archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 4 Kohaldatav õigus 1 Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust RT I 2002 35 217 2 Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse RT I 1993 20 353 1999 60 616 2000 57 372 2001 102 670 2002 61 375 4 lõikes 4 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele 3 Kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale käesoleva seaduse s 5 sätestatud töötingimuste osas Eesti sätetest soodsamad kohaldatakse töötajale soodsamat sätet 5 Kohaldatavad töötingimused 1 Lähetatud töötajale kohaldatavad Eestis kehtestatud töötingimused on järgmised 1 tööaeg 2 puhkeaeg 3 vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks 4 töötasu ja ületunnitöö hüvitamine 5 põhipuhkuse kestus 6 võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 2 Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis kui see on lähetatud töötajale vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted Käesolevas lõikes nimetatud nõuete täitmise tagab käesoleva seaduse 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud töötamise korral tellija ning käesoleva seaduse 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud töötamise korral juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral kui lähetatud töötaja on oskustööline kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit ei kohaldata kui töö mida lähetatud töötaja teeb on seotud hoonete ehitamise remondi hooldamise muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega kaasa arvatud kaevetööd pinnaeemaldustööd tegelikud ehitustööd valmiselementide koostamis ja lammutustööd ühendamis või paigaldustööd muutmis renoveerimis remondi lahtivõtmis lammutus hooldus värvimis ja puhastustööd ning parandustööd 6 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaldamisel loetakse lähetusega seotud rahas makstud hüvitised töötasu osaks välja arvatud juhul kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu majutus ja toitlustuskulude katteks RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 7 Kehtetu RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 6 Informatsiooni andmine ja koostöö 1 Tööinspektsioon teeb informatsiooni kättesaadavaks ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta mida kohaldatakse lähetatud töötajale 2 Tööinspektsioon vastab põhjendatud infopäringutele tööjõudu vahendavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute kohta sealhulgas nende poolt toimepandud õigusaktide rikkumiste või ebaseadusliku rahvusvahelise tegevuse juhtumite kohta 3 Tööinspektsioon teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vastavate institutsioonidega 7 Vaidluste lahendamine 1 Lähetatud töötajal on käesoleva seadusega tagatud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=61267&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    töötajana 2 Julgeoleku või luureorganiga koostöö tegemine käesoleva seaduse mõistes on julgeoleku või luureorgani agendiks residendiks kohtumis või konspiratiivkorteri pidajaks või usaldusisikuks olemine või muul moel teadlikult ja vabatahtlikult selle organiga koostöö tegemine Agendiks residendiks kohtumis või konspiratiivkorteri pidajaks või usaldusisikuks loetakse isik kes tegi koostööd või andis nõusoleku koostööks julgeoleku või luureorganiga ilma et ta oleks olnud viimasega tööõiguslikes suhetes Isiku koostöö julgeoleku või luureorganiga loetakse tõendatuks vastavale kohustusele nõusolekule või tema poolt sellele organile adresseeritud koostööd väljendavale ettekandele allkirja andmisega või koostöö eest rahalise või muu hüvituse saamisega samuti muude seaduses ettenähtud korras hinnatud tõenditega 5 Arvelevõtmine 1 Julgeoleku või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isik võetakse arvele Riigi Kaitsepolitseiameti edaspidi Kaitsepolitseiamet poolt 2 Arvelevõtmise aluseks on 1 ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist Kaitsepolitseiametile esitatud isiklik ülestunnistus julgeoleku või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta 2 isikute kirjalikud avaldused koos tõenditega teiste isikute kohta kes olid julgeoleku või luureorgani teenistuses või tegid sellega koostööd 3 materjalid mis tõendavad isiku julgeoleku või luureorgani teenistuses olemist või sellega koostöö tegemist 3 Käesoleva paragrahvi 2 lõike punktis 2 nimetatud tõendite tõesuse ja piisavuse üle isiku julgeoleku või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta isiku arvelevõtmiseks otsustab Kaitsepolitseiamet 4 Käesoleva paragrahvi 2 lõike punktis 1 nimetatud ülestunnistuse protseduuri korra töötab välja ja avalikustab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse avaldamist Riigi Teatajas 5 Kaitsepolitseiamet on kohustatud edastama andmed mis vaidlustavad isiku poolt antud süümevande kui isik pole vaidlustanud käesoleva seaduse paragrahv 8 2 lõikes nimetatud Kaitsepolitsei teadet paragrahv 8 4 lõikes sätestatud tähtaja jooksul või pärast seda kui jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud isiku julgeoleku või luureorgani teenistuses olemine või sellega koostöö tegemine Riigiprokuratuurile kellel lasub vastavalt Prokuratuuri seadusele RT 1993 11 184 RT I 1994 10 134 16 290 ja 68 1170 ja Eesti Vabariigi seadusele Süümevande andmise korra kohta RT 1992 31 408 RT I 1994 68 1170 kohustus vaidlustada süümevanne kohtus 6 Ülestunnistus 1 Ülestunnistuses Kaitsepolitseiametile julgeoleku või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise kohta annab selle esitaja enda kohta järgmised andmed 1 isiku nimi ees ja isanimi ning teised isiku poolt kasutatud nimed 2 sünniaeg 3 sünnikoht 4 elukoht julgeoleku või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise ajal ja ülestunnistuse esitamise ajal 5 julgeoleku või luureorgani nimetus mille teenistuses isik oli või millega ta koostööd tegi 6 kellena isik julgeoleku või luureorgani teenistuses oli või selle organiga koostööd tegi 7 julgeoleku või luureorgani teenistuses olemise või selle organiga koostöö tegemise aeg 8 isiku tegevus ülestunnistuse tegemise ajal 9 muu informatsioon oma tegevuse kohta julgeoleku või luureorganis välja arvatud teave mida võidakse kasutada tema enda või tema lähedaste vastu 2 Kui isik keeldub andmast käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud teavet või annab teadlikult vale teavet avalikustatakse tema isik käesolevas seaduses sätestatud korras 7 Avalikustamise alus 1 Isiku julgeoleku või luureorgani teenistuses olemise või sellega koostöö tegemise avalikustamise aluseks on dokumendid arhiivitoimikud kartoteegid agentuurkaardid või nende koopiad ettekanded käskkirjad finants või asjaajamisdokumendid kirjavahetus helilindid filmid fotod või muud teabekandjad

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13855&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isiku ülestunnistuse esitamise kord juurde lisatud 2 Kinnitada Riigi Kaitsepolitseiameti teadaande Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isiku kohta vorm juurde lisatud 3 Politseiametil suunata tema halduses asuvate politseiasutuste poole pöördunud ja ülestunnistust esitada soovivad isikud ülestunnistuse esitamiseks Riigi Kaitsepolitseiametisse või kaitsepolitsei kohalikesse osakondadesse ja jaoskondadesse Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Edgar SAVISAAR Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5 juuli 1995 a määrusega nr 257 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isiku ülestunnistuse esitamise kord 1 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise algus kuulutatakse välja Kaitsepolitseiameti ametliku pressiteadaandena mis avaldatakse vähemalt kahes üleriigilises ajalehes Kaitsepolitseiameti pressiteadaandes avalikustatakse telefoninumbrid millel helistades ülestunnistust esitada soovivad isikud saavad kokku leppida ülestunnistuse esitamise aja ja koha suhtes 2 Ülestunnistust esitada sooviv isik võetakse vastu Kaitsepolitseiametis või kaitsepolitsei kohalikus osakonnas jaoskonnas 3 Iga ülestunnistust esitada sooviv isik täidab omakäeliselt vabatahtliku ülestunnistaja ankeedi vt lisa mis peab sisaldama ülestunnistust esitada sooviva isiku kohta Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse edaspidi seadus paragrahvis 6 nimetatud andmeid kusjuures enne ankeedi täitmist hoiatatakse isikut seadusega sätestatud teabe andmisest keeldumise või vale teabe andmise tagajärgede eest Lisaks ankeedile kirjutab ülestunnistust esitada sooviv isik omakäelise vabas vormis ülestunnistuse 4 Kõik vabatahtlike ülestunnistajate ankeedid registreeritakse kaitsepolitseiasutuses Kaitsepolitsei kohalikud osakonnad jaoskonnad edastavad ülestunnistajate ankeedid koos isikute omakäeliste ülestunnistustega Kaitsepolitseiametile kes peab nimetatud ankeetide üleriigilist arvestust 5 Ülestunnistust esitavale isikule võidakse vajaduse korral esitada küsimusi ja ta võidakse kutsuda välja andmete täpsustamiseks 6 Ülestunnistuse esitanud isik võetakse vastavalt seaduse paragrahvile 5 Kaitsepolitseiametis arvele ning tema nime ei avalikustata kui seadus ei sätesta teisiti

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=15506&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    õigsuse osas võib ta teha mõõtmisi uuringuid ja katsetusi mille abil tehakse kindlaks kas ehitis ja selle osad vastavad esitatud nõuetele 3 Ehitise auditit tegeva isiku teavituskohustus 1 Ehitise auditit tegev isik esitab tellijale kirjalikult taasesitatavas vormis kinnituse et ta vastab ehitusseadustiku 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele 2 Ehitise auditit tegev isik teavitab tellijat ilmnenud asjaoludest mis võivad mõjutada tema sõltumatust auditi tegemisel 3 Ehitise auditit tegev isik edastab tellijale konkreetse ehitise auditi eest vastutava pädeva isiku andmed 4 Kui ehitise auditit tegeval isikul puudub mingis osas pädevus auditi tegemiseks teavitab ta koheselt sellest tellijat 4 Ehitise auditi lähtealused 1 Ehitise auditi tegemisel lähtutakse eelkõige järgnevatest andmetest ja dokumentidest 1 ehitusuuringu andmed 2 ehitisele ja selle osale esitatud nõuded 3 ehitusprojekt ja asjakohasel juhul ehitusprojekti ekspertiis 4 ehitise ehitusdokumendid 5 ehitisse paigaldatud ehitusmaterjalidele toodetele ja seadmetele esitatud nõuded 6 asjakohased standardid 7 ehitamise ja projekteerimise hea tava 8 ehitise auditi lähteülesanne 9 varasemalt koostatud ehitise auditi aruanne selle olemasolu korral 2 Auditi tegija võib arvestada ehitise omaniku või kasutaja poolt korraldatud ehitise tehnilise seisukorra hindamiseks tehtud katsetusi uuringuid ja mõõtmisi eelkõige kui need on usaldusväärsed ja jälgitavad 3 Ehitise auditit tegeval isikul on õigus nõuda tellijalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid asjakohaseid andmeid või dokumente 5 Ehitise auditi tulemus 1 Ehitise auditi tulemusena koostatakse ehitise auditi aruanne 2 Ehitise auditi aruandes esitatakse 1 konkreetse ehitise auditi eest vastutava pädeva isiku nimi ja kvalifikatsioon ning ehitise või selle osa auditi tegemises osalenud füüsiliste isikute nimed 2 ehitise auditi objektiks oleva ehitise paikvaatluse või toimingute tegemise kuupäevad 3 ehitise ja selle põhiliste tehniliste lahenduste lühiiseloomustus 4 ehitise ehitusprojekti koostanud isiku nimi füüsilisest isikust koostaja puhul ka tema kvalifikatsioon juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul ka registrikood kontaktandmed teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutanud isiku nimi ning tema kvalifikatsioon 5 ehitise ehitanud isiku nimi füüsilisest isikust ehitaja puhul ka tema kvalifikatsioon juriidilisest isikust ehitaja puhul ka registrikood kontaktandmed teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitise ehitamise eest vastutanud isiku nimi ning andmed tema kvalifikatsiooni kohta 6 hinnang ehitises kasutatud tehniliste lahenduste põhjendatuse kohta 7 hinnang ehitise nõuetele vastavuse kohta 8 hinnang ehitise ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutuse kohta 9 kokkuvõtlik üheselt mõistetav üldine hinnang ehitisele 10 õigusaktides nõutud muud andmed 11 asjakohasel juhul ettepanekud ehitise ümberehitamiseks lammutamiseks või muuks selliseks tegevuseks 3 Mahuka auditi korral esitatakse ehitise erinevate osade kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 7 ja 8 nimetatud hinnang ning ehitusprojekti kui terviku kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud üldine hinnang ja punktis 11 nimetatud ettepanekud 6 Nõuded ehitise auditi aruande vormistusele 1 Ehitise auditi aruanne on loetav vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav 2 Ehitise auditi aruande loetavuse ja arusaadavuse tagamiseks esitatakse aruande koosseisus asjakohased fotod või graafiline materjal 3 Ehitise auditi aruande tiitellehel esitatakse 1 töö nimetus ja number või tunnus 2 ehitise auditi objektiks oleva ehitise aadress või aadressid 3 ehitise auditit teinud isiku nimi kontaktandmed registri või isikukood ja olemasolul

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=142004&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    4 Käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt 5 Vajaduse korral kontrollib pädev asutus kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb 1 viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse 2 kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega 3 esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi ehituslikke või kujunduslikke nõudeid 4 kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik 6 Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused siis lähtutakse ehitusloa menetluse sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina 37 Ehitusteatise alusel ehitamise alustamine Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates 2 jagu Ehitusluba 38 Ehitusluba 1 Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile 2 Ehitusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul 3 Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1 Ehitusloa võib anda kaaludes ehitise ohtlikkust mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega 39 Ehitusloa andmiseks pädev asutus 1 Ehitusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering siis annab ehitusloa Tehnilise Järelevalve Amet kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses siis annab ehitusloa Tehnilise Järelevalve Amet kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 4 Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi mille kohta on ehitusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses siis annab ehitusloa Tehnilise Järelevalve Amet kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 40 Ehitusloa taotlus 1 Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu Kui ehitusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse 2 Ehitusloa taotluses märgitakse 1 taotleja nimi kontaktandmed esitamise kuupäev ja allkiri 2 ehitusloa kättetoimetamise viis 3 ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus 4 ehitusloa taotlemise eesmärk sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve 5 ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg 6 ehitusprojekti koostanud isiku andmed kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik siis ka tema andmed 7 energiamärgis kui see on nõutav 8 andmed riigilõivu tasumise kohta 3 Koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis esitatakse ka ekspertiisiakt 4 Ehitusloa taotluse ja ehitusloa vorminõuded ning taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 41 Ehitusloa taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine Pädev asutus kontrollib ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust Kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega 42 Ehitusloa menetlus 1 Ehitusluba antakse kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule 2 Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse 3 Ehitusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada 1 ehitusloa kehtivusaja piiramise ajutise ehitise lammutamise tähtajaga 2 ehitusloa muutmise võimaluse seoses samale kinnisasjale antud mitme ehitusloa kehtivusega 3 ehitusloa tähtaja muutmise võimaluse 4 võimaluse sama ehitist korduvalt paigaldada samasse asukohta või ehitusloas piiritletud alale ilma ehitusteatist või luba esitamata 5 ehitise või ehitamise keerukusest tulenevad lisatingimused ehitamiseks või 6 ehitusprojekti ekspertiisi tegemise 4 Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist Uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel 5 Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva 6 Pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku 7 Pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral 1 kooskõlastamiseks asutusele kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega 2 arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada 8 Kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist Ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse 9 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 43 Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis 1 Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta 2 Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise ehitamise alustamise aja omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nime isiku või äriregistri või muu registri koodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta 3 Ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või loa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist teatise ehitise lammutamise kohta 4 Ehitise lammutamise teatises esitatakse maaüksuse katastritunnus aadress ja ehitisregistri kood ning teave et ehitis on täielikult lammutatud 5 Ehitamise alustamise ja ehitise lammutamise teatise vorminõuded ning teatise esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 44 Ehitusloa andmisest keeldumine Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest kui 1 kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule projekteerimistingimustele riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik õiguslikele kitsendustele 2 ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või pädev isik ei ole teinud ehitusprojekti ekspertiisi 3 ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata 4 ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada 5 ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele 6 käesoleva seadustiku 42 lõike 7 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata 7 pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse 8 pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise menetluse 9 kinnisasjale millele taotletakse ehitusluba on kehtestatud ajutine ehituskeeld 10 ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada 11 ehitise lammutamine ei vasta olulistele avalikele huvidele või 12 ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist 45 Ehitusloa kehtivus 1 Ehitusluba kehtib viis aastat Kui ehitamisega on alustatud siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust 2 Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev 46 Ehitusloa kehtetuks tunnistamine 1 Pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks kui 1 ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt näiteks ehitise tuleohutus energiatõhusus kasutamise otstarve mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad või 2 ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid mis mõjutasid oluliselt ehitusloa andmise otsustamist 2 Pädev asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada kui 1 ehitusloa omaja või kinnisasja omanik seda taotleb välja arvatud kui teistel isikutel on ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi või 2 ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile detailplaneeringutele projekteerimistingimustele riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele 5 peatükk Kasutusteatis ja kasutusluba 1 jagu Kasutusteatis 47 Kasutusteatis 1 Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tuleb ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada 2 Kasutusteatis tuleb esitada kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded 3 Kasutusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 4 Kasutusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul 5 Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist ehitise kohta mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 2 Kasutusteatise esitamist võib nõuda kaaludes ehitise ohtlikkust mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega 6 Kui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist mille kasutamisest peab teavitama siis asendab kasutusteatist kasutusluba 7 Kasutusteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 48 Kasutusteatise esitamine 1 Ehitise kasutamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik esitatakse dokumendid pädevale asutusele kes kannab andmed ehitisregistrisse 2 Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist Kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet 3 Kasutusteatises märgitakse 1 esitaja nimi kontaktandmed esitamise kuupäev ja allkiri 2 ehitise asukohta puudutava kinnisasja andmed ja katastritunnus 3 kasutusteatise esitamise eesmärk sealhulgas ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik 4 ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks kavandatav aeg 5 energiamärgis kui see on nõutav 6 ehitanud isiku andmed 4 Käesoleva seadustiku lisas 2 nimetatud juhul tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt mille järgi ehitis ehitati 5 Vajaduse korral kontrollib pädev asutus kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb 1 viia ehitis nõuetega vastavusse 2 kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega 3 kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik 6 Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused siis lähtutakse kasutusloa menetluse sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina 49 Kasutusteatise alusel ehitise kasutamine Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 jagu Kasutusluba 50 Kasutusluba 1 Kasutusluba antakse kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt Kasutusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral 2 Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda kasutusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 2 Kasutusloa võib anda kaaludes ehitise ohtlikkust mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega 3 Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda 4 Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega ei kaasne käesoleva seadustiku lisas 1 loetletud teavitamis või loakohustuslikke tegevusi siis lähtutakse kasutusotstarbe muutmisel käesoleva seadustiku lisas 2 kasutusotstarbe muutmise kohta kehtestatud veerust 5 Ehitise osale võib anda osakasutusloa kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded eelkõige nõue et ehitist on võimalik ohutult kasutada 6 Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi Kasutusluba antakse eraldi ka igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele 7 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega 1 ehitise kasutamise otstarvete loetelu 2 kasutusotstarbest tulenevad nõuded ehitisele 51 Kasutusloa andmiseks pädev asutus 1 Kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 2 Kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering siis annab kasutusloa Tehnilise Järelevalve Amet kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 3 Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi mille kohta on kasutusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses siis annab kasutusloa Tehnilise Järelevalve Amet kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 4 Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitist mille kohta on kasutusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses siis annab kasutusloa Tehnilise Järelevalve Amet kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 52 Kasutusloa taotlus 1 Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu esitatakse need pädevale asutusele kes kannab andmed ehitisregistrisse 2 Kasutusloa taotluses märgitakse 1 taotleja nimi kontaktandmed esitamise kuupäev ja allkiri 2 kasutusloa kättetoimetamise viis 3 ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus 4 kasutusloa taotlemise eesmärk sealhulgas ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik 5 ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg 6 õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend 7 ehitist ehitanud isiku andmed asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik siis ka tema andmed 8 energiamärgis kui see on nõutav 9 õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta 10 ehitusdokumendid välja arvatud juhul kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks 11 andmed riigilõivu tasumise kohta 3 Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt mille järgi ehitis ehitati Ehitusprojekti ei pea esitama kui kasutusloa taotlus esitatakse ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks 4 Kasutusloa taotluse selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 53 Kasutusloa taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine Pädev asutus kontrollib kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust Kui kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega Kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu eelkõige juhul kui ehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusteatise või ehitusloa olemasolu 54 Kasutusloa menetlus 1 Kasutusluba antakse kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele eelkõige ehitisele esitatud nõuetele ja ehitusloale 2 Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse eelkõige juhul kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ja seda ei ole varem hinnatud 3 Kasutusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada 1 põhjendatud juhul kasutusloa kehtivuse tähtaja 2 kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ajutise ehitise lammutamise tähtajaga mis ei või olla pikem kui viis aastat kasutusloa andmisest 3 lisakohustuse taotleda ehitise osakasutusloa andmise korral teatud tähtaja jooksul kasutusluba 4 ehitusprojekti ekspertiisi tegemise koos selle tegemise tähtajaga 5 pädeva isiku arvamuse tellimise vajaduse ehitise nõuetele vastavuse tuvastamiseks 6 auditi tegemise nõude 4 Pädev asutus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva 5 Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku 6 Pädev asutus esitab kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral 1 kooskõlastamiseks asutusele kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega 2 arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada 7 Kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist Kasutusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse 8 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kasutusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse et arvamuse andja ei soovi kasutusloa eelnõu kohta arvamust avaldada kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 55 Kasutusloa andmisest keeldumine Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest kui 1 ehitis ei vasta nõuetele 2 ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik 3 ehitis ei vasta ehitusloale riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri või detailplaneeringule sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale või projekteerimistingimustele 4 pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse 5 kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist 6 ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik 7 audit on tegemata 8 käesoleva seadustiku 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata 9 ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada või 10 kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist 56 Kasutusloa kehtivus Kasutusluba on tähtajatu kui kasutusloas ei sätestata teisiti 57 Kasutusloa kehtetuks tunnistamine 1 Pädev asutus tunnistab kasutusloa kehtetuks kui kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid mis mõjutasid oluliselt kasutusloa andmise otsustamist 2 Pädev asutus võib kasutusloa kehtetuks tunnistada kui 1 kasutusloa omaja või kinnisasja omanik seda taotleb välja arvatud kui teistel isikutel on kasutusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi 2 audit on tegemata või 3 ehitis või ehitise kasutamine ei vasta kasutusloale või ehitisele esitatavatele nõuetele 6 peatükk Ehitisregister 58 Ehitisregister 1 Ehitisregistri eesmärk on hoida anda ja avalikustada teavet kavandatavate ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta 2 Ehitisregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 59 Ehitisregistri vastutav ja volitatud töötleja 1 Ehitisregistri vastutav töötleja on Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 2 Ehitisregistri volitatud töötlejad määratakse ehitisregistri põhimääruses 60 Ehitisregistri andmed 1 Ehitisregistri üldandmed on 1 ehitise andmed 2 ehitise asukoha andmed 3 ehitusdokumendid 4 ehitamise andmed 5 vallasasjast ehitise omaniku andmed 6 ehitustehniliste uuringute andmed 7 ehitise auditi andmed 8 ehitise hooldusjuhend 9 ehitise või ehitamisega seotud isikute andmed 10 andmed ehitise või ehitamisega seonduvate taotluste ning projekteerimistingimuste teatiste lubade ja ettekirjutuste kohta 11 riikliku järelevalve andmed 12 energiamärgise andmed 13 võrguvaldaja või omaniku huvipiirkonna andmed 14 vajaduse korral muud ehitise või ehitamisega seonduvad andmed 2 Ehitisregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete koosseisu ning registrisse kandmise erisusi tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest 3 Ehitisregistri andmed avaldatakse ehitisregistri veebilehel Ehitisregistri andmed tehakse kättesaadavaks X tee kaudu 4 Ehitisregistri veebilehe ja X tee kaudu on juurdepääs kõikidele ehitisregistri andmetele välja arvatud hooneregistri arhiivi andmed täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja registrist kustutatud ehitise andmed 5 Ehitisregistrile andmete esitamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 61 Ehitisregistri andmete tähendus 1 Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus 2 Taotlustel projekteerimistingimustel teatistel ehitus ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus 2 osa ERIEHITISED JA ERINÕUDED 7 peatükk Hoone energiatõhusus 62 Kohaldamisala 1 Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse hoonele mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks sealhulgas temperatuuri hoidmiseks tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse energiat 2 Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata järgmistele hoonetele 1 üld või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned mis on tunnistatud mälestisteks asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja muinsuskaitseseaduse alusel ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt 2 peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned 3 ajutised hooned mille kasutusiga on kuni kaks aastat tööstusalad töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned 4 elamud mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest 5 hooned mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit 63 Terminid 1 Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk mis hõlmab muu hulgas kütmiseks jahutuseks ventilatsiooniks vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat 2 Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid olulise energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks Energiatõhususe miinimumnõuded võivad hõlmata ka nõudeid hoone teistele tehnosüsteemidele kui süsteemide talitluse tõttu suureneb hoone energiavajadus olulisel määral 3 Olulise energiatarbega tehnosüsteem käesoleva peatüki tähenduses on hoone või selle osa kütte jahutus ventilatsiooni vee soojendamise ja valgustusseadmed või nende kombinatsioon 4 Oluline rekonstrueerimine on ehitamine mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest 5 Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada keskmise ehitusmaksumuse hindamise korra 64 Hoone energiatõhususele esitatavad nõuded 1 Hoone välispiirded ja olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava energiahulga vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele 2 Hoone energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid arvestades järgmisi tingimusi 1 energiatõhusust ei tohi saavutada viisil mis halvendaks hoone sisekliimat ja kasutustingimusi 2 tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada kuluefektiivseid lahendusi 3 olulise energiatarbega tehnosüsteemi rekonstrueerimisel tuleb tagada selle töö optimaalsus 3 Tehnosüsteemi töö optimaalsus eeldab süsteemi ja seadmete õiget valikut paigaldamist seadistamist ja kontrollimist ning vajaduse korral ka aruka mõõtesüsteemi kasutusele võtmist 4 Energiaaudit tehakse asjakohaste teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või teenuste energiatarbimise profiili kohta Energiaauditiga määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning selle tulemuste põhjal koostatakse aruanne 5 Hoone energiaauditile ja energiatõhususe arvutamise metoodikale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 65 Energiatõhususe miinimumnõuded 1 Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele 2 Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine 3 Energiatõhususe miinimumnõuded sealhulgas olulise energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavad nõuded ning tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Energiatõhususe miinimumnõudeid uuendatakse vähemalt üks kord iga viie aasta järel Energiatõhususe miinimumnõuete uuendamisel arvestatakse tehnilist arengut 66 Energiamärgis 1 Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta 2 Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks välja arvatud kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus 3 Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks 4 Kui hoones puudub ühine küttesüsteem võib selle hoone eraldi kasutatava osa kohta anda eraldi energiamärgise 5 Energiamärgise annab selleks vastavat kutset omav pädev isik Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse Projekteeritava ehitise kohta antud energiamärgise andmed kantakse ehitisregistrisse hiljemalt ehitise kasutamise teatise või kasutusloa taotluse esitamisel 6 Energiamärgisele ja selle andmisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 67 Energiamärgis hoone tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel 1 Selleks et võimaldada hoone ostmisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikul teha teadlik valik peab hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus sisaldama energiamärgise andmeid sealhulgas energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi 2 Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale See nõue on täidetud kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris 68 Energiamärgise esitlemine 1 Energiamärgis peab olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale hoones milles 1 on suletud netopind rohkem kui 500 ruutmeetrit ja mida külastavad rahvahulgad 2 riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik õigusliku asutuse valduses on rohkem kui 250 ruutmeetrit suletud netopinda ja mida isikud sageli külastavad 2 Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega loetelu rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliikidest mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu 3 Energiamärgis tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevate hooneliikidega hõlmatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale 69 Kütte ja jahutussüsteemi energiatõhusus 1 Hoone või hoonesse kütte või jahutussüsteemi projekteerija või muu selleks pädev isik nõustab omanikku kuumaveekatla soojuspumba ja jahutusseadme edaspidi soojus ja jahutusseade valiku asendamise tehnosüsteemis muude muudatuste tegemisel ja võimalike lahenduste leidmisel viisil mis võimaldab omanikul hinnata kütte ja jahutussüsteemi energiatõhusust ja kohast võimsust 2 Kui soojusseadme nimivõimsus on suurem kui 20 kilovatti ning jahutusseadme nimivõimsus on suurem kui 12 kilovatti tuleb nende tehnilised andmed kanda ehitisregistrisse 3 Ehitisregistrisse ei pea kandma andmeid 1 soojus ja jahutusseadme kohta mis tuleb registreerida fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete seadmete süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris 2 riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise soojus ja jahutusseadme kohta 4 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega soojus ja jahutusseadmete täpse määratluse ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ning andmete edastamise korra 8 peatükk Ehitise kaitsevöönd 70 Ehitise kaitsevöönd 1 Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa ala mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks 2 Kaitsevööndis on keelatud 1 ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist 2 ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast 3 takistada ehitisele juurdepääsu 4 takistada ehitise hooldamist sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist 5 takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis mis ei ohusta ehitist 6 muud seaduses sätestatud tegevused 3 Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul kui see ei vähenda ehitise ohutust Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist mis ei seondu ohutusega Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all 4 Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale 5 Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus 1 tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel 2 arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist 3 tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega 6 Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil Eeldatakse et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise 7 Andmed kaitsevööndi olemasolu selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt 8 Kaitsevööndi ulatuse kaitsevööndi kaitsmise tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 71 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa ala mis tagab tee kaitse teehoiu korraldamise liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid Teel on kaitsevöönd kui tee on avalikult kasutatav 2 ÜRO Majandus ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada 3 Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini kui see on ette nähtud üld või detailplaneeringus 72 Tegevus tee kaitsevööndis 1 Tee kaitsevööndis on keelatud 1 paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe ja reklaamivahendit 2 korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust 3 kaevandada maavara ja maa ainest 4 teha metsa lageraiet 5 teha veere iimi muutust põhjustavat maaparandustööd 2 Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku puu põõsa või liiklusele ohtliku rajatise Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale 3 Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju 4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus 73 Raudtee kaitsevöönd 1 Raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele 2 Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel 3 Lisaks raudtee omaniku nõusolekule on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba raudtee kaitsevööndis 1 maaparandussüsteemide rajamisel maavara kaevandamisel kaevetööde tegemisel 2 uuendusraie ja muu looduskeskkonda muutva töö tegemisel 3 kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel 4 seadmete ja materjalide ladustamisel ja paigaldamisel kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis 5 ehitise ehitamisel 4 Enne loa andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele 5 Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa või juhul kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik mis ei vasta metsamaa tunnustele ja kinnisasja omanik ei raiu või ei niida seda taimestikku siis on raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudtee muul omanikul või valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel kasutatavatest meetmetest 74 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevöönd 1 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa ala kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks 2 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud 1 ladustada materjale ning teha lõhkamis puurimis kaevandamis vaia kaeve täite üleujutus või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid 2 veekogus asuva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid pinnase teisaldamistöid uputada tahkeid aineid ankurdada veesõidukit või vedada ankruid kette logisid traale või võrke 75 Surveseadme kaitsevöönd 1 Surveseadme kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat surveseadet ümbritsev maa ala kus kinnisasja kasutamist on piiratud surveseadme ohutuse ja kaitse tagamiseks 2 Surveseadme kaitsevööndis on keelatud 1 ladustada jäätmeid kemikaale või väetisi 2 teha lõhkamis puurimis ja kaevetöid samuti üleujutus niisutus ja maaparandustöid ladustada ja teisaldada raskusi ning korraldada ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid 76 Gaasipaigaldise kaitsevöönd 1 Gaasipaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa ala kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks 2 Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid Veekogus asuva gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid ankurdada veesõidukit liikuda heidetud ankru kettide logide traalide ja võrkudega 77 Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa ala kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks 2 Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud 1 ladustada jäätmeid materjale ja aineid teha mis tahes mäe laadimis süvendus lõhkamis ja maaparandustöid teha tuld istutada ning langetada puid 2 ankurdada veesõidukit liikuda heidetud ankru kettide logide traalide ja võrkudega paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis 3 sõita masinate ja mehhanismidega mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4 5 meetri õhuliinide kaitsevööndis 4 ehitada traattarasid rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis 5 töötada löökmehhanismidega tasandada pinnast teha mullatöid sügavamal kui 0 3 meetrit küntaval maal sügavamal kui 0 45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi õhu ja maakaabelliinide kaitsevööndites 78 Sideehitise kaitsevöönd 1 Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa ala kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10 peatükis käsitletud sideehitist 2 Sideehitise kaitsevööndis on keelatud 1 teha mis tahes mäe laadimis süvendus lõhkamis üleujutus niisutus ja maaparandustöid istutada või langetada puid juurida kände teha tuld kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid ladustada jäätmeid tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni 2 ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju 3 teha süvendustöid ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru kettide logide traalide ja võrkudega paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd vees paikneva sideehitise kaitsevööndis 4 sõita masinate ja mehhanismidega mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4 5 meetri õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis 5 töötada löökmehhanismidega tihendada või tasandada pinnast rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0 3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0 45 meetrit pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis 9 peatükk Paigaldis ja sideehitis 79 Kohaldamisala Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele ja sideehitisele 80 Paigaldis ja sideehitis 1 Paigaldis käesoleva seaduse tähenduses on seade seadme ohutuse seaduse tähenduses mis on statsionaarselt paigaldatud ehitisse või on iseseisev ehitis Paigaldis on eelkõige 1 elektripaigaldis 2 mahuti ja torustik sealhulgas gaasipaigaldis 3 lift 4 köistee 2 Sideehitis on liin ja liinirajatis elektroonilise side seaduse tähenduses 3 Lift on 1 ehitisse püsivalt paigaldatud eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade mille kandur liigub piki horisontaalpinna suhtes üle 15 kraadise kaldega jäiku juhikuid ja mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks inimese ja asja veoks või ainult asja veoks kui inimene pääseb kandurile takistuseta ja juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva inimese käeulatuses 2 käesoleva lõike punktis 1 sätestatud fikseeritud suunal liikuv tõsteseade ka siis kui see ei liigu mööda jäiku juhikuid näiteks käärlift 4 Kandur on lifti osa mille abil sellel asuvaid inimesi või asju tõstetakse või langetatakse 5 Lifti paigaldaja on isik kes vastutab lifti projekteerimise tootmise paigaldamise ja turule laskmise eest Lifti paigaldaja on toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tootja 81 Liftile ja selle ehitamisele esitatavad nõuded 1 Lift ja selle ohutusseadised peavad vastama toote nõuetele vastavuse seadusest tulenevatele nõuetele ning nende nõuetele vastavus peab enne nende turule laskmist ja kasutusele võtmist olema ettenähtud korras tõendatud 2 Juurdepääs lifti ja köistee ajamile ning sellega seotud seadmetele peab olema takistatud Juurdepääs lifti ja köistee ajamile ning sellega seotud seadmetele peab olema võimalik vaid hooldus ja remonditöödeks või ohuolukorras 3 Lifti ahtis ei tohi olla kaableid torusid ja muid seadmeid mis ei ole vajalikud lifti toimimiseks Ruumi kus asuvad lifti ajam ja sellega seotud seadmed ei tohi olla paigaldatud lifti ekspluateerimiseks mittevajalikke seadmeid kui need takistavad lifti hooldus ja remonditöid 4 Lifti paigaldaja ja ehitises ehitustööde eest vastutav isik peavad teavitama teineteist lifti paigaldamisega seotud küsimustes ja rakendama vajalikke abinõusid et tagada lifti nõuetele vastav paigaldamine ja lifti kasutamise ohutus 82 Sideehitise märgistamisele esitatavad nõuded 1 Projekteeritava ja ehitatava sideehitise asukoha märgistamine lahendatakse sideehitise ehitusprojektis ning selle kohta küsitakse kinnisasja omaniku arvamust 2 Kasutuses oleva sideehitise asukoht märgistatakse maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks 3 Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada ümber paigutada kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada 83 Projekteerimistingimused 1 Projekteerimistingimused on nõutavad 1 sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks 2 mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks või 3 olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle 2 Projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering 84 Sideehitisega seotud vaidluste lahendamine 1 Sideehitisega seotud vaidluste lahendamisel juhindub Tehnilise Järelevalve Amet elektroonilise side seaduse s 149 sätestatust 2 Sideehitisega seotud vaidlused tuleb lahendada kuue kuu jooksul 85 Kasutusteatis ja kasutusluba 1 Kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi tegemise kohustus tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi järeldusotsus millest nähtub vastavus nõuetele 2 Lifti kasutusele võtmisele eelnevat auditit asendab toote nõuetele vastavuse seaduse kohane vastavushindamine ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutuseelse auditi järeldusotsust asendab vastavushindamise alusel koostatud lifti tootja vastavusdeklaratsioon 10 peatükk Raudteerajatis 86 Kohaldamisala Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse raudteerajatisele 87 Kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded Raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule kohaldatakse raudteeseadusest tulenevaid nõudeid 88 Projekteerimistingimused 1 Raudteerajatise projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise ehitusprojekti koostamiseks välja arvatud raudteerajatise lammutamiseks 2 Raudteerajatise projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ametiga 89 Ehitusteatis ja ehitusluba Raudteerajatise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tehnilise Järelevalve Ametile kes annab ka ehitusloa 90 Kasutusteatis ja kasutusluba Raudteerajatise kasutamiseks esitatakse ehitusteatis Tehnilise Järelevalve Ametile kes annab ka kasutusloa 11 peatükk Tee 91 Kohaldamisala 1 Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele 2 Tee ehitamisele projekteerimisele korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ei kohaldata ehitisregistri kohta sätestatut 92 Terminid 1 Tee on rajatis mis on ette nähtud inimeste sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks Tee osaks loetakse tunnel sild viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised 2 Maantee on väljaspool linnu aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 3 Tänav on linnas alevis või alevikus paiknev tee 4 Tee võib koosneda mitmest tee liigist 5 Avalikult kasutatav tee on riigitee kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides 6 Riigitee on riigile kuuluv tee mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet 7 Kohalik tee on tee mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee 8 Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee 9 Üleeuroopalise teedevõrgu teena käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr 1315 2013 nimetatud Eesti territooriumil asuvaid teid 10 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tee liikide ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu tee ehitamise ja korrashoiu termineid ning riigiteede nimekirja 93 Metsatee 1 Metsatee on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee Metsateed võib kasutada igaüks kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=140130&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimused annab joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja 6 Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on algatatud joonehitise planeering ning vastav planeering kehtestatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist siis on sundvõõrandamine lubatud joonehitise planeeringu alusel 14 Riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse erisus 1 Riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole planeerimisseaduses nimetatud ehitisele kohustuslik kui ehitise asukohta on käsitletud enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud maakonnaplaneeringus 2 Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitist teenindavale veekaabelliinile 15 Maareformi seaduse 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik RT I 30 06 2015 4 jõust 01 07 2015 1 Maareformi seaduse 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on planeerimisseaduse tähenduses Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik 2 Maareformi seaduse 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on ehitusseadustiku tähenduses maavanem või Maa amet vastavalt oma pädevusele RT I 30 06 2015 4 jõust 01 07 2015 16 Enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud isiku tegevusõigus ja kvalifikatsiooninõuded 1 Isik kes võis enne ehitusseadustiku jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid võib jätkata oma majandus ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni järgmiste tähtpäevade saabumiseni 1 2016 aasta 30 juunini projekteerimise ehitusprojekti ekspertiisi ehitusuuringute ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal 2 2018 aasta 30 juunini ehituse tegevusalal 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib lõikes 1 sätestatud tähtpäevade möödumisel jätkata tegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel 3 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil ehitusinseneri IV taseme kutse üldehituse erialal loetakse et tal on sellele vastav ehitusinseneri 6 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal 4 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil ehitusinseneri IV taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal loetakse et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri 6 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal 5 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil ehitusinseneri IV taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal loetakse et tal on sellele vastav veevarustuse ja kanalisatsiooniinseneri 6 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal 6 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil ehitusinseneri IV taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal loetakse et tal on sellele vastav kütte ventilatsiooni ja jahutuseinseneri 6 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal 7 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal loetakse et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal 8 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal loetakse et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal 9 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal loetakse et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinseneri 7 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal 10 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal loetakse et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte ventilatsiooni ja jahutuseinseneri 7 taseme kutse kehtivusega 2019 aasta 30 juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise ehitustegevuse juhtimise omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal 11 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil ehitusjuhi III taseme kutse loetakse et tal on ehitusinseneri 6 taseme või veevarustuse ja kanalisatsiooniinseneri 6 taseme või kütte ventilatsiooni ja jahutusinseneri 6 taseme kutse omanikujärelevalve ametialal ehitusjuhi III taseme kutsestandardis ja kutsetunnistusel näidatud pädevuse ulatuses kehtivusega kuni antud kutsetunnistusel märgitud tähtaja lõpuni 12 Elektritööde ja elektripaigaldise auditi puhul võib pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendada ka akrediteeritud personali sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega kui pädevustunnistus on kehtiv ja antud käesoleva seadustiku jõustumisele eelnevalt kehtinud elektriohutusseaduse alusel kehtestatud sertifitseerimisskeemi või sellega kooskõlas oleva hilisema sertifitseerimisskeemi alusel 13 Füüsiline isik kellel ehitusseadustiku jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni 2018 aasta 30 juunini 14 Füüsiline isik kellel ehitusseadustiku jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid ei kehtestata võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust pädevustunnistuse või tegevusloa kehtivuse lõpuni 15 Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 ja 14 sätestatud tähtaja möödumisel võib füüsiline isik jätkata kutsetegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel 16 Ehitusseadustiku s 25 sätestatud teatamiskohustus loetakse ehitusseadustiku jõustumise ajal täidetuks kui ettevõtjal oli ehitusseadustiku jõustumise ajal kehtinud seaduse kohaselt vastaval tegevusalal teatamiskohustus täidetud või kehtiv tegevusluba 17 Kui isikul oli 2014 aasta 1 juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise erialal ning ta on registreeritud majandustegevuse registris sellel erialal vastutavaks spetsialistiks projekteerimise tegevusalal loetakse et isik on pädev tegutsema üldehituse hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise eriala vastutava spetsialistina kuni 30 juunini 2019 aastal projekteerimise ametialal ehitusinseneri IV kutse pädevuse ulatuses 17 Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamine Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast ehitusseaduse jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed 18 Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa taotlus 1 Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba nõutav või mille puhul on nõutav ehitusteatise esitamine siis lõpetab pädev asutus ehitusloa menetluse ehitusluba andmata 2 Kui isik peab ehitusseadustiku alusel ehitamiseks esitama ehitusteatise siis loetakse ehitusteatis esitatuks varem esitatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlusega 19 Enne käesoleva seaduse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=140352&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    nõude riigile kindlustusandja poolt tagatisevõtjale täitmata kohustuse ulatuses Riigi vastutusele täita tagatisevõtjale kindlustusandja kohustus kohaldatakse võlaõigusseaduses käenduse kohta sätestatut arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi Käesoleva seaduse alusel tekkinud riigi ja tagatisevõtja vahelise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse 6 Eksporditagatisega seotud kindlustuslepingute puhul on edasikindlustusandjaks riik kelle suhtes ei kohaldata kindlustustegevuse seadust 7 Eksporditagatisega seotud kindlustuslepingust tuleneva tagamise kohustuse võtmisel arvestatakse tagatisevõtja potentsiaalne nõue 50 protsendi ulatuses tagatuks kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja omavahendite arvelt kuid mitte suuremas ulatuses kui 10 protsenti kindlustusandja omavahenditest kui kindlustusandja ja riigi vahel sõlmitud edasikindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti Kindlustusandja kohustused käesolevas lõikes nimetatud piirangut ületavas osas täidetakse edasikindlustusandja deposiidi arvelt 8 Riigi nimel edasikindlustuslepingu sõlmimise otsustab ja riiki esindab edasikindlustuslepingu sõlmimisel Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab edasikindlustuslepingu tingimused Rahandusministeeriumiga enne lepingu sõlmimist 9 Kindlustusandja kindlustusriskide ülevõtmisest tulenevad riigi kohustused täidetakse edasikindlustusandja deposiidi arvelt Kui edasikindlustusandja deposiidis olevad vahendid ei ole edasikindlustusandja deposiidi arvelt täitmisele kuuluva tagatisevõtja nõude täitmiseks piisavad on kindlustusandjal õigus täita tagatisevõtja selline nõue kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja omavahendite arvelt Sellisel juhul esitab kindlustusandja riigile nõude edasikindlustusandja deposiidi arvelt täitmisele kuulunud kuid kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja omavahendite arvelt täidetud tagatisevõtja nõude ulatuses 10 Kindlustusandja peab eraldi raamatupidamisarvestust eksporditagatistest ja kindlustusandja muust tegevusest tulenevate kohustuste ja varade kohta ning kindlustusandja tagab et käesoleva seaduse alusel riiklikult toetatava tegevusega ei subsideerita kindlustusandja muid tegevusi 11 Kui kindlustusandja on sõlminud kindlustuslepingu mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse 3 lõikega 1 9 lõigetega 1 ja 4 10 lõikega 2 või 11 lõikega 2 või kindlustusleping ei sisalda 11 lõikes 1 sätestatud tingimusi ei ole lubatud sellisest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmine edasikindlustusandja deposiidi arvelt ning sellistele kohustustele riigi edasikindlustus ja käendus ei laiene 12 Kindlustusandja on kohustatud esitama Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile üks kord kvartalis aruande käesoleva seaduse alusel antud eksporditagatiste eksporditagatistega seotud kindlustuslepingute alusel väljamakstud summade ja arvestatud kindlustustehniliste eraldiste ning edasikindlustusandja deposiidi arvelt täidetavate kohustuste kohta Majandus ja kommunikatsiooniministril on õigus kindlustusandjalt saada lisainformatsiooni tõenäoliselt väljamaksmisele kuuluvate summade katteks kindlustustehnilistes eraldistes ja edasikindlustusandja deposiidis olevate varade kohta 9 Eksporditagatise andmine 1 Eksporditagatis antakse tagatisevõtjale kindlustuslepingu sõlmimise avalduse ning sellele lisatud dokumentide alusel või kindlustusandja pakkumuse alusel 2 Enne eksporditagatisega seotud kindlustuslepingu sõlmimist hindab kindlustusandja eksporditehinguga seotud tagatavaid riske ning arvestab neid eksporditagatise andmisel 3 Eksporditagatise andmise kohta sõlmib kindlustusandja tagatisevõtjaga kindlustuslepingu mis peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse 11 lõikes 1 nimetatud tingimusi 4 Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada missuguste välisriikidega seotud eksporditehinguid eriti suure poliitilise või kommertsriski tõttu ei tagata 5 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kohustuslikud lisatingimused lepingutele mis käsitlevad eksporditehingute tagamist ühiselt teiste Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riiklike ekspordikrediidikindlustuse asutustega 10 Eksporditehingule eksporditagatise andmisest keeldumine 1 Kindlustusandja võib eksporditehingule eksporditagatise andmisest alati keelduda 2 Kindlustusandja peab eksporditagatise andmisest keelduma kui on ilmnenud et tagatisevõtja on kindlustuslepingu sõlmimiseks esitatud dokumentides esitanud valeandmeid 11 Kindlustusleping 1 Kindlustusleping peab olema sõlmitud kirjalikult ja selles peavad sisalduma vähemalt 1 tingimus mille kohaselt kindlustusandja vastutab üksnes siis kui tagatisevõtja ei saa käesoleva seaduse 4 punktides 1 9 või s 5 loetletud asjaolude tõttu rahuldada oma nõuet võlgniku vastu või

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=117492&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    1 Kehtetud RT I 2004 53 368 jõust 01 01 2005 27 Kehtetu RT I 1994 28 426 jõust 24 04 1994 IV osa Eluruumi kasutamine eluruumi üürilepingu alusel 1 peatükk Üldsätted 28 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 29 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 30 Kehtetu RT I 1998 60 953 jõust 16 07 1998 31 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 32 Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks 1 Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks välja arvatud käesoleva seaduse s 33 sätestatud juhtudel 2 Kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest loetakse see pikenenuks viieks aastaks kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti 3 Kui üürnik vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest kuid jätkab eluruumi kasutamist on üürileandjal õigus kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist pöörduda kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks Selle õiguse mittekasutamise korral loetakse üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks Pikenenud lepingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1 lõike sätteid 4 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse 12 1 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 33 Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemisel 1 Üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele 32 1 lõige võib üürileandja lepingu tähtaja möödumisel kohtus vaidlustada kui 1 üürnik korduvalt jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingu tingimusi 2 üüritud eluruum on elamiseks vajalik üürileandjale endale või tema perekonnaliikmetele 3 üürilepingu ese on välja arvatud eluruumide hulgast seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks või füüsilise kulumise tõttu või kui see remondi käigus ei jäänud alles oluliselt vähenes või suurenes 4 üürileping oli sõlmitud tähtajaga mitte üle ühe aasta koos kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist 5 üürnikul puudub kehtiv elamisluba 2 Kui kohus teeb käesoleva paragrahvi 1 lõikes ettenähtud alustel otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1 lõike punkti 3 alusel lasub kohalikul omavalitsusüksusel samaväärse eluruumi vastuandmise kohustus juhul kui eluruum millest välja tõstetakse on riigi või munitsipaalomandis 3 Kohus võib üürilepingu tähtaja möödumisel üürnikku kellel oli eluruumi tagastamisel kehtiv üürileping ja temaga koos elavaid isikuid välja tõsta käesoleva paragrahvi 1 lõike punktide 2 ja 3 alusel ainult juhul kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest 1 riigiasutus või valla või linnavalitsus annab üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teise samaväärse eluruumi 2 riigiasutus valla või linnavalitsus või üürileandja saavutavad üürniku ja temaga koos elavate isikutega kokkuleppe neile sobiva eluruumi andmiseks Kokkuleppeks võib olla ka senise eluruumi vabastamise eest rahalise kompensatsiooni maksmine Kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud 4 Üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama kui on täidetud üks käesoleva paragrahvi 3 lõike punktis 1 või 2 sätestatud tingimustest 5 Kui

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=6707&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive