archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    Haigekassa uue põhimääruse kohta Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1 veebruari 1994 a määrusele nr 39 Ravikindlustussüsteemi korrastamine Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Sotsiaalministeeriumil 1 töötada välja ja kinnitada haigekassa uus põhimäärus 2 kehtestada et haigekassa uue põhimääruse alusel moodustatavad haigekassad on maavalitsuste või endiste vabariiklike linnade valitsuste isemajandava kindlustusasutusena tegutsenud haigekassade õigusjärglased kõigis varalistes ja mittevaralistes suhetes 3 täita Keskhaigekassa ja kohalike haigekassade direktorite kohad konkursi korras

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10686&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    1 punktis 3 sätestatud piirangut ei arvestata 113 Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud 1 Menetlusabi võib oma eesmärkide saavutamiseks saada üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui taotleja põhistab et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel 2 Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad liikmed osanikud aktsionärid juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad 3 Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata 4 Käesoleva seadustiku 110 lõike 1 punktis 1 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis 114 Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi jätkuvus 1 Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule kus toimub või peaks toimuma menetlus mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse 2 Kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi eeldatakse et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel kas on piisav alus eeldada et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud 3 Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul andma selgitusi kas tema varaline seisund on muutunud ja esitama vastavad tõendid Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu ja Tolliametilt krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt 115 Menetlusabi taotluse sisu 1 Menetlusabi taotluses märgitakse 1 menetlus milleks menetlusabi taotletakse 2 kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi ta tahab esitada 3 millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb 2 Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta perekonnasuhted elukutse vara sissetulek ja kohustused ning võimaluse korral ka muud dokumendid mis seda seisundit tõendavad 3 Isik kelle elukoht ei ole Eestis lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise enda ja oma perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta 4 Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja 5 Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi selles sisalduvate andmete loetelu ning esitatavate dokumentide nõuete osas rakendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku 185 lõike 5 alusel kehtestatut Taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos 6 Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles Taotluse võib esitada ka inglise keeles kui menetlusabi taotleb füüsiline isik kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või juriidiline isik mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis 116 Menetlusabi taotluse lahendamine 1 Menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega Vajaduse korral võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta 2 Taotleja majandusliku seisundi hindamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku st 186 3 Kui menetlusabi korras on määratud menetluskulude tasumine osadena võib kohus menetlusabi saaja taotlusel või omal algatusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku st 188 juhindudes peatada osamaksete tasumise või muuta nende suurust 4 Kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele kui määruse peale saab käesoleva seadustiku kohaselt edasi kaevata 5 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil 6 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb eelkõige esitama kaebuse Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist 117 Menetlusabi andmise tühistamine 1 Kohus võib menetlusabi andmise tühistada kui 1 menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid 2 menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu kui õigusjärglasel ei ole õigust saada menetlusabi 3 menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud 4 menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid 2 Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses 118 Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus 1 Menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saaja kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud kui otsus tehakse menetlusabi saaja kahjuks kuid kohus võib väljamõistetavate menetluskulude suurust käesoleva seadustiku 108 lõike 11 alusel piirata 2 Kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks mõistab kohus menetluskulud mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga 3 Kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta jätab kohus menetluskulud riigi kanda Sõltumata menetluse tulemusest ei vabane menetlusabi saaja nende menetluskulude kandmise kohustusest mille tekkimise on ta ise põhjustanud oma menetlusõiguste kuritarvitamise kohtu eksitamise või menetluse tahtliku venitamisega 119 Määruskaebus menetlusabi määruse peale 1 Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus esitada määruskaebuse kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 2 Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata 3 osa Menetlus halduskohtus 13 peatükk Kaebuse menetlusse võtmine ja eelmenetlus 120 Toimingud kaebuse menetlusse võtmisel 1 Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus 1 selgitab asjas välja vaidluse eseme 2 selgitab asjas välja pooled ja nende esindajad 3 kontrollib kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta 4 määrab kaebajale vajaduse korral esindaja 5 lahendab menetlusabi taotluse 6 otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise kui see on vajalik enne eelmenetlust 7 kaasab menetlusse kolmandad isikud kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust ning võimaluse korral ülejäänud kolmandad isikud 8 kontrollib ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks 2 Kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse 3 Kui kohus leiab et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi teeb ta selle käiguta jätmise määruse andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15 päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist 4 Kohus võib vajaduse korral küsida vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks ja menetlusosalised ära kuulata 121 Kaebuse tagastamine 1 Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale kui 1 vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses 2 kaebus ei vasta käesoleva seadustiku de 37 39 nõuetele kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist 3 kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses 4 kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast 5 teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust 6 kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks 2 Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui 1 kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus eeldades et tema faktilised väited on tõendatud 2 kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki 3 kaebuses märgitud aadressil elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist 3 Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda Kui kohus leiab kaebuse tagastamisel et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil kriminaal või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse kuid see kohus on eelnevalt leidnud et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 711 sätestatud korras 4 Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 122 Eelmenetluse toimingud 1 Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku et asja saaks katkestamatult vaadata läbi ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses või lihtmenetluses mõistliku aja jooksul 2 Eelkõige teeb kohus eelmenetluses järgmised toimingud 1 kontrollib kas vaidluse ese ja menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel õigesti välja selgitatud ning kaasab vajaduse korral täiendavad menetlusosalised või kõrvaldab ebaõigesti kaasatud menetlusosalised menetlusest 2 kontrollib kas kaebus on menetlusse võetud õigesti 3 toimetab kaebuse teistele menetlusosalistele kätte 4 nõuab vastustajalt ja kaasatud haldusorganilt kaebusele kirjalikku vastust ja selgitab kolmanda isiku õigust esitada kaebusele vastus 5 nõuab vastustajalt välja vaidlustatud haldusakti kui seda ei ole kohtule esitatud ning haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid 6 määrab vastuste ja tõendite esitamise või nende kogumise taotlemise tähtaja 7 annab vajaduse korral menetlusosalistele tähtaja oma väidete täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks ning kogub vajaduse korral tõendeid omal algatusel 8 selgitab välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes 9 selgitab välja kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel 10 määrab kindlaks asja läbivaatamise vormi ja kohtukoosseisu selgitades vajaduse korral täiendavalt välja menetlusosaliste seisukohad nendes küsimustes 11 teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad vastavalt käesoleva seadustiku le 132 3 Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus korraldada eelistungi nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda 123 Vastus kaebusele 1 Vastustaja peab vastuses kaebusele muu hulgas märkima 1 kas kaebus on tema hinnangul õigesti menetlusse võetud või on alust jätta kaebus läbi vaatamata või menetlus lõpetada 2 kas vastustaja on kindlaks tehtud õigesti 3 kas ta nõustub kaebusega või vaidleb sellele vastu 4 kõik oma taotlused ja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks 5 kuidas tuleks jaotada menetluskulud 6 kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või lihtmenetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil 7 kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel 2 Kui kolmas isik esitab kaebusele vastuse peab ta selles muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 7 nimetatud andmed 3 Kaasatud haldusorgan peab vastuses kaebusele muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 nimetatud andmed 4 Vastuses tuleb esitada ka esindaja andmed kui vastuse esitajal on esindaja 5 Kohus võib nõuda kaebajalt kaebusele esitatud vastuse kohta kirjalikku arvamust kui see on vajalik asja kiiremaks või õigemaks lahendamiseks 124 Kaebetähtaja kontrollimine 1 Kohus kontrollib eelmenetluses kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist 2 Kohus lõpetab määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele 3 Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 4 Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse Määruse peale võib esitada määruskaebuse kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 125 Eelmenetluse lõpp 1 Eelmenetlus lõpeb 1 kohtuistungi avamisega 2 kirjalikus menetluses või lihtmenetluses kohtu poolt määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemisega 3 asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetluses 2 Kui lihtmenetluses ei määra kohus tähtaega menetlusdokumentide esitamiseks ega korralda istungit lõpeb eelmenetlus kohtuotsuse teatavakstegemise aja teatamisega 14 peatükk Asja läbivaatamine 1 jagu Üldsätted 126 Asja läbivaatamise vorm ja tähtaeg 1 Pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses lihtmenetluses või lepitusmenetluses 2 Kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega vaatab kohus asja läbi mõistliku aja jooksul 2 jagu Kohtuistung 127 Kohtuistungi määramine ja kohtuistungile kutsumine 1 Kohtuistungi aeg määratakse viivitamata pärast seda kui asi on eelmenetluses piisava põhjalikkusega ette valmistatud 2 Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil peab ajavahemik vastustajale ja kolmandale isikule kaebuse kättetoimetamise ning kohtuistungi vahel olema vähemalt 30 päeva 3 Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega lühendada kui see on vajalik asja läbivaatamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul 4 Kui kohus korraldas eelistungi ja asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud võib kohus pidada asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendada asja sisuliselt Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil teeb kohus toimingud mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks ja määrab põhiistungi aja 5 Kohus võib kohustada menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma 6 Haldusasjas kohtuistungi määramise menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku des 341 346 sätestatut 7 Kohtuistungi aeg avaldatakse viivitamata pärast selle määramist kohtu veebilehel märkides haldusasja numbri menetlusosaliste nimed ja haldusasja üldise kirjelduse Kinnise istungi kohta avaldatakse üksnes selle toimumise aeg haldusasja number ja märge et kohtuistung on kinnine Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse kohtu veebilehelt 30 päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest 128 Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine 1 Mõjuval põhjusel võib kohus kohtuistungi aja tühistada või seda muuta samuti asja arutamise edasi lükata 2 Menetlusosalise istungilt puudumine on asja arutamise edasilükkamise aluseks üksnes käesoleva seadustiku s 143 sätestatud tingimustel 3 Kohtuistungi aja tühistamise või asja arutamise edasilükkamise korral määrab kohus võimaluse korral kohe uue istungi aja Uus istung korraldatakse menetlusosaliste arvamust mõistlikult arvestades võimalikult kiiresti 4 Asja arutamise edasilükkamise korral võib kohus ära kuulata istungile ilmunud menetlusosaliste seletused tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse Kui nende isikute ärakuulamisega on lahutamatult seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming tehakse ka see toiming 5 Kui asja arutamine lükatakse poole või kolmanda isiku nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud võib pool või kolmas isik esitada määruse peale määruskaebuse kui ta leiab et asja arutamine on edasi lükatud põhjendamatult pikaks ajaks Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav 129 Kohtuistungi kord 1 Kohtuistungil vaadatakse asi läbi järgmises korras 1 kaebaja teatab kas ta jääb kaebuse juurde 2 menetlusosalised esitavad eelmenetluses esitamata tõendid kui kohus seda lubab 3 teised menetlusosalised teatavad kas nad nõustuvad kaebusega või vaidlevad sellele vastu 4 menetlusosalised annavad seletused põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta 5 kohus uurib kogutud tõendeid ja kuulab üle tunnistajad 6 kohus arutab menetlusosalistega läbi asja lahendamiseks olulised faktilised õigus ja menetlusküsimused 7 menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks 2 Kohtuistung toimub üldjuhul kohtumajas mille teeninduspiirkonda jääb koht millest lähtudes määratakse kohtualluvus Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi mujal 3 Kohtuistungi suhtes kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku 347 351 ja 400 402 130 Asja arutamise uuendamine Kohus uuendab asja arutamise määrusega 1 kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada 2 kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid 3 poole või kolmanda isiku kohtustungilt mõjuval põhjusel puudumise korral vastavalt käesoleva seadustiku le 146 3 jagu Kirjalik menetlus 131 Kirjaliku menetluse eeldused 1 Kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning 1 kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või 2 menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused 2 Kui pool või kolmas isik on kohtule vastanud kuid ei ole teatanud et ta on nõus kirjaliku menetlusega eeldatakse et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil Menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel 3 Kui pool või kolmas isik ei ole kohtule vastanud vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud eeldatakse et ta on nõus kirjaliku menetlusega 4 Olenemata menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks kirjalikus menetluses võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks kohtuistungil 5 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ent kohus peab vajalikuks uurida mõnd asjas tähtsust omavat küsimust istungil võib kohus piirata istungil arutatavate küsimuste ringi piirdudes ülejäänud osas kirjalike seisukohtadega 6 Kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata menetlusosalise taotluse asja läbivaatamiseks istungil teeb ta selle kohta põhjendatud määruse 132 Korraldav määrus 1 Kirjaliku menetluse puhul määrab kohus eelmenetluses tähtaja mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja Vajaduse korral võib otsuse avalikult teatavakstegemise aja määrata ka hiljem 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks ning selles tuleb märkida ka asja lahendav kohtukoosseis 4 jagu Lihtmenetlus 133 Lihtmenetluse eeldused 1 Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline Õiguste rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot 2 Kohus võib asja lihtmenetluses läbi vaadata ka juhul kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud Menetlusosaline võib nõusoleku asja läbivaatamiseks lihtmenetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel 3 Olenemata õiguste rikkumise väheolulisusest menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks lihtmenetluses võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks käesoleva peatüki 2 või 3 jaos sätestatud korras 134 Lihtmenetluse korraldamine 1 Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja vabaduste samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära 2 Kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele võib kohus lihtmenetluses muu hulgas 1 protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses milles kohus peab seda vajalikuks 2 loobuda protokolli parandamise taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukoha küsimisest 3 määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevalt välja arvatud kohtulahendi peale edasikaebamise tähtaeg 4 kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis muu hulgas menetlusosalise seletust mis ei ole antud vande all samuti kuulata tunnistaja ütlusi või menetlusosalise seletusi menetluskonverentsi korras telefoni teel 5 kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste poolt esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust välja arvatud kaebuse kättetoimetamine vastustajale ja kolmandale isikule 6 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist 7 teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata käesoleva seadustiku s 169 sätestatud tingimustel 3 Lihtmenetluses ei või kohus kalduda kõrvale käesoleva seadustiku peatükkide 1 4 10 13 16 ja 17 sätetest kui seadus ei sätesta teisiti 135 Ärakuulamine 1 Menetlusosalise ärakuulamiseks ei pea lihtmenetluses korraldama kohtuistungit 2 Kui lihtmenetluses ei korraldata ärakuulamiseks kohtuistungit ei pea ärakuulamine toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul ning enne kohtuotsuse tegemist ei pea kohus teistele menetlusosalistele tutvustama ärakuulamisel esitatut 3 Kohus võib lihtmenetluses menetlusosalise seletuse ära kuulata muu hulgas telefoni teel või lugeda ärakuulamisel piisavaks isiku kirjaliku või elektroonilise seisukoha kui kohtul ei ole kahtlust seletuse andja isikus ning kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohti piisavalt hinnata 4 Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida kohtuotsuses 136 Korraldav määrus Asja läbivaatamise kohta lihtmenetluses teeb kohus määruse milles ühtlasi tehakse teatavaks kohtu koosseis ja selgitatakse menetlusosalise õigust olla kohtu poolt ära kuulatud Kohus võib lihtmenetluses määrata tähtaja mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente 5 jagu Lepitusmenetlus 137 Lepitusmenetluse eeldused 1 Kõigi poolte ja kolmandate isikute nõusolekul võib kohus viia läbi lepitusmenetluse mille raames menetlusosalised lahendavad kohtuniku abiga vaidluse läbirääkimistel 2 Lepitusmenetluse läbiviimiseks teeb kohus pärast poolte ja kolmandate isikute nõusoleku saamist määruse millega ta ühtlasi peatab haldusasja menetluse lepitusmenetluse läbiviimise ajaks 138 Lepitusmenetluse korraldamine 1 Lepitusmenetluses kohaldatakse lihtmenetluse sätteid kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti 2 Kohus selgitab lepitusmenetluses välja kas sellesse on otstarbekas kaasata peale menetlusosaliste ka menetlusväliseid isikuid Kaasamine otsustatakse määrusega 3 Pärast lepitusmenetluse ettevalmistamist kutsub kohus menetlusosalised ja lepitusmenetlusse kaasatud menetlusvälised isikud läbirääkimistele püüdes tagada menetlusosaliste isikliku kohaloleku Läbirääkimised toimuvad suuliselt 4 Läbirääkimistel kohus 1 selgitab lepitusmenetluse korda ja eesmärki ning menetlusosaliste õigusi 2 kuulab ära menetlusosaliste seisukohad 3 selgitab võimalikult täpselt välja menetlusosaliste huvid ja nende kaitsmise võimalused seoses vaidluse esemega 4 arutab menetlusosalistega võimalusi vaidluse lahendamiseks kompromissiga 5 Lepitusmenetluse läbiviimiseks määratakse teine kohtukoosseis 6 Läbirääkimiste sisu ei protokollita ega salvestata Läbirääkimiste sisu kohta käivat teavet ei saa koguda tõendina haldusasjas milles korraldati lepitusmenetlus 139 Läbirääkimistele ilmumata jäämine 1 Kui menetlusosaline ei ilmu läbirääkimistele lükkab kohus läbirääkimised edasi või uuendab haldusasjas menetluse vastavalt käesoleva seadustiku 140 lõike 1 punktile 3 2 Läbirääkimiste edasilükkamisel võib kohus läbirääkimistele ilmunud menetlusosalised ära kuulata 140 Lepitusmenetluse lõpetamine 1 Lepitusmenetlus lõpeb 1 kompromissi kinnitamise ja haldusasjas menetluse lõpetamisega 2 haldusasjas menetluse uuendamisega ilma kompromissile jõudmata kui seda taotleb mõni menetlusosalistest 3 haldusasjas menetluse uuendamisega ilma kompromissile jõudmata kui kohus ei pea kompromissile jõudmist mõistliku aja jooksul tõenäoliseks või lepitusmenetlust muul põhjusel otstarbekaks 2 Menetluse uuendamise korral jätkab asja lahendamist algne kohtukoosseis 3 Menetluse uuendamise korral ei saa menetlusosaline tugineda teise menetlusosalise poolt lepitusmenetluses tehtud avaldusele ega omaksvõtule 141 Lepitusmenetluse kulud Menetlusosalise poolt lepitusmenetluses kantud kulud jäävad tema enda kanda kui kompromissis ei lepita kokku teisiti 15 peatükk Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed 142 Kohtule vastamata jätmine 1 Kohtule tähtaegselt vastamata jätmine ei takista asja lahendamist kui menetlusosalisele on vastamise tähtaeg nõuetekohaselt teatavaks tehtud 2 Kui menetlusosaline taotleb vastamiseks menetlusabi või kui tähtaegset vastamist takistab mõjuv põhjus võib menetlusosaline taotleda tähtaja pikendamist 143 Kohtuistungilt puudumine 1 Poole või kolmanda isiku kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist kui talle on asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning ta ei ole eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmisel või ei ole seda põhistanud Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi 2 Kohus võib vaadata asja läbi poole või kolmanda isiku osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest kui asja arutamine on tema kohtuistungilt puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool või kolmas isik on saanud võimaluse esitada avaldused väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate küsimuste kohta 3 Kohus võib vaadata asja läbi menetlusosalise osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest kui asja arutamise edasilükkamine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul Sellisel juhul peab kohus tegema kõik võimaliku et selgitataks välja asjaolud mis omavad tähtsust selle menetlusosalise õiguste kaitse seisukohast 4 Kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel et menetlusosaline ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda kui istungil on tema esindaja ja kohus ei pea menetlusosalise isiklikku istungile ilmumist vajalikuks 5 Kui kohtuistungile ei ilmu kaasatud haldusorgan teeb kohus otsuse ilma temata kui see on kohtu hinnangul võimalik Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi 144 Kaebuse läbi vaatamata jätmine 1 Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist 2 Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata kui 1 kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja või 2 kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile 145 Kaebuse läbi vaatamata jätmise piirangud Kohus ei jäta käesoleva seadustiku s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata kui 1 vastustajal või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada kaebajalt nõutud tõendi selgituse või vastuseta või tema osavõtuta 2 kaebajale ei ole kohtu korraldus tõendi selgituse või vastuse esitamiseks nõuetekohaselt teatavaks tehtud või kaebajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse 3 kaebajat ei ole hoiatatud kohtule vastamata jätmise või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest 4 kaebaja on enne vastamiseks antud tähtaja möödumist või enne kohtuistungit kohtule teatanud vastamata või istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud või 5 vastustaja on võtnud kaebuse õigeks 146 Menetluse uuendamine ja taastamine 1 Kui käesoleva seadustiku 143 lõikes 1 sätestatud juhul lõpetati kohtuistungil asja sisuline arutamine uuendab kohus asja arutamise määrusega kui istungilt puudunud pool või kolmas isik taotleb seda enne otsuse või muu menetlust lõpetava lahendi tegemist ning tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada 2 Kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku 144 alusel läbi vaatamata võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda et kohus taastaks asja menetluse kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada Kui kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avalikult võib menetluse taastamist taotleda 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist 3 Menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust kui kohtu korraldust vastamiseks või kohtukutset ei ole menetlusosalisele ega tema esindajale allkirja vastu üle antud või elektrooniliselt kätte toimetatud või kui kaebus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt RT I 31 12 2014 1 jõust 10 01 2015 147 Uuendamise ja taastamise piirangud 1 Menetluse võib jätta taastamata või uuendamata kui sama menetlusosaline on jätnud korduvalt kohtule tähtaegselt vastamata või on kohtuistungilt korduvalt puudunud muul kui käesoleva seadustiku 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel 2 Kui menetlusosaline puudus istungilt muul kui käesoleva seadustiku 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel võib menetluse jätta uuendamata ka siis kui see kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul 148 Taotluse lahendamine 1 Käesoleva seadustiku 146 lõike 1 või 2 alusel esitatud menetluse uuendamise või taastamise taotlus lahendatakse määrusega Kohus võib taotluse kohta vabas vormis küsida poolte ja kolmandate isikute seisukohta kui see on viivitamata võimalik 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse peale võib esitada määruskaebuse kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Menetluse ebaõigele taastamisele ega uuendamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates 149 Menetluses osalemata jätmine ja kohtuistungilt lahkumine Kohtuistungil menetluses osalemata jätmise ja kohtuistungilt lahkumise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku 421 150 Mõjuv põhjus 1 Mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat 2 Haiguse põhistamiseks mis takistas kohtule vastamast või kohtuistungile ilmumast esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi millest nähtub et haigust saab lugeda kohtule vastamise või kohtuistungile ilmumise takistuseks Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku 422 lõike 2 alusel kehtestatud korda 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend või selle puudumine ei välista haiguse või selle puudumise kindlakstegemist muude tõenditega 16 peatükk Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine 151 Kaebuse läbi vaatamata jätmise alused 1 Kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata kui 1 pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud 2 kaebaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja 3 kaebaja ei ole kohtu määratud ajaks tasunud riigilõivu või tasu menetlusdokumendi tõlkimise eest 2 Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata kui 1 pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud 2 kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest 3 kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt käesoleva seadustiku s 144 sätestatud tingimustel 152 Menetluse lõpetamise alused 1 Kohus lõpetab määrusega menetluse 1 kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta 2 kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku 124 lõikele 2 3 kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi 4 kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud 5 poole surma või lõppemise korral kui õigussuhe milles vaidlus on tekkinud ei võimalda õigusjärglust 2 Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3 5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata 153 Kaebusest loobumine 1 Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni esitades selleks avalduse Kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ei võta kohus vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja kui kaebusest loobumine on ilmselges vastuolus kaebaja huvidega 2 Kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest määrates neile vastamise tähtaja Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid 154 Kompromiss 1 Pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik Kohus ei kinnita kompromissi kui see on õigusvastane riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita 2 Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist Kompromiss võib olla tingimuslik 3 Kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 430 lõikeid 8 ja 9 4 Kohus peab kogu menetluse vältel tegema kõik endast sõltuva et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisi menetlusosaliste kokkuleppel kui see on kohtu hinnangul mõistlik Kohus võib selleks muu hulgas esitada menetlusosalistele kompromissi projekti või kutsuda menetlusosalised isiklikult kohtusse samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või käesoleva seadustiku 14 peatüki 5 jaos sätestatud lepitusmenetluse läbiviimiseks 155 Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord 1 Kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu Kui kaebajat ei esinda advokaat selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi 2 Kui kohus leiab et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil kriminaal või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse kuid see kohus on eelnevalt leidnud et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 711 sätestatud korras 3 Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel tühistab ta asjas tehtud lahendi 4 Kaebusest loobumise võtab vastu ja kompromissi kinnitab kohus määrusega millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused Kui kohus ei võta loobumist vastu või ei kinnita kompromissi teeb ta selle kohta põhjendatud määruse Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi 5 Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale millega kaebus jäetakse läbi vaatamata millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest võib esitada määruskaebuse kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 6 Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on käesoleva seadustiku s 43 sätestatud tagajärjed 17 peatükk Kohtulahend 1 jagu Kohtuotsus 156 Kohtuotsus kui sisuline lahend 1 Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena tehtud kohtulahend millega lahendatakse kaebus sisuliselt 2 Kohtuotsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku des 435 441 446 ja 447 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 2 2 lõikes 2 sätestatut RT I 29 06 2012 3 jõust 01 01 2013 157 Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus 1 Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud 2 Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida ja asjaoludele mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada Kui kohus hindab esiletoodud asjaolu otsuses menetlusosalistest erinevalt peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele menetlusosaliste tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht 3 Kui asi vaadati läbi kohtuistungil ei või kohus oma otsust rajada tõendile mida istungil ei uuritud 4 Kui tõendit uuriti ja hinnati eelnevas haldusmenetluses sealhulgas vaidemenetluses võib kohus jätta tõendi uuesti uurimata ja hindamata välja arvatud juhul kui kaebaja vaidlustab haldusaktis või vaideotsuses tuvastatud asjaolu ning kohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks 158 Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused 1 Otsust tehes hindab kohus tõendeid otsustab millised asjaolud on tuvastatud millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele Kui asjas on esitatud mitu nõuet teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta 2 Kui seadus ei sätesta teisiti teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga 3 Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest 4 Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega 5 Kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud 159 Õigeksvõtt 1 Kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks rahuldab kohus kaebuse 2 Kaebuse õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse 3 Kui kaebuse õigeksvõtmine on kohtule esitatud kirjalikus avalduses lisatakse avaldus toimikusse Kui vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata 4 Kohus ei võta õigeksvõttu vastu kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega Sellisel juhul teeb kohus põhjendatud määruse ja asja lahendamine jätkub üldises korras Kohus selgitab kolmandale isikule et õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega mittenõustumisel võivad kaebaja menetluskulud jääda käesoleva seadustiku 108 lõike 5 alusel kolmanda isiku kanda 160 Otsuse sisu 1 Otsus koosneb sissejuhatusest resolutsioonist selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast 1 1 Otsusele millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 21 06 2014 11 jõust 01 07 2014 2 Kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta Sel juhul tuleb otsuses märkida et kohus täiendab otsust vastavalt käesoleva seadustiku 170 lõikele 2 kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus 3 Kirjeldava ja põhjendava osata otsust ei või teha kui mõni menetlusosalistest on menetluse ajal taotlenud et otsus tehtaks koos kirjeldava ja põhjendava osaga 161 Otsuse sissejuhatus Otsuse sissejuhatuses märgitakse 1 et otsus tehakse Eesti Vabariigi nimel 2 otsuse teinud kohtu nimetus 3 otsuse teinud kohtukoosseis 4 otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5 haldusasja number 6 vaidluse eseme üldine kirjeldus 7 menetlusosaliste ja nende esindajate nimed 8 viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses või lihtmenetluses 162 Otsuse resolutsioon 1 Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused 2 Kui kohus jätab haldusasjas seaduse või muu õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega tehakse selle kohta märge resolutsioonis 3 Vajaduse korral määrab kohus otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused 4 Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta Resolutsioon peab olema selgelt eristatav otsuse muudest osadest 163 Otsuse selgitused Resolutsiooni juures esitatakse kohtu selgitused Otsuse selgitustes märgitakse otsuse edasikaebamise kord ja tähtajad sealhulgas kohus kuhu edasikaebuse saab esitada samuti muud seaduses sätestatud selgitused 164 Otsuse kirjeldav osa Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited 165 Otsuse põhjendav osa 1 Otsuse põhjendavas osas märgitakse 1 kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb 2 asjas kogutud tõendid mida kohus ei pea usaldusväärseks või asjassepuutuvaks koos põhjendusega miks kohus ei pea neid usaldusväärseks või asjassepuutuvaks 3 asjaolud mille kohus on tunnistanud üldtuntuks koos põhjendusega miks kohus peab neid üldtuntuks 4 põhjendused miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega 5 õigus mida kohus kohaldas 6 kohtu järeldused 2 Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125706&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    korras 6 Riigi haldusülesande täitmiseks volitamise pädevus 1 Juriidilisele või füüsilisele isikule riigi haldusülesande täitmiseks volitamise otsustab haldusülesannet seni täitnud riigiasutuse põhimäärust kinnitama õigustatud ametiisik 2 Ministeeriumi Riigikantselei või maavalitsuse pädevuses oleva haldusülesande täitmiseks volitamise otsustab Vabariigi Valitsus 3 Kui täitmiseks volitatava haldusülesande täitmine ei kuulu ühegi riigiasutuse seaduse või põhimäärusega ettenähtud ülesannete hulka otsustab haldusülesande täitmiseks volitamise minister kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse haldusülesanne kuulub 7 Riigi haldusülesande täitmiseks volitamise otsus Juriidilise või füüsilise isiku riigi haldusülesande täitmiseks volitamise otsuses esitatakse järgmised andmed 1 volitatava kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik õigusliku juriidilise isiku nimi või andmed selle kohta kas haldusülesannet volitatakse täitma füüsilist või eraõiguslikku juriidilist isikut 2 volitus pädevale ametiisikule halduslepingu sõlmimiseks kui haldusülesande täitmiseks volitamise otsustab Vabariigi Valitsus 8 Riigi haldusülesande täitmiseks halduslepingu sõlmimise pädevus Juriidilise või füüsilise isiku riigi haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmib valitsusasutuse juht kelle pädevuses on otsustada haldusülesande täitmiseks volitamine või keda on selleks volitanud Vabariigi Valitsus 9 Kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamine Kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise otsustab volikogu kes volitab halduslepingut sõlmima valla või linnavalitsuse 10 Haldusülesande täitmiseks sõlmitava halduslepingu tingimused Halduslepingus määratakse kindlaks 1 halduslepingu pooled 2 juriidilisele või füüsilisele isikule antav haldusülesanne 3 haldusülesande täitmise rahastamise alused ja rahastamise ulatus kui haldusülesande täitmist rahastatakse riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse eelarvest 4 juriidilise või füüsilise isiku võetavate tasude arvutamise alused ja piirmäärad kui seaduses või kohaliku omavalitsuse õigusaktis on ette nähtud võimalus isikutelt kelle suhtes haldusülesannet täidetakse tasu võtta 5 haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet teostav valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametiasutus või organ RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohustus esitada majandusaasta aruanne 7 halduslepingu tähtaeg kui haldusleping on tähtajaline 8 halduslepingu lõpetamise alused ja kord sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt 9 järelevalveasutuse või organi õigused ning juriidilise isiku ja füüsilise isiku kohustused halduslepingu lõpetamise korral haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks 10 eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku antavad tagatised halduslepingu täitmiseks ja nende sissenõudmist võimaldavad sätted 11 seadusest tulenevad või haldusülesande täitmise korraldamiseks vajalikud muud tingimused 11 Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepingu ühepoolse lõpetamise alused ja tingimused 1 Juriidilise või füüsilise isikuga haldusülesande täitmiseks sõlmitud lepingu võib ühepoolselt lõpetada kui 1 juriidiline või füüsiline isik on halduslepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale 2 haldusülesande täitmise üle järelevalvava asutuse või organi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata 3 muul seaduses või halduslepingus sätestatud alusel 2 Halduslepingu lõpetamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud alusel otsustab juriidilise või füüsilise isikuga halduslepingu sõlminud ametiisik või organ 3 Halduslepingus ei või ette näha juriidilisele või füüsilisele isikule halduslepingu lõpetamisest tuleneva hüvitise maksmist kui haldusleping lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel 2 jagu Füüsilisele isikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule haldusülesande täitmiseks volitamine 12 Haldusülesannet täitva füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku usaldusväärsus 1 Kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik edaspidi käesolevas jaos isik volitatakse täitma haldusülesannet kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku usaldusväärsust 2 Isiku usaldusväärsust kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud 1 tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks 2 tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust 3 ei esine asjaolusid mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise 4 tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris 5 ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid 6 tal ei ole maksuvõlga sealhulgas ajatatud maksuvõlga ega lõivude trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust 13 Isikuga halduslepingu sõlmimise kord 1 Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi RT I 2007 15 76 jõust 01 05 2007 1 1 Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste halduslepingute suhtes 1 kohaliku omavalitsuse üksuste liidule riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping 1 1 mittetulundusühingule mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping 2 ülikooliseaduse 50 1 lõikes 4 nimetatud haldusleping RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 2 1 ülikooliseaduse 10 lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 erakooliseaduse 22 lõigete 2 1 ja 2 2 alusel sõlmitud halduslepingud 3 1 kohtute seaduse 44 lõikes 4 nimetatud haldusleping RT I 2008 20 139 jõust 01 01 2009 4 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuste tellimiseks sõlmitav haldusleping RT I 2007 15 76 jõust 01 05 2007 5 planeerimisseaduse s 130 nimetatud leping RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 6 perioodi 2004 2006 struktuuritoetuse seaduse 14 lõikes 3 ja perioodi 2007 2013 struktuuritoetuse seaduse 11 lõikes 2 20 lõikes 3 36 lõigetes 3 ja 4 ning 38 lõikes 1 nimetatud haldusleping RT I 03 02 2011 1 jõust 13 02 2011 7 sotsiaalhoolekande seaduse 11 24 lõikes 1 nimetatud haldusleping RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 7 1 sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015 aasta 31 detsembrini kehtinud redaktsiooni 11 4 alusel sõlmitud haldusleping RT I 13 12 2014 2 jõust 01 01 2016 kehtib kuni 30 06 2021 8 tööturuteenuste ja toetuste seaduse 15 lõikes 2 16 lõikes 3 22 lõikes 2 ja 23 lõikes 2 nimetatud halduslepingud 9 taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 82 lõikes 1 ja 90 lõikes 1 nimetatud halduslepingud 9 1 taimekaitseseaduse 87 4 lõikes 1 nimetatud haldusleping RT I 2008 23 150 jõust 01 07 2008 10 veterinaarkorralduse seaduse 13 lõikes 4 nimetatud haldusleping 11 kehtetu RT I 04 12 2014 3 jõust 01 01 2015 12 tervise infosüsteemi volitatud töötlejaga sõlmitav haldusleping RT I 2008 3 22 jõust 01 09 2008 13 kutseseaduse 6 lõikes 2 nimetatud haldusleping RT I 2008 24 156 jõust 01 09 2008 14 maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse s 8 ja 19 lõikes 2 nimetatud haldusleping RT I 2008 33 202

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53712&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Teatajas 2 Kui dokument puudutab ainult kohaliku elu küsimusi võib dokumendi resolutiivosa avaldada kohalikus lehes 3 Dokumendi resolutiivosa loetakse avaldatuks pärast esimest avaldamise korda RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 4 Dokumendi avaldamise kulud kannab kättetoimetaja 5 Avaldamisega loetakse dokument kättetoimetatuks RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 6 Dokument avaldatakse ulatuses mis ei sisalda käesoleva seaduse 7 lõikes 3 nimetatud andmeid 32 Kättetoimetamine välisriigis 1 Dokumendi kättetoimetamine välisriigis toimub välislepingus sätestatud korras 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud toimub dokumendi kättetoimetamine diplomaatilisi kanaleid kaudu Pädev asutus edastab dokumendi vastava taotlusega Välisministeeriumile kes edastab dokumendi välisesindusele 3 Kui lõikes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud ja seadus või määrus näeb ette dokumendi kättetoimetamise posti teel toimetatakse dokument kätte s 26 sätestatud korras RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 8 jagu Menetlustähtaja arvestamine ja ennistamine 33 Menetlustähtaja algus ja lõpp 1 Tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 2 Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist millega määrati kindlaks tähtaja algus Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval 3 Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval 4 Kui haldusorganile esitatav taotlus on võõrkeelne ning haldusorgan nõuab tõlke esitamist algab menetlustähtaeg taotluse tõlke haldusorganisse saabumise päevale järgneval päeval 5 Haldusorgan võib enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada 6 Haldusorgan võib menetlustähtaja pikendamise siduda käesoleva seaduse 53 lõikes 1 loetletud kõrvaltingimustega 34 Menetlustähtaja ennistamine 1 Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada 2 Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist mille tähtaja ennistamist taotletakse 3 Menetlustähtaega ei ennistata kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta 4 Menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik 5 Seaduses võib ette näha juhud millal ei saa menetlustähtaega ennistada 2 peatükk HALDUSMENETLUSE LÄBIVIIMINE 35 Menetluse algus 1 Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab 1 taotluse esitamisega haldusorganile 2 haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest 3 haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega 2 Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest 3 Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemisega 4 Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 36 Haldusorgani selgitamiskohustus 1 Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil 1 millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses 2 millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks 3 millised taotlused tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada 4 milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama 2 Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi 37 Dokumentidega tutvumine 1 Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga kui see on olemas 2 Haldusorgan keelab toimiku dokumendi või selle osaga tutvumise kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud 3 Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid 4 Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses RT I 2000 92 597 sätestatud korras 38 Tõendid 1 Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud 2 Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus dokumentaalne tõend asitõend paikvaatlus tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus 3 Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata 39 Ekspert ja tunnistaja haldusmenetluses 1 Haldusorgan kaasab eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema nõusolekul kui seadus ei näe ette tema menetluses osalemise kohustust Tunnistajana ei või menetlusse kaasata isikuid keda keelab tunnistajana üle kuulata tsiviilkohtumenetluse seadustik 2 Kui eksperdi osavõtt haldusmenetlusest on ette nähtud seadusega võib ekspert arvamuse andmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel 3 Tunnistaja kuulatakse üle tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras RK s 15 06 2005 jõust 01 01 2006 RT I 2005 39 308 4 Eksperdil ja tunnistajal on õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu või hüvitist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel 5 Tunnistajale ja eksperdile raha väljamaksmise korra määrab Vabariigi Valitsus Väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunnistajale makstakse sõidu korteri ja päevaraha Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses 6 Eksperdi või tunnistaja kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati 40 Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine 1 Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited 2 Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist mis võib kahjustada tema õigusi peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks 3 Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kui 1 viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda 2 menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks 3 asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks 4 arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki 5 menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik 6 haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50 7 muudel seaduses sätestatud juhtudel 41 Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse 42 Menetlustoimingule ilmumata jäämine 1 Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta 2 Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan teatades sellest viivitamata menetlusosalisele 3 Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta 4 Kui haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitanud isik jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata ja lõpetada haldusmenetluse 43 Menetluse lõppemine 1 Haldusakti andmise menetlus lõpeb 1 haldusakti teatavakstegemisega 2 taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega 3 haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega 4 haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga 2 Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata antakse selle kohta haldusakt Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb 3 Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb 1 halduslepingu sõlmimisega 2 kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata 3 halduslepingu poole surma või lõppemise korral 4 Toimingu menetlus lõpeb 1 toimingu sooritamisega 2 põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada 3 taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega 4 haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega 5 toimingu adressaadi surma või lõppemise korral kui toiming on seotud adressaadi isikuga 44 Menetluse uuendamine 1 Haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse kui 1 taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud 2 asjas ilmnevad uued olulised tõendid mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada 3 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo 4 jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus millel haldusakt põhines 2 Haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi arvestades käesoleva seaduse 4 peatüki 3 ja 4 jaos sätestatut 3 Haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates 4 Menetlustoiminguid mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta ei korrata 45 Asja arutamine istungil 1 Haldusmenetluse asja arutatakse istungil 1 menetlusosaliste vastanduvate huvide korral kui see ei põhjusta menetluse ülemäärast venimist 2 seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel 3 juhtudel kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks 2 Istungi viib haldusorgan läbi võimalikult kiiresti ja lihtsalt tagades sealjuures menetlusosaliste õigused 3 Istungil võivad peale haldusorgani esindajate ja menetlusosaliste viibida ka haldusorgani üle järelevalvet teostava haldusorgani esindajad Haldusorgan võib lubada istungist osa võtta ka muudel isikutel kui sellele ei ole vastu ükski menetlusosaline 4 Istungi juhataja võib istungilt kõrvaldada isiku kes ei allu istungi juhataja poolt kindlaksmääratud istungi läbiviimise korrale 5 Istung protokollitakse 3 peatükk AVATUD MENETLUS 46 Avatud menetluse läbiviimine 1 Seaduses sätestatud juhtudel viiakse haldusmenetlus õigusakti andmiseks läbi avatud menetlusena Kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve võib haldusorgan viia avatud menetluse läbi ka muudel juhtudel 2 Kui avatud menetluse läbiviimine on kohustuslik õigusakti andmiseks viiakse avatud menetlus läbi ka õigusakti muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks 3 Ilmselgelt põhjendamatu taotluse võib haldusorgan jätta rahuldamata avatud menetlust läbi viimata Taotluse esitaja arvamus ja vastuväited tuleb sel juhul ära kuulata 4 Peale käesoleva peatüki sätete kohaldatakse avatud menetluse suhtes ka muid haldusmenetlust reguleerivaid sätteid vastavalt avatud menetluse eesmärgile ja olemusele 47 Avatud menetluse algatamine ja sellest teatamine 1 Taotlus avatud menetluses antava õigusakti andmiseks esitatakse kirjalikult 2 Avatud menetluse algatamisest teatab haldusorgan posti teel RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 1 avatud menetluses antava haldusakti adressaadile 2 isikule kelle õigusi haldusakt võib piirata 3 haldusorganile kes peab õigusakti andmise kooskõlastama või selle eelnõu kohta arvamust avaldama samuti haldusorganile kelle haldusakti eeldab avatud menetluse korras õigusakti andmine 3 Haldusorgan avaldab menetluse algatamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus ajalehes 4 Teates märgitakse lühidalt taotluse sisu avatud menetluse korras antava õigusakti eelnõu ja taotluse väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg 5 Teate avaldamise kulud kannab taotleja 48 Õigusakti eelnõu ja taotluse väljapanek 1 Taotlus õigusakti andmiseks ja õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga pannakse avalikkusele tutvumiseks välja tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud dokumentidele pannakse avalikkusele tutvumiseks välja ka taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muud asjassepuutuvad olulised dokumendid 3 Avalikkusele tutvumiseks ei panda välja andmeid mille avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud 4 Eelnõu või taotluse väljapaneku eest vastutab avatud menetlust läbiviiv haldusorgan 49 Ettepanekute ja vastuväidete esitamine avatud menetluses 1 Huvitatud isikul ja isikul kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid 2 Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates Kui menetluse algatamisest teatatakse pärast väljapaneku algust ei või tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat teatamisest arvates 3 Taotluse esitajale tuleb anda võimalus enne asja otsustamist ettepanekute ja vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks 4 Kui eelnõu või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab teavitab haldusorgan teda sellest posti teel ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid RK s 19 06 2002 jõust 01 08 2002 RT I 2002 61 375 5 Suuliselt esitatud arvamused ettepanekud ja vastuväited protokollitakse 50 Asja arutamine avalikul istungil 1 Avatud menetluse korral otsustab haldusorgan õigusakti andmise pärast asja arutamist avalikul istungil Istungist teatab haldusorgan käesoleva seaduse s 47 ettenähtud korras Menetlusosalisel on õigus avaldada istungil asja kohta suuliselt arvamust 2 Õigusakti andmise võib otsustada ilma avalikul istungil arutamiseta kui 1 tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja menetlusosalised loobusid asja arutamisest avalikul istungil 2 see võimalus on ette nähtud seadusega 3 Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid 4 Kui avaliku istungi toimumise aega ei ole teatavaks tehtud menetluse algatamise teates saadetakse menetlusosalisele kutse käesoleva seaduse 1 peatüki 7 jaos sätestatud korras vähemalt 10 päeva enne istungit Kui avatud menetlus on ette nähtud seaduse või määrusega võib haldusorgan kohustada istungil osalema tunnistajaid 2 osa ERIOSA 4 peatükk HALDUSAKT 1 jagu Üldsätted 51 Haldusakti mõiste 1 Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus otsus ettekirjutus käskkiri või muu õigusakt 2 Üldkorraldus on haldusakt mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele 52 Osahaldusakt ja eelhaldusakt 1 Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist 1 lahendada asja osaliselt osahaldusakt 2 teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu eelhaldusakt 2 Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid 53 Haldusakti kõrvaltingimus 1 Haldusakti kõrvaltingimus on 1 haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes 2 haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus 3 lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks 4 haldusakti hilisema muutmise kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine 2 Haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse 1 seaduses või määruses sätestatud juhul 2 kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata 3 kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel 3 Kui kõrvaltingimuse kehtivuse lõppemisel muutub haldusakt õigusvastaseks tunnistab haldusorgan haldusakti viivitamatult kehtetuks või kehtestab uue kõrvaltingimuse 2 jagu Haldusakti õiguspärasus 54 Haldusakti õiguspärasuse eeldused Haldusakt on õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas proportsionaalne kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele 55 Haldusakti vorm 1 Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav 2 Haldusakt antakse kirjalikus vormis kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks Isiku taotlusel kellel on selleks põhjendatud huvi tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada 3 Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi 4 Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed 5 Haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ei ole haldusakt 56 Haldusakti põhjendamine 1 Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis millele on haldusaktis viidatud 2 Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus 3 Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud 4 Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata 57 Vaidlustamisviide 1 Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste koha tähtaja ja korra kohta 2 Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi 3 Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest 58 Menetlus ja vorminõuete rikkumise tagajärjed Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist 59 Ilmse ebatäpsuse parandamine haldusaktis Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse mis ei mõjuta haldusakti sisu Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile 3 jagu Haldusakti kehtivus 60 Kehtivuse sisu 1 Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt 2 Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele sealhulgas haldus ja riigiorganitele Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa Haldusakti muudel osadel sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel 61 Kehtivuse eeldused 1 Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10 päeval pärast avaldamist 2 Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni kehtivusaja lõppemiseni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti 62 Haldusakti või selle andmisest keeldumise teatavakstegemine 1 Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti 2 Haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks käesoleva seaduse 1 peatüki 7 jaos sätestatud korras isikule 1 kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi 2 kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt 3 Haldusorgan teeb haldusakti avalikult teatavaks 1 käesoleva seaduse 31 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel 2 kui seda nõuab isik kellel on selleks põhjendatud huvi 3 kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul kannab haldusakti avalikult teatavaks tegemise kulud isik kes avalikult teatavakstegemist nõudis 5 Isikule kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata tehakse kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine 6 Haldusakti avalikul teatavakstegemisel avaldatakse haldusakti andnud haldusorgani nimetus haldusakti adressaadi nimi haldusakti resolutiivosa ja viide kogu haldusaktiga tutvumise võimalustele 63 Tühine haldusakt 1 Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale 2 Haldusakt on tühine kui 1 sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan 2 sellest ei selgu haldusakti adressaat 3 seda ei ole andnud pädev haldusorgan 4 see kohustab toime panema õigusrikkumise 5 sellest ei selgu õigused ja kohustused kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita 3 Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse kui tühise osata ei oleks haldusakti antud 4 Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha Isik kellel on selleks põhjendatud huvi võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist 4 jagu Haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine 64 Kehtetuks tunnistamise lubatavus 1 Käesoleva jao sätteid kohaldatakse haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt Kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes 2 Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama 3 Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42556&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    lepingute üle kontrolli teostavate komisjonide põhimäärus arvestades seejuures et nende komisjonide tegevust koordineerib Eesti Vabariigi Riigivaraamet ning nimetatud vara müük toimub ainult kooskõlastatult nende komisjonidega vastavalt kehtivatele normatiivaktidele 2 töötada välja nimetatud ettevõtete ja organisatsioonide omanduses olevate sotsiaalobjektide esmatasandi omavalitsuste munitsipaalomandusse andmise kiirendamise kord ning esitada vajaduse korral ettepanekud kehtivates normatiivaktides muudatuste tegemise kohta Käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 ettenähtud materjalid esitada 2 detsembriks 1991 a Eesti Vabariigi Valitsusele 12 Maavalitsustel koos valla külanõukogu linna ja alevivalitsustega täitevkomiteedega tagada 20 detsembriks 1991 a igas vallas külanõukogus linnas ja alevis käesoleva määruse punktis 11 nimetatud komisjonide moodustamine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil koos Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi tööministeeriumiga näha ette nimetatud komisjonide kulude s h komisjonide esimeeste palgafond katmine riigieelarvest maavalitsuste ja esmatasandi kohaliku omavalitsuse organite ühisettepanekute alusel 13 Maavalitsustel koos esmatasandi kohaliku omavalitsuse organite ning Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi Eesti Vabariigi Riigivaraameti teiste asjaomaste riigivalitsemisorganite ning ettevõtete asutuste ja organisatsioonidega lahendada operatiivselt vara munitsipaalomandusse üleandmisel tekkivad küsimused esitada vajaduse korral ettepanekud riigivara munitsipaliseerimise korra lihtsustamise kohta 14 Käesoleva määruse punktis 11 nimetatud komisjonidel vaadata ühe kuu jooksul pärast nende moodustamist läbi sama punkti alapunktis 1 nimetatud tehingud ja vastavad lepingud s h rendilepingud Seaduste ja teiste normatiivaktide nõuetele mittevastavate samuti üldriiklikke huve eiravate tehingute ja lepingute avastamise korral esitada pooltele vastavad pretensioonid nõudes tehingu või lepingu vabatahtlikku lõpetamist ja kahjude hüvitamist Juhul kui pooled kümne päeva jooksul pretensioone ei rahulda esitada hagi nimetatud tehingu või lepingu kehtetuks tunnistamiseks vastavalt kehtestatud korrale Maavalitsustel koos Eesti Vabariigi Riigivaraameti ja nimetatud komisjonidega esitada tehingute ja lepingute kontrollimisel tehtud töö kokkuvõtted 15 jaanuariks 1992 a Eesti Vabariigi Riigikantseleile ja Eesti Vabariigi Riigikontrollile 15 Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumil töötada koos Eesti Vabariigi Riikliku Maa ametiga ja kohaliku omavalitsuse organitega ühe kuu jooksul välja maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise kord 16 Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komiteel Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil ja teistel asjaomastel ministeeriumidel koostöös Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi haldusreformi küsimuste ekspertkomisjoni Eesti Linnade Liidu Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Valdu Asutava Liidu ning teiste asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega töötada 1 jaanuariks 1992 a välja omavalitsusalase uurimis ja arendustegevuse põhisuunad 1992 aastaks Näha ette moodustada Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee juurde fond omavalitsusalase koolituse arendamiseks ja uurimistegevuse riiklikuks finantseerimiseks töötada 1 jaanuariks 1992 a välja nimetatud fondi põhikirja projekt Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil näha ette vastavate rahaliste vahendite eraldamine Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E Savisaar Eesti Vabariigi riigiminister R Vare Tallinn Toompea 26 novembril 1991 Nr 235 Eesti Vabariigi Valitsuse 26 novembri 1991 a määruse nr 235 juurde Loetelu nr 1 Esmatasandi kohaliku omavalitsuse haldusüksused kelle kohta omavalitsuste andmetel esitatakse omavalitsusliku staatuse tunnustamiseks vajalikud materjalid 1 jaanuariks 1992 a Maakond Jrk Haldusüksus Materjalide planeeri nr tav esitamistähtaeg Harju 1 Loksa külanõukogu detsember 1991 a 2 Nissi külanõukogu detsember 1991 a 3 Padise külanõukogu detsember 1991 a 4 Raasiku külanõukogu detsember 1991 a 5 Saku külanõukogu detsember 1991 a 6 Vasalemma külanõukogu detsember 1991 a 7 Kõue külanõukogu detsember 1991 a Hiiu 8 Kärdla linn detsember 1991 a 9 Emmaste külanõukogu detsember 1991

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5818&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kaubandusliku loterii korraldamise periood mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval 3 Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval 4 Hasartmängumaksu deklareerimine ja tasumine 1 Hasartmängukorraldaja esitab Maksu ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15 kuupäevaks RT I 08 07 2014 1 jõust 01 02 2015 2 Kehtetu RT I 08 07 2014 1 jõust 01 02 2015 3 Hasartmängumaksu deklaratsioon tuleb esitada ka käesoleva seaduse 1 lõike 1 punktides 2 ja 4 9 sätestatud summade puudumisel RT I 08 07 2014 1 jõust 01 02 2015 4 Hasartmängumaksu deklaratsioonide vormid ja nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 5 Otsus hasartmängumaksu tasumise kohta Kehtetu RT I 08 07 2014 1 jõust 01 02 2015 6 Maksumäär Hasartmängumaksu määr on 1 1278 23 eurot ühe mängulaua kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 300 eurot õnnemängu korraldamiseks kasutatava ühe mänguautomaadi kohta ja 10 protsenti hasartmängukorraldaja õnnemängu korraldamiseks kasutatavatel mänguautomaatidel tehtud panustest laekunud summast millest on maha arvatud võidud RT I 08 07 2014 1 jõust 01 02 2015 3 31 95 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 18 protsenti 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast 5 18 protsenti 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast 6 5 protsenti 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast 7 5 protsenti 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast 8 5 protsenti käesoleva seaduse 1 lõike 1 punktide 6 9 alusel arvestatud summast RT I 08 07 2014 1 jõust 01 02 2015 7 Hasartmängumaksu laekumine ja kasutamine 1 Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse 2 Riigieelarves nähakse ette järgmised kulud 1 Eesti Kultuurkapitalile summas mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele 2 Hasartmängumaksu Nõukogule edaspidi nõukogu summas mille suurus vastab 37 4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest Nimetatud summast eraldatakse 31 8 protsenti teadus haridus laste ja noorteprojektide toetamiseks 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks 31 7 protsenti hasartmängusõltuvusega ning pere meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 0 5 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõukogu teenindamisega seotud kulude katteks 3 Rahandusministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks summas mille suurus vastab 12 7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste noorte perede vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande õppimis sportimis ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks Programmi vahenditest eraldatakse 99 5 protsenti toetuste andmiseks ning 0 5 protsenti programmi halduskuludeks ja käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud komisjoni teenindamisega seotud kulude katteks Programmi vahenditest eelarveaastaks arvestatud halduskuludest ning komisjoni teenindamisega seotud kuludest kasutamata jäänud vahendid lisatakse järgmisel aastal toetuste andmise summale ja neid kasutatakse investeeringute toetamiseks RT I 30 06 2015 4 jõust 01 09 2015 4 Eesti Punasele Ristile summas mille suurus vastab 3 9 protsendile

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=115332&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Tagasi Hasartmängumaksu seaduse rakendamine Vabariigi Valitsuse 16 01 1996 määrus number 17 jõustumiskuupäev 27 01 1996 redaktsioon 27 01 1996 Hasartmängumaksu seaduse rakendamine Vabariigi Valitsuse 16 jaanuari 1996 a määrus nr 17 Vastavalt hasartmängumaksu seaduse RT I 1995 95 1630 paragrahvi 4 lõikele 1 paragrahvi 5 lõikele 4 ja paragrahvi 6 lõikele 3 Vabariigi Valitsus määrab Volitada rahandusministrit 1 kehtestama hasartmängumaksu deklaratsiooni vormi 2 kinnitama maksumärgi kavandi 3 kehtestama maksumärkide

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=17230&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    T U D rahandusministri 28 jaanuari 1994 a määrusega nr 28 Hasartmängumaksu seaduse rakendamise JUHEND 1 Hasartmängumaksu makstakse Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse RT 1992 35 458 1994 1 4 alusel 2 Hasartmängumaksu kohustus on kõigil ettevõtlusena hasartmängude korraldamisega tegelevatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel edaspidi hasartmängude korraldajad 3 Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu Hasartmängumaksuga maksustatakse hasartmängude korraldamisest saadav kalendrikuu brutotulu Brutotulu on 1 summa mille võrra mängupanused on suuremad võitudest kui hasartmängude korraldaja kannab riski 2 summa mis laekub hasartmängude korraldajale kui hasartmängude korraldaja ei kanna riski 3 väljanõudmata mängupanused ja võidud Eelmise maksustamise perioodi kahjumit ei saa maha arvata järgmise maksustamise perioodi brutotulust 4 Riski all mõistetakse olukorda mil võidusumma võib ületada mängupanuste summa 5 Hasartmängumaksu määr on 30 protsenti 6 Hasartmängumaksu deklaratsioon koostatakse hasartmängumaksu kohustusega isiku poolt vastavalt lisale 1 ja esitatakse maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 15 kuupäevaks Hasartmängumaksu deklaratsioon tuleb esitada ka maksustatava brutotulu puudumisel Hasartmängumaksu deklaratsiooni esitamisel posti teel võetakse selle tähtaegse esitamise määramisel aluseks postipaneku kuupäev postitempli alusel Hasartmängude korraldamise peatamisest või lõpetamisest tuleb teatada maksuametile 10 päeva jooksul 7 Hasartmängumaksu deklaratsiooni koostamisel arvutatakse hasartmängumaks täiskroonides Seejuures kuni 49 senti jäetakse ära 50 ja enam senti loetakse üheks krooniks Hasartmängumaks kantakse riigieelarvesse hasartmängumaksu kohustusega isiku poolt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10507&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive