archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 2 Sertifitseerimine on toiming mille tulemusena sertifitseerimisteenuse osutaja annab sertifikaadi taotlejale välja sertifikaadi 18 Sertifitseerimisteenuse osutaja 1 Sertifitseerimisteenuse osutajaks võib olla teenuse osutajana sertifitseerimise registrisse kantud ning Eesti vastavas registris registreeritud RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 1 aktsiaselts 2 osaühing mille osakapital on suurem kui 25 000 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 avalik õiguslik juriidiline isik kui see on ette nähtud tema kohta käivas seaduses 4 Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus 2 Kehtetu 19 Sertifitseerimisteenuse osutajale esitatavad nõuded 1 Sertifitseerimisteenuse osutaja peab vastama käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele ning olema suuteline tagama seadustele ja seaduste alusel antud õigusaktidele vastava usaldusväärse sertifitseerimisteenuse 2 Sertifitseerimisteenuse osutaja on kohustatud igal aastal sertifitseerimise registrisse kandmise kuupäevaks tagama infosüsteemi auditi teostamise ning esitama auditi tulemused sertifitseerimise registri volitatud töötlejale RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 3 Sertifitseerimisteenuse osutajal ei tohi olla maksuvõlga ega muid võlgnevusi mis seavad ohtu käesoleva seaduse II V peatükis sätestatud põhimõtetele vastava sertifitseerimisteenuse osutamise 4 Sertifitseerimisteenuse osutaja on kohustatud kindlustama oma tegevuse käesoleva seaduse s 39 sätestatud korras 20 Sertifitseerimispõhimõtted 1 Sertifitseerimispõhimõtted on sertifitseerimisteenuse osutaja poolt käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavad sertifitseerimisel kasutatavate organisatsiooniliste ja tehniliste vahendite ning sertifitseerimisteenuse osutaja poolt sertifikaadi taotlejale esitatavate nõuete kirjeldused 2 Sertifitseerimisteenuse osutaja sertifitseerimispõhimõtetes peavad sisalduma 1 sertifitseerimisteenuse osutaja nimi või nimetus 2 sertifitseerimisteenuse osutaja asukoha aadress 3 sertifikaadi taotleja avalikule võtmele vastava isikliku võtme tõendamise kord 4 sertifitseerimisteenuse osutamiseks kasutatavate tehniliste vahendite kirjeldus 5 sertifitseerimismenetluse kord ja tähtajad 6 sertifikaadi taotlemise avalduse läbivaatamise kord 7 sertifikaadi väljaandmise kord 8 sertifikaadi kasutusvaldkonna piirangute kirjeldamise mehhanismid 9 väljaantud sertifikaatide üle arvestuse pidamise kord 10 sertifikaatide kehtivuse kohta andmete väljastamise kord 11 võtmete genereerimise ja säilitamise kord ning sertifitseerimisteenuse osutaja isikliku võtme hoidmiseks ette nähtud vahendi kirjeldus RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 11 1 väljaantavate sertifikaatide kinnitamise kord 12 sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord 13 tegevuskava juhuks kui on saanud võimalikuks sertifitseerimisteenuse osutaja või tema tegevuse jäljendamine teenuse osutamisel 14 sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud sertifikaatide kehtivuse peatamise kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise tehniline kord 15 sertifitseerimisteenuse osutamise lõpetamise kord 16 muud asjaolud mille sätestamist sertifitseerimispõhimõtetes peab vajalikuks sertifitseerimisteenuse osutaja 3 Vabariigi Valitsuse määratud sertifitseerimisteenust osutava riigiasutuse sertifitseerimispõhimõtted ja teenuse hinnad kinnitab riigiasutuse juht 21 Sertifitseerimisteenuse osutaja töötajale esitatav piirang Sertifitseerimisteenuse osutaja töötajal kes tegeleb sertifitseerimisteenuse osutamisega ei tohi olla karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest 22 Sertifitseerimisteenuse osutaja kohustused Sertifitseerimisteenuse osutaja on kohustatud 1 avalikustama oma sertifitseerimispõhimõtted ning tagama nende kättesaadavuse üldkasutatavas andmesidevõrgus 2 tagama sertifitseerimisteenuse osutamisel teatavaks saanud avaldamisele mittekuuluva teabe saladuses hoidmise 3 pidama arvestust enda poolt väljaantud sertifikaatide ja nende kehtivuse üle 4 võtma ööpäevaringselt vastu avaldusi sertifikaatide kehtivuse peatamiseks 5 tõendama huvitatud isiku nõudmisel oma esindaja digitaalallkirjaga enda poolt väljaantud sertifikaadis sisalduvale avalikule võtmele vastava isikliku võtmega antud digitaalallkirja kehtivust 6 tagama ööpäevaringselt sertifikaatide kehtivuse kontrolli võimaluse üldkasutatavas andmesidevõrgus 7 säilitama sertifitseerimisega seotud dokumentatsiooni oma tegevuse lõpuni 8 tagama igal aastal infosüsteemi auditi teostamise ning esitama auditi tulemused sertifitseerimisteenuse registri volitatud töötlejale RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 9 avalikustama kohustusliku kindlustuslepingu tingimused üldkasutatavas andmesidevõrgus 10 teatama sertifitseerimise registri volitatud töötlejale sertifitseerimisteenuse osutamisel kasutatava avaliku võtme muutumisest RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 IV peatükk AJATEMPLITEENUS JA AJATEMPLITEENUSE OSUTAJAD 23 Ajatempli mõiste 1 Ajatempel on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum mis tõendab dokumendi olemasolu kindlal ajahetkel 2 Ajatempel peab olema seotud andmetega sellisel viisil mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid pärast ajatempli võtmist 3 Ajatempliteenuse osutaja kinnitab tema poolt väljaantud ajatemplid 24 Ajatempliteenus 1 Ajatempliteenus on digitaalallkirjade ja digitaalsete templite ajalise järgnevuse tõestamiseks vajalike ajatemplite väljaandmine ja väljaantud ajatemplite kontrollimiseks tingimuste loomine RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 2 Kui eri ajatempliteenuse osutajate poolt väljaantud ajatemplite ajalist järgnevust ei ole võimalik kindlaks teha loetakse et need ajatemplid on antud üheaegselt 3 Ajatempliteenuse osutaja peab tagama et oleks välistatud korrektse ajatempli väljaandmine selle taotlemise hetkest varasemale või hilisemale ajale või väljaantud ajatemplite järgnevuse muutmine 25 Ajatempliteenuse osutaja Ajatempliteenuse osutajaks võib olla vastava teenuse osutajana sertifitseerimise registrisse kantud ning Eesti vastavas registris registreeritud RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 1 aktsiaselts 2 osaühing mille osakapital on suurem kui 25 000 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 avalik õiguslik juriidiline isik kui see on ette nähtud tema kohta käivas seaduses 4 Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus 26 Ajatempliteenuse osutajale esitatavad nõuded 1 Ajatempliteenuse osutaja peab vastama käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele ning olema suuteline tagama seadustele ja seaduste alusel antud õigusaktidele vastava usaldusväärse ajatempliteenuse 2 Ajatempliteenuse osutaja on kohustatud igal aastal sertifitseerimise registrisse kandmise kuupäevaks tagama infosüsteemi auditi teostamise ning esitama auditi tulemused sertifitseerimise registri volitatud töötlejale RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 3 Ajatempliteenuse osutajal ei tohi olla maksuvõlga ega muid võlgnevusi mis seavad ohtu käesoleva seaduse II V peatükis sätestatud põhimõtetele vastava ajatempliteenuse osutamise 4 Ajatempliteenuse osutaja on kohustatud kindlustama oma tegevuse käesoleva seaduse s 39 sätestatud korras 27 Ajatembelduspõhimõtted 1 Ajatembelduspõhimõtted on ajatempliteenuse osutaja poolt ajatempli andmiseks ning kontrollimiseks sooritatavate toimingute ning kasutatavate tehniliste vahendite kirjeldused 2 Ajatempliteenuse osutaja ajatembelduspõhimõtetes peavad sisalduma 1 ajatempliteenuse osutaja nimi või nimetus 2 ajatempliteenuse osutamiseks kasutatavate tehniliste vahendite kirjeldus 3 ajatempli võtmise ja kontrollimise kord 3 1 väljaantavate ajatemplite kinnitamise kord 4 väljaantud ajatemplite üle arvestuse pidamise kord 5 väljaantud ajatemplite kohta andmete väljastamise kord 6 ajatempliteenuse osutamise lõpetamise kord 7 tegevuskava juhuks kui on saanud võimalikuks ajatempliteenuse osutaja või tema tegevuse jäljendamine teenuse osutamisel 8 muud asjaolud mille sätestamist peab vajalikuks ajatempliteenuse osutaja 28 Ajatempliteenuse osutaja kohustused Ajatempliteenuse osutaja on kohustatud 1 tagama ajatemplites õiged ajanäidud vastavalt ajatembelduspõhimõtetes kirjeldatule 2 pidama arvestust väljaantud ajatemplite üle 3 säilitama dokumentatsiooni väljaantud ajatemplite kontrollimiseks 4 kehtetu RT I 2009 1 3 jõust 12 01 2009 5 tagama ajatemplite võtmise ja kontrolli võimaluse üldkasutatavas andmesidevõrgus 6 tagama igal aastal infosüsteemi auditi teostamise ning esitama auditi tulemused sertifitseerimisteenuse registri volitatud töötlejale RT I 2009 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=35021&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    Erastamisagentuuri Nõukogu liikmete tegevuse tasustamine Rahandusministri 14 09 1994 määrus number 157 jõustumiskuupäev 01 09 1994 redaktsioon 01 09 1994 RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Tallinn 14 september 1994 a nr 157 Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu liikmete tegevuse tasustamine Vabariigi Valitsuse 15 juuli 1994 a määruse nr 260 Palga alammäära kehtestamine punkti 6 täitmiseks m ä ä r a n Kehtestada 1 septembrist 1994 a Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu liikmetele tasuks tegevuse eest Erastamisagentuuri Nõukogus

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=12414&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    kasumi kasutuselevõtu kooskõlas käesoleva seaduse ga 36 1 RK s 23 11 2006 jõust 30 12 2006 RT I 2006 56 418 4 kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa struktuuri käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirjaga reguleerimata ulatuses 5 kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse RK s 19 06 2002 jõust 01 10 2002 RT I 2002 62 377 6 kinnitab juhatuse ettepanekul raamatupidamise sise eeskirjad 7 otsustab juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise 8 nimetab ametisse ja kutsub tagasi juhatuse esimehe 9 nimetab ametisse ja kutsub tagasi oma algatusel või juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmed 10 otsustab juhatuse esimehega ametilepingu sõlmimise ja juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikmetega ametilepingu sõlmimise 11 otsustab juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamise 12 kinnitab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasu ja lisatasud kuulates ära juhatuse esimehe arvamuse 13 kinnitab juhatuse poolt esitatavad aruanded ja neile esitatavad nõuded 14 määrab haigekassa audiitori ja otsustab audiitorile makstava tasu suuruse kuulates ära juhatuse arvamuse 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimuste otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse Juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka haigekassat puudutavates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes 13 Nõukogu järelevalve 1 Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse üle 2 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide haigekassa dokumentidega samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida haigekassa raamatupidamise õigsust vara olemasolu haigekassa tegevuse vastavust seadustele haigekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele 14 Nõukogu esimees ja aseesimees 1 Sotsiaalminister on nõukogu esimees ametikoha järgi 2 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe 3 Nõukogu esimees 1 korraldab nõukogu tööd 2 juhatab nõukogu koosolekuid 3 esindab nõukogu 4 otsustab muud küsimused mis kuuluvad käesoleva seaduse või haigekassa põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse 4 Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees Nõukogu aseesimees ei saa asendada nõukogu esimeest nõusoleku andmisel käesoleva seaduse 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vastavalt käesoleva seaduse 17 lõike 5 sätetele 15 Nõukogu aseesimehe valimine 1 Nõukogu aseesimees valitakse 1 nõukogu uue esimehe ametisse asumisele järgneval nõukogu koosolekul 2 nõukogu aseesimehe tagasikutsumisele järgneval nõukogu koosolekul 3 nõukogu aseesimehe tagasiastumise või surma korral väljalangemisele järgneval nõukogu koosolekul 2 Kui nõukogu aseesimehe valimised on kaks korda ära jäänud nõukogu koosoleku kvoorumi puudumise tõttu valitakse nõukogu aseesimees olenemata kvoorumist tingimusel et kõigile nõukogu liikmetele oli nõukogu koosoleku ajast kohast ja päevakorrast teatatud haigekassa põhikirjas sätestatud korras 3 Nõukogu aseesimees valitakse nõukogu koosolekul kohalviibivate nõukogu liikmete poolthäälteenamusega Valimiste protseduur sätestatakse haigekassa põhikirjas 16 Nõukogu koosolek 1 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas 2 Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees tema äraolekul nõukogu aseesimees Nõukogu koosolek kutsutakse kokku haigekassa põhikirjas ettenähtud tähtajal kui seda nõuab nõukogu liige juhatus juhatuse esimees või audiitor 3 Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis 4 Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti on nõukogu koosolek otsustusvõimeline kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees Käesoleva seaduse 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on nõukogu koosolek otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt 2 3 tema liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees RK s 19 06 2008 jõust 1 08 2008 RT I 2008 34 210 5 Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku ärajäämist 17 Nõukogu otsus 1 Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata Nõukogu aseesimeest saab valida ja käesoleva seaduse 12 lõike 1 punktides 2 1 2 2 3 8 ning 10 sätestatud otsuseid saab vastu võtta ainult nõukogu koosolekul RK s 19 06 2002 jõust 01 10 2002 RT I 2002 62 377 2 Otsuste tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult 3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel 4 Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist haigekassa poolt 5 Nõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu hääleõiguslikest liikmetest Käesoleva seaduse 12 lõike 1 punktides 3 8 ja 10 sätestatud otsuste vastuvõtmisel on vajalik vähemalt 2 3 nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek ning nõukogu esimehe kohalolek Käesoleva seaduse 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu esimehe nõusolek RK s 19 06 2002 jõust 01 10 2002 RT I 2002 62 377 RK s 19 06 2008 jõust 1 08 2008 RT I 2008 34 210 6 Kui nõukogu liikmete hääled jagunevad hääletamisel võrdselt otsustab nõukogu esimehe tema äraolekul nõukogu aseesimehe hääl kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti 7 Nõukogu otsus peab sisaldama otsuse nimetust pealkirja ja numbrit ning otsuse tegemise kuupäeva Nõukogu otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja kuupäeva ja numbrit 8 Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees Nõukogu esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab alla nõukogu aseesimees 9 Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis 18 Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja mis ei või olla lühem kui seitse päeva ja pikem kui kakskümmend üks päeva Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata 2 Otsus loetakse vastuvõetuks kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2 3 nõukogu liikmetest kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti Nõukogu liikmed kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks 3 Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees või aseesimees nõukogu liikmetele esimesel nõukogu koosolekul mis järgneb tema poolt määratud kirjaliku vastamise tähtajale 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse projektid selgitused ja põhjendused ning lõikes 2 nimetatud kirjalikud vastused säilitatakse käesolevas seaduses ja haigekassa põhikirjas sätestatud korras 19 Nõukogu koosoleku protokoll 1 Nõukogu koosolek protokollitakse Protokolli kandmisele kuuluvad andmed ja muud nõuded koosoleku protokollile sätestatakse haigekassa põhikirjas 2 Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija 3 Koosolekul tehtud otsuste hääletamistulemuste ja käesolevas seaduses sätestatud eriarvamuste õige ja täieliku jäädvustamise eest protokollis vastutab koosoleku juhataja 4 Koosoleku protokoll peab olema haigekassa asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist 5 Protokoll koos lisadega säilitatakse haigekassa asukohas Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab juhatuse esimees 20 Eriarvamus 1 Nõukogu otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikmel on õigus fikseerida oma eriarvamus kirjaliku või suulise avaldusena 2 Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsuse kohta esitatud eriarvamus kantakse protokolli kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile 3 Kui nõukogu liige leiab et nõukogu on oma otsusega rikkunud seadust või haigekassa põhikirja teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult nõukogu esimehele või tema äraolekul nõukogu aseesimehele 21 Nõukogu liikmete tasustamine Nõukogu liikmetele kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi või kes ei ole Riigikogu poolt määratud makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud suuruses ja korras 22 Nõukogu liikme vastutus 1 Nõukogu liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt 2 Nõukogu liikmed kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud haigekassa võlausaldajale vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt haigekassaga 3 Nõukogu liige vabaneb vastutusest haigekassa või võlausaldaja ees kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises kui mitteosalemine oli lubatud või kui ta ei osalenud nõukogu koosolekul 4 Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest 5 Haigekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva nõukogu liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks haigekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras Haigekassa põhikirjas nähakse ette nõukogu liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks 2 jagu Juhatus 23 Haigekassa juhatus 1 Juhatus on haigekassa organ kes juhib haigekassat 2 Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest kellest üks on juhatuse esimees 3 Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat Juhatuse liikmete volituste tähtaeg sätestatakse haigekassa põhikirjas 24 Juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine 1 Juhatuse esimehe nimetab nõukogu Juhatuse esimehe kandidaatide leidmiseks korraldab nõukogu avaliku konkursi Konkursi kord sätestatakse haigekassa põhikirjas Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul 2 Nõukogu sõlmib juhatuse liikmetega tähtajalise ametilepingu milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest Informatsioon juhatuse esimehe ja liikmete tasu kohta on avalik 3 Enne juhatuse liikme volituste tähtaja lõppu võib nõukogu juhatuse liikme tagasi kutsuda kui juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele samuti muudel mõjuvatel põhjustel milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus haigekassat juhtida Kolme kuu jooksul alates juhatuse liikme ametissenimetamisest võib nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjust ära näitamata Uue juhatuse esimehe ametissenimetamise korral on nõukogul uue juhatuse esimehe ettepanekul õigus kolme kuu jooksul alates uue juhatuse esimehe nimetamisest juhatuse liikmed tagasi kutsuda põhjust ära näitamata Juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt ametilepingule 4 Juhatuse liikme tagasikutsumisel või muudel põhjustel ametist lahkumisel nimetatakse tema asemele juhatuse esimehe ettepanekul uus juhatuse liige Juhatuse esimehe tagasikutsumise korral või muudel põhjustel ametist lahkumise korral nimetab nõukogu tema asemele uue juhatuse esimehe kolme kuu jooksul alates juhatuse esimehe ametist lahkumisest Juhatuse esimehe ametist lahkumisest kuni uue juhatuse esimehe nimetamiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi nõukogu poolt määratav juhatuse liige 25 Nõuded juhatuse liikmele 1 Juhatuse liikmeks võib nimetada kõrgharidusega teovõimelise füüsilise isiku kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on haigekassa juhtimiseks vajalikud teadmised kutsealane sobivus ja laitmatu reputatsioon 2 Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ja pankrotivõlgnik 3 Juhatuse liige on kohustatud viivitamatult informeerima juhatuse esimeest ja nõukogu esimeest huvide konfliktist mis mõjutab või võib mõjutada juhatuse liiget otsustuste tegemisel 26 Juhatuse pädevus 1 Juhatus täidab haigekassa juhtimisel talle käesoleva seaduse haigekassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid Juhatus seisab hea haigekassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste realiseerimise eest niivõrd kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu või juhatuse esimehe kohustus Juhatus annab aru nõukogule 2 Lähtudes riigi tervishoiupoliitikast valmistab juhatus ette haigekassa arengukava ja haigekassa eelarve ning esitab need nõukogule kinnitamiseks 3 Kui nõukogu ei otsusta teisiti valmistab juhatus ette materjalid ja otsuste projektid nõukogus arutamisele tulevates küsimustes 4 Juhatusel on otsustamisõigus kõigis haigekassat puudutavates küsimustes välja arvatud 1 küsimustes mille otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse 2 küsimustes mille on otsustanud nõukogu 3 käesolevas seaduses või haigekassa põhikirjas sätestatud küsimustes mis kuuluvad juhatuse esimehe pädevusse 27 Juhatuse esimees ja tema asendamine 1 Juhatuse esimees on haigekassa tegevjuht Juhatuse esimees juhib haigekassa tööd ja juhatab juhatuse koosolekuid 2 Juhatuse esimeest asendab juhatuse liige Juhatuse esimehe asendamise kord sätestatakse haigekassa põhikirjas 28 Juhatuse esimehe pädevus Juhatuse esimees 1 määrab kindlaks juhatuse liikmete töö ja vastutusvaldkonnad 2 korraldab haigekassa raamatupidamist 3 sõlmib muudab ja ütleb töölepingud üles haigekassa töötajatega RK s 17 12 2008 jõust 01 07 2009 RT I 2009 5 35 4 kinnitab haigekassa töötajate töötasud lähtudes nõukogu poolt kinnitatud haigekassa eelarve ülalpidamiskuludest 5 võtab sõnaõigusega osa nõukogu koosolekutest 6 määrab juhatuse koosolekute protokollija 7 otsustab muud küsimused mis kuuluvad käesoleva seaduse ja haigekassa põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt juhatuse esimehe pädevusse 29 Juhatuse koosolek 1 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kuid vähemalt kord kuus 2 Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või teda asendav isik Juhatuse koosolek kutsutakse kokku kui seda nõuab juhatuse liige haigekassa audiitor või nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees 3 Juhatuse koosoleku toimumise koht on haigekassa asukoht kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis 4 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest ning nende hulgas on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige 5 Juhatuse liige võtab juhatuse koosolekust osa isiklikult 6 Igal juhatuse liikmel on üks hääl Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel 7 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda 8 Juhatuse koosolek protokollitakse vastavalt haigekassa põhikirjas juhatuse koosolekute protokollimiseks sätestatud nõuetele 30 Juhatuse otsus 1 Juhatuse otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas vähemalt 2 3 juhatuse koosolekul osalenud hääleõiguslikest juhatuse liikmetest 2 Juhatuse otsus peab sisaldama otsuse nimetust pealkirja ja numbrit ning otsuse tegemise kuupäeva Juhatuse otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja kuupäeva ja numbrit 3 Juhatuse otsusele kirjutab alla juhatuse esimees Juhatuse esimehe äraolekul tehtud otsusele kirjutab alla juhatuse esimeest asendav juhatuse liige 4 Kui juhatuse liige leiab et juhatus või juhatuse esimees on oma otsusega rikkunud seadusi või haigekassa põhikirja teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult juhatuse esimehele või tema äraolekul teda asendavale isikule Kui rikkumist ei kõrvaldata hiljemalt teatamisele järgneval esimesel juhatuse koosolekul informeerib teate esitanud juhatuse liige sellest nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest 31 Haigekassa esindamine 1 Juhatuse esimehel on õigus esindada haigekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse haigekassa põhikirjas 2 Juhatuse liikmete õigust esindada haigekassat võib piirata nõukogu otsusega Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes 32 Juhatuse liikme vastutus 1 Juhatuse liikmed vastutavad seaduste ja haigekassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt 2 Juhatuse liikmed kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud haigekassa võlausaldajale vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt haigekassaga 3 Juhatuse liige vabaneb vastutusest haigekassa või võlausaldaja ees kui ta on vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises kui mitteosalemine oli lubatud või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul 4 Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on seitse aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest 5 Haigekassa sõlmib vastutuskindlustuse lepingu käesolevast paragrahvist tuleneva juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks haigekassa põhikirjas ettenähtud põhitingimustel ja korras Haigekassa põhikirjas nähakse ette juhatuse liikmete omavastutus ja selle määr vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks 3 jagu Struktuuriüksused 33 Struktuuriüksused ja töölepingud 1 Haigekassa peamised struktuuriüksused ning nende asukoht ja pädevus sätestatakse haigekassa põhikirjas 2 Haigekassa struktuuriüksuste juhtidega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga kuni viis aastat 3 peatükk HAIGEKASSA VARA JA EELARVE 34 Omand Haigekassa valdab kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ning haigekassa põhikirjas ettenähtud korras 35 Haigekassa vara Haigekassa vara moodustub 1 riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summast samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest 2 seaduse või põhikirjaga lubatud tehingutest ning muudest õigustoimingutest saadavatest tuludest 3 annetustest 4 sissenõuetest teistelt isikutelt 5 intressidest ja muudest finantstuludest 6 muudest laekumistest 36 Eelarve 1 Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta kuludest ja kulude katteallikatest Kulude katteallikad koosnevad haigekassa majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata kasumist RK s 23 11 2006 jõust 30 12 2006 RT I 2006 56 418 1 1 Haigekassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21 augustiks Ettepanekule lisatakse analüüs millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta haigekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta Riigikogule RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 1 2 Riigikogu kinnitab haigekassa eelarvepositsiooni eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta riigieelarvega RK s 19 02 2014 jõust 23 03 2014 RT I 13 03 2014 2 2 Juhatus valmistab ette eelarve projekti lähtudes ravikindlustuse seadusest riigieelarvest ja nõukogu poolt kinnitatud nõuetest ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul arvates iga aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest Eelarve projekti ettevalmistamise täpsem kord sätestatakse haigekassa põhikirjas RK s 19 06 2002 jõust 01 10 2002 RT I 2002 62 377 3 Nõukogu kinnitab haigekassa eelarve 30 päeva jooksul arvates igaaastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest 4 Kui nõukogu ei ole käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks haigekassa eelarvet kinnitanud läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele 5 Kui haigekassa eelarvet ei ole kinnitatud eelarveaasta alguseks võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1 12 osa ulatuses eelmise aasta eelarvest Kui eelarve projektis ettenähtud tulubaas on väiksem kui eelneval eelarveaastal siis võib kuni eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1 12 eelarve projektis ettenähtud kulude summast millest on maha arvatud kassatagavara ja reservkapitali moodustamiseks vajalikud summad 6 Kehtetu RK s 23 11 2006 jõust 30 12 2006 RT I 2006 56 418 7 Haigekassa eelarve kulud jagunevad ravikindlustuse kuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks Täpsem eelarve tulude ja kulude jaotus sätestatakse haigekassa põhikirjas RK s 19 06 2002 jõust 01 10 2002 RT I 2002 62 377 8 Nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta haigekassa lisaeelarve tasakaalustatult suurendades või vähendades haigekassa tulusid ja kulusid 9 Haigekassa eelarve avaldatakse Riigi Teatajas ja tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel Internetis RK s 22 04 2010 jõust 01 06 2010 RT I 2010 19 101 36 1 Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamine 1 Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on majandusaastas lubatud kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest RK s 22 02 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 25 134 2 Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustab nõukogu juhatuse ettepaneku alusel RK s 23 11 2006 jõust 30 12 2006 RT I 2006 56 418 3 Juhatuse ettepanek eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtuks peab sisaldama kasutuselevõetavate vahendite suurust ja jaotust RK s 22 02 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 25 134 4 Eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutatakse haigekassa eelarves ettenähtud ulatuses RK s 23 11 2006 jõust 30 12 2006 RT I 2006 56 418 5 Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutamise kohta esitatakse andmed haigekassa majandusaasta aruandes RK s 22 02 2007 jõust 01 01 2008 RT I 2007 25 134 37 Kassatagavara 1 Haigekassa kassatagavara on haigekassa rahalised vahendid välja arvatud reservkapitali vahendid mida kasutatakse haigekassa rahavoogude juhtimiseks RK s 07 12 2011 jõust 24 12 2011 RT I 23 12 2011 2

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=36824&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2006 RT I 2006 10 66 Eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamise piirmäär Vabariigi Valitsuse 8 jaanuari 2004 a määrus nr 1 Määrus kehtestatakse Kodakondsuse seaduse RT I 1995 12 122 83 1442 1998 111 1827 2000 51 323 2001 93 565 2002 62 376 90 518 2003 18 101 82 550 8 1

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=59709&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    RK s 08 12 2010 jõust 01 01 2011 RTI 28 12 2010 6 RK s 18 06 2009 jõust 01 07 2009 RT I 2009 34 228 RK s 20 02 2009 jõust 01 03 2009 RT I 2009 15 93 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 24 novembri 2008 a otsusega nr 361 EESTI KESKMISE PALGAGA SEOTUD AMETIPALKADE MAKSMISE AJUTISE KORRALDUSE SEADUS Vastu võetud 19 novembril 2008 a 1 Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmine aastatel 2009 2013 RT I 29 12 2012 1 jõust 01 01 2013 Kuni 2013 aasta 31 detsembrini on RT I 29 12 2012 1 jõust 01 01 2013 1 Vabariigi Presidendi ametipalk Eesti keskmise palga ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse s 2 sätestatud koefitsiendi korrutis kuid mitte suurem kui 2007 aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduse s 2 sätestatud koefitsiendi ning koefitsiendi 0 92 korrutis 2 peaministri ministri riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis kuid mitte suurem kui 2007 aasta Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi ning koefitsiendi 0 92 korrutis RT I 29 12 2012 1 jõust 01 07 2013 3 soolise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=97010&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2 Varahalduriks võivad olla 1 Eesti Pank 2 Rahandusministeerium 3 Eestis registreeritud äriühing või selle filiaal kellel on õigus tegutseda fondivalitseja krediidiasutuse või investeerimisühinguna 3 Kultuurkapitali vara võib paigutada krediidiasutuste hoiustesse väärtpaberituru seaduse RT I 2001 89 532 2002 23 131 63 387 102 600 105 612 2 lõike 1 punktides 2 4 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse ning kinnisvarasse Investeeringutest tulenevate riskide maandamiseks võib Kultuurkapital omandada väärtpaberituru seaduse 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud väärtpabereid ja teha tuletistehinguid 4 Kultuurkapitalile kuuluvate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väärtpaberite ning kinnisvara väärtus ei või moodustada rohkem kui 100 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist 5 Kultuurkapitalile kuuluvate investeerimisfondide osakute puhasväärtus ei või olla kokku suurem kui 35 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist kusjuures osakuid võib omandada investeerimisfondidelt mille vara võib vastavalt fondi tingimustele otseselt või läbi teiste investeerimisfondide investeerida väärtpaberituru seaduse 2 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud väärtpaberitesse 6 Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 protsendi ulatuses Kultuurkapitali põhikapitalist 7 Ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 protsenti Kultuurkapitali varast 8 Ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist 6 2 Piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega 1 Huvitatud isikud käesoleva seaduse tähenduses on 1 Kultuurkapitali nõukogu liige juhataja ja teised Kultuurkapitali töötajad ning Kultuurkapitali audiitor 2 käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikuga seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses RT I 29 06 2012 1 jõust 01 04 2013 2 Kultuurkapitalil on keelatud võõrandada Kultuurkapitali vara huvitatud isikutele või omandada neilt vara Kultuurkapitali vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru vahendusel või avalikul enampakkumisel 3 Kultuurkapitali nõukogu liige ei saa taotleda Kultuurkapitalilt toetust ega stipendiumi RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 6 3 Kultuurkapitali finantsplaan 1 Kultuurkapital koostab igal aastal finantsplaani mis on aluseks Kultuurkapitali eelarve koostamisel 2 Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse s 12 sätestatud nõuete kohaselt RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 7 Kehtetu RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 8 Kultuurkapitali tegevuse kontrollimine 1 Kultuurkapitali tegevust kontrollib Riigikontroll vastavalt Riigikontrolli seadusele 2 Kultuurkapitali nõukogu kutsub Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitori RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 9 Raamatupidamine 1 Kultuurkapital lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest RT I 2002 102 600 ja teistest õigusaktidest 2 Kultuurkapitali majandusaasta algab 1 jaanuaril ja lõpeb 31 detsembril RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 III peatükk KULTUURKAPITALI STRUKTUUR JA JUHTIMINE 10 Sihtkapitalid 1 Kultuurkapitali koosseisu kuuluvad sihtkapitalid järgmistele kultuurialadele 1 kirjandus 2 helikunst 3 kujutav ja rakenduskunst 4 arhitektuur 5 näitekunst 6 audio visuaalne kunst 7 rahvakultuur 8 kehakultuur ja sport 2 Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja omal algatusel 10 1 Maakondlikud ekspertgrupid 1 Maakondlik ekspertgrupp edaspidi ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus kelle ülesanne on Kultuurikapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel 2 Ekspertgrupp 1 jaotab ekspertgrupi käsutusse eraldatud raha 2 esitab Kultuurkapitali nõukogule oma algatusel maakonna kultuurivaldkonna projekte toetuse määramiseks 3 koostab oma tegevusest aastaaruande Kultuurkapitali nõukogule RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 11 Kultuurkapitali nõukogu 1 Kultuurkapitali tegevust juhib 11 liikmeline nõukogu kelle koosseisu kuuluvad 1 valdkonna eest vastutav minister esimehena 2 valdkonna eest vastutava ministri nimetatud esindaja 3 rahandusministri nimetatud esindaja 4 iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindaja 2 Kultuurkapitali nõukogu 1 kehtestab Kultuurkapitali varade paigutamise ja muude tehingute tegemise korra nähes ette finantsriskide juhtimise piirangud vara liikide valuutade struktuuri instrumentide ja investeeringute kestuse ning muude investeerimistunnuste lõikes 2 jaotab aastatulu vastavalt käesoleva seaduse 4 1 lõikele 3 3 otsustab kultuurivaldkondade vaheliste projektide rahastamise samuti sihtkapitalide ja ekspertgruppide algatatud projektide rahastamise 4 jaotab hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale toetades üheaegselt kuni kahte objekti 5 määrab kindlaks sihtkapitalide ja ekspertgruppide poolt jaotatavate toetuste piirmäärad aastas ja kvartalis 6 analüüsib ekspertgruppide sihtkapitalide ja Kultuurkapitali tegevuse tulemusi 7 korraldab iga aastaste ülevaadete avaldamist Kultuurkapitali tegevuse kohta 8 võtab tööle ja vabastab Kultuurkapitali siseaudiitori 9 võtab vastu Kultuurkapitali aastaeelarve kinnitab finantsplaani ja auditeeritud majandusaasta aruande RT I 13 03 2014 2 jõust 23 03 2014 10 määrab Kultuurkapitali halduskuludeks ettenähtud vahendite hulgas eraldi siseauditi jaoks ettenähtud eelarve ja kinnitab siseaudiitori tööplaani 11 määrab sihtkapitalide nõukogude liikmetele ja ekspertgruppide liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra 12 kinnitab Kultuurkapitali struktuuri 13 nimetab ja vabastab Kultuurkapitali juhataja 14 teostab järelevalvet juhataja sihtkapitalide ja ekspertgruppide tegevuse üle 15 annab arvamusi ja teeb ettepanekuid muudes kunstide ja rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi arendamist puudutavates küsimustes mis seonduvad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega 16 valib käesoleva seaduse 6 1 lõikes 1 mainitud varahalduri ja kinnitab temaga sõlmitava lepingu tingimused 17 otsustab juhataja ettepanekul kinnisvara omandamise ja võõrandamise 3 Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat 4 Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 12 Kultuurkapitali nõukogu liikmed 1 Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni Nõukogu liikmed välja arvatud valdkonna eest vastutav minister võivad osaleda ainult kahe järjestikuse nõukogu koosseisus 2 Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel tema avalduse alusel või surma korral 3 Kultuurkapitali nõukogu liige saab tasu nõukogu tööga seotud ülesannete täitmise eest Tasu suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus Kultuurkapitali nõukogu esimehe ettepanekul ning tasu makstakse Kultuurkapitali eelarvest halduskuludeks ettenähtud vahenditest Tasu ei maksta Kultuurkapitali nõukogu esimehele 4 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe RT I 2003 21 123 jõust 13 03 2003 13 Kultuurkapitali nõukogu töökord 1 Nõukogu istungi kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 20 päeva ette 2 Nõukogu erakorraline istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul kui seda nõuab vähemalt kuus nõukogu liiget 3 Nõukogu on otsustusvõimeline kui kohal viibib vähemalt kuus nõukogu liiget sealhulgas esimees või aseesimees 4 Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega Käesoleva seaduse 11 2 lõike punktides 1 5 8 13 16 ja 17 toodud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=11594&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    laiusest 10 Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega 1 Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal 2 Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule 3 Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigikantselei veebilehel RK s 22 04 2010 jõust 01 06 2010 RT I 2010 19 101 4 Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna linna valla või muu lipuga paigutatakse Eesti maakonna linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule 5 Sõltuvalt lipurivi asukohast ja lippude arvust võib lõigetes 2 4 ettenähtud lippude järjestust heiskamisel muuta arvestades et Eesti lipp oleks auväärsemal kohal 6 Lipud heisatakse eraldi ühesuguse pikkusega lipuvardasse või masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele Heisatavad lipud on võrdse laiusega 11 Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine 1 Riigikogu Vabariigi Presidendi Vabariigi Valitsuse Riigikohtu Riigikontrolli õiguskantsleri ministeeriumi Eesti Panga Kaitseväe Peastaabi maavalitsuse valla ja linnavolikogu ning valla ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval RK s 19 06 2008 jõust 01 01 2009 RT I 2008 35 213 2 Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp 3 Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga 12 Lipu heiskamine leinalipuna 1 Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna 2 Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti 13 Eesti lipu paigutamine ametiisiku liiklusvahendile Eesti lippu võib paigutada diplomaatilise protokolli nõuete kohaselt Eesti välisesinduse juhi ja välisriigi esindaja Eesti visiidil kasutatavale liiklusvahendile ning liiklusvahendile mida kasutavad Riigikogu esimees peaminister või Eesti Vabariigi muu ametlik esindaja oma teenistusülesandeid täites 14 Eesti lipu heiskamine ja kasutamine laeval Eesti lipu heiskamist ja kasutamist laeval reguleerivad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus RT I 1998 23 321 59 941 1999 10 149 2000 55 365 2001 56 336 93 565 2002 61 375 63 387 2003 13 66 88 594 2004 30 208 ning head rahvusvahelised meretavad ja kombed 15 Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine 1 Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides 2 Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis 3 Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit Vimpel ei asenda Eesti lippu 4 Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba või teenindusmärgina 5 Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane 6 Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei 7 Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele 16 Kasutamiskõlbmatuks muutunud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=66191&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    81 osalise muutmise kohta Seoses Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisega Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b 1 Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20 veebruari 1989 a määruse nr 81 Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta punktid 1 13 ja 21 2 Laiendada nimetatud määruse punktide 15 16 ja 17 kehtivust kõigile Eesti Vabariigi territooriumil kohtuväliselt represseeritud või alusetult süüdimõistetud ning rehabiliteeritud isikutele 3 Kehtestada Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20 veebruari 1989 a määruse nr 81 alusel esitatud kodanike avalduste läbivaatamise ning kohaliku omavalitsuse organite poolt nende avalduste alusel vastuvõetud otsuste ellurakendamise järgmine kord 1 need Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20 veebruari 1989 a määruse nr 81 alusel kodanike poolt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks kohaliku omavalitsuse organitele esitatud avaldused mille kohta kohaliku omavalitsuse organid otsust vastu võtnud ei ole tuleb lahendada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse sätete kohaselt Kui kohaliku omavalitsuse organ on kodaniku taotluse nimetatud määruse alusel jätnud rahuldamata on kodanikul õigus taotleda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse alusel kui ta kuulub selle seaduse järgi omandireformi õigustatud subjektide hulka 2 kui kohaliku omavalitsuse organite poolt Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20 veebruari 1989 a määruse nr 81 alusel vastuvõetud otsused võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta on seni ellu viimata tuleb nende elluviimisel talitada järgmiselt määratud kuid seni väljamaksmata kompensatsioon asendatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikes 1 ettenähtud väärtpaberitega kompensatsioonisumma ulatuses EV V m 18 03 92 nr 84 otsused vara tagastamise kohta kuuluvad täitmisele Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 3 ettenähtud erandiga ning paragrahvi 12 lõike 3 punktis 4 ja lõikes 4 ettenähtud tingimustel Kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses või kui isik kellele vara tuleb tagastada ei ole nõus omandireformi aluste seaduse paragrahvi

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5817&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive