 värvide loetelu kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline 9 sellekohane märge kui märk on ruumiline 10 taotleja või tema esindaja allkiri 31 Kaubamärgi reproduktsioon 1 Kaubamärgi reproduktsioon peab andma kaubamärgist täieliku ja täpse ettekujutuse 2 Ruumilise kaubamärgi reproduktsioonil võib esitada kaubamärgist ühe vaate või mitu vaadet 3 Patendiamet võib nõuda kaubamärgi sõnalise osa transliteratsiooni ja tõlget 32 Volikiri Volikirjas peab sisalduma 1 esindatava nimi elukoha või asukoha aadress 2 esindaja nimi 3 volituse ulatus 4 Kehtetu RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 5 volituse kehtivusaeg kui see on tähtajaline 6 esindatava allkiri 7 volikirja väljaandmise kuupäev RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 33 Prioriteeti tõendavad dokumendid 1 Konventsiooniprioriteeti tõendab esmase taotluse vastu võtnud asutuse poolt taotlejale väljaantud tõend esmase taotluse andmetega 2 Näituseprioriteeti tõendab näituse korraldaja antud dokument kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste väljapaneku kohta käesoleva seaduse 29 lõikes 3 nimetatud näitusel 34 Taotluse esitamine 1 Taotlus esitatakse Patendiametile 2 Andmed riigilõivu tasumise kohta prioriteedinõue ja taotleja esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 3 Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates Prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada kui prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane taotlus RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 4 Taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 35 Taotluse esitamise kuupäev Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev millal Patendiametisse on esitatud vähemalt järgmised andmed 1 kaubamärgi registreerimise eestikeelne sooviavaldus RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 kaubamärgi reproduktsioon 3 eestikeelne loetelu kaupadest ja teenustest mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 4 taotleja nimi ja andmed mis võimaldavad Patendiametil suhelda taotleja või tema esindajaga RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 36 Taotluse esitamise kuupäeva määramine ja menetlusse võtmine 1 Kui taotlus vastab Patendiametisse saabumisel käesoleva seaduse s 35 sätestatud nõuetele määratakse selle esitamise kuupäevaks taotluse Patendiametisse saabumise kuupäev 2 Mõne käesoleva seaduse s 35 nimetatud taotluse andme puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust kui esitatud dokumendid ei sisalda käesoleva seaduse 35 punktis 4 nimetatud andmeid Sellisel juhul võib taotleja oma algatusel esitada kõik puuduvad s 35 loetletud andmed kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametile saabumise kuupäevast arvates RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 4 Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 3 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul taotluse kõik puuduvad andmed määratakse taotluse esitamise kuupäevaks päev millal Patendiametile on esitatud kõik s 35 nimetatud taotluse andmed 5 Taotlus millele käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 kohaselt on määratud esitamise kuupäev võetakse menetlusse Patendiamet teatab taotlejale taotluse esitamise kuupäeva ja taotluse numbri 6 Taotlusele ei määrata esitamise kuupäeva kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul taotluse puuduvad andmed Patendiametile esitamata Patendiamet teatab taotlejale et taotlust ei loeta esitatuks Taotlejal on õigus saada tasutud riigilõiv tagasi 37 Taotluse sisu ja vorminõuete kontrollimine 1 Kui taotluse sisu ja vorminõuete kontrollimise käigus selgub et taotluses puudub mõni käesoleva seaduse s 28 nimetatud dokument või dokumendid ei vasta des 30 33 kehtestatud nõuetele või 34 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja 2 Kui taotleja oma vastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele ei kõrvalda puudusi tehakse taotluse tagasilükkamise otsus 3 Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele või ei esita käesoleva seaduse 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul andmeid ettenähtud summas riigilõivu tasumise kohta või ei esita sätestatud tähtaja jooksul volikirja loetakse taotlus tagasivõetuks 4 Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul prioriteedinõuet või prioriteeti tõendavaid dokumente ei esitata tähtpäevaks või prioriteedinõue ei vasta s 29 sätestatule või esitatud dokumendid ei tõenda prioriteeti jätab Patendiamet prioriteedinõude arvestamata RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 38 Kaubamärgi ekspertiis 1 Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki käesoleva seaduse 9 lõikes 1 ja s 10 sätestatu suhtes 1 1 Kaubamärgi kontrollimisel 10 lõike 1 punkti 4 suhtes arvestab Patendiamet ettevõtja tegevusaladena neid lõppenud aruandeaasta tegevusalasid ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalasid mis olid äriregistrile teatatud või majandusaasta aruandes näidatud enne taotluse esitamise kuupäeva rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva RK s 06 12 2006 jõust 01 01 2007 RT I 2006 61 456 2 Kui ekspertiisi tulemusena ilmneb kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab vähemalt kahekuulise tähtaja selle asjaolu kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks loetakse taotlus tagasivõetuks 3 Kui ekspertiisi käigus ilmneb et kaubamärk sisaldab tähist mis käesoleva seaduse 9 lõike 3 kohaselt loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks kuid see tähis ei põhjusta kahtlusi ainuõiguse ulatuse suhtes ei märgi Patendiamet mittekaitstavat osa kaubamärgi registreerimise otsusesse 4 Kui ekspertiisi käigus ilmneb et kaubamärk sisaldab tähist mis käesoleva seaduse 9 lõike 3 kohaselt loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks ja see tähis võib põhjustada kahtlusi ainuõiguse ulatuse suhtes teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab vähemalt kahekuulise tähtaja mittekaitstava osaga nõustumiseks või selgituste andmiseks Kui tähtpäevaks ei teatata mittekaitstava osaga nõustumisest või ei anta asjakohast selgitust loetakse taotleja mittekaitstava osaga nõustunuks 39 Kaubamärgi registreerimise otsus ja kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus 1 Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse 9 lõikes 1 või s 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud 2 Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse kui ekspertiisi käigus ilmnenud käesoleva seaduse 9 lõikes 1 või s 10 nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid taotleja ei ole kõrvaldanud 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse osade kaupade ja teenuste suhtes kui õiguskaitset välistav asjaolu ei kehti kõigi kaupade või teenuste suhtes mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida 4 Kui taotleja ei nõustu kaubamärgi osa mittekaitstavaks osaks lugema kuid Patendiamet ei loe taotleja seisukohta põhjendatuks teeb Patendiamet kaubamärgi registreerimise otsuse piiranguga märkides ära mittekaitstava osa 40 Kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamine 1 Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht edaspidi Patendiameti ametlik väljaanne 2 Patendiameti ametliku väljaande struktuur ja väljaandmise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 41 Kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamine 1 Käesoleva seaduse 37 lõikes 2 ja s 39 nimetatud Patendiameti otsuste peale võib taotleja esitada kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates 2 Asjast huvitatud isik võib tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse 9 lõikes 1 või s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates 3 Kaebuse või vaidlustusavalduse täieliku või osalise rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 4 Kaebuse rahuldamise korral on taotlejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 5 Vaidlustusavalduse menetlusosaline keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 6 Pärast hagimenetluse tulemusena tehtud kohtulahendi jõustumist jätkab Patendiamet taotluse menetlust lähtudes kohtulahendiga kindlaks tehtud asjaoludest RK s 09 03 2005 jõust 08 04 2005 RT I 2005 18 104 42 Tähtaegade pikendamine 1 Käesoleva seaduse 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaega ei saa pikendada 2 Patendiamet pikendab käesoleva seaduse 37 lõikes 1 ja 38 lõigetes 2 ja 4 nimetatud tähtaega taotleja avalduse alusel vähemalt kahe kuu kaupa kuid kokku mitte üle 13 kuu Avaldus koos andmetega riigilõivu tasumise kohta peab olema esitatud enne määratud tähtaja lõppemist 43 Menetluse peatamine 1 Kui kaubamärgi ekspertiis sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest peatab Patendiamet hilisema kaubamärgi registreerimise menetluse varasema kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumiseni teavitades sellest taotlejat Kaubamärgi ekspertiis sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest kui varasema kaubamärgi registreerimine on hilisema kaubamärgi suhtes käesoleva seaduse s 10 sätestatud õiguskaitset välistavaks asjaoluks RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 2 Patendiamet võib taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada menetluse kokku kuni 24 kuuks RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 Peatatud menetlust jätkatakse menetluse peatamise aluse kadumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tähtaja lõppemisel 44 Taotluse jagamine ja piiramine 1 Taotleja võib taotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks jagades kaubad ja teenused nende vahel Taotlust võib jagada kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni samuti nende otsuste kohta esitatud kaebuste või neist otsustest tulenevate vaidlustusavalduste menetluse lõpuni Taotluse jagamiseks tuleb esitada vastav avaldus ja andmed tasutud riigilõivu kohta RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 2 Jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse taotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi 3 Taotleja võib piirata taotluses sisalduvat kaupade ja teenuste loetelu Piiramine jõustub avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval 45 Taotluse parandamine ja täiendamine Taotleja võib kuni registreeringu või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni teha taotlusesse parandusi ja täiendusi mis ei muuda taotluse esitamise kuupäeval selles esitatud kaubamärgi reproduktsiooni ega laienda kaupade ega teenuste loetelu 46 Registreeringu tegemise tingimus 1 Registreering tehakse kui 1 kaubamärgi registreerimise otsust ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile ei ole vaidlustatud ja nelja kuu jooksul kaubamärgi registreerimise teate avaldamise kuupäevast arvates on esitatud andmed registreeringu riigilõivu tasumise kohta või 2 kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile jäävad vaatamata vaidlustamisele jõusse ning andmed registreeringu riigilõivu tasumise kohta esitatakse kahe kuu jooksul lõpliku otsuse jõustumise kuupäevast arvates 2 Kui andmeid registreeringu riigilõivu tasumise kohta ei ole esitatud tähtpäevaks loetakse taotlus tagasivõetuks 47 Taotluse tagasivõtmine menetluse lõpetamine ja taastamine 1 Taotleja võib taotluse kuni registreeringu tegemiseni tagasi võtta esitades sellekohase kirjaliku avalduse Taotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval 2 Kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tagasi võetud või käesoleva seaduse s 37 38 või 46 nimetatud juhtudel tagasivõetuks loetud lõpetatakse menetlus Menetluse lõpetamise korral taotluse dokumente ega riigilõivu ei tagastata 3 Taotleja võib nõuda menetluse taastamist kui Patendiamet on lõpetanud menetluse lugedes taotluse tagasivõetuks käesoleva seaduse 37 38 või 46 alusel ja kui taotleja toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või taotlejast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 4 Patendiamet taastab menetluse kui taotleja tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ning esitab andmed riigilõivu tasumise kohta 5 Menetluse taastamise nõuet saab esitada kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 5 sätestatut kohaldatakse ka prioriteedi ennistamisel 48 Registreering 1 Registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel 2 Registreeringu andmed on 1 registreeringu number 2 registreeringu tegemise kuupäev 3 kaubamärgi reproduktsioon 4 Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega 5 värvide loetelu kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline 6 sellekohane märge kui märk on ruumiline 7 kaubamärgi mittekaitstav osa kui see on registreerimise otsuses ära märgitud 8 kaubamärgiomaniku nimi ja tema elu või asukoha aadress 9 kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi korral sellekohane märge 10 kaubamärgiomaniku esindaja nimi kui kaubamärgiomanikul on esindaja RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 11 välisriigi isiku Eestis asuva tegutseva kaubandus või tööstusettevõtte aadress kui sellel isikul ei ole esindajat 12 registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev 13 taotluse number 14 taotluse esitamise kuupäev 15 prioriteediandmed kui on rahuldatud prioriteedinõue 49 Registreeringu andmete avaldamine Registreeringu andmed registreeringu andmete muudatused või parandused avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes 49 1 Kaubamärgitunnistus 1 Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse 2 Kaubamärgiomanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks kaubamärgitunnistus 3 Kaubamärgi võõrandamisel osa kaupade või teenuste suhtes samuti registreeringu jagamisel antakse uue registreeringu omanikule kaubamärgitunnistus 20 tööpäeva jooksul uue registreeringu andmete registrisse kandmisest arvates 4 Kaubamärgiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda kaubamärgitunnistuse duplikaadi Duplikaat antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendavate andmete esitamisest arvates 5 Kaubamärgitunnistuse vorminõuded ja selle plangi vormistamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine 1 Kaubamärgiomanik võib ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist nõuda kehtivusaja pikendamist Sellekohane avaldus esitatakse koos andmetega riigilõivu tasumise kohta 2 Kaubamärgiomanik võib nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist Sellekohane avaldus esitatakse koos andmetega riigilõivu ja täiendava riigilõivu tasumise kohta 3 Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jõustub kehtivusaja lõppemise kuupäeval 50 1 Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrisse kandmise taotlemine 1 Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks on taotleja kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus 2 Avaldusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta 3 Kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik kellele kaubamärgiõigused üle lähevad lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument või selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud ärakiri 4 Registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek 5 Kaubamärgi võõrandamisel ainult osa kaupade ja teenuste suhtes lisatakse avaldusele võõrandatavate kaupade või teenuste loetelu ja kaubamärgi registreeringu andmetesse allesjäävate kaupade ja teenuste loetelu RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 2 Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel 1 Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus 2 Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta kaubamärki ega selle õiguskaitse ulatust välja arvatud käesoleva seaduse 19 lõikes 1 sätestatud juhul RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 3 Kaubamärgist loobumise registrisse kandmise taotlemine Kaubamärgist loobumise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 4 Registreeringu jagamise registrisse kandmise taotlemine 1 Registreeringu jagamise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus 2 Avaldusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 5 Litsentsi registrisse kandmise taotlemine 1 Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte mille vastavuse originaalile kinnitab Patendiamet ning mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte litsentsi iseloomu ulatuse ja tähtaja kohta Samuti lisatakse avaldusele andmed riigilõivu tasumise kohta Väljavõtet ei pea esitama kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 Litsentsilepingu kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsi registreerimise avalduse esitanud isiku nõudel RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 6 Pandi registrisse kandmise taotlemine 1 Pandi kohta kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus 2 Avaldusele lisatakse pandi seadmise kokkulepe mis on notariaalselt tõestatud ja andmed riigilõivu tasumise kohta 3 Pandilepingu tingimuste muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud pandilepingu lisa kohtuotsuse või muu muutmist tõendava dokumendiga ja andmetega riigilõivu tasumise kohta 4 Pandipidaja isiku muutmiseks esitatakse avaldus koos muutmist tõendava dokumendiga mis on notariaalselt tõestatud ja andmetega riigilõivu tasumise kohta 5 Registerpandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos nende isikute kokkuleppega kelle õiguste järjekoht muutub ja andmetega riigilõivu tasumise kohta 6 Registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel 7 Pandist loobumise korral esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega 8 Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel on nõutav nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 50 7 Paragrahvides 50 50 6 nimetatud avalduse menetlemine 1 Kui käesoleva seaduse des 50 50 6 nimetatud avalduse esitab volitatud esindaja lisatakse avaldusele volikiri Volikirja ei ole vaja lisada kui selle toimingu sooritamiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib 2 Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20 tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates 3 Teade kande tegemise kohta avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes 4 Kui mõned kande tegemiseks vajalikud andmed või dokumendid puuduvad teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15 tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks Kui määratud tähtajaks esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kannet teha ei loeta avaldust esitatuks 5 Kui kannet ei ole võimalik teha muul seaduses sätestatud põhjusel teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15 tööpäeval pärast avalduse Patendiametisse saabumist RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 51 Kaubamärgi kustutamine registrist 1 Kaubamärk kustutatakse registrist kuue kuu möödumisel kehtivusaja lõppemisest kui ei ole nõutud kaubamärgi kehtivusaja pikendamist Kustutamine jõustub tagasiulatuvalt kehtivusaja lõppemise kuupäeval 2 Kaubamärk kustutatakse registrist ennetähtaegselt juhul kui Patendiametile on esitatud sellekohane jõustunud kohtulahend või kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud 3 Kaubamärk kustutatakse registrist asjast huvitatud isiku taotlusel kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 51 1 Registri avalikkus 1 Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on lubatud registrist väljastada kaubamärgi reproduktsiooni registreerimistaotluse numbrit registreerimistaotluse esitamise kuupäeva prioriteediandmeid taotleja nime taotleja esindaja nime kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid 2 Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja isik kellel on selleks taotleja kirjalik luba või isik kes tõendab et taotleja on lubanud pärast kaubamärgi registreerimist süüdistada teda oma kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumises 3 Pärast kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on register avalik Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega 4 Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega iga toimiku dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta Taotlejale ja kaubamärgiomanikule on oma kaubamärgi registritoimikuga tutvumine tasuta 5 Prioriteeti tõendava dokumendi mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast saamiseks esitab taotleja või kaubamärgiomanik kirjaliku avalduse koos andmetega riigilõivu tasumise kohta 6 Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 5 peatükk ÕIGUSTE KOHTULIK VAIDLUSTAMINE JA TSIVIILVASTUTUS 52 Kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine 1 Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib esitada 1 viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist 2 tähtajatult kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 Kui teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga identne või eksitavalt sarnane kaubamärk on registreeritud kaubamärgiomaniku esindaja nimele tema nõusolekuta on teise riigi kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada hagi kaubamärgi endale üleandmise nõudes Seda alust ei rakendata kui esindaja tõendab oma tegevuse õiguspärasust RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 4 Kaubamärgiomanikul puudub õigus nõuda teise kaubamärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist juhul kui ta ei ole oma registreeritud kaubamärki mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse 17 tähenduses kasutanud 5 Kehtetu RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 53 Kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamine 1 Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist kui 1 kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas mille suhtes ta on registreeritud 2 kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi kvaliteedi hulga otstarbe väärtuse geograafilise päritolu kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 3 registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse 17 tähenduses kasutatud 4 kaubamärki mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse 17 tähenduses kasutatud RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi ei saa esitada lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel kui registreeritud kaubamärki on enne hagi esitamist hakatud käesoleva seaduse 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist RK s 17 12 2008 jõust 01 03 2009 RT I 2009 4 24 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kui kaubamärgi käesoleva seaduse 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist ning juhul kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist 54 Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamine 1 Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu pahauskselt registreerimiseks esitatud kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kui 1 kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist 2 kaubamärgi ja registreeritud geograafilise tähisega tähistatavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised ja 3 kaubamärk on registreerimiseks esitatud pärast seda kui geograafiline tähis on saanud õiguskaitse oma päritoluriigis 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubamärk sisaldab Eesti geograafilise ala nime ei kohaldata selle kaubamärgi suhtes kasutamise ainuõiguse tühiseks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimust 3 Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse kaubamärgi registreerimiseks esitamine pahauskseks kui taotluse esitanud isik teadis või pidi teadma et tegemist on tähisega mis näitab et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt ja kauba või teenuse konkreetne omadus maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise päritoluga 4 Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu enne 2000 aasta 10 jaanuari alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega viidatud geograafiliselt alalt 5 Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka nende geograafilist tähist sisaldavate kaubamärkide suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamisel mis olid registreerimiseks esitatud või registreeritud enne 2000 aasta 10 jaanuari 6 Hagi rahuldamise korral tunnistatakse ainuõigus kaubamärgi suhtes tühiseks 2000 aasta 10 jaanuarist arvates 55 Ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise tagajärjed 1 Ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral loetakse registreering õigustühiseks algusest peale 2 Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates Hageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates 3 Ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine ei ole aluseks enne vastava kohtuotsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele 56 Osaline ainuõiguse tühiseks tunnistamine või osaline ainuõiguse lõppenuks tunnistamine Kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes 57 Ainuõiguse kaitse 1 Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu 1 õigusrikkumise lõpetamiseks 2 tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju sealhulgas saamata jäänud tulu ja moraalse kahju hüvitamiseks 2 Kui ainuõigust rikub ettevõtja töötaja või esindaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ettevõtja vastu 3 Litsentsisaajal on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul Litsentsisaaja võib pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud 4 Litsentsisaajal on õigus astuda kolmanda isikuna kaubamärgiomaniku hagi alusel algatatud kohtumenetlusse talle tekitatud kahju hüvitamise nõudes 58 Täiendavad kaitsenõuded 1 Kui kaubamärgiomanik on esitanud käesoleva seaduse s 57 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi võib ta nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada 2 Kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi võib ta nõuda ainuõiguse rikkujalt kohtu kaudu teavet õigusvastaselt tähistatud kauba päritolu levitamise viisi teede ja koguste kohta sealhulgas kauba tootja varustaja eelmiste omanike ja edasimüüjate nimede ning aadresside kohta 59 Vastuhagid 1 Isik kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi või kelle suhtes on algatatud süüteomenetlus võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse 2 Süüteomenetlus peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuhagi menetluse ajaks RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 60 Kohtumenetluse erisused kaubamärgiasjades 1 Kaubamärgi õiguskaitsega seotud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukohajärgsele maakohtule RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu RT II 1999 22 123 lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maakohtu alluvusse Hagi tagamise taotlus vaadatakse läbi viivitamata RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 3 Kohus saadab Patendiametile kaubamärgivaidluses tehtud lahendi ärakirja teadmiseks RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 60 1 Esindaja kaubamärgialastes kohtuvaidlustes 1 Patendivolinik võib olla kaubamärgialase vaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ja ringkonnakohtus Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga 2 Kaubamärgiomanikku võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon mille liige ta on RK s 26 01 2006 jõust 04 02 2006 RT I 2006 7 42 6 peatükk KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGI JA GARANTIIMÄRGI ÕIGUSKAITSE ERISUSED 61 Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi mõiste 1 Kollektiivkaubamärk on teovõimelisele isikute ühendusele kuuluv kaubamärk mida selle ühenduse liige kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kollektiivkaubamärgi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras 2 Garantiimärk on kaubamärk millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks 62 Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri 1 Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi registreerimise taotluses peab sisalduma kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri edaspidi põhikiri 2 Kollektiivkaubamärk või garantiimärk registreeritakse juhul kui puuduvad õiguskaitset välistavad asjaolud ja 1 põhikiri ei ole vastuolus avaliku korra ja heade tavadega 2 garantiimärgi puhul põhikiri sisaldab garantiimärgiga tähistatavate kaupade ja teenuste nõutavate ühiste tunnuste loetelu mida saab kasutada kvaliteedikontrolli alusena 3 kollektiivkaubamärgi puhul on põhikirjale lisatud ühenduse liikmete loetelu kelle kaupu ja teenuseid kollektiivkaubamärgiga tähistatakse ning põhikiri sisaldab ühenduse liikmeks astumise tingimusi ja korda 3 Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisel Muudatus kantakse registrisse ainult juhul kui põhikiri ei lähe käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetega vastuollu 63 Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse erisused 1 Kehtetu RK s 10 03 2004 jõust 01 05 2004 RT I 2004 20 141 2 Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutamine selleks õigustamata isiku poolt on keelatud 3 Garantiimärki võib kasutada iga isik kelle kaubal või teenusel on põhikirjas sätestatud tunnused ja kui ta maksab garantiimärgi omanikule tasu 4 Garantiimärk võib viidata sellega tähistatavate kaupade või teenuste geograafilisele päritolule 5 Kollektiivkaubamärgi kasutamist vähemalt ühe kollektiivkaubamärgi omanikuks oleva ühenduse liikme poolt ja garantiimärgi kasutamist garantiimärgi omaniku loal vähemalt ühe isiku poolt kelle kaubal või teenusel on põhikirjas sätestatud tunnused loetakse kaubamärgi kasutamiseks käesoleva seaduse 17 tähenduses 64 Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõiguse tühistamise ning lõppenuks tunnistamise täiendavad alused 1 Kui põhikiri ei ole rakendatav ja kaubamärgiomanik ei kõrvalda põhikirja puudusi asjast huvitatud isiku hagi alusel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõigus tühiseks 2 Kui põhikiri ei ole rakendatav sellesse tehtud muudatuste või muutunud asjaolude tõttu ja kaubamärgiomanik ei kõrvalda põhikirja puudusi asjast huvitatud isiku hagi alusel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõigus lõppenuks 3 Kui kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48376&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tunnistaja ja kui laeval on arst või velsker siis ka tema juuresolekul Ka peab ta tegema vastava kande logiraamatusse Kapteni koostatud akt ei asenda sünnitunnistust ja kuulub esitamisele perekonnaseisuametile sünnitunnistuse saamiseks 66 Kapten on kohustatud võtma hoiule laeval viibiva isiku poolt koostatud testamendi kui testamendi koostaja seda soovib ning säilitama testamenti kuni selle üleandmiseni Harju Maakohtu pärimisregistrile või Eesti välisesinduse konsulaarametnikule testamendi sisu peab ta hoidma saladuses RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 Kapten peab koostama iga surmajuhtumi kohta laeval akti kahe tunnistaja ja kui laeval on arst või velsker siis ka tema juuresolekul Samuti peab ta tegema sellekohase kande logiraamatusse Surmaakti juurde lisatakse surnu laeval oleva vara loetelu Kapten võtab tarvitusele abinõud surnu vara säilitamiseks Jõudnud Eesti sadamasse annab kapten surma kohta koostatud akti ja surnule kuulunud vara loetelu politseile ning välisriigi sadamas kus on Eesti konsulaarametnik Eesti konsulaarametnikule ja rakendab abinõusid surnu matmiseks Erandjuhtudel kui laev peab avamerel viibima pikemat aega ja surnukeha ei ole võimalik säilitada on kaptenil õigus matta surnu merre meretavade kohaselt koostades selle kohta vastava akti ja tehes vastava kande logiraamatusse RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 67 Kapten on kohustatud kui ta saab seda teha ohustamata oma laevaperet ja reisijaid 1 abistama iga merehädalist 2 minema nii kiiresti kui olukord võimaldab appi hädasolijatele kui talle teatati et need vajavad abi ja kui sellist tegevust tema poolt võib reaalselt arvestada Käesolevas paragrahvis tähendatud kohustuste täitmata jätmise eest kannab kapten seadusega kehtestatud vastutust 68 Laeva või sellel olevaid inimesi või lasti ähvardava ohu korral samuti muudel erijuhtudel on kaptenil õigus kutsuda kokku laevanõukogu Laevanõukogu ei piira kapteni õigusi ja lõpliku otsuse teeb kapten 69 Laeva toiduvarude sealhulgas minimaalvarude lõppemisel on kaptenil õigus üldiseks jaotamiseks rekvireerida laeval olevatelt isikutelt vajalikul hulgal toiduaineid ja laeval olevat toiduks kõlblikku lasti Rekvireerimise kohta koostatakse akt Rekvireeritud toiduainete ja lasti maksumuse hüvitab laevaomanik 70 Kui kapteni arvates ähvardab laeva paratamatu hukk annab kapten pärast kõikide meetmete rakendamist reisijate päästmiseks laevaperele loa laevalt lahkuda Kapten lahkub laevalt viimasena võttes tarvitusele kõik temast sõltuvad abinõud logiraamatu masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu antud merereisi kaartide dokumentide ja väärtuste päästmiseks 71 Kapten on kohustatud sõjaohu korral tarvitusele võtma kõik abinõud laeval asuvate inimeste päästmiseks ning laeva seal olevate dokumentide lasti ja muu vara hõivamise vältimiseks 72 Kui kaptenil tekib merereisi ajal vältimatu vajadus raha järele reisi jätkamiseks eriti aga laeva remondiks või laevapere ülalpidamiseks on tal õigus kui laevaomaniku korralduse saamiseks ei ole võimalusi või aega müüa osa tema hoolde antud varast mis ei ole hädavajalik reisi lõpetamiseks Reisi jätkamiseks on kapten kohustatud valima sellise vahendite saamise viisi mis toob kõige vähem kahju laevaomanikule ja lastiomanikule Müüdud lasti maksumus tuleb tema omanikule välja maksta välja arvatud juhud kui esilekutsutud kahju langeb üldavarii tunnuste alla või kui müük toimus ainult lasti huvides 73 Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku tagab kapten võimaluste piires sündmuskoha ja sündmusega seotud esemete puutumatuse Kapten võib nõuda sündmuse asjaolude täpsustamiseks laeval olevatelt inimestelt seletusi ning anda olustiku puutumatuse tagamiseks korraldusi Kapten

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5906&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    vasta t arterveolepingu tingimustele Sellisel juhul võib saatja lepingu üles öelda 51 Laeva etteandmisega viivitamine 1 Kui vedaja võib eeldada et ta ei suuda laeva ettenähtud aja jooksul ette anda peab ta sellest viivitamatult saatjale teatama näidates ära laeva eeldatava etteandmise aja 2 Kui saatja võib t arterveolepingu laeva etteandmisega viivitamise tõttu üles öelda võib vedaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate tegemisel taotleda et saatja ütleks lepingu üles või loobuks ülesütlemisest eeldusel et laev antakse ette lõikes 1 nimetatud teates näidatud ajal 3 Kui saatja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest alates 48 tunni jooksul vedajale teatanud kas ta ütleb lepingu üles või loobub lepingu ülesütlemisest eeldusel et laev antakse ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates näidatud ajal on lepingu ülesütlemine laeva etteandmisega viivitamise tõttu keelatud kui ülesütlemine toimub viivituse tõttu lõikes 1 nimetatud teates näidatud laeva etteandmise ajani 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei välista ega piira saatja poolt muude õiguskaitsevahendite kasutamist 52 Lastimissadam 1 Laev tuleb kauba lastimiseks ette anda t arterveolepinguga määratud sadamas lastimissadam 2 Lepingus võidakse kokku leppida et lastimissadama võib kindla tähtaja jooksul pärast lepingu sõlmimist määrata saatja Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud siis peab saatja määrama lähtesadama selliselt et laev jõuaks sadamasse lepingus määratud ajaks Saatja peab valima sobiva ja ohutu sadama 3 Kui lastimissadamat ei ole määratud või kui seda ei ole määratud õigeaegselt või kui on määratud sobimatu sadam võib vedaja lepingu üles öelda ja nõuda 1 kokkulepitud veotasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude maksmist või 2 kokkulepitud veotasust kolmandiku maksmist 4 Saatja võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud nõude esitamise korral nõuda et lõike 3 punktis 1 nimetatud summadest arvestataks maha summa mille vedaja on lepingu lõpetamise tõttu kokku hoidnud või muul viisil lepingu lõppemise tõttu omandanud või pahauskselt omandamata jätnud 53 Lastimiskoht 1 Saatja peab õigeaegselt nimetama sobiva lastimiskoha Kui ta seda ei tee siis on vedajal pärast seisuaja 54 lõige 1 möödumist käesoleva seaduse 52 lõikes 3 nimetatud õigused 2 Vedaja peab tooma laeva saatja poolt nimetatud lastimiskohale ja tagama et laev on lastimisvalmis 3 Vedaja võib tuua laeva saatja poolt nimetatud lastimiskoha asemel muu sobiva lastimiskoha juurde kui 1 saatja nimetatud lastimiskoht pole laeva lastimiseks sobiv 2 saatja ei ole nimetanud lastimiskohta õigeaegselt 3 kaubal on mitu saatjat kes nimetavad erinevad lastimiskohad 4 laeva ohutus või lastimiskohas kehtivad eeskirjad ei võimalda saatja nimetatud lastimiskoha kasutamist 4 Saatja võib nõuda et laev viidaks tema kulul muule lastimiskohale See ei kehti liiniveo puhul 5 Liiniveo puhul nimetab lastimiskoha vedaja Vedaja peab määratud lastimiskohast eelnevalt saatjale teatama kui tegemist ei ole tavalise lastimiskohaga või liini regulaarse lastimiskohaga 54 Seisuaeg ja üleseisuaeg 1 Vedaja peab võimaldama laeva lastimist kokkulepitud aja seisuaeg jooksul ja hoidma laeva selle aja jooksul lastimisvalmis Seisuaja eest ei saa nõuda täiendavat tasu välja arvatud juhul kui see on selgesõnaliselt kokku lepitud 2 Kui on kokku lepitud et pärast seisuaja möödumist peab vedaja võimaldama laeva lastimist kokkulepitud aja jooksul täiendava tasu eest loetakse kokkulepitud ajavahemik üleseisuajaks 3 Kui t arterveolepingus on ette nähtud tasu maksmine üleseisuaja eest siis loetakse üleseisuaeg kokkulepituks Kui tasu suurust pole kokku lepitud tuleb üleseisuaja eest maksta tavalist tasu 4 Lepingus võidakse kokku leppida vedaja kohustuses maksta laeva lühema seisuaja korral saatjale preemia kokkuhoitud aja eest 55 Seisuaja algus ja lastimisvalmidus 1 Seisuaeg algab pärast ettevalmistusaja möödumist Ettevalmistusaeg on ajavahemik lastimisvalmiduse teate tegemisest järgneva tööpäeva esimese vahetuse alguseni lastimissadamas 2 Kui lastimine algab enne ettevalmistusaja möödumist arvestatakse enne ettevalmistusaja möödumist tegelikult lastimiseks kulunud aeg seisuaja hulka 3 Lastimisvalmiduse teate võib teha kui laev on saabunud lastimissadamasse ja on kauba lastimiseks valmis Kui lastimiskoht on eelnevalt kokku lepitud võib teate teha siis kui laev on saabunud lastimiskohale ja on kauba lastimiseks valmis Teates võib märkida et laev on lastimisvalmis ettevalmistusaja möödumisel 4 Lastimisvalmidusest tuleb teatada saatjale Kui saatja asemel peab kauba vedamiseks kohale toimetama kolmas isik kes ei ole saatja esindaja tuleb lastimisvalmidusest teatada temale 5 Kui laev ei saa sadamasse siseneda vedajast mitteoleneval põhjusel või kui lastimiskoht ei ole laeva vastuvõtmiseks valmis võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate teha pärast seda kui vedaja on teinud kõik enda poolt võimaliku et tuua laev sadamasse või lastimiskohale 6 Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate tegemist selgub et laev ei ole lastimisvalmis ei arvestata ajavahemikku laeva lastimisvalmiduse puudumise avastamisest kuni lastimisvalmiduse taastamiseni seisuaja hulka Laev ei ole lastimisvalmis kui laeva mehhanismid ja ruumid kuhu kaup lastitakse ei ole kauba vastuvõtmiseks vajalikus seisundis 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata juhul kui vedaja teadis või pidi lastimisvalmiduse teate tegemise ajal teadma et laev ei ole lastimiseks valmis Sellisel juhul loetakse et lastimisvalmidusest ei ole teatatud 56 Seisuaja kestus 1 Kui seisuaja kestust ei ole kokku lepitud loetakse seisuajaks sarnase laeva tavaline lastimisaeg sellises sadamas 2 Lastimisaega arvestatakse päevade tundide ja minutitega Lastimisaja hulka ei arvestata pühapäevi ja riigipühasid välja arvatud juhul ja ulatuses kus neid tegelikult lastimiseks kasutatakse 3 Kui laev ei saa kaupa vastu võtta näiteks haalamise ajal kaikohtade vahetamiseks peatub lastimisaja kulgemine Lastimisaja kulgemine peatub ka siis kui ilmastikuolude tõttu ei saa kaupa üle anda või saab seda üle anda ainult kauba seisundit kahjustades Lastimisaja kulgemine ei peatu takistuste tõttu mis on tingitud kauba lastimiseks ettevalmistamisest sadamas 4 Kui seisuaja kestus on kokku lepitud ei lõpe seisuaeg enne kokkulepitud aja möödumist 57 Üleseisuaja algus ja kestus 1 Üleseisuaeg algab pärast seisuaja möödumist 2 Kui üleseisuaja kestus ei ole kokku lepitud siis loetakse et üleseisuaeg on sama pikk kui seisuaeg 3 Üleseisuaeg kulgeb ka pühapäevadel ja riigipühadel samuti ka ajal kui laev ei saa kaupa vastu võtta või saab seda vastu võtta ainult kauba seisundit kahjustades Aega mil laev ei olnud lastimisvalmis ei loeta üleseisuaja hulka 4 Vedaja peab mõistliku aja jooksul enne üleseisuaja lõppemist saatjale teatama mis ajast alates ta lasti enam ei oota Kui saatja asemel peab kauba vedamiseks kohale toimetama kolmas isik kes ei ole saatja esindaja tuleb teatada temale Üleseisuaeg ei lõpe enne teate tegemist 58 Lossimiskoht seisuaeg üleseisuaeg ja preemia laeva lossimisel Käesoleva seaduse des 53 57 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka lossimiskoha määramisel ning seisuaja üleseisuaja ja 54 lõikes 4 nimetatud preemia määramisel laeva lossimisel 4 peatükk REISIJATE VEDU MEREL 59 Mere reisijaveoleping 1 Mere reisijaveoleping on veoleping millega üks pool vedaja kohustub teise poole ees vedama meritsi sihtkohta ühe või mitu isikut reisija koos pagasiga või ilma selleta Teine pool kohustub maksma selle eest tasu reisitasu Mere reisijaveolepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses reisijaveolepingu kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 2 Vedamine algab ajahetkest mil reisija astub laevale ja lõpeb kui reisija laevalt lahkub Vedamise hulka kuulub ka reisija mööda veeteed laevale toomise ja laevalt mööda veeteed maale viimise aeg kui sellest tekkivad kulud sisalduvad reisitasus või kui selle teenuse osutamiseks kasutatava sõiduki annab vedaja Vedamise hulka ei kuulu aeg mil reisija viibib terminalis või kail 3 Pagasi puhul algab vedamine pagasi üleandmisest vedajale ning lõpeb pagasi tagastamisega reisijale Käsipagasi puhul algab vedamine samal ajal kui reisija vedamine 4 Vedaja poolt antud pilet on tõendiks mere reisijaveolepingu sõlmimise ja reisitasu maksmise kohta Pagasikviitung tõendab pagasi üleandmist vedajale 5 Merematkeleping on mere reisijaveoleping mille kohaselt merematke organiseerija kohustub korraldama kindla programmiga kollektiivse huvireisi laeval merematke ja osutama reisijaile asjakohaseid teenuseid 6 Regulaarse reisijateveo või regulaarse merematke korraldamisega võib tegeleda ainult reeder keda tunnustatud klassifikatsiooniühing on tunnistanud vastavaks rahvusvahelise ohutu juhtimise koodeksi nõuetele ja kes on kindlustanud oma vastutuse reisijale tekitatud kahju eest käesolevas seaduses sätestatud vastutuse piirmäärade ulatuses arvestades reisijate arvu mida reisijateveol kasutatav laev võib pardale võtta RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 60 Lepingupoolte kohustused 1 Vedaja ja reisija peavad tegema enda poolt võimaliku et mitte ohustada laeval viibivate isikute elu ja tervist ning tagada reisijate turvalisus ja kord laeval 2 Vedaja peab nõuetekohaselt hoolitsema selle eest et laev oleks reisi alustamisel merekõlblik omaks reisijateveo tunnistust oleks vajalikult varustatud ja mehitatud ning et oleks tagatud reisija turvalisus 3 Vedaja peab reisi ajal tagama et reisija majutataks ning tema eest hoolitsetaks veo laadile ja kestusele vastaval tavapärasel viisil Kui reisija reisi ajal haigestub peab vedaja reisija eest hoolitsemiseks ja tema ravi korraldamiseks võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed mille rakendamist saab vedajalt vastavalt asjaoludele mõistlikult eeldada 4 Reisija peab alluma kapteni korraldustele mis puudutavad ohutust ja korda laeval 60 1 Reisijate õiguste kaitse RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 1 Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 1177 2010 mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust EÜ nr 2006 2004 ELT L 334 17 12 2010 lk 1 16 rakendamise seoses Eestis asuvast sadamast lähtuva reisijateveoteenuse ja merematkega ning seoses Euroopa Liidu välisest riigist sellisesse sadamasse saabuva reisijateveoteenusega 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud merematkena käsitletakse merematket mis kestab kauem kui kaks ööbimist laeva pardal 3 Tarbijakaitseametil on õigus teha ettekirjutusi millega kohustatakse isikut tegema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 1177 2010 kohaselt nõutavat tegu või hoiduma nimetatud määruses keelatud teost Ettekirjutust ei ole võimalik teha tarbija ja vedaja vahelise veolepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks 4 Tarbijakaitseameti tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ja selles peavad sisalduma järgmised andmed 1 isiku nimi kellele ettekirjutus on suunatud 2 andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta 3 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 4 ettekirjutuse tegemise põhjendus 5 ettekirjutuse tegemise kuupäev ettekirjutuse teinud isiku nimi ametikoht ametinimetus ja allkiri 5 Tarbijakaitseamet võib asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha kuni 3200 eurot RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 61 Vedaja vastutuse piiramine 1 Vedaja võib oma mere reisijaveolepingust tuleneva vastutuse piirata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 392 2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral ELT L 131 28 05 2009 lk 24 46 RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 2 Kui regulaarse reisijateveo puhul on reisi lähte või sihtsadam riigis mille seadusandlus näeb kohustuslikuna ette kõrgemad vastutuse piirmäärad kui need mis kehtiksid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele EÜ nr 392 2009 kohaldatakse kõrgemat vastutuse piirmäära RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 3 Lepingupooled ei või käesolevas peatükis sätestatud vedaja vastutust kokkuleppeliselt leevendada 5 peatükk LAEVA PRAHTIMINE RK s 19 12 2002 jõust 16 01 2003 RT I 2003 1 39 62 Laeva prahtimise leping 1 Laeva prahtimise leping on kasutusleping millega üks isik prahileandja kohustub andma laeva koos laevaperega või ilma laevapereta lepingujärgseks kasutamiseks teisele isikule prahtija osutamata seejuures prahtijale veoteenust Prahtija kohustub laeva kasutamise eest maksma kokkulepitud tasu prahiraha RK s 19 12 2002 jõust 16 01 2003 RT I 2003 1 39 2 Kui prahileandja kohustub laeva üle andma koos laevaperega peab ta tagama laeva kasutamise otstarbele vastava nõuetekohase mehitatuse ja varustatuse 3 Kui laev antakse üle koos laevaperega võib prahtija anda kaptenile ja teistele laevapere liikmetele juhiseid mis seonduvad laeva kasutamisega Juhised ei tohi olla vastuolus lepingu tingimustega ega ohutu meresõidu praktikaga Kapten ei pea alluma juhistele mis puudutavad laeva navigeerimist 63 Laeva üleandmine 1 Laev ja selle varustus peavad vastama kokkulepitud tingimustele kokkuleppe puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele Laev tuleb üle anda kokkulepitud ajal ja kohas Prahileandja võib keelduda laeva üleandmisest kui talle ei ole antud kokkulepitud tagatist prahtija kohustuste täitmise tagamiseks 2 Laeva prahtimise korral ilma laevapereta peavad laeva kere masinad ja varustus laeva üleandmisel vastama merekõlblikkusele esitatavatele nõuetele Muus osas peab laev üleandmisel olema seisukorras mis võimaldab selle kasutamist kokkulepitud eesmärgil Laeva seisukord peab olema üleandmisel nõuetekohaselt dokumenteeritud 3 Laeva prahtimise korral ilma laevapereta loetakse prahtija poolt laeva vastuvõtmisega käesolevast paragrahvist tulenevad prahileandja kohustused täidetuks 64 Puuduste kõrvaldamine 1 Prahtija peab informeerima prahileandjat laeval esinevatest puudustest ning korraldama nende kõrvaldamise prahileandjale aktsepteeritaval viisil 2 Kui prahtija ei vastuta tekkinud puuduse eest peab prahileandja hüvitama puuduse kõrvaldamise kulud Laeva prahtimise korral ilma laevapereta saab prahtija nõuda prahileandjalt pärast laeva vastuvõtmist ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes juhul kui puudus ilmneb 18 kuu jooksul laeva üleandmisest ja seda ei olnud võimalik laeva üleandmisel toimunud ülevaatuse käigus avastada samuti juhul kui prahileandja laeva üleandmisel puudusest teadis või pidi sellest teadma 3 Prahtija peab tagama prahileandja laevaga seotud huvide kaitse kolmandate isikute vastu 4 Kui prahtija ei saa rohkem kui 24 tunni jooksul laeva lepingupäraselt kasutada puuduste tõttu mille eest ta ei vastuta ei pea ta selle aja eest tasu maksma 65 Tasu maksmise kohustus laevahuku korral 1 Laevahuku korral lõpeb tasu maksmise kohustus laevahuku päevast Kui laevahuku päeva ei saa kindlaks teha lõpeb tasu maksmise kohustus laeva kohta viimase teate saamise päevast 2 Kui prahtija vastutab laevahuku põhjustamise eest ei vabane ta tasu maksmise kohustusest kogu laeva prahtimise lepingu kestuse aja eest 6 peatükk PUKSEERIMINE 66 Pukseerimisleping 1 Pukseerimisleping on töövõtuleping millega üks isik pukseerija kohustub pukseerima laeva eelkõige laeva vedamise või tõukamise teel Teine isik tellija kohustub maksma selle eest kokkulepitud või tavalist tasu 2 Pukseerimiseks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes ka puksiiri valmispanekut pukseeritava laeva läheduses abistamaks laeva manöövri tegemisel Pukseerimise kestuse hulka kuuluvad ka ajavahemikud mis on puksiirile mõistlikult vajalikud tellija laevani jõudmiseks ning tagasipöördumiseks oma tavalisse asukohta 67 Lepingupoolte kohustused 1 Pukseerija peab kindlaksmääratud ajal ja kokkulepitud kohas valmis panema puksiiri mis on ettenähtud manöövri tegemiseks sobiv ning nõuetekohaselt varustatud ja mehitatud 2 Tellija peab laeva kokkulepitud kohas õigeaegselt valmis panema Laev peab olema pukseerimiskõlblikus seisukorras 3 Pukseerimise käigus kahju tekkimise korral pukseerimises osalejale või kolmandale isikule loetakse pukseerimislepingu poolte vahelises suhtes vastutavaks laev mille kaptenil oli navigatsiooniline juhtimine kuni ei ole tõendatud vastupidist Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti loetakse töökorras jõuseadmetega liikurlaeva pukseerimisel et navigatsiooniline juhtimine lasub pukseeritava laeva kaptenil Laevapere kes on allutatud teise pukseerimises osaleva laeva kapteni navigatsioonilisele juhtimisele peab tegema enda poolt võimaliku et pukseerimine oleks ohutu 4 Pukseerimise ajal ohtu sattunud laeva ja sellel asuva lasti päästmisel ei ole pukseerijal õigust nõuda päästetasu välja arvatud juhul kui ta osutas sellist abi mis väljus pukseerimistööde raames osutatavatest teenustest ja oht mis tingis abi osutamise ei olnud tema põhjustatud 7 peatükk REEDER REEDERI VASTUTUS 68 Reederi mõiste Reeder on isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse Reederina käsitatakse ka isikut kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 69 Reederi vastutus 1 Reeder vastutab laeva nõuetekohase käitamise eest 2 Kui reeder ei ole vedaja siis vastutab ta veolepingu järgse saatja saaja või reisija ees samas ulatuses milles ta vastutaks juhul kui ta oleks vedaja 70 Konventsioonide kohaldamine 1 Reeder võib piirata oma vastutust merinõuete korral vastutuse piiramise 1976 aasta konventsiooni mida on muudetud 1996 aasta protokolliga edaspidi vastutuse piiramise konventsioon ja rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 kohaselt RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 Vastutust ei saa piirata 1 merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 3 punktis e nimetatud päästjate ja reederi töötajate reederi vastu suunatud nõuete suhtes kui töö või päästelepingule kohaldatakse Eesti õigust RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 kohtu või vahekohtukulude hüvitamise nõuete suhtes 71 Vastutuse piirmäär väikeste laevade puhul Kuni 250 tonnise kogumahutavusega laeva vastutuse piirmäär on vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktile b pool kuni 500 tonnise kogumahutavusega laeva vastutuse piirmäärast RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 72 Vastutuse piirmäär kulude hüvitamise nõuete puhul 1 Käesoleva seaduse 70 lõikes 1 nimetatud konventsioone kohaldatakse ka uppunud avarii teinud randunud või mahajäetud laeva koos kõigega mis selle laeva pardal on või oli ülestõstmise kõrvaldamise hävitamise või kahjutuks tegemise ning laeva lasti kõrvaldamise hävitamise või kahjutuks tegemise kulude hüvitamise nõuetele 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete suhtes ei saa vastutust piirata juhul kui laev või selle last mille suhtes lõikes 1 nimetatud abinõusid rakendatakse kujutab endast ohtu keskkonnale 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete korral arvestatakse vastutuse piirmäär vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktile b Vastutuse piirmäär kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele mis on tekkinud samast sündmusest ja suunatud isikute vastu kes kuuluvad samasse isikute ringi merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 9 lõike 1 punkti a b või c mõttes konventsiooni artikli 6 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 73 Sadamarajatiste ja veeteede kahjustamisest tulenevate nõuete eesõigus 1 Nõuetel mis tulenevad sadamarajatiste sadamabasseini veeteede ja navigatsiooniseadeldiste kahjustamisest on eesõigus teiste merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud nõuete ees RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõikest 2 tulenevat õigust juhul kui see seondub surma põhjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tulenevate nõuetega RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 74 Vastutuse piirmäär lootside puhul 1 Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud vastutuse piirmäärad kehtivad ka lootside vastu esitatud nõuete suhtes Kui lootsitava laeva kogumahutavus ületab 1000 tonni võib loots oma vastutuse piirata summaga mis kehtiks 1000 tonnise kogumahutavusega laeva puhul RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 Kui reisijate arv mida lootsitav laev võib vedada ületab 12 reisijat võib loots isikukahjude korral piirata oma vastutuse summaga mis kehtiks laeva puhul mis võib vedada 12 reisijat 75 Vastutus laevade kokkupõrke korral 1 Reederi vastutusele laevade kokkupõrke korral kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingulise ja lepinguvälise vastutuse kohta sätestatut koos käesolevas seaduses sätestatud õigusega piirata oma vastutust RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 2 Pärast laevade kokkupõrget peab kapten osutama teise laeva pardal asuvatele isikutele ja laevale abi niivõrd kuivõrd see on võimalik oma laeva pardal asuvaid isikuid ja oma laeva tõsiselt ohustamata 3 Kokkupõrkes osalenud laevade kaptenid peavad vastastikku teatama oma laeva nime ja kodusadama samuti lähte ja sihtsadama või lähima sadama kuhu laev siirdub 76 Laevade kokkupõrkest tulenevale nõudele kohaldatav õigus 1 Laevade kokkupõrkest tulenevale nõudele kohaldatakse rahvusvaheliste laevasõidueeskirjade kõrval selle riigi õigust kus kokkupõrge toimus 2 Kui kokkupõrge toimus väljaspool riikide jurisdiktsiooni kohaldatakse laevade kokkupõrkest tulenevale nõudele kannatanu valikul kas kokkupõrke põhjustanud või kannatanu enda laeva lipuriigi õigust 3 Kui kokkupõrke põhjustas mõlema kokkupõrkes osalenud laeva nõuetele mittevastav käitamine kohaldatakse kummagi poole nõudele teise poole laeva lipuriigi õigust 77 Muude isikute õigus piirata vastutust 1 Reederi vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka laeva omaniku ja prahtija suhtes 2 Reederi vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka kapteni laevapere liikme või reederi laeva omaniku või prahtija juures töötava muu isiku suhtes kui nimetatud isik on tekitanud kahju oma teenistuskohustuste täitmisel samuti isiku suhtes kelle teo või tegevusetuse eest reeder vastutab 7 1 peatükk LAEVAOMANIKU VASTUTUSKINDLUSTUS MERINÕUETE KORRAL RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 77 1 Laevaomaniku vastutuskindlustuse kohustus ja tingimused 1 Eesti lipu all sõitva laeva omanikul peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping millega on kindlustatud laevaomaniku vastutus laeva käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees Laevaomaniku vastutuskindlustuse kohta sätestatut kohaldatakse ka reederi ja prahtija suhtes kes laeva käitab 2 Muu lipu all sõitva laeva omanik peab omama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vastutuskindlustuslepingut kui laev saabub Eestis asuvasse sadamasse 3 Vastutuskindlustust omav laevaomanik või muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kindlustatud isik 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustus katab merinõuded mille suhtes kohaldatakse vastutuse piiramist vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioonile 5 Vastutuskindlustust peab omama 300 tonnise või suurema kogumahutavusega laeva suhtes 6 Vastutuskindlustust ei pea omama sõjalaeva mereväe abilaeva või muule riigile kuuluva või riigi käitatava laeva suhtes mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 77 2 Vastutuskindlustusega kaetavad merinõuded Vastutuskindlustusega on kaetud vähemalt järgmised merinõuded 1 nõuded surma põhjustamise kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise asja hävimise kaotsiminemise või kahjustumise tõttu kaasa arvatud sadamarajatisele basseinile veeteele ja navigatsiooniseadeldisele tekitatud kahju mis toimus laeva pardal või otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga ja nõuded mis on seeläbi tekkinud edasise kahju tõttu 2 nõuded sellise kahju hüvitamiseks mis on põhjustatud viivitusest lasti reisijate või nende pagasi mereveol 3 nõuded kahju hüvitamiseks mis on tekkinud muu kui lepingust tuleneva õiguse rikkumisest ning on otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga 4 uppunud avarii teinud randunud või mahajäetud laeva koos kõigega mis selle laeva pardal on või oli ülestõstmise kõrvaldamise hävitamise või kahjutuks tegemise kulude hüvitamise nõuded 5 nõuded mis tulenevad laeva lasti teisaldamisest hävitamisest või kahjutuks tegemisest 6 nõuded mis tulenevad laeva tekitatud keskkonna rannajoone või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust 7 muu kui vastutava isiku nõuded meetmete tõttu mis võeti tarvitusele sellise kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks mille tekitamise puhul saab vastutav isik merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni kohaselt oma vastutust piirata samuti nõuded selliste meetmetega põhjustatud edasise kahju hüvitamiseks RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 77 3 Kindlustuspoliis 1 Vastutuskindlustuslepingu olemasolu tõendatakse laeva pardal asuva kindlustuspoliisiga 2 Vastutuskindlustuse poliisile peavad olema märgitud järgmised andmed 1 laeva nimi ja IMO number ning registreerimissadam 2 laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht 3 vastutuskindlustuse liik ja kestus 4 kindlustusandja nimi ja peamine tegevuskoht 3 Eesti lipu all sõitva laeva kindlustuspoliis on kas inglis või eesti ja ingliskeelne RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 77 4 Vastutuse piirmäär reisija surma tervisekahjustuse ja kehavigastuse põhjustamise korral RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 1 Reisija surma tervisekahjustuse või kehavigastuse põhjustamise korral rakendatav vastutuse piirmäär ühe reisija kohta peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 392 2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral ELT L 131 28 05 2009 lk 24 46 artikli 2 kohase rahvusvahelise reisijateveo puhul olema vähemalt 250 000 SDRi Sõjalise riski esinemisel reisijateveo kestel ei või vastutuse piirmäär juhtumi kohta ületada 250 000 SDRi reisija kohta või 340 miljonit SDRi laeva kohta sõltuvalt sellest kumb on madalam 2 Riigisisese reisijateveo puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmäärasid lähtudes laeva kohustuslikust sõidupiirkonnast järgmiselt 1 laevale mida kasutatakse reisijateveoks sõidupiirkonnas kus on kohustuslik sõita vähemalt A klassi reisilaevaga alates 2017 aasta 1 jaanuarist 2 laevale mida kasutatakse reisijateveoks sõidupiirkonnas kus on kohustuslik sõita vähemalt B klassi reisilaevaga alates 2019 aasta 1 jaanuarist RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 77 5 Tõend vastutuskindlustuse kehtivuse kohta reisija surma tervisekahjustuse ja kehavigastuse põhjustamise korral RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 1 Käesoleva seaduse 77 4 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohase vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu ja kehtivuse tõendamiseks peab rahvusvahelise reisijateveo puhul Veeteede Ametilt taotlema asjaomast tõendit Kui vastutuskindlustusleping või muu rahalise tagatise leping vastab käesoleva seaduse 77 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele väljastab Veeteede Amet tõendi vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu ja kehtivuse kohta edaspidi vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõend Tingimustele mittevastamise korral keeldub Veeteede Amet tõendi väljastamisest 2 Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõend antakse tähtajaks mis ei saa olla pikem kui selle väljastamise aluseks oleva vastutuskindlustuslepingu või muu rahalise tagatise lepingu kehtivusaeg 3 Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotlemise andmise kehtetuks tunnistamise ja hoidmise korra ning tõendi vormi kehtestab majandus ja kommunikatsiooniminister määrusega 4 Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu RK s 15 05 2013 jõust 09 06 2013 RT I 30 05 2013 4 8 peatükk VASTUTUSE PIIRAMISE FOND JA SELLE JAGAMINE 1 jagu Üldsätted Pädevus 78 Jagamismenetluse algatamine 1 Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 11 või rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 artikli V lõikes 3 ettenähtud fondi rajamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus kuhu on esitatud nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu jagamismenetlus RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 Jagamismenetlus toimub kohtu ja kohtuvälise menetlusena Jagamismenetlusele kohaldatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 3 Jagamismenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses sätestatud juhul Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist kui käesolevas seaduses pole sätestatud teisiti Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu määruse avaldamisest Kui määrus ei kuulu avaldamisele on määruskaebuse esitamise tähtaeg üks kuu määruse kättetoimetamisest RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 79 Jagamismenetluse ulatus 1 Jagamismenetlus hõlmab samast sündmusest tekkinud ja samasse nõudeklassi 81 lõige 1 kuuluvaid nõudeid kõigi isikute vastu kes kuuluvad samasse jagamismenetluse algatamiseks õigustatud isikute gruppi 80 2 Kui jagamismenetlus algatatakse laeva pardal tegutsenud lootsi avalduse alusel nõudeklassi A B või C kuuluvate nõuete suhtes toimub menetlus ainult avalduse esitaja vastu suunatud nõuete rahuldamiseks Sellise jagamismenetluse võib algatada seni kuni samast sündmusest tekkinud ja samasse nõudeklassi kuuluvate nõuete suhtes ei ole algatanud jagamismenetlust jagamismenetluse algatamiseks õigustatud muu isik 80 Jagamismenetluse algatamiseks õigustatud isikute grupid 1 Jagamismenetlus algatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku avalduse alusel 2 Jagamismenetluse algatamist võib taotleda 1 laeva omanik reeder või vedaja samuti isik kelle tegevuse eest laeva omanik reeder või vedaja vastutab 2 laeva millelt osutatakse päästmisteenuseid omanik või sellel laeval töötav päästja samuti isik kelle tegevuse eest omanik või päästja vastutab 3 päästja kes ei tegutse laeval või kes tegutseb eranditult laeval millele osutatakse päästmisteenuseid samuti isik kelle tegevuse eest päästja vastutab 4 laeva omanik rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 artikli I lõike 3 mõttes 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib taotleda menetluse algatamist kui tal on õigus oma vastutust piirata käesoleva seaduse 70 lõike 1 ning de 71 72 ja 74 kohaselt ning tema vastu on algatatud kohtumenetlus 81 lõikes 1 nimetatud nõude tõttu 4 Jagamismenetluse algatamist võib taotleda ka kindlustusandja kes kindlustab vastutust nõuete eest mille suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib oma vastutuse lõikes 3 nimetatud alustel piirata samuti tagatise andja rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 artikli V lõike 11 mõttes 81 Jagamismenetlusega hõlmatud nõuded 1 Jagamismenetlus viiakse läbi järgmiste nõuete rahuldamiseks 1 surma põhjustamisest või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest tulenevad nõuded merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti a mõttes nõuded isikukahjudest ja muud nõuded merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti b mõttes nõuded asjakahjudest nõudeklass A RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 reisijate nõuded merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 7 mõttes nõudeklass B RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 3 käesoleva seaduse s 72 nimetatud nõuded nõudeklass C 4 rahvusvahelisest konventsioonist tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 tulenevad nõuded nõudeklass D 2 Jagamismenetlus nõudeklassi A kuuluvate nõuete rahuldamiseks viiakse läbi järgmiste erisustega 1 kui isikukahjudest tulenevaid nõudeid mille suhtes võib vastutust piirata ei ole tekkinud või selliseid nõudeid ei saa enam esitada või kui isikukahjudest tulenevate nõuete kogusumma ei ületa eelduslikult merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis a kehtestatud vastutuse piirmäära toimub jagamismenetlus üksnes asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks kui asjakahjudest tulenevate nõuete summa ületab eelduslikult selle konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis b kehtestatud vastutuse piirmäära RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 kui isikukahjudest tulenevaid nõudeid mille suhtes võib vastutust piirata ei saa esitada avalduse esitaja vaid muu käesoleva seaduse 80 lõike 2 punktides 1 4 nimetatud isiku vastu siis toimub jagamismenetlus üksnes asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks kui jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isik seda taotleb ja asjakahjudest tulenevate nõuete summa ületab eelduslikult merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 6 lõike 1 punktis b kehtestatud vastutuse piirmäära RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 jagu Algatamismenetlus ja avalik üleskutse 82 Avaldus 1 Avaldus jagamismenetluse algatamiseks esitatakse kohtule kirjalikult ja selles peavad olema 1 täpne kirjeldus sündmusest millest on tekkinud nõuded mille rahuldamiseks jagamismenetlus läbi viiakse 2 andmed selle kohta millise isikute grupi suhtes menetlus tuleb algatada või andmed selle kohta et menetlus tuleb algatada ainult avalduse esitaja suhtes 3 andmed selle kohta millisesse nõudeklassi kuuluvate nõuete rahuldamiseks menetlus tuleb algatada või taotlus algatada menetlus ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks 4 avalduse esitaja nimi ja andmed tema elu või tegevuskoha kohta kui avalduse esitajale on teada teised võlgnikud kelle suhtes võib jagamismenetluse läbi viia siis ka andmed nende kohta 5 andmed laeva nime lipu ja registreerimiskoha kohta 6 fondi moodustamiseks vajaliku summa 83 arvutamiseks vajalikud andmed laeva kogumahutavuse kohta ja kui vastutust piiratakse nõudeklassi B kuuluvate nõuete suhtes reisijate arv mida laev võib vedada 7 andmed avalduse esitajale teada olevate nõuete summa ja aluse kohta 2 Avaldusele tuleb lisada avalikult tõestatud ärakiri laevaregistris sisalduvatest kannetest laeva kohta ja avalikult tõestatud ärakiri sündmust käsitlevatest kannetest laeva logiraamatus 3 Kui avalduse esitaja taotleb jagamismenetluse läbiviimist vastavalt käesoleva seaduse 81 lõikele 2 peab ta tõendama 81 lõikes 2 nimetatud eelduste olemasolu 4 Avalduse esitaja võib avalduse kuni menetluse algatamiseni tagasi võtta 83 Fondi moodustamiseks vajalik summa 1 Kohus määrab kindlaks summa mis on vajalik fondi moodustamiseks tehes selle kohta määruse Summa määratakse vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 11 lõikele 1 ja rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 artikli V lõikele 3 RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 2 Fondi moodustamiseks vajalik summa tasutakse kohtu määratud arvele 84 Fondi moodustamiseks vajaliku summa asendamine tagatisega 1 Kohus võib määrata et fondi moodustamiseks vajaliku summa sissemaksmine asendatakse täielikult või osaliselt tagatise andmisega Sellisel juhul määrab kohus tagatise liigi ja selle millist osa fondi moodustamiseks vajalikust summast tagatis asendab 2 Kui tagatis osutub menetluse käigus ebapiisavaks määrab kohus millisel viisil tuleb tagatist suurendada või anda täiendav tagatis Enne otsuse tegemist tuleb ära kuulata jagamismenetluse algatamise avalduse esitanud isiku arvamus 85 Menetluse algatamine 1 Kohus otsustab jagamismenetluse algatamise pärast fondi moodustamiseks vajaliku summa tasumist või nõuetekohase tagatise andmist tehes selle kohta määruse 2 Menetluse algatamise määruses märgitakse 1 sündmuse täpne kirjeldus millest on tekkinud nõuded mille rahuldamiseks jagamismenetlus läbi viiakse 2 isik või isikute ring kelle suhtes menetlus algatatakse 3 nõudeklass millesse kuuluvate nõuete rahuldamiseks menetlus algatati või viide sellele et menetlus algatatakse ainult asjakahjudest tulenevate nõuete rahuldamiseks 4 avalduse esitaja nimi andmed tema elu või tegevuskoha kohta samuti andmed teiste kohtule teadaolevate võlgnike kohta kelle suhtes võib läbi viia jagamismenetluse 5 andmed laeva nime lipu ja registreerimiskoha ning kodusadama kohta 6 andmed fondi moodustamiseks vajaliku summa tasumise või tagatise andmise kohta samuti viide sellele millist osa fondi moodustamiseks vajalikust summast tagatis asendab 7 andmed fondi moodustamiseks vajaliku summa kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuste kohta RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 8 jagamismenetluse algatamise aeg 3 Jagamismenetluse algatamise määrusest antakse taotluse esitamisel ärakiri isikule kelle vastu on jagamismenetlusest osa võtva võlausaldaja nõude tõttu esitatud hagi või toimub sundtäitmine 86 Algatamise tagajärjed 1 Jagamismenetluse algatamisega loetakse fond moodustatuks 2 Fondi moodustamisega on jagamismenetluse algatamise määruses nimetatud isikute gruppi kuuluvate isikute vastutus käesoleva seaduse s 81 nimetatud nõuete suhtes piiratud fondi moodustamiseks vajaliku summaga 3 Jagamismenetlusest võtavad osa kõik võlausaldajad kelle nõuete rahuldamiseks fond moodustati 4 Nõudeid mille rahuldamiseks fond on moodustatud võib esitada ainult käesolevas peatükis sätestatud korras Nõudeid mille suhtes ei saa vastutust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piirata võib esitada nii jagamismenetluses kui ka väljaspool seda 5 Kohtumenetlus nõuete üle mille suhtes saab vastutust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piirata peatatakse jagamismenetluse algatamise määruse tegemisest kuni jagamismenetluse lõpetamise või peatamiseni 6 Sundtäitmine või nõude esitamine väljaspool jagamismenetlust on jagamismenetluse algatamisest kuni selle peatamise või lõpetamiseni keelatud kui võlausaldaja on nõude esitanud fondi vastu 7 Kui jagamismenetlus on algatatud võib kohus lõpetada täitemenetluse võlgniku vara suhtes ja vara vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 13 lõikele 2 või rahvusvahelise konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest 1969 artikli VI lõike 1 punktile b arestist vabastada kui sundtäitmine viiakse läbi nõude rahuldamiseks mille suhtes on võlgniku vastutus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piiratud Enne jagamismenetluse algatamist võib kohus täitemenetluse võlgniku vara suhtes peatada kui võlgnik on esitanud avalduse fondi moodustamiseks sellisel juhul võib sundtäitmise peatada kuni kolmeks kuuks RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 8 Kui pärast jagamismenetluse algatamist algatatakse jagamismenetluses osaleva võlgniku suhtes pankrotimenetlus ei puuduta see jagamismenetlust Fondi moodustamiseks makstud summa või seda asendav tagatis ei kuulu jagamismenetluses osaleva võlgniku pankrotivara hulka Nõudeid mille suhtes on võlgniku vastutus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 piiratud ei saa jagamismenetluse kestel esitada pankrotimenetluses 9 Pärast jagamismenetluse algatamist ei saa võlausaldaja kes võtab menetlusest osa oma nõuet võlgniku nõudega tasaarvestada See ei kehti merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 5 nimetatud juhu kohta RK s 14 12 2011 jõust 01 01 2012 RT I 30 12 2011 1 10 Pärast jagamismenetluse algatamist on võlausaldajal keelatud realiseerida nõude tagamiseks antud tagatisi 87 Fondihaldur 1 Jagamismenetluse algatamisel nimetab kohus fondihalduri Fondihalduriks määratakse selle juhtumi jaoks sobiv asjatundlik ning võlausaldajatest ja võlgnikest sõltumatu füüsiline isik Fondihalduriks võib määrata pankrotihalduri 2 Kohus väljastab fondihaldurile tema nimetamise kohta avalikult tõestatud tunnistuse Tunnistus tuleb pärast fondihalduri volituste lõppemist kohtule tagastada 3 Fondihaldur 1 võib vaidlustada jagamismenetluses esitatud nõudeid 2 realiseerib vajaduse korral käesoleva seaduse s 84 nimetatud tagatised 3 nõuab avalduse esitajalt sisse jagamismenetluse kulud 4 Kohus võib fondihaldurile teha ülesandeks ka käesoleva seaduse s 84 nimetatud tagatiste valitsemise 5 Fondihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega menetlusosalisele süüliselt tekitatud kahju eest Kohus võib fondihaldurilt enne tema nimetamist nõuda mõistlikku tagatist Tagatise võib anda piisava kindlustuskaitsega vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega 6 Fondihaldur on kohtu järelevalve all Kui fondihaldur rikub oma kohustusi võib kohus talle määrata rahatrahvi või fondihalduri oma algatusel ametist vabastada Ühekordne trahvisumma ei tohi ületada 6400 eurot Enne määruse tegemist tuleb fondihaldur ära kuulata Kohtumääruse peale millega fondihaldurile määrati rahatrahv võib fondihaldur esitada määruskaebuse RK s 10 12 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 59 330 RK s 22 04 2010 jõust 01 01 2011 RT I 2010 22 108 88 Fondihalduri tasu ja kulude hüvitamine 1 Fondihaldur võib oma tegevuse eest nõuda mõistlikku tasu ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist Tasu makstakse ja kulud hüvitatakse fondi vahenditest 2 Fondihaldur võib nõuda kulude hüvitamiseks ettemakse tegemist fondi vahenditest kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik 3 Tasu ja ettemakse suuruse määrab kohus 89 Fondihalduri aruanne 1 Fondihaldur peab volituste lõppemisel esitama kohtule oma tegevuse kohta aruande Aruanne peab eelkõige sisaldama andmeid võlausaldajate poolt esitatud nõuete nende kaitsmise ja fondi moodustamiseks sissemakstud summa jagamise kohta 2 Aruanne esitatakse ühe nädala jooksul pärast jagamismenetluse lõpetamist menetlusosalistele tutvumiseks kohtu määratud kohas Kui fondihaldur vabastati ametist enne jagamismenetluse lõpetamist esitatakse aruanne menetlusosalistele tutvumiseks kahe nädala jooksul pärast fondihalduri ametist vabastamist 3 Võlgnikul ja menetlusest osa võtnud võlausaldajal on õigus esitada aruande suhtes vastuväiteid Kui ühe nädala jooksul pärast aruande tutvumiseks esitamist ei ole vastuväiteid esitatud loetakse aruanne kinnitatuks 90 Nõuete esitamise tähtaeg 1 Kohus määrab jagamismenetluse algatamise määrusega kindlaks nõuete esitamise tähtaja ja nõuete kaitsmise koosoleku aja 2 Nõuete esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks kuud jagamismenetluse algatamisest Kui võib eeldada et menetlusest võtavad osa võlausaldajad kelle elu või tegevuskoht asub väljaspool Eesti Vabariiki peab nõuete esitamise tähtaeg olema vähemalt neli kuud jagamismenetluse algatamisest 3 Ajavahemik nõuete esitamise tähtaja lõppemise ja nõuete kaitsmise koosoleku vahel ei või olla lühem kui üks nädal ja pikem kui kaks kuud 91 Üleskutse nõuete esitamiseks 1 Kohus avaldab nõuete esitamiseks teate mis sisaldab 1 üleskutset et võlausaldajad esitaksid jagamismenetluse algatamise määruses nimetatud tähtaja jooksul kohtule kõik nõuded mis on tekkinud määruses nimetatud sündmusest ja mille suhtes on võlgniku vastutus vastavalt käesoleva seaduse 86 lõikele 2 piiratud 2 viidet et nõue tuleb kohtule esitada ka siis kui kohtule on nõude olemasolu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=48705&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    s 18 sätestatud nõuetele 5 Müüjale esitatavad nõuded 1 Kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik peab 1 omama erialaseid teadmisi tundma oma müüdavat kaupa või teenust ning järgima selle müügiks kehtestatud nõudeid 2 kliendi nõudmisel andma lisaks kauba või teenuse juurde kuuluvale kirjalikule teabele ka täiendavat suulist teavet müüdava kauba või teenuse omaduste päritolu kasutamistingimuste hinna ja müügigarantii ning rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkide tähenduse kohta 3 kehtetu RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 4 kauba või teenuse müügil väljaspool kaupleja tegevuskohta kliendi või järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tõendama õigust kaupleja nimel tegeleda klienditeenindamisega 2 Isik kes müüb kaupa või teenust väljaspool majandus või kutsetegevust tänava või turukaubanduse korras või avalikul üritusel peab 1 tundma oma müüdavat kaupa või teenust 2 järgima kauba või teenuse müügiks kehtestatud nõudeid 3 kandma nähtaval kohal nimesilti oma nimega 3 peatükk KAUBALE JA TEENUSELE NING NENDE MÜÜGILE ESITATAVAD NÕUDED 6 Kaubale ja teenusele esitatavad nõuded 1 Müüdav kaup või teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele õigusaktiga kehtestatud nõuetele 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb 1 kauba müügil sellega kaasneva teenuse osutamisele 2 teenuse osutamisel sellega kaasneva kauba müügile 3 kauba või teenuse müügil tasuta kaasa antud või mis tahes müügiedenduse eesmärgil üleantavale kaubale või osutatavale teenusele RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 3 Kui kaupa müüakse kaalu mahu või mõõdu järgi vastavalt kliendi tellimusele ja asjakohane teave asub kauba vahetus läheduses selle müügikohas ei pea müüja pakendatud kauba pakendi märgistus vastama kauba müügipakendile õigusaktiga kehtestatud nõuetele 4 Vabariigi Valitsuse volitatud minister võib kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid 7 Kauba ja teenuse müügile esitatavad nõuded 1 Kauba või teenuse müük peab vastama selle kauba või teenuse müügile õigusaktiga kehtestatud nõuetele 2 Õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastava või kasutatud kauba müügi korral peab sellise kauba müügikohas olema vastavasisuline teave 3 Kaupleja on kohustatud kauba või teenuse müügi korral väljaspool hulgikaubandus jaekaubandus toitlustus või teenindusettevõtet paiknevas tegevuskohas või väljaspool tegevuskohta kliendile teatavaks tegema kaupleja ärinime või nime ja kontaktandmed samuti kauba ja teenuse nimetuse ning müügihinna 4 Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta Märgis peab võimaldama identifitseerida kauplejat ärinime nime või registrikoodi kaudu Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil 8 Saatedokument 1 Saatedokument käesoleva seaduse tähenduses on kaubaga kaasas olev dokument mis võimaldab kaupa identifitseerida ja millel on raamatupidamise seadusega algdokumendile kehtestatud rekvisiidid 2 Kehtetu RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse 5 lõikes 2 nimetatud isiku tegevuse suhtes 9 Arveldamine 1 Kehtetu RT I 2010 22 108 jõust 15 01 2011 2 Kauba või teenuse eest maksekaardiga tasumise korral peab kaupleja kliendi nõudmisel võimaldama maksekaardi kasutamise kliendi juuresolekul 10 Kaubanduslik teave 1 Kaubanduslik teave on 1 müügikohas antav kauba teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave 2 tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime kaubamärgi domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 3 tegevuskohas teave kauplemisaja kohta 2 Tegevuskoha tähistus võib paikneda kas ainult müügikoha juures enne tegevuskoha sissepääsu või ehitisel kus tegevuskoht asub või kõikides nimetatud kohtades samaaegselt RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 3 Teave kauplemisaja kohta peab olema välja pandud uksel või vaateaknal enne tegevuskoha sissepääsu või müügikoha juures 4 Kaupleja peab tegevuse peatamisest või lõpetamisest teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata hulgikaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoha suhtes 11 Kauba soodustingimustel müügist teavitamine 1 Sõnu lõpumüük tühjendusmüük sulgemismüük või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib kasutada kauba soodustingimustel müügist teavitamisel kui 1 müük on seotud kogu müüdava kauba või selle piiritletud osa lõpumüügiga 2 selline müük kestab piiritletud aja 3 selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 2 Sõnu soodusmüük allahindlus või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib soodustingimustel müügist teavitamisel kasutada kui 1 müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga 2 selline müük kestab piiritletud aja 3 selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 4 peatükk TEGEVUSKOHT KAUBA VÕI TEENUSE MÜÜGIL RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 12 Tegelemine kaubandustegevusega Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 13 Registreerimistaotlus Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 14 Tegevuskoht 1 Käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoht hulgikaubandus jaekaubandus toitlustus või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht mille juurde võib kuuluda tootmis hoiu või muu koht RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 1 1 Tegevuskohaks loetakse e kaubanduse korral veebilehe aadress RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 2 Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus loetakse üheks müügikohaks 3 Müügikoha hooajaline laiendus peab olema kooskõlastatud valla või linnavalitsusega 4 Üheks tegevuskohaks loetakse sõltumata müügikohtade arvust 1 sama kaupleja müügikohad ühel avalikul üritusel 2 rändkauplus 3 kogu mõtteliselt piiratud ala kus sama kaupleja tegeleb kauba või teenuse hooajalise müügiga 4 kogu mõtteliselt piiratud ala kus kaubanduse korraldaja korraldab kauba või teenuse müüki 15 Kauplus kiosk ja rändkauplus 1 Kauplus on eraldiseisva ehitisena ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht millel on müügisaal 2 Kiosk on eraldiseisva ehitisena ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee või õhusõidukis või reisirongis asuv kaupleja tegevuskoht millel puudub müügisaal RT I 2008 8 58 jõust 15 05 2008 3 Rändkauplus on ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk millel ei pea olema müügisaali 4 Müügisaal on kaupluses asuv ruum mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks 16 Registreerimismenetlus Kehtetu RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 peatükk TÄNAVA JA TURUKAUBANDUS NING KAUBANDUS AVALIKUL ÜRITUSEL 17 Tänava ja turukaubandus 1 Tänavakaubanduse korral müüb kaupa või teenust

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=60700&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    3 sätestatud tingimustele ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse Konkurentsiameti poolt kehtestatud hind kehtib seni kuni soojusettevõtja kooskõlastab uue soojuse piirhinna Konkurentsiametiga RT I 2010 56 363 jõust 01 11 2010 10 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 10 1 nimetatud hinna kehtestamisel võtab Konkurentsiamet aluseks soojusettevõtja kehtiva hinnastruktuuri ettekirjutuse tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ja põhjendatud tulukuse määra Kui soojusettevõtjale on kooskõlastatud hinnavalem lähtub Konkurentsiamet hinna kehtestamisel hinnavalemist Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega soojuse hinna kehtestamise korra lähtudes käesolevas lõikes sätestatud alustest RT I 2010 56 363 jõust 01 11 2010 11 Konkurentsiamet ei või avaldada seoses piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele välja arvatud juhul kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 peatükk VÕRGU TOIMIMINE 10 Võrguga liitumine 1 Võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute edaspidi liituja tarbijapaigaldised kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust 1 1 Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on liitujaks korteriühistu Korteriomanik võib olla liitujaks juhul kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu RT I 13 03 2014 3 jõust 01 01 2018 2 Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest 3 Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused edaspidi liitumistingimused 4 Liitumistingimused peavad olema 1 läbipaistvad ja üheselt mõistetavad 2 sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad 3 konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad 4 võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad 5 võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad 5 Liitumistingimustes määratakse kindlaks 1 liitumispunkt 2 mõõtesüsteemi asukoht 3 võrgu teeninduspiir 4 liituja ja võrguettevõtja kohustused 5 liitumistasu kalkulatsioon 6 liitumistingimuste kehtivusaeg 7 muud eritingimused 6 Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva seaduse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused 1 liitumispunkti asukoht ei muutu 2 ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist 3 on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks 11 Võrguga liitumise lepingu sõlmimine 1 Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu edaspidi leping 2 Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks 1 liitumispunkt 2 mõõtesüsteemi asukoht 3 võrgu teeninduspiir 4 liitumistasu suurus 5 liitumise tehnilised tingimused 6 lepingu täitmise tähtaeg 3 Konkurentsiametil on õigus kontrollida käesoleva seaduse 9 lõikes 1 nimetatud soojusettevõtja tegevuse põhjendatust liitumistaotluse rahuldamisest keeldumisel liitumistasu määramisel ja lepingutingimuste kehtestamisel RT I 2010 56 363 jõust 01 11 2010 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping on soojuse ostu müügilepingu sõlmimise aluseks 12 Liitumistasu arvutamine 1 Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu 2 Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik 1 investeeringute katmine 2 keskkonnanõuete täitmine 3 kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine 4 põhjendatud tulukus 3 Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja 4 Kui lepingujärgseid liitumise tehnilisi tingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel tasub kulud võrguettevõtja 5 Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest mis toimub tarbija algatusel 13 Võrguettevõtja võrgupiirkond 1 Võrguettevõtja peab kindlaks määrama oma võrgupiirkonna ning tagama võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele 2 Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevuspiirkonna 3 Eri võrguettevõtjate võrgupiirkonnad võivad kattuda 14 Võrguettevõtja kohustused 1 Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt 2 Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest 3 Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine 4 Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust kui ei ole kokku lepitud teisiti 5 Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele tema tegevuspiirkonna võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni et tagada soojuse jaotamine ja müük viisil mis on kooskõlas võrgu kindla ja tõhusa kasutamisega 6 Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale 7 Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiametit kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest mis tagavad käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmise RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 14 1 Soojuse ostu korraldus 1 Soojuse tootja teeb soojuse tootmiseks investeeringuid ja võrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid tähtajaga kuni 12 aastat alates tootmisseadmega tootmise alustamisest arvestades käesoleva seaduse 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid Võimaluse korral eelistatakse valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise re iimis taastuvatest energiaallikatest jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat 2 Kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja või lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat korraldab võrguettevõtja lepingu sõlmimiseks konkursi 3 Kui võrguettevõtja ja soojuse tootja on sama juriidiline isik kohaldatakse võrguettevõtja poolt soojuse tootmisesse tehtud investeeringule lepingu suhtes kohaldatavaid sätteid 4 Võrguettevõtja kohustub Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastama soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimused arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi 5 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega konkursi korraldamise korra ning pakkumiste hindamise metoodika et hinnata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingute sõlmimise ja investeeringute tegemise vastavust seaduses sätestatud tingimustele 6 Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse andmist analoogselt käesoleva seaduse 9 lõikes 5 sätestatud korrale Konkurentsiamet jätab kooskõlastuse andmata kui käesoleva seaduse 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtted käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused või muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded ei ole täidetud 7 Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus et soojuse tootmine võrgupiirkonnas on majanduslikult ebaefektiivne või enne käesoleva paragrahvi jõustumist sõlmitud lepingu alusel ei ole tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmine on Konkurentsiametil õigus teha võrguettevõtjale ettekirjutus konkursi korraldamiseks lähtuvalt käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtetest 8 Enne 2010 aasta 1 novembrit soojuse tootja ja võrguettevõtja poolt sõlmitud soojuse ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtajani kuid mitte kauem kui 12 aastat alates tootmisseadmega soojuse tootmise alustamisest tingimusel et soojust toodetakse lähtuvalt käesoleva seaduse 1 lõikes 2 ja käesoleva

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53922&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    keelde 19 Lepingu keel Tööleping ja võlaõigusseaduse alusel sõlmitud leping mis lepingu ühe poole jaoks ei seondu majandus ja kutsetegevusega samuti avaliku teenuse osutamise leping sõlmitakse eesti keeles kui osapooled ei lepi kokku mõne muu keele kasutamises 20 Nimed 1 Kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust 2 Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust 3 Ärinime kirjutamisel lähtutakse äriseadustikus sätestatust 4 Eesti koha isiku ja ärinime asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga Muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse nimeseaduse alusel kehtestatud ümberkirjutusreegleid 21 Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine 1 Eesti seadusandliku kogu nime Riigikogu ei tõlgita ning see kirjutatakse ladina tähestikku kasutavas võõrkeeles samaselt eesti keelega muud tähestikku kasutavas keeles vastavuses nimeseaduse alusel kehtestatud ümberkirjutusreeglitega 2 Eesti seadusandliku kogu nime Riigikogu võib mitteametlikus kasutuses asendada sõnaga parlament nii eesti keeles kui ka võõrkeeles 22 Riiklik registreerimismärk Riikliku registreerimismärgi tähelises osas võib kasutada ainult ladina tähti 5 peatükk Eesti keele oskus selle hindamine ja kontrollimine 23 Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 1 Ametnik riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja samuti avalik õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja avalik õigusliku juriidilise isiku liige notar kohtutäitur vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks 2 Äriühingu mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale samuti seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded kui see on õigustatud avalikes huvides 3 Kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed mille kirjeldus esitatakse käesoleva seaduse lisas 1 4 Ametniku töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Määruses reguleeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid lähtudes töö iseloomust ja töö või ametikoha keelekasutusolukorrast 5 Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina Välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid kui ta on Eestis töötanud vähem kui viis aastat 24 Eesti keele tasemeeksam 1 Eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil 2 Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 3 Tasemeeksamite ülesehituse ning läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 4 Tasemeeksami ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise korraldab Haridus ja Teadusministeerium RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 5 Valdkonna eest vastutav minister võib tasemeeksami ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning eksamitööde koostamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus ja Teadusministeerium RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 25 Eesti keele tasemeeksami tulemuse vaidlustamine 1 Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus ja Teadusministeeriumile vaie 2 Tasemeeksamite tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksamite vaidekomisjon mille koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 3 Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb ühe järgmistest otsustest 1 jätta vaie rahuldamata 2 rahuldada vaie ning teha vajaduse korral eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juhile ettekirjutus eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 26 Eesti keele oskuse tõendamise erisused 1 Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel väljastatakse eesti keele kui teise keele eksami sooritanule eesti keele tasemeeksami tunnistus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud korras 2 Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 3 Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik kes on omandanud eesti keeles põhihariduse keskhariduse või kõrghariduse RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 Haridus loetakse omandatuks eesti keeles kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles 5 Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal 27 Eesti keele tasemetunnistus 1 Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab Haridus ja Teadusministeerium eesti keele tasemetunnistuse RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 1 1 Eesti keele tasemetunnistuse vormi ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 1 2 Valdkonna eest vastutav minister võib eesti keele tasemetunnistuste väljastamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus ja Teadusministeerium RT I 02 07 2012 7 jõust 01 08 2012 2 Eesti keele tasemeeksamite ja tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu edaspidi tasemeeksamite ja tunnistuste andmekogu 3 Tasemeeksamite ja tunnistuste andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus 4 Tasemeeksamite ja tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus ja Teadusministeerium 5 Tasemeeksamite ja tunnistuste andmekogus olevatele andmetele on juurdepääsuõigus andmekogusse kantud isikul teda puudutavatele andmetele samuti teistel isikutel seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks 28 Tasemeeksamile saatmine ja eesti keele tasemetunnistuse või enne 1999 aasta 1 juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamine 1 Kui riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval ametiisikul edaspidi keeleametnik on riikliku või haldusjärelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus et kontrollitava isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele saadetakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 Tasemeeksamile võib keeleametniku ettekirjutusega saata ka käesoleva seaduse 26 lõikes 3 või 5 nimetatud isiku kui keeleametnikul on riikliku või haldusjärelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks tähtaja määramisel võetakse arvesse aega mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks Kui isik on sooritanud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul nõutaval tasemel eesti keele eksami siis on tal õigus taotleda täienduskoolitusasutuse pidajale kellele on antud tegevusluba tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamist kuni 100 protsendi ulatuses RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õppemaks hüvitatakse kodakondsuse seaduse 8 1 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära ulatuses 5 Eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juht algatab kuus kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125973&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    valib avaliku konkursi tulemuste alusel KBFI teadusnõukogu ja kellega sõlmib KBFI nimel viieks aastaks töölepingu teadusnõukogu vanim liige 2 Direktori ametikohale võib kandideerida Eesti kodanik kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad mis tasemelt sellele vastab ja on noorem kui 65 aastat 3 Direktor valitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuetele vastavate kandidaatide hulgast KBFI põhikirjas sätestatud korras 6 Direktori pädevus 1 Direktor 1 hoolitseb teadus ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest 2 esindab KBFI d kõigis õigustoimingutes käesoleva seaduse teiste õigusaktide ja KBFI põhikirjaga antud volituste ulatuses 3 annab aru teadusnõukogule 4 kinnitab KBFI töösisekorra ja asjaajamiseeskirjad samuti raamatupidamise sise eeskirjad 5 sõlmib töölepinguid KBFI töötajatega ja määrab kindlaks nende töötasu 6 korraldab teadusnõukogu otsuste täitmist 7 määrab asedirektorite ja teadussekretäri esindusõiguse ja tööülesanded 8 kannab vastutust KBFI kogu tegevuse ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest 9 tagab KBFI eelarveprojekti koostamise 10 tagab KBFI eelarve täitmise 11 lahendab teisi seaduse ja KBFI põhikirjaga tema pädevusse antud ülesandeid 2 Direktor teeb oma pädevuse piires korraldusi ja annab käskkirju 7 Teadusnõukogu 1 Teadusnõukogu on KBFI kollegiaalne otsustuskogu mis koosneb 19 liikmest Teadusnõukogusse kuuluvad 1 direktor 2 asedirektorid 3 teadussekretär 4 KBFI ja siduserialade juhtivteadlased 2 Teadusnõukogu liikmed valivad nõukogu esimehe ja aseesimehe käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute hulgast 3 Teadusnõukogu esimehe ja aseesimehe volituste tähtaeg on viis aastat Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud teadusnõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat 4 Teadusnõukogu liikme volitused lõpevad tähtaja lõppemise ametikohalt lahkumise tagasiastumise või surma tõttu väljalangemise korral Teadusnõukogu liikme vakantse koha täitmine toimub valimiste teel KBFI põhikirjas ettenähtud korras Teadusnõukogusse liikmekandidaadi esitamise õigus on igal teadusnõukogu liikmel 8 Teadusnõukogu pädevus Teadusnõukogu 1 kinnitab KBFI tegevuse põhisuunad teostab järelevalvet nende täitmise üle 2 kinnitab KBFI põhikirja ja teeb selles muudatusi 3 kinnitab KBFI teadus ja arendustegevuse ning muud aruanded 4 otsustab käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras KBFI varaga seotud küsimusi 5 otsustab laenude võtmise küsimusi 6 määrab kindlaks KBFI tegevuse sisekontrolli teostamise korra 7 valib KBFI korralised teadustöötajad 8 teeb ülikoolidele ettepanekuid teadus ja arendustegevuse korraldamise kohta 9 esitab silmapaistvamad uurimused preemiate taotlemiseks 10 kinnitab KBFI finantsplaani RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 9 Teadusnõukogu töökord 1 Teadusnõukogu töövorm on istung 2 Teadusnõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui kord kvartalis Istungi kutsub kokku teadusnõukogu esimees tema äraolekul aseesimees Teadusnõukogu istungi päevakord tehakse teadusnõukogu liikmetele kirjalikult teatavaks vähemalt kümme päeva enne istungi toimumist 3 Teadusnõukogu on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt kümme teadusnõukogu liiget sealhulgas esimees või aseesimees 4 Teadusnõukogu võtab otsuseid vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl Otsusele kirjutab alla esimees tema äraolekul aseesimees 5 Teadusnõukogu otsus tehakse teatavaks KBFI töötajatele ja Haridus ja Teadusministeeriumile 6 Teadusnõukogu täpsema töökorra sätestab KBFI põhikiri RT I 2002 90 521 jõust 01 01 2003 10 Struktuur KBFI struktuuri kuuluvad teaduslikud administratiivsed ja majanduslikud allüksused 11 Kehtetu RT I 2002 53 336

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=27882&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive