archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite abi toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle 4 1 tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ja juhib vahetult ministeeriumi siseauditiosakonda 5 määrab ministeeriumi osakondade struktuuri ja pädevuse ning ministeeriumi nõunike ülesanded ja alluvuse 6 kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja ja osakondade põhimäärused 7 nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministri nõunikud asekantslerid ja ministeeriumi osakondade juhatajad või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 8 valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate otsuste ja tegevuse üle seaduses ettenähtud korras vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike ja töötajate toimingute üle kantslerile RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 9 suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust RT I 2007 14 75 jõust 23 02 2007 rakendatakse alates 18 02 2007 10 kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste eelarved lähtudes riigieelarvest muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks RT I 2007 14 75 jõust 23 02 2007 rakendatakse alates 18 02 2007 11 vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega 12 teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamisotsuse kinnitab selle põhimääruse ja eelarve ning määrab struktuuri asjaajamise ja töökorralduse kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti 13 kinnitab prokuratuuri põhimääruse riigiprokuratuuri ning ringkonnaprokuratuuride jagunemise osakondadeks määrab prokuröride arvu esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseks nimetab ametisse juhtiva riigiprokuröri ja juhtivprokuröri ning riigiprokuröri määrab esindaja Euroopa õigusalase koostöö üksusesse Eurojust teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle ning täidab muid prokuratuuri töö korraldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud alustel ja korras RT I 29 12 2010 86 jõust 01 01 2011 14 nimetab ametisse ja vabastab ametist vanglate direktorid 14 1 määrab vanglas kinnipeetavate isikute piirmäära igas konkreetses vanglas 15 määrab maa ja halduskohtute tööpiirkonna maa haldus ja ringkonnakohtute täpse asukoha ning neis töötavate kohtunike arvu nimetab maa haldus ja ringkonnakohtute esimehed kohtudirektorid ja kohtunikuabid kinnitab maakohtute osakondade ja kantselei kodukorrad ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras RT I 29 12 2010 86 jõust 01 01 2011 16 kehtetu RT I 2007 14 75 jõust 23 02 2007 rakendatakse alates 18 02 2007 16 1 kehtetu RT I 2005 56 445 jõust 30 10 2005 17 nimetab ametisse ja vabastab ametist notarid kohtutäiturid ja vandetõlgid teostab järelevalvet notarite kohtutäiturite ja vandetõlkide ametitegevuse üle ning täidab muid ülesandeid notariaadi kohtutäiturite ja vandetõlkide tegevuse tagamisel seadusega ettenähtud alustel ja korras RT I 2007 14 75 jõust 23 02 2007 rakendatakse alates 18 02 2007 17 1 kehtestab isikule pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmise ja äravõtmise korra pankrotihalduri eksami tegemise korra ja moodustab eksamikomisjoni kehtestab tasu piirmäärad ning täidab pankrotihaldurite töö korraldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras muid ülesandeid RT I 2004 15 116 jõust 27 03 2004 18 valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametnike ja töötajate ning muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle seaduses ettenähtud korras RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 19 kehtetu RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 20 kehtetu RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 21 lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi 22 moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid määrates nende ülesanded ja töökorra 23 esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks 24 annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest 24 1 esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele arutamiseks analüüsi riigi esindamisest kohtus 25 täidab muid seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid 19 Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi ametnikele ja töötajatele RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 20 Ministri asendamine toimub seaduses sätestatud korras 4 osa MINISTEERIUMI KANTSLER 21 Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler RT I 2007 14 75 jõust 23 02 2007 rakendatakse alates 18 02 2007 22 Kantsler 1 juhib vahetult asekantslerite kantslerile alluvate nõunike ja üldosakonna tööd ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude struktuuriüksuste tööd RT I 2005 65 501 jõust 16 12 2005 2 käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest 3 valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud 4 korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas seadusega 5 hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra 6 kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 7 nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi ametnikud välja arvatud need kelle ametikohale nimetamine on ministri pädevuses RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 8 kehtetu RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 9 sõlmib ja lõpetab töölepinguid ministeeriumi töötajatega välja arvatud nendega kellega töölepingu sõlmimine on ministri pädevuses RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 10 kehtetu RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 11 kehtetu RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 12 annab kaasallkirja ministri määrusele Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras 13 teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate toimingute üle RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 14 annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest 15 sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste täitmisega seotult või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi ametnikke ja töötajaid esindama ministeeriumi RT I 25 03 2013 1 jõust 01 04 2013 16 moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone määrates nende ülesanded ja töökorra

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=20299&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent 9 kaup mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks välja arvatud juhul kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt 2 1 Käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet 1 hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks 2 laenutehingud sealhulgas tarbijakrediit hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud 3 liisingutehingud 4 arveldus sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud 5 mittesularahaliste maksevahendite näiteks elektrooniliste maksevahendite e raha reisit ekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine RT I 08 07 2011 6 jõust 18 07 2011 6 tagatis ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud 7 tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud sealhulgas tehingud t ekkide vekslite hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega 8 väärtpaberite emiteerimise müügi ja ostmisega seotud tehingud ja toimingud 9 rahamaakleri tegevus 10 käesoleva lõike punktides 1 9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus 11 investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 3 Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 1 kinnisasja või selle osa välja arvatud eluruumi üürile rendile või kasutusvaldusse andmine RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 2 kinnisasi või selle osa välja arvatud eluruum 3 käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 ja lõikes 2 1 nimetatud teenus välja arvatud juhul kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 4 investeeringukuld mille teisele maksukohustuslasele võõrandab maksukohustuslane kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet või maksukohustuslane kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks või sellise käibega seotud teenus mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent 4 Kui maksukohustuslane lisab teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 5 Käibemaksuga ei maksustata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaupade ja teenuste käivet mis on käsitatavad elektrooniliselt osutatava teenuse käibena 17 Maksuvaba import 1 Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi 1 kaup mille käive on maksuvaba 16 2 Eesti Panga imporditav kuld 3 Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavad rahatähed ja mündid RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 4 maksumärk 5 võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri soojus ja jahutusenergia ning gaasi transportiva tankeriga maagaasivõrku pumbatav gaas RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 6 viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 7 reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatooted ja alkohol alkoholi tubaka kütuse ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 8 reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 300 euro väärtuses ning lennu ja meretranspordi välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel kasutamise korral 430 euro väärtuses Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 9 kaubasaadetis väärtusega kuni 22 eurot välja arvatud alkohol tubakatooted parfüüm ja tualettvesi ning käesoleva lõike punktides 7 8 ja 10 sätestatud juhud RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 10 ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud kuni 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee ekstrakti või essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 2 Nõukogu määruses EÜ nr 1186 2009 millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem ELT L 324 10 12 2009 lk 23 57 välja arvatud artiklites 23 24 42 44 52 57 58 ning artiklite 67 lõike 1 punktis a ja 68 lõike 1 punktis a nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel Ühenduse tolliseadustiku 6 jaotise 2 peatükis nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul kui kauba on reimportinud selle kauba eksportinud isik Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva seaduse 6 lõikes 4 nimetatud impordi puhul kui see on kooskõlas tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 2 1 Käibemaksuga ei maksustata kauba importi liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel kui on täidetud järgmised tingimused RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 1 kauba importija või teda esindav tolliagentuur on Eesti maksukohustuslane RT I 27 03 2012 7 jõust 01 04 2012 2 kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele 3 teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib kauba ühendusesisene käive 4 kauba importija või teda esindav tolliagentuur tõendab importimisel kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki seal registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele ning pärast toimetamist esitab tollile kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid RT I 27 03 2012 7 jõust 01 04 2012 5 käesolevas lõikes sätestatud tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis Tagatis esitatakse ja vabastatakse seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades sätestatud korras RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 2 2 Kauba importijat esindava tolliagentuuri poolt kauba toimetamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 1 punktis 3 sätestatud tingimust arvestades tolliagentuuri ühendusesisese käibena RT I 27 03 2012 7 jõust 01 04 2012 3 Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi 1 raamat perioodiline väljaanne või muu teavik mis on saadetud raamatukogule teadus arendus või õppeasutusele 2 konfiskeeritud võltsitud kaup mis antakse seaduse alusel üle tervishoiuteenust osutavale asutusele hoolekandeasutusele või kohalikule omavalitsusüksusele RT I 2010 11 55 jõust 01 05 2010 18 Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine Käibemaksuga ei maksustata 1 kauba mille käive on maksuvaba 16 ühendusesisest soetamist 2 kauba mille import on maksuvaba 17 ühendusesisest soetamist 3 kauba ühendusesisest soetamist välisriigi maksukohustuslase poolt kui on täidetud käesoleva seaduse 35 lõike 1 punktides 1 3 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 4 kauba ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt kolmnurktehingu puhul 5 kauba ühendusesisest soetamist kui kaup suunatakse viivitamata maksuladustamisele 44 1 RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 4 peatükk MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 19 Maksukohustuslasena registreerimise kohustus 1 Kui isiku tehtavate käesoleva seaduse 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida edaspidi registreerimiskohustus Registreerimiskohustust ei teki kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käesoleva seaduse 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud käesoleva seaduse 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast arvates isiku tehtavate käesoleva seaduse 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ületab veel samal kalendriaastal 16 000 eurot tekib tal uuesti registreerimiskohustus nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht tekib maksustatav käive mille tekkimise koht on Eesti kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi korral ega juhul kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive välja arvatud kauba ühendusesisene käive Registreerimiskohustust ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ja ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel juhul kui isik tegutseb elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel RT I 18 02 2014 2 jõust 01 01 2015 4 Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük ja kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 35 000 eurot tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 20 Maksukohustuslasena registreerimine 1 Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks Isik võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks äriregistri infosüsteemi kaudu digitaalallkirjastatult või taotleda notarilt avalduse koostamist ja e notari infosüsteemi kaudu esitamist RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 2 Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks järgmistel juhtudel 1 isikul ei ole registreerimiskohustust käesoleva seaduse 19 alusel veel tekkinud 2 kauba ühendusesisese maksuvaba soetamise korral 3 ekspordi korral RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 3 Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena kandes tema andmed viie tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest maksukohustuslaste registrisse edaspidi registreerimine registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kas avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 4 1 Isik peab registreerimiseks tõendama et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul Maksuhaldur jätab isiku registreerimata kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 5 Maksuhaldur teeb registreerimist käsitleva otsuse isikule teatavaks hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval 6 Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja kelle maksuhaldur on heaks kiitnud Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja kelle maksuhaldur on heaks kiitnud Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse 43 lõikes 21 nimetatud juhul RT I 18 02 2014 2 jõust 01 01 2015 7 Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik samuti juriidilise isiku või riigi valla või linnaasutuse esindaja tõendama oma isiku Volitatud isik peab täiendavalt esitama volitust tõendava dokumendi RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 8 Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük ja soovib et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse et see ametiasutus on registreerimisest teadlik 9 Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki teise liikmesriigi isikule välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük ja soovib et enne vastavas liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära ületamist maksustataks tema kaugmüüki selles liikmesriigis ning et ta saaks end registreerida selle liikmesriigi maksukohustuslasena peab ta oma soovist maksuhaldurit kirjalikult teavitama 30 päeva enne maksukohustuse üleminekut teise liikmesriiki Maksuhaldur väljastab kirjaliku kinnituse et on teadlik isiku soovist hakata teises liikmesriigis teostatava kaugmüügi eest maksu maksma selles teises liikmesriigis 10 Kui maksuhalduril on andmeid et isikul on tekkinud registreerimiskohustus kuid ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud registreerib maksuhaldur isiku omal algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast 11 Kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täitma maksukohustuslase kohustusi 24 enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva tunnistab maksuhaldur oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase selle päeva seisuga mil registreerimiskohustus tekkis Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast 12 Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja maksukohustuslase registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 21 Piiratud maksukohustuslasena registreerimine 1 Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse 10 lõikes 5 nimetatud teenust tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 2 Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade 8 välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatud juhul Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 1 Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel 18 3 Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks 4 Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist 5 Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid 6 Piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 22 Maksukohustuslasena registrist kustutamine 1 Kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate käesoleva seaduse 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul 2 Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kes kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük registreeriti maksukohustuslasena käesoleva seaduse 20 lõike 2 alusel enne registreerimiskohustuse tekkimist ja ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning tema tehtavate käesoleva seaduse 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 3 Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta 3 1 Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane kes ei tegele Eestis ettevõtlusega Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 4 Kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist 5 Maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri otsuse alusel Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema majandustegevust Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 23 Piiratud maksukohustuslasena registrist kustutamine 1 Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse 20 kohaselt kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena 2 Kui isik on olnud piiratud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ja tema poolt ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks piiratud maksukohustuslasena 3 Kui piiratud maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud kustutab maksuhaldur ta registrist piiratud maksukohustuslasena 4 Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri otsuse alusel Enne registrist kustutamise otsustamist välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema tegevust Piiratud maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 24 Maksukohustuslase õigused ja kohustused 1 Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse s 29 sätestatud korras tasuma käibemaksu s 38 sätestatud korras säilitama dokumente ja pidama arvestust s 36 sätestatu kohaselt ning esitama 37 nõuetele vastavaid arveid 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule kelle käive tekib Eestis välja arvatud käesoleva seaduse 3 lõikes 3 1 nimetatud juhtudel ning juhul kui Eestis registreeritud välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 25 Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused 1 Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käesoleva seaduse 29 lõikes 12 sätestatule tasuma käibemaksu s 38 sätestatud korras säilitama dokumente ja pidama arvestust 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt Piiratud maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsioone vastavalt käesoleva seaduse s 27 sätestatule üksnes juhul kui ta on maksustamisperioodil teinud 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid Piiratud maksukohustuslasel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust 2 Piiratud maksukohustuslane kes registreeriti käesoleva seaduse 21 lõike 1 alusel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse 10 lõikes 5 nimetatud teenuse saamisel ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesiseselt soetamiselt kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 10 000 eurot Nimetatud piirmäära ületamise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab piiratud maksukohustuslane teavitama maksuhaldurit kirjalikult kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Piiratud maksukohustuslane kes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei maksa käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt ei tohi kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit teisest liikmesriigist kauba soetamisel Kui piiratud maksukohustuslane kasutab teisest liikmesriigist kauba soetamisel oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit on ta kohustatud täitma kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi 26 Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena 1 Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena edaspidi käibemaksugrupp emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel Käibemaksugrupina registreeritakse isikud kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 2 Kehtetu RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 3 Maksukohustuslane võib kuuluda samaaegselt ainult ühte käibemaksugruppi RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 4 Käibemaksugrupp registreeritakse taotluse esitanud isikute valitud esindusisiku nimele kes esindab käibemaksugruppi esitab käibedeklaratsioone ja käibemaksu enammakse tagastamistaotlusi Esindusisik valitakse käibemaksugruppi kuuluvate isikute hulgast Käibemaksugrupile antakse ühine maksukohustuslasena registreerimise number RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 5 Maksuhaldur registreerib käibemaksugrupi kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga Käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 3 alusel registrist kustutatud käibemaksugrupi võib maksuhaldur uuesti registreerida käibemaksugrupina selle kustutamisele järgneva päeva seisuga kui registreeritavast käibemaksugrupist jäetakse välja üksnes äriregistrist kustutatud äriühingud ja äriühingud mille pankrot on välja kuulutatud RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 6 Enammakstud käibemaks tagastatakse esindusisikule kes esindab käibemaksugruppi RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 7 Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 8 Maksuhaldur kustutab käibemaksugrupi registrist kui 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga 2 käibemaksugrupi esindusisik esitab taotluse käibemaksugrupi kustutamiseks registrist kui muutub grupi koosseis või muul põhjusel avalduse saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 3 käibemaksugrupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 9 Maksuhaldur teavitab käibemaksugruppi kuuluvaid isikuid käibemaksugrupi registrist kustutamisest RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 10 Käibemaksugrupi registrist kustutamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 11 Käibemaksugrupina registreeritud isikud esitavad ühise käibedeklaratsiooni Käibedeklaratsiooni lisa esitatakse käibemaksugruppi kuuluvate maksukohustuslaste kaupa Käibemaksugrupina registreeritud isikud vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt Käibemaksugrupi registrist kustutamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest mis on tekkinud perioodil kui nad olid registreeritud käibemaksugrupina RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 12 Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavaheliste tehingute puhul arveid käesoleva seaduse 37 alusel ei väljastata RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2010 13 Käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist käsitatakse ettevõtlusena RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 14 Käibemaksugrupi registreerimise kord registreerimisavalduse vorm registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 27 Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon 1 Maksustamisperiood on kalendrikuu Käibedeklaratsioon ja selle lisa edaspidi koos käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20 kuupäevaks Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15 võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 1 1 Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 1 2 Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi valla ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood notari ja kohtutäituri puhul isikukood Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20 protsendise ja 9 protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe välja arvatud käesoleva seaduse s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu ja müügiarvete puhul eraldi Käibedeklaratsiooni lisal arveid ei summeerita RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 1 3 Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetatud nende arvete andmed mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 1 4 Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadud arvete andmeid millele seaduse alusel laieneb kutse või ametisaladuse hoidmise kohustus Teenuse saaja võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada käesolevas lõikes nimetatud tehingute ja toimingute eest saadud arvete andmeid RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 2 Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama 1 maksukohustuslane 2 piiratud maksukohustuslane kes on maksustamisperioodil teinud käesoleva seaduse 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid ilma käibedeklaratsiooni lisata RT I 29 05 2014 1 jõust 01 11 2014 3 käesoleva seaduse 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi millele ta on märkinud käibemaksusumma 3 Kehtetu RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 4 Maksuhaldur võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi mis algab kalendrikuu või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval Ka sellisel juhul esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20 kuupäevaks RT I 25 10 2012 1 jõust 01 12 2012 5 Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue muudetud andmetega käibedeklaratsiooni 6 Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse maksustamisperioodi kohta kaks käibedeklaratsiooni pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 28 Ühendusesisese käibe aruanne 1 Maksukohustuslane peab esitama ühendusesisese käibe aruande kui 1 tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus 2 ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust mis kuulub maksustamisele välja arvatud nullprotsendise maksumääraga maksustamisele teenuse saaja liikmesriigis RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 2 Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kalendrikuule järgneva kuu 20 kuupäevaks RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2011 3 Kui maksukohustuslane muudab eelmise perioodi kohta esitatud ühendusesisese käibe aruande andmeid on ta kohustatud vastava perioodi kohta esitama maksuhaldurile ühendusesisese käibe muutmise aruande Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve kajastatakse sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitataval ühendusesisese käibe aruandel RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 4 Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 5 Maksukohustuslane kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue transpordivahendi mis toimetatakse teise liikmesriiki peab lisama ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 6 Ühendusesisese käibe aruandel ja ühendusesisese käibe muutmise aruandel kajastatakse summad täiseurodes RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 29 Käibemaksusumma arvutamine 1 Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks samuti ettevõtlusega seotud 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud 16 tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 2 1 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 2 Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks Arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollieeskirjade kohaselt tasutud käibemaksu RT I 2009 56 376 jõust 01 01 2010 3 Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt 1 teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks 2 imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks RT I 2005 68 528 jõust 23 12 2005 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005 aasta 1 novembrist 3 ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena saadud teenuse mille käibe tekkimise koht on Eesti maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 4 ühendusesiseselt soetatud kauba soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks 4 Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest Sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele kuid mitte rohkem kui 50 protsenti võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse RT I 11 07 2014 3 jõust 01 12 2014 5 Maksukohustuslasel kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu välja arvatud põhivara nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil kui need kaubad maksustatava käibena võõrandati RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 5 1 Maksukohustuslasel kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva saanud teenuseid on õigus maha arvata nende teenuste sisendkäibemaks maksustamisperioodil kui neid teenuseid maksustatava käibena edasi osutati RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 5 2 Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata võttes arvesse käesoleva seaduse 32 lõikes 4 sätestatut RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 6 Maksukohustuslasel on õigus käesoleva seaduse 5 lõikes 2 sätestatud kauba ekspordi korral vähendada oma maksukohustust 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise maksustamisperioodil tolli kinnitusega dokumendil märgitud käibemaksusumma võrra kui kauba võõrandamise maksustamisperioodi eest käibedeklaratsiooni esitamise ajal ei olnud täidetud kõik tingimused mille kohaselt kauba võõrandamist käsitatakse kauba ekspordina 7 Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta Sätet ei kohaldata kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 8 Kui kauba käive on toimunud kuid leping mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra 9 Kui müüjale on ostjalt raha laekunud kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul kui ta on summa ostjale tagastanud 10 Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt käesoleva seaduse 32 lõikes 4 sätestatule RT I 10 12 2010 3 jõust 01 01 2011 11 Kehtetu RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 12 Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt arvestatud käibemaks 13 Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse 11 kohaselt määratud päeval kehtivast maksumäärast Kui kauba impordi puhul on käibemaksusumma arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt Kui muu tehingu puhul on käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas kohaldatakse käesoleva seaduse 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 30 Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud 1 Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel 3 Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust RT I 11 07 2014 3 jõust 01 12 2014 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata kui 1 sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ning maksukohustuslane ei võta müügiks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele 2 sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning maksukohustuslane ei võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele 3 sõiduautot kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel et maksukohustuslasel on taksoveoluba ja sõidukikaart 4 sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba 5 sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale teenistujale või juhtimis või kontrollorgani liikmele RT I 11 07 2014 3 jõust 01 12 2014 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel ka käesoleva seaduse s 32 sätestatut RT I 11 07 2014 3 jõust 01 12 2014 6 Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisest tuleb maksuhaldurit teavitada käesoleva seaduse 27 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud käibedeklaratsiooni vormil RT I 11 07 2014 3 jõust 01 12 2014 7 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 5 nimetamata otstarbel tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutumise maksustamisperioodil proportsionaalselt sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 5 nimetatud otstarbel kasutamise osatähtsusele kahe aasta jooksul RT I 11 07 2014 3 jõust 01 12 2014 31 Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused 1 Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel 2 Kauba ühendusesisese soetamise paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise 3 lõike 4 punkt 4 ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse järgi arvestama käibemaksu ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 3 Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse saamise korral millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav RT I 2008 58 324 jõust 01 01 2009 4 Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist mis on liidu tolliterritooriumi osa arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi 38 lõige 2 alusel RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 4 1 Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel RT I 2005 68 528 jõust 23 12 2005 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005 aasta 1 novembrist 5 Kehtetu RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 6 Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda kui toll on kauba vabastanud RT I 18 02 2014 2 jõust 01 03 2014 7 Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna RT I 2005 68 528 jõust 23 12 2005 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005 aasta 1 novembrist 7 1 Liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna Sätet ei kohaldata kui 1 liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või 2 liisinguandja osutab remondi ja hooldusteenust RT I 27 03 2012 7 jõust 01 04 2012 8 Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil millal toll on kauba vabastanud Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil millal kaup või teenus on käesoleva seaduse 11 kohaselt soetatud või saadud RT I 2005 68 528 jõust 23 12 2005 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005 aasta 1 novembrist 9 Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse 11 kohaselt Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil mil arve saadakse RT I 2005 68 528 jõust 01 01 2006 32 Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine 1 Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse 29 lõike 1 alusel mahaarvatav ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini 2 Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist kaasa arvatud juhul kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse 16 lõike 3 kohaselt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=59152&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    04 96 nr 39 jõust 24 04 96 RTL 1996 43 290 Rahandusmin m 21 12 95 nr 156 jõust 01 01 96 RTL 1996 4 16 Rahandusmin m 01 07 95 nr 99 jõust 01 08 95 Rahandusmin m 01 07 1995 Nr 99 jõust 01 07 95 RTL 1995 50 0 Rahandusmin m 28 04 95 nr 75 jõust 15 05 95 Pealkirjas ja kõigis punktides asendatud sõna

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14556&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    väärtuse ja üle eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse vahe jagamisel üle eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtusest Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma 4 Sotsiaalmaksu laekumise aastast muutust väljendatakse indeksiga mis saadakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise kogusumma ja üle eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise kogusumma vahe jagamisel üle eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise kogusummaga lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu laekumise kohta Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi avaldab Rahandusministeerium oma veebilehel iga kalendriaasta 15 märtsiks RT I 29 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid 1 Vabariigi Presidendi ametipalga koefitsient on 1 0 2 Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 1 0 3 Peaministri ametipalga koefitsient on 1 0 4 Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1 0 5 Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 0 85 6 Riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 0 85 7 Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 0 85 8 Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0 85 9 Ministri ametipalga koefitsient on 0 85 10 Riigisekretäri ametipalga koefitsient on 0 85 11 Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 0 85 12 Välja jäetud RT I 08 07 2011 8 jõust 01 01 2012 13 Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0 75 14 Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0 75 15 Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0 65 16 Maa ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0 65 17 Kehtetu RT I 29 06 2014 109 jõust 01 07 2014 18 Riikliku lepitaja ametipalga koefitsient on 0 55 19 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga koefitsient on 0 55 20 Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0 35 21 Eesti Panga nõukogu liikme ametipalga koefitsient on 0 25 4 Kõrgemate riigiteenijate palgamäära muutmine Riigikogu otsustab vajaduse korral

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=118872&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    reaalosadeks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa erastada pärast sellekohase kohtulahendi jõustumist 9 Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib kaasomandis olevas elamus kindlaks määrata riigile kuuluva elamu mõttelise osa mis ei kuulu erastamisele Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kaasomandis olevas elamus eluruumide erastamise seaduse paragrahv 3 lõikes 8 sätestatud tingimustel kindlaks määrata munitsipaalomandis samuti antud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuva põllumajandusreformi seaduse RT 1992 10 143 36 474 RT I 1994 52 880 1996 48 945 paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti ning Eesti Vabariigi seaduse Kooperatiivsete riiklik kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta RT 1992 24 337 1993 11 173 RT I 1996 2 28 paragrahv 2 lõikes 3 sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omandis oleva elamu mõttelise osa mis ei kuulu erastamisele 10 Käesolev seadus ei laiene elamu mõttelise osa erastamisele kui kaasomand on tekkinud eluruumide või mitteeluruumide erastamisest Paragrahv 3 Erastamise kohustatud subjekt Erastamise kohustatud subjektiks käesoleva seaduse alusel on eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt Paragrahv 4 Erastamise õigustatud subjekt 1 Käesoleva seaduse alusel on erastamise õigustatud subjektiks 1 esimese eelistusena kaasomandis oleva elamu üürnik või üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahv 4 punktis 1 sätestatud tingimustele 2 teise eelistusena elamu kaasomanik kui ta ei ole eluruumide erastamise kohustatud subjekt 3 erastamisel avalikul enampakkumisel füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik 2 Käesoleva seaduse alusel ei ole erastamise õigustatud subjektiks eluruumide erastamise kohustatud subjekt Paragrahv 5 Erastamine üürnikele 1 Erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust erastatakse osade kaupa nende suuruse järjekorras alustades kõige väiksemast osast Kohustatud subjekt määrab vastavad osad iga korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhtena Nende osade summa ei tohi olla suurem kui on erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust Erastamise objekt mis on väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe ning see osa erastamise objektist mis moodustub erastamise objekti ja käesoleva lõike tingimustele vastavalt määratud mõtteliste osade summa vahena erastatakse käesoleva seaduse paragrahv 6 alusel Iga esimest eelistust omav isik saab osta ainult ühe osa erastamise objektist 2 Erastamise kohustatud subjekt paragrahv 3 teatab ühe kuu jooksul arvates käesoleva seaduse paragrahv 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumisest või lõigetes 7 ja 8 sätestatud tingimuste kehtima hakkamisest kirjalikult allkirja vastu kõikidele kaasomandis oleva elamu esimest eelistust omavatele üürnikele nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa Kirjalikus teates peavad olema andmed erastatavate mõtteliste osade suuruse ja alghinna kohta 3 Kirjalik avaldus erastamises osalemiseks tuleb esimest eelistust omaval õigustatud subjektil esitada ühe kuu jooksul kirjaliku teate saamise päevast arvates Posti teel saadetud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks kui see kannab tähtaja viimase päeva kuupäevaga postitemplit Kirjalikus avalduses tuleb esimest eelistust omaval õigustatud subjektil näidata millistele osadele erastamise objektiks olevast mõttelisest osast ta ostutaotluse esitab 4 Kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut korraldatakse selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Paragrahv 6 Erastamine kaasomanikele 1 Kui erastamisel esimest eelistust omavad isikud puuduvad või kui erastamise objekt on

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=20146&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    esitanud kaasomanikele vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist 6 Kui erastamise objekt või selle osa ei ole erastatud selleks ostueesõigust omavatele isikutele peab enampakkumiskomisjon vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist avaldama enampakkumise kohta teate ühes üleriigilises päevalehes Teade peab sisaldama andmeid elamu asukoha erastatava mõttelise osa suuruse ja alghinna enampakkumise aja ja koha ning enampakkumises osalemiseks nõutava tagatisraha suuruse ja tasumise korra kohta 7 Enampakkumiskomisjon on kohustatud tagama asjasthuvitatud isikutele informatsiooni kättesaadavuse osaliselt erastatava elamu tehnilise varustatuse heakorra taseme ja teiste oluliste tunnuste kohta erastamise kohustatud subjekti asukohas 8 Enampakkumisest osavõtmiseks tuleb enampakkumiskomisjonile esitada 1 avaldus milles näidatakse millal kus ja milleks toimuvast enampakkumisest soovitakse osa võtta füüsilise isiku puhul osavõtja ees ja perekonnanimi aadress ja isikukood selle puudumisel passi number juriidilise isiku puhul nimi aadress ja registreerimisnumber osavõtuks volitatud esindaja ees ja perekonnanimi ning telefoninumber 2 juriidilistel isikutel registreerimistunnistuse ja põhikirja koopia II ENAMPAKKUMISE LÄBIVIIMINE 9 Enampakkumist viib läbi käesoleva korra punktis 2 nimetatud enampakkumiskomisjon mida juhib komisjoni esimees Enampakkumisest osavõtjad on kohustatud alluma enampakkumise ajal komisjoni esimehe korraldustele 10 Enampakkumiskomisjoni esimehel on õigus 1 teha osavõtjatele märkus käesoleva korra esmakordsel rikkumisel või arvata osavõtja välja enampakkujate hulgast ja nõuda tema lahkumist enampakkumise ruumist käesoleva korra teistkordsel rikkumisel 2 peatada enampakkumine kui sellest osavõtjad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist 3 jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumist segavate isikute lahkumist või teha erastamise kohustatud subjekti seaduslikule esindajale ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks 11 Enne enampakkumise algust registreerib enampakkumiskomisjon enampakkumisel osalemiseks ilmunud isikud Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees osavõtjatele enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumises osalejad 12 Enampakkumine on suuline ja viiakse läbi järgmiselt 1 enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate kohta sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist registreerimisnumber mille all nad esinevad kuni enampakkumise lõpuni 2 enne enampakkumise alustamist teatab enampakkumiskomisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud ostjate arvu ja nende registreerimisnumbrid 3 minimaalse pakkumise määra enampakkumise sammu otsustab enampakkumiskomisjon ja komisjoni esimees teeb selle teatavaks enne enampakkumise algust 4 enampakkumine algab müüdava vara alghinna teatamisest enampakkumiskomisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist 5 ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba 6 enampakkumine lõpeb enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist 13 Enampakkumist alustatakse alghinnast Isik kes pakkus kõrgeima hinna saab ostu müügilepingu sõlmimise õiguse Kui enampakkumisel on ainult üks osaleja siis on tal õigus osta enampakkumisel olev vara alghinnaga 14 Enampakkumise läbiviimise kohta peetakse protokolli kuhu märgitakse enampakkumise toimumise aeg koht ja enampakkumiskomisjoni liikmete nimed Iga enampakkumisel erastatava objekti kohta märgitakse protokolli enampakkumise kuulutuses seda objekti iseloomustavad andmed enampakkumises osalejate nimed ja registreerimisnumbrid Protokolli märgitakse minimaalse pakkumise määr ja kõik enampakkumisel tehtud ülepakkumised Protokollis fikseeritakse müügihind ja ostja nimi Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel fikseeritakse see protokollis Protokollile kirjutavad alla enampakkumiskomisjoni liikmed 15 Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht kuhu märgitakse kõigi enampakkumisest osavõtjate nimed ja nende registreerimisnumbrid ning objekti aadress kui sama enampakkumise objektiks on enam kui ühe elamu mõtteline osa siis elamute aadressid mille mõttelist osa osavõtja soovib erastada

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=22486&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ning sellises mahus ja nii et selle järgi oleks võimalik kaevandada või kaeveõõnt teiseselt kasutada 3 Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister 8 Mark eideritöö ja mark eideridokumentatsioon 1 Mark eideritöö on maavara kaevandamisel tehtav mõõdistamine ja dokumenteerimine 2 Kaeveõõne rajamine peab olema tagatud mark eideritööga Mark eideritööd tuleb korraldada nii et hiljem oleks võimalik mõõdistamistulemusi dokumentaalselt kontrollida 3 Mark eideritööga tuleb tagada 1 kaeveõõne projektikohane suunamine 2 teostatud tööde mõõdistamine ja dokumenteerimine 3 väljatud maavara koguse ning maavara varu määramine 4 mark eideridokumentatsiooni koostamine 4 Mark eideritöö tegemisel peab mõõdistamisel lähtuma kehtivast geodeetilisest süsteemist 5 Mark eideritöö korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 2004 84 572 jõust 01 04 2005 3 peatükk UURINGU JA KAEVANDAMISLOA OMANIK JA ETTEVÕTJA 9 Uuringu ja kaevandamisloa omanik 1 Uuringu või kaevandamisloa omanik käesoleva seaduse tähenduses on isik kellele nimetatud luba on maapõueseaduse alusel väljastatud või võõrandatud 2 Uuringu või kaevandamisloa omanik peab tagama et kaevandamise projekti koostab ja kaevandab käesoleva seaduse s 10 nimetatud isik kes kohustub kinni pidama uuringu või kaevandamisloa tingimustest 10 Õigus tegutseda ettevõtjana Kehtetu RT I 25 03 2011 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 11 Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustused Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamisega tegelev ettevõtja peab tagama käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise sealhulgas 1 kaevandama või kaeveõõnt teiseselt kasutama kooskõlas nõuetekohase projektiga 2 valdama nõuetekohaseks kaevandamiseks või kaeveõõne teiseseks kasutamiseks piisavaid vahendeid 3 rakendama kaevandamisel või kaeveõõne teisesel kasutamisel üksnes erialase ettevalmistusega isikuid 4 määrama vastutava spetsialisti ja tagama vastutava spetsialisti kohustuste täitmise 5 tagama allmaakaeveõõnes viibivate isikute arvestuse 6 teatama uuringu või kaevandamisloa omanikule uuringu või kaevandamisloa või projekti nõuetest kõrvalekaldumisest 7 teavitama viivitamatult Tehnilise Järelevalve Ametit objektil toimunud õnnetusest või avariist RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 12 Projekti koostamisega tegeleva ettevõtja kohustused Projekti koostamisega tegelev ettevõtja peab tagama käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise sealhulgas 1 tagama projekti nõuetele vastavuse 2 tagama projekti vastavuse lähteülesandele 3 tagama et projekti koostavad selleks tööks piisava erialase ettevalmistusega isikud 4 määrama vastutava spetsialisti ja tagama vastutava spetsialisti kohustuste täitmise 5 säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud projektid vähemalt seitse aastat projektikohase töö lõpetamisest arvates 13 Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslik dokumentatsioon 1 Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleval ettevõtjal peavad olema järgmised dokumendid 1 kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekt 2 riskianalüüsi puudutavad dokumendid 3 tööohutusjuhendid ning seadmete ja masinate kasutusjuhendid 4 mark eideridokumentatsioon 2 Allmaatöödega tegeleval ettevõtjal peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele olema järgmised dokumendid 1 avarii likvideerimise plaan 2 maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord 3 veekõrvaldus tuulutus ja elektrivarustusskeem ning muud tehnoloogiaskeemid 3 Maavara kaevandamisega tegelev ettevõtja peab iga kalendriaasta või aastateks jaotatud pikema perioodi kohta koostama arengukava mis tuleb esitada kaevandamise asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele teadmiseks viimase nõudmisel Ettevõtja tegevust käsitleva arengukava eesmärk on tagada tõhus kontroll kaevandamisega keskkonnale avaldatava mõju üle ja tegevuse optimaalne ulatus RT I 2004 84 572 jõust 01 04

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53713&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ette kandma Kui meeskond on jao suurune või sellest suurem määratakse meeskonnaülemale üks või mitu abi Jõudnud määratud kohta esitleb meeskonnaülem end isikule kelle käsutusse ta on saadetud Kompaniist saadetud meeskonnaülem kannab naasmisel ülesande täitmisest ette kompaniikorrapidajale mitme kompanii kaitseväelastest koosneva meeskonna ülem pataljonikorrapidajale Teenistustoimkondlaste kohustused 224 Kõik pataljoni toimkonnad alluvad pataljonikorrapidajale Ambulantsi valveõde ja autojuht sanitar alluvad ka pataljoniarstile ning sööklatoimkond toitlustusspetsialistile Korrapidajale allutamise hetkest pärast toimkonnavaatust ei tohi toimkondlane vastavalt alluvusele kas pataljoni või kompaniikorrapidaja loata toimkonnast lahkuda ega oma kohustusi kellelegi üle anda 225 Pataljoniülema korraldusel võtavad toimkondlased osa ainult nendest õppustest mis ei takista nende kohustuste täitmist 226 Kõik korrapidajad kannavad ette oma otsestele ülematele ja esitlevad end kõrgema auastmega kaitseväelastele ettenähtud korras ning vastavalt järgmistele reeglitele 1 pataljonikorrapidaja esineb ettekandega kõigile otsestele ülematele ning esitleb end kõikidele kõrgematele ja vanemohvitseridele 2 kompaniikorrapidaja kannab ette kõigile otsestele ülematele alates oma kompaniiülema asetäitjast pataljonikorrapidajale tema abile ja oma kompanii ohvitserile kes uuel päeval esimesena saabub korrapidaja vastutuspiirkonda ning esitleb end kõikidele ohvitseridele välja arvatud oma kompanii ohvitserid 3 kui korraga saabub mitu isikut kellele korrapidaja peab ette kandma või end esitlema teeb ta seda kõige kõrgemal ametikohal olevale kui ametikoht ei ole teada siis kõige kõrgemas auastmes kaitseväelasele 227 Ette ei kanta end ei esitleta 1 juba kohaloleva otsese ülema juuresolekul temast madalamal ametikohal olevale ülemale 2 otsesele ülemale kui korrapidajast kõrgemas auastmes kohalolev ülem ise esineb temale ettekandega 3 saabuvale pataljonikorrapidajale või tema abile ülema juuresolekul kellele pataljonikorrapidaja või tema abi üldises teenistuskorras alluvad 228 Kui korrapidaja tegevuspiirkonda saabub ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane kellele on ette nähtud ette kanda või end esitleda läheb korrapidaja talle vastu ja saadab teda pärast ettekannet esitlemist kuni korrapidamispiirkonnast lahkumiseni või korralduseni Kantakse ette ainult nendest vahejuhtumitest millest veel ei ole ette kantud 229 Toimkondlased kannavad oma ülemale viivitamatult ette kõikidest vahejuhtumitest ja tähelepanekutest Pataljoni ja kompaniikorrapidaja peavad kõikidest vahejuhtumitest ja tähelepanekutest viivitamatult ette kandma oma pataljoni või kompaniiülemale 230 Korrapidajad on kohustatud rakendama kõiki abinõusid et vahejuhtumite korral tagada pataljoni või kompanii normaalne funktsioneerimine ja kord 231 Toimkondlasel on keelatud tegelda asjadega mis ei ole otseselt seotud tema teenistuskohustustega toimkonnas Toimkonna relvastus 232 Pataljonikorrapidaja ja tema abi peavad olema relvastatud teenistusrelvaga ja selle juurde kuuluva kahe laetud salvega relva padrunipesa peab olema tühi 233 Kõikidel teenistustoimkondlastel peab olema temale kinnitatud teenistusrelv koos laetud salvede ja täägiga Distsiplinaararestiga karistatud vahialuseid valvavaid toimkondlasi sööklatoimkonda ambulantsi valveõde autojuhti sanitari kompanii ja sidesõlme toimkonda kui nad asuvad pataljoni territooriumil ei relvastata 234 Sisetoimkondade relvastuse ja selle hoidmise laadimise ja kasutamise korra peab kehtestama pataljoni või kompaniiülem lähtudes käesoleva määrustiku nõuetest ning vastavatest eeskirjadest VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 Pataljonikorrapidaja 235 Pataljonikorrapidajaks määratakse pataljoniülema käskkirjaga järjekorras kõiki pataljoni ohvitsere ja kogenud allohvitsere välja arvatud pataljoni staabiülem ja meditsiiniteenistuse ohvitserid ja allohvitserid Pataljonikorrapidaja allub vahetult pataljoniülemale Temale allub kogu pataljoni toimkond Pataljonikorrapidaja vastutusala ja ülesanded kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest 236 Staabiülem peab pataljonikorrapidajat ja tema abi enne toimkonda astumist instrueerima 237 Toimkonda astumisel peab pataljonikorrapidaja läbi viima toimkonnavaatuse Toimkonnavaatusel peab korrapidaja välja selgitama kas kõik toimkondlased on terved teavad kõiki neile ettenähtud kohustusi ja oskavad neid täita Vajaduse korral täpsustab ta toimkondlaste kohustusi või nõuab kompaniilt puudulikult ettevalmistatud või haige toimkondlase väljavahetamist VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 238 Korrapidamise vastuvõtmisel võtab uus pataljonikorrapidaja vastu vanalt korrapidajalt 1 dokumentatsiooni pataljonikorrapidaja üld ja erikohustustega häire kallaletungi valmidusastme tõstmise tulekahju massihävitusrelva rünnaku jne korral 2 valve ja kaitseplaani 3 tuleohutuseeskirjad 4 sidepidamistabelid koos kutsungite ja koodidega 5 valvesignalisatsiooni puldi jm seadmed 6 kõikide lubade plommide ja pitsatite näidised 7 skeemi pataljoni territooriumi jaotuse kohta allüksuste vahel 8 pataljoni päevakorra 9 pataljoniülema käsud korraldused ja juhised mis kuuluvad korrapidajale täitmiseks kontrollimiseks või kellelegi edastamiseks 10 vahialused vastavalt vahialuste arvestuse raamatule 11 korrapidamise üleandmise raamatu 12 pataljoni varuvõtmed lukustatud ja pitseeritud klaasustega kapis 13 tema valve all olevad relvad laskemoona ja muu vara korrapidajaruumi inventarinimekirja järgi 14 transpordivahendite kasutamise plaani 15 kõik korrapidaja töövihikusse kantud täitmist nõudvad ülesanded ja ettekanded Korrapidamist üleandev korrapidaja vabaneb teenistusest kui temale alluvad toimkonnad on vahetatud ja ta ise kohustused uuele korrapidajale üle andnud 239 Korrapidamise üleandmise kohta teevad korrapidamist üleandev ja uus pataljonikorrapidaja korrapidamise üleandmise raamatusse asjakohased sissekanded ja märked märgivad ära korrapidamise üleandmise kellaaja ja kirjutavad sissekandele alla Pärast allakirjutamist on mõlemad korrapidajad kohustatud korrapidamise üleandmisest ette kandma pataljoniülemale või teda asendavale isikule ning esitama pataljoni päevaaruande Sellest hetkest kui mõlemad korrapidajad on sissekandele alla kirjutanud vastutab uus korrapidaja üld ja erikohustuste täitmise eest 240 Pataljonikorrapidaja 1 vastutab sisekorra eest pataljonis mille tagamiseks ta peab kasutama talle seadusega antud võimu ja vahendeid 2 vastutab töötoimkondade jm meeskondade õigeaegse väljasaatmise eest 3 jälgib et hommikune ülevaatus ja õhtune loendus toimuksid pataljoni allüksustes vastavalt kehtivale korrale ja õigeaegselt peab isiklikult viibima ühe kompanii hommikuse ülevaatuse ja õhtuse loenduse juures 4 vastutab pataljonis antavate üldsignaalide õigeaegse ja õige edastamise eest 5 vastutab ülemate ja kogu isikkoosseisu häirest ja kallaletungist viivitamatu teavitamise eest 6 käib vähemalt üks kord päeval ja üks kord öösel läbi ja vaatab üle pataljoni territooriumil paiknevad hooned ja ruumid ning kontrollib lukustatust ja pitsereid revideerib öösel põhjalikult vähemalt ühte kompaniid külastab ambulantsi ning teeb selle kohta kehtestatud korras sissekande kontrollib kas ajateenijate arv kompaniis vastab õhtuse loenduse andmetele 7 peab teadma vahialuste arvu arestimajas ja haigete arvu ambulantsis 8 võtab tarvitusele kõik abinõud inimeste relvade tehnika varustuse ja pataljoni muu vara päästmiseks loodusõnnetuste ning tulekahju korral ja teistel erakorralistel juhtudel pataljoni territooriumil kuni ülemate või abijõudude päästemeeskonna kohalesaabumiseni juhib ja koordineerib pääste kustutus või evakuatsioonitöid VV m 22 07 2010 Nr 102 jõust 01 08 2010 RT I 2010 52 335 9 kannab pataljoniülemale ette eriolukorra kehtestamisest ja tegutseb kehtestatud ja kinnitatud eriolukorra tegevusjuhendi järgi 10 võtab häire kallaletungi ja korrarikkumise korral tarvitusele kõik abinõud pataljoni territooriumi isikkoosseisu ja varade kaitseks ja korra taastamiseks tegutsedes sealjuures pataljoniülema poolt kinnitatud plaani ja tegevusjuhendi alusel 11 viibib kõikidel toitlustamiskordadel sööklas kontrollib toidu kvaliteeti ja teeb sissekande toidukontrolliraamatusse vt lisa 13 jälgib toidu jagamist ja sisekorda sööklas 12 peab teadma kus ja millistel õppustel viibivad pataljoni allüksused omama ülevaadet pataljoni transpordivahendite kasutamisest 13 peab oskama kasutada pataljoni sidevahendeid võtma sidehäirete või katkestuse korral tarvitusele kõik abinõud side taastamiseks 14 võtab vastu vahi alla saadetud distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi teeb korraldusi nende valve all hoidmiseks ja jälgib et nende valve all pidamisel peetaks kinni kehtestatud korrast ja et valve alt vabastamine toimuks täpselt ettenähtud ajal 15 võtab eraisikutelt vastu kaebusi kaitseväelaste peale või nende ebaseadusliku tegevuse kohta ja edastab kaebused pataljoniülemale võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks 16 kui pataljoni piirkonnas leitakse eraisiku või kaitseväelase laip peab korrapidaja välja panema selle juurde valve tagama sündmuskoha puutumatuse kandma juhtunust ette pataljoniülemale ning teatama politseile 17 annab haavatud või vigastatud kaitseväelasele esmaabi kutsub välja pataljoniarsti ja korraldab kannatanu viimise raviasutusse 18 kui toimkonnas haigestunud kaitseväelane ei ole enam suuteline täitma oma teenistuskohustusi vahetab ta välja uue toimkondlase vastu keda instrueerib enne toimkonda astumist Kui toimkondlane on pannud toime korrarikkumise millega ta on kaotanud usalduse peab korrapidaja ta toimkonnast kõrvaldama nõudma kompaniist välja asendaja ja teda instrueerima Korda rikkunud toimkondlase suhtes võib korrapidaja vajaduse korral rakendada distsiplinaarkinnipidamist 19 jälgib et pataljoni koosseisu mittekuuluvaid ohvitsere kaitseväe ja riigiametnikke ning eraisikuid lubataks pataljoni territooriumile vaid kehtestatud korras 20 kannab pataljoniülemast kõrgemate otseste ülemate ning kõikide kõrgemate ohvitseride ilmumisest pataljoni territooriumile kohe ette pataljoniülemale või teda asendavale isikule ja saadab saabunud isikuid kuni nende lahkumiseni pataljoni territooriumilt või vastava korralduseni 21 jälgib ja kontrollib puhtust ja korda kõikides pataljoni rajatistes ja ruumides pöörates erilist tähelepanu sööklale köögile ja toiduainete hoiukohtadele 22 kontrollib sõidukite kasutamist vastavalt päevaplaanile 241 Pataljonikorrapidaja peab alati viibima pataljoni territooriumil ja olema kiiresti leitav oma käikudest on ta kohustatud informeerima oma abi 242 Kui pataljonikorrapidaja ei ole ootamatu haigestumise või mõnel muul põhjusel võimeline täitma oma teenistuskohustusi peab korrapidaja või tema abi sellest ette kandma pataljoniülemale või teda asendavale ohvitserile Oma kohustuste üleandmine ilma pataljoniülema loata on keelatud 243 Pataljoni või tema valve all oleval territooriumil kinnipeetud isikute puhul teeb korrapidaja kindlaks kinnipeetu isiku territooriumil viibimise ja kinnipidamise asjaolud võtab asjaosalistelt seletuskirja kannab juhtunust ette pataljoniülemale ja tegutseb saadud korralduse kohaselt 244 Korrapidajal on pataljoniülema käskkirjaga kehtestatud ajal lubatud magada neli tundi magamise ajaks on lubatud lõdvendada vöörihma ja võtta ära saapad 245 Kui allüksused paiknevad eraldi võib pataljoniülem nendesse allüksustesse määrata pataljonikorrapidaja abi kellel on kõik käesolevas peatükis toodud pataljonikorrapidaja õigused ja kohustused selle eraldi paikneva allüksuse territooriumil Tema vahetuks ülemaks korrapidamisteenistuse alal on pataljonikorrapidaja Korrapidamise vastuvõtmisest ja üleandmisest ning vahejuhtumitest kannab ta ette pataljonikorrapidajale 246 Pataljonis või kaitseväeasutuses kus ohvitseride arv ei võimalda korrapidajaks määrata ohvitseri määratakse korrapidajaks allohvitser kellel on kõik käesolevas peatükis toodud korrapidaja õigused ja kohustused Pataljonikorrapidaja abi 247 Korrapidaja abiks määratakse harilikult kaadriallohvitser Pataljonides kus korrapidajaks on kaadriallohvitser võib tema abiks olla määratud ajateenija allohvitser või kogenud sõdur Korrapidaja abi täidab kõiki korrapidajalt saadud teenistusalaseid korraldusi Korrapidaja abi allub korrapidajale Korrapidaja abi käske ja korraldusi peavad täitma kõik pataljoni toimkonnad ja ajateenijad Korrapidaja abi vastutab välisvalgustuse õigeaegse sisse ja väljalülitamise eest 248 Korrapidaja abi 1 asub talle määratud ruumis kust võib lahkuda ainult korrapidaja loal 2 täidab korrapidaja kontrollkäikude ja tema magamise ajal kõiki korrapidaja kohustusi ning kannab sel ajal asetleidnud sündmustest ja oma tegutsemisest esimesel võimalusel erakorralistest sündmustest aga viivitamatult ette korrapidajale 3 võtab toimkonna vastuvõtmisel vastu korrapidamisruumid ja nende sisustuse ning kannab nende eest vastutust Pärast üleandmist vastuvõtmist kannavad toimkonda üleandev ja uus korrapidaja abi sellest ette korrapidajale 4 rivistab toimkonna toimkonnavaatuseks ettenähtud kohas ja korras ja kannab sellest ette korrapidajale VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 5 kontrollib korrapidaja korraldusel sisetoimkondi 6 peab distsiplinaararestiga karistatute vahi alla võtmise järjekorra nimekirja vt lisa 14 249 Korrapidaja abile peab võimaldama magada neli tundi korrapidaja äranägemise järgi Sidesõlme korrapidaja telefonist ja raadiotelefonist 250 Sidesõlme korrapidaja telefonist ja raadiotelefonist alluvad pataljonikorrapidajale ja sidesõlmeülemale Nad kontrollivad kas korrapidamise üleandmine vastuvõtmine toimub vastavalt kehtestatud ja kinnitatud eeskirjale Sidesõlme korrapidaja telefonist ja raadiotelefonist peavad täpselt täitma kinnitatud teenistusjuhendeid ja eeskirju Pääslakorrapidaja 251 Pääslakorrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast Pääslakorrapidaja allub pataljonikorrapidajale Pääslakorrapidajale allub pääslatoimkond Iga pataljoni pääslatoimkonna ülesanded määrab pataljoniülem oma eeskirjaga lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest 252 Pääslakorrapidaja 1 vastutab pääsla läbilaskekorra täpse täitmise eest 2 teatab pataljonikorrapidajale ja allüksustesse nendele saabunud külalistest 3 kontrollib külaliste dokumente registreerib nad külaliste raamatus vt lisa 20 ja väljastab neile külastajakaardi vt lisa 21 4 jälgib et pataljoni territooriumilt lahkuvatel ajateenijatel oleks väljalubamistäht VV m 24 05 2007 Nr 160 jõust 08 06 2007 RT I 2007 39 280 5 viibib alaliselt pääslas tohib sealt lahkuda vaid pataljonikorrapidaja loal määrab eemalviibimise ajaks ühe päevniku vanemaks kes vastutab korrapidaja kohustuste täitmise eest 6 teatab külaliste mitteallumisest või muudest korratustest kohe pataljonikorrapidajale püüab toimkonna jõududega korrarikkujat korrale kutsuda või üleastumist tõkestada 7 jälgib et pääsla väravad ja uksed oleksid määratud ajal seestpoolt lukustatud või riivistatud 8 täidab öisel ajal kui üks päevnikest puhkab ka tema ülesandeid 9 toimetab kogu saabuva korrespondentsi pataljoni kantseleisse 10 esitleb end pääslasse saabunud tundmatutele isikutele küsib neilt külastamise eesmärki teatab nende saabumisest pataljonikorrapidajale ning tegutseb saadud korralduste kohaselt 11 täpsustab ust avamata öösel saabunute tuleku eesmärgi teatab neist korrapidajale ning tegutseb vastavalt saadud korraldustele 12 kallaletungi korral pääslale kannab kallaletungist ette pataljonikorrapidajale korraldab pääsla ja isikkoosseisu kaitse kallaletungi puhul pataljoni teistele objektidele või üldhäire korral tugevdab pääsla valvet ja ümbruse vaatlust kõikidest tähelepanekutest ja väärnähtustest kannab kohe ette pataljonikorrapidajale ning tegutseb vastavalt saadud käskudele 13 tulekahjust pääslas või selle ümbruses kannab viivitamatult ette pataljonikorrapidajale ja korraldab tulekustutamise olemasolevate vahenditega jätkates ühtlasi oma põhiülesande täitmist 253 Pääslakorrapidajal on lubatud puhata neli tundi selleks ajaks peab ta määrama enda asemele ühe päevniku Toimkonna vastuvõtmisel võtab uus korrapidaja isiklikult üle nimestiku järgi kogu pääsla dokumentatsiooni koos lisadega pääsla territooriumi ruumid nende sisustuse ja kontrollib ning suunab päevnike tegevust toimkonna vastuvõtmise ajal Pääslapäevnik 254 Pääslapäevnikud määratakse sõdurite hulgast nad alluvad pääsla korrapidajale Nad peavad olema valmis täitma pääslakorrapidaja kohustusi 255 Pääslapäevnikel on keelatud lahkuda pääsla ruumidest pääslakorrapidaja loata 256 Pääslapäevnik 1 vastutab pääsla läbilaskekorra täitmise eest 2 vastutab pääsla ja selle ümbruse puhtuse eest 3 kontrollib hoolikalt sisenejate ja väljujate dokumente Kui siseneja või väljuja dokumendid äratavad kahtlust pöördub ta pääslakorrapidaja poole 4 ei luba territooriumile võõraid transpordivahendeid ega isikuid 5 registreerib kõik saabuvad ja lahkuvad sõidukid selleks ettenähtud raamatus vt lisa 22 annab loa sõidukite sisse ja väljasõiduks vastavalt kehtestatud korrale 6 ajateenijate sisenemisel ja väljumisel kontrollib kas neil on puhkusetunnistus vt lisa 15 või väljalubamistäht VV m 24 05 2007 Nr 160 jõust 08 06 2007 RT I 2007 39 280 7 esitleb end vastavalt määrustikule saabunud tundmatule isikule selgitab välja tema saabumise eesmärgi ning teatab saabumisest pääslakorrapidajale 8 teiste väeüksuste ohvitseride saabumisel esitleb end neile selgitab nende saabumise eesmärgi ja kannab ohvitseride saabumisest kohe ette pääslakorrapidajale VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 257 Pääslapäevnikel on õigus magada vähemalt neli tundi ööpäevas Tehnikapargi korrapidaja 258 Tehnikapargi korrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast Ta allub pataljonikorrapidajale ja tehnikapargi siseteenistuse alal pataljonitehnikule temale allub tehnikapargi toimkond Tehnikapargi toimkonna konkreetsed ülesanded kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest 259 Tehnikapargi korrapidaja 1 vastutab tehnikapargi pääsla läbilaskekorra täpse täitmise eest 2 vastutab tehnikapargi toimkonna õige teenistuse eest 3 vastutab puhtuse ja korra eest tehnikapargi territooriumil ja teenistusruumides 4 ei luba väljaspool tööaega ja puhkepäevadel ilma pataljonikorrapidaja loata mitte kedagi tehnikapargi territooriumile 5 kannab pataljonikorrapidajale ette korrarikkumistest tehnikapargis või selle ümbruses 6 võtab tööpäeva lõppedes oma valve alla lukustatud ja pitseeritud tehnikapargi garaa ide väravad ning kontrollib neid pidevalt avastatud puudustest kannab kohe ette pataljonikorrapidajale 7 kontrollib väljuvate tehnikavahendite ja nende juhtide dokumentide vastavust nõuetele ning kannab sõidukite tehnikapargist lahkumise ja saabumise sõidukite välja ja sissesõidu registreerimise raamatusse vt lisa 22 8 viibib alaliselt pääslas tohib sealt lahkuda vaid pataljonikorrapidaja loal 9 jälgib tuleohutus ja keskkonnakaitsenõuetest kinnipidamist tehnikapargi territooriumil teatab tulekahjust viivitamatult pataljonikorrapidajale ning korraldab tule kustutamist olemasolevate vahenditega 260 Tehnikapargi korrapidajal on lubatud puhata neli tundi selleks ajaks peab ta määrama enda asemele päevniku 261 Toimkonna üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt pataljoniülema poolt käskkirjas kinnitatud eeskirjale Üleandmisest kannavad toimkonda üleandev ja uus korrapidaja ette pataljonikorrapidajale Tehnikapargi päevnik 262 Tehnikapargi päevnikud määratakse sõdurite hulgast nad alluvad tehnikapargi korrapidajale Tehnikapargi päevnikud täidavad oma kohustusi sarnaselt pääslapäevnikuga Sööklakorrapidaja 263 Sööklakorrapidajaks määratakse väliköögi meeskonnaülem või kogenud sõdur väliköögimeeskonna hulgast Ta vastutab toiduainete laost väljavõtmise eest ja jälgib et väljastatavad toiduportsjonid vastaksid ettenähtud normile 264 Sööklakorrapidaja allub pataljonikorrapidajale erialaliselt toitlustusspetsialistile ja sööklaülemale Sööklakorrapidajale allub söökla toimkond 265 Uut sööklakorrapidajat instrueerib toitlustusspetsialist 266 Enne toimkonna ülevõtmist sööklakorrapidaja 1 läbib määratud ajal koos söökla uue toimkonnaga tervisliku seisundi kontrolli kannab hoolt et kõik tervisliku seisundi kontrolli läbinud toimkondlased kantaks nimeliselt meditsiinilise kontrolli raamatusse vt lisa 16 ja et sissekandele kirjutaks alla meditsiinitöötaja 2 kannab pataljonikorrapidajale ette kui mõnda toimkondlast ei lubata tervislikel põhjustel söökla toimkonda 3 läheb määratud kellaajal sööklasse ja võtab koos vanemkokaga nõudelehe järgi ladudest välja kõik järgmiseks päevaks ettenähtud toiduained kirjutab koos vanemkokaga alla toiduainete saatelehele kontrollib et vastuvõetud toiduained vastaksid ettenähtud kogustele ja kvaliteedile Kui tekib kahtlus toiduainete kvaliteedis kutsub ta välja arsti või valveõe et määrata toiduainete kõlblikkust ning teeb asjakohase sissekande söökla korrapidamise raamatusse 267 Pataljoniülema poolt määratud ajal läheb uus korrapidaja sööklasse ja võtab vanalt korrapidajalt vastu 1 korrapidamise üleandmise ja vastuvõtmise raamatu 2 sööklakorrapidaja dokumentatsiooni 3 järgmise päeva menüü ja kalkulatsiooni koopia 268 Söökla korrapidamise vastuvõtmisel uus korrapidaja 1 kontrollib et kõik dokumendid ja sisustus vastaksid sellekohasele dokumentatsioonile ja inventarinimekirjale 2 annab pärast korrapidamise vastuvõtmist koos vana korrapidajaga allkirja korrapidamise üleandmise ja vastuvõtmise raamatusse ning kannab vahetusest ette pataljonikorrapidajale 269 Uus korrapidaja on kohustatud pärast söökla personali ja toimkonna lahkumist sulgema söökla aknad lukustama uksed ja sisse lülitama tehnilised valveseadmed 270 Sööklakorrapidaja 1 saabub hommikul koos kokkadega avab söökla uksed ja vaatab ruumid üle 2 peab alati teadma toidulolevate kaitseväelaste arvu 3 viibib toidu kontrollportsjonite kaalumise juures ja jälgib et väljaantavad portsjonid vastaksid kontrollportsjonile 4 ei luba söökla toimkonda isikuid kes ei läbinud meditsiinilist kontrolli 5 juhib toimkonna tööd 6 lähtudes töö ja tuleohutuseeskirjadest instrueerib alluvaid võtab neilt instrueerimise kohta allkirja korrapidamise raamatusse kontrollib et söökla toimkond ja söökla personal täidaksid toitlustamise tervisekaitse eeskirju ning töö ja tuleohutusnõudeid 7 hoiab sööklas kehtestatud sisekorda 8 jälgib et söömine toimuks päevakorras ettenähtud ajal saadab vastavalt tellimusele õppustel või mujal väljaspool pataljoni teenistuskohuseid täitvatele kaitseväelastele välja toidu või säilitab selle nende saabumiseni 9 kannab kõikidest vahejuhtumitest ette pataljonikorrapidajale ja toitlustusspetsialistile Ambulantsi valveõde 271 Ambulantsi valveõde allub pataljonikorrapidajale tema abile ja erialaselt pataljoniarstile ning meditsiinirühma ülemale Valveõele alluvad kõik ambulantsi sanitarid valveautojuht sanitar ambulantsi päevnik kui see on määratud ja ravil viibivad kaitseväelased 272 Ambulantsi valveõde vastutab sisekorra eest ambulantsis ja arsti äraolekul esmaabi andmise eest 273 Valve ülevõtmisest kannavad valvet üleandev ja uus ambulantsi valveõde ette telefoni teel pataljonikorrapidajale Koos valve ülevõtmisega kannab uus ambulantsi valveõde pataljonikorrapidajale kirjalikult ette haigete arvu kes on ravil haiglas ambulantsis või kodus 274 Ambulantsi valveõde 1 viibib alaliselt ambulantsis võib sealt lahkuda ainult oma teenistusülesannete täitmiseks arsti või pataljonikorrapidaja loal 2 annab arsti äraolekul haigetele esmaabi 3 peab teadma ambulantsis statsionaarsel ravil olevate haigete arvu haiguse diagnoosi haigetele määratud ravi ning täitma arsti ettekirjutusi 4 peab väljakutse puhul kiiresti saabuma haigestunu või kannatanu juurde andma talle esmaabi vajaduse korral saatma ta haiglasse 5 kontrollib korrapidamise ülevõtmisel eriarvel olevate ravimite vastavust nimekirjale 6 jälgib et ravil olevaid haigeid toitlustataks õigeaegselt ja et toit vastaks nõuetele 7 kontrollib regulaarselt sööklas köögis toiduladudes jm tervisekaitsenõuete täitmist hindab väljastatava toidu kvaliteeti ja teeb märke toidukontrolliraamatusse vt lisa 13 8 jälgib et haigete kokkusaamine külalistega toimuks vastavalt kehtestatud korrale 275 Pataljoniarst võib ambulantsi valveõele määrata ka teisi kohustusi need sätestatakse tema teenistusjuhendis 276 Ambulantsi valveõde kannab ette pataljonikorrapidajale ja kõigile otsestele ülematele alates ambulantsiülemast nende saabumisel ambulantsi näiteks Härra kapten Ambulantsis ravil neli kaitseväelast erakorralisi juhtumeid ei ole Valveõde kapral Nõmmik ja saadab neid kuni nende ambulantsist lahkumiseni Staabikorrapidaja 277 Staabikorrapidaja allub pataljonikorrapidajale ja täidab ka staabiülema ja kantseleiülema korraldusi Arestiruumi korrapidaja 278 Kui pataljonis on arestiruum ja sinna on ette nähtud korrapidaja allub ta pataljonikorrapidajale ning tegutseb vastavalt pataljoniülema poolt kehtestatud arestiruumi korrapidaja kohustustele VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 Valvekorraüksus 279 Valvekorraüksus määratakse erakorraliste ja kiireloomuliste ülesannete tulekustutus või muud kiireloomulised ülesanded täitmiseks 280 Valvekorraüksuse ja tema suuruse määrab pataljoniülem oma käskkirjaga 281 Valvekorraüksuse koosseisu kuuluvad kaitseväelased ei tohi kasarmu piirest lahkuda ja peavad olema valmis kiiresti tegutsema Valvekorraüksuse ohvitseride asukoht peab alati olema teada korrapidajale ning peab olema tagatud nende kiire saabumine pataljonisse 282 Peale valvekorraüksuste võivad pataljoniülem ja temast kõrgemad ülemad lähtuvalt olukorrast ja vajadusest määrata häireüksusi mis tegutsevad neid määranud ülema korralduste kohaselt Toimkonna signalist trummar käskjalg 283 Toimkonna signalist trummar täidab toimkonnas ka käskjala kohustusi ja allub pataljonikorrapidajale ning tema abile ta asub selleks määratud ruumis ja võib sealt lahkuda ainult korrapidaja või tema abi loal ja teadmisel Signalist trummar käskjalg annab signaale ja täidab käskjala kohustusi ainult pataljonikorrapidaja ja tema abi korraldusel 284 Toimkonna signalisti trummari käskjala kohustus on koristada korrapidaja teenistusruume Magada võib ta selleks ettenähtud kohas ja korrapidaja abi loal Kompaniikorrapidaja 285 Kompaniikorrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast ta allub pataljonikorrapidajale tema abile ning siseteenistuse alal kompaniiülemale ja kompaniiveeblile 286 Kompaniikorrapidajale alluvad kõik päevnikud ja teised ajutised ja alalised ametimehed ning töölised kompaniiülema kehtestatud korras 287 Määratud ajal peab kompanii uus korrapidaja koos toimkonnaga ilmuma kompaniiveebli juurde instrueerimisele ja pataljoni toimkonnavaatusele 288 Korrapidamise vastuvõtmisel uus kompaniikorrapidaja 1 võtab kehtestatud korras vastu korrapidamise dokumentatsiooni inventari korrapidaja valve all olevad relvad arvuliselt ja numbrite järgi ning laskemoona 2 kontrollib signalisatsiooniseadmeid pitseeritud ruume relvakappe ja kaste 3 täidab endiselt korrapidajalt ülevõetud kirjalikke ja suulisi korraldusi 289 Pärast korrapidamise üleandmist kirjutavad vana ja uus korrapidaja alla korrapidamise üleandmise raamatusse märkides sinna kõik esinenud puudused ning kannavad korrapidamise üleandmisest ette kompaniiülemale või teda asendavale isikule pärast seda peavad vana ja uus korrapidaja korrapidamise ülevõtmisest ette kandma pataljonikorrapidajale 290 Kompaniikorrapidaja 1 vastutab sisekorra eest kompaniis 2 vastutab kasarmuarestis olevate kaitseväelaste valvamise eest 3 vastutab kompanii relvade laskemoona inventari materiaalsete väärtuste ja isikkoosseisu isiklike asjade säilimise eest 4 jälgib kompaniis päevakorra täitmist ja edastab kiiresti ning täpselt kõik saabunud käsud ja korraldused 5 viib läbi õhtuse loenduse mille lõpul teatab järgmise päeva toimkonda määratud toimkondlaste nimed 6 peab teadma kompanii isikkoosseisu täpset arvu ja seda kus isikkooseis asub 7 väljastab kompaniiülema loal allkirja vastu relvi ja laskemoona teeb sellekohase sissekande relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse ning võtab vastu tagastatavad relvad 8 tagab kompaniis puhtuse ja korra võtab vahejuhtumite puhul tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks ja kannab juhtunust ette pataljonikorrapidajale ning kompaniiülemale 9 korraldab tulekahju puhkemisel esmase tulekustutuse vajaduse korral ka evakuatsiooni ja päästetööd ning teatab juhtunust viivitamata pataljonikorrapidajale ja kompaniiülemale 10 jälgib et päevnikud täidaksid oma ülesandeid ning et nende vahetamine toimuks ettenähtud korras 11 esitab pärast õhtust loendust pataljonikorrapidajale kompanii päevaaruande vt lisa 17 ja omavoliliselt puudujate nimed 12 äratab kompanii ajateenijad allohvitserid 10 minutit enne üldist hommikust äratust 13 tegutseb häire või kogunemissignaali korral vastavalt kehtestatud juhendile ja teatab signaalist kogu kompanii isikkoosseisule 14 rivistab ettenähtud ajal kogu kompanii või väljasaadetavad toimkonnad meeskonnad ja kannab sellest ette kompaniiülemale 15 viibib kompanii toitlustamise ajal sööklas jälgib seal korda ja teatab sööklakorrapidajale kaitseväelaste arvu kelle toitlustamine toimub hiljem 16 avab ja lukustab vastavalt kehtestatud korrale kompanii välisuksi lülitab sisse ja välja signalisatsiooniseadmeid 291 Kompaniikorrapidaja laud peab paiknema nii et korrapidajal oleks pidev kontroll kompaniis toimuva üle Korrapidaja võib oma kohalt lahkuda ainult teenistusülesannete täitmiseks jättes enda asemele vabavahetuse päevniku 292 Kui pataljonikorrapidaja nõuab kompaniist erakorralist töötoimkonda peab korrapidaja sellest ette kandma kompaniiveeblile ja tegutsema vastavalt saadud korraldusele 293 Kompaniikorrapidaja vastutab kõikide päevniku juures asuvate teenistuseks vajalike raamatute ja dokumentide õige ja korrektse täitmise eest 294 Kompaniikorrapidaja on kohustatud kandma väljalubamistähtede alusel väljalubatute raamatusse nimeliselt kõikide väljalubatud ajateenijate nimed ja märkima nende tegeliku lahkumise ja tagasituleku aja Meeskonna väljumisel märgib ta väljalubatute raamatusse meeskonnaülema ja liikmete nimed 295 Kompaniikorrapidaja saadab haigestunud kaitseväelased ambulantsi määrab ühe neist vanemaks ja annab tema kätte haigete raamatu vt lisa 10 296 Kompaniikorrapidaja märgib korrapidaja töövihikusse puhkuselt lähetusest haiglast jne naasnute nimed ja kannab saabunutest ette kompaniiveeblile teeb sissekandeid väljalubatute raamatusse vt lisa 18 297 Kui allüksust toitlustatakse eraldi ja söökla korrapidajat ei ole määratud täidab kompaniikorrapidaja ka kõiki sööklakorrapidaja kohustusi 298 Kompaniikorrapidaja võib korrapidamise vältel magada selleks ettenähtud kohas vormiriietuses ja rakmetes vähemalt neli tundi pataljoniülema poolt määratud ajal 299 Kompaniikorrapidaja kannab ette kõikidele otsestele ülematele alates kompaniiülema asetäitjast esimesena kompaniisse saabunud kompaniiohvitserile ning pataljonikorrapidajale Päevnik 300 Päevnik määratakse sõdurite hulgast ta allub kompaniikorrapidajale Kompanii isikkoosseis on kohustatud täitma päevniku teenistusalaseid korraldusi 301 Päevnik asub kasarmus välisukse vastas ja relvaruumi lähedal 302 Päevnik 1 vastutab tema valve all oleva relvaruumi ja kompanii varustuse sealjuures isikkoosseisu isiklike asjade ning varustuse puutumatuse eest 2 vastutab valgustuse otstarbekohase kasutamise eest 3 jälgib relvaruumi ega luba kellelgi sinna ilma korrapidajata siseneda 4 jälgib päevakorra täitmist annab 5 minutit enne kompanii 10 minutit enne pataljoni iga rivistust eelkäskluse koos vajaliku informatsiooniga näiteks Kompanii valmistuda rivistuseks 5 ei tohi lahkuda oma kohalt ilma kompaniikorrapidaja loata 6 teatab kompaniikorrapidajale viivitamata kõikidest vahejuhtumitest 7 annab kompaniiülema tema asetäitja ja kõrgemate ülemate esmasel saabumisel käskluse näiteks Kompanii valvel teisi ülemaid ja kõrgemas auastmes kaitseväelasi ainult tervitab 8 ei luba viia kompaniist välja relvi ja muid esemeid ilma korrapidaja loata 9 nõuab et isikkoosseis peaks kinni korra ja puhtusenõuetest 10 jälgib et kaitseväelased puhastaksid jalanõusid ja riideid ainult selleks ettenähtud kohas 11 äratab isikkoosseisu hommikul häire või avarii puhul vile ja käsklusega näiteks Kompanii äratus häire või avarii puhul lisakäsklusega näiteks HÄIRE või AVARII 12 peab kompanii juhtkonna kohalolekulehte vt lisa 19 303 Vabavahetuse päevnik hoiab korda ja puhtust kasarmus ega tohi sealt lahkuda ilma korrapidaja loata Korrapidaja puudumisel täidab üks päevnikest tema ülesandeid Päevnikul on õigus toimkonnas oleku ajal magada vähemalt neli tundi magamise järjekorra määrab korrapidaja Kompanii valvurid 304 Kui kompaniis on ette nähtud valvurid koostab nende kohustused kompaniiülem ja kinnitab pataljoniülem VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 Autovanem 305 Autovanem on isik kes on selleks määratud või kes ise juhib sõidukit 306 Autovanem määratakse juhul kui veetakse isikkoosseisu lõhke või kergesti süttivaid aineid materiaalseid väärtusi ning kaugsõidule väljuvatele autodele Autovanemale allub kogu autos viibiv isikkoosseis kaasa arvatud autojuht 307 Autovanem 1 kontrollib enne väljasõitu kas veos on nõuetekohaselt kinnitatud ja kas tal enesel ja autojuhil on olemas vajaminevad dokumendid 2 vastutab auto õige kasutamise ja veose õigeaegse kohaletoimetamise eest 3 peab teadma marsruuti sellel esinevaid ohtlikke kohti ja informeerima neist varakult autojuhti 4 kannab riketest ja erakorralistest juhtumitest kohe ette pataljonikorrapidajale 5 määrab isikkoosseisu veol autokasti ja poordivanemad 6 vastutab autos viibivate isikute distsipliini eest 7 korraldab liiklusõnnetuse korral transpordivahendi toimetamise ettenähtud kohta VV m 17 12 2009 Nr 214 jõust 01 01 2010 RT I 2009 65 448 8 kontrollib pärast ülesande täitmist kas autojuht on teekonnalehele õigesti kandnud läbitud kilometraa i veendub et auto on saabunud pataljoni ja teatab pataljonikorrapidajale auto kasutamise lõppemisest 308 Autovanemal on keelatud 1 sundida juhti andma auto juhtimine üle kellelegi teisele või isikule kellel puudub vastava kategooria juhiluba kes on alkoholijoobes narkootikumi või psühhotroopse aine mõju all haige või niivõrd väsinud et ta ei ole võimeline täpselt tajuma liiklusolukorda ja kõrvalekaldumatult täitma liikluseeskirja 2 lubada autojuhil rikkuda liikluseeskirja või sundida teda selleks 3 tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimisest kõrvale X PÄEVAKORD Üldalused 309 Pataljonis toimub kogu tegevus päevakorra järgi Päevakorra koostab staabiülem ja selle kinnitab pataljoniülem 310 Päevakorras peab olema märgitud igapäevaste toimingute ja ambulantsi külastamise kellaaeg Hommikune äratus 311 Hommikune äratus peab toimuma vähemalt kaks tundi enne õppetöö algust rahvus ja riigipühadel laupäevadel ja pühapäevadel võib äratus toimuda üldkehtestatud ajast hiljem Kümme minutit enne üldist äratust äratab korrapidaja kompanii ajateenijad allohvitserid Riigilipu heiskamine ja langetamine 312 Pataljonis heisatakse ja langetatakse Eesti riigilipp vastavalt riigilipu seadusele Selle tseremoonia täpse korra kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga Hommikuvõimlemine enese ja ruumide korrastamine 313 Hommikuvõimlemise kestus on kuni pool tundi ja see toimub kehtestatud kava järgi rühmavanema või jaoülema juhtimisel Kaitseväelase riietus hommikuvõimlemise ajal määratakse kindlaks lähtuvalt aastaajast välistemperatuurist ja muudest ilmastikutingimustest 314 Enese ja ruumide korrastamiseks ettenähtud aeg peab päevakorras olema nii pikk et kaitseväelane jõuaks lõpetada kõik vajalikud ettevalmistused hommikuseks ülevaatuseks Hommikune ülevaatus ja päevakorraüritused kuni õppetöö alguseni 315 Viis minutit enne hommikust ülevaatust annab kompaniikorrapidaja vile ja käskluse Kompanii valmistuda hommikuseks ülevaatuseks Ettenähtud ajal rivistab kompaniikorrapidaja kompanii ja kannab ette kompaniiveeblile A kompanii valvel keskele vaat Härra veebel A kompanii on rivistatud hommikuseks ülevaatuseks Korrapidaja seersant Kask Kompaniiveebel annab käskluse Rühmavanematel ja jaoülematel viia läbi hommikune ülevaatus ja tulemustest ette kanda Vabalt 316 Rühmavanemad ja jaoülemad peavad hommikusel ülevaatusel kontrollima isikkoosseisu kohalolekut nende välimust kas hügieeninõuetest on kinni peetud ning selgitama välja haiged kes soovivad minna ambulantsi 317 Puudustest kantakse ette alluvusahelat pidi kompaniiveeblile 318 Kui hommikuse ülevaatuse ajal on kohal kompaniiülem peab kompaniiveebel pärast hommikust ülevaatust kandma temale tulemustest ette 319 Aega hommikusest ülevaatusest kuni õppuste alguseni kasutatakse 1 hommikusöögiks 2 ruumide ja kompaniile kinnistatud territooriumi koristamiseks 3 õppusteks valmistumiseks relvade rakmete vormiriiete jne ülevaatamiseks ja korrastamiseks Söögiajad 320 Kaitseväelasi toitlustatakse sooja toiduga kolm korda päevas välitingimustes välipakkidest või välikatlast vähemalt kaks korda päevas Hommikusöök peab lõppema vähemalt 20 minutit enne õppetöö algust lõunasöögi lõpu ja pealelõunase õppetöö vahele peab jääma vähemalt 30 minutit Õhtusöök ei tohi olla varem kui 30 minutit pärast viimase õppetunni lõppu Söögikordade vahe ei tohi olla rohkem kui kuus tundi 321 Pataljoniülema poolt määratud ajal rivistab kompaniikorrapidaja isikkoosseisu sööklasse minekuks Sööklasse minek toimub pataljonis kehtestatud korras kompaniide või rühmade kaupa 322 Toimkondlasi haigeid ja vahialuseid toitlustatakse pataljoniülema poolt määratud ajal ja korras Teenistusülesannetes väljaspool pataljoni viibivate kaitseväelaste toitlustamise tagab pataljon 323 Sööklast lahkumise korra kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga Õppe ja tööaeg 324 Õppeaja pikkus tööpäevadel on kaheksa õppetundi erandjuhtudel ka pikem Pataljoniülem võib oma käskkirjaga erandkorras kehtestada väliõppuste ja õppelaskmiste läbiviimiseks pikemad õppepäevad või viia õppepäevad üle puhkepäevadele kuid arvestusega et nädalas oleks vähemalt üks puhkepäev ja nädala töötundide arv vastavaks kaitseväeteenistuse seadusele Õppe ja tööaja kestuse staabis allüksuses kantseleis ja töökojas kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga lähtudes kaitseväeteenistuse seadusest 325 Viis minutit enne päevakorras märgitud õppetöö algust rivistab kõige kõrgemal ametikohal olev õppusest osavõtja isikkoosseisu üles ja kannab õppetunni läbiviijale kohalolijatest ja puudumise põhjustest ette näiteks Härra kapten B kompanii 2 rühm sõjatopograafia tunniks valmis Kohal 24 toimkonnas 2 õppetööst vabastatud haigeid 2 kaitseväelast Rühmavanem seersant Joorits Õppetöö lõpul kontrollitakse alluvate relvastust ja varustust Ametiasjus pataljoni territooriumile saabujate vastuvõtmine 326 Kõik ametiasjus pataljoni territooriumile saabujad võivad oma ülesande täitmisele asuda alles pärast loa saamist pataljoniülemalt Inspekteerivate riigiorganite esindajad võivad oma ülesande täitmisele asuda pärast oma volituste esitamist pataljoniülemale ja tegutseda ainult oma volituste piires Kaitseväe uurimis ja jälitusametkondade töötajad on kohustatud informeerima pataljoniülemat või teda asendavat kaitseväelast oma saabumisest ja läbiviidavatest toimingutest piires mis ei kahjusta nende poolt läbiviidavaid toiminguid Pataljoniülem ei tohi takistada nimetatud ametkondade töötajaid täitmast neile pandud ülesandeid Vaba aeg 327 Aeg pärast õppetöö lõppu kuni õhtuse loenduseni ning laupäeval ja pühapäeval pärast üldisi koristustöid on ajateenijate vaba aeg kui kompaniiülem ei ole andnud korraldust relvade ja varustuse hooldamiseks või üldfüüsiliseks treeninguks 328 Lõunavaheaeg ja aeg õhtusest loendusest kuni öörahuni on puhkeaeg Sel ajal on keelatud laulmine vali muusika valjud vestlused ja muu tegevus mis võib rikkuda üldist rahu Külaliste vastuvõtmine 329 Külaliste vastuvõtmine on ajateenijatele lubatud üldjuhul ainult vabal ajal Selle täpse kellaaja määrab pataljoniülem oma käskkirjaga Kõikide külaliste nimed kantakse külaliste raamatusse vt lisa 20 330 Kokkusaamine külalistega toimub tavaliselt selleks ettenähtud ruumis või kohas laupäeval pühapäeval rahvus ja riigipühadel võib korrapidaja lubada külastajatel koos külastatavaga tutvuda kaitseväelase eluoluga ja liikuda pataljonis pataljoniülema poolt käskkirjas kinnitatud korras Õhtune loendus 331 Õhtuse loenduse ja selle läbiviimise korra kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga arvestades kohalikke olusid ja aastaaega 15 minutit enne loendust annab päevnik käskluse Kompanii valmistuda õhtuseks loenduseks Kindlaksmääratud ajal rivistab korrapidaja kompanii viib läbi õhtuse loenduse ja kannab pataljonikorrapidajale ette selle läbiviimisest ning esitab päevaaruande Loenduse läbiviija loeb ette ajateenijate nimed Kuulnud oma nime vastab kaitseväelane Mina Õhtuselt loenduselt puuduja nimetamisel teatab rühmavanem või teda asendav kaitseväelane puudumise põhjuse näiteks Reamees Kuusler sisetoimkonnas Pärast loendust teeb loenduse läbiviija teatavaks avaldamisele kuuluvad käskkirjad korraldused ergutused või karistused ja järgmise päeva toimkonna Seejärel mängitakse signaali Eha ja loenduse läbiviija annab käskluse Kompanii Eesti Vabariigi hümni laulmiseks valvel ja seejärel lauldakse hümni Hümni lõppedes annab loenduse läbiviija käskluse Vabalt Rühmad rühmavanemate käsutuses Magamaheitmine ja üleminek öövalgustusele 332 Pärast öörahusignaali peavad kõik ajateenijad heitma magama ja kasarmus minnakse üle öövalgustusele Pideva uneaja kestus peab olema kaheksa tundi Ööpäeva jooksul peab kaitseväelastele välja arvatud teenistustoimkondlased olema tagatud kaheksatunnine pidev uneaeg Teenistusülesannete täitmisel peab olema tagatud ööpäevane uneaja norm XI KASARMUKORD Ruumide jaotamine 333 Pataljoniülem jaotab pataljoni käsutuses olevad rajatised hooned ruumid ja territooriumi allüksuste vahel Kompaniiülemad jaotavad nende käsutusse ja vastutusele antud ruumid ja territooriumi rühmade vahel Staabi käsutuses olevate tööruumide jaotuse teeb pataljoni staabiülem 334 Vajaduse korral võib pataljoniülem anda hooned ruumid või territooriumi üheaegselt mitme kompanii käsutada ja hooldada Sel juhul kehtestab jaotuse teinud ülem nende kasutamise ja hooldamise korra Kasarmuruumid ja nende sisustus 335 Uuesti ehitatavad ja kapitaalremondi läbinud kasarmuruumid peavad vastama kaitseväes kehtestatud kasarmuruumide projekteerimise ja tervisekaitse nõuetele Ülejäänud kasarmuhooned tuleb võimalust mööda kohaldada kasarmuruumidele esitatavatele standardnõuetele Pataljoni hoonete aknad peavad olema varustatud pimenduskardinatega 336 Ruumide kasutamine peab olema sihtotstarbeline ja nende sisustus vastama kaitseväes kinnitatud vastava otstarbega ruumi sisustustabelile Igas ruumis peab olema ruumi sisustuse või vara tabel vt lisa 12 337 Kasarmu ümbrus peab olema haljastatud ja teed kõvakattega Kasarmuhoone minimaalne kaugus müraallikatest määratakse kindlaks lähtudes lubatud müratasemest kaugus võimalikust ohuallikast peab olema vähemalt 50 m ja prügikonteineritest mitte vähem kui 25 m 338 Hoone passi pidamise ja täitmise eest vastutab kortermeister Pass peab sisaldama andmeid hoone ja ruumide esialgse seisukorra ning jooksva või kapitaalremondi käigus tehtud muudatuste kohta Sissekandele muudatustest kirjutavad alla kortermeister ja selle kompanii ülem kelle käsutuses ruumid on Hoone pass on hoiul kortermeistri käes 339 Kasarmuruumide standardnõuded on järgmised 1 eluruumides üldpõrandapinda vähemalt 6 m2 ja nende maht 15 m3 iga kaitseväelase kohta 2 teenistusruumides üldpõrandapinda 0 9 1 45 m2 iga kaitseväelase kohta sõltuvalt otstarbest 3 riiete ja jalatsite kuivatamise ruumides põrandapindala 0 35 m2 inimese kohta kuid kompaniile mitte alla 20 m2 4 õhutemperatuur peab eluruumides olema talvel 18 o kuni 22 oC suvel võib see olla kuni 25 oC pesemisruumis vähemalt 18 oC du iruumis mitte alla 25 oC 5 ruumi kõrgus ei tohi olla alla 2 5 m 340 Iga eluruumi siseseinal põrandast 1 5 m kõrgusel peab olema termomeeter magamisruumi väljapääsu kohal öövalgusti 341 Magamisruumi ukse kõrval väljaspool peab olema ruumis elavate kaitseväelaste nimekiri või voodite paigutuse nimeline skeem Kord ja puhtus kasarmuruumides 342 Kasarmuruumide puhtus peab vastama tervisekaitsenõuetele seejuures 1 eluruume ja koridore koristatakse ja pestakse vähemalt üks kord päevas 2 pesemis ja tualettruumi koristatakse ja pestakse desinfitseeriva pesemislahusega kaks korda päevas 3 teisi ruume pestakse ja nende üldine suurpuhastus toimub vähemalt üks kord nädalas Seinu lagesid uksi ja mööblit pestakse üks kord kuus aknaid üks kord kvartalis 4 voodivarustust tuleb kloppida üks kord nädalas Enne ajateenijatele voodivarustuse väljaandmist tuleb see desinfitseerida 343 Voodid peavad eluruumis paiknema 1 välisseinast 0 6 m kaugusel 2 aknast 0 8 m kaugusel 3 küttekehast 0 3 m kaugusel 4 peatsitega vastamisi asuvate voodite vahe peab olema 0 3 0 4 m ja kahe kõrvuti asetseva voodipaari vahe vähemalt 0 8 m 5 voodiridade vahekäigu laius mitte alla 1 2 m 6 iga voodi peatsis peab olema tahvel kaitseväelase isikukoodi auastme ees ja perekonnanimega 344 Voodite ülestegemise kogu ruumi sisustuse isikliku varustuse ja asjade paigutuse ja hoiustamise kohta peavad pataljonis või kompaniis olema kehtestatud eeskirjad 345 Suitsetamine relvade puhastamine saabaste viksimine juukselõikus ja riiete kloppimine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas 346 Ruumide koristamine peab olema lõpetatud pool tundi enne õppuste algust 347 Üks kord nädalas harilikult laupäeval enne sauna peab toimuma kompanii ruumide ja temale kinnistatud territooriumi üldine suurpuhastus mille käigus tuulutatakse ja klopitakse ka üleriideid ning voodivarustust Voodipesu ja käterätikud tuleb vahetada kohe pärast nende määrdumist kuid mitte harvem kui iga seitsme päeva tagant Pataljonikorrapidaja teenistuskoht 348 Pataljonikorrapidaja teenistuskoht peab paiknema pataljonistaabi juures ja seal peavad olema järgmised ruumid korrapidaja teenistusruum relvaruum või kapp arestiruum ja puhkeruum Võimaluse korral võib olla ka tualettruum Koos korrapidajaga võib paikneda ka pataljoni sidesõlme korrapidaja Kõik nimetatud ruumid peavad olema köetavad tubade õhutemperatuur ja maht vastama käesolevas määrustikus eluruumidele kehtestatud normidele 349 Pataljonikorrapidaja teenistusruumid ja sissepääs neisse peavad olema valgustatud Ruumides peab olema 1 korrapidaja teenistusruumis kirjutuslaud toolid lukustatav metall laegas või seif pataljoni tagavaravõtmete kapp tulekustuti seinakell sise ja välistermomeeter esmaabikapp taskulambid vajalik dokumentatsioon teadetetahvel kantseleitarbed jms 2 relvaruumis relvapüramiid metallkapp metallkast kuulikindlad vestid relvad ja laskemoon 3 puhkeruumis voodi riidekapp tool riidevarn peegel voodivarustuse komplekt 4 tekk ja padi külmkapp termoskann veekeetmisseade või kohviaparaat mikrolaineahi prügikast toidunõude ja riistade komplekt 5 tualettruumis WC pott valamu ja komplekt ruumide koristamistarbeid VV m 11 12 2008 Nr 172 jõust 01 01 2009 RT I 2008 57 317 350 Pataljonikorrapidaja ruumi koristab signalist trummar käskjalg Pataljoni territoorium 351 Pataljoni territoorium on talle kas ajutiselt või alaliselt eraldatud maa ala Kogu pataljoni territoorium peab olema ümbritsetud piirdeaiaga ja see jaotatakse allüksuste vahel jaotusplaani kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga Iga allüksus on kohustatud koristama ja hooldama temale kinnistatud territooriumi Koristustööde tegemine õppetöö ajal on keelatud Pääsla ja külalistetuba 352 Pataljoni pääsla on pataljoni territooriumi ümbritseva piirdeaia sissepääsule püstitatud rajatis mille kaudu toimub inimeste ja transpordivahendite sisse ja väljalaskmine pääsla asub pataljoni territooriumil 353 Pääsla peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti järgi ja koosnema väravast ning pääslahoonest 354 Pataljonis eraldatakse ja sisustatakse tuba külaliste vastuvõtmiseks Harilikult asub see tuba pääslas Korra eest külalistetoas vastutab see korrapidaja kelle kontrollitaval alal tuba asub Harilikult vastutab külalistetoa eest pääslakorrapidaja 355 Külalistetuba kasutatakse kehtestatud korras ja seal peavad olema pataljoniülema poolt kinnitatud külastuseeskirjad Tehnikapark 356 Pataljoni tehnikapark on territooriumi eraldatud osa mis on kohaldatud pataljoni raskerelvade lahingu ja muu tehnika hoidmiseks hooldamiseks ja remondiks Välioludes võib pataljonil olla ka ajutine tehnikapark 357 Tehnikapark peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti alusel ja seal peavad olema 1 kinnised köetavad ja külmad garaa id või lahtised katusealused tehnika hoidmiseks 2 tehnikapargi pääsla ruumid tehnikapargi toimkonnale tehnilise kontrolli postile ja õppeklass 3 muud tehnika teenindamiseks ja personalile vajalikud olmeruumid 358 Tehnikapargil peab olema piirdeaed ja selle territoorium peab olema valgustatud 359 Tehnikapargi planeering peab tagama tehnika kiire ja ohutu pargist väljumise Tehnikapargi territoorium võib olla jaotatud osadeks

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=28380&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive