archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    riiklike väikeettevõtete samuti muude riigile kuuluvate ettevõtete ja munitsipaalettevõtete ning nende osade erastamisest laekuvast rahast kaetakse need nimetatud ettevõtete võlad mis on välistatud ostu müügilepingust Kui käesolevas punktis nimetatud ettevõtteid ei erastatud tervikuna siis võib selle vara erastamisest laekuvast rahast katta ka need nimetatud ettevõtete võlad mis tekkisid pärast ostu müügilepingu sõlmimist sealhulgas võlad mis tekkisid seoses kuludega nende ettevõtete ümberkujundamisel ja lõpetamisel VV m 09 12 2004 Nr 350 jõust 19 12 2004 RT I 2004 84 575 9 Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva ning erastamisele kuuluva kuid käesoleva korra punktides 7 ja 8 nimetamata vara erastamisest laekuvast rahast võib katta 1 erastatava varaga seotud võlad mida vara valitseja on eelnevalt arvele võtnud koos nimetatud varaga ja mida ei ole erastamisel üle antud ostjale 2 käesoleva korra punktides 7 ja 8 sätestatud võlad kui erastatav vara oli eelnevalt välistatud käesoleva korra punktides 7 ja 8 nimetatud äriühingute ja ettevõtete vara hulgast sealhulgas võlad mis tekkisid seoses kuludega nimetatud isikute lõpetamisel III VARA ERASTAMISEGA SEOTUD KULUD 10 Erastamisseaduse alusel vara erastamise korral võib vara erastamisest laekuvat raha kasutada vaid selle vara erastamise korraldamise kulude katteks välja arvatud juhul kui käesoleva korra punktides 11 14 ei ole sätestatud teisiti Nimetatud kulude katmisel arvestatakse üksnes järgmisi kulusid 1 erastatava vara müügi väljakuulutamise ja erastamise tulemuste avalikustamise kulud samuti muud erastatava vara müügi reklaamimise kulud 2 erastatava vara hindamise kulud 3 kulud mis tehti erastatava vara samuti erastatavate äriühingute ja ettevõtete dokumentide säilimise tagamiseks 4 erastamise korraldaja poolt teistelt isikutelt lepingu alusel tellitavate erastamistoimingute teostamise eest makstavad tasud 5 käesoleva korra punktis 12 nimetatud vähempakkumiste korraldamise kulud 6 aktsiate avaliku müügi korraldamisega seotud kulud sealhulgas emissiooniprospekti trükikulud registreerimistasud 7 erastatava vara erastamise ettevalmistamise ja läbiviimise juriidilise teenindamisega seotud kulud sealhulgas ekspertiisikulud kohtukulud pakkujate taustauuringute kulud ning erastatavat objekti täpsustavate ja omandiõigust tõendavate dokumentide tellimise kulud Erastamise eriarvele erastamisest laekunud rahast ei kaeta erastamise korraldaja teenistujate töötasusid ega erastamise korraldaja majanduskulusid samuti muid kulusid mille katmine on ette nähtud erastamise korraldaja eelarvest 11 Käesoleva korra punktides 2 5 ja 10 nimetatud vara erastamisest erastamise eriarvele laekuvast rahast katab erastamise korraldaja või erastamise kohustatud subjekt aruandluse koostamise ja edastamise ning erastamise eriarve avamise sulgemise ja eriarvelt ülekannete tegemise kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30 juuli 1996 a korraldusega nr 707 k kinnitatud Erastamise eriarveid avavate pankade nimekirja RT I 1996 57 1070 arvatud pankadega sõlmitud erastamise eriarvete avamise ja nendega arveldamise lepingutele 12 Käesoleva korra punkti 10 alapunktis 4 nimetatud toimingute teostamiseks sõlmib erastamise korraldaja lepingud vähempakkumise alusel välja arvatud aktsiate avaliku müügi korraldamisel Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja poolt Erastamistoimingute teostaja väljaselgitamiseks korraldatava vähempakkumise tingimused kinnitab erastamise korraldaja Rahandusministeeriumi puhul Vabariigi Valitsus enne vähempakkumist VV m 23 10 2001 Nr 324 jõust 01 11 2001 RT I 2001 84 506 13 Kui käesoleva korra punktis 10 nimetatud toimingute kulud on seotud mitme erineva vara erastamisega ja kulusid ei ole võimalik põhjendatult jaotada eraldi nende varade lõikes võib nimetatud kulude sealhulgas käesoleva korra punkti 10 alapunktides 1 2 ja 6 nimetatud kulude katmiseks kasutada ühe nimetatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=22489&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    parooli Tõlgitud aktide nimekiri Prindi I Salevesta DOC failina I Tagasi ERSO staatuse muutmine Riigikogu 26 10 1993 otsus jõustumiskuupäev 01 11 1993 redaktsioon 01 11 1993 RIIGIKOGU OTSUS 26 oktoobrist 1993 ERSO STAATUSE MUUTMINE Riigikogu otsustab 1 Eesti Raadio osaliseks reorganiseerimiseks arvata Eesti Raadio koosseisust välja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO ja viia see Kultuuri ja Haridusministeeriumi alluvusse alates 1993 aasta 1 novembrist 2 Vabariigi Valitsus korraldab käesoleva otsuse punkti

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9790&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada investeerimisfondi asutamise ja selles osalemise 2 Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires otsustada omakapitali investeeringute tegemiseks sihtasutuse poolt sellise äriühingu asutamise kelle ülesandeks on omakapitali investeeringute tegemiseks investeerimisfondi asutamine või selles osalemine ja riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelise investeerimiskapitali paigutamine asutatavasse või olemasolevasse investeerimisfondi või sellise äriühingu asutamisel osalemise RT I 04 03 2015 2 jõust 14 03 2015 3 peatükk LAENUDE RIIKLIK TAGAMINE 6 Mõisted RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 1 laen krediidiasutuse vara või bilansiväline kohustus mis tuleneb lepingust mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 2 ettevõtluslaen ettevõtjatele nende ettevõtlusega seotud kulutuste finantseerimiseks antav laen RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 3 elamumajanduslaen eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks sealhulgas elamu ökonoomsuse turvalisuse ja heakorra parandamiseks antav laen RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 4 riiklik tagatis käesolevas seaduses sätestatud riikliku tagatise andja ja tagatise saaja vahel sõlmitud ning käesoleva seaduse 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavast kirjalikust tagatislepingust tulenev riigi poolt tagatud riikliku tagatise andja kohustus tasuda tagatise saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku võlakohustus arvestades 8 lõikes 4 1 sätestatut RT I 2008 51 281 jõust 19 12 2008 7 Ettevõtlus ja elamumajanduslaenude riikliku tagamise subjektid RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 1 Käesolevas seaduses sätestatud riiklikke tagatisi võib anda sihtasutuse kaudu RT I 04 03 2015 2 jõust 14 03 2015 2 Riikliku tagatise saajaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus kes ise või kelle filiaal on kantud Eestis äriregistrisse Kui tagatakse liisingulepingust tulenevat kohustust võib tagatise saajaks olla ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omava krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus kes ise või kelle filiaal on kantud Eestis äriregistrisse Sellisel juhul kehtib kõik käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatu ka finantseerimisasutuse kohta RT I 29 11 2010 3 jõust 30 11 2010 2 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku tagatise saaja pankroti või saneerimismenetluse korral samuti tagatise saajaks oleva krediidiasutuse või selle filiaali suhtes moratooriumi kehtestamise korral kui nimetatud menetluste või moratooriumi käigus antakse tagatisega tagatav nõue üle kolmandale isikule ei pea selline kolmas isik või selle filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse kuid peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teistele tingimustele RT I 04 03 2015 2 jõust 14 03 2015 3 Elamumajanduslaenusid võib sihtasutus käesolevas seaduses ettenähtud korras tagada kui vähemalt üheks laenusaajaks on riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppi kuuluv isik samuti korteri või hooneühistu või korteriomanike ühisus Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 4 Kehtetu RT I 2009 25 152 jõust 29 05 2009 8 Riiklik tagatis ja tagatislepingud 1 Tagatislepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu võlgniku põhikohustuse ulatuses rahuldada Võlgniku kohustusi tagavad kolmandad isikud ei omanda võlgniku kohustuse täitmisega nõudeõigust sihtasutuse vastu RT I 2008 51 281 jõust 19 12 2008 2 Võlgniku kohustuse täitmisel läheb võlausaldaja nõue täidetud ulatuses üle sihtasutusele 3 Tagatislepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käenduslepingu kohta sätestatut arvestades käesoleva seaduse erisusi 4 Tagatislepingus peavad sisalduma vähemalt 1 sihtasutuse vastutuse määr protsentides tagatava põhikohustuse jäägist 2 riikliku tagatise maksimaalne summa 3 tagatava kohustuse olulised tingimused 4 tagatistasu suurus ja selle maksmise tingimused 5 krediidiasutuse kohustus tasuda tagatistasu 6 tagatise jõustumise aeg 7 viide sellele et tegemist on riikliku tagatisega käesoleva seaduse tähenduses 4 1 Tagatislepingust tulenev sihtasutuse kohustus ei ole riiklik tagatis kui tagatislepingus sisaldub tingimus mille täitmine ei allu tagatise saaja otsesele kontrollile ja mis annab sihtasutusele õiguse 1 lühendada tagatislepingu tähtaega 2 tagatislepingut või selles sisalduvaid tingimusi muuta või tühistada 3 suurendada tagatistasu võlgniku majandusliku olukorra halvenemise korral 4 keelduda nõude täitmisest võlgniku makseraskuse korral RT I 2008 51 281 jõust 19 12 2008 5 Riikliku tagatise summa väljendatakse eurodes sõltumata sellest kas võlgniku kohustus tekib eurodes või muus Eestis konverteeritavas valuutas mida Euroopa Keskpank noteerib RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 6 Riikliku tagatise saaja esitab tagatislepingust tuleneva nõude sihtasutuse vastu Riiklikest tagatistest tulenevad sihtasutuse kohustused lähevad üle riigile kui sihtasutuse vastava sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest ei piisa riikliku tagatise saaja nõude täielikuks rahuldamiseks RT I 2008 51 281 jõust 19 12 2008 9 Riikliku tagatise andmise üldised põhimõtted 1 Riikliku tagatise saajale tekkiv kahju hüvitatakse kuni 80 protsendi ulatuses laenukohustuse jäägist ettevõtluslaenu või elamumajanduslaenulepingu ülesütlemise hetke seisuga RT I 04 03 2015 2 jõust 14 03 2015 2 Sihtasutusel on alati õigus tagatislepingu sõlmimisest keelduda 3 Sihtasutusel on kohustus tagatislepingu sõlmimisest keelduda kui 1 krediidiasutus ei ole esitanud nõuetekohast taotlust nõutavaid dokumente või asjassepuutuvat informatsiooni 2 on ilmnenud et laenutaotleja on esitanud krediidiasutuselt laenu taotlemisel valeandmeid 3 krediidiasutuse taotluses näidatud laenutaotleja ei vasta käesoleva seaduse nõuetele 4 Kui krediidiasutus on taotluses või sihtasutusele esitatud muudes dokumentides esitanud teadlikult valeandmeid on sihtasutusel õigus tagatisleping üles öelda jättes tasutud tagatistasu krediidiasutusele tagastamata Kui sellise tagatislepingu alusel on tagatis välja makstud on krediidiasutus kohustatud selle summa koos intressiga sihtasutusele tagastama 10 Sihtasutuse omavahendid 1 Sihtasutuse omavahendid on vastavalt sihtasutuse tegevusaladele jaotatud ja eraldatud sihtfondideks Käesoleva seadusega on sätestatud sihtasutuse ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi ning elamumajanduslaenude tagamise sihtfondi edaspidi sihtfond kuuluvate omavahendite arvestamine ja kasutamine 2 Sihtasutus korraldab oma raamatupidamisarvestust selliselt et oleks tagatud ettevõtlus ja elamumajanduslaenude tagamisega seotud varade ja kohustuste eraldatus üksteisest ning sihtasutuse muudest varadest ja kohustustest 3 Sihtasutuse laenude tagamise omavahendeid ei saa kasutada sihtasutuse muust tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks Ühte sihtfondi kuuluvaid omavahendeid ei või kasutada teiste sihtfondide tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks RT I 2005 11 43 jõust 27 02 2005 4 Riikliku tagatise andja valuuta krediidi ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53581&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    põhivara objektide müügist trahvitulud saadud leppetrahvid viivised saadud riiklik dotatsioon kasum lühiajaliste ostjate ja hankijate võlgnevuste valuutakursi muutustest kasum välisvaluutas fikseeritud ostjate ja hankijate võlgnevuste ümberarvestusest bilansipäeva kursiga muud äritulud 5 Äritulud kokku Ä r i k u l u d 6 Kaubad toore ja materjal Siin näidatakse kauba toorme ja materjali kulud mis on vastavusse viidud aruandeperioodi tuludega korrigeeritud kauba toorme ja materjalivarude jääkide muutustega Siin kajastatakse ka bilansi koostamisel ilmnenud kadude ja kõlbmatuks muutunud kaupade toorme ja materjali kulusid 7 Mitmesugused tegevuskulud Siin näidatakse niisuguseid põhitegevusega seotud kulusid mida ei kajastata punktides 6 8 või 9 sh üürikulud reklaamikulud kantseleikulud raamatupidamise ja audiitorkontrolli teenuskulud korrashoiukulud lootusetud ja vähetõenäolise laekumisega ostjate arved muud tegevuskulud 8 Tööjõu kulud 8a Palgakulu Siin näidatakse nii tööliste kui juhtkonna palgakulu kuhu kuuluvad palgad preemiad puhkusetasukulu ja muud töövõtjatega seotud kulud mida käsitletakse võrdselt palgakuluga 8b Sotsiaalmaks ravikindlustusmakse ja teised töövõtjatega seotud maksud 8c Pensionikulu Siin näidatakse aruandeperioodi pensionikulu mitteriiklik pension 9 Kulum ja allahindlus 9a Põhivara kulum ja väärtuse langus Siin näidatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum amortisatsioon Kui teatud põhivara reaalväärtus majandusaasta algbilansi jääkmaksumusega võrreldes on püsivalt langenud tuleb see põhivara bilansi koostamisel kajastada reaalväärtuses Allahindlussumma näidatakse sellel kirjel Käibevarana või põhivarana näidatud finantsinvesteeringute allahindlussumma näidatakse punktis 14 Finantskulude all 9b Käibevara allahindlus Bilansi koostamisel kajastatakse kauba toorme ja materjali varusid nii et valitakse soetusmaksumusest või neto realiseerimismaksumusest turuhind miinus turustamiskulud madalam Allahindlussumma näidatakse sellel kirjel 10 Muud ärikulud Siin näidatakse mittepõhitegevusest ja abitootmisest saadud kulusid ning muid ärikulusid sh kahjum põhivara materiaalse ja immateriaalse müügist trahvikulud leppetrahvid viivised ja mitmesugused sissenõuded k a aruandeperioodi maksuviivised aruandeperioodi maksud v a ettevõtte tulumaks ja käibemaks kahjum lühiajaliste ostjate ja hankijate võlgnevuste valuutakursi muutustest kahjum välisvaluutas fikseeritud ostjate ja hankijate võlgnevuse ümberarvestusest bilansipäeva kursiga muud ärikulud 11 Ärikulud kokku 12 Tegevuskasum kahjum p 5

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10216&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    vanemal on tähtajaline elamisõigus Eestis 3 Eestis õppimiseks loetakse õppimist Eesti põhikoolis gümnaasiumis kutseõppeasutuses rakenduskõrgkoolis või ülikoolis osalemist nimetatud õppeasutustes korraldatavatel ettevalmistuskursustel või täienduskoolitusel Eesti ülikoolis või rakenduskõrgkoolis teadus või uurimistöö tegemist osalemist rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal Eestis 21 Tähtajalise elamisõiguse andmise eelduste erisused Eestis tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikku loetakse jätkuvalt Eestis töötavaks isikuks või füüsilisest isikust ettevõtjaks järgmistel juhtudel 1 ajutise töövõimetuse ajal kui ta ei saa haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töötada 2 töötuna arvel oleku ajal kui ta on võetud tööturuteenuste ja toetuste seaduses sätestatud korras arvele töötuna pärast seda kui ta on töötanud Eestis üle ühe aasta 3 kuue kuu jooksul töötuna arvele võtmise päevast arvates kui ta on võetud tööturuteenuste ja toetuste seaduses sätestatud korras arvele töötuna pärast seda kui ta on lõpetanud alla aastase töölepingu või jäänud töötuks esimese kaheteistkümne kuu jooksul või 4 täienduskoolitusel osalemise ajal kui ta ei ole töötu ning koolitus on seotud eelneva töö või tegevusega RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 22 Tähtajalise elamisõiguse andmise tingimused 1 Politsei ja Piirivalveamet annab perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 Euroopa Liidu kodanik kelle juurde ta soovib elama asuda vastab käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 1 2 või 3 sätestatud eeldusele 2 Euroopa Liidu kodanikul kelle juurde ta soovib elama asuda on Eestis elamisõigus 3 tähtajalise elamisõiguse taotleja vastab käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele 4 perekonnaliikme suhtes ei esine tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise aluseid 2 Käesoleva seaduse 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul antakse tähtajaline elamisõigus ainult abikaasale ja ülalpeetavale lapsele 3 Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikme vastsündinud lapsele kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele antakse tähtajaline elamisõigus tema vanema tähtajalise elamisõiguse ajaks 23 Elukoha registreerimise kohustus Perekonnaliige kellele Politsei ja Piirivalveamet on andnud tähtajalise elamisõiguse Eestis peab registreerima elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse saamise päevast arvates 24 Tähtajalise elamisõiguse taotlemine 1 Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse saamiseks esitama vormikohase taotluse Politsei ja Piirivalveametile või Eesti välisesindusele kes edastab selle menetlemiseks Politsei ja Piirivalveametile 2 Tähtajalist elamisõigust taotlev perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamiseks ilmuma Eesti välisesindusse või Politsei ja Piirivalveametisse 3 Eestis viibiv perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse Politsei ja Piirivalveametile esitama kolme kuu jooksul Eestisse sisenemise päevast arvates 4 Politsei ja Piirivalveamet annab Eestis viibivale perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise ajaks tõendi mis kinnitab et tema tähtajalise elamisõiguse taotlus on Politsei ja Piirivalveametis menetluses 25 Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument 1 Politsei ja Piirivalveamet annab perekonnaliikmele kes on saanud Eestis tähtajalise elamisõiguse elamisloakaardi mis on perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 2 Kehtetu RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 26 Tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumine 1 Politsei ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse andmisest kui 1 Euroopa Liidu kodanik kelle juurde ta soovib elama asuda ei vasta käesoleva seaduse s 20 sätestatud eeldustele 2 Euroopa Liidu kodanikul kelle juurde ta soovib elama asuda ei ole Eestis elamisõigust 3 tähtajalise elamisõiguse taotleja ei vasta käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele 4 on põhjendatud alust arvata et perekonnaliige ohustab avalikku korda riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või 5 perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik kelle juurde ta soovib elama asuda on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust 2 Politsei ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikme vastsündinud lapsele kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele tähtajalise elamisõiguse andmisest kui tema vanemal ei ole tähtajalist elamisõigust Eestis 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud õiguste kuritarvitamise ja pettusena käsitatakse muu hulgas 1 fiktiivse abielu sõlmimist 2 Euroopa Liidu kodaniku poolt Eestis elamisõiguse omandamist eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada elamisõigust Eestis 3 võltsitud dokumentide esitamist või 4 valeandmete esitamist 27 Lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise korral 1 Tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumisel teeb Politsei ja Piirivalveamet Eestis viibivale perekonnaliikmele lahkumisettekirjutuse Lahkumisettekirjutuse võib teha tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise otsuses RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30 päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates 3 Kui tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldutakse ohu korral riigi julgeolekule kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele 28 Tähtajalise elamisõiguse pikendamise tingimused 1 Politsei ja Piirivalveamet pikendab perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust kui on täidetud kõik järgmised tingimused 1 Euroopa Liidu kodanik kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti vastab käesoleva seaduse s 20 sätestatud eeldusele 2 Euroopa Liidu kodanikul kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti on jätkuvalt Eestis elamisõigus 3 perekonnaliikmel on jätkuvalt tähtajaline elamisõigus Eestis 4 tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotleja vastab käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele 5 perekonnaliikme elukoht on registreeritud Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras 6 perekonnaliikme suhtes ei esine tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise aluseid 2 Politsei ja Piirivalveamet pikendab tähtajalist elamisõigust perekonnaliikme vastsündinud lapsel kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele tema vanema tähtajalise elamisõiguse ajaks 29 Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemine RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 1 Perekonnaliige peab vormikohase tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitama Politsei ja Piirivalveametile vähemalt üks kuu enne tähtajalise elamisõiguse lõppemist või lahkuma Eestist kahe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemisest arvates 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamise tähtaega ei ennistata kui tähtajaline elamisõigus on lõppenud 2 1 Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamiseks ilmuma Politsei ja Piirivalveametisse välja arvatud välismaalaste seaduse s 277 sätestatud juhtudel ja juhul kui taotleja viimasest elamisloa tööloa elamisõiguse elamisõiguse pikendamise või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 3 Tähtajalise elamisõiguse pikendamisel annab Politsei ja Piirivalveamet perekonnaliikmele elamisloakaardi mis on perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendav dokument RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 30 Lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse pikendamata jätmise korral 1 Politsei ja Piirivalveamet teeb perekonnaliikmele kelle tähtajalise elamisõiguse kehtivusaeg on lõppenud ja kes ei ole esitanud taotlust tähtajalise elamisõiguse pikendamiseks ega ole lahkunud Eestist kahe kuu jooksul pärast tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist ja kellel puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks lahkumisettekirjutuse RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 60 päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates 3 Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitanud perekonnaliikme Eestis viibimine on seaduslik kuni tema tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse menetluse lõppemiseni 31 Tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumine 1 Politsei ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamisest kui 1 Euroopa Liidu kodanikul kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti ei ole Eestis elamisõigust 2 on põhjendatud alust arvata et perekonnaliige ohustab avalikku korda riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või 3 perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust 2 Politsei ja Piirivalveamet võib perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keelduda kui 1 Euroopa Liidu kodanik kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti ei vasta käesoleva seaduse s 20 sätestatud eeldusele 2 tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotleja ei vasta enam käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele või 3 perekonnaliige ei ela püsivalt Eestis 3 Politsei ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikme vastsündinud lapsel kes ei ole Euroopa Liidu kodanik ega vasta käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele tähtajalise elamisõiguse pikendamisest kui tema vanema tähtajalist elamisõigust ei pikendata või vanemal ei ole tähtajalist elamisõigust Eestis 32 Lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise korral 1 Tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumisel teeb Politsei ja Piirivalveamet Eestis viibivale perekonnaliikmele lahkumisettekirjutuse Lahkumisettekirjutuse võib teha tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise otsuses RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 60 päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates välja arvatud juhul kui perekonnaliikmel on muu seaduslik alus Eestis viibimiseks 3 Kui tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldutakse ohu korral riigi julgeolekule kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele 33 Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse lõppemine 1 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus lõpeb 1 tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemisel 2 alalise elamisõiguse omandamisel 3 talle Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel 4 kui Euroopa Liidu kodanikul kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti ei ole Eestis elamisõigust 5 kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse s 3 sätestatud perekonnaliikme määratlusele või 6 tema surma või surnuks tunnistamise korral 2 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõppemisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 34 Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse lõpetamine 1 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eesti lõpetatakse 1 perekonnaliikme sooviavalduse alusel 2 kui on põhjendatud alust arvata et perekonnaliige ohustab avalikku korda riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või 3 kui perekonnaliige või Euroopa Liidu kodanik kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti on kuritarvitanud selles seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust 2 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis võidakse lõpetada kui 1 Euroopa Liidu kodanik kelle juurde elama asumiseks tähtajaline elamisõigus anti ei vasta käesoleva seaduse s 20 sätestatud eeldusele või 2 perekonnaliige ei ela püsivalt Eestis 3 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Politsei ja Piirivalveameti otsusega 4 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab tähtajalise elamisõiguse lõpetamisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 35 Lahkumiskohustus ja lahkumisettekirjutuse tegemine tähtajalise elamisõiguse lõppemise ja lõpetamise korral 1 Perekonnaliige peab Eestist lahkuma kahe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse lõppemise päevast arvates välja arvatud juhul kui perekonnaliikmel on muu seaduslik alus Eestis viibimiseks 2 Politsei ja Piirivalveamet teeb perekonnaliikmele kelle tähtajaline elamisõigus lõpeb või lõpetatakse lahkumisettekirjutuse RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 3 Lahkumisettekirjutus tähtajalise elamisõiguse lõppemise korral kuulub sundtäitmisele 60 päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates 4 Lahkumisettekirjutus tähtajalise elamisõiguse lõpetamise korral kuulub sundtäitmisele 30 päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates 5 Kui tähtajaline elamisõigus lõpetatakse ohu korral riigi julgeolekule kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele 3 jagu Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse lõppemise erisused 36 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku surma korral 1 Euroopa Liidu kodaniku surma korral lõpeb perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Eestis välja arvatud juhul kui nimetatud perekonnaliige on Eestis elanud tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta enne Euroopa Liidu kodaniku surma ning 1 ta töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis 2 tal on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik või 3 ta on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku perekonnaliige 2 Euroopa Liidu kodaniku surma korral on perekonnaliikmel õigus alalisele elamisõigusele käesoleva seaduse 45 lõikes 3 sätestatud alusel 3 Euroopa Liidu kodaniku surma korral on Euroopa Liidu kodaniku lapsel kes elab Eestis ja on kantud õppimise eesmärgil õppeasutuse nimekirja ning vanemal kes teda kasvatab Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni 4 Euroopa Liidu kodaniku surma korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel arvestades selles paragrahvis toodud erisusi 37 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõpetamise ja lõppemise korral 1 Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõppemise korral käesoleva seaduse 15 lõike 1 punkti 1 alusel või tähtajalise elamisõiguse lõpetamise korral käesoleva seaduse 16 lõike 1 alusel on Euroopa Liidu kodaniku lapsel kes elab Eestis ja on kantud õppimise eesmärgil õppeasutuse nimekirja ning vanemal kes teda kasvatab Eestis tähtajaline elamisõigus kuni õpingute lõppemiseni 2 Euroopa Liidu kodaniku Eestis tähtajalise elamisõiguse lõppemise või lõpetamise korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel arvestades selles paragrahvis toodud erisusi 38 Perekonnaliikme tähtajaline elamisõigus abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral 1 Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral lõpeb abikaasa tähtajaline elamisõigus Eestis välja arvatud juhul kui 1 enne abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist on abielu kestnud vähemalt kolm aastat sealhulgas üks aasta ühiselt Eestis tähtajalise elamisõiguse kasutamise ajal 2 kohtuotsuse või abikaasade kokkuleppe kohaselt on nimetatud abikaasal Euroopa Liidu kodaniku lapse hooldusõigus 3 kohtuotsuse või abikaasade kokkuleppe kohaselt on nimetatud abikaasal õigus alaealise lapsega suhelda tingimusel et kohtuotsuse kohaselt peab suhtlemine toimuma Eestis või 4 tähtajalise elamisõiguse kasutamise võimaldamist õigustavad erilised asjaolud näiteks nimetatud abikaasa langemine koduvägivalla ohvriks abielu ajal 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele peab abikaasa 1 töötama või tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või 2 omama enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja olema ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik 3 Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral ei lõpe abikaasa ülalpeetava lapse või tema ülalpeetava vanema tähtajaline elamisõigus kui abikaasa vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele 4 Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise korral võib perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust piirata ning tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada või keelduda tähtajalise elamisõiguse pikendamisest üldistel alustel arvestades selles paragrahvis toodud erisusi 39 Tingimustele vastavus perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse erisuste korral Kui perekonnaliige ei vasta tähtajalise elamisõiguse kehtivuse ajal selles jaos sätestatud tingimustele võib tema tähtajalise elamisõiguse lõpetada 4 peatükk ALALINE ELAMISÕIGUS 1 jagu Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus 40 Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus 1 Euroopa Liidu kodanikul kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud viis aastat järjest on õigus alalisele elamisõigusele 2 Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega on Euroopa Liidu kodanikul õigus alalisele elamisõigusele kui ta 1 on töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioniikka ja Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt viimased kaksteist kuud ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased kolm aastat järjest 2 on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased kaks aastat järjest ning lõpetanud töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise osalise või puuduva töövõime tõttu RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 3 elab Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel ja on lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime tõttu või RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 4 elab Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel ja on Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kolm aastat järjest ja on asunud tööle teise Euroopa Liidu liikmesriiki kuid elab Eestis ja pöördub Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas 3 Eestis alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodaniku vastsündinud lapsel on õigus alalisele elamisõigusele 4 Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik on Eesti alaline elanik 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötamise aja hulka arvestatakse Euroopa Liidu kodanikust mitteolenevatel põhjustel töötuks olemise aega 6 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud elamise ja töötamise perioodi ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud elamise perioodi nõuet ei kohaldata kui Euroopa Liidu kodanik on abielus Eesti kodanikuga 41 Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimine ja alalist elamisõigust tõendav dokument 1 Euroopa Liidu kodanik peab registreerima oma alalise elamisõiguse Politsei ja Piirivalveametis 2 Euroopa Liidu kodanik peab vormikohase alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitama Politsei ja Piirivalveametile 3 Politsei ja Piirivalveamet kontrollib Euroopa Liidu kodanikul alalise elamisõiguse olemasolu ning annab selle olemasolu korral Euroopa Liidu kodanikule isikutunnistuse mis on tema alalist elamisõigust tõendav dokument 42 Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõppemine 1 Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus lõpeb 1 talle Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel 2 Euroopa Liidu kodakondsuse kaotamisel või 3 tema surma või surnuks tunnistamise korral 2 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõppemisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks 43 Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõpetamine 1 Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse 1 Euroopa Liidu kodaniku sooviavalduse alusel 2 kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt kaks aastat järjest või 3 kui on põhjendatud alust arvata et ta ohustab avalikku korda riigi julgeolekut või teiste isikute tervist 2 Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus Eestis lõpetatakse Politsei ja Piirivalveameti otsusega 3 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõpetamisel Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtetuks 44 Lahkumisettekirjutuse tegemine Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse lõpetamise korral 1 Politsei ja Piirivalveamet teeb Euroopa Liidu kodanikule kelle alaline elamisõigus lõpetatakse käesoleva seaduse 43 lõike 1 punkti 3 alusel lahkumisettekirjutuse RT I 26 02 2014 2 jõust 01 10 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 30 päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates 3 Kui alaline elamisõigus lõpetatakse ohu korral riigi julgeolekule kuulub lahkumisettekirjutus viivitamata sundtäitmisele 2 jagu Perekonnaliikme alaline elamisõigus 45 Perekonnaliikme alaline elamisõigus 1 Perekonnaliikmel kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis püsivalt elanud viis aastat järjest on õigus alalisele elamisõigusele 2 Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikmel on õigus alalisele elamisõigusele samal ajal Euroopa Liidu kodanikuga kui Euroopa Liidu kodanikul tekib õigus alalisele elamisõigusele käesoleva seaduse 40 lõike 2 alusel 3 Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikmel on õigus alalisele elamisõigusele Eestis elamisõigusega Euroopa Liidu kodaniku surma korral kui 1 Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning oli surma hetkel elanud elamisõiguse alusel Eestis püsivalt vähemalt kaks aastat või 2 Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning tema surma põhjustas tööõnnetus või kutsehaigus 4 Eestis alalise elamisõigusega perekonnaliikme vastsündinud lapsel sõltumata tema kodakondsusest on õigus alalisele elamisõigusele 5 Alalise elamisõigusega perekonnaliige on Eesti alaline elanik 6 Perekonnaliikmel ei ole õigust alalisele elamisõigusele kui ta tähtajaline elamisõigus on lõppenud või see on lõpetatud või kui ta ei ole Eestis elanud püsivalt viis aastat järjest välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul 46 Perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimine RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 1 Perekonnaliige peab registreerima oma alalise elamisõiguse Politsei ja Piirivalveametis 2 Perekonnaliige peab vormikohase alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitama Politsei ja Piirivalveametile vähemalt üks kuu enne elamisloakaardi kehtivusaja lõppemist RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 2 1 Perekonnaliige peab alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitamiseks ilmuma Politsei ja Piirivalveametisse välja arvatud välismaalaste seaduse s 277 sätestatud juhtudel ja juhul kui taotleja viimasest elamisõiguse elamisõiguse pikendamise või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud 3 Politsei ja Piirivalveamet kontrollib perekonnaliikmel alalise elamisõiguse olemasolu ja annab selle olemasolu korral perekonnaliikmele elamisloakaardi mis on alalist elamisõigust tõendav dokument RT I 09 12 2010 1 jõust 01 01 2011 47 Perekonnaliikme alalise elamisõiguse lõppemine 1 Perekonnaliikme alaline elamisõigus lõpeb 1 talle Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel või 2 tema surma või surnuks tunnistamise korral 2 Politsei ja Piirivalveamet tunnistab alalise elamisõiguse lõppemisel perekonnaliikme elamisloakaardi kehtetuks RT I

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=73914&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    vastutav töötleja korraldab teatise koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule kellel on vastavalt käesoleva seaduse 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtta hiljemalt 70 päeval enne valimispäeva 2 Teatisele kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaeg 3 elukoha aadress 4 teave valija hääletamis ja kandideerimisõiguslikkuse kohta 5 teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta 19 Valijakaart 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20 päeval enne valimispäeva Valijakaarti ei saadeta valijale kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvastikuregistrisse kantud valla või linna Tallinnas linnaosa täpsusega 2 Valijakaardile kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaasta 3 valija elukoha aadress 4 selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number mille valijate nimekirja valija kantakse 5 hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval 6 muu teave hääletamise kohta RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 2 1 Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale Eesti teabevärava kaudu Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija või hääletajakaart ilma et oleks vaja taotlust uuesti esitada RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Valija kes 15 päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu võib pöörduda avaldusega valla või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse saamise päevast 20 Valijate nimekiri 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonile kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13 päevaks enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse 17 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse 17 lõike 3 punktides 1 5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30 päeva tehtud muudatused Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30 päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta 3 Valijate nimekirja ei kanta isikut 1 kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust 2 kes Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva haldusasutuse teatise kohaselt on soovinud kasutada oma hääletamisõigust teises Euroopa Liidu liikmesriigis 3 kes on Euroopa Liidu kodanik ja ei ole esitanud taotlust valijate nimekirja kandmiseks või on esitanud taotluse nimekirjast väljaarvamise kohta 4 Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30 päeval enne valimispäeva Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna Tallinnas linnaosa täpsusega kantakse valija käesoleva seaduse 7 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja 5 Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 elukoha aadress 6 Valijad kantakse valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjekorras 7 Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla elektroonilise hääletamise komisjoni esimees RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 8 Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 21 Toimingud Euroopa Liidu kodaniku valijate nimekirja kandmiseks 1 Euroopa Liidu kodanik kellel on vastavalt käesoleva seaduse 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtta ja kes soovib seda õigust kasutada esitab hiljemalt 30 päeval enne valimispäeva rahvastikuregistri vastutavale töötlejale taotluse valijate nimekirja kandmiseks Taotlusele lisab isik isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia 2 Taotluses isik 1 märgib oma kodakondsuse 2 märgib elukoha aadressi Eestis 3 märgib andmete olemasolul oma päritoluriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisringkonna mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud 4 kinnitab et ta soovib kasutada oma hääletamisõigust ainult Eestis 5 kinnitab et temalt ei ole päritoluriigis hääletamisõigust ära võetud 3 Rahvastikuregistri vastutav töötleja kannab isiku valijate nimekirja käesoleva seaduse s 20 ettenähtud korras ja teavitab sellest isiku päritoluriigi pädevat haldusasutust samuti teavitab isikut valijate nimekirja kandmisest või kandmata jätmisest 4 Järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kantakse isik kes on käesoleva paragrahvi sätete kohaselt valijate nimekirja kantud valijate nimekirja ilma et oleks vaja taotlust uuesti esitada kui tal on 1 vastavalt käesoleva seaduse 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtta 2 kogu valimistevahelise aja vältel olnud Eestis püsiv rahvastikuregistrisse kantud elukoht 22 Valijate nimekirjaga tutvumise piirangud 1 Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust 2 Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil 23 Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine 1 Kui valija leiab et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile kes edastab selle viivitamata valla või linnasekretärile 2 Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga viivitamata läbi vastab avaldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse saamise päevast ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni 3 Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla või linnasekretäri teatise alusel 4 Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt et valijate nimekirjas on viga võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla või linnasekretärile 24 Valijate nimekirjas muudatuste tegemine 1 Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul kui 1 valijate nimekirja tuleb kanda isik keda ei ole üheski valijate nimekirjas kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta 2 valijate nimekirjast tuleb kustutada isik kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta 3 valijate nimekirjast tuleb kustutada isik kes Euroopa Liidu teise liikmesriigi pädeva haldusasutuse teatise kohaselt on kantud selle riigi valijate nimekirja või registrisse 2 Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla või linnasekretärile Valla või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata 3 Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja teavitab valla või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata 4 Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla või linnasekretäri teatise alusel 5 Kui valla või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata võib avaldaja esitada valla või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule Kaebus esitatakse valla või linnasekretärile kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega 6 Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul arvates kaebuse saamise päevast 7 Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest 1 jätta kaebus rahuldamata 2 kaebus rahuldada ning teha valla või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid 8 Kui halduskohus kaebuse rahuldab kantakse isiku andmed viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks 9 Kui Euroopa Liidu kodanik kustutatakse valijate nimekirjast teavitab rahvastikuregistri vastutav töötleja sellest päritoluriigi pädevat haldusasutust 6 peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE 25 Erakond 1 Euroopa Parlamendi valimistel võib osaleda erakond kes on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval 2 Kehtetu RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 3 Erakond osaleb Euroopa Parlamendi valimistel oma nime all 4 Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku teatise milles on erakonna volitatud esindajate nimed isikukoodid aadressid ja sidevahendite numbrid Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 5 Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut 6 Kehtetu RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 26 Üksikkandidaat Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning tema registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse 4 lõigete 1 3 kohaselt 27 Kandideerimisavaldus RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 1 Kandideerimisavalduses isik 1 väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina 2 kinnitab et ta vastab käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi liikmekandidaadile esitatud nõuetele 3 kinnitab et ta ei kandideeri Euroopa Parlamendi liikmeks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis 4 esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 sätestatud andmed 2 Euroopa Liidu kodanik kinnitab kandideerimisavalduses et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud 3 Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 erakondlik kuuluvus 4 elukoha aadress 5 sidevahendite numbrid 6 kontaktandmed 7 andmed hariduse kohta 8 töökoht ja amet 4 Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt järgmised andmed 1 kodakondsuse andmed 2 sünniaeg ja koht 3 viimane elukoha aadress päritoluliikmesriigis 4 andmed päritoluliikmesriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisringkonna kohta mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud 5 Vabariigi Valimiskomisjon avaldab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 3 6 7 ja 8 ning lõike 4 punktis 1 sätestatud andmed Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel 6 Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees ja perekonnanime 7 Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse 8 Euroopa Liidu kodaniku kandideerimisavalduse esitamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat haldusasutust kellelt Vabariigi Valimiskomisjon saab teavet isiku kandideerimisõiguse olemasolu kohta päritoluliikmesriigis RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 28 Kandidaatide nimekiri 1 Erakond koostab kandidaatide nimekirja 2 Kandidaatide nimekirjas võib olla kuni 12 kandidaati 3 Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise Eestis registreeritud erakonna liige 4 Erakond võib registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja 5 Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond 6 Kandidaatide nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad 29 Kandidaatide registreerimiseks esitamine 1 Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60 päeval enne valimispäeva Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse 25 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist 2 Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 50 päeval kell 18 00 RT I 10 01 2014 1 jõust 01 01 2015 3 Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond Vabariigi Valimiskomisjonile 1 kandidaatide registreerimise avalduse 2 kandidaatide nimekirja 3 kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia 4 iga kandidaadi kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 4 Üksikkandidaat esitab Vabariigi Valimiskomisjonile 1 kandidaadi registreerimise avalduse 2 kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia 3 kandideerimisavalduse RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 5 Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa mille suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohta 30 Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine 1 Vabariigi Valimiskomisjon peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust 2 Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja 3 Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente esitatud dokumentides on vigu neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead Kõik esitatud dokumendid tagastatakse 4 Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi tagastab Vabariigi Valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks 5 Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel tagastab Vabariigi Valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 6 Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45 päeval enne kella 18 00 ning selgub et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente et dokumentides on andmeid puudu või et nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased või esitatud dokumentides on vigu mida ei ole võimalik kohe parandada võetakse dokumendid vastu Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43 päeval enne kella 18 00 31 Kandidaatide registreerimine 1 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40 päeval enne valimispäeva 2 Kandidaadile antakse registreerimisnumber Registreerimisnumbrid algavad 101 st ja need antakse kandidaatidele erakondade nimekirjade kaupa Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 3 Kui käesoleva seaduse 30 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei tee erakond või üksikkandidaat Vabariigi Valimiskomisjoni nõutud toiminguid jätab valimiskomisjon registreerimata 1 kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid kui puuduvad käesoleva seaduse 29 lõike 3 punktis 1 2 või 3 nimetatud dokumendid neis on vigu või need ei ole vormikohased 2 kandidaadi kelle dokumente või andmeid on puudu kelle dokumentides on vigu või kelle dokumendid ei ole vormikohased 3 kandidaadi kes ei vasta käesoleva seaduse 4 lõigetes 4 7 ja 28 lõikes 3 ettenähtud nõuetele RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 4 Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse 5 Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse kui 1 kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist 2 kandidaat sureb 3 tõendatakse et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse 4 lõigetes 4 7 ettenähtud nõuetele 6 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kui ta leiab et isik vastab käesoleva seaduse 4 lõigetes 4 7 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus millega kandidaat jäeti registreerimata 7 Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13 päeval enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 32 Kandidaatide koondnimekiri 1 Vabariigi Valimiskomisjon koostab pärast kandidaatide registreerimist kandidaatide koondnimekirja 2 Kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade nimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras Nimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi Üksikkandidaadid kantakse kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade nimekirju registreerimisnumbrite järjekorras RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 3 Kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi Kui kandideerib mitu samanimelist kandidaati märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 4 Vabariigi Valimiskomisjon teavitab kõigist kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valimiskomisjone välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi ja laevade kapteneid kes teevad asjakohased muudatused ja parandused kandidaatide koondnimekirja Kandidaatide koondnimekirja ei muudeta pärast 13 päeva enne valimispäeva RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 32 1 Eesti kodaniku kandideerimisõiguse tõendamine Euroopa Liidu liikmesriigis kandideerimisel Vabariigi Valimiskomisjon edastab elukohajärgsele pädevale haldusasutusele viie tööpäeva jooksul alates kohase teatise kättesaamisest andmed vastavalt nõukogu direktiivi 93 109 EÜ millega sätestatakse üksikasjalik kord mille alusel liikmesriigis elavad kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel EÜT L 329 30 12 1993 lk 34 38 muudetud direktiiviga 2013 1 EL ELT L 26 26 01 2013 lk 27 29 artikli 6 lõikele 1 RT I 10 01 2014 1 jõust 20 01 2014 7 peatükk HÄÄLETAMISE KORD 33 Hääletamisruum 1 Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid 2 Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad hääletamiskabiinid ja hääletamiskast Valimisjaoskonnas kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks Hääletamisruumis on välja pandud kandidaatide koondnimekiri 3 Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele 34 Hääletamiskabiin 1 Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist 2 Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend Hääletamiskabiini seinal on kandidaatide koondnimekiri 35 Hääletamiskast 1 Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskasti kasutatakse üksnes eelhääletamisel 2 Hääletamiskasti ava on kaetud See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks 3 Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava 36 Hääletamissedel 1 Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon 2 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise 3 Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi Välisriigis ja laeval hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon 37 Hääletamise aeg 1 Valimispäeval algab hääletamine kell 9 00 ja lõpeb kell 20 00 2 Eelhääletamine toimub 1 kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas Hääletamine algab kell 12 00 ja lõpeb kell 20 00 2 kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades Hääletamine algab kell 12 00 ja lõpeb kell 20 00 Hääletamine valija asukohas kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9 00 st kuni 20 00 ni RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9 00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18 00 3 Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel valimispäeval RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 38 Hääletamine 1 Valija hääletab selles valimisjaoskonnas mille valijate nimekirja ta on kantud välja arvatud käesoleva seaduse des 41 44 ja 46 ning 7 1 ja 8 peatükis ettenähtud juhtudel RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja 3 Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis 4 Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri kelle poolt ta hääletab RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 5 Valija täidab hääletamissedeli ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija kuid mitte Euroopa Parlamendi liikme kandidaat 6 Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia Kui valija rikub hääletamissedeli on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama 7 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi 8 Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul 39 Eelhääletamine 1 Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse s 38 ettenähtud korras 2 Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18 aastane 3 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget 4 Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva 5 Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja järgnevatel päevadel selliselt et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed 40 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused 1 Valijal on eelhääletamise päevadel 37 lõige 2 võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimiskomisjoni või valla või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse 37 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel valla või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon Valla või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas 42 kinnipidamiskohas haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses 44 RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 3 Maakonna valimiskomisjon välja arvatud Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon määrab oma otsusega hiljemalt 45 päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse 37 lõike 2 punktis 1 ettenähtud päevadel Tallinnas ja Tartu linnas määrab selle valimisjaoskonna linna valimiskomisjon Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 41 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis 1 Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja 2 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja 3 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse 38 lõigetes 3 6 ettenähtut järgides 4 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime isikukoodi ja valija elukoha aadressi Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti 42 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine valija asukohas 1 Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14 00 ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla või linnavalitsusele või käesoleva seaduse 40 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse Valla või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 38 lõigetes 4 6 ning 41 lõigetes 1 2 ja 4 ettenähtut järgides 43 Elektrooniline hääletamine Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 44 Hääletamine kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 1 Kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse 37 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel 2 Kinnipidamiskoha haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse 40 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile 3 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 38 lõigetes 4 6 ning 41 lõigetes 1 2 ja 4 ettenähtut järgides 4 Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse s 47 ettenähtut järgides RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 45 Kodus hääletamine 1 Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis võib ta taotleda kodus hääletamist 2 Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14 00 ni kirjaliku taotluse mille jaoskonnakomisjon registreerib Kui taotlus esitatakse valla või linnavalitsusele registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 1 Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9 00 st kuni 14 00 ni Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 2 Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama 1 valija nime 2 valija isikukoodi 3 valija aadressi 4 valija sidevahendi numbrit 5 kodus hääletamise põhjust RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 3 Kui jaoskonnakomisjon leiab et taotlus ei ole põhjendatud teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 3 Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse 38 lõigetes 1 2 4 6 ja 8 ettenähtut järgides 4 Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja 46 Välisriigis elava valija hääletamine Eestis 1 Välisriigis elav valija kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8 peatükis ettenähtud korras võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse 40 lõike 2 esimeses lauses või lõikes 3 ettenähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja 3 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja 4 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse 38 lõigetes 3 6 ettenähtut järgides 5 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime isikukoodi ja elukoha aadressi Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse 47 lõigetes 1 ja 2 ning 54 lõigetes 2 6 ettenähtut järgides 47 Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine 1 Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade kaupa Tallinna ja Tartu linna kaupa ning edastab need oma asukohajärgsele maakonna valimiskomisjonile 2 Maakonna valimiskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu asjaomastele maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval 4 Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras kontrollib jaoskonnakomisjon kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget 5 Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata 6 Kui valija on hääletanud ühe korra teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta 7 Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 6 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 47 1 Elektrooniliselt antud häälte arvestamine Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 7 1 peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 47 2 Elektroonilise hääletamise korraldamine Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse 37 lõike 2 punktis 3 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 7 1 peatükis sätestatud korras RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 8 peatükk HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS 48 Hääletamise ettevalmistamine 1 Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused 2 Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse mille aukonsul on Eesti kodanik Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus RT I 2009 29 175 jõust 01 07 2009 3 Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik Hääletamise korraldajaks peab olema isik kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt 4 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja edastamise välisesindustele Valijate nimekirja kantakse järgmised andmed 1 ees ja perekonnanimi 2 isikukood 3 elukoha aadressiandmed kui need on teada 5 Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valijakaart hiljemalt 60 päeval enne valimispäeva Valijakaardi saamiseks esitab valija avalduse käesoleva seaduse 19 lõikes 2 1 sätestatud korras RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 6 Valijakaardile kantakse 1 valija ees ja perekonnanimi 2 valija sünniaeg 3 valija elukoha aadress 4 välisesinduse aadress 5 kirja teel hääletamise taotluse esitamise kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord 6 kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev 7 kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev 8 välisesinduses hääletamise aeg 9 elektroonilise hääletamise aeg 10 muu teave hääletamise kohta RT I 11 07 2014 1 jõust 21 07 2014 49 Hääletamistaotluste esitamine 1 Kui valija soovib hääletada kirja teel saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele 2 Valija kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja 1 lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia 2 märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi 3 Valija keda ei ole alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirjas 1 lisab taotlusele koopiad dokumentidest mis tõendavad tema isikut ja seda et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse 4 lõike 1 kohaselt 2 märgib välisriigis oleva elukoha aadressi 3 märgib kus oli tema viimane elukoht Eestis maakond Tallinna linnaosa või Tartu linn Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis 4 Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis 5 Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30 päeval enne valimispäeva RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 50 Valimisdokumentide saatmine valijale Taotluse õigeaegselt saatnud valijale kes vastab käesoleva seaduse nõuetele saadab välisesindus esimesel võimalusel 1 hääletamissedeli 2 kandidaatide koondnimekirja 3 kaks ümbrikku 51 Kirja teel hääletamine 1 Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime ja isikukoodi Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele 2 Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud hiljemalt välisesinduse määratud päevaks mis peab olema määratud arvestusega et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva 3 Välisesindus koostab kirja teel hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle Vabariigi Valimiskomisjonile arvestusega et nimekiri laekuks Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva 4 Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse 49 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija 52 Elektrooniline hääletamine välisriigis Kehtetu RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 53 Hääletamine välisesinduses 1 Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse 49 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele 51 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal 2 Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15 päevast kuni 10 päevani enne valimispäeva 3 Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku Viimase paneb valija teise ümbrikku Välimisele ümbrikule kirjutab valija või hääletamist korraldav isik valija nime ja isikukoodi Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis 4 Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja 54 Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel 1 Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva 2 Saanud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon kas alaliselt välisriigis elav valija ei ole hääletanud mitu korda ja kas Eestis hääletanud alaliselt välisriigis elav valija on kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja 3 Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja jätab Vabariigi Valimiskomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga arvestatakse valija hääletamissedelit Kui valija on hääletanud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata 4 Vabariigi Valimiskomisjon määrab maakonna valimiskomisjoni kes teeb kindlaks välisriigis alaliselt elavate valijate hääletamistulemused 5 Vabariigi Valimiskomisjon edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud valimiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva 6 Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega jäävad maakonna valimiskomisjonile ning need avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks 7 Ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab Vabariigi Valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt käesoleva seaduse 47 lõigetes 4 7 ettenähtule RT I 2006 30 231 jõust 14 07 2006 55 Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval 1 Kui Eesti riigilippu kandev laev millel on valijaid asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse laeval hääletamise korraldamiseks 2 Hääletamise laeval korraldab laeva kapten käesolevas seaduses ettenähtut järgides Valija hääletab laeval käesoleva seaduse 38 lõigetes 3 6 ja 41 lõikes 4 ettenähtut järgides Laeval antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse 54 lõigetes 1 ja 7 ettenähtut järgides 9 peatükk HÄÄLETAMIS JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 56 Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg Häälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eestis Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides RT I 2004 30 208 jõust 01 05 2004 57 Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis 1 Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava 2 Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega 3 Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli 4 Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust 5 Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka 6 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka 7 Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides olnud sedelite arvu sealhulgas kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 8 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel 1 millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit 2 millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 3 millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või 4 millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav 9 Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit kuid valija tahe on üheselt arusaadav loetakse hääletamissedel kehtivaks RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 10 Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg 11 Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid Pakile märgitakse millise valimisjaoskonna sedelid millised ja kui palju neid pakis on Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 12 Hääletamissedelid valijate nimekirjad hääletamistulemuste protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile 13 Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist kus hääli loetakse ega kasutada sidevahendeid 58 Hääletamistulemuste kindlakstegemine alaliselt välisriigis elavate valijate osas 1 Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab käesoleva seaduse 54 lõike 4 alusel määratud maakonna valimiskomisjon käesoleva seaduse s 56 ettenähtud ajal Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm maakonna valimiskomisjoni liiget sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees 2 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend 3 Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse 57 lõigetes 8 ja 9 ettenähtut RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 4 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemiste kohta koostatakse vormikohane protokoll Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg 5 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult arvestades käesoleva seaduse 57 lõikes 13 ettenähtud piiranguid 59 Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis 1 Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu hääletamissedeli saanud valijate arvu hääletamiskastides olnud sedelite arvu sealhulgas kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel RT I 2010 10 42 jõust 15 03 2010 2 Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon 3 Maakonna Tallinna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon protokolli millele kirjutab alla komisjoni esimees Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg 4 Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult 59 1 Elektrooniliselt antud häälte lugemine 1 Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20 00 2 Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool elektroonilise hääletamise komisjoni ning Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust sealhulgas komisjonide esimehed või aseesimehed 3 Enne elektrooniliste häälte lugemist 1 tühistab elektroonilise hääletamise komisjon Riigikogu valimise seaduse 48 7 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teatise alusel elektroonilised hääled mis on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud 2 eraldab elektroonilise hääletamise komisjon lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest 4 Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled Riigikogu valimise seaduse 48 3 lõikes 3 sätestatud häälte avamise võtmega 5 Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks 1 elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu 2 kehtetute elektrooniliste häälte arvu 3 käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu 4 kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu 6 Elektrooniline hääl mis ei sisalda kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane on kehtetu 7 Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik käesoleva seaduse 57 lõikes 13 sätestatud piiranguid arvestades Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma elektroonilise hääletamise komisjoni liikmete suulisi korraldusi 8 Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused 9 Elektroonilise hääletamise komisjon sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata RT I 01 11 2012 1 jõust 11 11 2012 60 Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis 1 Kõigilt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=52490&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    dokumentaalselt tõestatud kulud 3 Punktis 2 1 näidatud amortisatsioon arvutatakse lisas toodud tabeli järgi 4 Punktis 2 7 näidatakse kulud mis on seotud isiku ettevõtluseks vajalike teadmiste saamiseks korraldatud kursuste loengute seminaride ja õppustega 5 Punktis 2 8 näidatakse ettevõtlusega seotud laenudelt makstud intressid 6 Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kes kasutab oma ettevõtluses tekkepõhist raamatupidamise arvestust peab täitma vormi Ettevõtte 1994 a tuludeklaratsioon kuni reani 17 k a Lisa tuludeklaratsiooni vorm E juurde Maksuamortisatsiooni arvestamise tabel Maksuamortisatsiooni tabel II grupp Hoone Hoone Kokku 1 Põhivara korrigeeritud maksumus 31 12 1993 a seisuga 2 Aruandeperioodil soetatud ja müüdud põhivarade maksumuse saldo 3 Põhivara maksumus enne parendusi rida 1 rida 2 4 Aruandeperioodil põhivarale tehtud parenduskulud 5 Põhivara parendamise parandamise ja täiendamise kulutused 5 1 real näidatud summast 6 Põhivara maksumusele lisatud parendused rida 4 rida 5 kui rida 5 on suurem reast 4 märkida null 7 Põhivara maksumus amortisatsiooniks rida 3 rida 6 8 Maksuamortisatsioon tulumaksuseaduse paragrahv 17 lubatud piirmäärades reast 7 9 Järgnevasse maksustamisperioodi edasikantav põhivara jääkmaksumus rida 7 rida 8 Vorm V KASU VARA VÕÕRANDAMISEST 199 A Perekonna ja eesnimi Jrk Vara Soetamismaksumus Müügikulud Müügihind Kasu nr nimetus 1 2 3 4 5 6 KOKKU Kasu vara võõrandamisest kokku veerg 6 veerg 5 veerg 3 veerg 4 kantakse vormi A reale 7 Maksumaksja abikaasa 19 a allkiri Märkused 1 Residendist füüsilise isiku vara võõrandamisest saadud kasu on korteri või elamu ja selle juurde kuuluvate kõrvalhoonete suvila või aiamaja müük mis on olnud tema omandis alla kahe aasta maa ja väärtpaberite müük 2 Mitteresidendist füüsilisel isikul loetakse kasuks EESTIS asuva vara võõrandamist 3 Müügi kuludesse arvestatakse vara võõrandamisega otseselt seotud kulud Kinnitatud rahandusministri 22 detsembri 1994 a määrusega nr 224 Füüsilise isiku 1994 a tuludeklaratsiooni täitmise kord Tuludeklaratsioon tuleb täita alates 1 jaanuarist 1994 a kehtima hakanud tulumaksuseaduse alusel ja esitatakse elukohajärgsele maksuametile 1995 aasta 31 märtsiks Tuludeklaratsiooni peab esitama resident s o füüsiline isik kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib maksustamisperioodil Eestis rohkem kui 182 päeva ja kes maksustamisperioodil sai tulu mitmes kohas töötamisest või sai maksustatavat tulu muudest allikatest näiteks ettevõtlusega tegelemisest vara müügist vms ning tema kogutulu ületab 3600 krooni aastas Resident maksab tulumaksu nii Eestis kui ka väljaspool Eestit saadud tuludelt Mitteresidendist füüsiline isik peab deklareerima kasu mida ta sai Eestis asuva vara võõrandamisest Residendid kes 1994 aasta 1 jaanuarist kuni 31 detsembrini said tulu ainult ühelt tööandjalt ja ei omanud teisi maksustatavaid tulusid või kelle maksustatav aastatulu on alla 3600 krooni ei pea esitama tuludeklaratsiooni Tuludeklaratsiooni põhivormi A täitmiseks kasutatakse vastavalt tulu liigile abivorme T T1 E ja V Kõiki neid vorme saab elukohajärgsest maksuametist Vormide täitmisel tuleb lähtuda nendel toodud märkustest Füüsiline isik kes deklareerib oma tulusid üksinda täidab vormidel A ja E ainult viimase veeru Kokku Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni siis tuleb täita kõik kolm veergu MM AK ja Kokku Tuludeklaratsiooni põhivormi A I ja II osa ning abivormid täidab maksumaksja ja kinnitab tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust oma allkirjaga Abikaasa surma korral pärast maksustamisperioodi lõppu ja enne tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13437&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    arvatud juhud kui alkohoolse joogi tegelik päritolu on näidatud kui geograafilist tähist kasutatakse tõlgitult või kui sellega kaasnevad väljendid liik tüüp stiil imitatsioon või muu seesugune 19 Alkohoolse joogi geograafilise päritolu suhtes eksitav geograafiline tähis registreeritud kaubamärgi koosseisus Asjast huvitatud isik võib nõuda alkohoolse joogi tähistamiseks enne käesoleva seaduse jõustumise kuupäeva registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega osutatud geograafiliselt alalt 20 Alkohoolse joogi geograafilise tähise varemkasutamisõigus Eesti kodanik või isik kelle alaline elu või asukoht on Eestis ja kes on alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud geograafilist tähist kasutanud kas pidevalt ja heauskselt enne 1994 aasta 15 aprilli või pidevalt vähemalt 10 aasta jooksul enne seda kuupäeva võib pärast tähise registreerimist jätkata tähise kasutamist identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks endises mahus 4 peatükk GEOGRAAFILISE TÄHISE REGISTREERIMINE 21 Register 1 Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus 2 Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on Patendiamet RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Geograafilise tähise registreerimise taotlust edaspidi registreerimistaotlus menetleb ning otsuseid ja registrikandeid teeb Patendiamet 4 Registrit peetakse eesti keeles Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registrile koos eestikeelse tõlkega RT I 2003 88 594 jõust 08 01 2004 22 Registrikanne 1 Registrikanded on registreerimistaotluse menetluse kanne registreeringu andmete kanne registreeringu andmete muutmise kanne ja registreeringu kustutamise kanne 2 Registrikanne jõustub selle tegemise päeval 3 Registreeringu andmete kande registreeringu andmete muutmise kande ja registreeringu kustutamise kande kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes 4 Registreeringu andmete muutmise kande eest tasutakse riigilõivu 23 Registreering 1 Registreering tehakse geograafilise tähise registreerimise otsuse alusel 2 Registreeringud nummerdatakse geograafiliste tähiste registreerimise järjekorras 3 Registreering hakkab tagasiulatuvalt kehtima registreerimistaotluse esitamise kuupäevast 4 Registreeringu andmed on 1 registreeringu number 2 registreeringu andmete kande tegemise kuupäev 3 geograafilise tähise reproduktsioon 4 kaupade ja teenuste loetelu mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse 5 geograafilise ala määratlus 6 kirjeldus mis näitab kauba või teenuse konkreetse omaduse maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ja määratleb geograafilise ala edaspidi kirjeldus 7 kirjelduse lühikokkuvõte 8 andmed geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta kes on tõendanud kauba või teenuse konkreetse omaduse maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ning andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta kes on tõendanud geograafilise tähise registreerimise taotleja edaspidi taotleja õigust taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse 9 lõikes 1 sätestatu järgi 9 taotleja nimi tema elu või asukoha aadress 10 taotleja esindaja nimi kui taotlejal on esindaja 11 registreerimistaotluse number 12 registreerimistaotluse esitamise kuupäev 24 Registreerimistaotlus 1 Taotleja võib ühes registreerimistaotluses taotleda ainult ühe geograafilise tähise registreerimist 2 Registreerimistaotlus peab koosnema järgmistest dokumentidest 1 geograafilise tähise registreerimise avaldus 2 kirjeldus 3 tõend geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend mis kinnitab kauba või teenuse konkreetse omaduse maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ning päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend taotleja õiguse kohta taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse 9 lõikes 1 sätestatu järgi 4 riigilõivu tasumist tõendav dokument 5 volikiri kui taotlejal on esindaja 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõendi väljastamiseks pädevate Eesti ametiasutuste loetelu ja tõendi väljastamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus 4 Registreerimistaotluse dokumentide vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 25 Geograafilise tähise registreerimise avaldus Geograafilise tähise registreerimise avalduses peab sisalduma 1 geograafilise tähise registreerimise sooviavaldus 2 geograafilise tähise reproduktsioon 3 taotleja nimi elu või asukoha aadress ja muud kontaktandmed 4 teave geograafilise tähise registreerimise taotlemise õiguse kohta käesoleva seaduse 9 lõikes 1 sätestatu järgi 5 kirjelduse lühikokkuvõte mis peab vastama kirjelduse sisule 6 taotleja esindaja nimi kui taotlejal on esindaja 7 taotleja või tema esindaja allkiri 26 Kirjeldus 1 Kirjelduses peab sisalduma 1 kauba või teenuse nimi 2 kaupa iseloomustavad tunnused füüsikaliste keemiliste mikrobioloogiliste organoleptiliste või muude omaduste loetelu vastavalt kaubale 3 kauba valmistamise meetodit või teenust iseloomustavad tunnused 4 geograafilise ala määratlus 5 andmed mis näitavad kauba või teenuse konkreetse omaduse maine või muu iseloomuliku tunnuse seost geograafilise päritoluga 2 Kirjelduses võivad sisalduda toorainet iseloomustavad tunnused hoiatustähise kasutamise andmed ja muud andmed mida taotleja peab vajalikuks esitada 3 Kirjeldus peab andma täieliku ja täpse ettekujutuse kauba või teenuse konkreetse omaduse maine või muu iseloomuliku tunnuse seosest kauba või teenuse geograafilise päritoluga 4 Kui ühe ja sama geograafilise tähisega tähistatakse erinevate omadustega kaupu või teenuseid esitatakse kirjeldus iga kauba või teenuse kohta eraldi 27 Registreerimistaotluse esitamine 1 Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile käsiposti posti või faksi teel 2 Faksi teel saadetud registreerimistaotluse originaaldokumendid esitatakse ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates 3 Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates 4 Volikiri esitatakse hiljemalt kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates 28 Taotleja esindamine 1 Geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab taotleja või tema volitatud patendivolinik 2 Kui taotleja elu või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki esitab registreerimistaotluse taotleja või patendivolinik Registreerimistaotluse esitamisele järgnevaid geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab ainult taotleja volitatud patendivolinik 3 Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat peavad nad volitama järgnevate geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toimingute teostamiseks patendivoliniku või valima enda hulgast esindaja edaspidi ühine esindaja kelle elu või asukoht on Eesti Vabariigis 4 Volikirjas peab sisalduma 1 taotleja nimi ja elu või asukoha aadress 2 patendivoliniku korral tema ees ja perekonnanimi 3 ühise esindaja korral tema nimi ja elu või asukoha aadress 4 volituse ulatus 5 edasivolitamise õigus kui esindatav selle õiguse esindajale annab 6 volituse kehtivusaeg 7 esindatava allkiri 8 volikirja väljaandmise koht ja kuupäev 29 Saabumismärge 1 Registreerimistaotluse igale dokumendile tehakse saabumismärge milles sisaldub registreerimistaotluse saabumise kuupäev ja registreerimistaotluse järjekorranumber edaspidi registreerimistaotluse number 2 Posti või faksi teel esitatud registreerimistaotluse saabumise kuupäevaks loetakse selle tegelik saabumise kuupäev 30 Registreerimistaotluse menetlusse võtmine 1 Registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse selle saabumise kuupäev kui esitatud on 1 geograafilise tähise registreerimise sooviavaldus 2 geograafilise tähise reproduktsioon 3 kaupade ja teenuste loetelu mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=33317&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive