archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    õigusvastaselt võõrandatud maa endine omanik on surnud ja Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse RT 1991 nr 21 art 257 ja nr 45 art 565 1992 nr 19 art 275 ja nr 33 art 420 paragrahvis 8 nimetatud pärijaid ei ole ning selle maa tagastamiseks on Eesti Vabariigi maareformi seaduse RT 1991 nr 34 art 426 1992 nr 10 art 145 paragrahv 5 1 lõike punkti 2 alusel tähtaegselt esitanud vormikohased avaldused endise omaniku õed ja vennad või nende alanejad sugulased siis on neil õigus taotleda ka sellel maal asuvate ning maa endisele omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste tagastamist Paragrahv 2 Käesoleva seaduse paragrahvis 1 nimetatud hoonete ja rajatiste tagastamise avaldused tuleb esitada kohaliku omavalitsuse täitevorganile kolme kuu jooksul käesoleva seaduse väljakuulutamise päevast arvates Paragrahv 3 Kui käesoleva seaduse paragrahvis 1 nimetatud isik on esitanud avalduse maa kompenseerimiseks või asendamiseks on tal õigus esitada käesoleva seaduse paragrahvis 2 mainitud avaldust ainult siis kui ta on maa kompenseerimise või asendamise taotluse asendanud maa tagastamise taotlusega Vabariigi Valitsuse 1991 aasta 28 augusti määrusega nr 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra RT 1991 nr 28 art 335 punktis 30 ettenähtud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7973&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    või väljaarvamise aeg RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 2 Muudatusi erakonna liikmete nimekirjas teeb erakonna juhatus või juhatuse poolt selleks volitatud isik 3 Registriosakond märgib erakonna liikmete nimekirja liikmelisuse lõppemise seoses RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 1 osakonnale esitatud erakonnast väljaastumise avaldusega 2 teise erakonda astumisega kui teise erakonda astumise aeg on hilisem 3 asjaoluga et isik ei ole Eesti kodanik ega Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik 4 isiku surmaga 4 Registriosakond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud märgete tegemisest viivitamata erakonda ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel ka asjaomast isikut RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 5 Registriosakond avalikustab erakondade liikmete nimekirjad mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri veebipäringusüsteemis Muudatused avalikustatakse viivitamata Isikukoodi asemel avalikustatakse sünniaeg RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega erakonna liikmete nimekirja pidamise korra ning lõikes 4 sätestatud teavitamise korra RT I 2010 29 150 jõust 01 01 2011 9 Erakonna põhikirja registreerimise otsustamine 1 Kehtetu RT I 1996 42 811 jõust 01 10 1996 2 Erakonda ei registreerita juba registrisse kantud või sellest kustutatud erakonna nime all 9 1 Erakonna üldkoosolekul osalemine ja hääletamine Erakonna üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada erakonna liige või põhikirjas ettenähtud juhul tema esindaja kellele on antud lihtkirjalik volikiri Esindajaks võib olla ainult teine erakonna liige RT I 2003 90 601 jõust 01 01 2004 10 Kehtetu RT I 1999 27 393 jõust 01 07 1999 11 Kehtetu RT I 1999 27 393 jõust 01 07 1999 12 Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine selle ühinemine jagunemine ja lõpetamine 1 Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine ning erakonna ühinemine jagunemine ja lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduse alusel Erakondade ühinemisotsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest Ühinemises või jagunemises osalevad erakonnad esitavad lisaks mittetulundusühingute seaduses ettenähtud andmetele ka käesoleva seaduse s 8 ettenähtud andmed Erakonna liikmete nimekiri peab kajastama ühinemise või jagunemise järgset seisu 2 Registriosakonnal on õigus nõuda erakonna juhatuselt käesoleva seaduse 8 1 lõikes 2 nimetatud nimekirja esitamist registriosakonna määratud kuupäeva seisuga kui on alust arvata et erakonna liikmete tegelik arv on langenud alla 500 RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Kui erakonna liikmete arv langeb alla 500 ning vabatahtlikku lõpetamist ei ole alustatud võib sundlõpetamise algatamist taotleda lisaks mittetulundusühingute seaduse 40 lõikes 1 nimetatud isikutele ka registriosakond RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 4 Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevuse lõpetamine toimub põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras RT I 2003 90 601 jõust 01 01 2004 2 1 peatükk ERAKONNA TEGEVUSE RAHASTAMINE JA SELLE KONTROLL RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 12 1 Erakonna rahastamise põhimõtted ja teabe avalikustamine 1 Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt käesolevas peatükis ettenähtud viisil 2 Erakond võib tulu saada üksnes järgmistest allikatest 1 erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksud 2 käesoleva seaduse alusel makstavad eraldised riigieelarvest 3 käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused 4 tehingud erakonna varaga 3 Erakonnal on keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi Valimisliidul üksikkandidaadil erakonna nimekirjas kandideerival isikul ja valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul on keelatud oma valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid Sellise keelatud tulu osas rakendatakse käesoleva seaduse s 12 4 sätestatut Avalikud vahendid käesoleva paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid 4 Erakond koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud allikate kaupa tulude ja saadud laenude kohta kvartaliaruande kvartali lõpu seisuga ja esitab selle erakondade rahastamise järelevalve komisjonile komisjoni nõutud vormis kvartalile järgneva kuu 10 kuupäevaks Aruandes märgitakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmed Aruanne avalikustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel Aruande avalikustamisel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel asendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikukood isiku sünniajaga 5 Erakond avalikustab ka annetuse mis on tagastatud selle teinud isikule või kantud riigieelarvesse käesoleva seaduse 12 4 lõigete 1 3 kohaselt 6 Liikmemaksu kohta märgib erakond et tegemist on liikmemaksuga liikmemaksu tasuja nime ja isikukoodi ning liikmemaksu suuruse ja laekumise kuupäeva 7 Annetuse kohta märgib erakond et tegemist on annetusega annetaja nime ja isikukoodi ning annetuse väärtuse ja laekumise kuupäeva 8 Erakond koostab oma kulude kohta kvartaliaruande kvartali lõpu seisuga ja esitab selle erakondade rahastamise järelevalve komisjonile komisjoni nõutud vormis kvartalile järgneva kuu 10 kuupäevaks Aruandes esitatakse kulud järgnevas jaotuses 1 poliitilise tegevuse kulud 2 tööjõukulud 3 majandamiskulud 9 Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud poliitilise tegevuse kulud esitatakse aruandes järgnevas jaotuses 1 reklaamikulud liigiti tele raadio interneti väli ja ajakirjanduslik reklaam reklaamtrükised 2 suhtekorralduskulud 3 publikatsioonide kulud 4 avalike ürituste kulud 5 muud poliitilise tegevuse kulud 10 Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 nimetatud majandamiskulud on käesoleva seaduse tähenduses kontori rendi ja kommunaalkulud transpordi kütuse side põhivara kulumi kindlustus väikevahendite jms kulud 11 Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud kulude kohta näidatakse aruandes kululiik ja sellele vastava kulu maksumus kvartali koondsummana 12 Erakond esitab erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 10 kuupäevaks raamatupidamisliku väljatrüki oma tasumata arvete kohta ja bilansi 13 Kui erakond avastab esitatud aruandes puuduse esitab ta erakondade rahastamise järelevalve komisjonile viivitamatult muudatust kajastava aruande Kui uus aruanne esitatakse enne kui komisjon on puuduse avastanud ei kohaldata 12 4 lõikes 2 sätestatud kohustust kanda riigieelarvesse summa mis vastab aruandes avastatud puudusele Kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud puuduse andmete esitamisel on põhjustanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul erakonna liige või sidusorganisatsioon kohaldatakse 12 4 lõikes 2 sätestatud kohustust kanda riigieelarvesse summa mis vastab aruandes avastatud puudusele arvestades käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut erakonna liikme või sidusorganisatsiooni suhtes 14 Erakond on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte mille aadressist ta teavitab registriosakonda RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 12 2 Laenamine 1 Erakond võib sõlmida laenulepingu ainult juhul kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel Laenulepingut võib tagada ainult erakonna varaga või tema liikme käendusega 1 1 Laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir on 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast Erakondade rahastamise järelevalve komisjon avaldab summa oma veebilehel Ülempiiri ei kohaldata valimisliidu suhtes ning erakonna suhtes mille 12 1 lõikes 2 märgitud tulude kogusumma eelmisel majandusaastal oli alla 50 000 euro RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata igapäevases majandustegevuses tavapärastele ja turutingimustel tehtavatele tehingutele 3 Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi rikkuv tehing loetakse keelatud annetuseks RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 12 3 Annetus 1 Annetus käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve sealhulgas teenus kuid välja arvatud vabatahtlik töö RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 1 1 Erakonna juhatus võtab vastu annetuse vastuvõtmise korra Annetuse vastuvõtmise kord avalikustatakse erakonna veebilehel RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Annetus mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele on keelatud Eelkõige on keelatud 1 anonüümne annetus 2 juriidilise isiku annetus 3 kaupade teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel mis ei ole kättesaadav teisele isikule 4 tavapäraselt siduvatest kohustustest vabastamine 5 erakonna vastu suunatud nõudest loobumine 6 kolmandate isikute poolt erakonna eest erakonna teadmisel viimase kulutuste tasumine või erakonnale soodustuste tegemine välja arvatud juhtudel kui selliste kulutuste tasumine või soodustuste tegemine on kättesaadav tavapärases majandustegevuses ka teistele isikutele RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 7 annetus mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvelt RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 8 välismaalaste annetused välja arvatud Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega isikute annetused RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 3 Erakonnal on lubatud majandusaasta jooksul füüsiliselt isikult vastu võtta sularahaannetusi kuni 1200 eurot aastas Sularahas saadud annetuse võtab erakond viivitamata tuluna arvele RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 4 Mitterahalise annetuse hindamisel võetakse aluseks eseme või õiguse harilik väärtus Kui eseme hindamiseks on olemas üldtunnustatud eksperdid tuleb mitterahalise annetuse ese lasta hinnata neil Kui mitterahaline annetus on hinnatud tema tegelikust väärtusest madalamaks loetakse väärtuse vahe keelatud annetuseks 5 Mitterahalise annetuse väärtuse hindamist käesoleva seaduse s 12 9 sätestatud majandusaasta aruande esitamisel peab kontrollima audiitorettevõtja kes esitab arvamuse selle kohta kas mitterahalise annetuse väärtuse hindamine toimus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt Arvamus peab muu hulgas sisaldama mitterahalise annetuse kirjeldust ning selles tuleb märkida millist meetodit mitterahalise annetuse hindamisel kasutati 6 Kehtetu RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 7 Kehtetu RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 8 Kehtetu RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 9 Kehtetu RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 10 Kehtetu RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 12 4 Keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärg 1 Erakond tagastab võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule 2 Kui annetust ei ole võimalik tagastada on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse 3 Kui tegemist on mitterahalise annetusega müüb erakond keelatud annetuse turuhinnaga Annetuse müügist saadav tulu kantakse viivitamata riigieelarvesse Kui keelatud annetust ei ole võimalik müüa mõistliku pingutusega tuleb annetus võõrandada muul viisil kui on sätestatud käesoleva lõike esimeses lauses Kui annetust ei ole võimalik võõrandada lõpetatakse asja valdus omandist loobumisega Keelatud annetust ei tohi võõrandada erakonna liikmele erakonna sidusorganisatsioonile ega tema liikmele 4 Kui keelatud annetuse väärtus hinnatakse alla 64 euro ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses ega lõikes 5 sätestatut 5 Keelatud annetuse hariliku vääruse hindamist peab käesoleva seaduse s 12 9 sätestatud majandusaasta aruande esitamisel kontrollima audiitorettevõtja kes esitab arvamuse selle kohta kas keelatud annetuse hariliku väärtuse hind määrati käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt Arvamus peab muu hulgas sisaldama keelatud annetuse kirjeldust ning selles tuleb märkida millist meetodit kasutati keelatud annetuse hariliku väärtuse hindamisel Kui audiitorettevõtjale on teatavaks saanud keelatud annetuse hariliku väärtuse hindamise nõuete rikkumine teavitab ta sellest rikkumisest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 6 Keelatud annetuse tegija suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse s 12 18 sätestatut juhul kui ta on 30 päeva jooksul arvates päevast millal keelatud annetuse tegija keelatud annetusest teada sai või pidi teada saama esitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teabe annetuse keelatuse kohta Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teavitab asjaoludest viivitamata keelatud annetuse saanud erakonda RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 7 Keelatud annetuse vastuvõtja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse s 12 18 sätestatut juhul kui ta on 30 päeva jooksul arvates päevast millal keelatud annetuse vastuvõtja keelatud annetusest teada sai või pidi teada saama esitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teabe annetuse keelatuse kohta Erakondade rahastamise järelevalve komisjon teavitab asjaoludest viivitamata keelatud annetuse saanud erakonda RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 12 5 Erakonna ja kandidaadi arvelduskontod RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 1 Erakond võib pidada ja kasutada ainult neid arvelduskontosid millest ta on teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 2 Üksikkandidaat võib valimiskampaania tulude laekumiseks ja kulude tegemiseks kasutada vaid selliseid arvelduskontosid millest ta on teavitanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni RT I 19 03 2013 2 jõust 01 04 2013 12 6 Erakonna sidusorganisatsioon ja osalemine teistes juriidilistes isikutes 1 Erakonna sidusorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutus või mittetulundusühing mille asutaja või liige erakond on ning mille tegevus on suunatud käesoleva seaduse s 1 nimetatud erakonna eesmärkide saavutamisele Käesoleva seaduse des 12 1 12 4 sätestatud nõuded erakonnale laienevad ka erakonna sidusorganisatsioonile Erakonna annetused erakonna sidusorganisatsioonile on lubatud 2 Erakond ei tohi olla ühegi muu juriidilise isiku aktsionär ega osanik 3 Erakond võib kaubelda väärtpaberitega väärtpaberiturul väärtpaberituru seaduse kohaselt 4 Erakonna sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2004 2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta ELT L 297 15 11 2003 lk 1 4 mõistes 5 Erakond on kohustatud teavitama oma sidusorganisatsioonidest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 12 7 Eraldised riigieelarvest 1 Riigikogus esindatud erakonnal on õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga 2 Riigikogu valimisel osalenud erakond kes ei ületanud valimiskünnist kuid kogus 1 vähemalt 2 kuid alla 3 häältest saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas 2 vähemalt 3 kuid alla 4 häältest saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas 3 vähemalt 4 kuid alla 5 häältest saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas RT I 05 02 2014 1 jõustub Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest 3 Erakondade ühinemisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud eraldised liidetakse Erakonna jagunemisel eraldumise teel eraldatakse riigieelarve eraldis jagunevale erakonnale ja omandav erakond riigieelarvest eraldist ei saa Erakonna jagunemisel jaotumise teel jaotatakse eraldis erakondade jagunemislepingus sätestatud kokkuleppe alusel Erakonna lõpetamisel lõpeb õigus saada eraldist riigieelarvest pärast registrikannet kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel erakonna lõpetamise otsuse tegemisest erakonna poolt 4 Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest milles on märgitud erakondade poolt Riigikogu valimistel saadud kohtade arv 5 Riigikogu valimiste toimumise aastal muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist alates valimistulemuste väljakuulutamisele järgnevast kuust 6 Erakonna jagunemisel muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist alates jagunemisele järgnevast kuust Erakonna lõpetamisel muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajale järgnevast kuust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 4 nimetatud tingimuste kohaselt RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 12 8 Valimiskampaania aruanne 1 Riigikogu Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruande esitavad erakondade rahastamise järelevalve komisjonile erakonnad valimisliidud ja üksikkandidaadid Aruanne esitatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile komisjoni nõutud vormis ühe kuu jooksul valimispäevast arvates Valimiskampaania aruanne avalikustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel 2 Erakond esitab aruande valimiskampaania läbiviimiseks erakonna nimekirjas kandideerinud isikute ja sidusorganisatsioonide valimiskampaania kulude ja nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu kohta 3 Erakonna nimekirjas kandideerinud isik vastutab oma aruande õiguspärasuse eest ise 4 Valimisliit esitab aruande valimisliidu ja tema nimekirjas kandideerinud isikute valimiskampaania kulude ning nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu kohta 5 Üksikkandidaat esitab aruande valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite päritolu kohta 6 Valimiskampaania aruanne koostatakse tasutud ja tasumata kulude kaupa Tasumata kohustuste kohta esitatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kvartaliaruanne kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 10 kuupäevaks seni kuni võlasuhe on lõppenud 7 Valimisliit märgib aruandes valimiskampaaniaks kasutatud käesoleva seaduse 12 1 lõikes 2 nimetatud tuluallika liigi ja saadud laenu vahendi andja nime ja isiku või registrikoodi ning vahendi väärtuse ja laekumise kuupäeva 8 Üksikkandidaat märgib aruandes valimiskampaaniaks kasutatud käesoleva seaduse 5 2 lõikes 3 nimetatud rahastamise allika liigi Annetuse kohta märgitakse annetaja nimi ja isikukood ning annetuse väärtus ja laekumise kuupäev isikliku vara kohta märgitakse valimiskampaaniaks kasutatud rahasumma Aruanne esitatakse ja avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras 9 Kulud kajastatakse järgmiste kululiikide kaupa 1 reklaamikulud liigiti tele raadio interneti väli ja trükireklaam 2 suhtekorralduskulud 3 publikatsioonide kulud 4 avalike ürituste kulud 5 muud valimiskampaania kulud 10 Kulude kohta märgitakse aruandes 1 kuludokumendi kuupäev 2 kuludokumendi number 3 makse saaja nimi 4 makse saaja isiku või registrikood 5 kululiik 6 kulu maksumus 7 tasutud kulusumma 8 tasumata kulusumma 9 tasumise kuupäev RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 12 9 Majandusaasta aruanne 1 Erakonna majandusaastaks on kalendriaasta RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 2 Erakonna üldkoosolek või põhikirja järgi seda asendav organ kinnitab igal aastal erakonna majandusaasta aruande ja esitab selle mittetulundusühingute seaduse 36 lõike 5 ja 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta Erakond esitab majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega kui audiitorkontroll on kohustuslik hiljemalt 30 juuniks registriosakonnale kes avalikustab aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste veebipäringusüsteemis RT I 21 06 2014 8 jõust 01 01 2015 3 Riigieelarvest eraldisi saava erakonna raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 4 Erakonna majandusaasta aruandes kajastatakse ka erakonna sidusorganisatsiooni poolt erakonna eesmärkide saavutamiseks tehtud kulutused RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 5 Majandusaasta aruande puuduste kõrvaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 12 1 lõikes 13 sätestatut RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 6 Kui erakonna netovara väärtus majandusaasta lõpu seisuga on kolmel järjestikusel aastal negatiivne taotleb erakond erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt ettepanekute esitamist majanduslike raskuste ületamiseks erakonna likviidsuse taastamiseks maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 12 10 Erakondade rahastamise järelevalve komisjon 1 Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib kas erakond valimisliit ja üksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 1 1 Erakondade rahastamise järelevalve komisjon nõustab erakondasid erakonna rahastamise küsimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks erakonna likviidsuse taastamiseks maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 1 2 Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 1 1 tulenevate ülesannete täitmiseks õigus erakonnalt valimisliidult ja üksikkandidaadilt nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist Erakondade rahastamise järelevalve komisjon määrab audiitori liisuheitmise teel audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorite seast Audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne audiitori kaasamist välja arvatud juhul kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist Audiitorkontrolli kulud kaetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni eelarvest Erakondade järelevalve komisjon kehtestab täpsema audiitorite määramise korra RT I 05 02 2014 1 jõust 01 04 2014 2 Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluvad 1 Õiguskantsleri nimetatud liige 2 Riigikontrolöri nimetatud liige 3 Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige 4 Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liige RT I 10 12 2010 1 jõust 01 04 2011 3 Samaaegselt komisjoni liikmega nimetab ametisse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=11364&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    finantseerimise allikate kohta 8 põhjendused õppe avamise vajaduse kohta sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse ja erialaliitude ettepanekud 9 kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse 15 2 lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta 10 ülikoolis doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta 11 käesoleva seaduse 2 1 lõigetes 1 3 nimetatud aktsiakapitali osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega 12 andmed erakooli pidaja audiitori kohta 13 kõrgharidustaseme õppe läbiviimise esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts osaühing sihtasutus või mittetulundusühing 14 kehtetu RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 5 Enne taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu 6 Haridus ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi mille käigus hinnatakse kas õppe kvaliteet sealhulgas erakooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja nõuetele vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks Õppe kvaliteedi hindamisse kaasab Haridus ja Teadusministeerium kõrghariduse kvaliteediagentuuri Ekspertiisi kulud kannab taotleja välja arvatud 14 lõikes 5 1 nimetatud juhul RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 7 Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul 1 anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom 2 anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom 8 Kui valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku määrab ta tähtaja mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 sätestatud korras Kordusekspertiisi kulud kannab taotleja 9 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest 1 ekspertiisi tulemused on negatiivsed 2 taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi 3 taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi 4 taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid 10 Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul tunnistada erakoolile käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud õigus kehtetuks kui 1 riikliku järelevalve käigus on tuvastatud erakooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud 2 riikliku järelevalve käigus on tuvastatud et käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 4 5 ja 8 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või õppeasutuse juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele RT I 08 11 2010 4 jõust 01 01 2011 3 erakooli pidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse 14 lõikes 2 või 7 sätestatud kohustust 4 doktoriõppe avamise aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt 5 erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitustegevust ilma talle õppe läbiviimiseks antud loata 6 erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks antud õiguse andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest 7 pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot 8 erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse 2 1 lõigetes 1 3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus osaühingul on netovara vähem kui s 2 1 sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta 2 1 lõigetes 1 3 sätestatud nõuetele 9 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on antud taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel 10 valdkonna eest vastutaval ministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid 11 Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kehtetuks lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2011 5 2 Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine Kehtetu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 5 3 Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine 1 Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi kutseõppeasutuse seaduse s 13 ja selle lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Akrediteerimise tulemuste ja hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb valdkonna eest vastutav minister ühe järgmistest otsustest 1 pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra 2 pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra 3 keeldub kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 Õppekavarühmas milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse 5 6 lõike 1 punkti 2 majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 37 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 2 alusel milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 5 Kui kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud lõpetab erakool kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel õppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 4 Tegevusloa taotlemine 1 Tegevusloa taotluse lahendab Haridus ja Teadusministeerium 2 Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid 1 erakooli põhikiri 2 õppekava mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele 3 kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava 4 erakooli arengukava välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 5 kinnitus et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele 6 kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppe kasvatusala töötajate olemasolu kohta 7 andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide hoonete sisustuse maa ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse tuleohutus ja päästenõuetele 8 koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses 9 kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse 2 1 lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta 10 kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta sealhulgas andmed sihtrühma kohta 11 kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused 3 Tegevusloa õppekava rakendamiseks mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme ja täiendusõpet võib anda isikule kellel on meresõiduohutuse seaduse 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba 4 Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument mis tõendab et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks 5 Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust 6 Haridus ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates 7 Haridus ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla või linnavalitsusele mille haldusterritooriumil erakool tegutseb RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 5 Tegevusloa kontrolliese Tegevusluba antakse isikule kui ta vastab järgmistele nõuetele 1 õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad 2 õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele 3 arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus 4 erakooli direktor vastab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse s 51 1 sätestatud nõuetele RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 5 erakool on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded 6 erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 5 6 Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused 1 Haridus ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel 1 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest 2 kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamise taotlemisel või akrediteerimisel on esitatud valeandmeid 2 Haridus ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla või linnavalitsusele mille haldusterritooriumil erakool tegutseb RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 6 Põhikiri 1 Erakooli põhikirjas märgitakse 1 kooli nimi ülikoolil ning kõrgkoolil nimi eesti ja inglise keeles RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 kooli asukoht 3 kooli struktuur 4 direktori juhataja või rektori edaspidi direktor ja nõukogu pädevus ning ülesanded 5 direktori ja kollegiaalse juhtorgani nõukogu kolleegiumi hoolekogu või muu edaspidi nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord samuti nende volituste kestus 6 põhikirja muutmise kord 7 haridustase või hariduse liik alus põhi kesk kutse kõrg või huviharidus ja õppeasutuse liik RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 8 õppekorralduse alused koolieelse lasteasutuse puhul koolieelse lasteasutuse seaduse põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli ja gümnaasiumiseaduse ning kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 9 lapse õpilase või üliõpilase edaspidi õpilane erakooli vastuvõtmise väljaarvamise ja lõpetamise kord sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse 168 lõikele 2 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 10 õpilase õigused ja kohustused 11 õpetajate õppejõudude ja teiste töötajate õigused ja kohustused RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 12 õppekeel ja asjaajamiskeel 13 õppemaksu kehtestamise sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord 14 tegevuse lõpetamise kord 15 õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 15 1 õppejõudude ja teadustöötajate ning juhul kui õppeasutuses viiakse läbi doktoriõpet doktorantide atesteerimise tingimused ja kord RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 16 muud vastava riigi või munitsipaalõppeasutuse või avalik õigusliku ülikooli tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed 2 Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi kutseõppeasutusel esimese kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest või ülikoolil või kõrgkoolil alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekavade alusel õppe läbiviimiseks RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 7 Arengukava 1 Arengukavas on esitatud 1 erakooli põhitegevuse ja idee iseloomustus arenguprintsiibid ja suunad pakutava koolitusteenuse iseloomustus kasutatava tööjõu kirjeldus kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused 2 andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks 3 kehtetu RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel edaspidi kooli veebileht RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 8 Ekspertiis 1 Valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel tehakse õppekavale millele koolitusluba taotletakse õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon kes hindab kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus 2 Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates 3 Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha mis ei või olla suurem kui 640 eurot ning mis tagastatakse juhul kui ekspertiisi tulemus on positiivne Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja kui ekspertiisi tulemus on negatiivne RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 Käesoleva seaduse 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra 5 Kehtetu RT I 22 12 2010 1 jõust 02 01 2011 6 Kutseõppe läbiviimise õiguse andmisel tehakse taotluse hindamiseks ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse s 11 kehtestatud ulatuses tingimustel ja korras RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 9 Koolitusloa kehtetuks tunnistamine Kehtetu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 9 1 Kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine Kehtetu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 10 Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine 1 Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 2 Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide suhtes Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste õppetegevuse suhtes Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses erakoolide asutamise kohta sätestatut RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 peatükk ÕPPE JA KASVATUSKORRALDUS 11 Õppekava 1 Õppekava on õpingute alusdokument mis määrab kindlaks 1 õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse 2 õpingute alustamise tingimused 3 õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades 4 ainekavad 5 õppeainete valiku võimalused ja tingimused 6 õppeetappide rühm klass kursus vms ja erakooli lõpetamise nõuded 1 1 Kehtetu RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus põhi ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 1 Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse 5 1 lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi Ühisõppekava avamisele kohaldatakse lisaks ülikooliseaduse des 22 1 22 2 ja 22 4 sätestatut RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 2 Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu need kinnitab erakooli pidaja Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus ja Teadusministeeriumile registreerimiseks Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 Erakooli õppekava peab vastama 1 koolieelsel lasteasutusel koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale RT I 2008 18 124 jõust 01 09 2008 2 ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning põhikooli osas põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 3 põhikoolil ja gümnaasiumil põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud haridustaseme pädevusele ja ainete õpitulemustele RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 kutseõppeasutusel kutseharidusstandardile ning kutse või eriala riiklikule õppekavale ühisõppekava korral ka kutseõppeasutuse seaduse 33 nõuetele RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 kõrgkoolil ja ülikoolil kõrgharidusstandardile ühisõppekava korral ka ülikooliseaduse 22 1 nõuetele RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 6 huvikoolil huviharidusstandardile ja raamõppekavale kui see on kehtestatud RT I 2007 4 19 jõust 01 09 2007 7 kehtetu RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 5 Erakoolis võib anda konfessionaalset usuõpetust erakooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras Konfessionaalse usuõpetuse õppimine on vabatahtlik RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 12 Erakooli vastuvõtmise ja erakoolist väljaarvamise tingimused 1 Põhikooli gümnaasiumi kutseõppeasutuse kõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi ja munitsipaalkoolile või avalik õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtmiseks 2 Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 13 Õppe ja kasvatuskorralduse üldnõuded 1 Õppe ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad 1 1 Kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel on õppekorralduse üldnõuete aluseks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõudeid puudutavad sätted ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 1 2 Põhikoolis ja gümnaasiumis lähtutakse õppe ja kasvatuse korraldamisel põhikooli ja gümnaasiumiseaduses sätestatust Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 20 lõikes 1 sätestatud kohustust võimaldada õppekirjandust kasutada tasuta on põhikool või gümnaasium kohustatud täitma riigieelarves selleks eraldatud toetuse ulatuses RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 2 Erakooli töötajatel õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga 3 Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega sellest kaks nädalat õppeaasta sees Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile ja koolieelsele lasteasutusele RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse eeskirjade ja normide kohase päevakava 14 Institutsionaalne akrediteerimine õppekavagrupi kvaliteedi hindamine tegevustoetus ja riiklik koolitustellimus RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 1 Ülikooli ja kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine mille käigus hinnatakse õppeasutuse juhtimise töökorralduse õppe ja teadustegevuse ning õppe ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 2 Erakooli pidajal on kohustus tagada et ülikooliseaduse s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli või kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur 1 annab hinnangu et erakooli juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele ning teeb otsuse akrediteerida erakool seitsmeks aastaks 2 annab hinnangu et erakooli juhtimises töökorralduses õppe ja teadustegevuses või õppe ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida erakool kolmeks aastaks 3 annab hinnangu et erakooli juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele ning teeb otsuse erakooli mitte akrediteerida RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister 1 annab erakoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või 2 teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku tunnistada erakoolile antud õigus õppekavagruppides õpet läbi viia ja vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada kehtetuks RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 5 Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või erakooli pidaja taotlusel erakooli pidaja eelarve kaudu Kui institutsionaalse akrediteerimise läbiviimist taotletakse välisriigi kvaliteediagentuurilt kaetakse akrediteerimisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus mis ei ületa kulusid mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava institutsionaalse akrediteerimise puhul RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 5 1 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul algatab valdkonna eest vastutav minister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse 5 1 lõikeid 3 5 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest RT I 08 11 2010 4 jõust 01 01 2011 6 Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 7 Erakooli pidajal on kohustus tagada et ülikooliseaduse s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 8 Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Kui erakooli pidaja taotleb õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbiviimist välisriigi kvaliteediagentuurilt kaetakse hindamisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus mis ei ületa kulusid mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava institutsionaalse akrediteerimise puhul RT I 08 11 2010 4 jõust 18 11 2010 9 Erakool võib taotleda riiklikku koolitustellimust kutseõppe läbiviimiseks vastavalt kutseõppeasutuse seadusele ning tegevustoetust kõrgharidusetaseme õppe läbiviimiseks vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele ja ülikooliseadusele RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 15 Õppekeel ja asjaajamiskeel 1 Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 1 1 Gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest kui gümnaasiumi pidaja osanik aktsionär asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena kui erakooli arengukavast lähtuval nõukogu ettepanekul ja kooli pidaja taotlusel annab selleks loa Vabariigi Valitsus RT I 26 04 2013 3 jõust 06 05 2013 2 Põhikoolis ja gümnaasiumis kus eesti keel ei ole õppekeeleks on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles 3 Kutseõppeasutuses kus eesti keel ei ole õppekeeleks on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel Erakoolis kus eesti keel ei ole õppekeeleks võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt RT I 2004 75 524 jõust 19 11 2004 16 Õpilased 1 Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab erakooli nõukogu arvestades õppeasutustele õigusaktides kehtestatud piiranguid 2 Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi või munitsipaalkooli või avalik õigusliku ülikooli õpilastega 17 Õpilase ja erakooli pidaja vaheline leping 1 Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga edaspidi leping kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu 2 Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne õppetöö algust 3 Erakooli pidaja sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekavaga kehtestatud ulatuses 4 Lepingus tuleb määrata 1 õpingute alustamise aeg 2 õppetöö maht või kestus 3 õppetöö läbiviimise koht ja aadress 4 õppemaksu suurus summa ja selle arvestamise meetod 5 õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg 6 õppemaksu tagastamise alused ja kord 7 lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord 8 vaidluste lahendamise kord 9 erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta kui erakooli õigus viia läbi kõrgharidustaseme õpet tunnistatakse kehtetuks RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 10 ülikooli kõrgkooli ja kutseõppeasutuse puhul auditoorse õppetöö läbiviimise aeg 11 ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingust tulenevad õppe läbiviimise erisused ja üliõpilasele kehtivad tagatised RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 5 Lepingu kohustusliku lisana vormistatakse käesoleva seaduse 11 lõike 1 nõuetele vastav õppekava v a ainekavad RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 18 Erakooli lõpudokumendid 1 Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma õppekavaga kehtestatud nõuded 2 Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi või munitsipaalkooli või avalik õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid 3 Kõrgharidustaseme õpet läbiviival õppeasutusel on õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud lõpudokumente Õppeasutus väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid diplomid kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 1 Kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 2 Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 3 Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses väljastatakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule 1 ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 2 kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust 2 kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 Erakoolil on õigus välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 18 1 Õppe ja kasvatuskorralduse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 1 Erakooli õppe ja kasvatuskorraldus dokumenteeritakse ja dokumente säilitatakse vastavalt sama liiki riigi või munitsipaalkooli või avalik õigusliku ülikooli tegevuse dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise kohta õigusaktides kehtestatud korrale RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 2 Erakooli õppe ja kasvatuskorraldusega seotud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid millele laienevad arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuded RT I 21 03 2011 1 jõust 01 01 2012 4 peatükk JUHTIMINE 19 Juhtorganid 1 Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor kõrgkoolil ja ülikoolil nõukogu ja rektor edaspidi direktor RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus kogemused ning laitmatu reputatsioon Erakooli direktori suhtes kohaldatakse sama liiki riigi ja munitsipaalkooli direktori või avalik õigusliku ülikooli rektori suhtes seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Erakooli direktoriks ja erakooli pidaja juhtorganitesse on keelatud valida või määrata isikut 1 kelle varasem tegevus on kaasa toonud juriidilise isiku pankroti või sundlikvideerimise 2 kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku le 49 kohaldanud juriidilise isiku juhatuse liikmena tegutsemise keeldu 3 kelle varasem tegevus juriidilise isiku või erakooli juhina on näidanud et ta ei ole suuteline korraldama juriidilise isiku või erakooli juhtimist selliselt et aktsionäride osanike liikmete võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud 4 Kehtetu RT I 13 12 2013 5 jõust 23 12 2013 20 Direktor 1 Direktor juhib erakooli järgides erakooli pidaja ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi 2 Direktor hoolitseb erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest 3 Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 21 Nõukogu 1 Nõukogu on erakooli kollegiaalne otsustuskogu mille liikmete määramise tagasikutsumise korra ja volituste kestuse sätestab erakooli põhikiri 2 Nõukogusse kuuluvad 1 direktor 2 õpetajate ja õppejõudude esindajad kes moodustavad vähemalt 1 5 nõukogu koosseisust RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 koolieelse lasteasutuse ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ning põhikooli puhul lastevanemate esindajad kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2010 4 gümnaasiumi kutseõppeasutuse kõrgkooli ja ülikooli puhul õpilaste esindajad kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku RT I 2007 4 19 jõust 01 09 2007 5 erakooli pidaja esindajad 6 teised erakooli põhikirjas ettenähtud isikud 3 Erakooli nõukogu 1 esitab erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmisettepanekud 1 1 kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist erakooli pidaja poolt ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 kuulab ära direktori iga aastase erakooli arengukava täitmise ülevaate 3 kuulab ära direktori ülevaate erakooli eelarve erakooli pidaja majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta 4 annab seisukoha teistes küsimustes mis käesoleva seaduse ja erakooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse 4 Nõukogu kohta sätestatut ei kohaldata huvikooli suhtes RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 21 1 Kuratoorium 1 Ülikooli kuratoorium on nõuandev kogu mis seob ülikooli ja ühiskonda 2 Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab erakooli pidaja olles ära kuulanud nõukogu seisukoha 3 Kuratoorium teeb ettepanekuid erakooli pidajale ülikooli arengut puudutavates küsimustes 4 Kuratoorium esitab erakooli pidajale vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta 5 Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest 6 Erakooli pidaja otsusel võib käesolevas paragrahvis sätestatud korras moodustada kõrgkooli kuratooriumi RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 21 2 Nõunike kogu 1 Kutseõppeasutuse nõunike kogu on kutseõppeasutust ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu mille ülesanne on kooli nõustamine arengu kavandamisel ning õppe ja majandustegevuse korraldamisel 2 Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline selle volituste kestuse määrab liikmed nimetab ja töökorra kinnitab erakooli pidaja olles ära kuulanud nõukogu seisukoha 3 Nõunike kogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutseõppeasutuse õppekavarühmade kutse ja erialadega seotud ettevõtlus ja kutseorganisatsioonide ning tööandjate registreeritud ühingute esindajad 4 Nõunike kogu 1 teeb erakooli pidajale ja erakooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade tegevuse vara eelarve juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes 2 annab hinnangu kooli koostööle ettevõtetega kooli arendustegevuse ja praktika korraldamisel RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 peatükk FINANTSEERIMINE RIIKLIK JÄRELEVALVE 22 Finantseerimine 1 Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest 1 1 Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel RT I 11 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 Lähtudes põhikooli ja gümnaasiumiseaduse des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse õppevahendite põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade statsionaarses õppes põhi ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna ning erakoolide investeeringute toetuseks Erakooli pidaja ning Haridus ja Teadusministeerium sõlmivad toetuste kasutamiseks lepingu RT I 11 03 2015 3 jõust 21 03 2015 2 1 Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 2 Kehtetu RT I 2005 65 498 jõust 01 01 2006 2 3 Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse 21 lõikes 4 sätestatud alustel RT I 2007 4 19 jõust 01 09 2007 3 Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel tingimustel ja korras RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest 5 Riiklikust koolitustellimusest ja tegevustoetusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 6 Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti 6 1 Kui erakoolile eraldatakse tegevustoetust on erakooli pidajal õigus nõuda üliõpilaselt kes õpib õppekaval millel õppe läbiviimise kulud kaetakse tegevustoetuse vahenditest õppekulude osalist hüvitamist ülikooliseaduse s 13 3 ja rakenduskõrgkooli seaduse 27 lõigetes 5 15 sätestatud alustel ning erakooli pidajal ei ole nimetatud üliõpilaselt õigus nõuda õppemaksu RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 7 Kehtetu RT I 2006 32 246 jõust 01 09 2006 8 Kui erakool on isikule andnud ülikooliseaduses või rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud korras emeriitprofessori või emeriitdotsendi nimetuse kaetakse selle isiku emeriitprofessori või emeriitdotsendi tasu erakooli pidaja kehtestatud tingimustel ja korras erakooli pidaja eelarvest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 22 1 Audiitorkontroll Erakooli pidaja audiitor on kohustatud Haridus ja Teadusministeeriumi viivitamata kirjalikult informeerima talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest mille tulemuseks on või võib olla 1 majanduslikust olukorrast tingitud erakooli tegevuse katkemine RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 2 eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne erakooli raamatupidamise aastaaruande kohta RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 3 majanduslikust olukorrast tingitud olukord või oht olukorra tekkimiseks kus erakool ei ole võimeline täitma oma kohustusi RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 4 juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju erakooli pidajale erakoolile või erakooli õpilasele RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 22 2 Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemine 1 Vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil 2 Tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest kui vallad või linnad ja erakooli pidaja ei ole omavahel kokku leppinud teisiti 3 Tegevuskulude katmisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast RT I 2010 41 240 jõust 01 09 2011 RT I 29 10 2014 9 jõust 28 10 2014 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse ga 22 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest 23 Riiklik järelevalve RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 Riiklikku järelevalvet erakooli õppe ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi või munitsipaalõppeasutuse või avalik õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras 2 Koolieelse lasteasutuse põhikooli gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 23 1 Riikliku järelevalve erimeetmed Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse des 30 31 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 6 peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE 24 Tegevuse lõpetamine 1 Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise kui 1 erakoolil puudub kuue kuu jooksul tegevusluba kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada RT I 02 07 2013 1 jõust 01 07 2014 jõustumine muudetud RT I 22 12 2013 1 2 pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus 3 pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks 4 lõpetamine on seadusega ette nähtud 2 Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele lapsevanematele töötajatele ja Haridus ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette 3 Erakooli tegevuse lõpetamisel korraldab erakooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses RT I 2004 41 276 jõust 05 07 2004 7 peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 25 Üleminek 1 Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1 septembriks 1999 2 Kehtetu RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 3 Ülikoolid kellele on enne 2003 aasta 30 juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse 4 lõikega 1 vastavusse 2005 aasta 1 septembriks Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse magistri ja doktoriõppes tunnistab valdkonna eest vastutav minister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 4 Kõrgkoolid kellele on enne 2003 aasta 30 juunit väljastatud koolitusload viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse 2 lõikega 1 vastavusse 2005 aasta 1 septembriks Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi tunnistab valdkonna eest vastutav minister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=26036&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    seaduse 31 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisele järgmiselt 1 Vabariigi Presidendi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu muude riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine 2 vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine 3 Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine 4 vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine 2 Ettepaneku kasutada Kaitseväge või Kaitseliitu teeb Vabariigi Valitsusele sisekaitseülem Ettepanek kooskõlastatakse eelnevalt valdkonna eest vastutava ministriga 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul otsustada kasutada Kaitseväge või Kaitseliitu kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni Erakorralise seisukorra ajal Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamise otsustamisel hädaolukorra seaduse alusel ei kohaldata hädaolukorra seaduse 31 lõiget 6 Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamise võib otsustada kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni 4 Käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ebaseadusliku tegevuse relvastatud tõkestamisel on Kaitseväel ja Kaitseliidul lubatud kasutada erivahendeid ja tulirelvi korrakaitseseaduses kehtestatud tingimustel RT I 16 12 2014 9 jõust 17 12 2014 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus vormistatakse Vabariigi Valitsuse korraldusena milles märgitakse 1 ülesanne mille täitmiseks Kaitseväge või Kaitseliitu kasutatakse 2 kasutatavate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arv või arvu ülempiir 3 Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamise tähtaeg 4 territoorium millel Kaitsevägi või Kaitseliit oma ülesannet täidab 5 ametiisik või isikud kellele kasutatavad kaitseväelased või Kaitseliidu tegevliikmed allutatakse 6 vajaduse korral muud tingimused 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldus esitatakse viivitamata Kaitseväe juhatajale või Kaitseliidu ülemale kes allutab Kaitseväe või Kaitseliidu üksuse lõikes 1 nimetatud ülesande täitmist puudutavates küsimustes üksuse ülema kaudu Vabariigi Valitsuse määratud ametiisikule 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldatakse kaitseväelase kaitseliitlase ja Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduki kohta hädaolukorra seaduse 33 lõikes 3 sätestatut 9 Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kasutada jõudu korrakaitseseaduse 5 peatükis politseile vahetu sunni rakendamiseks ettenähtud alustel ja korras RT I 16 12 2014 9 jõust 17 12 2014 16 Erakorralise seisukorra lõppenuks lugemine sõjaseisukorra väljakuulutamisel Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks 3 peatükk ERAKORRALIST SEISUKORDA KORRALDAVATE ORGANITE PÄDEVUS ERAKORRALISE SEISUKORRA AJAL RAKENDATAVAD ABINÕUD JA ISIKUTE KOHUSTUSED 17 Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal 1 Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks 1 peatada riigi valitsusasutuse õigusakti ja kohaliku omavalitsuse organi õigustloova akti täitmise teatades sellest viivitamatult õiguskantslerile 2 kehtestada piirangud Eestisse sisse ja väljasõitmisel 3 kehtestada politseitunni keelu kindlaksmääratud ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita 4 kehtestada dokumentide liigid mis on nõutavad tänavatel ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal kui nimetatud kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate dokumentideta ja vajadusel nende dokumentide vormid 5 keelata streikide ja töösulgude korraldamise 6 keelata koosolekute demonstratsioonide ja pikettide korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes kohtades 7 keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise 8 peatada raadio ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise 9 kohustada massiteabevahendite valdajaid säilitama edastatud raadio ja telesaadete salvestusi erakorralise seisukorra lõppemiseni 10 esitada Riigikogule erakorralise seisukorra lisaeelarve eelnõu 11 piirata või keelata relvade mürkainete ja alkohoolsete jookide müüki 12 kehtestada toiduainete müügi erikorra 13 kehtestada mootorikütuse müügi erikorra 14 kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele 15 kehtestada piirangud transpordivahendite liikumisele 16 keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise 17 esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites 2 Vabariigi Valitsus võib tunnistada kehtetuks erakorralise seisukorra juhi ja sisekaitseülema korraldusi RT I 2002 62 376 jõust 01 08 2002 3 Kaitseväe kasutamise ja muude erakorralise seisukorraga seotud küsimuste arutamisest Vabariigi Valitsuse istungil võtavad sõnaõigusega osa 1 Riigikogu esimees tema äraolekul aseesimees 2 Vabariigi Presidendi volitatud esindaja 3 Kaitseväe juhataja või tema volitatud esindaja 4 Vabariigi Valitsuse erakorralist seisukorda korraldav õigusakt jõustub selle avaldamisega üleriigilise levikuga massiteabevahendites Nimetatud õigusakti avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul ja viivitamatult kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda 5 Vabariigi Valitsuse erakorralist seisukorda korraldav õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas õigusakti vastuvõtmisele järgneval esimesel tööpäeval kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda 18 Erakorralise seisukorra juht 1 Erakorralise seisukorra juht on peaminister tema äraolekul teda asendav minister 2 Erakorralise seisukorra juht võib erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks 1 anda sisekaitseülemale ja valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse organite juhtidele erakorralisest seisukorrast tingitud tegevust puudutavaid korraldusi 2 peatada täidesaatva riigivõimu asutuse ametniku teenistussuhte kui on alust arvata et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni teatades sellest Vabariigi Valitsusele 3 peatada valla ja linnavalitsuse ametniku teenistussuhte kui on alust arvata et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni teatades sellest vastavale valla või linnavolikogule 4 üle viia täidesaatva riigivõimu asutuse või valla või linnavalitsuse ametniku teisele ametikohale või teise paikkonda kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni ja anda talle ametiväliseid ülesandeid ilma ametniku nõusolekuta 5 piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle osal 6 esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites 7 anda muid korraldusi Vabariigi Valitsuse volitusel 3 Erakorralise seisukorra juht võib tunnistada kehtetuks sisekaitseülema korraldusi RT I 2002 62 376 jõust 01 08 2002 4 Erakorralise seisukorra juht koordineerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist Kaitseväe juhataja juhtimisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel ning riigi sisemise julgeoleku tagamisel vastavalt käesoleva seaduse 15 5 lõikele RT I 16 12 2014 9 jõust 17 12 2014 5 Erakorralise seisukorra juht annab oma tegevusest aru Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele 6 Riigikogu istungist kus kuulatakse ära erakorralise seisukorra juhi aruanne võtavad osa Vabariigi President ning Kaitseväe juhataja või nende volitatud esindajad 7 Kui erakorraline seisukord kuulutatakse välja eriolukorra ajal allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile 8 Erakorralise seisukorra juht annab korraldusi 19 Mittetulundusühingute ja nende liitude sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse peatamine erakorralise seisukorra ajal 1 Erakorralise seisukorra juht võib esitada Riigikohtule taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega 2 Riigikohus vaatab käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud taotluse läbi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=17108&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Keskkonnaministeerium Rahandusmin m 24 10 2001 Nr 94 jõust 01 11 2001 RTL 2001 118 1693 2 eluruumide erastamisel erastamise seaduse RT I 1993 23 411 1995 44 671 57 979 1996 2 28 paragrahvi 6 punktides 1 3 nimetatud kohustatud subjektid 3 mitteeluruumide erastamisel mitteeluruumide erastamise seaduse RT I 1995 57 979 1996 2 27 paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud kohustatud subjektid 4 riigi omandis oleva vara erastamisel Rahandusministeerium Rahandusmin m 24 10 2001 Nr 94 jõust 01 11 2001 RTL 2001 118 1693 5 munitsipaalomandis oleva vara erastamisel kohalikud omavalitsused 6 põllumajandusreformi seaduse RT 1992 10 143 36 474 RT I 1994 52 880 1996 48 945 1997 13 210 16 264 paragrahv 25 lõikes 6 nimetatud juhtudel Põllumajandusministeerium Rahandusmin m 06 03 97 nr 23 jõust 27 03 97 3 Eriarve avab ja sellelt teostab ülekanded erastamise korraldaja sõltumata sellest kas erastamise läbiviijaks on erastamise korraldaja või vastavalt erastamisseaduse RT I 1993 45 639 1994 50 846 79 1329 83 1448 1995 22 327 54 881 57 979 1996 36 738 48 942 paragrahvi 4 lõikele 3 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse RT 1991 34 426 RT I 1996 41 796 222 lõikele 2 tema poolt volitatud isikud 4 Üks erastamise korraldaja võib avada eriarveid ainult ühes pangas 5 Munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldaja ning munitsipaalelu ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt peab avama eriarve asukohajärgses maakonnas asuvas pangaallasutuses 6 Erastamise korraldaja on kohustatud teatama eriarve avamise sulgemise kohta erastamisest laekuva raha kasutamise seaduseparagrahvi 10 lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostavale isikule ja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul peale nimetatud toimingu teostamist Teatis peab sisaldama informatsiooni eriarve avanud sulgenud asutuse või isiku eriarve numbri ja liigi ning avamise sulgemise kuupäeva kohta Rahandusmin m 10 04 2000 Nr 35 jõust 23 04 2000 7 Eriarve avatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kuuluvates pankades kellega rahandusminister on sõlminud vastava lepingu 8 Eriarvet omaval erastamise korraldajal on õigus vahetada panka Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjas nimetatud pankade ulatuses Enne uue eriarve avamist tuleb tal sulgeda varem kasutusel olnud eriarve 9 Erastamise korraldaja avab sõltuvalt tema poolt erastamisele kuuluva vara liigist järgnevad erastamise eriarved 1 riigimaa 2 riiklikud elu ja mitteeluruumid 3 riigivara v a riigimaa riiklikud elu ja mitteeluruumid 4 munitsipaalvara s h munitsipaalomandis olevad elu ja mitteeluruumid Rahandusmin m 15 04 98 Nr 30 jõust 25 04 98 10 Eriarvele laekuvad järgmised vahendid 1 erastatud vara eest rahas tasutud müügihinna osa sh peale vara ostja selgumist tema poolt varem erastamise korraldaja arvelduskontole makstud tagatisraha ning järelmaksu korral järelmakse summad 2 järelmaksu korral intressid ja viivised 3 eriarve enda intressid mis kuuluvad ülekandmisele Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi Rahandusmin m 27 05 2004 Nr 108 jõust 10 06 2004 RTL 2004 73 1204 4 riigivara erastamise eriarve puhul riigivara erastamise lepingust tulenevad muud tasud sh trahvid Rahandusmin m 27 05 2004 Nr 108 jõust 10 06 2004 RTL 2004 73 1204 11 Eriarvele ei kanta enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 12 lõikes 4 sätestatud tasu erastamise kulude katteks Rahandusmin m 24 10

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=19718&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    jõust 01 01 2000 RT I 1999 95 841 2 tööhõive riiklike programmide rahastamiseks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks RK s 08 12 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 95 841 3 erastatavatel ja erastatud objektidel keskkonnaekspertiiside teostamiseks ja looduskahjustuste likvideerimiseks RK s 08 12 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 95 841 4 pensionireformi läbiviimiseks ja sellega kaasnevate finantsturu arendamisega seotud kulude katteks RK s 08 12 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 95 841 5 laenu andmiseks tagastatavate eluruumide üürnikele nende ümberasumiskulude ja nimetatud eluruumide omandamise kulude katteks Tagastatavate eluruumide üürnikud saavad eluruumide omandamiseks võetud laenu tagasi maksta erastamisväärtpaberites millele kohaldatakse erastamisseaduse s 29 sätestatut RK s 15 11 2000 jõust 09 12 2000 RT I 2000 92 600 6 laenu andmiseks kohalikele omavalitsustele üüripindade ehitamiseks renoveerimiseks või ostmiseks tagastatavate eluruumide üürnike jaoks RK s 15 11 2000 jõust 09 12 2000 RT I 2000 92 600 2 Reservfondi vahendeid eraldatakse tagastamatu toetusena tagastatava eraldisena või laenuna Vabariigi Valitsuse korralduse alusel Eraldatud vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja nende kulutamise kohta peavad saajad eraldi arvestust Eraldatud raha kasutamata jäägid ning mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastatakse reservfondi Reservfondist eraldatud vahendid on ülekantavad järgmisesse eelarveaastasse RK s 17 02 99 jõust 19 03 99 RT I 1999 23 352 RK s 08 12 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 95 841 RK s 17 12 2003 jõust 01 01 2004 RT I 2003 88 588 3 Reservfondist raha taotlused vaatab läbi ning raha eraldamise ja kasutamise üle peab arvestust Rahandusministeerium RK s 17 02 99 jõust 19 03 99 RT I 1999 23 352 RK s 08 12 1999 jõust 01 01 2000 RT I 1999 95 841 4 Reservfondist raha taotlused vaadatakse läbi raha eraldatakse eraldamise tingimused määratakse ning eraldatud raha kasutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 5 Reservfond võtab üle õigused ja kohustused mis tulenevad riigi ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse RT I 1993 24 430 1994 33 508 1995 57 979 paragrahv 3 punkti 4 paragrahv 5 lõike 1 punkti 1 ja paragrahv 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse reservfondi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kompenseerimise ja erastamise korraldamisega seotud kulude katteks laekunud raha eraldamisest ning kasutamisest 8 Vara erastamisest riigi asutatud sihtasutustele laekunud raha kasutamine Käesoleva seaduse 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt toetusena 1 regionaalprogrammide finantseerimiseks 2 ettevõtluse ja turismi arendusprogrammide finantseerimiseks 3 teadus ja arendusprogrammide finantseerimiseks RK s 15 11 2000 jõust 01 01 2001 RT I 2000 92 600 9 Vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi ja eluasemefondi laekunud raha kasutamine 1 Käesoleva seaduse paragrahv 4 lõike 1 punkti 1 ja paragrahv 6 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutab kohalik omavalitsus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise riigivara munitsipaliseerimise korteriomandite seadmise ning maa eluruumide mitteeluruumide ja munitsipaalvara erastamise korraldamisega ning korteriühistute asutamisega seotud kulude katteks kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras RK s 18 02 99 jõust 19 03 99 RT

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=18040&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    447 40 622 52 833 paragrahvi 27 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27 augusti 1996 a määrusega nr 221 Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine RT I 1996 64 1177 1997 50 810 ning lähtudes vajadusest tagada erastatud erastatavate likvideeritud ja likvideeritavate ettevõtete ja riiklike aktsiaseltside edaspidi ettevõte ühiskonnale vajalike säilitusväärtust omavate dokumentide säilitamine Vabariigi Valitsus määrab 1 Valitsusasutustel kelle haldamisel on erastamisnimekirja kinnitatud ettevõte tagada erastamise korraldamisel erastamisnimekirja kinnitatud erastatavate või likvideeritavate ettevõtete dokumentide säilitamiseks andmine järgmiselt 1 alatise säilitustähtajaga püsiväärtusega dokumendid anda säilitamiseks korrastatult üle vastavasse riigiarhiivi 2 lühiajalise säilitustähtajaga kuni 10 aastat ja pikaajalise säilitustähtajaga üle 10 aasta dokumendid kaasa arvatud isikkoosseisu dokumendid anda korrastatult üle Riigiarhiivile või Ajalooarhiivile hoidmiseks 2 Erastamisagentuuril või muul valitsusasutusel kelle haldamisel on erastamisnimekirja kinnitatud ettevõte või ettevõtte likvideerijal kooskõlastada erastamisnimekirja kinnitatud erastatavate ja likvideeritavate ettevõtete dokumentide korrastamise ekspertiisi üleandmise ja säilitamisega seotud küsimused riigiarhiiviga kelle tegevuspiirkonnas asub erastamisnimekirja kinnitatud erastatav või likvideeritav ettevõte või Riigikantselei poolt määratud riigiarhiiviga 3 Valitsusasutustel anda nende valduses olevad likvideeritud või erastatud ettevõtete lühiajalise ja pikaajalise säilitustähtajaga dokumendid hoiule Rahvusarhiivi Riigikantseleiga kooskõlastatud kava alusel VV m 29 12 98 Nr 301 jõust 01 01 99 4 Riigikantseleil tagada erastamisnimekirja kinnitatud erastatavate või likvideeritavate ettevõtete dokumentide vastuvõtmise ning edasise hoidmise korraldamine Rahvusarhiivis kuni nende eraldamiseni hävitamiseks või alatiseks säilitamiseks VV m 29 12 98 Nr 301 jõust 01 01 99 5 Dokumentide arhiivile üleandmise vormistamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17 septembri 1992 a määruse nr 269 Arhiividokumentide säilitamise ja kasutamise tagamise kohta omandireformi ja erastamise läbiviimisel RT 1992 41 546 RT I 1996 41 798 juurde kuuluvast arhiividokumentide üleandmise akti vormist 6 Erastamisagentuuril esitada Riigikantseleile andmed erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete dokumentide säilitajate kohta vastavalt sõlmitud lepingutele Kui dokumentide säilitamiseks hoidmiseks või kasutamiseks andmine on dokumentaalselt fikseerimata esitada andmed dokumentide tegeliku asukoha kohta

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=22580&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    novembriks üle erastatava maa asukoha järgsele maavanemale kes viib lõpule maa erastamise menetluse RK s 02 05 2001 jõust 01 06 2001 RT I 2001 48 265 5 Alates 2001 aasta 1 juulist toimub Erastamisagentuuri ülalpidamiskulude ja tema lõpetamisega seotud kulude katmine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse s 7 sätestatu alusel RK s 02 05 2001 jõust 01 07 2001 RT I 2001 48 265 III peatükk ERASTAMISE ETTEVALMISTAMINE 12 Kehtetu RK s 02 05 2001 jõust 01 11 2001 RT I 2001 48 265 13 Kehtetu RK s 12 06 96 nr 188 jõust 19 07 96 RT I 1996 48 942 13 1 Kehtetu RK s 02 05 2001 jõust 01 11 2001 RT I 2001 48 265 14 Kehtetu RK s 11 11 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 57 381 15 Kehtetu RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 Paragrahvid 16 26 Kehtetud RK s 11 11 2009 jõust 01 01 2010 RT I 2009 57 381 IV peatükk ERASTAMISE LÄBIVIIMINE 27 Ostu müügileping 1 Erastamise ostu müügileping asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis RK s 15 06 94 nr 394 jõust 21 07 94 RT I 1994 50 846 RK s 30 04 96 nr 169 jõust 07 06 96 RT I 1996 36 738 1 1 Kui eri või ainuõigust või olulist vahendit omava aktsiaseltsi aktsiad erastatakse osaliselt ja pärast erastamist säilib aktsiaseltsis riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigus vähem kui poolele hääleõigusega aktsiate koguarvust võib erastamise ostu müügilepingus ette näha kohustuse viia aktsiaseltsi põhikirja sisse muudatus mille kohaselt ühes või mitmes seaduse alusel üldkoosoleku või nõukogu pädevusse antud küsimuses vajab üldkoosoleku või nõukogu otsus vastuvõtmiseks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindaja poolthäält RK s 20 09 2006 jõust 06 10 2006 RT I 2006 42 320 1 2 Kui eri või ainuõigust või olulist vahendit omava aktsiaseltsi aktsiad on osaliselt erastatud ja pärast erastamist on aktsiaseltsis säilinud riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigus vähem kui poolele hääleõigusega aktsiate koguarvust ning aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ühes või mitmes seaduse alusel üldkoosoleku või nõukogu pädevusse antud küsimuses vajab üldkoosoleku või nõukogu otsus vastuvõtmiseks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindaja poolthäält siis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajal õigus sellistes küsimustes üldkoosolekul või nõukogu koosolekul vastu hääletada kui otsuse vastuvõtmine võib kaasa tuua õigusaktide rikkumise või aktsiaseltsi majandustegevuse kahjustamise näiteks vara võõrandamise või koondumise tõttu või avaliku huvi olulise kahjustamise sealhulgas ohu inimese elule tervisele varale või keskkonnale Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindaja peab oma vastuhäält põhjendama Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindaja vastuhääle peale võib esitada hagi Harju Maakohtusse RK s 20 09 2006 jõust 06 10 2006 RT I 2006 42 320 2 Erastamise korraldaja on kohustatud viie päeva jooksul arvates ostu müügilepingu järgi omandiõiguse tekkimisest avalikustama erastatud vara 1 omandamist taotlenud pakkujate arvu 2 uue omaniku 3 ostuhinna ja selle tasumise tingimused 4 erastamiseks käesoleva seaduse paragrahvi 21 alusel kehtestatud lisatingimused ja kohaliku omavalitsuse ettepanekud lisatingimuste kohta RK s 31 05 95 nr 27 jõust 30 06 95 RT I 1995 54 881 3 Vabariigi Valitsuse otsuse alusel võidakse avalikustada muid ostu müügilepingu tingimusi või ostu müügilepinguga seotud andmeid mille konfidentsiaalsuses ei ole eelnevalt kokku lepitud RK s 31 05 95 nr 27 jõust 30 06 95 RT I 1995 54 881 RK s 02 05 2001 jõust 01 11 2001 RT I 2001 48 265 V peatükk ERASTAMISVÄÄRTPABERID JA NENDE KASUTAMINE RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 28 Erastamisväärtpaber 1 Erastamisväärtpaber on vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadusele RT I 1993 30 509 1994 8 106 51 859 54 905 1995 29 357 õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks välja antud hüvitusväärtpaber ja vastavalt eluruumide erastamise seadusele välja antud rahvakapitali obligatsioon Erastamisväärtpaberi nimiväärtus moodustub hüvitusväärtpaberi arvestuslikust väärtusest ja rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikust väärtusest RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 2 Erastamisväärtpaberit säilitatakse elektroonilisel kujul Vabariigi Valitsuse asutatud Erastamisväärtpaberite Keskregistris avatud erastamisväärtpaberiarvel või Vabariigi Valitsuse asutatud Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberiarvel Nimetatud arveid teenindavad juriidilised isikud vastavalt rahandusministriga sõlmitud lepingule RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 2 1 Vabariigi Valitsus otsustab Erastamisväärtpaberite Keskregistri likvideerimise 2011 aasta 1 juuliks RK s 10 06 2010 jõust 01 09 2010 RT I 2010 41 242 3 Erastamisväärtpaberit võib omada ja omandada iga füüsiline isik Eestis registreeritud juriidiline isik ning Eesti riik või kohalik omavalitsusüksus Pärimise teel võib erastamisväärtpaberi omandada ka Eestis registreerimata juriidiline isik Omandiõigust erastamisväärtpaberile tõendab nimeline kirje Erastamisväärtpaberite Keskregistris või Eesti Väärtpaberite Keskregistris RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 RK s 02 05 2001 jõust 01 06 2001 RT I 2001 48 265 4 Erastamisväärtpaberite väljaandmine nendega arveldamine ning nende kasutamine võõrandamine ja kustutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras Arveldamiseks kasutatavad juhendid ja vormid kehtestab rahandusminister RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 5 Järelevalvet erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nende kasutamise üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rahandusminister Rahandusministril on õigus peatada erastamisväärtpaberiarve avamine või selle kasutamine järelevalvemenetluse tagamiseks õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist kui ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaber on võõrandatud või selle eest on omandatud vara ning õigus muuta ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaberi nimiväärtust RK s 04 12 96 nr 253 jõust 28 12 96 RT I 1996 89 1588 6 Kui isikule on erastamisväärtpaberid välja antud ebaseaduslikult ja ta ei saa neid tagastada sest ta on need võõrandanud või käesoleva seaduse 29 1 lõikes sätestatud viisil ära kasutanud võib ta need hüvitada rahas võttes aluseks erastamisväärtpaberite keskmise turuhinna nende võõrandamise või nendega vara eest tasumise päeval Kui ebaseaduslikult väljaantud erastamisväärtpabereid on võõrandatud mitmel päeval või kasutatud mitmes tehingus võetakse aluseks tehingupäevade kaalutud keskmine turuhind Ebaseaduslikult saadud erastamisväärtpaberite eest hüvitatav raha kantakse riigieelarvesse RK s 02 05 2001 jõust 01 06 2001 RT I 2001 48 265 7 Erastamisväärtpabereid antakse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9019&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive