archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    süstemaatiliseks hindamiseks Juhtkond jälgib kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad dokumenteerib ja ajakohastab need RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 27 6 Suurõnnetuste vältimisega seoses edastatav teave 1 Asjaomasele üldsusele tuleb edastada teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid 1 käitaja nimi ja jäätmehoidla aadress 2 teavet andva isiku ametikoht 3 kinnitus et jäätmehoidla suhtes kohaldatakse kehtivaid nõudeid ja et loa andjale on vajaduse korral esitatud nende nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks vajalik teave 4 selge ja lihtne selgitus hoidlas toimuva tegevuse kohta 5 jäätmehoidlas olevate ainete ja valmististe ning suurõnnetuse ohtu tekitada võivate jäätmete tava või üldnimetused või üldine ohuklassifikatsioon koos peamiste ohtlike omaduste loeteluga 6 üldinfo suurõnnetuse ohu laadi kohta kaasa arvatud selle võimalik mõju ümbruskonna elanikkonnale ja keskkonnale 7 piisav teave selle kohta kuidas ümbruskonna elanikkonda hoiatatakse ja kuidas teda suurõnnetuse korral toimuvaga kursis hoitakse 8 piisav teave kuidas elanikkond peab suurõnnetuse korral käituma 9 kinnitus et käitaja võtab oma territooriumil piisavaid meetmeid eelkõige koostöös hädaabiteenistustega et suurõnnetustega toime tulla ja nende mõju minimeerida 10 viide jäätmehoidlavälisele hädaolukorra lahendamise kavale mis on koostatud et minimeerida õnnetuse võimalikku mõju väljaspool jäätmehoidla territooriumi See peab hõlmama nõuannet järgida õnnetuse ajal kõiki hädaabiteenistuste juhtnööre ja nõudeid 11 kust saab täiendavat teavet 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet tuleb esitada asjaomasele üldsusele tasuta ja pidevalt Teave tuleb üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel 3 Asjaomane üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üldsus keda jäätmeloa või tegevusloa andmise A kategooria jäätmehoidlaid käsitlevate otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada või üldsus kelle huvidega see on seotud Arvestatakse et selline huvi on ka keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel 4 Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeametile viivitamata kogu vajaliku teabe et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 5 Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju esitab Päästeamet Siseministeeriumi kaudu nimetatud teabe selle riigi mida õnnetus võib mõjutada pädevatele asutustele RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 jagu Jäätmehoolduse üldnõuded 28 Kontrollitud jäätmekäitlus 1 Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule 1 1 Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist hulgast ja päritolust jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele keskkonnale või varale RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 2 Jäätmeid üleandev isik peab olema arvestades asjaolusid veendunud et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 3 Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole peab jäätmeid üleandev isik olema arvestades asjaolusid veendunud et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 4 Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba kompleksluba või registreerimistõend RT I 08 07 2014 13 jõust 18 07 2014 5 Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja RT I 08 07 2014 13 jõust 18 07 2014 6 Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale kui ta ei ole jäätmevaldaja RT I 08 07 2014 13 jõust 18 07 2014 28 1 Jäätmete põletamine laeval Laeval on jäätmete põletamine keelatud RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 29 Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika 1 Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist vara ega keskkonda Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele ja inimese tervisele RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 2 Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik siis vähendada neid kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi 3 Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud tööstusheite seaduse s 8 RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 4 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatu rakendamiseks määrusi mis kehtestavad käitlusnõuded 1 kehtetu RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 2 polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele 3 asbesti sisaldavatele jäätmetele 4 titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele 5 biolagunevatele jäätmetele 6 elektri ja elektroonikaseadmete romudele elektroonikaromudele 7 romusõidukitele 8 kasutatud patareidele ja akudele 9 ehitus ja lammutusprahile 10 vanarehvidele 11 pakendijäätmetele 12 inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele 13 olmejäätmetele 14 metallijäätmetele 15 põlevkivi termilisel töötlemisel sealhulgas utmine tekkivatele jäätmetele 15 1 kaevandamisjäätmetele RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 16 reoveesettele 17 kehtetu RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 18 kaeveõõnte täitmiseks kasutatavatele või muul viisil keskkonda paigutamisel taaskasutatavatele jäätmetele RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 19 vanaõlile RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 4 1 Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 850 2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79 117 EMÜ ELT L 158 30 4 2004 lk 7 49 artiklis 7 RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 2 Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1102 2008 metallilise elavhõbeda ning teatavate elavhõbedaühendite ja segude ekspordi keelustamise ja metallilise elavhõbeda ohutu ladustamise kohta sätestatud keeldudest ja ladustamistingimustest ELT L 304 14 11 2008 lk 75 79 RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 5 Kehtetu RT I 23 03 2015 6 jõust 01 07 2015 30 Jäätmete taaskasutamise põhimõtted 1 Jäätmeid tuleb taaskasutada kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas 2 Kehtetu RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 31 Jäätmete sortimine 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist sealhulgas liigiti kogumist et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 2 Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 3 Kui see on tehniliselt keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi papi metalli plasti ning klaasijäätmete liigiti kogumise RT I 09 11 2011 1 jõust 01 01 2015 32 Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 33 Nõuded jäätmekäitluskohale 1 Jäätmekäitluskoha tervise ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 1 prügila rajamise kasutamise ja sulgemise nõuded 2 kehtetu RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 3 kehtetu RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on valdkonna eest vastutaval ministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada 1 tehnilisi norme tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid 2 kehtetu RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 3 kehtetu RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 4 keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist 5 keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal 33 1 Nõuded jäätmehoidla rajamise kasutamise ja sulgemise kohta 1 Jäätmehoidla käitaja peab tagama 1 jäätmehoidla sobiva asukoha valiku võttes arvesse eelkõige kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi hüdroloogilisi hüdrogeoloogilisi seismilisi ja geotehnilisi tegureid 2 jäätmehoidla projekteerimise selliselt et täidetakse pinnase õhu põhja ja pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi 3 nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise loas sätestatud ajal ja viisil 4 vee ja tuuleerosiooni vähendamise niivõrd kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud 5 jäätmehoidla ehitamise haldamise ja hooldamise nii et on tagatud jäätmehoidla füüsiline stabiilsus ning välditud pinnase õhu pinna ja põhjavee reostumine ja saastumine ning minimeeritud nii palju kui võimalik maastiku kahjustamine 6 kavade koostamise ja korralduste andmise et pädevad isikud saaksid perioodiliselt jäätmehoidlat kontrollida teha seiret ning võtta meetmeid juhul kui tulemused näitavad ebastabiilsust või vee või pinnase saastumist 7 korralduste tegemise maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks 8 korralduste tegemise jäätmehoidla järelhoolduseks 1 1 Pädev isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik kellel on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõutavad tehnilised teadmised ja kogemus RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 2 Kui hiivahoidlas leidub tsüaniidi tagab käitleja et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsiooni alandatakse seal parima võimaliku tehnoloogia abil madalaima võimaliku tasemeni 3 Jäätmehoidla sulgemist alustatakse üksnes siis kui jäätmeloas kehtestatud nõuded on täidetud ning jäätmeloa andja on andnud sulgemiseks nõusoleku 4 Jäätmehoidla loetakse lõplikult suletuks üksnes pärast seda kui jäätmeloa andja on korraldanud jäätmehoidla kohapealse kontrolli hinnanud käitaja esitatud aruandeid kinnitanud et jäätmehoidlast mõjutatud maa ala on taastatud ja teavitanud käitajat nõusolekust jäätmehoidla sulgemiseks 5 Jäätmehoidla sulgemise järel peab käitaja muu hulgas kontrollima jäätmehoidla füüsikalist ja keemilist stabiilsust ning minimeerima negatiivse mõju keskkonnale eelkõige pinna ja põhjaveele tagades 1 jäätmehoidla kõikide osade järelevalve ja kaitse ning kontrolli ja mõõteaparatuuri alalise kasutusvalmiduse 2 ülevoolukanalite ja liigveelaskmete puhta ja vabana hoidmise 6 Käitaja vastutab jäätmehoidla hooldamise seire ja kontrolli ning jäätmehoidlat parandavate meetmete eest järelhooldusel seni kuni jäätmeloa või kompleksloa andja seda nõuab võttes arvesse ohu laadi ja kestust Nõutavad meetmed ning nende kohaldamise aeg määratakse jäätmehoidla käitamiseks antavas jäätmeloas 7 Jäätmehoidla käitaja vahetumise korral vastutavad kõik jäätmehoidla tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad jäätmehoidlas ladestatud jäätmetest lähtuva negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kahju eest solidaarselt 8 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsustavate nõuete loetelu jäätmehoidla rajamise kasutamise seire sulgemise ja järelhoolduse kohta RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 33 2 Suletud jäätmehoidlate inventeerimine Valdkonna eest vastutav minister koostab inventeerimisnimestiku suletud jäätmehoidlate kohta sealhulgas peremehetute jäätmehoidlate kohta mis põhjustavad tõsist negatiivset keskkonnamõju või võivad keskpika või lühikese aja jooksul kujuneda tõsiseks ohuks inimeste tervisele või keskkonnale Inventeerimisnimestikku ajakohastatakse korrapäraselt RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 34 Prügila 1 Prügila on jäätmekäitluskoht kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla kaasa arvatud jäätmekäitluskoht kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal käitisesisene prügila ja jäätmekäitluskoht mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni 3 Prügila ei ole 1 ehitis kus jäätmed maha laaditakse et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis taaskasutamis või kõrvaldamiskohta 2 jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates 3 jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates 4 Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on 1 ohtlike jäätmete prügila 2 tavajäätmeprügila 3 püsijäätmeprügila 34 1 Prügila kulud 1 Tasu mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest peab katma prügila rajamise kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd kui see on võimalik käesoleva seaduse 91 punktis 5 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks mille pikkus on vähemalt 30 aastat 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prügila kulude katmise põhimõtte ja keskkonnateabele vaba juurdepääsu nõuete rakendamiseks peab prügila käitaja arvestust prügila kulude kohta ja avalikustab jäätmete prügilasse ladestamise eest võetava tasu jagunemise kululiikide kaupa vastaval nõudmisel RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 35 Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld 1 Prügilasse on keelatud ladestada töötlemata jäätmeid 2 Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale samuti neile püsijäätmetele mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas 35 1 Kasutatud rehvide prügilasse ladestamise keeld 1 Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 35 2 Jäätmehoidla 1 Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala mida kasutatakse tahkel vedelal lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks 1 määramata ajaks A kategooria jäätmehoidlates ja käesoleva seaduse s 42 1 nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates 2 rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates 3 rohkem kui aastaks tavajäätmete mis ei ole püsijäätmed hoidlates 4 rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase uuringute käigus tekkivate tavajäätmete turba kaevandamisel rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoidlad hõlmavad ka tammisid või muid rajatisi mille eesmärk on hoida säilitada piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat Sellised hoidlad hõlmavad ka puistanguid hiivahoidlaid või muid rajatisi kuid ei hõlma kaeveõõsi millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 2 1 Tamm käesoleva seaduse tähenduses on inseneriehitis vee või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 2 2 Puistang käesoleva seaduse tähenduses on insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 2 3 Hiivahoidla käesoleva seaduse tähenduses on looduslik või insenerirajatis kus hoitakse peenestatud jäätmeid harilikult rikastamisjäätmeid samuti erinevat veehulka mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis või ala on jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni 4 Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A või B kategooria jäätmehoidlaks 5 Jäätmehoidlale määratakse A kategooria kui esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest 1 jäätmehoidla praegust või tulevast suurust asukohta ja keskkonnamõju arvesse võttev analüüs näitab et rike näiteks puistangu varing või tammi purunemine või väär käitamine võib põhjustada suurõnnetuse 2 jäätmehoidlas on käesoleva seaduse 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritud jäätmeid üle teatava piiri RT I 03 12 2015 1 jõust 01 01 2016 3 jäätmehoidlas on kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikeks aineteks või valmistiteks klassifitseeritud aineid või valmistisi üle teatava piiri 6 Jäätmehoidlale mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludele määratakse B kategooria 7 Jäätmehoidlale A või B kategooria määramise otsustab jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel jäätmeloa andja 35 3 Jäätmehoidla käitamiseks vajalik rahaline tagatis 1 Jäätmehoidla käitajal peab olema jäätmehoidla kasutamise sulgemise ja järelhoolduse kohustuste täitmiseks piisav rahaline tagatis edaspidi tagatis Tagatis peab olema jäätmehoidlast mõjutatud maa ala taastamiseks vastavalt jäätmehoidla käitamise loale ja käesoleva seaduse s 42 1 nimetatud kaevandamisjäätmekavale alati hõlpsasti kättesaadav 2 Tagatis arvutatakse vastavalt jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule võttes arvesse jäätmehoidla kategooriat jäätmete omadusi ja taastatud maa ala edasist kasutamist ning muid olulisi asjaolusid Tagatise suuruse arvutab jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andja 3 Tagatise arvutamisel lähtutakse eeldusest et vajalikule taastamistööle annavad hinnangu ning taastamistööd teevad sõltumatud ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandad isikud RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 4 Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi või finantseerimisasutuse garantiiga Krediidi või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 Moody s või A Standard Poor s ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni 5 Tagatise esitamise ajal peab tagatise väärtus moodustama vähemalt 115 protsenti jäätmehoidlast mõjutatud maa ala taastamise kulude eeldatavast summast Kui loa andja teeb kindlaks et tagatis ei taga enam kindlalt kulude tasumist siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega 6 Jäätmehoidlast mõjutatud maa ala taastamise kulude eeldatava summa määramisel lähtutakse sõltumatute ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandate isikute eksperdiarvamusest 7 Tagatise suurust muudetakse korrapäraselt vastavalt taastamistööle mida jäätmehoidlast mõjutatud maa alal tuleb teha vastavalt kaevandamisjäätmekavale ja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloale 8 Kui loa andja kiidab jäätmehoidla sulgemise heaks annab ta käitajale kirjaliku tõendi millega ta vabastab käitaja tagamiskohustusest sulgemisjärgsed kohustused välja arvatud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 36 Segunenud olmejäätmete sortimine jäätmete ladestamiseelsel töötlemisel 1 Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 2 Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 3 Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 4 Juhul kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda 5 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada oma määrusega jäätmete sortimise kord jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused 37 Jäätmepõletustehas ja koospõletustehas Kehtetu RT I 16 05 2013 1 jõust 01 06 2013 38 Jäätmeveo üldnõuded Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda 2 peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KAVANDAMINE 1 jagu Jäätmehoolduse kavandamise üldsätted ja jäätmekavad 39 Jäätmehoolduse arendamine RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldavad RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus 2 olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis ja taaskasutamisrajatistest 3 ülevaadet vanaõli ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon käitlemisest 4 uute kogumissüsteemide olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut 5 täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta 6 üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid 7 jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust 8 üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet 9 andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta 10 valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Jäätmehoidla käitaja üldgeoloogilise uurimistöö loa geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus siis maavara rikastaja peab koostama käesoleva seaduse s 42 1 nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks töötlemiseks taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks võttes arvesse säästva arengu põhimõtet RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 40 Riigi jäätmekava Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 40 1 Jäätmetekke vältimise programm Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 41 Kehtetu RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Lisaks käesoleva seaduse 39 lõikes 3 sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava 1 kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 2 jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa 3 jäätmehoolduse rahastamist 42 1 Kaevandamisjäätmekava 1 Kaevandamisjäätmekava peab soodustama kaevandamisjäätmete ringlussevõttu korduskasutamist või taaskasutamist kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid 2 Kaevandamisjäätmekava peab tagama kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamise Kaevandamisjäätmekava koostamisel tuleb jäätmehoidla projekteerimisjärgus eelkõige arvesse võtta jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valida projekt mis vastab järgmistele nõuetele 1 nõuab vähest ning võimaluse korral ei nõua üldse suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet 2 hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalise negatiivse mõju mis tuleneb näiteks jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest 3 tagab olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajalise geotehnilise stabiilsuse 3 Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks kui 1 lähtuvalt käesoleva seaduse 73 lõike 2 punktist 8 või 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba koos jäätmeloa taotlusega 2 jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö uuringu või kaevandamise käigus kui jäätmeluba ei ole nõutav koos asjaomase loa taotlusega lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa 5 Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andjale kes kinnitab selle viie tööpäeva jooksul Muudatused loetakse jõustunuks pärast muudetud kaevandamisjäätmekava kinnitamist Oluliseks loetakse sellist muutust jäätmehoidla struktuuris või tegevuses mis loa andja arvates võib oluliselt kahjustada inimese tervist või keskkonda RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 6 Täpsustavad nõuded kaevandamisjäätmekava sisule sealhulgas jäätmekava esitamise kinnitamise ja ülevaatamise täpsustatud korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 43 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ja selles muudatuste tegemine Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Kehtetu RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 44 Valdkonna eest vastutava ministri ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused jäätmehoolduse kavandamisel RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 1 Valdkonna eest vastutav minister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 4 Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult asutuselt ja tootjate ühenduselt käesoleva seaduse 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 5 Valdkonna eest vastutav minister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama valdkonna arengukava ja selle rakendusdokumendi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 jagu Riigi jäätmekava koostamine Kehtetu RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 45 54 Kehtetud RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 3 jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu kooskõlastamine Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ning maavanemale RT I 2009 3 15 jõust 01 02 2009 56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes 4 Avalikku istungit ei pea korraldama kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet 57 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine 1 Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid 2 Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust 3 Valla või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele 58 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine Valla või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud 59 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaldamine Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel RT I 08 07 2014 13 jõust 18 07 2014 3 peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSE ERITINGIMUSED 60 Ohtlike jäätmete segamise keeld 1 Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud välja arvatud käesoleva seaduse s 61 sätestatud juhul RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 2 Segunenud jäätmed lahutatakse kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks 61 Ohtlike jäätmete segamine 1 Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud kui seejuures võetakse arvesse käesoleva seaduse 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatut et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik siis vähendada seda ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 2 Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 62 Ohtlike jäätmete pakendamine 1 Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel vaheladustamisel ja veol pakendada et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist 2 Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale 3 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega 63 Ohtlike jäätmete vedu Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras 64 Ohtlike jäätmete saatekiri 1 Ohtlike jäätmete saatekiri edaspidi saatekiri on dokument mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi koostise koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja käitlemiseks üleandja vedaja ja vastuvõtja kohta RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 Saatekiri koostatakse digitaaldokumendina valdkonna eest vastutava ministri määratud veebipõhises andmebaasis RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 1 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale RT I 08 07 2014 13 jõust 18 07 2014 3 Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üleandnud isik kui ta omab käesoleva seaduse s 99 nimetatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi edaspidi litsents RT I 04 01 2013 12 jõust 14 01 2013 4 Kui jäätmete üleandja litsentsi ei oma koostab saatekirja litsentsi omav jäätmete vastuvõtja RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud litsentsi omavad isikud tõendavad jäätmete üleandmist või vastuvõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmebaasis koostatud digitaaldokumendil RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 5 Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise edastamise ja registreerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 65 Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine 1 Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab valdkonna eest vastutav minister valdkonna arengukavast lähtudes RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 2 Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele välja arvatud käesoleva seaduse 26 lõikes 1 nimetatud juhul RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 65 1 Vanaõli 1 Vanaõli käesoleva seaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli määrdeõli turbiiniõli ning hüdraulikaõli mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks 2 Vanaõli regenereerimine on mis tahes ringlussevõtutoiming mille tulemusena võib vanaõli rafineerimisel toota uue õli valmistamiseks sobivat baasõli eelkõige eraldades vanaõlist seal sisalduvad saasteained oksüdatsiooniproduktid ja lisandid 3 Kui see on tehniliselt teostatav kogutakse vanaõli eraldi 4 Kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas tuleb vältida erinevate omadustega vanaõli liikide segamist omavahel samuti tuleb vältida vanaõli segamist muud liiki jäätmete või ainetega kui selline segamine takistab vanaõli töötlemist 5 Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist kui see on tehniliselt teostatav majanduslikult otstarbekas ning kui muud taaskasutamistoimingud ei taga paremat keskkonnaalast üldtulemust arvesse võttes käesoleva seaduse 22 1 lõikes 2 sätestatut RT I 09 11 2011 1 jõust 10 11 2011 4 peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 66 Korraldatud jäätmevedu 1 Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt 1 1 Kehtetu RT I 08 07 2014 2 jõust 07 01 2015 vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6 jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3 4 1 34 14 RT I 06 01 2015 21 punktile 53 Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse RT I 08 07 2014 2 jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25 septembri 2014 a määrus asjas nr 3 4 1 34 14 Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6 jaanuaril 2015 Jäätmeseaduse muutmise seadus RT I 08 07 2014 2 jõustub seega 7 jaanuaril 2015 2 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 3 Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise ja keskkonnakaitsevajadus RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 4 Jäätmeliigid millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu veopiirkonnad vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 5 Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav et katta jäätmekäitluskoha rajamis kasutamis sulgemis ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 6 Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist kogusest omadustest jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust 7 Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on hädaolukorra seaduse 34 lõike 9 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 67 Jäätmevedaja valik 1 Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohalike omavalitsuste üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu RT I 08 07 2014 2 jõust 07 01 2015 vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6 jaanuari 2015 kohtuotsuse nr 3 4 1 34 14 RT I 06 01 2015 21 punktile 53 Riigikohus peatas praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas PSJKS 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse RT I 08 07 2014 2 jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25 septembri 2014 a määrus asjas nr 3 4 1 34 14 Käesolev Riigikohtu otsus jõustub PSJKS 58 lg 2 alusel kuulutamisest 6 jaanuaril 2015 Jäätmeseaduse muutmise seadus RT I 08 07 2014 2 jõustub seega 7 jaanuaril 2015 2 Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse s 13 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust mittetulundusühingut või sihtasutust mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit 3 Kohalik omavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid lähtudes riigihangete seaduse 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused 1 veopiirkond 2 veetavad jäätmeliigid 3 eeldatavad jäätmekogused 4 jäätmekäitluskoht 5 hankelepingu kestus 6 veotingimused veo sagedus aeg ja tehnilised tingimused 7 toimingud mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu 8 veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks 5 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkond tuleb määrata arvestusega et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 6 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest hoonestusest ning teede ja tänavatevõrgu eripärast 7 Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes RT I 2010 44 260 jõust 01 01 2011 68 Jäätmeveo õigus 1 Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat RT I 2010 44 260 jõust 01 01 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale 69 Korraldatud jäätmeveoga liitumine 1 Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 1 1 Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik millel asub suvila elu või äriruum 3 Kehtetu RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 4 1 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud kellel on jäätmeluba või kompleksluba RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 4 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20 jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 5 1 Jäätmevaldaja kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21 jaanuarist arvates RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 6 Kehtetu RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 70 Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist RT I 2007 19 94 jõust 11 03 2007 71 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega 2 Jäätmehoolduseeskiri sätestab 1 jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded nagu kogumismahutite tüüp materjal suurus mahutite alus ja paiknemine ühiste kogumismahutite kasutamine RT I 2010 44 260 jõust 19 07 2010 2 jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see ei ole võimalik siis vähendamise meetmed sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=60522&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    võib pidada varitsus või hiilimis või peibutusjahti 1 septembrist 31 jaanuarini ning ajujahti ning jahti jahikoeraga välja arvatud FCI 6 rühma kuuluva jahikoeraga kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm 1 oktoobrist 31 jaanuarini 6 Metsseale võib pidada 1 aasta ringi varitsus või hiilimis või ajujahti 2 1 oktoobrist 31 märtsini jahti jahikoeraga välja arvatud FCI 6 rühma kuuluva jahikoeraga kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm RT I 14 08 2015 20 jõust 17 08 2015 7 Metskitsele võib jahti pidada 1 juunist 31 detsembrini sealhulgas 1 sokule varitsus või hiilimis või peibutusjahti 1 juunist 31 detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3 ja 4 rühma kuuluva jahikoeraga 1 oktoobrist 31 detsembrini 2 kitsele või tallele varitsus või hiilimisjahti 1 septembrist 31 detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3 ja 4 rühma kuuluva jahikoeraga 1 oktoobrist 31 detsembrini 8 Hallhülgele võib varitsus või hiilimisjahti pidada 15 aprillist kuni 31 detsembrini RT I 21 11 2014 2 jõust 24 11 2014 2 peatükk Jahiohutus 6 Jahiohutuse üldnõuded 1 Jahiohutuse tagamiseks on keelatud 1 viibida jahil joobeseisundis olles tarvitanud alkoholi narkootikume või psühhotroopseid aineid 2 jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta 3 suunata jahirelva või vinnastatud jahivibu inimesele 4 pidada jahti rikkis jahirelvaga 5 tulistada või lasta jahivibuga hääle või okste heina kõrkjate jm liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta udus vastu päikest jne samuti nähtavate hoonete suunas 6 lüüa haavatud ulukit jahirelvaga 7 panna käest ära laetud jahirelva 8 ületada takistusi kraave purdeid tarasid jne laetud jahirelvaga 9 tulistada või lasta jahivibuga üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt samuti paadis püsti seistes ja vahetada paadis kohti kui seal on kas või üks laetud tulirelv 10 paigaldada püüniseid nii et nad oleksid ohtlikud teistele loomadele ja inimestele 2 Vibujahil lindudele on lubatud kasutada ainult flu flu sulgedega nooli 7 Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel 1 Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva või jahivibu käsitsemisel ning hoidmisel 2 Transpordivahendis välja arvatud jahipidamisel paadist peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris 3 Laadimata jahirelvaks loetakse relva millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves 4 Ühisjahil laskekohtade vahetamisel võib transpordivahendis laadimata jahirelv olla kotist väljas 8 Jahiohutuse nõuded ühisjahil Jahiohutuse tagamiseks ühisjahil on keelatud 1 laadida jahirelva laskekohal enne naaberküttide asukohtade kindlakstegemist 2 viibida kogunemiskohtades laetud relvaga Kogunemiskohas peab relv olema lahti murtud või avatud lukuga 3 viibida jahil välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt looduses selgelt eristuva punase või oran i pealiskuue või vestita 4 lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist 5 tulistada või lasta jahivibuga ajajate ja küttide suunas kui pole veendutud täielikus ohutuses 6 määrata kütiliiniks intensiivselt kasutatavaid riigimaanteid kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud 7 alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist 8 ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga välja arvatud juhul kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit 9 ajajatel ületada kütiliini enne asjakohast märguannet 3 peatükk Suuruluki ja vibujahi laskekatse korraldamine ning laskekatse tunnistuse andmine 9 Suuruluki ja vibujahi laskekatse tunnistuse andja 1 Suuruluki ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=133323&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RT I 29 05 2013 49 Jahipidamisõiguse tasu suurus selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord Vastu võetud 28 05 2013 nr 30 Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse 12 1 lõike 2 alusel 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse jahipidamisõiguse tasu suurus ja jahipidamisõiguse tasu maksmise ning tasu maksmise kontrollimise nõuded 2 Jahipidamisõiguse tasu suurus Jahipidamisõiguse tasu suurus on 10 eurot aastas 3 Jahipidamisõiguse tasu maksmine 1 Jahipidamisõiguse tasu makstakse kord aastas 2 Jahipidamisõiguse tasu maksmine toimub internetimaksega mobiilimaksega maksega infoliini või käsimüügipunkti kaudu Juhised jahipidamisõiguse tasu maksmise kohta internetimaksega mobiilimaksega ja infoliini kaudu maksmise kohta ning nimekiri käsimüügipunktidest kus saab jahipidamisõiguse tasu maksta tehakse teatavaks Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel 3 Tasudes jahipidamisõiguse eest internetimaksega mobiilimaksega maksega infoliini või käsimüügipunkti kaudu tuleb eespool nimetatud maksekanalis isiku üheseks tuvastamiseks märkida selle isiku isikukood kelle eest jahipidamisõiguse tasu makstakse Jahipidamisõiguse saaja kohta kellel puudub Eesti isikukood tuleb jahipidamisõiguse tasu maksmisel isiku üheseks tuvastamiseks märkida tema elukohariigis antud isikukood ning ka selle riigi nimetus 4 Jahipidamisõiguse tasu maksmise kontrollimine 1 Jahipidamisõiguse eest internetimaksega mobiilimaksega infoliini või käsimüügipunkti kaudu tasumist kontrollib Keskkonnainspektsioon jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendava isikukoodi sisaldava elektroonilise kinnituse ning isikut tõendava dokumendi järgi 2 Kui jahipidamisõiguse saajal puudub Eesti isikukood ja tema isiku üheseks tuvastamiseks

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=133321&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    4 alusel koostatud ulukite seirearuandest lähtudes Keskkonnaamet 2 Suurulukite arvukust lõikes 1 nimetatud alal reguleerib sellega külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub 3 Väikeulukite arvukust lõikes 1 nimetatud alal reguleerib oma kinnisasja piires omanik või tema nõusolekul muu isik 2 Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks jahipiirkonnas mis on kasutamiseks välja andmata 1 Kasutamiseks väljaandmata jahipiirkonnas kütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse ja soovahekorra otsustab jahiseaduse 21 lõike 4 alusel koostatud ulukite seirearuandest ja jahindusnõukogu ettepanekutest lähtudes Keskkonnaamet 2 Suurulukite arvukust reguleerib lõikes 1 nimetatud alal sellega külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub 3 Väikeulukite arvukust lõikes 1 nimetatud alal asuval oma kinnisasjal reguleerib omanik või tema nõusolekul muu isik 3 Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks avaliku veekogu osas mis jääb väljapoole jahipiirkonda 1 Avaliku veekogu osas mis jääb väljapoole jahipiirkondakütitavate ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse ja soovahekorra otsustab jahiseaduse 21 lõike 4 alusel koostatud ulukite seirearuandest ja jahindusnõukogu soovitustest lähtudes Keskkonnaamet 2 Ulukite arvukust lõikes 1 nimetatud avaliku veekogu osas reguleerib avaliku veekogu osaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa Majandamise Keskus kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub 4 Suuruluki jahiloa hind ja kehtivusaeg kaitstaval loodusobjektil mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas mis jääb väljapoole jahipiirkonda 1 Ühe isendi küttimiseks antava suuruluki jahiloa hind jahiulukiliikide kaupa on järgmine Suuruluki liik Jahiulukiliigi ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind eurodes 1 Põder 1 1 pull 100 1 2 lehm 65 1 3 vasikas 30 2 Punahirv 2 1 pull 30 2 2 lehm 16 2 3 vasikas 7 3 Metssiga 3 1 vanusega üle 1 aasta 13 3 2 vanusega kuni 1 aasta põrsas 3 4 Metskits 4 1 sokk 10 4 2 kits 6 4 3 tall 3 5 Pruunkaru 300 6

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=133320&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tunnistatakse kehtetuks kui 1 loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid 2 maaomanikud kellele kuulub vähemalt 51 protsenti jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51 protsenti jahimaa pindalast on selleks esitanud ühise taotluse 3 jahindusnõukogu on esitanud selleks põhjendatud ettepaneku 4 jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit 5 jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil 6 jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi 7 jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks karistatus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul peab taotlus sisaldama 1 jahipiirkonna nimetust 2 jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamist taotleva iga maaomaniku nime ärinime isiku või registrikoodi kontaktandmeid kinnistu numbrit ning katastriüksuse numbrit ja pindala 3 iga maaomaniku allkirja ja tema nõusoleku andmise kuupäeva 4 Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise kohta avaldab loa andja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes Loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta 3 peatükk Jahiulukite seire küttimismaht ja struktuur 21 Jahiulukite seire 1 Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret 2 Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama ulukite seiret oma jahipiirkonna piires 3 Seireandmete loetelu ja kogumise korra kehtestab ning riiklikku seiret korraldama volitatud asutuse määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Igal aastal koostab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutus ulukite seire aruande Seirearuanne peab sisaldama järgmisi andmeid 1 ulukiasurkonna seisundi kirjeldus 2 ulukiasurkonna seisundi muutus 3 ulukiasurkonna seisundi prognoos ja ohutegurid 4 uluki soovituslik küttimismaht ja struktuur 5 Seirearuanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutuse veebilehel 6 Kui seirearuande tulemustest nähtub et liigi soodne seisund on ohus või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale koostatakse looduskaitseseaduse s 49 nimetatud tegevuskava 22 Jahiulukite küttimismaht ja struktuur 1 Põdra punahirve metssea ja metskitse küttimismaht ja struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus lähtudes käesoleva seaduse 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust 2 Pruunkaru hundi ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet lähtudes käesoleva seaduse 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust 3 Väikeuluki küttimismahu otsustab igal jahiaastal 1 oma kinnisasja piires maaomanik 2 jahipiirkonnas jahipiirkonna kasutaja kui maaomanik ei ole seadnud piiranguid 4 Keskkonnaametil on õigus seada lisapiiranguid ja tingimusi lähtudes käesoleva seaduse 21 lõikes 6 nimetatud tegevuskavast Piirangud ja tingimused tehakse teatavaks jahipiirkonna kasutajale posti teel või elektrooniliselt ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes 4 peatükk Jahipidamine 23 Jahipidamine 1 Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine püüdmine tabamine või surmamine 2 Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse jahitulirelva jahikoera koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine 3 Jahipidamiseks ei peeta 1 tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist püüdmist tabamist või surmamist 2 uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas mis on registreeritud Keskkonnaametis 3 liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal 4 jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga 5 jahimaal viibimist vibukotis või kohvris oleva jahivibuga 6 jahikoera jooksutamist katsetamist või õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas 7 uluki jälitamist püüdmist tabamist või surmamist teaduseesmärgil looduskaitseseadusega kehtestatud korras 4 Keskkonnaamet korraldab jahipidamist 1 inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks 2 loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks 3 uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega 4 vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega 5 uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks 6 kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas mis jääb väljapoole jahipiirkonda 7 kaitstaval loodusobjektil mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga 5 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhul kehtestab jahipidamise korraldamise alused ning jahiloa kehtivuse aja ja hinna uluki liikide kaupa valdkonna eest vastutav minister määrusega 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jahiloa hinna ülemmäär on 500 eurot ja alammäär 0 5 eurot 7 Suurulukitele jahipidamine on lubatud jahipiirkonnas mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit välja arvatud käesoleva seaduse 11 lõikes 3 sätestatud juhul 24 Jahipidamisvahendid ja viisid 1 Lubatud jahipidamisvahendid on 1 sile ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv välja arvatud täisautomaattulirelv 2 jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv mille salve mahub kuni kaks padrunit 3 püstol ja revolver 4 jahivibu 5 püünis 6 peibutis ehk peibutusvahend 7 jahikoer 8 piirdelipp 2 Lubatud jahipidamisviisid on 1 hiilimisjaht 2 varitsusjaht 3 peibutusjaht 4 ajujaht 5 otsijaht 6 urujaht 7 uluki püüdmine 3 Lubatud jahipidamisvahendi ja viisi ning jahiaja uluki liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas 4 Keelatud on jahipidamine 1 inimesele ohtlikul viisil 2 looma elupaika kahjustaval ja hävitaval viisil kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti 3 iselaskja lõhkelaengu elektri linnuliimi silmuse võrgu mürgi gaasi ja suitsu abil 4 mootoriga veesõiduki mootor ja maastikusõidukiga ulukit taga ajades mootoriga veesõidukist mootor ja maastikusõidukist ulukit lastes ning mootoriga veesõidukit mootor ja maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades 5 kunstliku valgusallika abil 6 õhusõidukilt 7 ambu õhkrelva helisummutit ning laser ja öösihikut kasutades 8 loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile 9 abitus seisundis olevale ulukile kui seadus ei sätesta teisiti 10 jahikulli kasutades 11 tulirelvaga mis ei ole jahitulirelv 12 vibuga mis ei ole jahivibu käesoleva seaduse 27 lõike 1 tähenduses 5 Tasku ja otsmikulampi võib kasutada lasketulemuse selgitamiseks ning haavatud ja surnud uluki otsimiseks 6 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud keeld ei laiene veelinnu kopra ega mingijahile seisva mootoriga veesõidukist 7 Keskkonnaametil on õigus kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik mille jooksul on lubatud metssigade laskmine seisva mootoriga mootor ja maastikusõidukist mootor ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil RT I 01 12 2015 3 jõust 11 12 2015 25 Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks 1 Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga 2 Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest 3 Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal 1 jahisaaduse äraviimist 2 jahipidamise käigus haavatud ja muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist ja surmamist 3 jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt 26 Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine 1 Jahitulirelv on tulirelv mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel 2 Püstolit ja revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks 3 Suurulukijahil ei tohi vintraudsesse püssi laadida täismantelkuuliga laetud padrunit ega sellise padruniga tulistada 4 Põtra pruunkaru punahirve metssiga ja hallhüljest võib tulistada ainult kuuliga 5 Põdra pruunkaru punahirve metssea ja hallhülge küttimisel vintraudse püssiga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6 5 millimeetrit ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9 0 grammi 6 Ääretulepadrunit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks ning kährikkoera nugise tuhkru mingi ondatra ja lindude välja arvatud hanelise ja laugu küttimiseks 7 Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud 27 Jahivibu kasutamine 1 Jahivibu käesoleva seaduse tähenduses on relvaseaduse 18 lõike 1 punktis 8 nimetatud sportvibu tõmbejõuga 20 kuni 45 kilogrammi mida kasutatakse jahipidamisel ja millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number 2 Jahivibuga jahipidamiseks on lubatud kasutada vibunooli kaaluga vähemalt 20 grammi mis on varustatud lõikurotsikuga mille kaal on vähemalt 6 4 grammi ja lõikediameeter minimaalselt 24 millimeetrit ning millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number 3 Jahivibu on lubatud kasutada väikeulukitele jahipidamisel 4 Jahivibu kasutamise täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas 28 Püünise kasutamine 1 Püünisena on lubatud kasutada 1 kastlõksu mis ei vigasta ulukit 2 varesemõrda 3 ondatramõrda 4 kopramõrda 5 piirdevõrku ja kopra eluspüügi kahva 6 uluki kohe surmavat püünisrauda 7 püünisaeda RT I 01 12 2015 3 jõust 11 12 2015 2 Püünisel ja varjatud püünise juures peab olema nähtaval kohal märgis püünise omaniku jahitunnistuse numbriga Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel 3 Püünisaeda on lubatud kasutada ainult metsseajahil sigade Aafrika katku leviku piiramise eesmärgil Keskkonnaameti määratud juhtudel RT I 01 12 2015 3 jõust 11 12 2015 29 Jahikoera kasutamine 1 Jahipidamisel tohib kasutada jahikoera kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud Jahikoeraga jahipidamisel peab kaasas olema jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument 2 Jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas 3 Jahikoerapassi annab ja antud jahikoerapasside arvestust peab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik 4 Jahikoerapassi taotlemise ja andmise korra ning passi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera 1 kasutada haavatud surnud ning liiklusõnnetuses ja muul viisil viga saanud uluki otsimiseks 2 jooksutada ilma ulukit laskmata jahipiirkonna kasutaja kirjaliku loaga määratud kohas 1 septembrist 30 septembrini 3 katsetada ja õpetada maaomaniku või jahipiirkonna kasutaja ettepanekul Keskkonnaameti kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas 30 Peibutusvahendi kasutamine 1 Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada kuju lõhnapreparaati ja uluki häälitsust järeleaimavat vahendit välja arvatud elektroonilist vahendit 2 Peibutusvahendina ei tohi kasutada elusat looma 31 Ühisjaht 1 Ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel 2 Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja kes koostab jahist osavõtjate nimekirja mis peab jahipidamisel kaasas olema Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus 3 Jahist osavõtjate nimekiri peab sisaldama 1 vähemalt ühe jahiloa numbrit 2 kõikide jahist osavõtjate nimesid ja allkirju 3 jahi toimumise aega ja kohta 4 jahijuhataja nime ja allkirja 4 Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale 5 Jahijuhataja on kohustatud 1 kõrvaldama jahilt joobeseisundis või ilmsete haigustunnustega isiku 2 teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest 3 juhatama ise või määrama isiku kes juhatab ühisjahil kütid või ajajad vastavalt laskekohale või aju alguskohale koos aju suuna kättenäitamisega 4 võtma tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral 5 tegema jahiuluki surmamise ja haavamise korral märke jahiloale 6 esitama jahipiirkonna kasutajale jahist osavõtjate nimekirja jahiaasta lõpuks 6 Ühisjahist osavõtja on kohustatud 1 täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi 2 andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nõuetest teadlik olemise kohta 32 Ohutusnõuded jahipidamisel Ohutusnõuded jahipidamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas 33 Marutauditunnustega uluki surmamine ja sellest teavitamine 1 Ilmsete marutauditunnustega uluki võib surmata jahiloata 2 Surmatud marutauditunnustega ulukist tuleb viivitamata teatada piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule Kui marutauditunnustega uluki hukkamiseks puudus jahiluba tuleb viivitamata informeerida ka Keskkonnainspektsiooni 33 1 Sigade Aafrika katku tunnustega metssea surmamine ja sellest teavitamine 1 Sigade Aafrika katku ilmsete tunnustega metssea võib surmata jahiloata 2 Sigade Aafrika katku tunnustega metssea surmamisest tuleb viivitamata teatada piirkonda teenindama volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule Kui sigade Aafrika katku tunnustega metssea surmamiseks puudus jahiluba tuleb surmamisest viivitamata teatada ka Keskkonnainspektsioonile RT I 01 12 2015 3 jõust 11 12 2015 34 Jahisaadus 1 Jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha nahk või muu toore 2 Jahisaadus kuulub jahiloa saanud isikule kes surmas uluki kui jahipidamise heast tavast ja jahist osavõtvate isikute kokkuleppest ei tulene teisiti 3 Jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu 4 Liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ning tema osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnainspektsiooni 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruluk ja tema osa kuuluvad jahipiirkonna kasutajale kes surnud tarbimisväärtuseta suuruluki utiliseerib või matab kohapeal kokkuleppel maaomanikuga 5 peatükk Jahipidamisõigust tõendav dokument 35 Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid 1 Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on 1 jahitunnistus 2 jahiluba 3 jahist osavõtjate nimekiri 4 suuruluki laskekatse tunnistus 5 vibujahi laskekatse tunnistus 2 Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema välja arvatud käesoleva seaduse 31 lõikes 4 nimetatud juhul 3 Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul 4 Käesoleva seaduse 23 lõikes 4 nimetatud juhul võib Keskkonnaamet korraldada jahipidamist ulukite loetellu mittekuuluvale ulukile suuruluki jahiloa alusel 36 Jahitunnistus 1 Jahitunnistus on dokument mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada 2 Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16 aastasele isikule kes on läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami 3 Kui jahitunnistuse taotleja ei soovi jahipidamisel kasutada jahitulirelva tehakse jahitunnistusele vastav märge ja ta ei pea sooritama laskekatset 4 Jahitunnistus kehtib kümme aastat 5 Jahitunnistust ei anta isikule kellelt on karistusena ära võetud jahipidamise õigus ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele 6 Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud riigilõivu või tasu tasumist 7 Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamise andmete muutmise jahitunnistuse kaotamise kasutamiskõlbmatuks muutumise ja jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega või antakse uus jahitunnistus või taastatakse jahitunnistuse kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud riigilõivu või tasu tasumist 8 Jahitunnistuse annab ja jahitunnistuste üle peab arvestust samuti korraldab jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist Keskkonnaamet või käesoleva seaduse 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik edaspidi koos tunnistuse andja 9 Jahitunnistuse vormi jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise korra samuti jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 10 Jahitunnistuse saamise kehtivusaja pikendamise vahetamise ja kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud siis halduslepingus sätestatud tasu 11 Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tasu peab olema kulupõhine selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu määra 37 Jahitunnistuse kehtivuse peatamine 1 Jahitunnistuse kehtivus peatatakse kuni kolmeks aastaks kui 1 tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus 2 tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse des 50 63 nimetatud tegevuste eest 2 Jahitunnistuse kehtivus peatatakse tunnistuse andja otsusega mis toimetatakse viivitamata tunnistuse omanikule kätte väljastusteatega tähtkirjaga 38 Jahitunnistuse kehtivuse peatamise tagajärjed ning kehtivuse taastamine ja uuendamine 1 Pärast jahitunnistuse kehtivuse peatamist on tunnistuse saanud isik kohustatud kehtivuse peatamise otsuse kättetoimetamisele järgneval tööpäeval andma jahitunnistuse üle tunnistuse andjale Kehtivuse peatamise tähtaeg hakkab kulgema jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse kättetoimetamisest 2 Kui jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse peale esitati vaie või kaebus kohtule ja vaiet lahendav haldusorgan või kohus tunnistas jahitunnistuse kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks on tunnistuse andja kohustatud jahitunnistuse pärast otsuse jõustumist viivitamata tagastama 3 Kui jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui 12 kuuks saab isik jahitunnistuse kehtivuse taastada üksnes siis kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami 4 Kui isik ei ole pikendanud jahitunnistuse kehtivusaega 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates saab ta jahitunnistuse kehtivust uuendada kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami 39 Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamine 1 Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks kui isik on selle saanud pettuse teel või kui talle on jahitunnistus antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel 2 Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb tunnistuse andja 3 Otsuse tegija teatab asjaomasele isikule jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates ning isik on kohustatud jahitunnistuse üle andma otsuse tegijale 40 Jahiluba 1 Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule 2 Jahilubadeks on suur ja väikeuluki jahiluba 3 Jahiloa annab ja selle kehtivusaja määrab 1 jahipiirkonna kasutaja jahipidamiseks jahipiirkonnas 2 Keskkonnaamet käesoleva seaduse 23 lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhtudel 4 Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule RT I 01 12 2015 3 jõust 11 12 2015 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul määrab küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks maaomanik välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul mille kehtivusaeg ei tohi olla lühem kui kümme päeva 6 Jahiluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates 7 Jahiloa andja peab jahilubade andmise ja tagastamise ning jahiloale kantud andmete arvestust 8 Jahiloale kantakse 1 jahiloa number 2 loa andja nimi ja asukoht 3 loa saaja ees ja perekonnanimi 4 loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg 5 ala kus jahipidamine on lubatud 6 küttida lubatud uluki liik suuruluki jahiloale vajaduse korral uluki vanus ja sugu 7 loa andnud isiku allkiri 9 Jahiloale tohib kanda kuni kolm loa kasutajat 10 Suuruluki jahiluba antakse eraldi iga isendi küttimiseks 11 Jahiloa kehtivusaega ei pikendata 12 Jahiluba annab jahipidamise õiguse ainult loale kantud isikule välja arvatud käesoleva seaduse s 31 sätestatud ühisjahi puhul 13 Jahiloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 41 Jahiloa täitmine tagastamine ja säilitamine 1 Uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale 1 jahiloa omanik üksikjahil suuruluki puhul viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ja väikeuluki puhul jahipäeva lõpus 2 jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist 2 Suuruluki haavamise korral märgitakse jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata lõpetatakse jahiloa kehtivus märkega et haavatud suurulukit ei leitud 3 Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond kus suuruluk tabati 4 Suurulukit ei tohi enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia 5 Jahiluba tagastatakse selle andjale vahetu üleandmisega või väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates Loa andja säilitab tagastatud jahilube ja temale saadetud jahist osavõtjate nimekirju kolm aastat nende saamisest arvates 42 Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus 1 Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit 2 Vibujahi laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument mis tõendab tema õigust osaleda väikeulukijahil kütina ja kasutada väikeuluki laskmiseks jahivibu 3 Suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse taotlemise andmise ja arvestuse pidamise korra katse sooritamise nõuded ning suuruluki laskekatse tunnistuse vormi ja vibujahi laskekatse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 4 Kui isikule on välisriigis väljastatud suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse sooritamist kinnitav tunnistus ja viimase laskekatse sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat ei nõuta temalt suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=133203&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    a määrus nr 251 Jahikorralduse seaduse RT I 1994 30 465 83 1449 1996 49 953 paragrahvi 13 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab 1 Kinnitada jahiulukite loetelu juurde lisatud 2 Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8 juuni 1994 a määrus nr 209 Jahiulukite loetelu kinnitamine RT I 1994 44 710 Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15 oktoobri 1996 a määrusega nr 251 Jahiulukite loetelu Suurulukid on põder Alces alces punahirv Cervus elaphus metssiga Sus scrofa metskits Capreolus capreolus pruunkaru Ursus arctos ja ilves Felis lynx Teised jahiulukid on hunt Canis lupus rebane Vulpes vulpes kährik Nyctereutes procyonoides mäger Meles meles mink Mustela vison tuhkur Mustela putorius metsnugis Martes martes valgejänes Lepus timidus halljänes Lepus europaeus kobras Castor fiber ondatra Ondatra zibethicus kormoran Phalacrocorax carbo hallhaigur Ardea cinerea rabahani Anser fabalis suur laukhani Anser albifrons hallhani Anser anser kanada lagle Branta canadensis valgepõsk lagle Branta leucopsis viupart Anas penelope rääkspart Anas strepera piilpart Anas crecca sinikael part Anas platyrhynchos soopart Anas acuta rägapart Anas querquedula luitsnokk part Anas clypeata punapea vart Aythya ferina tuttvart Aythya fuligula merivart Aythya marila hahk Somateria mollissima aul Clangula hyemalis mustvaeras Melanitta nigra tõmmuvaeras Melanitta fusca

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19656&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    5 alusel 1 Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamine Jahiuluki tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimiseks tuleb Keskkonnaametile esitada kirjalik taotlus milles märgitakse 1 taotleja nimi isiku või registrikood elu või asukoht ja kontaktandmed 2 tehiskeskkonnas hoitava jahiuluki liigi nimetus ning hoidmise eesmärk 3 jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha kirjeldus koos asukoha märkimisega 4 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri 2 Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse läbivaatamine Keskkonnaamet kontrollib taotluse vastavust

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=133322&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    juurdepääsu sertifikaat kui see on ameti või töökohal töötamise eelduseks RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 3 Julgeolekuasutuse ametniku võib ametikohale nimetada konkursita RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 15 Julgeolekuasutuse juhi ametikohale nimetamine RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku 15 1 Julgeolekuasutuse ametniku teenistusest vabastamine ametniku ametikohale nimetamisel või tööle võtmisel teises asutuses või organisatsioonis RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Julgeolekuasutuse ametniku välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse valitsusasutuse hallatavasse asutusse avalik õigusliku juriidilise isiku juurde rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks Julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja tähtajaks teise ametiasutusse valitsusasutuse hallatavasse asutusse avalik õigusliku juriidilise isiku juurde rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud ametnikule või töökohale võetud töötajale makstakse palka või töötasu mis ei või olla väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna 4 Teenistusaeg teises ametiasutuses valitsusasutuse hallatavas asutuses avalik õigusliku juriidilise isiku juures rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 15 2 Julgeolekuasutuse ametniku ametitõend ja politseiametniku ametimärk 1 Julgeolekuasutuse ametniku ametitõendi ja politseiametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Loetelu ametikohtadest millele nimetatud politseiametnikule ametimärk väljastatakse kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 16 Palk RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 1 Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 2 Kaitsepolitseiameti ametniku põhipalka ja politseiametniku astmepalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10 50 võrra 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametnikule ja politseiametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö ega töötamise eest ööajal ja riigipühal 4 Nende Teabeameti ametnike palgakorraldusele kes ei ole politsei või tegevteenistuses kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 17 Hüvitis julgeolekuasutuse ametniku haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 1 Julgeolekuasutuse ametnikule kellele teenistuskohustuse täitmisel või seoses teenistusega julgeolekuasutuses tekitati terviserikkega kehavigastus millega ei kaasnenud invaliidsust maksab riik ühekordset hüvitist ühe kuu palga ulatuses RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Teenistuskohustuse täitmisel või seoses teenistusega julgeolekuasutuses vigastada saanud või haigestunud ametniku ravi ja ravimikulud kannab riik 3 Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 4 Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata kui ametnik on teenistuskohustuste täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses pannud toime 1 enesetapu või enesetapukatse 2 enesevigastuse mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teise isiku õigusvastasest käitumisest RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 5 Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku vastu Riiki esindab asjaomane minister või tema volitatud isik RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 18 Varalise kahju hüvitamine 1 Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik 2 Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 19 Julgeolekuasutuse ametniku terviseuuringud 1 Riigi kulul julgeolekuasutuse ametniku terviseuuringute tegemise alused perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei laiene terviseuuringutele mis on ette nähtud muu seaduse alusel 20 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja piirangud Julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja ei või 1 töötada teise tööandja juures välja arvatud asutuse juhi kirjalikul nõusolekul 2 osaleda streigis 3 kuuluda erakonda RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 20 1 Julgeolekuasutuse ametniku lisapuhkus Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest mille eest lisapuhkust arvestatakse Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata RT I 19 03 2015 2 jõust 29 03 2015 20 2 Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja andmete hoidmine Julgeolekuasutus ei pea esitama andmeid avaliku teenistuse seaduse s 106 nimetatud andmekogusse Julgeolekuasutus tagab oma ametnike ja töötajate kohta avaliku teenistuse seaduse 106 lõikes 3 sätestatud andmete hoidmise RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 20 3 Ergutus 1 Julgeolekuasutuse ametnikule ja töötajale kauaaegse laitmatu töö või teenistus või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatavad ergutused on 1 tänu avaldamine 2 teenetemedali andmine 3 rahalise preemia andmine 4 hinnalise kingituse andmine 5 nimelise külm või tulirelva andmine 2 Korraga võib kohaldada mitut ergutust 3 Ergutuse kohaldamise õigus on julgeolekuasutuse juhil ja asjaomasel ministril Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult asjaomasel ministril või Teabeameti peadirektoril 4 Teenetemedali kirjelduse ning selle andmise ja kandmise korra kehtestab asjaomane minister määrusega 5 Silmapaistvate teenete eest võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 2 4 ja 5 sätestatud ergutusi kohaldada ka nendele isikutele kes ei ole julgeolekuasutuse ametnikud või töötajad RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 4 peatükk JULGEOLEKUASUTUSE VOLITUSED 21 Kaitsepolitseiameti volitused 1 Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 2 2 peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega 2 Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meedet ning vahetut sundi RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=39554&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive