archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 9 Elatisabi saaja kohustused 1 Vanem kellele elatisabi välja makstakse on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Sotsiaalkindlustusametile kõikidest asjaoludest mis mõjutavad elatisabi maksmist eelkõige hagi tagamise määruse tühistamisest elatisnõude rahuldamata jätmisest lapse kasvatamise lõpetamisest ja võlgniku ülalpidamiskohustuse täitma asumisest perekonnaseaduse 101 lõikes 1 nõutavas ulatuses RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 RK s 17 02 2011 jõust 18 06 2011 RT I 14 03 2011 2 2 Kui elatist maksma kohustatud vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendist tulenevat elatise maksmise kohustust on elatisabi taotleja kohustatud esitama täitmisavalduse Taotleja on kohustatud viivitamata teatama Sotsiaalkindlustusametile täitmisavalduse esitamisest RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 3 Kui elatisabi on makstud hoolimata sellest et käesolevas seaduses sätestatud elatisabi saamise tingimused ei olnud täidetud või on jõustunud kohtulahend mille kohaselt võlgnik ei ole kohustatud elatist maksma peab taotleja elatisabi riigile tagasi maksma 3 1 Kui võlgnik asub täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile nõuab riik võlgniku tasutud summa elatisabi saajalt välja võlaõigusseaduse 1037 lõike 4 alusel RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 4 Kui vanem ei maksa alusetult saadud elatisabi tagasi teeb Sotsiaalkindlustusamet talle enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral annab Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Hoiatuses märgitud tähtaeg ei või olla lühem kui kümme tööpäeva RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid 1 ettekirjutuse koostanud ametniku ees ja perekonnanimi ning ametikoht 2 ettekirjutuse tegemise kuupäev 3 ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress 4 ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus 5 tagasinõutava elatisabi summa 6 ettekirjutuse täitmise tähtaeg 7 ettekirjutuse vaidlustamise võimalused tähtaeg ja kord 8 hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse elatisabi saanud isikule viie tööpäeva jooksul ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast arvates 6 1 Kui puuduvad andmed elatisabi saaja aadressi kohta või kui elatisabi saaja ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded RK s 14 11 2012 jõust 01 01 2013 RT I 06 12 2012 1 7 Alusetult makstud elatisabi tagasinõudmist korraldab Sotsiaalkindlustusamet RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 10 Elatisnõude üleminek riigile 1 Kui lapsel oli käesoleva seaduse 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas RK s 19 12 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 71 438 2 Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=80949&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    tarne leping on katkenud loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 4 2 Võrguettevõtja osutab turuosalisele välja arvatud väiketarbija käesoleva paragrahvi lõike 4 1 kohaselt avatud tarnet 1 võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga millele lisab põhjendatud kulutuste summa 2 võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 5 Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu 6 Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi 7 Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka 1 avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi 2 tema enda bilansi selgitajale kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud 8 Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes kelle bilanssi ta selgitab 9 Kehtetu RT I 2007 23 120 jõust 01 05 2007 10 Kehtetu RT I 2007 23 120 jõust 01 05 2007 11 Kehtetu RT I 2007 23 120 jõust 01 05 2007 45 Määratud tarne 1 Bilansihaldur määrab kindlaks korra mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt hoiab 2 Süsteemihaldur määrab kindlaks korra mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu 3 Määratud tarneks sõlmitud lepingu pool teeb tema bilanssi käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras 4 Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed määratud tarnetena müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta 5 Bilansihaldur esitab oma bilansis olevate määratud tarnete koondandmed süsteemihaldurile kauplemisperioodide kaupa iga bilansihalduri kohta kui määratud tarned mõjutavad tema ja teiste bilansihaldurite vahelist bilanssi 46 Bilansi selgitamine 1 Turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta RT I 28 06 2012 1 jõust 01 01 2013 2 Turuosaline peab tagama oma bilansi selgitamiseks vajalike andmete esitamise bilansi selgitajale käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras 3 Bilansi selgitamiseks kasutatakse 1 elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega 2 kombineeritult mõõtmist koos elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku edaspidi tüüpkoormusgraafik alusel 3 määratud tarneid 4 Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil 5 Kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga võib bilansi selgitamisel kasutada juhul kui liitumispunkti faasi peakaitsme suurus ega faasi võimsus ei ületa võrgueeskirjas ettenähtud piirmäärasid 6 Kui turuosalise bilansi selgitamiseks ei või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutada kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutatakse turuosalise bilansi selgitamisel elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega ja määratud tarneid 7 Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Konkurentsiametiga RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 8 Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametilt nõuda et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 47 Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel 1 Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis ja mõõtepunktide kaupa 2 Jaotusvõrguettevõtja korraldab tema võrguga ühendatud turuosaliste bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse 3 Jaotusvõrguettevõtja arvutab tema võrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused kelle bilanss tuleb käesoleva seaduse kohaselt selgitada Elektrienergia koguse arvutamisel kasutab jaotusvõrguettevõtja andmeid mis on saadud elektrienergia mõõtmisel kauglugemisseadmega või kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel 4 Jaotusvõrguettevõtja esitab bilansihaldurile koondandmed tema võrku elektrienergia andmise ja sealt võtmise kohta nende turuosaliste kaupa kelle bilanssi bilansihaldur hoiab käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt 5 Jaotusvõrguettevõtja annab müüjale bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikku teavet bilansi selgitamise käigus arvutatud elektrienergia koguste kohta tema võrguga ühendatud nende turuosaliste osas kellele müüja elektrienergiat müüb 6 Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe 7 Kui nendele turuosalistele kellele müüja müüs elektrienergiat kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades arvutatud elektrienergia kogus kokku on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud arvutuse järgi suurem nimetatud turuosalistele kokku mõõdetud tegelikust elektrienergia kogusest maksab võrguettevõtja vahekoguse eest tasu müüjale ja kui väiksem maksab müüja vahekoguse eest tasu võrguettevõtjale 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vahekoguse eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse elektrienergia koguse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku elektrienergia keskmisest hinnast mille määramise alused ja kord nähakse ette võrgueeskirjas 48 Bilansihalduri kohustused bilansi selgitamisel 1 Bilansihaldur korraldab bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse põhivõrgus ning põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahelistes mõõtepunktides nende turuosaliste kohta kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt Bilansihaldur korraldab samuti bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse vahemikus põhivõrgust jaotusvõrku nende turuosaliste kohta kellel on määratud tarneid ja kelle bilanssi ta hoiab 44 lõike 2 kohaselt 2 Mõõteandmeid kasutades arvutab bilansihaldur need elektrienergia kogused mis on teistele turuosalistele põhivõrgus müünud turuosaline kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt Bilansihaldur arvutab samuti jaotusvõrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused kellel on määratud tarneid kasutades mõõtmisel kauglugemisseadmega ning kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku abil saadud andmeid 3 Bilansi selgitamiseks esitab bilansihaldur süsteemihaldurile mõõtmistel põhinevad oma avatud tarnete koondandmed ja nende turuosaliste määratud tarnete koondandmed kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt 4 Bilansihaldur esitab müüjale või turuosalisele kellele elektrienergiat müüdi bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikke andmeid nende elektrienergia koguste kohta mis on arvutatud bilansi selgitamiseks 49 Süsteemihalduri kohustused bilansi selgitamisel 1 Süsteemihaldur selgitab süsteemi bilansi ja bilansihaldurite bilansid ning saadud andmete alusel koostab aruande mis käsitleb bilansist kõrvalekallet süsteemihalduri ja bilansihaldurite vahel ning aruande bilansi kõrvalekalde kohta süsteemi ja teiste riikide elektrisüsteemide vahel 2 Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile nende elektrienergiakoguste andmed mida nad müüvad teineteisele Välismaisele turuosalisele teeb süsteemihaldur teatavaks selle turuosalise poolt ostetud ja müüdud elektrienergia kogused mis ületasid Eesti riigipiiri 50 Bilansi selgitamiseks täidetavad muud kohustused 1 Asjakohase nõude saamise korral esitab turuosaline võrguettevõtjale turuosalise bilanssi käesoleva seaduse 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile või süsteemihaldurile elektrienergia ostu kasutamise ja müügi andmeid kui nende esitamise nõue on õigustatud bilansi selgitamise või bilansivastutuse seisukohalt 2 Bilansihaldur aitab süsteemihalduril parandada bilansi selgitamiseks esitatud ebaõiged andmed kui see on vajalik süsteemi bilansi selgitamiseks 3 Bilansi selgitamiseks turuosalisele ettenähtud õigusi ja kohustusi ning käesolevas peatükis nimetatud teabe edastamise tähtaegu käsitletakse üksikasjalikult võrgueeskirjas 51 Bilansienergia ost ja müük 1 Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil negatiivne loetakse et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil 2 Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil positiivne loetakse et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud bilansienergia müük loetakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel toimunuks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning bilansilepingus sätestatud tingimustel 52 Bilansihalduri õigused ja kohustused 1 Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansienergia eest tasu käesoleva seaduse võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt 2 Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansienergia eest käesoleva seaduse võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt 2 1 Bilansihaldur hüvitab süsteemihaldurile perimeetritasu mis kuulub tasumisele selle turuosalise asjaomastelt tarnetelt kelle bilanssi bilansihaldur hoiab RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 3 Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi 53 Bilansienergia hind ja bilansilepingu tüüptingimused 1 Kauplemisperioodil käesoleva seaduse 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist 2 Süsteemihaldur kujundab bilansienergia hinna selliselt et see hind võimaldab süsteemihalduril 1 katta reguleerimisvõimsuse ostuks tehtud põhjendatud kulutused 2 katta bilansi selgitamiseks tehtud põhjendatud kulutused 3 katta bilansienergia ostu ja müügiga seotud muud põhjendatud kulutused 4 tagada põhjendatud tulukuse 3 Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil võrreldes turuosalistega kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega 4 Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel 6 Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab bilansienergia hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest bilansienergia hinna kontrollimisel Metoodikat välja töötades arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud nõudeid ja muid asjakohaseid nõudeid RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 54 Bilansienergia eest tasumise kord 1 Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse käesoleva seaduse 51 alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel 2 Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile arvestusperioodi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tasude arved ning tasub bilansihalduri poolt lõike 1 alusel arvutatud tasude kohta esitatud arved 3 Süsteemihaldurile andmete edastamise ning bilansihaldurilt bilansienergia eest sissenõutavate ja bilansihaldurile bilansienergia eest makstavate tasude arvestamise tasaarvestuse ja tasumise üksikasjalik kord sätestatakse võrgueeskirjas 5 peatükk TOOTMINE 55 Tootja kohustused 1 Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 2 Tootja täidab süsteemihalduri poolt käesoleva seaduse alusel antud korraldusi 3 Tootja teeb süsteemihaldurile viivitamata teatavaks varustuskindlust või lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu 4 Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise re iimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 56 Tootmisseadme võõrandamine 1 Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Konkurentsiametit Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole 1 MW ja väiksema netovõimsusega tootmisseadme võõrandamise või otsese valduse üleandmise korral 57 Taastuvad energiaallikad 1 Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi tuul päike laine tõus mõõn maasoojus prügilagaas heitvee puhastamisel eralduv gaas biogaas ja biomass 2 Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse sealhulgas taimsete ja loomsete ainete ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid 3 Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana ainult siis kui see kütus vastab välisõhu kaitse seaduse 58 lõike 2 kohaselt kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 58 Tootmine taastuvast energiaallikast ja tõhus koostootmine 1 Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi Konkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Elektrienergia kogus mille kohta antakse käesoleva seaduse s 58 1 nimetatud päritolutunnistus samuti elektrienergia kogus mille eest tervikuna või osaliselt makstakse s 59 nimetatud toetust määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang ning tegevusloa nõuete kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 3 Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise re iimil ning missugune osa sellest müüdi käesoleva seaduse s 59 nimetatud toetust kasutades Tõhusa koostootmise re iimil toodetud elektrienergia koguse arvutamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004 8 EÜ lisas 2 esitatud metoodikast RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 4 Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud andmeid mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 5 Kui tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise re iimil tegelikult toodetud elektrienergia kogus on vähemalt kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul väiksem käesoleva seaduse s 59 nimetatud toetust kasutades samas ajavahemikus müüdud kogusest on Konkurentsiametil õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks või muuta selle tingimusi nii et s 59 nimetatud toetust kasutades ei või elektrienergiat enam müüa RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 6 Kui elektrienergiat toodetakse kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast saab tootja käesoleva seaduse 59 lõike 1 punkti 1 alusel määratud toetust üksnes selle koguse elektrienergia eest mis toodeti taastuvast energiaallikast Tootja peab energiaallikate kasutamise ja neist toodetud elektrienergia koguste kohta igakuulist arvestust RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 7 Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 8 Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja nende esitamise korra RT I 2007 23 120 jõust 01 05 2007 58 1 Päritolutunnistus 1 Päritolutunnistus on elektrooniline dokument mille põhivõrguettevõtja annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise re iimil RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 1 1 Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt tund Iga toodetud megavatt tunni elektrienergia kohta väljastatakse üks päritolutunnistus RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 1 2 Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud päritolutunnistust Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi Päritolutunnistuse kasutamisest peab selle omanik teada andma põhivõrguettevõtjale vastavalt kehtestatud korrale RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 1 3 Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või hiljemalt energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31 märtsiks siis arvestatakse et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal Kui päritolutunnistus kasutati ära hiljem kui energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31 märts siis arvestatakse et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 1 4 Tarnitud elektrienergia päritolu tõendamisel tarbijale võib taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarne puhul tõendusmaterjalina kasutada ainult päritolutunnistust RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 2 Põhivõrguettevõtja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra ning päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja Põhivõrguettevõtjal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 3 Põhivõrguettevõtja loob päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed veebilehel hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul pärast päritolutunnistuse väljastamist RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 4 Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed 1 tootja nimi asukoha aadress ja kontaktandmed 2 tootmisseadme asukoht liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 3 kuupäev millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda 4 energiaühiku tootmise algus ja lõppkuupäev 5 kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või käesoleva seaduse s 59 nimetatud toetust 6 päritolutunnistuse andmise aeg ning tunnistuse identifitseerimisnumber 7 muud asjakohased andmed RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 5 Tõhusa koostootmise re iimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele ka järgmised andmed 1 tootmisseadme soojusvõimus 2 kasutatud kütuse alumine kütteväärtus 3 koostootmise re iimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis 4 tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur 5 käesoleva seaduse 7 lõike 3 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 6 Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 58 2 Segajääk Põhivõrguettevõtja töötab välja segajäägi arvutamise metoodika ja avaldab 30 juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajäägi RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 59 Toetus 1 Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust 1 taastuvast energiaallikast tootmisseadmega mille netovõimsus ei ületa 100 MW RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2014 2 alates 2010 aasta 1 juulist elektrienergia eest kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise re iimil välja arvatud juhul kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonire iimil siis toetust ei maksta Koostootmise täpsema juhise kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku 3 elektrienergia eest kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise re iimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist 4 elektrienergia eest kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise re iimil tootmisseadmega mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW 5 põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013 aasta 1 jaanuarist kuni 2016 aasta 1 jaanuarini 2 Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust 1 0 0537 eurot ühe kilovatt tunni elektrienergia eest kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 0 032 eurot ühe kilovatt tunni elektrienergia eest kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 ühe kilovatt tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise re iimil taastuvast energiaallikast või turbast 4 0 016 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja 108 lõikes 1 1 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on üle 20 00 euro ühe tonni eest RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 0 015 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja 108 lõikes 1 1 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on 15 00 20 00 eurot ühe tonni eest RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 6 0 014 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja 108 lõikes 1 1 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on 10 00 14 99 eurot ühe tonni eest RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 Konkurentsiamet võib kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja taotluse alusel lõike 2 punktis 1 2 või 3 nimetatud toetuse määrast erineva määra kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise re iimil taastuvast energiaallikast või turbast 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määra kooskõlastamisel võetakse arvesse et toetus koos elektrienergia turuhinnaga peab võimaldama tootjal 1 katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel et kulutused kütusele ei ületa kütuse turuhinda 2 katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused 3 katta põhjendatud kapitalikulu 4 tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt 5 Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 59 1 Toetuse tingimused 1 Käesoleva seaduse s 59 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 1 elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega 2 tootja täidab käesoleva seaduse 4 peatükis ja s 58 sätestatud kohustusi 2 Tootja ei saa toetust 1 käesoleva seaduse 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud tingimustel kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste hind on väiksem kui 10 eurot ühe tonni eest 2 elektrienergia eest käesoleva seaduse 59 lõike 2 punkti 1 alusel kui see on toodetud tootmisseadmega mille võimsuse kasutatavuse eest saab tootja toetust 59 lõike 2 punkti 4 5 või 6 alusel 3 kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 4 kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi 5 elektrienergia eest mis on toodetud elektrijaama omatarbeks RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 3 Käesoleva seaduse 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 4 Kehtetu RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 5 Tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi 6 Käesoleva seaduse 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud toetuse kogusumma on kuni 76 694 000 eurot kalendriaastas RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 7 Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe 1 taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta 2 andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta 3 käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse 4 käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 59 2 Toetuse rahastamine 1 Käesoleva seaduse s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust Toetuse rahastamise kulu hõlmab ka s 58 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise kulu RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 2 Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1 detsembriks hinnangu selle kohta kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise re iimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluv summa tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus 3 Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt tunni kohta võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul toetuste rahastamiseks üle või alalaekunud summasid ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel 5 Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise re iimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud 6 Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks 7 Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21 kuupäevaks sõltumata sellest kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud 8 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel 9 Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21 kuupäeval kui s 59 1 nimetatud nõuded on täidetud RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 6 peatükk VÕRGUTEGEVUS 1 jagu Võrgutegevuse üldregulatsioon 60 Võrgu ehitamine ja võrguteenuse osutamine 1 Jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise See ei kehti kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas 1 ehitab põhivõrgu ja osutab selle kaudu võrguteenust põhivõrguettevõtja 2 ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse ga 61 ja asjakohase tegevusloaga 3 ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse ga 61 ja asjakohase tegevusloaga 2 Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus kui jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas 1 on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis mille kaudu osutatakse sellele jaotusvõrguettevõtjale võrguteenust 2 on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust 3 rekonstrueerib teine jaotusvõrguettevõtja temale kuuluvat elektripaigaldist mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust 4 on otseliin RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 61 Otseliin ja riigipiiri ületav liin 1 Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal tootjal või müüjal enda või tarbija samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul kui RT I 28 06 2012 1 jõust 01 01 2013 1 otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule või sellega piirnevale kinnistule 2 võrguettevõtjaga käesoleva seaduse 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis või tootmistingimuste muutmises 3 otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge pikkuse geograafiliste koordinaatide paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 1 1 Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 1 2 Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul kui 1 võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust mis tagaks tarbija tootja või müüja elektrienergiaga varustamise RT I 28 06 2012 1 jõust 01 01 2013 2 võrguettevõtja kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 2 Otseliiniga ei või ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi Otseliiniga võib ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi ja otseliini võib ühendada võrguga üksnes juhul kui otseliini omanik võõrandab otseliini võrguettevõtjale kelle teeninduspiirkonnas otseliin on ja annab otseliini üle selle võrguettevõtja kasutusse 3 Kui otseliin on omandatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ühendab võrguettevõtja otseliini võrguga arvestades õigusaktides sätestatut 4 Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi 5 Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja kellel on tegevusluba käesoleva seaduse 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks RT I 29 06 2014 1 jõust 01 07 2014 6 Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 62 Teeninduspiirkond 1 Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa ala mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja või geograafilistest koordinaatidest 2 Põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond on Eesti territoorium 3 Ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa alast 4 Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda 63 Teeninduspiirkonna muutmine 1 Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist 2 Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile Teates esitatakse andmed mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse 62 lõike 1 kohaselt RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele 4 Konkurentsiamet teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Teeninduspiirkonna muutmine jõustub kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 6 Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes 64 Võrgu omanik 1 Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja tagab ta et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest 1 1 Võrguettevõtja kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 2 Kui omanik võrgu võõrandab teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Konkurentsiamet võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 jagu Võrguettevõtja kohustused 65 Võrguteenuse osutamine 1 Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale tootjale liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid 1 asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise 2 asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis või tootmistingimusi 3 võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis 4 edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist 5 tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks 6 tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise 7 osutab käesoleva lõike punktides 1 6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid 2 Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet 3 Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest kui 1 võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega 2 võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu 3 võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel 4 võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus 5 selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest 4 Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 6 Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 7 Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 8 Kui tarbija on selleks soovi avaldanud esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt Andmete väljastamise eest võib tasu nõuda vastavalt isikuandmete kaitse seaduse le 19 RT I 28 06 2012 1 jõust 08 07 2012 66 Võrgu arenduskohustus 1 Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele tootjatele liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele arvestades nende põhjendatud vajadusi ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise tõhususe ning turgude integreerimise vajadust arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi RT I 12 07 2014 3 jõust 22 07 2014 2 Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15 aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused millele tema hinnang tugineb ning toob välja kõik olulised üksikasjad RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Konkurentsiamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu viivitamata põhivõrguettevõtjale kes esitab iga aasta 15 juuniks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused millele tema hinnang tugineb ning toob välja kõik olulised üksikasjad RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Konkurentsiametile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 5 Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu või lõikes 4 nimetatud kava alusel või muul viisil et jaotusvõrguettevõtja tegevus võrguteenuste osutamise tagamiseks vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega võib osutuda ebapiisavaks edastab ta oma seisukoha sellele jaotusvõrguettevõtjale ja põhivõrguettevõtjale Arvamust tuleb põhjendada RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 6 Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja esitavad Konkurentsiameti seisukoha kohta oma kirjaliku arvamuse seisukoha saamisest alates 30 päeva jooksul RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 7 Konkurentsiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega Vajaduse korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 67 Mõõtmine 1 Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga mõõtmine 2 Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet 3 Kehtetu RT I 28 06 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse võrgueeskirjas 5 Võrguettevõtja tagab võrguteenuse kasutaja teavitamise mõõtmise tulemustest ja nende alusel teostatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga Võrguettevõtja tagab samuti müüja teavitamise mõõtmise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas kellele see müüja elektrienergiat müüb 6 Võrguettevõtja võib turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused 7 Võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis 8 Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku 68 Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine RT I 2007 23 120 jõust 01 05 2007 1 Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid eelkõige kui 1 mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil 2 elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta 3 mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse 4 ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade RT I 2007 23 120 jõust 01 05 2007 1 1 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks kui 1 võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud 2 tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis kui arveid ei ole esitatud 3 turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud RT I 2010 8 40 jõust 27 02 2010 2 Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused RT I 28 06 2012 1 jõust 01 07 2012 3 Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 28 06 2012 1 jõust 01 07 2012 69 Konfidentsiaalsusnõue 1 Võrguettevõtja järgib

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=53921&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    66 408 jõust 01 01 2008 5 Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib igal aastal Tehnilise Järelevalve Amet või Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik Märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse nimetatud kohustuste täitmise kohta RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 55 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus tagada funktsioonipõhine eraldamine 1 Kui Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käeoleva seaduse de 43 44 alusel läbiviidud turuanalüüsi käigus seisukohale et de 51 53 alusel kehtestatud asjakohaste kohustustega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi ning et teatud juurdepääsutoodete turgudega seoses on hulgimüügi pakkumisel tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid või turutõrked võib Tehnilise Järelevalve Amet erandmeetmena kehtestada vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda asjaomaste juurdepääsutoodete hulgimüügi pakkumisega seotud tegevused üle sõltumatule majandusüksusele 2 Sõltumatu majandusüksus peab kõikidele ettevõtjatele sealhulgas emaettevõtja teistele majandusüksustele pakkuma juurdepääsutooteid ja teenuseid samade tähtaegade ja tingimustega sealhulgas samade hindade ja sama teenuse tasemega ning kasutama samu süsteeme ja protsesse 3 Kui Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse siis esitab ta Euroopa Komisjonile sellekohase ettepaneku mis sisaldab 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seisukohta kinnitavaid tõendeid 2 põhjendatud hinnangut mille kohaselt on tõhusa ja püsiva infrastruktuuripõhise konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul väike või olematu 3 analüüsi mis käsitleb funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamise mõju prognoosi Tehnilise Järelevalve Ameti ja ettevõtja tegevusele eelkõige mis puudutab eraldatud ettevõtja tööjõudu ning elektroonilise side sektorit tervikuna 4 analüüsi kuidas kohustuse kehtestamine mõjutab kogu sektorisse investeerimise motivatsiooni pidades silmas vajadust tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus samuti kaasnevaid mõjusid teistele huvitatud isikutele sealhulgas tarbijatele ning prognoosi konkurentsi toimimisele tervikuna 5 analüüsi mis kinnitab et kõnealune kohustus on kõige tõhusam vahend tuvastatud konkurentsiprobleemide ja turutõrgetega tegelemiseks 4 Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse eelnõu sisaldab järgmisi osi 1 eraldamise täpne laad ja tase märkides eelkõige ära eraldiseisva majandusüksuse õigusliku seisundi 2 andmed eraldiseisva majandusüksuse varade ning tema pakutavate toodete või teenuste kohta 3 haldamise kord millega tagatakse eraldiseisva majandusüksuse värvatavate töötajate sõltumatus ning sellele vastav tasustamise struktuur 4 kohustuste täitmist tagavad eeskirjad 5 eeskirjad millega tagatakse töökorralduse läbipaistvus eelkõige teiste huvitatud isikute jaoks 6 järelevalve teostamise kord majandusüksusele kehtestatavate kohustuste täitmise üle 5 Tehnilise Järelevalve Amet võib ettevõtjale kelle suhtes rakendatakse funktsioonipõhist eraldamist kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse dele 51 53 6 Kui Euroopa Komisjon teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit otsusega oma nõusolekust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse kehtestamiseks viib Tehnilise Järelevalve Amet juurdepääsuvõrguga seotud erinevatel turgudel läbi analüüsi ja võib neil turgudel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse dele 43 53 RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 56 Vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolne vabatahtlik eraldamine 1 Ettevõtja kes on käesoleva seaduse alusel tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit eelnevalt ja õigeaegselt kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus Teavitamine peab võimaldama Tehnilise Järelevalve Ametil hinnata kavandatavate muudatuste mõju 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit nimetatud kavatsuse mis tahes muutumisest ning eraldamisprotsessi lõpptulemusest 3 Tehnilise Järelevalve Amet hindab kavandatava tehingu mõju juba kehtivatele märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustele 4 Tehnilise Järelevalve Amet viib juurdepääsuvõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ning võib juriidiliselt ja oma tegevuses eraldiseisvale ettevõtja majandusüksusele kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse dele 43 53 RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 57 Eri või ainuõigust omava ettevõtja kohustused RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 Sideettevõtja kes omab eri või ainuõigust teenuse osutamiseks teises valdkonnas Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muu valdkonna tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses mis oleks kohustuslik juhul kui neid toiminguid teeksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad Samuti peab nimetatud eri või ainuõigust omav ettevõtja eraldama struktuuriüksused mis tegelevad sideteenuste osutamisega RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 58 Kaabellevivõrkudega seotud kohustused Kehtetu RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 6 peatükk JUURDEPÄÄS JA SIDUMINE 59 Juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärk Käesolevas peatükis sätestatakse sideettevõtjate õigused ja kohustused seoses ühe sideettevõtja juurdepääsuga teise sideettevõtja seadmetele võrkudele või teenustele eesmärgiga tagada konkurents tõhus investeerimine ja innovatsioon sideteenuste koostalitusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 60 Juurdepääs 1 Juurdepääs seisneb ühe sideettevõtja poolt oma võrkudele liinirajatistele võrguvahenditele või tema poolt pakutavatele teenustele ligipääsu võimaldamises teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääs hõlmab ligipääsu 1 võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele eelkõige kliendiliinile ja kliendiliini kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ning teenustele RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 2 infrastruktuurile ja liinirajatistele sealhulgas hoonetele mastidele ja kaablikanalisatsioonile 3 asjasse puutuvatele tarkvarasüsteemidele või andmekogudele sealhulgas tugisüsteemidele RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 numbri transleerimise süsteemidele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele 5 sidevõrkudele eelkõige rändlusteenuse eesmärgil või RT I 2007 63 397 jõust 17 12 2007 6 digitaaltelevisiooni ja raadioteenuste jaoks vajalikele tingimusjuurdepääsu süsteemidele ja virtuaalvõrguteenustele 3 Kõne vahendamine terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise on keelatud välja arvatud sellekohase kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu korral sideettevõtjaga kelle sidevõrku kõnet vahendatakse RT I 2009 37 252 jõust 10 07 2009 61 Sidumine ja sidumise läbirääkimise kohustus 1 Sidumine on juurdepääsu eriliik mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele 2 Võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja on kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks kui see on vajalik sideteenuse osutamiseks 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi kogu sidumiseks vajaliku teabe sealhulgas võrguliideste parameetrid 4 Sideettevõtja kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi läbirääkimiste ajal või pärast neid peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil milleks see on antud ja on kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest Saadud teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule eelkõige teisele struktuuriüksusele tütarettevõtjale ega partnerile kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid RT I 2007 63 397 jõust 17 12 2007 62 Juurdepääsu ja sidumislepingu sõlmimise vabadus ja vorm Sideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes arvestades käesoleva seaduse 63 lõigetes 1 3 sätestatuga ja de 50 53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega Käesolevas paragrahvis nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult RT I 2007 63 397 jõust 01 06 2008 63 Sideettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega 1 Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele Application Program Interface API ja elektroonilistele saatekavadele Electronic Programme Guide EPG kui see on vajalik selleks et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio ja televisiooniprogrammidele RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale kohale või alla siis võib Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara sealhulgas liinirajatiste hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks lähtudes käesoleva seaduse 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud loetelust Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse tervisekaitse või ehitus ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustus võib seisneda selles et sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt 5 Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi või sideettevõtja nimetatud kohustustest vabastada kas oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel Kohustuste kehtestamise või nendest vabastamise otsusele peab eelnema mõistliku kestusega arutelu mille vältel kõikidel huvitatud isikutel on võimalik esitada Tehnilise Järelevalve Ametile oma arvamus nimetatud küsimuses RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 6 Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi sõltumata sellest kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 7 Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 8 Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 64 Juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmise tingimused 1 Kui Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sideettevõtjale juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse 50 lõike 1 punktiga 5 või ga 63 on vastav sideettevõtja kohustatud sõlmima sidumis või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed Tehnilise Järelevalve Ameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul arvestades et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused sealhulgas paigaldada seadmed RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Sideettevõtja kelle suhtes on Tehnilise Järelevalve Amet kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse on kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuse iseloomule täitma järgmisi nõudeid RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 1 võimaldama kasutada võrgu seadmeid ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga millega ta seda ise osutab oma ema ja tütarettevõtjale klientidele või äripartneritele 2 võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet 3 kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule eelkõige teisele struktuuriüksusele tütarettevõtjale ega partnerile kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2007 63 397 jõust 17 12 2007 4 mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud loetelu ei välista selles loetlemata nõuete järgimise kohustust mis tuleneb seadusest või heas usus läbirääkimiste pidamise kohustusest 65 Juurdepääsust ja sidumisest keeldumine 1 Sideettevõtja võib lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu või sidumislepingu sõlmimisest kui 1 sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või 2 sidumine või juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust 2 Sideettevõtja kellel on vastavalt käesolevale seadusele kliendiliinile juurdepääsu võimaldamise kohustus võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele ka juhul kui selleks puudub vastavat kliendiliini kasutava lõppkasutaja nõusolek või juurdepääs seab ohtu eraelu puutumatuse RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 66 Juurdepääsu piiramine 1 Sideettevõtja kes on sõlminud juurdepääsu või sidumislepingu võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu sidevõrgule kui 1 teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest tähtaegselt 2 teine lepingupool on ühendanud sidevõrguga mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme ja see häirib sidevõrgu tööd või sideettevõtja teisi kliente 3 sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks remondiks vahetamiseks või hooldamiseks 4 teenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendatud või sellega seotud teine sidevõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitusvõime 5 tekib oht sidevõrgu terviklikule toimimisele 6 see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses 7 see on vajalik eriolukorra erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu 8 see on ette nähtud juurdepääsu või sidumislepingus või 9 see tuleneb õigusaktist 2 Juurdepääsu piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud alustel on lubatud tingimusel et sideettevõtja teatab juurdepääsu piiramisest vähemalt 30 päeva ette 3 Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne et tagada sidevõrgu normaalne töö Sideettevõtja peab andma võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus 4 Sideettevõtja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud isikuid nii kiiresti kui võimalik otse või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest olemusest ulatusest ja kestusest ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed et tagada sideteenuste kättesaadavuse taastamine 67 Digitaalse televisiooni ja raadioteenuse tingimusjuurdepääsu süsteemid 1 Sideettevõtja kes pakub tingimusjuurdepääsu süsteeme on kohustatud tagama et tingimusjuurdepääsu süsteemid võimaldaksid tehniliselt läbi viia kulupõhist ristkontrolli teenuste üle mida osutavad tingimusjuurdepääsu süsteemide abil teised sideettevõtjad 2 Sideettevõtja kes osutab tingimusjuurdepääsu teenust televisiooni või raadioteenuse osutajale ning kelle tingimusjuurdepääsu teenusest sõltub televisiooni või raadioteenuse osutaja juurdepääs potentsiaalsetele vaatajatele ja kuulajatele on kohustatud 1 osutama televisiooni või raadioteenuse osutajale õiglastel mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tehnilisi teenuseid mis võimaldavad dekodeerimisvahenditega varustatud vaatajatel ja kuulajatel vastu võtta televisiooni või raadioteenuse osutaja digitaalselt edastatavaid teenuseid 2 pidama oma raamatupidamises eraldi arvestust tegevuse kohta tingimusjuurdepääsu teenuse osutajana RT I 23 03 2011 1 jõust 24 03 2011 68 Juurdepääsu ja sidumisega seotud kaebuste lahendamine 1 Juurdepääsu või sidumisega seotud kaebused lahendab Tehnilise Järelevalve Amet juhindudes käesoleva seaduse st 149 RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Kaebuse korral seoses käesoleva seaduse s 66 sätestatud piirangute rakendamisega juhindutakse käesoleva seaduse s 149 sätestatud vaidluste lahendamise korrast arvestades järgmisi erisusi 1 piirangut rakendanud isik peab andma Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku selgituse piirangu rakendamise kohta viie päeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ameti vastava nõude saamisest arvates RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Tehnilise Järelevalve Amet lahendab kaebuse 10 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 kui Tehnilise Järelevalve Amet otsustab et teisele sideettevõtjale kehtestatud piirang on õigusvastane teeb ta piirangut rakendanud ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 7 peatükk UNIVERSAALTEENUS 1 jagu Universaalteenuse osutamine 69 Universaalteenuse mõiste ja eesmärk Universaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga sõltumata lõppkasutaja asukohast ühesugusena ning taskukohase hinnaga Universaalteenus on 1 ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas mis võimaldab telefoniteenust 2 taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus mis võimaldab kõnet 3 kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 70 Ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas Käesoleva seaduse 69 punktis 1 nimetatud ühendus sidevõrguga peab võimaldama 1 kõnede tegemist ja vastuvõtmist 2 faksi saatmist ja vastuvõtmist 3 andmesideteenuse kasutamist andmeedastuskiirusega mis on piisav toimivaks Interneti ühenduseks arvestades lõppkasutajate enamiku kasutatavat riist ja tarkvara RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 71 Taksofoniteenus ja muu avaliku juurdepääsuga sideteenus 1 Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus mis võimaldab kõnet on kõnede tegemise ja vastuvõtmise võimalus üldkasutatava terminalseadme vahendusel 2 Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus mis võimaldab kõnet peab võimaldama tasuta kõnede tegemist riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 maksevahendit kasutamata RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 72 Universaalteenuse osutamise kohustus 1 Universaalteenuse osutamise kohustus on käesolevas seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse 69 punktides 1 3 nimetatud teenuse osutamine lõppkasutajale Universaalteenuse osutamise tingimused sätestatakse riigi ja ettevõtja vahelise universaalteenuse lepinguga 2 Käesoleva seaduse 69 punktides 1 ja 2 sätestatud teenuste osas saab universaalteenuse lepingu sõlmida üksnes sideettevõtjaga 3 Universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks on universaalteenuse leping mille sõlmivad sideettevõtja ja riik keda esindab valdkonna eest vastutav minister või Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Universaalteenuse lepinguga määratakse muu hulgas kindlaks 1 kohustus osutada käesoleva seaduse 69 punktides 1 3 sätestatud teenust seda soovivale lõppkasutajale lepinguga määratud piirkonnas 2 tähtaeg mille jooksul on universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja kohustatud sõlmima lõppkasutajaga käesoleva seaduse s 96 sätestatud nõuetele vastava liitumislepingu käesoleva seaduse 69 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks 3 lõppkasutajalt universaalteenuse osutamise eest võetav taskukohane tasu sidevõrguga ühenduse loomise ja selle säilitamise eest vastavalt käesoleva seaduse le 74 ning 69 punktides 2 ja 3 sätestatud teenuste eest RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 universaalteenuse osutamise eest maksimaalselt makstav tasu 5 lepingu kehtimise aeg 6 lepingu lõppemist ja muutmist käsitlevad sätted 7 sanktsioonid lepingu rikkumise eest 73 Universaalteenuse osutamise kohustusega ettevõtja määramine 1 Käesoleva seaduse 69 punktides 1 3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil mille tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse 15 lõikes 1 nimetatud määra korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras RT I 2007 15 76 jõust 01 05 2007 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse millega kehtestab universaalteenuse osutajale kellel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal oli universaalteenuse osutamise kohustus universaalteenuse osutamise kohustuse avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal kehtinud tingimustel kuni käesoleva seaduse 72 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimiseni RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium või Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse s 134 sätestatud eesmärkidega 5 Käesoleva seaduse 69 punktides 1 3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi 1 iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või 2 iga nimetatud teenuse puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas kus sideettevõtja omab olulist vahendit konkurentsiseaduse tähenduses RT I 05 07 2013 1 jõust 15 07 2013 6 Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister 7 Käesoleva seaduse 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav arvestades lõppkasutajate elu või asukohta taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele 8 Käesoleva seaduse 69 punktis 3 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav 9 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel määratud universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule peab ta sellest enne teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit kes hindab kavandatava tehingu mõju juurdepääsu pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt käesoleva seaduse s 70 sätestatule ning vajaduse korral kehtestab muudab või tühistab vastavad erikohustused RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 10 Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja temale kehtestatud kohustustest Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab nimetatud teabe oma veebilehel RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 74 Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu 1 Käesoleva seaduse 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke hankedokumentides peab sisalduma universaalteenuse pakkuja poolt lõppkasutajalt võetav taskukohane tasu käesoleva seaduse 69 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuste eest RT I 2007 15 76 jõust 01 05 2007 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taskukohase tasu määrab valdkonna eest vastutav minister Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul mõlema käesoleva seaduse 69 punktides 1 ja 3 nimetatud teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 75 Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud 1 Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja võib Tehnilise Järelevalve Ametile esitada taotluse universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 2 Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamisel kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatust RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusel et universaalteenuse kohustusega sideettevõtjale on universaalteenuse osutamise kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav võttes arvesse sideettevõtjale nimetatud kohustuse täitmisega kaasnevat tulu ja turueeliseid otsustab Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega seotud kulude hüvitamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude hüvitamine toimub universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale üksnes ulatuses milles käesoleva seaduse s 74 nimetatud lõppkasutajalt võetav tasu ei võimalda universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 4 nimetatud kulude hindamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 76 Universaalteenuse osutaja määramise erisused 1 Käesoleva seaduse 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke hankedokumentides peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed RT I 2007 15 76 jõust 01 05 2007 1 universaalteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud 2 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud universaalteenuse kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja seni tehtud kulude alusel planeeritavad lõppkasutaja sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning käesoleva seaduse 69 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuste tasud RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 3 lõppkasutaja sidevõrguga ühendamise ja selle kaudu pakutavate teenuste kombineeritud tasuskeemid ning ette ja järelmaksu võimalused RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 andmed sideettevõtja klientide arvu suurenemise ja klientide rahulolu kohta pakkumise esitamisele eelnenud aastal 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel 1 arvestatakse üksnes universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi 2 jäetakse arvestamata kulud mida sideettevõtja kannaks ka universaalteenuse osutamise kohustuseta tavapärase äritegevuse kulud ning kulud mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust 77 Liitumislepingu sõlmimine lõppkasutajaga Lõppkasutaja ja universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja vahelisele liitumislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse 9 peatüki sätteid 78 Universaalteenuse kohta andmete avaldamine 1 Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja teeb avalikkusele kättesaadavaks vähemalt järgmised universaalteenuse osutamist puudutavad andmed RT I 10 05 2014 1 jõust 20 05 2014 1 esmakordse ühenduse loomise aeg 2 rikete arv juurdepääsuliini kohta 3 rikete parandamise aeg 4 operaatorteenuste vastamise aeg 5 numbriinfoteenistusele esitatud päringule vastamise aeg 6 töökorras taksofonide suhe taksofonide koguarvu 7 arvete õigsusega seotud kaebuste arv 2 Avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmete õigsust ja võrreldavust võib kontrollida Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel kui sideettevõtja ei nõustu Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidud andmete kontrolli tulemusega RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Kui Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmeid on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kontrollitud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel ning kontrolli tulemused kinnitavad sideettevõtja esitatud andmete õigsust ja võrreldavust hüvitab Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale kontrolli eest tasutud summa mõistlikus ulatuses RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 4 Valdkonna eest vastutav minister võib andmetele ligipääsu tagamiseks täpsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikkusele kättesaadavaks tehtavate andmete sisu vormi ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisi 5 Tehnilise Järelevalve Amet võib universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat kohustada mõistliku tähtaja jooksul vähendama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ühendamise aega ning punktis 2 sätestatud rikete arvu arvestades sideettevõtja tehnilisi ja majanduslikke võimalusi RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 79 Kulutuste kontrollimine 1 Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja peab universaalteenuse osutamisel andma lõppkasutajale universaalteenuse kasutamisega seotud kulutuste kontrollimiseks järgmised võimalused 1 teenuse eest arve esitamine selliselt et selles on eraldi välja toodud tasud sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning telefoniteenuse kasutamise eest RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 2 väljuvate kõnede piiramine mis võimaldab piirata teatud tüüpi kõnede tegemist või teatud tüüpi numbritele helistamist 3 sidevõrgu ja telefoniteenuse kasutamise eest tasumine ettemaksuna RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 sidevõrguga ühenduse loomise tasu ajatamine vastavalt lepingule RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalused peab andma üksnes tarbijale 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamine on tarbijale tasuta Muudele lõppkasutajatele on tasuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud teenus 80 Andmete edastamine numbriinfokataloogile ja numbriinfoteenistusele 1 Kui vastavalt käesoleva seaduse le 73 on ettevõtjale määratud 69 punktis 3 sätestatud teenuse osutamise kohustus edastab telefoni või mobiiltelefoniteenuse osutaja tema poolt osutatava telefoni või mobiiltelefoniteenuse kliendi nime ja numbrite kohta käivad andmed käesoleva seaduse s 73 nimetatud ettevõtjale vähemalt kord kalendriaastas kui klient on andmete avaldamisega nõustunud 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamise eest võib telefoni või mobiiltelefoniteenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu Nimetatud tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit 2 jagu Universaalteenuse rahastamine 81 Rahastamise allikas 1 Käesoleva seaduse s 75 nimetatud kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega edaspidi rahastamiskohustus sideettevõtja poolt tasutavast universaalteenuse maksest 2 Universaalteenuse maksest hüvitatakse üksnes kulu käesoleva seaduse 69 punktides 1 ja 2 sätestatud universaalteenuste osutamise eest 82 Universaalteenuse makse Universaalteenuse makse on rahastamiskohustusega sideettevõtja poolt tasutav makse käesoleva seaduse s 75 nimetatud kulude hüvitamiseks 83 Kehtetu RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 83 1 Universaalteenuse makse määr 1 Universaalteenuse makse määr on 0 01 1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest 2 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust arvestades 1 käesoleva seaduse s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust 2 Konkurentsiameti poolt vastavalt käesoleva seaduse le 137 koostatud aruandeid 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid RT I 23 03 2011 1 jõust 01 01 2016 84 Rahastamiskohustusega sideettevõtja 1 Rahastamiskohustus on sideettevõtjal kellel on käesoleva seaduse 4 lõikes 1 sätestatud teate esitamise kohustus ja kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 383 500 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 2 Rahastamiskohustus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest kui nimetatud isik esitas või oleks pidanud esitama käesoleva seaduse 4 lõikes 1 nimetatud teate 3 Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest kui see isik esitas käesoleva seaduse s 5 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta 4 Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb enne kalendrikuu 15 kuupäeva loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks kalendrikuu algusest 5 Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb pärast kalendrikuu 15 kuupäeva loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks järgnevast kalendrikuust 85 Universaalteenuse makse tasumine 1 Universaalteenuse makse tasutakse 1 3 suuruste osadena 15 maiks 15 septembriks ja 15 jaanuariks 2 Universaalteenuse makse tasumiseks saadab Tehnilise Järelevalve Amet vastavasisulise teate vähemalt 30 päeva enne universaalteenuse makse tasumise tähtpäeva RT I 2007 66 408 jõust 01 01 2008 3 Kui kalendriaastal tasutud universaalteenuse maksed ületasid sellel kalendriaastal universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale vastavalt käesoleva seaduse le 75 hüvitatud kulusid jäetakse kalendriaastal tasutud kasutamata universaalteenuse maksed tulevaste maksete ettemakseks 4 Rahastamiskohustuse lõppemisel tasutud universaalteenuse makseid ei tagastata 86 Universaalteenuse makse laekumine ja kasutamine 1 Universaalteenuse makse laekub riigieelarvesse 2 Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 8 peatükk SIDETEENUSE OSUTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED 87 Sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ning sideteenuse kvaliteet 1 Sideettevõtjad peavad sideteenuse osutamisel juhinduma järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest 1 sidevõrgu toimimise turvalisuse tagamine 2 sidevõrgu terviklikkuse säilitamine 3 edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine 4 sidevõrkude ja teenuste koostalitusvõime tagamine 5 tervise ja keskkonnanõuete järgimine 6 planeeringu ja maakorraldusnõuete järgimine 7 sideteenuse kvaliteedi tagamine 8 kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel 9 avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine 10 kehtivate nõuete järgimise kontrollimine andmete esitamine ja statistika korraldamine 11 sideteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine 2 Vabariigi Valitsus võib lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele kui see on vajalik 1 klientide kaitseks 2 numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuses klientide kohta teabe avaldamiseks 3 riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ning hädaabinumbrile helistaja asukoha tuvastamiseks RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks 5 erivajadustega inimestele sideteenuse osutamiseks 6 sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitusvõime tagamiseks või 7 sidumispunktide asukoha määramiseks 8 üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116 algusega lühinumbriga ühenduse tagamise edendamiseks RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 3 Sideettevõtja peab tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks informatsiooni tema poolt lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste kvaliteedi kohta ja erivajadustega lõppkasutajatele samaväärse juurdepääsu tagamiseks kasutusele võetud meetmete kohta RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 Sideteenuse osutaja kelle teenust tarbib vähemalt tuhat lõppkasutajat on hädaolukorra seaduse 34 lõike 2 punktides 12 14 ja 16 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse osas RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 5 Multipleksimisteenuse osutaja on hädaolukorra seaduse 34 lõike 2 punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja RT I 21 05 2014 2 jõust 31 05 2014 87 1 Kliendi identifitseerimismooduli ja terminalseadme kasutamisele esitatavad nõuded 1 Kliendi identifitseerimismooduli kloonimine või muutmine on keelatud 2 Kliendi identifitseerimismoodulit on lubatud kasutada ainult liitumislepingus ettenähtud tingimustel 3 Terminalseadme identifitseerimiskoodi muutmine on keelatud välja arvatud juhul kui seda teeb terminalseadme tootja või tema poolt kirjalikult volitatud isik RT I 2009 37 252 jõust 10 07 2009 87 2 Sidevõrkude ja teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamine 1 Sideettevõtja on kohustatud rakendama asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid maandamaks sideteenuse ja võrgu turvalisuse ning terviklikkusega seotud riske Meetmed peavad olema proportsionaalsed võimaliku ohuolukorraga ning tagama turvalisuse ning terviklikkuse tagamist ohustatavate juhtumite minimaalse mõju sideteenuse kasutajatele ja seotud võrkudele ning kindlustama osutatavate teenuste jätkumise 2 Sideettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit kõigist sidevõrgu ja teenuse turvalisuse ning terviklikkuse tagamist ohustavatest juhtumitest mis olulisel määral mõjutavad sideteenuse või võrgu toimimist ning nende juhtumite kõrvaldamiseks rakendatud meetmetest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 Vajaduse korral teavitab Riigi Infosüsteemi Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudest välisriigi järelevalveasutusi ning Euroopa Võrgu ja Infoturbe Agentuuri European Network and Information Security Agency ENISA Kui Riigi Infosüsteemi Amet leiab et tulenevalt avalikust huvist on põhjendatud rikkumise avalikustamine siis võib ta sellest avalikkust teavitada või kohustada selleks sideettevõtjat RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 4 Riigi Infosüsteemi Amet esitab üks kord kalendriaastas Euroopa Komisjonile ning Euroopa Võrgu ja Infoturbe Agentuurile koondaruande käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teadetest ja rakendatud meetmetest RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 5 Riigi Infosüsteemi Ametil on õigus nõuda et sideettevõtja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 1 esitaks oma sideteenuse ja võrgu turvalisuse ning terviklikkuse hindamiseks vajaliku teabe sealhulgas turvaeeskirjad 2 telliks pädeva sõltumatu asutuse või pädeva riigiasutuse läbi viidava turvaauditi ning teeks selle tulemused Riigi Infosüsteemi Ametile kättesaadavaks Auditi läbiviimisega seotud kulud katab sideettevõtja RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 88 Hädaabinumbrile ja julgeolekuasutusele helistamine ning helistaja asukoha määramine RT I 2007 63 397 jõust 17 12 2007 1 Sideettevõtja kes osutab telefoni või mobiiltelefoniteenust peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112 1 1 Mobiiltelefoniteenuse osutamisel on sideettevõtja kohustatud tagama juurdepääsu Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse Short Message Service SMS vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu RT I 23 03 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Sideteenuse kasutaja on kohustatud lubama helistada õnnetusteate edastamiseks riigisisestele hädaabinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või edastama vastava teate ise 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab riigisisestele hädaabinumbritele Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse ühele lühinumbrile helistamise korral tegema riigisisesele hädaabiteenistusele häirekeskusele ning julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 89 Numbri liikuvuse nõue 1 Kliendil on õigus säilitada temale sideettevõtja kasutada antud Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number sideettevõtja vahetamise või kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi õigus ei laiene 1 telefoniteenuse vahetamisele mobiiltelefoniteenuse vastu 2 mobiiltelefoniteenuse vahetamisele telefoniteenuse vastu 3 sideteenuse lepingu kohaselt mille korral kliendi isikut ei tuvastata 4 valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse 29 lõike 2 alusel kehtestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste raames kindlaks määratud numbritele 3 Sideettevõtja on kohustatud tasuta tagama tarbija teavitamise numbri liikumisest infotelefoni ja oma veebilehe kaudu RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 4 Numbri liikuvuse tasu peab olema kulupõhine Tasu maksab sideettevõtja kellega klient sõlmib uue liitumislepingu mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine 5 Sideettevõtja vahetamise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine numbri broneerimise andmekogu kaudu Kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine sideettevõtja vastava andmekogu või infosüsteemi vahendusel RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 6 Numbri liikuvuse tagamiseks vajalikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 7 Kehtetu RT I 2007 63 397 jõust 17 12 2007 90 Kaabelleviteenuse osutamise erinõue 1 Sideettevõtja kes osutab kaabelleviteenust peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise 1 Eesti avalik õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid 2 vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad teleprogrammid mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 1 1 Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest RT I 07 11 2012 1 jõust 08 11 2012 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide edastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel 4 Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama kaabelleviteenuse programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti 5 Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kaabelleviteenuse osutamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister 90 1 Multipleksimisteenuse osutamise erinõue 1 Multipleksimisteenuse osutaja peab avalik õigusliku meediateenuse osutaja soovil tagama tema teleprogrammide edastamise Avalik õiguslik meediateenuse osutaja peab multipleksimisteenuse osutajat kirjalikult teavitama oma teleprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise alustamist RT I 23 03 2011 1 jõust 25 05 2011 2 Multipleksimisteenuse osutaja kes edastab avalik õigusliku meediateenuse osutaja ja vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa omaja teleprogramme võib edastusparameetreid muuta viisil mille tulemusel peab olema tagatud teleprogrammide vastuvõtt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud nõuete kohaselt 3 Nõuded vaba juurdepääsuga ja tingimusjuurdepääsuga teleprogrammide edastamisele ning taasedastamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 9 peatükk SIDETEENUSE OSUTAMINE LÕPPKASUTAJALE JA LÕPPKASUTAJA ÕIGUSTE KAITSE 91 Sideteenuse leping 1 Sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel 2 Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping 3 Sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid 92 Sideteenuse lepingu sõlmimise vabadus 1 Sideettevõtjal ja lõppkasutajal on õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega 2 Sideteenuse lepingu tingimus millega piiratakse lõppkasutaja õigusi võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga on tühine 93 Lõppkasutajaga liitumislepingu sõlmimise kohustus 1 Sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja peab isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul kui 1 avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik 2 avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi 3 avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid 4 avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või 5 avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus 94 Liitumislepingu sõlmimise kord 1 Käesoleva seaduse 93 lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul arvates vastava avalduse esitamisest 2 Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik peab sideettevõtja teatama isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada 3 Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates 4 Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta 5 Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=64918&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    käesoleva korra lisale 1 ja juriidiliste isikute puhul vastavalt käesoleva korra lisale 2 2 maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtu maksu ja tagatisraha tasumise kohta 3 juriidilistel isikutel registreerimistunnistuse ja põhikirja koopia 4 füüsilistel isikutel dokumendid mis tõendavad et isik omab eluruumide erastamise seaduse kohaselt ostmise esimest eelistust 5 muud enampakkumiskomisjoni poolt nõutavad dokumendid 9 Kui väljakuulutatud ajaks asustamata eluruumi enampakkumisele ilmunud isikute hulgas on eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud esimest eelistust omavaid isikuid siis osalevad enampakkumisel ainult nimetatud isikud Kui kohaleilmunute hulgas ei ole esimest eelistust omavaid isikuid kuid on teist eelistust omavaid isikuid siis osalevad enampakkumisel ainult need isikud II ENAMPAKKUMISE LÄBIVIIMINE 10 Enampakkumist viib läbi käesoleva korra punktis 3 nimetatud enampakkumiskomisjon mida juhib komisjoni esimees Enampakkumisest osavõtjad on kohustatud alluma enampakkumise ajal komisjoni esimehe korraldustele 11 Enampakkumiskomisjoni esimehel on õigus 1 teha osalejatele märkus käesoleva korra esmakordsel rikkumisel või arvata osavõtja enampakkumisest välja ja nõuda tema lahkumist enampakkumise ruumist käesoleva korra teistkordsel rikkumisel 2 peatada enampakkumine kui sellest osavõtjad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist 3 jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumist segavate isikute lahkumist või teha eluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslikule esindajale ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks 12 Enne enampakkumise algust registreerib enampakkumiskomisjon enampakkumisele ilmunud isikud Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees kohaleilmunutele enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumises osalejad 13 Enampakkumine on suuline ja see viiakse läbi järgmiselt 1 enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate eluruumide erastamise seaduses õigustatud subjekti kohta sätestatud nõuetele ja enampakkumiskomisjoni poolt kehtestatud tingimustele vastavuse kontrollimist registreerimisnumber mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni 2 enne enampakkumise alustamist teatab enampakkumiskomisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud ostjate arvu ja nende registreerimisnumbrid 3 minimaalse pakkumise määra enampakkumise sammu iga objekti kohta otsustab enampakkumiskomisjon ja komisjoni esimees teeb selle teatavaks enne objekti enampakkumise algust 4 enampakkumine algab müüdava vara alghinna teatamisest enampakkumiskomisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist 5 ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba 6 enampakkumine lõpeb enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist 14 Enampakkumist alustatakse eluruumi alghinnast Isik kes pakkus kõrgeima hinna saab ostu müügilepingu sõlmimise õiguse Kui enampakkumisel on ainult üks osaleja siis on tal õigus osta eluruum alghinnaga 15 Enampakkumise läbiviimise kohta peetakse protokolli kuhu märgitakse enampakkumise toimumise aeg koht ja enampakkumiskomisjoni liikmete nimed Iga enampakkumisel erastatava eluruumi kohta märgitakse protokolli enampakkumise kuulutuses sisalduvad seda eluruumi iseloomustavad andmed enampakkumises osalejate nimed ja registreerimisnumbrid Protokolli märgitakse minimaalse pakkumise määr ja kõik enampakkumisel tehtud ülepakkumised Protokollis fikseeritakse müügihind ja ostja nimi Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel fikseeritakse see protokollis Protokollile kirjutavad alla enampakkumiskomisjoni liikmed 16 Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht kuhu märgitakse kõigi enampakkumisest osavõtjate nimed ja registreerimisnumbrid ning eluruumi aadress kui sama enampakkumise objektiks on enam kui üks eluruum siis eluruumide aadressid mida osavõtja soovib erastada ja osavõtjate allkirjad Registreerimislehel peab olema fikseeritud enampakkumise toimumise kuupäev 17 Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult eluruumide erastamise kohustatud subjekti seadusliku esindaja nimele III ENAMPAKKUMISE

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14778&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tõestamisele mitteilmumine oli seotud ühega järgmistest põhjustest viibimine tervislikel põhjustel statsionaarses meditsiiniasutuses viibimine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibimine kaitseväeteenistuses edasilükkamatute tööülesannete täitmine kohtusse oli esitatud hagi õigustatud subjekti või temaga koos elava täisealise perekonnaliikme teadmata kadunuks või surnuks tunnistamise kohta Isiku eluruumi erastamise õiguse taastab eluruumide erastamise kohustatud subjekt tema poolt väljaantava dokumendiga mille ärakiri väljastatakse õigustatud subjektile VV m 03 11 95 nr 345 jõust 17 11 95 13 Kohustatud subjekt määrab pärast eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 6 ettenähtud kohustuste täitmist hindaja kes arvutab elamu ja vajaduse korral eluruumi juurde kuuluvate majapidamis abihoonete väärtushinnangu koefitsiendi Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi kohaselt või vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate puudumisel esitab tellimuse tehnilise inventariseerimise büroole või kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud hindajale EV V m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 14 Hindaja määrab elamu ja vajaduse korral majapidamis abihoonete väärtushinnangu koefitsiendid arvestades kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud tsoonikoefitsienti koostab käesoleva korra lisades 4 ja 5 ettenähtud vormi kohase Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti ja Eluruumi juurde kuuluva majapidamis abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti millele kirjutavad alla hindaja ja elamu valdaja EV V m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 Juhul kui on tegemist ehitusjärgus oleva elamuga tuleb üldine väärtushinnangu koefitsient läbi korrutada elamu tehnilist valmidust iseloomustava koefitsiendiga mille määrab hindaja Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi alusel ning fikseerib selle Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti punktis 3 15 Arvestades elamu väärtushinnangu koefitsienti koostatakse käesoleva korra lisas 6 ettenähtud vormi kohane Eluruumi hindamise akt Nimetatud akt ja vajaduse korral koostatav Eluruumi juurde kuuluva majapidamis abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akt vormistatakse kahes eksemplaris millest üks jääb erastamise kohustatud subjektile teine väljastatakse eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isikule 16 Eluruumi erastamise kohustatud subjekt esitab Eluruumi hindamise akti ja vajadus korral Eluruumi juurde kuuluva majapidamis abihoone arvestusliku üldpinnamääramise ja hindamise akti kinnitamiseks linna või valla omavalitsuse täitevorgani poolt moodustatud komisjonile Koos konkreetses elamus esimese erastatava eluruumi kohta koostatud Eluruumi hindamise aktiga esitab kohustatud subjekt nimetatud komisjonile koopia selle elamu kohta koostatud Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aktist Linna või vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon on kohustatud säilitama elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aktide koopiaid kuni eluruumide erastamise perioodi lõpuni Kui elamu väärtushinnangu koefitsienti muudetakse eluruumide erastamise perioodi vältel tuleb kohustatud subjektil esitada omavalitsuse täitevorgani poolt moodustatud komisjonile uus koopia Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aktist Erastatavate eluruumide hinna määramisel tekkinud kohtueelsed vaidlused lahendab linna või vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon EV V m 30 11 93 nr 377 jõust 23 12 93 III Eluruumi erastamise ja omandiõiguse ülemineku vormistamine 17 Eluruumi ostja otsustab vastavalt Eluruumi hindamise aktis esitatud eluruumi hinnale ja majapidamis abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise aktis esitatud hoone hinnale ning eluruumide erastamise seaduse paragrahvis esitatud erastatava eluruumi eest tasumise viisidele kuidas ta erastatava eluruumi eest tasub 18 Eluruumi erastamine vormistatakse ostja õigustatud subjekti ja müüja kohustatud subjekt vahel sõlmitava käesoleva korra lisas 7 esitatud ostu müügilepinguga 19 Elamud või korterid erastatakse koos nendele vastava muu osaga elamust Elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas Nimetatud osa määratakse mõttelise osana Korteri üldpinna hulka loetakse kõigi korteris asuvate ruumide põrandapinna summa ning sisseehitatud seinakappide lod ade rõdude verandade terrasside ja külmade panipaikade põrandapind Seejuures tuleb arvestada järgmisi vähenduskoefitsiente lod ad külmad verandad ja külmad panipaigad 0 5 ning rõdud ja terrassid 0 3 VV m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 VV m 07 10 97 Nr 189 jõust 17 10 97 Elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse ka selle keldris pööningul ja mujal paiknevad abiruumid mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks Abiruumid mis asuvad elamuga ühisel krundil edaspidi majapidamis abihooned erastatakse eluruumi juurde kuuluva muu osana juhul kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks või ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks Elamuga ühisel krundil paiknevaid majapidamis abihooneid mis on ette nähtud eluruumi üürniku individuaalseks kasutamiseks hinnatakse vastavalt Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis abihoonetena VV m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 VV m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 Juhul kui elamus v a ühepere ja ridaelamud või sellega ühisel krundil asuvad garaa id arvatakse need elamus korterile vastava muu osa koosseisu VV m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 Ühepere või ridaelamus või sellega ühisel krundil asuvaid garaa e hinnatakse vastavalt Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis abihoonetena Väljaspool elamu krunti maavaldust asuvaid riigi või munitsipaalomandis olevaid garaa e erastatakse vastavalt erastamisseadusele RT I 1993 45 639 1994 50 846 79 1329 83 1448 VV m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 VV m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 20 Isik kes kasutab eluruumi üürilepingu alusel samuti eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud esimest eelistust omavad isikud võivad omandada eluruumi järelmaksuga Eluruumi ostmisel järelmaksuga fikseeritakse see ostu müügilepingus Järelmaksu tingimused määratakse kindlaks eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 8 lõikes 3 ettenähtud korras EV V m 03 08 94 nr 281 jõust 13 08 94 21 Enne ostu müügilepingu tõestamist kontrollib notar lepingus ettenähtud summa tasumist sh järelmaksu tingimusi ja teeb vastavalt Vabariigi Valitsuse 22 juuni 1993 a määrusega nr 185 RT I 1993 41 611 kinnitatud Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi punktile 50 kanded eluruumi ostja ja tema perekonnaliikmete arvestuskaardile arvestuskaartidele EV V m 30 11 93 nr 377 jõust 23 12 93 Kohustatud subjekt vastutab tema poolt notarile ostu müügilepingu seaduslikkuse tagamiseks oluliste tõendite ja dokumentide esitamise ning nende õigsuse eest samuti rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi ja vormnimekirja vorm 4 nõuetekohase täitmise ja edastamise eest EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 22 Eluruumide erastamisel notarile esitatavate dokumentide loetelu määrab kindlaks Justiitsministeerium EV V m 30 11 93 nr 377 jõust 23 12 93 23 Omandiõigus erastatavale eluruumile sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse RT I 1993 39 590 paragrahvile 92 EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 24 Eluruumi erastamisel sõlmitud ostu müügileping registreeritakse kohalikus omavalitsuses ja riiklikus ehitisregistris asjaõigusseaduse rakendamise seaduse RT I 1993 72 73 1021 1994 53 889 94 1609 paragrahvi 13 lõikes 7 sätestatud korras EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 VV m 19 12 2003 Nr 333 jõust 01 01 2004 RT I 2003 83 569 25 Eluruumide erastamise kohustatud subjekt vähendab oma bilansis erastatava elamu väärtust eluruumi ostu müügilepingus fikseeritud protsendi võrra mis iseloomustab erastatava eluruumi üldpinna osatähtsust elamu kõigi eluruumide üldpindade summas EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 IV Mitme üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamine EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 26 Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende isikute kaasomandisse kes on esitanud eluruumide erastamise kohustatud subjektile 1 märtsiks 1995 a käesoleva korra lisas 1 esitatud vormi kohase avalduse kahes eksemplaris ja lisas 2 esitatud vormi kohase kokkuleppe Mitme üürilepingu alusel kasutatavast eluruumist kaasomandisse erastatava mõttelise osa suurus määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile C B n A kus A on eluruumi üldpind B on ühe üürilepingu alusel kasutatava te elutoa tubade pind C on üürnike ühises kasutuses olevate korterisiseste ruumide pind n on üürilepingute arv Mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi kohta koostatud Eluruumi hindamise akti ja erastatava mõttelise osa suuruse alusel koostatakse käesoleva korra lisas 3 esitatud vormi kohane teatis kahes eksemplaris millest üks väljastatakse erastamisavalduse esitanud isikule teine jääb aga erastamise kohustatud subjektile Kui mõni mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikest ei ole esitanud 1 märtsiks 1995 a avaldust eluruumi mõttelise osa erastamiseks erastatakse eluruum mõttelistes osades nendele selle eluruumi üürnikele kes on esitanud erastamisavalduse 1 märtsiks 1995 a Erastatava mõttelise osa suurus määratakse sel juhul kindlaks vastavalt järgmisele valemile C D B m A kus A on eluruumi üldpind B on ühe üürilepingu alusel kasutatava te elutoa tubade pind C on üürnike ühises kasutuses olevate korterisiseste ruumide pind D on elutoa tubade pind mille üürnik ud ei ole erastamiseks avaldust esitanud m on korteris erastamiseks esitatud avalduste arv EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 27 Järelevalvet eluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul maavanem muude eluruumide puhul majandusminister VV m 07 10 97 Nr 189 jõust 17 10 97 Järelevalvemenetlust alustab maavanem või majandusminister saabunud avalduse pöördumise alusel või omal algatusel Majandusminister suunab munitsipaalomandisse kuuluva eluruumi erastamise seaduslikkuse kohta talle saabunud avalduse pöördumise edasi vastavale maavanemale järelevalvemenetluse alustamiseks VV m 07 10 97 Nr 189 jõust 17 10 97 Avalduse saamisel teeb maavanem või majandusminister kümne tööpäeva jooksul otsuse järelevalvemenetluse algatamise kohta Eluruumide erastamise kohustatud subjekt on maavanema või majandusministri nõudmisel kohustatud esitama talle kümne tööpäeva jooksul materjalid ja omapoolsed seadusele tuginevad põhjendused küsimuse lahendamiseks või erastamisest keeldumiseks Maavanem või majandusminister teeb otsuse avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kahe kuu jooksul avalduse laekumisest VV m 07 10 97 Nr 189 jõust 17 10 97 VV m 12 10 1999 Nr 302 jõust 25 10 1999 Kui maavanem või majandusminister leiab et konkreetse eluruumi erastamise küsimuse lahendamine kohustatud subjekti poolt ei vasta eluruumide erastamise seaduse ja eluruumide erastamise korra või muude õigusaktide sätetele teeb ta erastamise kohustatud subjektile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja küsimuse lahendamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele VV m 07 10 97 Nr 189 jõust 17 10 97 Kui eluruumi erastamise kohustatud subjekt ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema või majandusministri ettekirjutuse saamist õiguserikkumist kõrvaldanud pöördub maavanem või majandusminister kohtusse VV m 07 10 97 Nr 189 jõust 17 10 97 V Korteriomandi seadmine VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 28 Korteriomandi seadmise algatab eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal initsiatiivil või asutamisel oleva või asutatud korteriühistu või eluruumi vallasasjana omava isiku avalduse alusel VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 29 Eluruumide erastamise seaduse ja käesoleva korra alusel pöördub eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal algatusel või kümne päeva jooksul pärast käesoleva korra punktis 28 märgitud korteriühistu või isiku avalduse laekumist avaldusega korteriomandi seadmiseks valla või linnavalitsuse poole Avalduses sisaldub taotlus määrata kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maatükk Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid määrab kindlaks valla või linnavalitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6 novembri 1996 a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korrale RT I 1996 77 1372 2000 31 182 ja Vabariigi Valitsuse 29 aprilli 1997 a määrusega nr 88 kinnitatud Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale RT I 1997 35 542 ning Vabariigi Valitsuse 30 juuni 1998 a määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale RT I 1998 63 991 1999 51 552 arvestades planeerimis ja ehitusseaduse RT I 1995 59 1006 1996 36 738 49 953 1999 27 380 29 398 ja 399 95 843 2000 54 348 paragrahvis 21 1 ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 21 2 sätestatut Enne ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa määramist teavitab valla või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid isiklikult ja teatega üleriigilises päevalehes Informatsioon maa määramise kohta peab olema õigustatud huvi omavatele isikutele kättesaadav ka valla või linnavalitsuses Kui korteriühistu või eluruumi vallasasjana omav isik soovib kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid peab korteriühistu või elamus eluruumi vallasasjana omav isik esitama valla või linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse Ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse ehitisealusest maast suuremana kui see on maakorralduslikult võimalik VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 30 Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse valla või linnavalitsuse korraldusega Korralduses märgitakse 1 maatüki asukoht ja suurus 2 korralduse tegemise õiguslik alus 3 isik kelle taotlusel maatükk määrati 4 korralduse tegemise otstarve Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1 500 1 5000 Kui ehitis asub õigusvastaselt võõrandatud maal mille kohta on esitatud tagastamise asendamise või kompenseerimise nõue kooskõlastatakse korraldus maa asukohajärgse maavanema või tema poolt volitatud isikuga VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 31 Pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab valla või linnavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise kohta Katastriüksus moodustatakse plaani või kaardimaterjali alusel juhul kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras Valla või linnavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna või vallavalitsusele VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 32 Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses korteriomandi seadmisega teeb valla või linnavalitsus otsuse õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta pärast ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki registreerimist riigi maakatastris VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 33 Korteriomandi seadmiseks vajaliku dokumendi ehitise ehitusprojekti või ehitise mõõdistusprojekti või muu ehitist tehniliselt piisavalt iseloomustava plaani alusel esitatakse andmed riiklikusse ehitisregistrisse kusjuures vajadusel võib kohalik omavalitsus väljastada riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtteid Eluruumide erastamise kohustatud subjekt märgib ehitise ehitusprojektile või ehitise mõõdistusprojektile või ehitise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta Korteriomandi eseme reaalosaks olevad ruumid tähistatakse ehitise ehitusprojektil ehitise mõõdistusprojektil või ehitise plaanil ühe ja sama korterinumbriga VV m 19 12 2003 Nr 333 jõust 01 01 2004 RT I 2003 83 569 34 Eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitab andmed ehitise korruste arvu ning ehitises paiknevate eluruumide ja mitteeluruumide kohta valla või linnavalitsusele maatüki maksustamishinna kindlaksmääramiseks Maatüki maksustamishinna määrab valla või linnavalitsus või tema poolt volitatud isik vastavalt Vabariigi Valitsuse 22 mai 2001 a määrusele nr 179 Maa maksustamishinna arvutamise kord RT I 2001 49 276 10 päeva jooksul pärast maatüki registreerimist riigi maakatastris Valla või linnavalitsus esitab eluruumide erastamise kohustatud subjektile ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks vormistatud korralduse ühe eksemplari registreeritud katastriüksuse plaani ja andmed maa maksustamishinna kohta VV m 17 09 2002 Nr 296 jõust 01 10 2002 RT I 2002 78 464 35 Eluruumi vallasasjana omavale isikule või erastatud mitteeluruumi omanikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust välja arvatud juhul kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind mis määratakse kindlaks punktis 34 sätestatud korras määratud maatüki maksustamishinna alusel millest on maha arvatud Eluruumide erastamise seaduse 21 5 lõikes 1 nimetatud ehitise aluse maa pindalale vastava maatüki maksustamishind Reaalkoormatise rahalise väärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse maatüki suurus maa maksustamishinnaga ja maareformi seaduse RT 1991 34 426 RT I 2000 70 441 88 576 22 3 lõikes 2 sätestatud koefitsiendiga 0 5 ning saadud tulemus korrutatakse korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhtega arvestades maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 1 sätestatud erisusi VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 VV m 17 09 2002 Nr 296 jõust 01 10 2002 RT I 2002 78 464 Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse RT I 1993 35 546 1997 13 210 paragrahvi 3 lõike 1 alusel tagastatud või omandisse antud eluruumi korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik õigusliku reaalkoormatisega eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 21 5 lõikes 1 sätestatud alustel VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 36 Reaalkoormatise kestuse rahalise väärtuse ja iga aastase makse suuruse määrab kindlaks valla või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik Reaalkoormatise kestus ei või ületada 50 aastat VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 Reaalkoormatise iga aastase makse suuruse kindlaksmääramisel jagatakse reaalkoormatise rahaline väärtus reaalkoormatise kestusega aastates Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa hinna võib korteriomanik tasuda tervikuna kas enne või pärast avalik õigusliku reaalkoormatise kandmist kinnistusraamatusse Reaalkoormatise võib tasuda täielikult või osaliselt enne tähtpäeva Pärast reaalkoormatise kindlaksmääramist teavitab kohustatud subjekt korteriomanikke võimalusest tasuda maatüki mõttelise osa hind täielikult või osaliselt enne kinnistamist Kui reaalkoormatis tasutakse osaliselt enne tähtaega siis aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvestata VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 VV m 17 09 2002 Nr 296 jõust 01 10 2002 RT I 2002 78 464 37 Korteriomandi seadmise kulud on 1 eluruumide erastamise kohustatud subjekti kulud kuni 1 protsent korteriomandi mõtteliseks osaks oleva reaalkoormatise rahalisest väärtusest ühe korteriomandi kohta 2 kohaliku omavalitsuse poolt korteriomandi seadmisega seotud kulud 22 36 eurot kui katastriüksus moodustatakse plaanimaterjali alusel ja 12 78 eurot kui katastriüksus moodustatakse katastrimõõdistamise käigus VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 3 maa mõõdistamise katastrimõõdistamise kulud 4 riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud toimingute eest ja notaritasu Korteriomandi seadmisel eluruumide erastamise kohustatud subjekti kohaliku omavalitsuse ja teiste käesolevas punktis nimetatud isikute poolt kantud kulud tasub korteriomanik rahas enne korteriomandi kinnistamist Kohustatud subjektil on õigus teha elamu remondifondist avansilisi makseid korteriomandi seadmisega seotud kulude katteks mis hiljem kuuluvad tasumisele korteriomaniku poolt Käesoleva punkti alapunktides 2 3 ja 4 nimetatud kulud tasuvad korteriomanikud proportsionaalselt lähtudes korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa suurusest Kohustatud subjekt teavitab korteriomanikke võimalusest tasuda käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulud kohe pärast korteriomandi seadmise algatamist Maa mõõdistamisega seotud kulud tasub kohalik omavalitsus misjärel need lisatakse korteriomanike poolt tasutavatele korteriomandi seadmise kuludele Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võivad korteriomanikud tasuda maa mõõdistamisega seotud kulude eest enne maa mõõdistamist Käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud kulusid ei tasuta juhul kui ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse kindlaks plaani või kaardimaterjali alusel Käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud kulusid ei tasuta korra punktis 43 nimetatud tingimustel VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 38 Korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse ehitise eluruumide ja mitteeluruumide reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse ja koormatiste kohta vallasomandit tõendava dokumendi katastriüksuse plaani Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid avalik õigusliku reaalkoormatise kestuse rahalise väärtuse iga aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta Kui ehitis või selle osa on koormatud pandiga teeb kohustatud subjekt koos kinnistamisavaldusega ka avalduse eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 39 Korteriomandid kinnistatakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 21 4 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikute või mitteeluruumi erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikute nimele Kinnistusamet esitab katastripidajale andmed korteriomandi kohta avatud kinnistusregistri osa numbri registriosa avamise aja ning kinnistusraamatusse sissekantud omaniku kohta VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 40 Eluruumi vallasasjana omav isik või erastatud mitteeluruumi omanik võib reaalkoormatise eest tasuda nii rahas kui ka erastamisväärtpaberitega kusjuures erastamisväärtpabereid on võimalik kasutada kuni erastamisseadusega RT I 1993 45 639 1997 9 78 1998 12 153 30 411 2000 51 324 kindlaksmääratud tähtpäevani Reaalkoormatist tasutakse maavanema erastamise eriarvele või erastamisväärtpaberiarvele vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse RT I 1996 26 529 1997 13 210 28 424 1998 97 1521 1999 23 352 ja 356 54 583 95 841 2000 92 600 paragrahvi 2 lõikele 1 Pangaasutuse nimi kus on avatud maavanema erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid näidatakse ära reaalkoormatise kindlaksmääramisel VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 41 Avalik õigusliku reaalkoormatise väljaostmisest laekuv raha jaotatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvile 6 VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 42 Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane Kui õigusjärglane puudub korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna või vallavalitsus muude eluruumide puhul ministeerium kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei olnud kellegi valitsemisalas korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi eluruumi asukohajärgne maavanem VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 43 Korteriühistul või eluruumi vallasasjana omaval isikul on õigus pöörduda iseseisvalt valla või linnavalitsuse poole käesoleva korra punktides 29 33 34 ja 36 määratud toimingute tegemiseks Korteriomandite kinnistamiseks esitavad nimetatud isikud käesoleva korra punktis 38 nimetatud dokumendid ja valla või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isiku väljaantud õiendi reaalkoormatise kestuse ja suuruse kohta VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 VV m 19 12 2003 Nr 333 jõust 01 01 2004 RT I 2003 83 569 44 Elamuühistul kooperatiivil on korterivaldajate ühistuliikmete üldkoosoleku otsusel õigus erastada temale kuuluv elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 6 novembri 1996 a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korrale Maa müügihind määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel arvestades maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 2 sätestatud koefitsienti 0 5 ja maareformi seaduse paragrahvi 22 3 lõikes 1 sätestatud erisusi VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 45 Kui elamuühistu kooperatiivi korterivaldajate üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja ühistu reorganiseerimise korteriühistuks määrab elamuühistu kooperatiivi juhatus iga korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse Reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruseks on korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhe Elamuühistu kooperatiiv märgib ehitise ehitusprojektile või ehitise mõõdistusprojektile või muule ehitist tehniliselt piisavalt iseloomustavale plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta Korteriomandi reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga Andmed korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse kohta ning ehitise inventariseerimise plaani esitab elamuühistu kooperatiiv erastamise korraldajale kes kontrollib esitatud andmete ja dokumentide õigsust Pärast maa ostu müügilepingu sõlmimist registreeritakse korteriomandi esemeks olevad reaalosad riiklikus ehitisregistris korterivaldajate nimele Erastatud maa kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele esitab elamuühistu notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse riigiga sõlmitud ostu müügilepingu ehitise eluruumide ja mitteeluruumide reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani riikliku ehitisregistri andmete väljavõtte ning katastriüksuse plaani Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid osahüpoteegi rahalise väärtuse iga aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta välja arvatud juhul kui kinnistatavad korteriomandid vastavad eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 21 8 tingimustele VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 VV m 19 12 2003 Nr 333 jõust 01 01 2004 RT I 2003 83 569 46 Kui maatükk koormatakse järelmaksu tasumiseks hüpoteegiga tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada ühistu avalduse alusel ja maavanema nõusolekul osahüpoteekideks VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 47 Kui elamu korterivaldajate üldkoosolek otsustab elamu baasil asutada korteriühistu on senine elamuühistu kooperatiivi juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja korterivaldaja lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse Korteriomanikul on õigus erastada elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra alusel Korteriomandi seadmise algatab ja käesoleva korra punktides 29 33 34 ja 36 määratud toimingud viib läbi asutatud korteriühistu VV m 12 02 2001 Nr 54 jõust 19 02 2001 Lisa 1 Eluruumide erastamise korra juurde ees ja perekonnanimi elukoht ISIKUKOOD eluruumi erastamise kohustatud subjekt A V A L D U S Soovin osta eluruumi asukohaga aadress ja selle juurde kuuluvad majapidamis abihooneid kuupäev allkiri Erastatavasse eluruumi on sisse registreeritud üürnik ning tema praegused ja endised perekonnaliikmed Jrk nr Ees ja perekonnanimi Sünniaasata kuu ja päev Sugulusaste üürnikuga Andmeid kontrollis ees ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkiri Pitser Lisa 2 Eluruumide erastamise korra juurde EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU ALUSEL KASUTATAVA ELURUUMI OSTMISEKS ühe tuhande üheksasaja linn vald maakond üheksakümne aastal kuu päeval Meie allakirjutanud ees ja perekonnanimed erastatava eluruumi üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed ning samas eluruumis elavad üürniku täisealised endised perekonnaliikmed sõlmisime alljärgneva kokkuleppe Aadressil asuva eluruumi ostab ees ja perekonnanimi Allkirjad Kinnitan selle kokkuleppe kohustatud subjekti esindaja ametinimetus ning ees ja perekonnanimi allkiri Pitser kuupäev Lisa 3 Eluruumide erastamise korra juurde EV V m 08 02 95 nr 60 jõust 21 02 95 KINNITAN komisjoni esimees ees ja perekonnanimi allkiri Pitser TEATIS mitme üürilepingu alusel kasutatavast eluruumist erastatava mõttelise osa hinna kohta Ostja ees ja perekonnanimi Erastatava eluruumi aadress Erastatava eluruumi üldpind m 2 Erastatava mõttelise osa suurus väljendatud hariliku murruna VV m 12 10 1999 Nr 302 jõust 25 10 1999 Elamu üldine väärtushinnangu koefitsient V üld Eluruumi arvestuslik üldpind eluruumi üldpind x V üld m 2 Erastatava eluruumi mõttelise osa hind erastatava mõttelise osa suurus x eluruumi arvestuslik üldpind x 300 eurot on eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Elamu valdaja esindaja 199 a allkiri Pitser Olen teatise vastu võtnud 199 a ostja allkiri Lisa 4 Eluruumide erastamise korra juurde ELAMU VÄÄRTUSHINNANGU KOEFITSENDI MÄÄRAMISE AKT Hindaja ees ja perekonnanimi Elamu valdaja erastamise kohustatud subjekti esindaja ees ja perekonnanimi Hinnatav elamu aadress elamu üldpind elamu korterite üldpind ekspluatatsiooni andmise aasta elamu seinakonstruktsioon krundi suurus m 2 ja kinnistu number 1 Elamu väärtushinnangu koefitsendi määramine a elamu väärtushinnangu koefitsent V k arvestades kulumit ekspluatatsiooniaastate järgi Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhendi tabeli 1 kohaselt järjekorranumber tabelis V k on b elamu väärtushinnangu koefitsent Vk arvestades kulumit ehituskonstruktsioonide kulumi keskmisena Elamute erastamise väärtushinnangu koefintsentide määramise juhendi tabeli 2 ja 3 kohaselt Lisada kulumi määramise akt Tabeli number järjekorranumber tabelis Vk on 2 Elamu asukohta arvestav kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud tsoonikoefitsent 3 Elamu tsoonikoefitsenti arvestav üldine väärtushinnangu koefitsent V üld V k x tsoonikoefitsent Elamu valdaja 199 a allkiri kuupäev Pitser Hindaja 199 a allkiri kuupäev Pitser Lisa 5 Eluruumide erastamise korra juurde K I N N I T A N Komisjoni esimees ees ja perekonnanimi allkiri Pitser 199 a ELURUUMI JUURDE KUULUVA aadress MAJAPIDAMIS ABIHOONE ARVESTUSLIKU ÜLDPINNA MÄÄRAMISE JA HINDAMISE AKT Ostja ees ja perekonnanimi Hindaja ees ja perekonnanimi Elamu valdaja erastamise kohustatud subjekti esinaja ees ja perekonnnimi Erastatav majapidamis abihoone nimetus üldpind hoone seinakonstruktsioon 1 Majapidamis abihoone väärtushinnangu koefitsendi määramine a majapidamis abihoone väärtushinnangu koefitsent V k arvestades kulumit ekspluatatsiooniaastate järgi Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhendi tabeli 1 kohaselt järjekorranumber tabelis V k on b majapidamis abihoone väärtushinnangu koefitsent Vk arvestades kulumit ehituskonstruktsioonide kulumi keskmisena Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhendi tabeli 2 kohaselt Lisada kulumi määramise akt Tabeli number järjekorranumber tabelis V k on 2 Majapidamis abihoone asukohta arvestav kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud tsoonikoefitsient 3 Majapidamis abihoone tsoonikoefitsienti arvestav üldine väärtushinnangu koefitsient V üld V k x tsoonikoefitsient 4 Majapidamis abihoone arvestuslik üldpind Vüld x üldpind m 2 5 Majapidamis abihoone hind eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Majapidamis abihoonevaldaja 199 a allkiri kuupäev Pitser Hindaja 199 a allkiri kuupäev Pitser Olen hindamisakti vastu võtnud 199 a ostja allkiri kuupäev Lisa 6 Eluruumide erastamise korra juurde K I N N I T A N Komisjoni esimees ees ja perekonnanimi allkiri Pitser ELURUUMI HINDAMISE AKT Ostja ees ja perekonnanimi Elamu valdaja esindaja ees ja perekonnanimi Erastatav eluruum aadress m 2 üldpind ekspluatatsiooni andmise aasta 1 Eluruumi üldpind Jrk nr Ruumi või pinna nimetus Üldpind m 2 1 2 3 4 5 6 7 Kokku 2 Elamu milles erastatav eluruum korter asub üldine väärtushinnangu koefitsient V üld 3 Eluruumi arvestuslik üldpind on eluruumi üldpind x Vüld m 2 4 Eluruumi korteri mõttelise osa suurus elamust korteri üldpind elamu korterite üldpind ja mitteeluruumide üldpind VV m 12 10 1999 Nr 302 jõust 25 10 1999 5 Eluruumi hind eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Elamu valdaja esindaja 199 a allkiri kuupäev Pitser Olen hindamisakti vastu võtnud 199 a ostja allkiri kuupäev Lisa 7 Eluruumide erastamise korra juurde EV V m 30 11 93 nr 377 jõust 23 12 93 RT I 1993 78 1140 OSTU MÜÜGILEPING ühe tuhande üheksasaja linn vald maakond üheksakümne aasta kuu päeval ettevõtte asutuse organisatsiooni nimetus registri number aadress oma esindaja isikus kes tegutseb ees ja perekonnanimi elukoht põhikirja põhimääruse või volituse viimasel juhul näidata volituse number ja väljaandmise kuupäev alusel edaspidi müüja ja ees ja perekonnanimi isikukood elukoht edaspidi ostja sõlmisid alljärgneva lepingu 1 Müüja müüs ja ostja ostis elamu korteri koos sellele vastava muu osaga elamust edaspidi eluruum mis asub maakond linn vald küla tänav maja number korter number ja koosneb toast üldpinnaga m 2 mis moodustab väljendatuna hariliku murruna elamu VV m 12 10 1999 Nr 302 jõust 25 10 1999 korterite üldpinnast ja vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvatest järgmistest majapidamis abihoonetest Vastavalt eluruumi hindamise aktile on üldise väärtushinnangu koefitsiendi alusel eelnimetatud eluruumi arvestuslik üldpind m 2 ja vastavalt eluruumi juurde kuuluva majapidamis abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti de le on majapidamis abihoone te arvestuslik üldpind m 2 Kokku on lepinguobjekti arvestuslik üldpind m 2 ja hind eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 summa sõnade ja numbritega linna või vallavolikogu nimetus otsusega number on kuupäev lepinguobjekti hinda alandatud eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 summa sõnade ja numbritega eluruumide erastamise seaduse paragrahv 7 lõige 3 Lepinguobjekti hinda on alandatud eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 summa sõnade ja numbritega võrra mille on tasunud füüsiline isik kellele dokumendi kuupäev ja number eluruumi asutamisõiguse omandamisel 2 Nimetatud lepinguobjekt on müüdud ostjale euro eest VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 summa sõnade ja numbritega mis on ostja poolt käesoleva lepingu allakirjutamisel müüjale tasutud 1 erastamisväärtpaberitega rahvakapitali obligatsioonide ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel summa sõnade ja numbritega väljaantud väärtpaberitega eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 2 rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega summa sõnade ja numbritega eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 3 tööosakuga ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas summa sõnade ja numbritega VV m 02 06 94 nr 198 jõust 15 06 94 eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 4 rahaga summa sõnade ja numbritega eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 5 ostja kohustub tasuma järelmaksuga summa sõnade ja numbritega eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Järelmaksu tasumise tingimused Järelmaksu tasumise summa eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 summa sõnade ja numbritega Järelmaksu tasumise aeg aastat sõnadega Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg Järelmaksu tasumise viimane tähtaeg Järelmaksu tasumisega viivitamise korral on ostja kohustatud maksma müüjale viivist järelmaksu kohustuses märgitud korras Järelmaksu kohustusest tuleneva nõudeõiguse tekkimise aluseks teistel isikutel on järelmaksu kohustuse võõrandamine Eluruumi müüjal on õigus ostjale ette teatamata loovutada järelmaksukohustusest tulenev nõudeõigus teistele isikutele Nõudeõiguse omandaja võib seda ilma piiranguteta edasi loovutada Järelmaksu kohustus vormistatakse eraldi dokumendina 3 Müüja müüs ja ostja ostis nimetatud lepinguobjekti järgmiste kohustustega Ostja on kohustatud astuma korteriühistu liikmeks välja arvatud juhul kui elamus milles asub erastatav eluruum on vähem kui viis korterit Ostja vastutab käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest õigusaktidega sätestatud korras Vastutusega seonduvad vaidlused lahendab kohus 4 Müüja tõendab et kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepinguobjekti kellelegi võõrandatud ega panditud selle suhtes ei ole tekkinud vaidlusi ega ole seda keelustatud arestitud 5 Käesoleva lepingu sõlmimise kulud summa on tasunud ostja 6 Lepinguobjekti üleandmine ostjale loetakse toimunuks lepingule allakirjutamisega lepinguosaliste poolt 7 Käesolev leping kuulub notari poolt poolte kulul 15 päeva jooksul tehingu tõestamisest arvates registreerimisele VV m 03 11 95 nr 345 jõust 17 11 95 8 Leping on koostatud kolmes eksemplaris millest esimest hoitakse notariaalkontoris teine väljastatakse ostjale ja kolmas müüjale 9 Müüja ja ostja vahel sõlmitud üürileping kaotab kehtivuse käesoleva ostu müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest ja eluruumi edasine haldamine toimub vastavalt Eluruumide erastamise korra punktile 11 MÜÜJA ESINDAJA OSTJA Notari tõestuspealdis Lisa 8 Eluruumide erastamise korra juurde VV m 03 11 95 nr 345 jõust 17 11 95 ELAMU HALDAMISE JA MAJANDAMISE ÜLEANDMISE VASTUVÕTMISE A K T 199 a Käesolev akt on koostatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1 juuli 1993 a määrusega nr 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korraga aadress asuva elamu haldamise ja majandamise üleandmise kohta Haldamise ja majandamise üleandja edaspidi üleandja Haldamise ja majandamise vastuvõtja edaspidi vastuvõtja 1 Elamut iseloomustavad andmed elamu valmimise aasta elamu tüüp korruste arv korterite arv Haldamise ja majandamise üleandmise ajaks on elamus erastatud korterit erastamine on lõpuni vormistamata korteri osas avaldust erastamiseks ei ole esitatud korteri osas 2 Üleandja annab üle ja vastuvõtja võtab vastu järgmised elamu kohta käivad dokumendid või nende koopiad 3 Üleandja lõpetab 199 a seisuga järgmised elamu ekspluatatsiooni ja elanike teenindamisega seotud lepingud ja annab nimetatud lepingute koopiad üle vastuvõtjale 4 1 juulist 1994 a kuni käesoleva akti vormistamiseni on korteriüüri koosseisus laekunud elamu remondiks eurot samal ajavahemikul on elamu remondiks tegelikult kulutatud eurot VV m 23 08 2010 Nr 118 jõust 01 01 2011 RTI 2010 60 407 Pooltevaheline kokkulepe 5 Muud kokkulepped Üleandja Vastuvõtja Poolte pangarekvisiidid Lisa 9 Eluruumide erastamise korra juurde VV m 12 10 1999 Nr 302 jõust 25 10 1999 ELURUUMIDE ÜMBERHINDAMISE AKT Elamu aadress Elamu kõigi korterite ja mitteeluruumide üldpind m 2 Korteri number või mitteeluruumi nimetus Omanik Korteri või mitteeluruumi üldpind m 2 Mõttelise osa suurus murruna hariliku Elamu tehnilised andmed mille alusel ümberarvestus tehti Ümberhindamise põhjus Eluruumide erastamise kohustatud subjekti esindaja ees ja perekonnanimi allkiri a kuupäev Kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 198 ELAMUTE ERASTAMISE VÄÄRTUSHINNANGU KOEFITSIENTIDE MÄÄRAMISE JUHEND Riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse kohaselt võrdväärtustatakse konkreetse elamu või eluruumi üldpinna ruutmeeter ühikuks võetud suurpaneelelamu tüüp 121 02E korteri üldpinna ruutmeetriga koefitsientide abil Käesolevas juhendis ettenähtud väärtushinnangu koefitsiendid arvutatakse lähtudes erastatava eluruumi tarbimisväärtust iseloomustavatesta näitajatest kulumine heakorratase ja muud funktsionaalsed näitajad Väärtushinnangu koefitsient on konkreetse elamu väärtussuhe etaloniks võetud elamu suhtes See kajastab elamistingimuste kvaliteedi erinevust võrreldavates elamutes ja leitakse nende elamute moraalse ja füüsilise kulumise võrdluse kaudu Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aluseks on elamu taastamisväärtuse võrdlus etalononjekti taastamisväärtusega Arvesse võetakse elamute konstruktiivsed ja planeeringulised omadused tehnovõrkudega varustatus viimistlustase ja kulumus mis kõik üldkokkuvõtte iseloomustavad elamistingimuste kvaliteeti Ehitusjärgus oleva eluruumi väärtushinnangu koefitsiendi määramise aluseks on ehitusjärgus oleva eluruumi üldpinna ruutmeetri projektijärgse väärtuse erinevuse võrdlus etalonobjekti tegeliku väärtusega arvestades eluruumi valmiduse astet Ehitusjärgus olevaid elamuid ja kortereid erastatakse juhul kui nende tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi Tehnilise valmiduse astmeks üle 50 protsendi loetakse seda kui ehitusjärgus olevas elamus on lõpetatud järgmised põhikonstruktiivelemendid 1 vundamendid mullatöödega 2 seinad välis ja siseseinad 3 vahelaed 4 katus 5 trepid Väärtushinnangu koefitsentide määramiseks on elamud jaotatud kahte kvalitatiivselt erinevasse gruppi I Elamud mis on ehitatud pärast 1944 aastat tabelid 1ja 2 Sellesse gruppi kuuluvad 1 Etalonobjektidega võrdsustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest elamu tüübid samuti põlevkivituhk gaasbetoonist ja vahtsilikaltsiitpaneelidest või plokkidest elamud ning telliselamud seeriast 317 2 Keraamilistest tellistest kaasa arvatud kärgtellistest ehitatud elamud välisseina paksusega 51 cm 3 Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm 38cm silikaattellist 5 cm mineraalvatt soojustuskihti 4 Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega 5 Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud 6 Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud 7 Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud 8 Tellis ja plokkseintega ühepereelamud 9 Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina ja vahelaekilpidest ühepereelamud 10 Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis abihooned 10 1 Kivihooned 10 2 Puithooned II Elamud mis on ehitatud enne 1941 aastat tabel 3 Sellesse gruppi kuuluvad erinevate konstruktiivsete lahenduste ja erineva heakorrastustasemega järgmised elamutüübid tüüp K kivielamud välisseina paksusega 51 ja 64 cm tüüp B puittrepikojaga palkelamud kus on lihtsa ruumijaotusega korterid Korterid koosnevad toast ja köögist või ainult kööktoast Puuduvad abiruumid WC või kuivkäimla on ühiskoridoris ning on ette nähtud kasutamiseks kogu korruse elanikele Väikelinnades on mõnede elamute kuivkäimla õues Seda tüüpi elamud on ehitatud põhiliselt enne 1914 aastat tüüp C puittrepikojaga palk või puitsõrestik täidisseintega elamud avarate ruumide ja korrapärase ruumijaotusega Majas on veevarustus ja kanalisatsioon korterites on tavaliselt ka vannituba Paljudes elamutes pääseb korterist kahte trepikotta kusjuures teise kitsama trepikoja kaudu pääseb köögist õue või aeda Ehitusaeg aastatel 1919 1940 tüüp D kivitrepikojaga palk pruss või puitsõrestik täidisseintega elamute erineva heakorrastustasemega variandid Ehitusaeg aastatel 1928 1940 Paneel ja kivielamute väärtushinnangu koefitsiendi määramine kui hoone vanus ei ületa 35 aastat tabeli 1 järgi toimub hoone vanuse alusel koefitsiendiga milles on arvesse võetud ka vastava vanusega elamu füüsilist kulumist Üle 35 aasta vanuste elamute või kuni 35 aasta vanuste ehituskonstruktsioonide deformatsioonide ja vigastustega paneel ja kivielamute väärtushinnangu koefitsiendi leidmiseks tuleb määrata hoone füüsiline kulumus ehituskonstruktsioonide kulumuse keskmisena

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9126&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    müügilepingus RK s 28 06 94 nr 403 jõust 16 07 94 RT I 1994 51 860 4 Taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni poolt väljaantud väärtpabereid võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks Põllumajandusreformi kohustatud subjekti poolt väljaantud tööosakut ühismajandi varas võib kasutada sellesama kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamiseks RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 9 Erastamine avaliku enampakkumise korras 1 Avalikul enampakkumisel erastatakse asustamata eluruumi ja eelmise üürniku lahkumise väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi kui seda soovivad osta mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut kes on vastavalt käesoleva seaduse 5 2 lõikele end arvele võtnud ja üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi mille eesõigusega erastamiseks ei ole esitatud avaldust käesoleva seaduse s 5 sätestatud tähtaegadeks või kui avalduse esitanud isik on tunnistatud eluruumi erastamise õigusest loobunuks RK s 20 12 95 nr 116 jõust 20 01 96 RT I 1996 2 28 RK s 29 01 97 nr 288 jõust 02 03 97 RT I 1997 13 210 2 Avaliku enampakkumise korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras Andmed erastatavate eluruumide kohta avaldatakse ajakirjanduses vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist 3 Kohaliku omavalitsuse volikogu võib rakendada kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevate eluruumide erastamiseks korraldataval avalikul enampakkumisel osalejate suhtes piiranguid ja kehtestada erastamise lisatingimusi 4 Avalikul enampakkumisel erastatava eluruumi alghind määratakse käesoleva seaduse 7 1 lõikes sätestatud alustel 5 Avalikul enampakkumisel erastatud eluruumi eest saab tasuda käesoleva seaduse s 8 sätestatud viisil RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 10 Rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine 1 Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumi alalistele elanikele 1992 aasta 1 jaanuari seisuga nende surma korral nende pärijatele antakse välja rahvakapitali obligatsioonid töötamise aja tööstaa i alusel Töötamise aja kindlaksmääramiseks võetakse kasutusele rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart mida kasutatakse korterite erastamisel võrdselt rahvakapitali obligatsiooniga Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja rahvakapitali obligatsioone antakse välja isikutele kes 1995 aasta 1 detsembriks saavad vähemalt 18 aastaseks Üks tööaasta on ekvivalentne üheksakorruselise paneelelamu tüüp 121 02 E korteri üldpinna ühe ruutmeetriga Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni Isik võib omada ainult ühte Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud arvestuskaarti RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 2 Samuti antakse rahvakapitali obligatsioonid välja Eesti kodanikele kes 1992 aasta 1 jaanuari seisuga elasid alaliselt Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi aladel mis asuvad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumi vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele 3 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud töötamise aja kindlaksmääramisel arvestatakse isiku töötamist Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud ettevõtetes asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes ajavahemikul 1945 aasta 1 jaanuarist kuni 1992 aasta 1 jaanuarini välja arvatud käesoleva paragrahvi 13 lõikes sätestatud juhtudel RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 4 Töötamise aja hulka arvatakse samuti 1 loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest kui see on toimunud käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud tingimustel 2 töötamise aeg kirikus koguduses registreeritud usuorganisatsioonides kui see on toimunud käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud tingimustel 3 töötamise aeg talus kuni talu likvideerimiseni ja kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumiseni samuti töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö tegevusloa alusel käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud tingimustel kui isik oli vähemalt 16 aastat vana RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 4 I grupi invaliidi lapsinvaliidi kuni 18 aastase lapseeast invaliidi ja emale või isale väikelapse hooldamise aeg kuni lapse 3 aastaseks saamiseni käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul ja territooriumil 5 laste kasvatamise eest emale või tema surma korral isale või last emata kasvatanud isale samuti lapse hooldajale või eestkostjale täiendavalt viis aastat iga lapse kohta keda nad kasvatavad või on kasvatanud vähemalt kaheksa aasta vanuseni 6 õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses kaadri ettevalmistamise kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel ning aspirantuuris magistratuuris doktorantuuris ja kliinilises ordinatuuris oleku aeg käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul juhul kui õpiajal või sellele ajale eelneval perioodil isik elas alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 7 õppeasutuse lõpetamise järel tööle suunatud isiku kohustuslik töötamise aeg väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumi juhul kui tööle suunatu läks õppeasutusse õppima käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalise elanikuna käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul 8 käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil asunud asutuse ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool nimetatud territooriumi töötamise aeg käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul 9 Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil enne kohustuslikku sõjaväeteenistust alaliselt elanud isikute endise NSV Liidu relvajõududes ehitusvägedes piirivalvevägedes raudteevägedes sisevägedes ja NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee vägedes kohustusliku teenimise või sellele alternatiivses tööteenistuses viibimise aeg samuti Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil sõjaväestatud tuletõrjeüksustes teenimise aeg sõltumata sõjaväelisest auastmest käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul 10 sõjavangis oleku aeg või õigusvastaselt represseeritud isiku vabadusekaotuse asumisel või väljasaatmisel oleku või küüditamise aeg sõltumata isiku vanusest kolmekordselt seoses õigusvastase repressiooniga Eesti Vabariigi territooriumilt välja saadetud isiku sunnitud töötamise aeg pärast karistuse kandmist väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul 11 isiku puhul kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni riiklike elatusrahade seaduse RT I 1993 15 256 35 542 74 1055 1994 23 384 24 397 51 855 72 1261 1995 14 168 61 1027 68 1139 95 1631 1996 22 437 45 849 86 1539 1997 77 1309 81 1366 1998 17 266 61 982 64 65 1009 107 1767 1999 10 150 97 857 s 5 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staa i ja sama seaduse s 6 sätestatud soodustingimustel antava vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staa i aastate vahe 12 alaealisena kuni 18 aastasena vanemateta kasvanud isikule täiendavalt 10 aastat või hooldusasutuses viibimise aeg juhul kui see ületab 10 aastat RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 13 I ja II grupi invaliidi invaliidsuse aeg kuni pensioniõigusliku ea saabumiseni 5 Erilistel asjaoludel võib Vabariigi Valitsus ministeeriumi esildise alusel lubada arvesse võtta isiku tööalast tegevust mis ei vasta käesoleva paragrahvi 3 ja 4 lõikes sätestatud tingimustele samuti välja anda rahvakapitali obligatsiooni kui isik on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1992 aasta 1 jaanuari või kui isik töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 6 Töötamise aja hulka loetakse töö käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile mittealluval Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil samuti käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumiga vahetult piirnevate Venemaa ja Läti administratiivüksuste endise NSV Liidu rajoonide territooriumil vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjale ning käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ajavahemikul 7 Vähemalt 18 aastasele Eesti kodanikule kes elab alaliselt Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil ning kelle käesoleva seadusega määratud töötamise aeg on lühem kui 10 aastat loetakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantav töötamise aeg võrdseks 10 aastaga 8 Täiendavaid tööaastaid arvestatakse endise eluruumi omanikule tema surma korral tema pärijatele juhul kui temale kuulunud eluruum lammutati seoses elamu juurde kuulunud krundi äravõtmisega riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks ja talle ei makstud hüvitust lammutatud eluruumi eest ei antud omandisse teist samaväärset ega paigaldatud teise kohta sama eluruumi Täiendavate tööaastate arvestamisel võetakse aluseks lammutatud eluruumi suurus vastavalt selle üldpinna ruutmeetri väärtusele mis määratakse käesoleva seaduse 7 1 lõikes ettenähtud korras Täiendavate tööaastate tõendamine toimub selle kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt kelle otsusega nimetatud eluruum lammutati 9 Isikul kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas on õigus rahvakapitali obligatsioonile ainult selles ulatuses mille võrra rahvakapitali obligatsiooni rahaline väärtus on suurem nimetatud tööosaku rahalisest väärtusest Isikul kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas mis jääb talle täielikult või osaliselt välja andmata põllumajandusreformi käigus riigimajandi moodustamise tõttu on õigus saada rahvakapitali obligatsioon arvestusliku rahalise väärtusega mis võrdub saamata jäänud tööosaku rahalise väärtusega RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 10 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide ja rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras 11 Isik kellele antakse välja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart kannab vastutust arvestuskaarte väljastavale täitvale või registreerivale ametiisikule esitatud andmete õigsuse eest Võltsitud või ebaseaduslikult registreeritud arvestuskaart on täielikult või osaliselt tühine Vaidluse korral tühistab võltsitud või ebaseaduslikult registreeritud arvestuskaardi kohus Tühiselt arvestuskaardilt tööaastate võõrandamine on tühine Kui tühise arvestuskaardi alusel omandatakse eluruum on kohustatud subjektil õigus nõuda lepingus kindlaksmääratud hinna tasumist või taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist kohtu korras RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 12 Arvestuskaarte väljastavad täitvad ja registreerivad ametiisikud kannavad vastutust seaduste alusel 13 Töötamise aja hulka ei arvata teenistusaega ohvitseri auastmes endise NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ja endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee asutustes RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 14 Rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine lõpetatakse 1996 aasta 1 veebruaril RK s 20 12 95 nr 116 jõust 20 01 96 RT I 1996 2 28 11 Rahvakapitali obligatsioonide ja arvestuskaartide kasutamine 1 lõige kehtetu RK s 30 06 94 nr 412 jõust 01 08 94 RT I 1994 54 905 2 lõige kehtetu RK s 29 01 97 nr 288 jõust 02 03 97 RT I 1997 13 210 3 lõige kehtetu RK s 30 06 94 nr 412 jõust 01 08 94 RT I 1994 54 905 4 Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja neile kuuluvaid rahvakapitali obligatsioone Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras 5 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti saab eluruumi erastamiseks kasutada kuni 1995 aasta 15 detsembrini RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 6 Rahvakapitali obligatsioonide kasutamise muu riigi või munitsipaalvara erastamisel ja tsiviilkäibes määrab seaduse alusel Vabariigi Valitsus 12 Eluruumi erastamise vormistamine 1 Eluruumi erastamine vormistatakse ostja õigustatud subjekti ja müüja kohustatud subjekti vahel sõlmitava ostu müügilepinguga 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse RT I 1993 72 73 1021 1999 44 510 2000 51 325 88 576 13 7 lõike kohaselt RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 3 Eluruumi ostu ja müügilepingu tõestamata jätmine toob kaasa tehingu kehtetuse tsiviilseaduses ettenähtud tagajärgedega 4 Ostu müügilepingu sõlmimisel võtab eluruumi müüja ostjalt erastamise kulude katteks tasu mis ei tohi ületada 1 eluruumi ostu müügilepingus fikseeritud eluruumi maksumusest Nimetatud tasu maksab ostja eluruumi müüjale rahas RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 5 Ostu ja müügilepingus peab olema fikseeritud eluruumi müügihind ja tingimused sealhulgas ostja kohustused eluruumi erastamisel ning vastutus lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel 6 Kui isik kes on esitanud avalduse eluruumi erastamiseks hoidub ostu müügilepingu sõlmimisest tunnistatakse ta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras eluruumi erastamise õigusest loobunuks RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 13 Omandiõiguse tekkimine erastatavale eluruumile 1 Omandiõigus erastatavale eluruumile sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse RT I 1993 39 590 1999 44 509 le 92 RK s 14 12 94 nr 440 jõust 29 12 94 RT I 1994 94 1609 2 Enne ostu müügilepingu tõestamist on notar kohustatud kontrollima lepingus ettenähtud summa tasumist järelmaksuga ostmise korral järelmaksutingimuste vastavust käesoleva seaduse 8 3 lõike alusel kehtestatud järelmaksutingimustele tegema Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kande rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile ning veenduma tehingu seaduslikkuses Kohustatud subjekt vastutab ostu müügitehingu sõlmimiseks esitatavate andmete õigsuse eest RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 RK s 14 12 94 nr 440 jõust 29 12 94 RT I 1994 94 1609 3 Eluruumi omandiõiguse ülemineku vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus 14 Järelmaksuga omandatud eluruumi omaniku kohustused 1 Eluruumi omandamisel järelmaksuga on eluruumi omanik kohustatud õigeaegselt ja kehtestatud määrades tasuma järelmaksu Sanktsioonid võlgnikule viivis leppetrahv jne nähakse järelmaksu korral ette ostu müügilepingus 2 Kui ostja on jätnud järelmaksu maksmata kahel järjestikusel tähtajal võib kohustatud subjekt nõuda lepingu kehtetuks tunnistamist eluruumi tagastamist tasu eluruumi kasutamise eest ning kahjude hüvitamist Kohustatud subjekti nõuded taasarvestatakse ostja poolt tasutud summade arvelt ning ülejääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras RK s 29 01 97 nr 288 jõust 02 03 97 RT I 1997 13 210 15 Erastatud eluruumide haldamise korraldamine 1 Erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust Elamutes kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud korraldab elamu haldamist kuni 2002 aasta 31 detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule kellele on haldamine üle antud kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada 2 Elamus kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu jääb leping kehtima niivõrd kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega 3 Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega RK s 15 11 2000 jõust 01 07 2001 RT I 2000 92 601 15 1 Elamu haldamine kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele 1 Kehtetu RK s 15 11 2000 jõust 01 07 2001 RT I 2000 92 601 2 Kehtetu RK s 15 11 2000 jõust 01 07 2001 RT I 2000 92 601 3 Kehtetu RK s 15 11 2000 jõust 01 07 2001 RT I 2000 92 601 4 Kehtetu RK s 15 11 2000 jõust 01 07 2001 RT I 2000 92 601 5 Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist kui pooled ei lepi kokku teisiti Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus Kui elamu haldamine on õigusaktides sätestatud korras üle antud kolmandale isikule antakse elamu haldamine korteriühistule üle korteriomandiseaduses sätestatud korras RK s 04 05 2006 jõust 11 06 2006 RT I 2006 25 184 15 2 Elamu haldamise üleminek eluruumide erastamise kohustatud subjektilt 1 Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest 2 Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta leitakse uus kohustatud subjekt käesoleva seaduse 6 2 lõikes sätestatud viisil 3 Linna või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele RK s 17 02 99 jõust 27 03 99 RT I 1999 27 386 16 Kehtetu RK s 05 06 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 53 336 17 Kehtetu RK s 05 06 2002 jõust 01 07 2002 RT I 2002 53 336 18 Maaeraldus erastatud eluruumi juurde Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse RK s 15 11 2000 jõust 29 11 2000 RT I 2000 88 576 19 Erastamisest saadava tulu jaotamine 1 Riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamisest laekunud raha kasutamine sätestatakse eraldi seadusega 2 Põllumajandusreformi kohustatud subjektide eluruumide erastamisel laekunud raha kasutatakse põllumajandusreformi seaduses ettenähtud korras 3 Taasriigistamise kohustatud subjektide omandis olevate eluruumide erastamisest laekunud raha omandab taasriigistamise kohustatud subjekt 4 Põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi erastamisel laekunud rahvakapitali obligatsioonid arvestuskaardile kantud tööaastad ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberid jäävad kohustatud subjektile 5 Erastatud eluruumi eest saadud rahvakapitali obligatsioone ja teisi käesoleva seaduse 8 1 lõikes nimetatud vahendeid ei loeta kohustatud subjekti tuluks 6 Põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti poolt eluruumide erastamisel vastuvõetud rahvakapitali obligatsioonide eest võib kohustatud subjekt osta erastamisseaduse 28 3 lõikes nimetatud vara Põllumajandusreformi kohustatud subjekt võib kokkuleppel õigustatud subjektiga kasutada vastuvõetud rahvakapitali obligatsioone ühistatud vara kompenseerimiseks Taasriigistamise kohustatud subjekt võib talle eluruumide erastamise eest laekunud erastamisväärtpaberitega tasuda ostueesõigusega erastatava maa eest täies ulatuses RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 RK s 20 12 95 nr 116 jõust 20 01 96 RT I 1996 2 28 20 Rahvakapitali obligatsioonide register 1 Rahvakapitali obligatsioonide registri asutab Vabariigi Valitsus RK s 16 03 94 nr 318 jõust 07 04 94 RT I 1994 25 405 2 Rahvakapitali obligatsioonide registri pidajaks on Riigiarvutuskeskus 21 Ehitusjärgus olevate eluruumide erastamine 1 Käesoleva seaduse kohaselt erastatakse samuti ehitusjärgus olevaid elamuid ja kortereid mille tehnilise valmiduse aste on üle 50 2 Ehitusjärgus olevaid eluruume käsitatakse erastamisel asustamata eluruumidena välja arvatud juhul kui füüsilised isikud on kehtestatud korras osalenud eluruumi ehitamisel oma vahenditega Nimetatud isikutel on õigus erastada ehitusjärgus eluruumi käesoleva seaduse 5 1 lõike punktis 1 sätestatud korras RK s 23 02 95 nr 527 jõust 15 03 95 RT I 1995 24 337 3 Ehitusjärgus oleva eluruumi hind määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väärtuskoefitsientide abil kus arvestatakse ehitusjärgus oleva eluruumi üldpinna ruutmeetri projektijärgse väärtuse erinevust käesoleva seaduse paragrahv 10 1 lõikes nimetatud standardelamu korteri üldpinna väärtusest samuti eluruumi valmiduse astet ja asukohta 21 1 Korteriomandi tekkimine erastamisel Korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul Avalduse korteriomandi seadmiseks milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks esitab valla või linnavalitsusele eluruumide erastamise kohustatud subjekt Vastava avalduse võib esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud RK s 15 11 2000 jõust 29 11 2000 RT I 2000 88 576 21 2 Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine Kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki määrab valla või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa Enne vastavate toimingute alustamist teavitab valla või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid Kui korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud soovivad kinnistada ehitisealusest maast suuremat

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8683&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta 2 1 Sotsiaalhoolekande seaduse RT I 1995 21 323 1996 49 953 1997 35 538 77 1309 2000 33 198 2001 85 509 22 2 lõikes 6 sätestatud toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m 2 VV m 11 12 2001 Nr 390 jõust 01 01 2002 RT I 2001 97 613 3 Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12 augusti 1993 a määrus nr 254 Korteriüürireformi läbiviimise kohta RT I 1993 58 806 1995 18 244 54 885 1997 47 769 Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Majandusminister Jaak LEIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26 jaanuari 1999 a määrusega nr 38 ELURUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED Käesolevad eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud Elamuseaduse RT 1992 17 254 RT I 1998 71 1199 2000 88 576 2001 85 509 93 565 2002 53 336 7 lõike 1 punkti 1 alusel VV m 23 07 2002 Nr 236 jõust 01 08 2002 RT I 2002 66 402 Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele 1 Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine 2 Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise 3 Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu töö ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks VV m 08 08 2000 Nr 267 jõust 14 08 2000 Uste miinimummõõtmed on 1 laius välisuksed 0 9 m sise ja rõduuksed 0 7 m vannitoa WC uksed 0 6 m 2 kõrgus 2 m 4 Eluruumi iga elu töö ja magamistoa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m 2 toa laiuse vastasseinte vaheline kaugus alammäär 2 4 m vähim kõrgus 2 5 m ühepereelamutes 2 3 m Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses VV m 08 08 2000 Nr 267 jõust 14 08 2000 5 Eluruumi igal elu töö ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1 8 VV m 08 08 2000 Nr 267 jõust 14 08 2000 6 Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse Õhu liikumise kiirus eluruumis eluruumi maht ühe inimese kohta keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele VV m 08 08 2000 Nr 267 jõust 14 08 2000 7 Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 C lubatav temperatuuri ülempiir tuleb

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=28726&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    1334 sätestatud asjaõigust 2 Endise kruntrendimaa obrokimaa pidajana käsitatakse käesolevas seaduses isikut kellele kuulus kruntrendimaaõigus obrokimaaõigus 1940 aasta 16 juunil või kes oli omandanud selle õiguse Balti eraseadusega ettenähtud korras pärast 1940 aasta 16 juunit 3 Endise kruntrendimaa obrokimaa omanikuna käsitatakse käesolevas seaduses isikut kes oli andnud maa kasutamiseks kruntrendimaaõiguse obrokimaaõiguse alusel Paragrahv 3 1 Endine kruntrendimaa obrokimaa antakse tasuta endise kruntrendimaa obrokimaa pidaja või tema pärijate omandisse või kompenseeritakse neile selle maksumus 95 protsendi ulatuses 2 Endise kruntrendimaa obrokimaa omanikule kompenseeritakse endine kruntrendimaa obrokimaa maksumus 5 protsendi ulatuses juhul kui endise kruntrendimaa obrokimaa omanik on maareformi õigustatud subjekt vastavalt maareformi seaduse paragrahvis 5 sätestatule Paragrahv 4 Käesoleva seaduse õigustatud subjektide kindlaksmääramine ning maa omandiks andmine ja kompenseerimine toimub omandireformi aluste seaduse RT 1991 21 257 1991 45 565 1992 19 275 1992 33 420 1993 15 253 1993 15 254 II osas ja maareformi seaduse RT 1991 34 462 1992 10 145 RT I 1993 20 354 II osas ning nendest seadustest tulenevates muudes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel kuivõrd käesolev seadus ei sätesta teisiti 2 Kui endise kruntrendimaa obrokimaa pidaja on surnud ning õigustatud subjekte on mitu kohaldatakse maareformi seaduse paragrahv 14 sätteid RK s 30 04 96 nr 169 jõust 07 06 96 RT I 1996 36 738 3 Käesoleva seaduse paragrahv 3 1 lõikes tähendatud pärijad määratakse kindlaks maareformi seaduse paragrahv 5 1 lõike punkti 2 sätete kohaselt Neile käesoleva seaduse alusel omandisse antaval maal asuvate ning endise kruntrendimaa obrokimaa pidajale kuuluvate hoonete ja rajatiste tagastamisel kohaldatakse endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse RT 1993 5 77 sätteid RK s 14 12 94 nr 440 jõust 29 12 94 RT I 1994 94 1609 Paragrahv 5 1 Avaldused käesoleva seaduse alusel maa

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=10112&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive