archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    või sügavuses milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 128 Piir 1 Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras 2 Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada 3 Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 129 Piiri kindlakstegemine 1 Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha 2 Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil võetakse aluseks valduse ulatus Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa 3 Kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud viisil annab tulemuse mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades 4 Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt kui seadusest kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 130 Kinnisomandi ulatus maavaradele 1 Kinnisomand ei ulatu maavaradele mille loetelu sätestatakse seaduses 2 Maavarade kasutamise kord ja kinnisasja omaniku eelisõigus käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud maavarade kasutamisel sätestatakse seaduses 131 Kinnisomandi ulatus veekogule 1 Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule 2 Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti 132 Kinnisomandi ulatus veekogust tekkinud maale 1 Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis 2 Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel 3 Maatükk mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele muutub teise kinnisasja osaks kui ta sellega kindlalt liitub Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 4 Pinnas mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse jääb kalda osaks 133 Avaliku veekogu kaldajoon 1 Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir 2 Kehtetu RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 3 Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis mis on püsivalt ühendatud kaldaga on kaldakinnisasja oluline osa RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 134 Põhjavesi Kinnisomand ei ulatu põhjaveele RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 135 139 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 jagu KINNISOMANDI KITSENDUSED 1 jaotis Üldsätted 140 Kitsenduste liigid Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 141 Kitsenduste kehtivus 1 Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 1 1 Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena eelkõige servituudina RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 Avalik õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes kui see on kinnistusraamatusse kantud RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 142 Võõral maatükil viibimine Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 2 jaotis Naabrusõigused 143 Kahjulikud mõjutused 1 Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi suitsu auru lõhna tahma soojuse müra põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud 2 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 144 Keelatud rajatis ja seadeldis 1 Kinnisasja omanikul on õigus nõuda et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist mille suhtes on alust eeldada et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale 2 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist 145 Varisemisohtlik ehitis 1 Ehitist tuleb hoida sellises korras et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine 2 Omanik kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud asjaolud võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt 146 Keelatud süvendamine 1 Maatükki ei või süvendada selliselt et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi 2 Süvendamine on lubatud kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud 147 Naaberkinnisasja kasutamine Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita peab naaberkinnisasja omanik seda lubama kui see on hädavajalik tingimusel et temale tagatakse kahju hüvitamine 148 Ehitis üle naaberkinnisasja piiri 1 Ehitis mis ulatub üle kinnisasja piiri on selle kinnisasja osa mille piirest ta väljub kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2 lõikele lubama 2 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta kuid heauskselt peab naaberkinnisasja omanik seda lubama Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist 3 Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega sellele vastu vaidles 4 Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele mis lasuvad kinnisasjal mille piiridest ehitis väljub Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse 5 Lisaks käesoleva paragrahvi 4 lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele ka reaalkoormatiste sätteid 6 Kui üle kinnisasja piiri ulatuva ehitise tõttu kahjustatakse hoonestusõigust või servituuti kohaldatakse õigustatud isiku suhtes vastavalt 1 5 lõikes sätestatut RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 149 Üle piiri ulatuvad juured oksad ja viljad 1 Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured oksad ja viljad kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud 2 Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses 3 Kinnisasja omanikul on õigus viljadele mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt 4 Kinnisasja piiril kasvava puu vili samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades 150 Piiril kasvavad puud ja põõsad Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis 151 Piirirajatis 1 Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri heki kraavi peenra või muu sellise asjaga on see naabrite ühiskasutuses sõltumata asja kuuluvusest 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile 3 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid kannavad nad korrashoiukulud võrdselt Kui asi on vajalik ühe naabri huvides ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta 152 154 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 jaotis Teed ning tehnovõrgud ja rajatised 155 Avalikult kasutatav tee 1 Omanik kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena 2 Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi 3 Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras 156 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 1 Omanikul kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja Juurdepääsu asukoht kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel Kui kokkulepet ei saavutata määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve 2 Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega peab selle osa omanik mille kaudu ühendus seni toimus võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud tingimustel 3 Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel 157 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 158 Tehnovõrgud ja rajatised 1 Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja rajatisi kütte veevarustus või kanalisatsioonitorustikku elektroonilise side või elektrivõrku nõrkvoolu küttegaasi või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga 3 Reaalservituudi täpsem sisu tehnovõrgu või rajatise asukoht tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel Kui kokkulepet ei saavutata määrab servituudi sisu vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve 4 Kui tehnovõrgu või rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale on tehnovõrgu või rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist 5 Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või rajatise omanikult tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud RT I 2007 24 128 jõust 26 03 2007 158 1 Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja rajatised 1 Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale kui tehnovõrk või rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või rajatisega või tehnovõrgu või rajatise arendamiseks Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb siis ei lõpe talumiskohustus juhul kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 1 1 Tehnovõrk või rajatis on ehitatud avalikes huvides kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule kellele laieneb elektrituruseaduse 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee ettevõtja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses Tehnovõrk või rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul kui tehnovõrgust või rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või rajatis nii et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda RT I 2007 24 128 jõust 26 03 2007 3 Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 158 2 Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine 1 Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse 158 1 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või rajatise talumise eest Riigile kuuluvale maale ehitatud 158 1 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu ei maksta RT I 23 04 2012 1 jõust 17 04 2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS 15 4 lõiked 2 4 ja AÕS 158 lõike 1 esimese lause osa asjaõigusseaduse rakendamise seaduse s 15 4 kehtestatud suuruses põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks 2 Tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või rajatise omanikule Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 3 Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1 märtsi seisuga juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1 juuliks 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes 5 Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1 detsembriks 6 Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega 7 Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat Aegumistähtaeg algab iga aasta 1 juulist RT I 2007 24 128 jõust 26 03 2007 4 jaotis Veed 159 Avalikud veekogud Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 160 Kaldaomaniku õiguste kitsendamine Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 161 Kallasrada Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 162 165 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 5 jaotis Mets Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 166 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 167 Võõra metsa kasutamine Kehtetu RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 168 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 6 jaotis Muud kitsendused 169 171 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 4 osa SERVITUUDID 1 peatükk REAALSERVITUUDID 1 jagu MÕISTE TEKKIMINE LÕPPEMINE 172 Reaalservituudi mõiste 1 Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma 2 Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks välja arvatud teod mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega 173 Reaalservituudi tekkimine 1 Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 4 Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul 5 Reaalservituut ei teki igamisega RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 174 175 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 176 Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel 1 Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette 177 Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 1 Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju 2 Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks Huvi kaotamist eeldatakse kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil mis on vastuolus reaalservituudiga RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 jagu SISU 178 Reaalservituudi teostamise viis 1 Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 Reaalservituuti tuleb teostada viisil mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav 3 Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist 179 Reaalservituudi teostamine ehitise või seadeldise abil 1 Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti 2 Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga 3 Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 4 Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja 180 Reaalservituudi teostamise viisi muutmine 1 Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 181 Reaalservituudi teostamise koha muutmine 1 Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum on tal õigus nõuda et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 182 Reaalservituudi jagamatus 1 Reaalservituut on jagamatu 2 Kui valitsev kinnisasi jagatakse jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes 4 Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes 5 Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust 183 Ühe ja sama järjekoha kasutusõigused Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele 184 Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse s 89 nimetatud õigused RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 184 1 Reaalservituudi teostaja valduse kaitse Kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 185 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 jagu ÜKSIKUD REAALSERVITUUDID 186 200 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 peatükk ISIKLIKUD SERVITUUDID 1 jagu KASUTUSVALDUS 1 jaotis Mõiste tekkimine lõppemine 201 Kasutusvalduse mõiste 1 Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega 4 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 202 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 203 Kasutusvalduse tekkimine Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 204 209 Kehtetud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 210 Kasutusvalduse lõppemine kasutusvaldaja surmaga 1 Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 1 1 Kui kasutusvaldus on seatud mitme isiku kasuks suurenevad ühe kasutusvaldaja surma või lõppemise korral teiste kasutusvaldajate kasutusvalduse osad vastavalt nende osade suurusele kui ei ole kokku lepitud teisiti 2 Kui seaduse või tehinguga on määratud et kasutusvaldus läheb üle kasutusvaldaja pärijale kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 211 Kasutusvalduse lõppemine juriidilise isiku suhtes 1 Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega 2 Juriidilise isiku kasutusvaldus lõpeb igal juhul 100 aasta möödumisel kasutusvalduse tekkimisest RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 212 Kasutusvalduse lõpetamine 1 Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel 1 1 Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette 2 Kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist kui 1 kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse 2 tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust 3 kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist 224 3 Käesoleva paragrahvi 1 2 lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 jaotis Sisu 213 Kasutusvalduse sisu kindlaksmääramine Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga 214 Kasutusvaldaja õigused 1 Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kasutusvaldajal on õigus asja viljale 4 Kasutusvaldajale kuulub loodusvili mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal 5 Kasutusvaldajale kuulub õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal sõltumata selle sissenõudmise ajast 6 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 215 Kasutusvalduse üleandmise keeld Kasutusvaldus ei ole üleantav Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti 216 Kasutusvalduse eseme tagastamine Kasutusvalduse lõppemisel on kasutusvaldaja või tema õigusjärglane kohustatud kasutusvalduse eseme omanikule tagastama 218 1 lõikes sätestatud seisukorras 217 Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamine Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamisel kohaldatakse teeniva kinnisasja jagamise kohta käivaid reaalservituudi sätteid 182 lg 4 ja 5 218 Asja säilitamine ja kasutamine 1 Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada 2 Kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku enda õigused 3 Kasutusvaldaja võib seadusega sätestatud korras kasutada maavarasid samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral 219 Asja korrashoid 1 Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega 220 Kasutusvaldaja teatamiskohustus 1 Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi mis ületavad tavalise korrashoiu on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama 221 Kinnisasja päraldiste käsutamine 1 Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi 2 Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule lähevad asjad millega päraldised asendatakse seniste päraldiste omaniku omandisse RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 222 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 223 Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised 1 Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised majandamis ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele 2 Kui maksud koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama 224 Omaniku õigus nõuda tagatist Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht 2 jagu ISIKLIK KASUTUSÕIGUS 225 Isikliku kasutusõiguse mõiste 1 Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks see on seatud on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile 2 Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 226 Isikliku kasutusõiguse üleandmine 1 Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt 2 Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või rajatis ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 227 Isiklik kasutusõigus elamule 1 Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt et isikul kelle kasuks see on seatud on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa 2 Isik kellel on käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud õigus võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid samuti isikuid keda on vaja tema eest hoolitsemiseks 3 Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt kestab kasutusõigus seni kuni on elus kas või üks neist isikuist kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti 4 Kui kasutusõigus on antud elamu osale võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume sisustust ja seadmeid 228 Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine Lisaks des 225 227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid 5 osa REAALKOORMATISED 1 peatükk MÕISTE TEKKIMINE LÕPPEMINE 229 Reaalkoormatise mõiste 1 Kinnisasja võib koormata selliselt et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule kelle kasuks reaalkoormatis on seatud perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid 2 Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 230 Reaalkoormatise liigid 1 Reaalkoormatis on avalik õiguslik kui see on seatud seaduse alusel riigi kohaliku omavalitsuse või muu avalik õigusliku juriidilise isiku kasuks 2 Reaalkoormatis on eraõiguslik kui see on seatud füüsilise isiku eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 231 Reaalkoormatise tekkimine 1 Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud 2 Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 232 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 233 Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt kui 1 koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või 2 kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või 3 kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata 234 Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel 1 Kohustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist selle väljaostmisega õigustatud isikult kui 1 õigustatud isik ei täida reaalkoormatise tekkimise aluseks olevat lepingut või 2 reaalkoormatis on kestnud 30 aastat olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest 2 Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1 lõike punktis 2 sätestatud alusel peab sellest üks aasta ette teatama 3 Väljaostu ei või nõuda kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga 235 Väljaostuhind 1 Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus 2 Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud määrab väljaostuhinna kohus arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat 236 Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine 1 Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega 2 Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul arvates ajast mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks 239 lg 1 RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 2 peatükk SISU 237 Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga 1 Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata 2 Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast 3 Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga 238 Reaalkoormatise üleantavus 1 Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega 2 Reaalkoormatis ei ole üleantav kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus 239 Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest 1 Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult kui ei ole kokku lepitud teisiti RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 1 1 Kui reaalkoormatisega tagatud rahalist nõuet ei täideta on õigustatud isikul õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 3 Kui koormatud kinnisasi jagatakse kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 240 Reaalkoormatise kehtivus valitseva kinnisasja jagamisel 1 Kui jagatakse kinnisasi mille igakordse omaniku kasuks reaalkoormatis on seatud valitsev kinnisasi kehtib reaalkoormatis osade kasuks edasi 2 Kui reaalkoormatisest tekkivad kohustused on jagatavad siis jagatakse reaalkoormatis käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud osade vahel vastavalt nende suurusele Kui kohustused ei ole jagatavad siis on nende osade omanikud õigustatud nõudma täitmist solidaarselt 3 Kinnisasja omanik võib valitseva kinnisasja jagamisel määrata reaalkoormatise kehtivaks ainult ühe või mitme osa suhtes Määramine tuleb kanda kinnistusraamatusse 4 Kui valitseva kinnisasja omanik võõrandab ühe osa kinnisasjast tegemata reaalkoormatise jagamise korraldust jääb reaalkoormatis kehtima selle kinnisasja osa suhtes mille omanik endale jätab 5 Kui reaalkoormatis on oma olemuse tõttu seotud kinnisasja jagamisel tekkinud ühe osaga võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes 6 osa HOONESTUSÕIGUS 1 peatükk MÕISTE TEKKIMINE LÕPPEMINE 241 Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus 1 Kinnisasja võib koormata selliselt et isikul kelle kasuks hoonestusõigus on seatud on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse 2 Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale mis on vajalik ehitise kasutamiseks 3 Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus 4 Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 5 Ehitis mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb on hoonestusõiguse oluline osa RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 242 Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine 1 Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud 2 Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 243 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 244 Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale hoonestaja Nõusolek ei ole tagasivõetav RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 244 1 Hoonestusõiguse omanikule langemine 1 Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks omanikule langemine 2 Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast 2 1 Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule 3 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 244 2 Hüvitis hoonestusõiguse eest 1 Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi samuti hüvitise välistamise kohta Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus 2 Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 244 3 Koormatise püsimajäämine 1 Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav 1 hüpoteek ja reaalkoormatis mis ei kuulu hoonestajale endale 2 muu piiratud asjaõigus mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja 2 Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse 245 Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt 1 Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks 2 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 246 Hoonestusõiguse säilimine ehitise hävimisel Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega 2 peatükk HOONESTUSÕIGUSE SISU 247 Hoonestaja õiguste teostamine 1 Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi 2 Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti 248 Hoonestusõiguse kitsendamise keeld 1 Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega 2 Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega Kokkulepe millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega samuti kokkulepe mille kohaselt hoonestusõiguse lõppemine seotakse hoonestaja surmaga on tühine RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 249 Hoonestusõiguse käsutamine 1 Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi servituudi reaalkoormatise või ostueesõigusega Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 1 1 Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt 2 Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud 3 Kehtetu 4 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 249 1 Nõusoleku andmine 1 Kui võib eeldada et 249 1 1 lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut 2 Kui võib eeldada et 249 2 lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut 3 Kehtetu RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 250 Hoonestusõiguse järjekoht Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 251 Hoonestusõiguse tähtaeg 1 Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks 2 Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat loetakse tähtajaks 99 aastat 3 Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada kuid mitte rohkem kui 99 aastaks Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 252 Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel 1 Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud õigust Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu on hoonestaja kohustatud seda tegema 2 Ehitis mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu 3 Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatu kehtib niivõrd kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti RT I 2003 13 64 jõust 01 07 2003 253 Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel 1 Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi samuti hüvitise maksmise välistada Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus 1 1 Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks ei või kokku leppida väiksema hüvitise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8916&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    2010 11 Erastatud maa kinnistamine 1 Enne 1993 aasta 1 detsembrit erastatud maa kantakse kinnistusraamatusse riikliku maakatastri pidaja poolt esitatud maa ostu müügi lepingu ja maakatastri andmete alusel 2 Enne 1993 aasta 1 detsembrit välisriigi omandisse antud maa kantakse kinnistusraamatusse riikliku maakatastri pidaja poolt esitatud Vabariigi Valitsuse otsuse ja maakatastri andmete alusel 3 Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist erastatud maa kantakse kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa avatakse asjaõiguslepingu maaüksuse omandamist tõendava dokumendi maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel Erastatava maa suhtes ei kohaldata enne erastamist asjaõigusseaduse 51 2 lõikes esitatud nõuet avalik õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse 4 Kinnistusosakond teavitab elektrooniliselt kinnistusregistriosa avamisest riiklikku ehitisregistrit 5 Kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks on isikul kelle õigust on ebaõige kandega rikutud õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult kelle õigust parandamine puudutab Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik RT I 2004 14 91 jõust 25 03 2004 11 1 Riigi omandisse jäetud maa kinnistamine RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 1 Riigi omandisse jäetud maa kantakse kinnistusraamatusse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse kinnistamisavalduse alusel millele lisatakse maa riigi omandisse jätmise otsus ja maakatastri andmed RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Kinnistusosakond teavitab elektrooniliselt kinnistusregistriosa avamisest riiklikku ehitisregistrit RT I 2004 14 91 jõust 25 03 2004 11 2 Munitsipaalmaa kinnistamine 1 Munitsipaalomandisse antud maa kantakse kinnistusraamatusse kohaliku omavalitsuse kinnistamisavalduse alusel millele lisatakse maa munitsipaalomandisse andmise otsus ja maakatastri andmed Munitsipaalmaa omandiõigust tõendavaks dokumendiks on ka väljavõte Riigi Teatajast milles on avaldatud maa munitsipaalomandisse andmise otsus Munitsipaalomandisse antava maa suhtes ei kohaldata enne munitsipaliseerimist asjaõigusseaduse 51 2 lõikes esitatud nõuet avalik õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kandmisest kinnistusraamatusse enne kinnisasja andmist teise isiku valdusse RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 2 Kinnistusosakond teavitab elektrooniliselt kinnistusregistriosa avamisest riiklikku ehitisregistrit RT I 2004 14 91 jõust 25 03 2004 3 Kui maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks on isikul kelle õigust on ebaõige kandega rikutud õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult kelle õigust parandamine puudutab Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik 12 Kaasomandis oleva ehitise aluse ja selle ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamise ja erastamise erisused 1 Kaasomandis oleva ehitise aluse ja selle ehitise teenindamiseks vajalik maa tagastatakse või erastatakse kaasomanikele vastavalt nende osa suurusele ehitises 2 Kui ehitise kaasomanik ei soovi käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud maaosa tagastamist või erastamist on maa tagastamist või erastamist soovivatel kaasomanikel õigus nõuda kohtu korras ehitiseosa müümist Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse st 32 müüakse ehitiseosa üldistes huvides kohtuotsuse alusel täituri poolt enampakkumisel Ehitiseosa omandiõigus läheb ehitiseosa ostnud isikule üle pärast ehitisealuse maa kandmist kinnistusraamatusse 3 Ehitise kaasomanikel kelle osa müüakse käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud korras on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist müüdud elamuosale Isikliku kasutusõiguse tingimused määratakse kokkuleppel Kui kokkulepet ei saavutata lahendab vaidluse kohus 4 Kui ehitise kaasomanik ei tasu maa tagastamisega või erastamisega seotud kulutusi või ei tasu maa ostuhinda siis võib nimetatud kulutused kanda või maa ostuhinna tasuda teine ehitise kaasomanik Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse 1041 5 Kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4 lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist sealhulgas ehitise jagamist reaalosadeks eluruumide erastamise seaduse 21 6 tähenduses kui see vastab kaasomanike vahel ehitise kasutamisel välja kujunenud olukorrale Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse sid 76 ja 77 Käesolevas lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses RT I 13 03 2014 3 jõust 23 03 2014 6 Kui ehitise kaasomanik on surnud ja kui pärimismenetlust ei ole lõpule viidud kantakse kinnistusraamatusse pärijate asemel surnud isik RT I 2006 19 148 jõust 15 05 2006 13 Õiguslikul alusel püstitatud ehitis 1 Kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks kui seaduses ei sätestata teisiti Riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile võikohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis muutub maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega 2 Ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 3 Ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras Kui eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi juurde ei ole maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinnistu moodustamine on eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele erastamisele munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele kui seadusest ei tulene teisiti 4 Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel loetakse tsiviilkäibes olevad ehitise reaalosad mõttelisteks osadeks kui käesolev seadus ei sätesta teisiti Mõttelise osa suuruseks on ehitise reaalosa üldpinna ja ehitise reaalosade üldpinna suhe Ehitise reaalosa võib tsiviilkäibes olla vaid korteriomandina korterihoonestusõigusena erastatud eluruumina elamus asuva erastatud mitteeluruumina elamuühistu liikme omandisse antud korterina endise korteriühingu liikme omandisse antud korterina või ehitise kaasomandi lõpetamisel tekkiva ehitise reaalosana Ehitise jagamine kaasomandi lõpetamisel ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja maakorralduse nõuetega Ehitist võib reaalosadeks jagada vaid tervikuna 5 Ehitise omanik kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maa omanikuks võib nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist 6 Kuni ehitisealuse maa kinnistusraamatusse kandmiseni või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni võib ehitist selle mõttelist osa reaalosana erastatud eluruumi elamus asuvat mitteeluruumi elamuühistu liikme omandisse antud korterit endise korteriühingu liikme omandisse antud korterit või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa võõrandada ja pärida kui vallasasja Ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud Ehitise tasuta üleandmisel kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel tehingu tegemisel ning ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav välja arvatud eluruumide elamu mõttelise osa ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel Alates 1993 aasta 1 detsembrist kuni asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumiseni tehtud ehitise võõrandamise tehing ei ole tehingu notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine kui käesolev paragrahv ei nõua ehitise võõrandamise tehingu notariaalset vormi Ehitist või selle osa võib vallasasjana käsutada kuni 2006 aasta 1 märtsini see ei mõjuta ehitise või selle osa omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras Nimetatud tähtaega ei rakendata tehnovõrgu või rajatise kütte veevarustus või kanalisatsioonitorustik telekommunikatsiooni või elektrivõrk nõrkvoolu küttegaasi või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis suhtes Kui ehitis on panditud enne 2006 aasta 2 märtsi võib ehitist käsutada pandiga tagatud nõude täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Ehitist või selle osa võib pärast 2006 aasta 1 märtsi vallasasjana käsutada pankroti täite ja sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu Kaasomandis oleva ehitisega võib pärast 2006 aasta 1 märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid samuti kaasomanikevahelisi tehinguid mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 7 Ehitise või selle osa omandamine tuleb 15 päeva jooksul alates omandiõiguse üleminekust registreerida omandaja esildisel riiklikus ehitisregistris kusjuures omandaja esitab märke tegemiseks vajalikud andmed notarile Riiklikule ehitisregistrile esitab märke tegemiseks vajalikud andmed notar kelle poole omandaja pöördus RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 8 Kui ehitis on võõrandatud või päritud pärast ehitisealuse maa tagastamise korralduse vastuvõtmist või maa ostu müügilepingu sõlmimist või maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise otsustamist on ehitise omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse Kui ehitiseomanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist muutub ehitis maatüki oluliseks osaks 9 Kehtetu RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 10 Ehitise või selle osa kaasomanike vaheline kasutuskokkulepe ei kehti kaasomaniku õigusjärglase suhtes 13 1 Ostueesõigus ehitise kui vallasasja tasulisel võõrandamisel 1 Kui ehitis on kaasomandis on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus välja arvatud juhul kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule 2 Kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel Erastatud eluruum ja elamus asuv mitteeluruum ning nende juurde kuuluv muu osa on käibes koos Erastatud eluruumi ja elamus asuva mitteeluruumi tasulisel võõrandamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust kui kaasomanikke on rohkem kui kuus Ostueesõigust ei ole eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektil Kaasomaniku ostueesõiguse korral laieneb see ka ehitise muu osaga seotud eluruumile ja elamus asuvale mitteeluruumile RT I 2003 78 523 jõust 27 12 2003 13 2 Asjaõigusseaduse kohaldamine pandiõigusele 1 Enne 1993 aasta 1 detsembrit Eesti NSV tsiviilkoodeksi de 196 205 või Eesti Vabariigi pangaseaduse ENSV Teataja 1989 41 647 RT 1990 2 36 1991 16 222 1992 31 411 RT I 1993 28 498 72 73 1021 1995 4 36 42 alusel tekkinud pandiõiguse korral kus pandieseme valdus ei ole pandilepingu kohaselt üle läinud pandipidajale jääb panditud asi pantija valdusesse ja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduse 276 1 lõiget 277 280 283 285 286 punkti 1 289 3 4 ja 5 lõiget 291 304 306 Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka pandiõigus Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtu otsuse alusel või kohesele sundtäitmisele alludes täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras 2 Kuni ehitisealuse maa kinnistusraamatusse kandmiseni või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni võib ehitist või selle mõttelist osa pantida valdust üle andmata Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud panti saab seada 2006 aasta 1 märtsini Pandile kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud pandiõiguse sätteid Samale ehitisele või samale ehitise osale ei või seada mitut panti Pantija võib panditud asja võõrandada üksnes pandipidaja nõusolekul RT I 2006 19 148 jõust 15 05 2006 3 Käesoleva paragrahvi 2 lõike kohaselt sõlmitud pandileping peab olema notariaalselt tõestatud Lepingu tõestanud notar esitab andmed panditava ehitise või selle osa ja pandilepingu kohta riiklikusse ehitisregistrisse elektrooniliselt viie päeva jooksul tehingu tõestamise päevast arvates Pandiõigus tekib pandilepingu notariaalse tõestamise hetkest Enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist sõlmitud ehitise pandilepingute ja panditava ehitise või selle osa andmed esitab notar riiklikusse ehitisregistrisse tehingu sõlminud poole esildisel Kui pandilepingu ja panditava ehitise või selle osa andmed ei ole kantud riiklikusse ehitisregistrisse lõpeb pant pandi eseme omandi üleminekul kui omandaja pandist ei teadnud ega pidanudki teadma 4 Ehitise või selle osa pandiõiguse lõppemise või hüpoteegiks ümberregistreerimise kohta tehakse huvitatud isiku nõudel märge riiklikus ehitisregistris kusjuures huvitatud isik esitab märke tegemiseks vajalikud andmed lepingu tõestanud notarile Riiklikule ehitisregistrile esitab märke tegemiseks vajalikud andmed lepingu tõestanud notar 5 Kui enne kinnisasja koormamist hüpoteegiga on seatud registerpant vallasvarale ei laiene hüpoteek registerpandi kestuse ajal kinnisasja päraldistele mis on koormatud registerpandiga Registerpant ei ulatu kinnisasja päraldistele kui enne registerpandi seadmist oli kinnisasi koormatud hüpoteegiga Pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist ei või käsipandi esemeks olla ehitis RT I 2010 38 231 jõust 01 07 2010 6 Eesti NSV seaduse riikliku notariaadi kohta ENSV Teataja 1973 53 473 44 alusel elamule seatud võõrandamise keelud kustutab riiklikust ehitisregistrist huvitatud isiku avalduse alusel notar kellele huvitatud isik avalduse esitab Laenu tasumine või pandilepingu lõppemine tuleb tõendada 13 3 Pandiõiguse ümberregistreerimine 1 Kui ehitis või selle osa mis on panditud käesoleva seaduse 13 2 1 ja 2 lõike kohaselt või enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist kommertspandi või käsipandina muutub maa oluliseks osaks on pandipidajal õigus esitada notariaalselt kinnitatud avaldus pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Kui pandipidaja ja pantija soovivad pandilepingu tingimusi muuta sõlmitakse pandiõiguse ümberregistreerimiseks asjaõigusleping Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade suhtes võib pandipidaja nõuda pandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale 2 Kui panditud ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 3 Kui ehitis oli koormatud mitme pandiõigusega kantakse need hüpoteekidena kinnistusraamatusse vastavalt kinnistamisavalduste registreerimisele kinnistuspäevikus Pandipidajal on ehitise pandilepingu alusel õigus nõuda kinnistusraamatu kande tegemist Kui kinnisasi on pärast kinnistusraamatusse kandmist omandatud heauskse omandaja poolt ei saa nõuda senise pandiõiguse hüpoteegina sissekandmist Hüpoteegisummana kantakse kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa kui pooled ei lepi kokku teisiti 3 1 Kui ehitise või ehitiseosa juurde kuuluva maa esmakinnistamiseks antava hooneregistri tõendi väljastamisel nähtub hooneregistrist et ehitis või selle osa on koormatud pandiga või kohtulahendi alusel hooneregistrisse kantud keelu või arestiga teatab hooneregister nimetatud tõendi väljastamisest kohe kirjalikult hooneregistrist nähtuvate pantide pandipidajatele ja kohtulahendi alusel hooneregistrisse kantud keeldude ja arestide järgi õigustatud isikutele 3 2 Kehtetu RT I 2002 47 297 jõust 01 01 2004 3 3 Riiklikust ehitisregistrist nähtuval pandipidajal samuti riiklikusse ehitisregistrisse kohtulahendi alusel kantud keelu või aresti järgi õigustatud isikul on ühepoolses korras õigus kuni registriosa avamiseni taotleda avatavasse kinnistusraamatu registriossa eelmärke või keelumärke kandmist alates kinnistusregistriosa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Märke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole vaja nõusolekut isikult kes esmakinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna Kande aluseks on käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud isiku avaldus milles märgitakse taotletav hüpoteegisumma ja viide pandilepingule või viide keelu või aresti riiklikusse ehitisregistrisse kandmise aluseks olevale kohtulahendile Hüpoteegi seadmist tagavas eelmärkes märgitakse hüpoteegisumma pandipidaja avaldatud suuruses samuti tehakse viide pandilepingule Keelumärkes tehakse viide keelu või aresti riiklikusse ehitisregistrisse kandmise aluseks olevale kohtulahendile RT I 2006 19 148 jõust 15 05 2006 4 Ehitisele seatud pandiga tagatud nõuet saab pärast ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmist sundtäita alles pärast ehitisele pandi alusel hüpoteegi seadmist Ehitisele seatud pandile kohaldatakse asjaõigusseaduse kinnispandi sätteid alles pärast pandi kinnistamist hüpoteegina 13 4 Kehtetu RT I 2009 37 251 jõust 10 07 2009 13 5 Finantstagatise kokkulepe Finantstagatise kokkuleppele mis on sõlmitud enne 2011 aasta 30 juunit ning sellise kokkuleppe alusel finantstagatise realiseerimisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse 2011 aasta 9 juunit vastuvõetud redaktsiooni jõustumist finantstagatise kokkulepete suhtes kehtinud õigusakte Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul kui enne 2011 aasta 30 juunit sõlmitud tagatiskokkuleppe kohaselt tagatiseks olevad nõuded tekivad pärast 2011 aasta 30 juunit RT I 29 06 2011 1 jõust 30 06 2011 14 Õigusliku aluseta püstitatud ehitis 1 Maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa juurdeehitis mis on maaga püsivas ühenduses on maatüki oluline osa RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 1 1 Ehitusloana käesoleva paragrahvi 1 lõike tähenduses käsitletakse ka enne 1991 aasta 1 novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu suvila või aiamaja tüüpprojekti või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu suvila või aiamaja ehitusprojekti kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada 2 Ehitaja võib esitada maa omaniku suhtes võlaõigusseaduse s 1042 sätestatud nõude Käesoleva paragrahvi 1 lõike teises lauses sätestatud ehitise ehitajal ei ole võlaõigusseaduse s 1042 sätestatud nõuet Kui maatükile on ehitatud maa omaniku nõusolekuta on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul 3 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse 6 2 lõike punkti 3 sätete kohaldamisele ning ei takista maa riigi omandisse jätmist ega maa munitsipaalomandisse andmist Ehitise omanikul on õigus ühe aasta jooksul ehitisealuse maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise otsuse jõustumisest ehitis teisaldada või lammutada RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 15 Hoonestusõiguse seadmine 1 Ehitise omanikul kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada on õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul arvates nimetatud maa kandmisest kinnistusraamatusse Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist muutub ehitis maatüki oluliseks osaks välja arvatud riigimaal või munitsipaalomandis oleval maal asuv ehitis Kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest kuid eelnevalt oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse hoonestusõiguse tunnustamist ja vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi Kuni kohtuotsuse jõustumiseni on nimetatud ehitis vallasasi RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 2 Kehtetu RT I 1996 36 738 jõust 07 06 1996 3 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud ehitise omanik ei nõua hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul arvates maa kinnistusraamatusse kandmisest seatakse hoonestusõigus riigimaale Vabariigi Valitsuse poolt määratud riigiasutuse ja munitsipaalomandis olevale maale kohaliku omavalitsuse otsuse alusel RT I 15 03 2013 26 jõust 20 03 2013 4 Ehitise omanikul on õigus nõuda et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg Maa omanikul on õigus nõuda et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatava püsimise tähtaeg RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 15 1 Omaniku ostueesõigus Omanikul kes on koormanud oma kinnisasja hoonestusõigusega enne 1999 aasta 1 aprilli on kuni 2000 aasta 31 märtsini õigus nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse koormamist ostueesõigusega omaniku kasuks RT I 1999 27 380 jõust 01 04 1999 15 2 Tehnovõrgu ja rajatise talumine 1 Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist kui esmakinnistamine toimus enne 1999 aasta 1 aprilli Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või rajatist ka juhul kui esinevad asjaõigusseaduse s 158 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 2 Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või rajatist mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust kui see tehnovõrk või rajatis kuulub asjaõigusseaduse s 158 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999 aasta 1 aprilli ning seda tehnovõrku või rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või rajatise omaniku kulul Olemasolevate tehnovõrkude või rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või rajatise omanikult tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud RT I 2007 24

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=9802&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Kommunikatsiooniministeerium RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 3 Dokumendivahetuskeskuse kaudu vahetatavate digitaaldokumentide loomisel kasutatakse ühtlustatud andmekirjeldusi WorldWide Web Consortium i W3C soovitustele vastavat laiendatavat märgistuskeelt Extensible Markup Language edaspidi XML ning arvestatakse Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhistega dokumendiliigi XML andmekirjelduse koostamise dokumendi elementide ja metaandmete kohta XML põhised dokumendiliikide andmekirjeldused kooskõlastatakse Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rahvusarhiivi ja Riigi Infosüsteemi Ametiga ning avaldatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemis paiknevas XML varamus RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 4 Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine ja Riigikantseleile edastamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatule RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 3 jagu Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamise ning autentimise üldtingimused RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 7 Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamine Ametikohajärgsete ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide allkirjastamisel digitaalallkirjaga või kinnitamisel digitaalse templiga võib kasutada isikutunnistusele kantud digitaalset allkirjastamist võimaldavat sertifikaati või muud Digitaalallkirja seaduse nõuetele vastavat sertifikaati RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 8 Autentimise võimaldamine 1 Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha isik kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud edaspidi autentimine 2 Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale 3 Kui paberkandjal allkirjastatud dokument sisestatakse dokumendihaldussüsteemi või kui dokumendihaldussüsteemis loodud dokument allkirjastatakse paberkandjal vastutab dokumendi sisestaja või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi sisu samasuse eest RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 9 Kehtetu RT I 2005 3 8 jõust 21 01 2005 2 peatükk DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED 1 jagu Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele 10 Üldnõuded dokumentidele 1 Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele 2 Dokumendi tekst peab olema täpne keelelt ja stiililt korrektne üheselt arusaadav ja võimalikult lühike 3 Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile 4 Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda 1 dokumendi liigist 2 sarjast kuhu dokument kuulub ja säilitustähtajast 3 nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul 4 võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida 5 Üldjuhul käsitleb dokument ühte teemat 6 Kõik dokumentide ja nende menetlemise kohta tehtavad lisamärked peavad olema seotud dokumendi ja selle osadega nii et oleks tagatud dokumendiga seotud asjaajamise terviklikkus 7 Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt tagatakse nende sisu samasus RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 7 1 Arhiiviväärtusega digitaaldokumentide koostamisel kasutatakse vorminguid mis vastavad digitaalarhivaalide arhiivi üleandmise nõuetele RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 7 2 Lõikes 7 1 sätestatud nõuet rakendatakse ka üle 10 aastase säilitustähtajaga digitaaldokumentidele mis ei oma arhiiviväärtust RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 7 3 Lõigetes 7 1 ja 7 2 nimetatud digitaaldokumentide menetlemise tagamiseks võib neist moodustada ka muus vormingus koopiaid RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 8 Kehtetu RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 9 Kehtetu RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 11 Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid 1 Dokumendiplankidele edaspidi plank vormistatakse üldjuhul 1 kirjad 2 protokollid ja aktid 3 õigusaktid 4 dokumendid millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi 2 Plank on asutusel asutuse struktuuriüksusel kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses ja ametnikul või töötajal kellel on õigusakti andmise õigus 3 Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid 4 Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides 12 Plankide vorminõuded 1 Asutusel struktuuriüksusel kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses ja ametnikul või töötajal kellel on õigusakti andmise õigus peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank mis on nii paberkandjal kui digitaalsel kandjal 2 Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus edaspidi dokumendi väljaandja nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol 3 Paberkandjal plangile kantakse soovitavalt turvaelement 4 Turvaelemendiks võivad olla 1 vesimärk 2 reljeef või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis 3 plangi number 4 reljeefpitsatiga polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element 5 Vähese dokumentide hulgaga asutused võivad trükitehniliselt valmistatud plankide asemel kasutada templijäljendi abil valmistatud planke 6 Plangid on eesti keeles Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse Diplomaatilisest tavast tulenevalt võib plank olla vaid võõrkeelne 7 Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale dokumendi väljaandja nimetus eesti keeles seejärel võõrkeeltes keelte tähestikulises järjekorras 8 Üldplangi alusel moodustatakse konkreetse dokumendiliigi plangid 9 Kirjaplangil peavad lisaks lõikes 2 sätestatule olema asutuse struktuuriüksuse ametniku või töötaja sideandmed ning muud olulised andmed asutuse registrikood pangakonto number vms 13 Sümbolite kasutamine asutuse dokumendiplankidel 1 Riigiasutused võivad plankidel kasutada riigivapi kujutist või muid asutuse sümboleid vastavalt õigusaktidele 2 Valitsusasutused kasutavad plankidel väikese riigivapi kujutist ja kehtestatud korras registreeritud muid sümboleid 3 Kohaliku omavalitsuse asutused kasutavad oma plankidel kohaliku omavalitsusüksuse vapi kujutist 4 Avalik õiguslikud juriidilised isikud kasutavad plankidel oma sümboleid 2 jagu Dokumendi elemendid RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 14 Dokumentide vormistamisel kasutatavad elemendid RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 1 Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks nendele vastavale dokumendiliigile omased elemendid RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 2 Dokumendi kohustuslikud elemendid on 1 autor 2 kuupäev 3 tekst 4 allkirjastaja RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 3 Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud käesoleva määruse 1 peatüki 3 jaos toodud korras 4 Lähtudes dokumendiliigist kasutatakse lisaks lõikes 2 loetletud elementidele järgmisi elemente 1 aadress 2 adressaat 3 kasutusmärge 4 kontaktandmed 5 koostaja 6 lisaadressaat 7 lisamärge 8 pealkiri 9 seosviit 10 viit 11 muud dokumendi elemendid RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 4 1 Dokumendi elementide koosseis lähtub vastava dokumendiliigi andmekirjeldusest kui see on koostatud ja kooskõlastatud vastavalt 6 1 lõikele 3 RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 5 Dokumendile pannakse pealkiri suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad 6 Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti märgitakse väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees ja perekonnanimi elektronposti aadress ja telefoninumber Juhul kui kirja koostaja on ühtlasi selle allkirjastaja märgitakse ainult elektronposti aadress ja telefoninumber RT I 2005 3 8 jõust 21 01 2005 15 Dokumendi kuupäeva ja kellaaja märkimine RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 1 Dokumendi kuupäev ja kellaaeg märgitakse vastavalt standardile EVS 8 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 2 Õigusaktides ja välisriikidega peetavas kirjavahetuses eelistatakse kuupäeva sõnalis numbrilist märkimisviisi 3 Dokumendi kuupäevaks 14 lõike 2 punkti 2 mõistes on 1 õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev 2 protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev 3 lepingu allkirjastamise kuupäev 4 väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev 3 1 Kui dokumenti ei allkirjastata on selle kuupäevaks registreerimise kuupäev RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 4 Saabunud kirja avalduse taotluse teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev 5 Dokumentidele või nende kohta dokumendiregistrisse märgitavateks kuupäevadeks võivad olla muud dokumendi menetlemise toiminguid kajastavad kuupäevad 6 Kui õigusaktis on ette nähtud või kui dokumendi allkirjastaja või saaja peab seda vajalikuks märgitakse dokumendile lisaks kuupäevale ka kellaaeg 7 Digitaalselt allkirjastatud või digitaalse templiga kinnitatud dokumentide puhul võib dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks olla dokumendile antud digitaalallkirjas või digitaalses templis sisalduvad kuupäev ja kellaaeg RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 7 1 Dokumendi kuupäeva ja kellaaja märkimise täpsem kord sätestatakse asutuse asjaajamiskorras või muudes sisemist töökorraldust reguleerivates aktides RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 8 Kehtetu RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 16 Dokumentide adresseerimine 1 Dokumendi adresseerimisel eelistatakse personaalset adresseerimist 2 Kui dokumendil on palju adressaate võib adressaadid üldistada Üldistamine on lubatud juhul kui dokument on suunatud üheliigilistele asutustele ametnike või töötajate grupile 3 Dokumendi adressaatide hulgas näidatakse võimalusel dokumendi põhiadressaat ja lisaadressaadid 3 peatükk DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE 1 jagu Dokumentide registreerimise üldnõuded 17 Dokumentide registreerimise kohustus 1 Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid 2 Dokumendi loomise saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks 3 Dokument on registreeritud kui talle on antud viit ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 18 Registreerimisele kuuluvad dokumendid Registreerimisele kuuluvad 1 asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid 2 asutuses koostatud protokollid ja aktid 3 lepingud 4 saabunud ja väljasaadetavad dokumendid kirjad avaldused märgukirjad taotlused teabenõuded jm 5 suulised teabenõuded mida ei täideta viivitamata 6 asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse asutuse struktuuriüksuse ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded selgitused seletused ja muud dokumendid kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks 7 muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid 19 Ühekordse registreerimise nõue Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita 2 jagu Dokumendiregister 20 Dokumendiregistrile esitatavad nõuded 1 Dokumendiregistri pidamisega tagatakse 1 registreeritud dokumentide arvestus 2 dokumendi leidmine liigi numbri kuupäeva sisu saabumise või väljasaatmise aja väljaandja saatja sarja või muude andmete kaudu 3 dokumendist tulenevate ülesannete tähtaegse täitmise kontrolli võimalus 2 Dokumendiregistrisse kantavad andmed seotakse omavahel nii et neid ei oleks hiljem võimalik jälgi jätmata muuta 3 Dokumendiregister võib koosneda allregistritest RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 4 Dokumendiregister peab olema varustatud otsingusüsteemiga mille abil on võimalik leida dokumenti registrisse kantud põhiandmete alusel 21 Dokumendiregistri vorm 1 Dokumendiregistrit peetakse digitaalselt 2 Kehtetu RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 3 Asutused võivad pidada ühist dokumendiregistrit RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 22 Dokumendiregistrisse kantud andmete säilitustähtaeg Dokumendi andmeid säilitatakse dokumendiregistris senikaua kui säilitatakse dokumenti 23 Juurdepääs dokumendiregistrile ja registreeritud dokumentidele 1 Dokumendiregister on avalik seaduses sätestatud ulatuses ja juurdepääs digitaalselt peetavale dokumendiregistrile peab olema võimalik veebilehe kaudu 2 Dokumendihalduse või dokumendiregistri infosüsteem peab tagama juurdepääsu registreeritud juurdepääsupiiranguta digitaaldokumendile või sisaldama paberkandjal või muul kandjal dokumendi asukohaviida 3 Juhul kui dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirangud peab register sisaldama andmeid juurdepääsupiirangu aluse ja tähtaja kohta RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 24 Dokumendiregistri turvanõuded 1 Dokumendiregister peab olema tehnoloogiliselt organisatsiooniliselt ja füüsiliselt piisavalt kaitstud andmete omavolilise muutmise või hävitamise eest 2 Dokumendiregistrist tuleb piisava ajaperioodi tagant teha varukoopiad Varukoopiate tegemise ja hoidmise korra ning ajaperioodi kehtestab asutuse juht 3 jagu Dokumendiregistrisse kantavad andmed 25 Õigusaktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed 1 Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed 1 akti andja nimetus 2 akti liik 3 pealkiri 4 number 5 kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg 6 jõustumise kuupäev 7 juurdepääsupiirangud kehtestamise aeg alus tähtaeg juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed 8 andmed kehtivuse kohta kehtiv kehtetu kehtivuse tähtaeg 9 andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta 2 Kui akti jõustumine on seotud akti teatavakstegemise või avaldamisega siis jõustumise kuupäeva registrisse ei kanta 26 Protokollide ja aktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed 1 Asutuses koostatud protokollide ja aktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed 1 organi nimetus protokollide korral 2 number 3 kuupäev 4 päevakord teema või pealkiri 5 juurdepääsupiirangud kehtestamise aeg alus tähtaeg juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed 6 muud andmed vastavalt asutuse asjaajamiskorrale 2 Töörühmade komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste koosolekute protokollide kohta võib kanda andmed kirjade juurde registrisse sidudes need asjakohase saabunud või väljasaadetava algatusdokumendi täitmisega 27 Lepingute kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed Asutuse poolt sõlmitud lepingute kohta kantakse registrisse vähemalt järgmised andmed 1 lepingupoolte nimed või nimetused ja vajadusel registrikood või sünniaeg 2 lepingu liik 3 number või tähis 4 kuupäev 5 lepingu objekt 6 jõustumise ja lõppemise või kehtivuse tähtaeg või tähtpäev 7 juurdepääsupiirangud kehtestamise aeg alus tähtaeg juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed 28 Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta registrisse kantavad andmed 1 Saabunud ja väljasaadetavate dokumentidena registreeritakse 18 punktides 4 kuni 6 nimetatud dokumendid koos kõikide lisadega 2 Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed 1 saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed 2 saabumise või saatmise kuupäev 3 saatja posti või elektronposti aadress või muud sideandmed 4 dokumendi liik avaldus märgukiri resolutsioon teabenõue kiri vms 5 pealkiri või lühike sisukokkuvõte 6 dokumendi lisade nimetused ja arv 7 dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg 8 vormingu tüüp digitaaldokumendi puhul 9 mil viisil dokument saabus või väljastati elektronposti posti faksi või kulleriga või anti isiklikult üle 10 dokumendi saatja poolt märgitud viit RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 11 juurdepääsupiirangud kehtestamise aeg alus tähtaeg juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed 12 sarja tähis 13 struktuuriüksuse nimetus või isiku nimi kellele dokument on suunatud lahendamiseks või kes dokumendi koostas 14 lahendamise tähtaeg 15 täitmismärge kes täitis millise toiminguga ja millal 16 muud andmed mis on dokumentide menetlemisel olulised või on nõutavad õigusaktidega 29 Asutuses koostatud muude dokumentide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed Käesolevas jaos nimetamata sealhulgas asutusesiseste dokumentide registreerimise nõude ja registrisse kantavate andmete koosseisu võib sätestada asutuse asjaajamiskorras 4 jagu Dokumendi registreerimise kord 30 Toimingud enne dokumendi registreerimist 1 Enne andmete dokumendiregistrisse kandmist kontrollib asjaajamisteenistus või registreerimise pädevust omav ametnik või töötaja dokumendi terviklikkust allkirjade olemasolu dokumendis märgitud lisade olemasolu ning adressaadi õigsust 2 Isiklikud ja valele adressaadile või dokumendis mitte märgitud adressaadile saabunud dokumendid edastatakse õigele adressaadile neid asutuses registreerimata 3 Kui dokument ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele teatatakse sellest võimaluse korral viivitamata dokumendi saatjale või koostajale ning dokument registreeritakse üksnes juhul kui puudused on kõrvaldatud 4 Asutuse asjaajamiskorras võib ette näha lõikes 1 sätestatud nõuetele mittevastavate dokumentide registreerimise kui need dokumendid sisaldavad olulist teavet 31 Saabunud või väljasaadetava dokumendi registreerimine 1 Saabunud või väljasaadetav dokument loetakse dokumendiregistris registreerituks kui tema kohta on registrisse kantud 28 lõike 2 punktides 1 kuni 9 nimetatud andmed 2 Saabunud paberdokumendi esimese lehekülje vabale pinnale tehakse saabumismärge mis peab sisaldama vähemalt asutuse nime saabumise kuupäeva ja viita RT I 10 11 2010 2 jõust 13 11 2010 32 Dokumendi registreerimise tähtaeg 1 Dokumendid registreeritakse nende allkirjastamise saabumise või väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval 2 Kui dokumendil on märge KIIRE siis dokument registreeritakse ja edastatakse läbivaatamiseks viivitamata 33 Viit RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 1 Dokumendid registreeritakse asutuse asjaajamiskorras sätestatud dokumendiliikide kaupa omaette numeratsiooniga 2 Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga asjaajamisperioodi algul numbrist 1 3 Kindla tegevusperioodi või ülesandega moodustatud töörühmade komisjonide või teiste kindla ülesandega üksuste protokollid või muud dokumendid võib numereerida läbivalt kogu tegevusperioodi jooksul 4 Õigusakti protokolli akti või lepingu numbrile võib lisada dokumendi sarja tähise või muu liigitunnuse 5 Tähistena kasutatakse araabia numbreid ja ladina tähti mida võib üksteisest eraldada sidekriipsu punkti või kaldkriipsuga 6 Saabunud või väljasaadetavale dokumendile antakse registreerimisel viit mis koosneb sarja tähisest dokumentide loetelu järgi ja järjekorranumbrist dokumendiregistri järgi RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 7 Algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse ühe asjaajamisperioodi piires üldjuhul ühe järjekorranumbri all 8 Sama teemat korduvalt käsitlevate dokumentide registreerimisel võib kasutada sama viita ja lisada sellele dokumenti individualiseeriv number RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 9 Dokumentide registreerimise skeem ja tähistuste viidete süsteem määratakse asutuse asjaajamiskorras ja dokumentide loetelus RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 4 peatükk DOKUMENDI MENETLEMINE JA HOIDMINE RT I 30 12 2011 60 jõust 02 01 2012 1 jagu Dokumendi läbivaatamine 34 Dokumendi läbivaataja määramine ja täitmiseks edastamine 1 Dokument saadetakse asutuse asjaajamiskorra kohaselt läbivaatamiseks selle asjaga tegelevale struktuuriüksuse juhile või kõrgemalseisvale ametnikule kes määrab lahendaja tähtaja ning vajadusel asja lahendamise korra ja muud asjaolud või lahendamiseks vastavale ametnikule või töötajale 2 Andmed dokumendi liikumise kohta ühelt täitjalt teisele ja tähtaeg märgitakse dokumendiregistrisse 3 Mitme täitja puhul edastatakse paberdokument koos selle juurde kuuluva materjaliga esimesena määratud täitjale kes koordineerib asja lahendamist ja vastutab asja lahendamise eest Teistele täitjatele edastatakse paberdokumendi ja selle juurde kuuluvate materjalide koopiad või teatatakse viited paberdokumendi ja selle juurde kuuluvate materjalide asukohale RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 4 Digitaaldokumendi puhul võib kasutada s 42 sätestatud saatmise viise 5 Kui asja lahendamine ei kuulu asutuse pädevusse edastatakse avaldus märgukiri või teabenõue vastavalt kuuluvusele teatades sellest saatjale kirjalikult 6 Kui asja lahendamine kuulub kohtu pädevusse siis teatatakse sellest saatjale tema avaldust või märgukirja kohtule edastamata 35 Dokumendi täitmise tähtajad 1 Dokument vaadatakse läbi asi lahendatakse ja saatjale teatatakse läbivaatamise ja lahendamise tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul kui õigusaktidest ei tulene teisi tähtaegu 2 Kõrgemalseisev ametnik võib anda asja lahendamiseks lühema tähtaja Kõrgemalseisva ametniku või töötaja poolt antud asja lahendamise tähtaja pikendamiseks esitab täitja motiveeritud taotluse Taotluse rahuldamise otsustab kõrgemalseisev ametnik 3 Asja lahendamise tähtaega võib õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel pikendada kahe kuuni või kuni asja lahendamiseks vajalike täiendavate asjaolude selgitamiseni Sel juhul otsustab tähtaja pikendamise asutuse juht või muu pädev isik Tähtaja pikendamisest teatatakse dokumendi esitajale saatjale või ülesande andjale enne tähtaja saabumist 4 Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse kellele dokument saadeti edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul teatades sellest samaaegselt saatjale 5 Dokumentide läbivaatamise ja asja lahendamise tähtaegu arvestatakse tööpäevades kalendripäevades või kuudes dokumendi saabumisele järgnevast päevast kui õigusaktidest ei tulene teisiti 2 jagu Dokumendi kooskõlastamine 36 Dokumendi kooskõlastamise viisid 1 Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult või muul viisil vastavalt õigusaktidele RT I 2007 54 365 jõust 14 10 2007 2 Dokumentide asutusesisese kooskõlastamise viisid reguleeritakse asutuse asjaajamiskorras 37 Dokumendi kooskõlastamise tähtajad 1 Asutustevaheliseks kooskõlastamiseks esitatud dokumentide kooskõlastamise tähtaega hakatakse arvestama dokumendi saabumisele järgnevast kuupäevast ning dokumendid kooskõlastatakse õigusaktides ettenähtud tähtaegu arvestades 2 Dokumendi asutusesisese kooskõlastamise tähtajad määratakse kindlaks asutuse asjaajamiskorras 38 Dokumendi saatmine kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks 1 Dokument saadetakse kooskõlastamiseks kõigepealt astmelt madalamale asutusele ametnikule või töötajale ning seejärel kõrgemalseisvale asutusele või astmelt kõrgemale ametnikule või töötajale 2 Kui dokument on asjaomaste asutuste ametnike või töötajatega kooskõlastatud saadetakse see allkirjastamiseks koos kõikide lisade ja teiste asjasse puutuvate dokumentidega 3 Kui dokumendi kooskõlastaja ei kooskõlasta dokumenti tuleb dokumendi allkirjastamisel lisada selle juurde kooskõlastaja kirjalik eriarvamus või kooskõlastamisest keeldumine 3 jagu Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine 39 Ametnike ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=40291&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Tasu koguja esitab Justiitsministeeriumile tasu kogumise maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31 jaanuariks RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 13 Tasu kogujaks määratud kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada tolli ja statistikaorganisatsioonidelt tootja ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal on õigus neid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega 14 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega 1 audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja kandjate loetelu 2 käesoleva paragrahvi 10 lõikes nimetatud tasu taotlemise korra RT I 2006 28 210 jõust 30 06 2006 27 1 Tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest 1 Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse 18 1 lõikes ja 19 punktis 3 nimetatud juhtudel 2 Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv 3 Kirjastajale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja avalduse esitamisele eelneva kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN ja ISSN numbriga teoste nimetuste arv 4 Tasu maksab välja valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik kes esindab autoreid või autorite organisatsioone RT I 28 12 2011 1 jõust 01 01 2012 5 Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel 6 Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi 1 lõikes ettenähtud tasu jaotamise määrad ilukirjanduse ning teadus ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel ning tasu maksmise korra RT I 2006 28 210 jõust 30 06 2006 4 ORBTEOSE KASUTAMINE RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 2 Orbteos 1 Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või kui neid ei ole avaldatud mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis 1 raamat ajakiri ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos mida talletatakse avaliku arhiivi muuseumi raamatukogu teadus ja haridusasutuse või filmi või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse edaspidi avalik mäluasutus kogus 2 audiovisuaalne teos või fonogramm mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus 3 audiovisuaalne teos või fonogramm mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002 aasta 31 detsembrini kaasa arvatud ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides 4 õiguste objekt mis sisaldub punktides 1 3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa 2 Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1 lõike punktides 1 3 nimetatud teosele või fonogrammile mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud kuid millele on 1 lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu kui on põhjust eeldada et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse 27 6 1 lõikes nimetatud kasutusviisidele 3 Käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos kui hoolimata sellest et käesoleva seaduse 27 3 kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud 4 Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse 27 3 kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel et õiguste omaja kes on tuvastatud ja leitud on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või fonogrammi reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks 5 Käesoleva paragrahvi 4 lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile 6 Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 29 2 ja 3 lõiget ning 62 1 3 lõiget RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 3 Hoolikas otsing 1 Et teha kindlaks kas teos või fonogramm mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada on orbteos tagab nimetatud asutus et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist 2 Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 3 Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis kus teos esmakordselt avaldati või kui seda ei ole avaldatud kus see edastati välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht 4 Käesoleva seaduse 27 2 2 lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis kus on selle organisatsiooni asukoht kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu 5 Kui tõendite põhjal on alust arvata et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 4 Pädev asutus 1 Pädevaks asutuseks orbteose staatust käsitleva info vahendajana on Eestis Justiitsministeerium 2 Avalik mäluasutus ja Eesti Rahvusringhääling dokumenteerib hoolika otsingu ning annab Justiitsministeeriumile järgmist teavet 1 teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena 2 viis kuidas asutus orbteost käesoleva seaduse 27 6 kohaselt kasutab 3 kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus käesoleva seaduse 27 7 kohaselt 4 asutuse asjakohane kontaktteave 3 Justiitsministeerium edastab viivitamata käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud teabe Siseturu Ühtlustamise Ameti loodud orbteoste andmebaasi edaspidi orbteoste andmebaas RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 5 Orbteose staatuse vastastikune tunnustamine Teost või fonogrammi mida ühes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis käsitatakse orbteosena käsitatakse orbteosena kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikides RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 6 Orbteose vaba kasutamine 1 Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel 1 üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel 2 reprodutseerimine digiteerimise üldsusele kättesaadavaks tegemise indekseerimise kataloogimise säilitamise või taastamise eesmärgil 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 7 Orbteose staatuse osaline või täielik tühistamine 1 Orbteosele õigusi omav isik võib igal ajal pöörduda teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutuse poole ning nõuda oma autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste ulatuses orbteose staatuse tühistamist 2 Orbteose staatuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks peab õiguste omaja esitama teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutusele piisavad tõendid mis kinnitavad talle kuuluvate autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste olemasolu ja ulatust 3 Kui käesoleva paragrahvi 2 lõike kohaselt esitatud tõenditele tuginedes on orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste kuuluvus leidnud kinnitust edastab teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutus teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata Justiitsministeeriumile 4 Justiitsministeerium edastab teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata orbteose andmebaasi 5 Justiitsministeerium kogub kalendriaasta jooksul käesoleva paragrahvi 3 lõike alusel laekunud teabe ning edastab selle käesoleva seaduse 27 8 2 lõike alusel moodustatavale komisjonile järgneva kalendriaasta 15 jaanuariks RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 27 8 Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest 1 Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest 2 Autorile või fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse määramiseks kinnitatakse kolmeaastaseks perioodiks komisjon kuhu kuuluvad autoreid esitajaid fonogrammitootjaid ja audiovisuaalsete teoste produtsente esindavate organisatsioonide Kultuuriministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad 3 Komisjon kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kelle juhitava ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest 4 Käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud komisjon otsustab osaliselt või täielikult tühistatud staatusega orbteose õiguste omajale makstava tasu suuruse võttes arvesse nii õiguse omajale tekkinud kahju kui ka orbteose senise kasutamise eesmärke ja olemust 5 Käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud minister kinnitab käskkirjaga hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi 2 lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa 6 Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud ministeerium hiljemalt üheksa kuud pärast eelarveaasta lõppu Makstavate tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot RT I 29 10 2014 2 jõust 30 10 2014 V peatükk ISIKUD KELLELE KUULUB AUTORIÕIGUS 28 Teose autor 1 Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile kui käesoleva seadusega autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti 2 Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud kes on selle teose loonud 3 Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel 4 Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 29 Autorsuse presumptsioon 1 Isiku kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all autorsust presumpeeritakse eeldatakse kuni pole tõendatud vastupidist Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal 2 Anonüümselt pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele Momendini mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik 3 Autorit käesoleva paragrahvi 2 lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti RT I 1999 10 156 jõust 15 02 1999 30 Ühine autorsus 1 Autoriõigus teosele mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega kuulub selle autoritele ühiselt 2 Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku ühisautorsus või koosneda osadest millest igaühel on samuti iseseisev tähendus kaasautorsus Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest 3 Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega 4 Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel sealhulgas autoritasu jagamisel määratakse kindlaks nende kokkuleppega Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades 5 Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks 6 Autorite konsulteerimine administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine teose redigeerimine graafikute skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele 7 Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on autorikollektiivi moodustamisel vaja isiku eelnevat nõusolekut tema autorikollektiivi lülitamiseks Autorikollektiivi töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta töödistsipliini rikkumiseks 31 Autoriõigus kollektiivsele teosele 1 Kollektiivseks teoseks loetakse teost mis koosneb erinevate autorite kaastöödest mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all teatmeteosed teaduslik kogumik ajaleht ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms 2 Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti kui lepinguga pole ette nähtud teisiti 3 Kollektiivsesse teosesse võetud teoste kaastööde autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks 32 Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele 1 Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti 2 Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul näidates ära tööandja nime või nimetuse Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest 3 Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus 4 Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule palgale ka autoritasu teose kasutamise eest Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega 5 Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti 6 Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Neid õigusi teostab see riigiasutus kelle ülesandel tellimisel või juhendamisel teos loodi RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 33 Autoriõigus audiovisuaalsele teosele 1 Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega kinofilm telefilm videofilm jne 2 Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele re issöörile stsenaariumi autorile dialoogi autorile muusikateose autorile kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks operaatorile ja kunstnikule Re issööri stsenaariumi autori dialoogi autori operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused sõltumata sellest kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte 3 Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses 4 Selle isiku produtsendiks olemist kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses teoses presumpeeritakse eeldatakse kuni pole tõendatud vastupidist Tõendamiskohustus lasub produtsendiks olemise vaidlustajal 5 Re issöörile stsenaariumi autorile ja heliloojale aga samuti stsenaariumi plaani dialoogi ja diktoriteksti autorile kunstnikule operaatorile koreograafile helioperaatorile ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda iseseisvalt kui lepinguga pole ette nähtud teisiti kuid tingimusel et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 34 Kogumiku koostaja autoriõigus 1 Isikul kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku kogumiku koostajal tekib autoriõigus sellele kogumikule 2 Intellektuaalse tegevuse tulemusi millele käesolevat seadust ei kohaldata 5 võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada 3 Teoseid mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada järgides käesoleva seaduse 44 sätteid 4 Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust 5 Ühe isiku poolt kogumiku avaldamine ei piira teisi isikuid sama materjali kasutamisel iseseisva kogumiku loomiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 1 ja 4 lõike sätetele 6 Ühe isiku poolt koostatud kogumiku ümbertöötamine teiste isikute poolt võib toimuda ainult algse kogumiku koostaja autoriõigust järgides RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 35 Autoriõigus tuletatud teosele 1 Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele 2 Tuletatud teose loomine sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides 3 Isikul kes on loonud teise autori teose algse teose alusel uue loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose tekib autoriõigus sellele teosele Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi teose pealkiri nimetus ja allikas kus teos on avaldatud 4 Käesoleva paragrahvi 1 lõike sätteid kohaldatakse ka teostele mille autorid ei ole teada rahvaloominguteosed anonüümsed teosed jms teostele mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on möödunud ja intellektuaalse tegevuse tulemustele millele käesolevat seadust ei kohaldata 5 RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 36 Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine 1 Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine toimub vastavalt pärimisseaduse üldsätetele seaduse või pärandaja viimse tahte avalduse järgi 2 Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava õiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused ning käesoleva seaduse 12 1 lõike punktides 4 6 ning 66 punktis 4 nimetatud isiklikud õigused kui viimse tahte avaldusega ei ole ette nähtud teisiti 3 Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi teostab Kultuuriministeerium 4 Kultuuriministeeriumil on õigus riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasu kasutada stipendiumi maksmiseks 5 Käesoleva paragrahvi 4 lõike alusel võib stipendiumi maksta üliõpilasele kelle õppe või loominguline tegevus on seotud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärandaja loomevaldkonnaga eesmärgiga toetada nimetatud tegevust ning enesetäiendamist 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega stipendiumi taotlemise ja maksmise korra 7 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga stipendiumi suuruse 8 Riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasust võib maha arvata tasu kogumise korraldamisega seotud kulud RT I 2008 18 123 jõust 15 05 2008 37 Pärijateks mitteolevate autori õigusjärglaste autoriõigus Füüsilistele ja juriidilistele isikutele kes ei ole autori pärijateks võivad autoriga sõlmitud lepingu alusel või käesolevas seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori varalised õigused VI peatükk AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS 38 Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg 1 Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast millal teos on õiguspäraselt avalikustatud välja arvatud käesoleva seaduse des 39 42 ettenähtud juhud 2 Kehtetu RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 2 1 Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul mille näeb ette päritolumaa seadus kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud tähtaja RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 39 Autoriõiguse kehtivus ühise autorsuse korral Autoriõigus teosele mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega 30 kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 40 Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele Autoriõigus teosele mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi siis kohaldatakse de 38 ja 39 sätteid RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 41 Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele töökohustuste täitmise korras loodud teosele audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele 1 Autoriõigus kollektiivsele teosele 31 ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele 32 kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist 1 1 Autoriõigus audiovisuaalsele teosele 33 kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori re issöör stsenaariumi autor dialoogi autor muusikateose autor kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks surma 2 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist 3 Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena köidetena osadena annetena jagudena jne ja autoriõiguse kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest siis kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist 4 Kollektiivsesse teosesse töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all kehtib autoriõigus käesoleva seaduse 38 1 lõikes sätestatud tähtaja jooksul RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 42 Kehtetu RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 43 Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemise algus Käesolevas peatükis ettenähtud tähtaja kulgemine algab autori surma aastale järgneva aasta d 38 lg 1 ja 39 või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva aasta 38 lg 2 d 40 41 ja 42 1 jaanuarist 44 Teose autorsuse autori nime autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse 1 Isiku konkreetse teose autoriks olemist teose autorsust autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult 2 Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja nimetuse kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise 45 Teose kasutamine pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist Teost mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud võivad vabalt kasutada kõik isikud järgides käesoleva seaduse 44 ning muinsuskaitseseaduse RT I 1994 24 391 1996 49 953 86 1538 1997 93 1559 sätteid RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 VII peatükk TEOSE KASUTAMINE 1 PÕHISÄTTED 46 Teose kasutamine teiste isikute poolt 1 Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise loovutamise korral või autori poolt antud loa litsentsi alusel välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud 2 Kehtetu RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 3 Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas samuti teose kasutamise eesmärgi tähtaja kasutamise territooriumi ulatuse viiside ja vahendite osas 47 All litsents teose kasutamiseks Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada anda all litsentsi ainult autori eelneval nõusolekul RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 2 AUTORILEPING 48 Autorilepingu mõiste 1 Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras 2 Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks 3 Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses RT I 2001 81 487 2002 60 374 litsentsilepingu kohta sätestatut kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti 4 Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 48 1 Autorilepingu sisu 1 Autorilepingus fikseeritakse 1 teose kirjeldus vorm maht nimetus jms 2 üleantavad õigused õigused mille osas antakse luba litsentsilepingu liik liht või ainulitsentsileping ja all litsentsi andmise õigus 3 teose kasutamise viis ja territoorium 4 autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg 2 Autoritasu maksmise viis protsent teose müügihinnast konkreetselt kindlaksmääratud summa protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms tasu suurus selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 49 Autorilepingu vorm 1 Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 2 Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 50 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 51 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 52 Autorilepingu kehtivuse tähtaeg Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel 53 Teose kasutamise algustähtaeg Teose kasutamise algustähtaeg ei tohi ületada ühte aastat alates autori poolt teose kasutajale üleandmise momendist kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 54 Kehtetu RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 55 Kehtetu RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 56 Autorilepingu täitmine isiklikult Autorilepingu puhul uue teose loomiseks on autor kohustatud looma teose isiklikult kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti Teiste isikute kaasamine teose loomisele ja autorikollektiivi muutmine võivad toimuda vaid teose tellija eelneval nõusolekul RT I 2002 92 527 jõust 18 11 2002 57 Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused 1 Omandiõigus teose käsikirjale eskiisile joonisele magnetlindile arvutidisketile jms materiaalsele objektile mille vahendusel teos reprodutseeritakse läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul 2 Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti 3 Uue teose loomiseks sõlmitud autorilepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb üle tellija omandisse või valdusesse kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti 4 Käesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost üldsusele näidata eksponeerida autorile selle eest täiendavat tasu maksmata kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti Sellist õigust ei ole isikul kes valdab teose originaali või selle koopiat kasutuslepingu alusel 5 Kui autorileping on sõlmitud kirjandus või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos televisioonis kaabellevivõrgu kaudu või muude tehniliste vahenditega dubleerida see teos teise keelde varustada subtiitritega ning seda teost reprodutseerida ja levitada kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti Autoril on õigus saada õiglast tasu teose rentimise eest 14 6 lõige Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes RT I 2006 28 210 jõust 30 06 2006 58 61 Kehtetud RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 VIII peatükk TEOSE ESITAJA FONOGRAMMITOOTJA NING TELEVISIOONI JA RAADIOTEENUSE OSUTAJA ÕIGUSED AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVAD ÕIGUSED RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 62 Autoriõigusega kaasnevate õiguste mõiste 1 Teose esitajal fonogrammitootjal televisiooni ja raadioteenuse osutajal filmi esmasalvestuse tootjal isikul kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose ja isikul kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 2 Autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine ei piira autori või tema õigusjärglase autoriõiguse teostamist 3 Levitamine käesoleva peatüki tähenduses on autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel 4 Pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis õiguste omaja poolt või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud õigus levitamisele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata 5 Teose esitaja fonogrammitootja televisiooni ja raadioteenuse osutaja filmi esmasalvestuse tootja isik kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose ja isik kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande võib käesolevas peatükis sätestatud varalised õigused üle anda loovutada või anda loa litsentsi autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 62 1 Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon 1 Autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstust eeldatakse välja arvatud juhul kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu Tõendamiskohustus lasub autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstuse vaidlustajal 2 Isiku kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana õigusi nimetatud objektile eeldatakse kuni pole tõendatud vastupidist Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal 3 Kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile või selle pakendile on kantud tähis mida saab otseselt seostada autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tema õigusjärglasega või sellist tähist kasutatakse muus seoses vastava autoriõigusega kaasnevate õiguste objektiga eeldatakse tähisega seostatava autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi vastavale objektile RT I 2004 71 500 jõust 29 10 2004 63 Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivus 1 Käesoleva peatüki sätted kehtivad teose esitaja suhtes juhul kui 1 teose esitajaks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik 2 teose esitus lavastus toimus Eesti Vabariigi territooriumil või 3 teose esitus lavastus on salvestatud fonogrammile mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 2 lõikele või 4 teose esitus lavastus mis pole salvestatud fonogrammile on võetud raadio või telesaatesse mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 3 lõikele 2 Käesoleva peatüki sätted kehtivad fonogrammitootja suhtes juhul kui 1 fonogrammitootja on Eesti Vabariigi kodanik Eesti Vabariigis alaliselt elav isik või Eesti Vabariigis asuv juriidiline isik või 2 helide esmakordne fikseerimine fonogrammil toimus Eesti Vabariigi territooriumil või 3 fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil Avaldamise all mõeldakse fonogrammi koopiate pakkumist üldsusele nõudlust rahuldavas koguses 3 Käesoleva peatüki sätted kehtivad televisiooni ja raadioteenuse osutaja suhtes juhul kui RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 1 selle organisatsiooni asukoht on Eesti Vabariigi territooriumil või 2 teos edastatakse saatja kaudu mis asub Eesti Vabariigi territooriumil 4 Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse välisriikide kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt rahvusvahelistele lepingutele millega Eesti Vabariik on ühinenud RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 64 Teose esitaja mõiste Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse näitlejat lauljat muusikut tantsijat muud isikut või kollektiivi kes näitleb laulab deklameerib mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus kunsti või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel aga samuti isikut kes esitab estraadi tsirkuse nukuteatri jms numbreid 65 Teose esitaja õigused Teose esitajal tekivad teose esituse interpretatsiooni suhtes isiklikud ja varalised õigused 66 Teose esitaja isiklikud õigused Teose esitajale kuuluvad 1 õigus esituse autorsusele 2 õigus esitajanimele 3 õigus esituse puutumatusele 4 õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes RT I 1999 97 859 jõust 06 01 2000 67 Teose esitaja varalised õigused 1 Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest välja arvatud käesoleva seadusega ja poolte kokkuleppega ettenähtud juhud 2 Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud 1 seni fikseerimata esituse salvestamine heliplaadile heli ja videolindile filmile jms viisil 2 esituse raadio televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine välja arvatud juhud kui edastamine toimub esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine milleks on loa andnud televisiooni või raadioteenuse osutaja kes esituse esmakordselt edastas RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 3 esituse suunamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika kus esitus toimub välja arvatud juhud kui üldsusele suunamine toimub esituse salvestiselt või raadio või televisiooni vahendusel 3 1 esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil et isikud saavad esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal 4 esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku 5 esituse salvestise otsene või kaudne ajutine või alaline osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil 6 salvestise levitamine üldsusele 7 esituse salvestise rentimine ja laenutamine Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile 33 3 lõige vastava individuaalse või kollektiivse lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu 68 4 lõige 3 Teose esitaja võib käesoleva paragrahvi 2 lõikes toodud õigusi teostada iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu 4 Kehtetu RT I 1999 10 156 jõust 15 02 1999 5 Oma otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel lähevad esitaja varalised õigused tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel RT I 2004 71 500 jõust 29 10 2004 67 1 Teose esitaja õigus täiendavale tasule 1 Kui teose esitaja ja fonogrammitootja on sõlminud lepingu millega teose esitaja loovutas või andis fonogrammitootjale üle oma esituse kasutamise õigused edaspidi loovutamise või üleandmise leping ühekordse tasu eest või tasuta on teose esitajal õigus saada fonogrammitootjalt iga aastast täiendavat tasu iga täisaasta eest pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest või kui sellist avaldamist ei toimu pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest Kokkulepe millega teose esitaja loobub oma õigusest saada iga aastast täiendavat tasu on tühine 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud iga aastase täiendava tasu maksmiseks eraldab fonogrammitootja 20 protsenti tulust mida fonogrammitootja on tasu maksmisele eelnenud aastal teeninud selliste fonogrammide reprodutseerimise levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest mille õiguspärasest avaldamisest või kui sellist avaldamist ei toimu õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat 3 Fonogrammitootja on kohustatud andma nõudmise korral teose esitajale kellel on õigus saada käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud iga aastast täiendavat tasu mis tahes teavet mis võib olla vajalik kõnealuse tasu maksmise tagamiseks 4 Kui teose esitajal on loovutamise või üleandmise lepingu kohaselt õigus saada korrapärast tasu ei arvata sellest tasust maha ettemakseid ega lepinguga määratud mahaarvamisi pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest või kui sellist avaldamist ei toimu pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest 5 Käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtete suhtes kelle käive selliste fonogrammide reprodutseerimise levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest mille õiguspärasest avaldamisest või kui sellist avaldamist ei toimu õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat oli tasu maksmisele eelnenud aastal väiksem kui 100 eurot RT I 14 06 2013 3 jõust 01 11 2013 68 Luba esituse kasutamiseks 1 Esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek RT I 2004 71 500 jõust 29 10 2004 2 Kollektiivi poolt esitatud teose kasutamiseks peab olema kõigi selle kollektiivi liikmete nõusolek Kollektiivi nimel võib anda loa ansambli juht dirigent koorijuht lavastaja või muu isik kes on selleks kollektiivi poolt volitatud 3 Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti siis 1 luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ei anna televisiooni ja raadioteenuse osutajale õigust esituse salvestamiseks ega teistele organisatsioonidele loa andmiseks teost edastada RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 2 luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ja esituse fikseerimiseks ei anna televisiooni ja raadioteenuse osutajale õigust salvestise reprodutseerimiseks RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 3 luba teose esituse salvestamiseks ja salvestise reprodutseerimiseks ei anna õigust selle salvestise või tema koopia raadio või televisiooni kaudu edastamiseks 4 Kui teose esitaja on üle andnud loovutanud õiguse või andnud loa fonogrammi audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist eeldatakse jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu 5 Kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või kui sellist avaldamist ei toimu 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast üldsusele suunamist ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil et üldsus võib fonogrammi kasutada enda valitud kohas ja ajal võib teose esitaja loovutamise või üleandmise lepingu üles öelda Teose esitajal on õigus loovutamise või üleandmise leping üles öelda kui fonogrammitootja ei täida vähemalt ühte eelmises lauses nimetatud tingimust ühe aasta jooksul pärast teose esitaja teadet oma kavatsuse kohta loovutamise või üleandmise leping kooskõlas käesoleva lõike esimese lausega üles öelda RT I 14 06 2013 3 jõust 01 11 2013 6 Kui fonogramm sisaldab mitme teose esitaja esituse salvestist võib teose esitaja eraldi sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu üles öelda teistest teose esitajatest eraldi Ühiselt sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu võib üles öelda käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud isik või vastavalt käesoleva seaduse 30 sätetele RT I 14 06 2013 3 jõust 01 11 2013 7 Kui loovutamise või üleandmise leping on vastavalt käesoleva paragrahvi 5 või 6 lõikele üles öeldud siis fonogrammitootja õigused nimetatud fonogrammile lõppevad RT I 14 06 2013 3 jõust 01 11 2013 8 Kokkulepe loovutamise või üleandmise lepingu ülesütlemise õigusest loobumise kohta on tühine RT I 14 06 2013 3 jõust 01 11 2013 69 Fonogrammitootja mõiste Fonogrammi helisalvestise tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine RT I 2004 71 500 jõust 29 10 2004 70 Fonogrammitootja õigused 1 Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata 1 fonogrammi otsene või kaudne ajutine või alaline osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil 2 fonogrammi koopiate importimine 3 fonogrammi levitamine üldsusele 4 fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine 5 fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal 2 Tasu suurus selle maksmise viisid ja kord fonogrammi kasutamise eest määratakse kindlaks fonogrammitootja ja kasutaja vahelise kokkuleppega RT I 2004 71 500 jõust 29 10 2004 71 Fonogrammi kaitse tähis Oma õiguste ja fonogrammile salvestatud esitajate õiguste tagamiseks on fonogrammitootjal õigus oma ärilisel eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kanda sümboli täht P ringis millele on lisatud fonogrammi esmakordse avaldamise aasta Nimetatud tähisele lisatakse fonogrammitootja nimi või nimetus ja salvestatud teoste peamised esitajad kui need ei ole fonogrammil või selle ümbrisel otseselt fikseeritud RT

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=7671&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    üle üheksa istekoha ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga mille täismass ületab 3500 kilogrammi RT I 2008 47 262 jõust 01 01 2009 8 1 Oma kulul autoveo korraldamiseks esitatavad nõuded 1 Oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise veoseveo korraldamiseks peab ettevõtja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1072 2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud tingimusi kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti 2 Oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamiseks peab ettevõtja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1073 2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud tingimusi kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti 3 Oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo teostamiseks EL i ja EMP liikmesriikide vahel peab ettevõtjal olema sõidukis kaasas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1073 2009 artikli 5 lõikest 5 tulenev oma kulul sõitjateveo sertifikaat 4 Oma kulul sõitjateveo sertifikaati saab taotleda mootorsõidukile mis on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis ja vastab kehtivatele tehnonõuetele Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 9 Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart Kehtetu RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 10 Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omajale esitatavad nõuded Kehtetu RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 4 peatükk KOMBINEERITUD VEDU 11 Üldsätted 1 Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga vedukiga või vedukita poolhaagisega auto vahetatava kerega või vähemalt 6 096 m 20 jala pikkuse konteineriga kui vedaja kasutab veo alg või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel Raudtee ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri 2 Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani 3 Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg või lõppetapi teelõigu pikkus peale või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit 12 Kombineeritud veo korraldamine 1 Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse 8 1 lõike 1 kohaselt oma kulul ei ole nimetatud sättega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul Veose saaja peab kasutama autot mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 2 Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib kombineeritud autovedu korraldava vedaja vabastada käesoleva seaduse s 21 ettenähtud veoloa nõudest 3 Kombineeritud veol kasutatavas saatedokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud peale ja mahalaadimise raudteejaamad või mereveoga seotud peale ja mahalaadimise sadamad Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti sellekohase kande 4 Kombineeritud veol kasutatavate sõidukite maksusoodustused sätestatakse maksuseadustes 5 peatükk ÜHENDUSE TEGEVUSLOA SELLE KINNITATUD ÄRAKIRJA JUHITUNNISTUSE JA OMA KULUL SÕITJATEVEO SERTIFIKAADI TAOTLEMINE NING ANDMINE RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 13 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemine 1 Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale järgmised dokumendid 1 avaldus milles lisaks taotleja asukoha aadressile sisaldub ka see aadress Eestis kus tegevusloa taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1071 2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente kui see aadress ei lange kokku taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 2 veokorraldaja määramist kinnitav dokument millele on kantud või lisatud veokorraldaja kirjalik nõusolek veokorraldajaks määramise kohta välja arvatud juhul kui veokorraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu juhatuse liige kelle esindusõigust ei ole äriregistri teabesüsteemi andmetel piiratud 3 veokorraldaja ametipädevust tõendav dokument 4 kui isik on veokorraldajaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1071 2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt töölepingu alusel või sama määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt muu lepingulise suhte alusel peavad käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veokorraldaja määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi osapoolte sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta 2 Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja esitab ärakirja andjale järgmised dokumendid 1 avaldus 2 mootorsõiduki tehnonõuetele vastavust tõendav dokument või selle ärakiri kui tegevusloa kinnitatud ärakirja taotletakse mõnes teises EL i või EMP liikmesriigis registreeritud mootorsõidukile 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1071 2009 artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumendid kui vedaja finantssuutlikkust tõendavad andmed ei ole äriregistri teabesüsteemist elektrooniliselt kättesaadavad 4 mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri 5 mootorsõiduki kasutusleping selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingu osapoolte nimed lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber 3 Juhitunnistuse taotlemiseks esitab vedaja juhitunnistuse andjale järgmised dokumendid 1 avaldus 2 autojuhi pass või selle ärakiri 3 autojuhi juhiluba või selle ärakiri 4 autojuhi ja vedaja vahel sõlmitud tööleping või muu leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust kuhu peavad olema kantud autojuhi ja vedaja nimed lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg 5 autojuhi ravikindlustuse olemasolu tõendav dokument või selle ärakiri 6 autojuhi ametikoolituse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri kui sellekohast märget ei ole tehtud tema juhiloale 4 Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitab vedaja sertifikaadi andjale järgmised dokumendid 1 avaldus 2 mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri 3 mootorsõiduki kasutusleping selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber 5 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks võib taotleja esitada nõutavad dokumendid ka elektrooniliselt digitaalallkirjastatuna 6 Kui tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumendis on puudusi määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg 7 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse või oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kaotamise varguse hävimise või nimetatud dokumendile kantud andmete muutumise korral peab dokumendi omaja taotlema uue dokumendi esitades kõik selle dokumendi taotlemiseks nõutavad dokumendid 8 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele kui seaduse välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti 9 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi saamiseks peab taotleja tasuma riigilõivu välja arvatud juhul kui nimetatud dokumendi andja on mittetulundusühing RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 14 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andja 1 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi annab taotlejale Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib volitada nimetatud dokumente andma mittetulundusühingu Sellekohase halduslepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister 2 Kui tegevusluba selle kinnitatud ärakirja juhitunnistust ja oma kulul sõitjateveo sertifikaati andma on volitatud mittetulundusühing on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi väljastamise eest tasu mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra 3 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andjal on õigus nimetatud dokumendi kehtivuse ajal kontrollida kas dokumendi omaja vastab selle dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi omaja peab kontrollimist võimaldama RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 15 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamine 1 Tegevusloa taotluse läbivaatamisel kontrollib tegevusloa andja taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja esitatud andmeid äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris samuti karistusregistris ja liiklusjärelevalve infosüsteemis ning vajaduse korral majandustegevuse registris Tegevusloa andmise otsus ja tegevusluba või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 56 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist Põhjendatud juhul võib tegevusloa andja taotluse läbivaatamise tähtaega 28 kalendripäeva võrra pikendada 2 Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamisel kontrollib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja esitatud andmeid äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vajaduse korral majandustegevuse registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris Tegevusloa kinnitatud ärakirja andmise otsus ja kinnitatud ärakiri või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse 13 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist 3 Juhitunnistuse taotluse läbivaatamisel kontrollib juhitunnistuse andja taotleja esitatud andmeid majandustegevuse registris Juhitunnistuse andmise otsus ja juhitunnistus koos selle kinnitatud koopiaga või nende dokumentide andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse 13 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist 4 Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamisel kontrollib sertifikaadi andja taotleja esitatud andmeid äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmise otsus ja sertifikaat või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse 13 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamist 5 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale saata ka elektrooniliselt RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 16 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest keeldumine 1 Tegevusloa andmisest võib keelduda kui 1 tegevusloa taotlejal on ajatamata maksuvõlg või on kohus välja kuulutanud taotleja pankroti 2 tegevusloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse 5 lõigetes 2 11 sätestatud mis tahes nõudele 3 tegevusloa taotleja eelmise tegevusloa käesoleva seaduse 19 1 punktide 2 6 alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat 4 tegevusloa taotleja suhtes kehtib autoveo tegevusalal majandusalase süüteo kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld 2 Tegevusloa kinnitatud ärakirja andmisest võib keelduda kui 1 tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja ei vasta käesoleva seaduse 5 lõikes 1 või 11 sätestatud nõudele 2 tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja andmete kontrollimisel selgub et ta ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olevatele nõuetele 3 Juhitunnistuse andmisest võib keelduda kui 1 juhitunnistuse taotleja ei vasta käesoleva seaduse 5 1 lõikes 1 sätestatud nõudele 2 juhitunnistuse taotleja ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olevatele nõuetele 3 autojuht kellele juhitunnistust taotletakse ei vasta käesoleva seaduse 5 1 lõikes 2 3 või 4 sätestatud nõudele 4 Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest võib keelduda kui sertifikaadi taotleja andmete kontrollimisel selgub et ta ei vasta käesoleva seaduse 8 1 lõikes 2 või 4 sätestatud nõudele 5 Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmisest võib keelduda ka juhul kui taotleja ei ole esitatud andmetes või dokumentides olevaid puudusi käesoleva seaduse 13 lõike 6 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud või on esitanud dokumendi taotlemiseks tahtlikult valeandmeid või võltsinud dokumente mis võivad mõjutada taotluse lahendamist RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 17 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi andmed 1 Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1072 2009 II lisale Tegevusloa kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse kantakse sõiduki registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood 2 Juhitunnistuse vorm ja sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1072 2009 III lisale 3 Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1073 2009 artikli 5 lõike 5 alusel kehtestatud sertifikaadi vormile ja sellele kantavatele andmetele RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 18 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kehtivusaeg 1 Tegevusluba antakse kümneks aastaks kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks 2 Tegevusloa kinnitatud ärakiri kehtib üksnes tegevusloa kehtivusajal Kui tegevusloa kinnitatud ärakirja taotletakse mootorsõidukile mis ei ole registreeritud Eesti Vabariigis vaid mõnes teises EL i või EMP liikmesriigis antakse ärakiri kehtivusajaga mis ei või olla pikem kui sõiduki kasutuslepingu kehtivusaeg ega pikem kui üks aasta 3 Juhitunnistus antakse kehtivusajaga mis ei tohi olla pikem kui juhitunnistust taotlevale vedajale antud ühenduse tegevusloa kehtivusaeg juhitunnistuse taotlemiseks esitatud käesoleva seaduse 13 lõike 3 punktides 2 4 nimetatud dokumentide kehtivusaeg ega pikem kui viis aastat 4 Oma kulul sõitjateveo sertifikaat antakse kümneks aastaks kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks 5 Kui tegevusloa selle kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi kehtivus on peatatud või on nimetatud dokumendid kehtetuks tunnistatud tuleb need dokumendi andjale viie tööpäeva jooksul tagastada RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 19 Ettekirjutuse tegemine Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse andja teeb tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse kui kontrollimise tulemusena selgub et 1 tegevusloa või selle kinnitatud ärakirja omaja ei vasta enam ühele või mitmele kehtivale nõudele mis oli nimetatud dokumendi andmise aluseks 2 juhitunnistuse omaja ei vasta enam ühele või mitmele kehtivale nõudele mis oli nimetatud dokumendi andmise aluseks 3 tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja andmed ei vasta tegevusloale selle kinnitatud ärakirjale või juhitunnistusele märgitule RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 19 1 Ühenduse tegevusloa selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine Tegevusloa selle kinnitatud ärakirja ja juhitunnistuse andja võib tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokumendi kehtetuks kui 1 tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 19 nimetatud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud ja nimetatud dokumendi omaja ei vasta jätkuvalt ühele või mitmele kehtivale nõudele mis oli selle dokumendi andmise aluseks 2 tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja on nimetatud dokumendi taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid või võltsinud dokumente mis mõjutasid tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud nimetatud dokumendi andmisest keelduma 3 tegevusloa omaja on äriregistrist kustutatud tema kohta on tehtud sundlõpetamise otsus rakendatud äri või ettevõtluskeeldu või tema tegevus on tegevusloa alusel lubatud tegevusalal kohtuotsusega keelatud 4 tegevusloa omajat või tema veokorraldajat on karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1071 2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske rikkumise eest mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg ning mille tõttu Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku vedaja tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks 5 tegevusloa omajat tema veokorraldajat või tema juures töötavat autojuhti on vedude korraldamisel rohkem kui üks kord karistatud suuremõõtmelise või raskekaalulise veose vedamisel liiklusseaduse 34 1 lõike 2 kohase eriloal märgitud nõuete rikkumise või nimetatud vedude eriloata teostamise eest mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 6 tegevusloa omajat või tema veokorraldajat on karistusseadustiku 279 alusel karistatud riikliku järelevalve teostamise takistamise eest autojuhtide töö sõidu ja puhkeaja nõuete täitmise üle mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud ja vaatamata Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi märgukirjale ei võimalda nad järelevalve teostamist mille tõttu Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku vedaja tegevusloa või selle kinnitatud ärakirja kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks või 7 tegevusloa selle kinnitatud ärakirja või juhitunnistuse omaja ise on esitanud taotluse nimetatud dokumendi kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 19 2 Veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine Tegevusloa andja võib tunnistada veokorraldaja kindlaksmääratud ajaks hea maine nõudele mittevastavaks kui ühenduse tegevusloa kehtivusaja jooksul veokorraldaja andmete kontrollimisel selgub et 1 veokorraldajat on karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 1071 2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske rikkumise eest mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg või 2 veokorraldajat on karistatud käesoleva seaduse 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud süüteo eest mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud või esinevad käesoleva seaduse 7 lõike 2 punktides 2 4 nimetatud asjaolud RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 6 peatükk AUTOVEO KORRALDAMINE 20 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 21 Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba 1 Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht ja transiitriigi veoluba edaspidi veoluba kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti 2 Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel 3 Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister 4 Kehtetu RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 5 Veoloa taotleja peab tasuma riigilõivu välja arvatud juhul kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 6 Kehtetu RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 7 Veoloa annab taotlejale Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib veolubasid andma volitada mittetulundusühingu Sellekohase halduslepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 8 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veolubasid andma on volitatud mittetulundusühing on mittetulundusühingul õigus võtta veoloa väljastamise eest tasu mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt veoloa väljastamise eest võetavat riigilõivu määra RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 9 Veoloa andja võib veoloa andmisest keelduda selle ära võtta või kehtetuks tunnistada kui vedaja RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 1 andmete kontrollimisel selgub et ta ei vasta nimetatud dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele 2 on nimetatud dokumendi taotlemisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid 3 ei ole õigusaktides määratud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba või 4 on nimetatud dokumendi kasutamisel käimasoleval kalendriaastal korduvalt rikkunud rahvusvahelise autoveo kokkulepete või käesoleva seaduse sätteid või on rikkumine olnud selliste tagajärgedega mis on kahjustanud Eesti riigi mainet RT I 2008 47 262 jõust 01 01 2009 21 1 Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja veoloa üleandmise õigus Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja juhitunnistuse ja veoloa võib vedaja üle anda ainult tema juures töölepingu alusel töötavale või muu õigussuhte alusel tegutsevale autojuhile RT I 02 03 2012 5 jõust 12 03 2012 22 Autoveo õigust tõendavate dokumentide kontrollimiseks esitamise kohustus 1 Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid 1 liiklusseadusest ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=36729&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    eestikeelse tõlkega Ingliskeelse dokumendi ja tõlke vastuolu korral lähtutakse ingliskeelsest dokumendist 5 Pakkumine edastatakse konkursi korraldajale isiklikult või saadetakse posti teel Konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeval postitatud pakkumine loetakse tähtaegselt esitatuks 6 Pakkuja võib enne pakkumise esitamise tähtpäeva oma pakkumist muuta selle tagasi võtta või esitada uue pakkumise 7 Pakkumist mis edastatakse korraldajale isiklikult pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva vastu ei võeta Pakkumist mis on postitatud pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva ei avata ja see tagastatakse 6 Pakkumisele esitatavad nõuded Pakkumine peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid 1 pakkuja nimi äriregistri või isikukood asukoht ja kontaktandmed 2 vormikohane neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa taotlus 3 konkursil osalemise avaldus äriühingu blanketil millele on alla kirjutanud juhatuse liige või tema volitatud esindaja ning mis sisaldab kinnitust et pakkuja on teadlik sagedusloa tingimustest ja õigusaktidest tulenevatest kohustustest 4 pakutav konkursi korraldamise objekti hind 5 kinnitus et pakkuja on maksevõimeline tema vara ei ole sekvestreeritud ta ei ole pankrotis või tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis ega pankrotimenetlust 6 kinnitus et pakkuja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi äriregistris või muus vastavas registris 7 nõusolek konkursi korraldajale järelepärimise tegemiseks Maksu ja Tolliametile või muule vastavale õiguspädevale institutsioonile 8 volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri kui pakkumise on allkirjastanud pakkuja volitatud esindaja 7 Pakkumise avamine ja läbivaatamine 1 Konkursi korraldaja avab tähtpäevaks laekunud pakkumised konkursi väljakuulutamise teates määratud kohas ja ajal 2 Pakkumiste avamise juures võivad viibida pakkujad või nende volitatud esindajad kes esitavad isikut tõendava dokumendi ja vajadusel volikirja Ühte pakkujat võib esindada kuni kaks esindajat 3 Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed postiaadressid äriregistri või isikukoodid ning kontrollitakse esitatud dokumentide ja andmete vastavust s 6 toodud loetelule Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll kuhu kantakse pakkujate nimed postiaadressid ja äriregistri või isikukoodid pakkumiste avamise juures viibivate isikute nimed ning avaldused ja märkused mis on tehtud pakkumiste avamisel 4 Pakkumiste avamise protokolli ärakiri saadetakse pakkujatele kolme tööpäeva jooksul arvates pakkumiste avamisest 8 Pakkuja kvalifitseerimine 1 Konkursi korraldaja kontrollib pakkuja kvalifitseerimisel enne pakkumiste sisulist läbivaatamist et pakkuja 1 on maksevõimeline tema vara ei ole sekvestreeritud tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis ega pankrotimenetlust või et ta ei ole pankrotis 2 on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi äriregistris või muus vastavas registris 3 on andnud konkursi korraldajale nõusoleku järelepärimise tegemiseks Maksu ja Tolliametile või muule vastavale õiguspädevale institutsioonile 2 Konkursi korraldajal on õigus pakkuja konkursilt igal ajal kõrvaldada kui selgub et pakkuja on esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente 3 Pakkujat ei kvalifitseerita kui ta 1 ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele või 2 ei ole esitanud kõiki konkursi väljakuulutamise teates kvalifikatsiooni hindamiseks nõutud andmeid või dokumente 4 Konkursi korraldaja otsus pakkuja kvalifitseerimise kvalifitseerimata jätmise või konkursilt kõrvaldamise kohta edastatakse kõigile pakkujatele üheaegselt kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates 5 Pakkuja kirjalikul taotlusel teatab konkursi korraldaja pakkuja kvalifitseerimata jätmise või konkursilt kõrvaldamise aluse hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates vastava taotluse registreerimisest 9 Pakkumise täpsustamine Pakkumises sisalduvate andmete täpsustamiseks võib konkursi korraldaja nõuda pakkujalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist määrates tähtaja nende esitamiseks 10 Pakkumise vastavaks tunnistamine

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=74193&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks 3 Käesolevas seaduses sätestatud teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast 19 Teabenõude täitmise tähtaja pikendamine Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul 20 Teabenõude täidetuks lugemine Teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks kui 1 teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil 2 teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud 3 teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega 21 Teabenõude edastamine vastavalt kuuluvusele 1 Kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul teatades sellest samal ajal teabenõudjale 2 Telefoni teel esitatud teabenõude võib jätta edastamata juhul kui teabenõudjale teatatakse kuhu teabenõudega tuleb pöörduda 3 Eraõiguslikust juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust teabevaldaja võib jätta teabenõude edastamata teatades sellest teabenõudjale viivituseta kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul 22 Avalikustatud teabe juurde juhatamine Kui taotletud teave on avalikustatud käesolevas või muus seaduses sätestatud korras võib teabevaldaja teavet väljastamata teatada sellest teabenõudjale viivituseta kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul koos andmetega taotletavale teabele juurdepääsu viisi ja koha kohta välja arvatud käesoleva seaduse 17 lõikes 4 sätestatud juhul 23 Teabenõude täitmisest keeldumine 1 Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest kui 1 taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust 2 ta ei valda taotletavat teavet ega tea kes seda valdab ning tal ei ole võimalik taotletava teabe valdajat kindlaks teha 3 teabenõude täitmine ei ole võimalik kuna teabenõude täpsustamisel ei selgu millist teavet teabenõudja taotleb 4 teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu või teabenõude täitmise kulutuste eest kui riigilõiv või tasu on seadusega ette nähtud ja teabevaldaja ei ole loobunud kulutuste katmise nõudest 2 Teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda kui 1 samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda 2 füüsiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist 3 teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi 4 teabenõuet ei saa täita ühekordse teabe väljastamisega 5 teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras 6 kohus on tuvastanud et teabenõudja teovõime on piiratud 7 teabenõudja sideandmed puuduvad 3 Teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 24 Kehtetu RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 3 jagu Teabenõude täitmise kulud 25 Teabenõude täitmise kulude katmine 1 Teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti 2 Paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni 0 19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21 leheküljest kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud RT I 30 12 2010 2 jõust 01 01 2011 3 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse esitatud teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja 4 Teabe taaskasutamisse andmise eest saadav tulu ei tohi ületada teabe taaskasutamisse andmise kulu millele võib lisanduda teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ettenähtud mõistlik amortisatsioonikulu RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 26 Kulude katmisest vabastamine Teabevaldaja võib vabastada teabenõudja käesoleva seaduse 25 lõikes 2 sätestatud kulude katmisest kui 1 kulude sissenõudmine ei ole majanduslikult otstarbekas 2 teabenõudjale on teave vajalik teadusliku töö tegemiseks 3 teabenõudjale on teave vajalik oma õiguste ja vabaduste teostamiseks või kohustuste täitmiseks ja tal ei ole majanduslikke võimalusi kulude katmiseks 27 Kulude katmise kord 1 Teabenõudja tasub teabevaldajale enne teabe väljastamist 2 Teabe või dokumendi väljastamise eest ette nähtud riigilõiv tasutakse enne teabe väljastamist riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi RT I 2006 58 439 jõust 01 01 2007 3 Teabevaldaja on kohustatud teabenõudjale väljastama vastuvõetud summade kohta kviitungi 4 peatükk TEABE AVALIKUSTAMINE 1 jagu Avalikustamisele kuuluv teave 28 Teabevaldaja kohustus teave avalikustada 1 Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe 1 riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid 2 kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika 3 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused 4 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi 5 riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees ja perekonnanimed hariduse ja eriala telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid 7 andmed ohu kohta inimeste elule tervisele ja varale 8 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded 9 avalik õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid 10 avalik õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude kulude aruanded 11 riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded 12 andmed riigieelarve tulude laekumise kohta 13 andmed keskkonnaseisundi keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta 14 riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates 15 ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel 16 ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist 17 kontseptsioonide arengukavade programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid 18 riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uuringud ja analüüsid RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 19 andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste täitmata ametikohtade kohta 20 andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta 21 andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele 22 avalike ürituste kavad 23 muudatused riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes mis on seotud isikute teenindamisega vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist 24 andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta 25 riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ametnike palga ja teenistusülesannetega seonduva muu tulu ning ametiasutuse palgajuhendi avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 26 andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate eri või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta 27 andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist 28 erakondade liikmete nimekirjad 29 jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega 30 andmekogudes sisalduvad andmed millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 31 asutuse dokumendiregistri 31 1 isikuandmete töötlemise eesmärk ulatus ja viis kolmandatele isikutele sealhulgas teisele asutusele isikuandmete edastamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 32 muu teabe ja dokumendid mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada 2 Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud kes millal ja millise toiminguga kehtestamine kinnitamine registreerimine või muu ametlik toiming on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi 29 Teabe avalikustamise viisid 1 Käesoleva seaduse 28 lõikes 1 loetletud teave tuleb käesoleva seaduse s 31 nimetatud teabevaldajal avalikustada veebilehel või lisatakse veebilehe link mille kaudu on teave kättesaadav RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Lisaks veebilehele võib käesoleva seaduse 28 lõikes 1 loetletud teabe avalikustada 1 tele või raadioprogrammis või trükiajakirjanduses RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 2 dokumendi väljapanekuga üldiseks tutvumiseks kohaliku omavalitsuse asutuses või rahvaraamatukogus 3 ametlikus väljaandes 4 muul seadusega või selle alusel vastuvõetud õigusaktiga ettenähtud viisil 3 Käesoleva seaduse 28 lõikes 1 nimetatud teave peab olema avalikustatud ajakohasena ning viisil ja vormis mis võimaldab teabe allalaadimist masinloetaval kujul Kui teabe masinloetavale kujule viimine ei ole võimalik või see nõuab ebaproportsionaalseid pingutusi tagab teabevaldaja teabe allalaadimise selle algkujul või mis tahes muus formaadis RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 4 Käesoleva seaduse 28 lõike 1 punktis 30 kirjeldatud teave peab olema avalikustatud masinloetaval kujul ning olema tervikliku andmekogumina allalaaditav teabevärava kaudu RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 30 Teabe avalikustamise viisi valimine 1 Teabevaldaja on kohustatud teabe avalikustama viisil mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni kes teavet vajab Teabevaldaja ei ole kohustatud teabe avalikustamiseks taaskasutamise eesmärgil teavet täiendavalt süstematiseerima või analüüsima kui see nõuab ebaproportsionaalseid pingutusi RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 2 Kui teabe avalikustamise viis on ette nähtud eriseaduse või välislepinguga kohaldatakse teabe avalikustamisel eriseaduses või välislepingus sätestatud viisi ja avalikustatakse teave ka veebilehel kui selline kohustus tuleneb käesoleva seaduse st 31 3 Teabevaldaja on kohustatud viivitamata avalikustama teabe inimeste elu tervist või vara või keskkonda ähvardava ohu kohta valides selleks kiireima ja sobivaima viisi et ohtu vältida ja võimalikke tagajärgi leevendada 4 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama meediateenuse osutajatele või trükiajakirjandusele avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide kohta mille puhul on eeldada avalikkuse huvi RT I 06 01 2011 1 jõust 16 01 2011 2 jagu Teabe avalikustamine üldkasutatavas andmesidevõrgus 31 Veebilehe pidamise kohustus 1 Riigikogu Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei Riigikontroll kohtud valitsusasutused ja avalik õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 2 Linna ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks Linna ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist 3 Riigikantselei ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks 32 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse veebilehe pidamise nõuded 1 Veebilehte pidav asutus 1 teavitab avalikkust veebilehega tutvumise võimalustest avalikustades andmeside aadressid ja nende muudatused 2 avaldab veebilehel päevakohast teavet 3 ei või avalikustada veebilehel teavet mis on vananenud ei vasta tegelikkusele või eksitab 4 rakendab viivitamata abinõusid veebilehele juurdepääsu takistavate tehniliste probleemide kõrvaldamiseks 2 Teabevaldaja märgib veebilehel iga dokumendi avalikustamise kuupäeva ja millal on teave veebilehel uuendatud 3 Riigikantselei ministeeriumi ja maavalitsuse veebilehelt peab olema võimalik otse juurde pääseda nende halduses olevate asutuste veebilehtedele 32 1 Eesti teabevärav 1 Eesti teabevärav on veebileht mille kaudu on kättesaadav teabevaldajate tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutav avalikkusele suunatud teave ning mille kaudu võimaldatakse juurdepääs elektroonilisele üldkasutatavale teenusele ja taaskasutatavale teabele RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 2 Eesti teabevärava haldamise ja arendamise tagab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 3 Eesti teabevärava haldaja tagab koostöös teabevaldajatega teabe kasutajakeskselt korrastatud esitluse teabeväravas 4 Teabevaldaja tagab ennast puudutava teabe aktuaalsuse ja ülevaatlikkuse Eesti teabeväravas ning teabe edastamise 5 Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava haldamise teabe kättesaadavaks tegemise arendamise kasutamise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 33 Juurdepääs andmesidevõrgule Igaühel peab olema võimalus Interneti kaudu vabaks juurdepääsuks avalikule teabele rahvaraamatukogudes rahvaraamatukogu seaduses sätestatud korras 5 peatükk PIIRATUD JUURDEPÄÄSUGA TEAVE 34 Piiratud juurdepääsuga teave 1 Piiratud juurdepääsuga teave on teave millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud 2 Käesoleva seaduse alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks 35 Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused 1 Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks 1 kriminaal või väärteomenetluses kogutud teabe välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe 2 riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni 3 teabe mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist 4 teabe kaitseväe relvastuse ja varustuse tabelite ning relvastuse ja varustuse hulga kohta kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave RT I 2008 35 213 jõust 01 01 2009 5 kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe 5 1 teabe politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist RT I 2009 62 405 jõust 01 01 2010 5 2 teabe politsei relvastuse hulga kohta kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave RT I 22 03 2011 1 jõust 01 04 2011 6 teabe riigikaitselise sundkoormise kohta 7 teabe mille avalikuks tulek ohustaks muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali 8 teabe mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist 9 teabe turvasüsteemide turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta 10 teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus 11 teabe mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid 12 teabe mis sisaldab isikuandmeid kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust 13 teabe mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid 14 teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta 15 teabe mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi 16 isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta 17 teabe mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust 18 siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt 18 1 elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani puudutav teave RT I 2009 39 262 jõust 24 07 2009 19 seaduses sätestatud muu teabe RT I 2007 68 420 jõust 01 01 2008 1 1 Kehtetu RT I 19 12 2012 2 jõust 29 12 2012 2 Riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada 1 õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist 2 dokumendi kavand ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 3 põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid mida dokumendiregistris ei registreerita arvamused teated memod õiendid nõuanded jm 4 tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 36 Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld 1 Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada 1 avaliku arvamuse küsitluse tulemusi 2 üldistatud statistilisi ülevaateid 3 majandus ja sotsiaalprognoose 4 teateid keskkonnaseisundi ja heidete kohta RT I 08 07 2014 3 jõust 01 08 2014 5 teabevaldaja töö või tööedukuse aruandeid ning andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta 6 riigi või kohaliku omavalitsuse ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet välja arvatud delikaatsed isikuandmed või isikuandmed mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 7 tarbija huvide kaitsest lähtuvat teavet kaupade ja teenuste kvaliteedi kohta 8 riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut 9 dokumente riigi kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta 10 andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta 11 andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta 12 riikliku või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka 1 selle mittetulundusühingu sihtasutuse või äriühingu suhtes mille asutajaks või milles osalejaks on riik kohaliku omavalitsuse üksus või avalik õiguslik juriidiline isik 2 teabe suhtes mis puudutab eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja üleantud vara kasutamist 37 Kehtetu RT I 2003 26 158 jõust 01 10 2003 38 Juurdepääs üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele 1 Avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta mis on seotud õiguserikkumise või õnnetusega peab teabevaldaja avalikustama enne õiguserikkumise või õnnetuse asjaolude lõplikku selgitamist ulatuses mis ei takista uurimist või järelevalvet või õnnetuse põhjuste selgitamist Sellise teabe avalikustamise ulatuse otsustab pädev uurimist või järelevalvet korraldav või õnnetuse asjaolusid selgitav ametnik 2 Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti 3 Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata 4 Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve RT I 2003 26 158 jõust 01 10 2003 39 Juurdepääs isikuandmeid sisaldavale teabele RT I 2003 26 158 jõust 01 10 2003 1 Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras 2 Teabevaldaja on kohustatud pidama arvestust kellele mis eesmärgil millal millisel viisil ja millist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati 3 Kehtetu RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 40 Juurdepääsupiirangu tähtajad 1 Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet ning täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitlevate dokumentide suhtes kohaldatakse juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata 3 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat või kui surma ei ole võimalik tuvastada siis 110 aastat alates isiku sünnist 41 Teabe asutusesiseseks tunnistamise kord 1 Teabe tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht 1 1 Asutuse juht kehtestab dokumentide loetelus sarjad milles sisalduvatele dokumentidele võib juurdepääsupiirangud kehtestada märkides ära käesolevas seaduses või muus seaduses sisalduva aluse Konkreetsele dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamise otsustab asutuse juht või vastavalt asutuse juhi kehtestatud dokumentide loetelule asutuse juhi poolt määratud pädev töötaja lähtudes dokumendi sisust ja juurdepääsupiirangu eesmärgist RT I 2007 12 66 jõust 01 01 2008 2 Kui teabekandja seda võimaldab teeb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud dokumendile või dokumendi kogumile dokumendi vormistaja suurtähtedega märke ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS või kasutab selle lühendit AK Märkele lisatakse teabevaldaja nimi juurdepääsupiirangu alus lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev 3 Teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega dokumentidele mida ei loeta vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele salastatud välisteabeks märget ei tehta välja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38820&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    tingimusel et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse s 36 nimetatud piirangut tegevuste korral mis nõuavad pidevat riiklikku järelevalvet 10 Ööajal või riigipühal tehtava töö eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir 41 Puhkeaeg 1 Ametnikul on 24 tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega edaspidi igapäevane puhkeaeg 2 Ametnikul on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega edaspidi iganädalane puhkeaeg 3 Summeeritud tööaja arvestuse korral on ametnikul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega 4 Kui ametnik töötab 24 tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi antakse talle vahetult pärast tööpäeva lõppu käesoleva paragrahvi lõikele 1 täiendavalt vaba aega võrdselt 13 töötundi ületatud tundide arvuga 5 Üldjuhul antakse iganädalane puhkeaeg laupäeval ja pühapäeval 42 Tööaja lühendamine Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra 43 Puhkus 1 Ametnikule kohaldatakse töölepingu seaduse des 54 71 sätestatud puhkuseregulatsiooni arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 2 Ametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva 3 Puhkuse andmise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik 4 Puhkusetasu maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse le 113 44 Teenistuslähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine 1 Teenistuslähetus on ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta 2 Teenistuslähetusse saatmisel arvestatakse olulisi asjaolusid mis võivad takistada ametnikul lähetuses viibida Ametnikku kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last võib teenistuslähetusse saata üksnes tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul 3 Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse ametnikule ametikoht ja palk 4 Ametiasutus ei tohi teenistuslähetusse saadetud ametnikule anda teenistusülesandeid ajal kui ametnik täidab Euroopa Liidu institutsioonide juures riikliku eksperdi ülesandeid Riikliku eksperdi ülesannete täitmise ajaks säilitatakse ametnikule põhipalk ja õigus asuda pärast teenistuslähetuse lõppemist teenistusse endisele või samaväärsele ametikohale 5 Ametniku teenistuslähetusse saatmise ja lähetuskulude hüvitamise sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 45 Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine 1 Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki 2 Pikaajalises välislähetuses oleku ajal makstakse ametnikule lisaks tema palgale iga kuu välislähetustasu 3 Ametniku välislähetustasu arvutatakse korrutades lähetustasu lähtesumma selle linna koefitsiendiga kuhu ametnik lähetati Lähetustasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud linnade koefitsiendid või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud linnade koefitsiendid kui välisteenistuse seaduse alusel vastava linna koefitsienti ei ole kehtestatud 4 Pikaajalise välislähetuse korral hüvitatakse lähetusse saadetava ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme 1 kolimiskulu 2 majutuskulu 3 kindlustus ja ravikulu 4 koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu 5 alates viieaastase või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus siis noorema kaasasoleva lapse põhi ja keskhariduse omandamise kulu 6 Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu üks kord lähetusaastas 5 Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise korra lähetustasu lähtesummad lähetustasu arvutamise ja maksmise korra ning lähetuskulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 6 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega linnade koefitsiendid ulatuses mis ei ole kehtestatud välisteenistuse seaduse alusel Linnade koefitsientide määramisel lähtutakse elukallidusest valuutakursside muutusest turvariskidest ja muudest olulistest asjaoludest 7 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ravikulude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 8 Ametnikuga kaasas oleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse ametniku välislähetustasu 25 protsenti 9 Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses 10 Kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses on pikaajalises lähetuses oleva ametnikuga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps 11 Kaasasoleva abikaasa eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine ametnikule lõpetatakse kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva seaduse 46 lõikes 1 nimetatud tasumäära kaks korda Suurenduse maksmine lõpetatakse kõnealusele kvartalile järgneval kuul 12 Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva 13 Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse kui perekonnaliige lahkub alaliselt asukohariigist asub elama ametnikust eraldi leibkonda või asub alaliselt tööle või teenust osutama 14 Kaasasoleva perekonnaliikme eest ametniku välislähetustasu suurendamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 15 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kulu ei hüvitata ametnikuga kaasas oleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut 46 Abikaasatasu 1 Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale makstakse igal kuul abikaasatasu mille suurus arvutatakse korrutades töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära täistööajaga töötamise korral kuus kahega 2 Abikaasatasu maksmine lõpetatakse kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasumäära vähemalt kaks korda Sellisel juhul lõpetatakse abikaasatasu maksmine kõnealusele kvartalile järgneval kuul 3 Abikaasatasu maksmine lõpetatakse kui abikaasa viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva Asukohariigist äraolekuks ei loeta kaasasoleva abikaasa kaasasolekut ametniku teenistuslähetuses 4 Abikaasatasu maksmine lõpetatakse kui abikaasa asub elama ametnikust eraldi leibkonda asub alaliselt tööle või teenust osutama mille eest saadav sissetulek on suurem kui töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus või lahkub alaliselt asukohariigist 5 Abikaasatasu ei maksta ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale kellele tehakse väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse väljateenitud aastate pensionide seaduse soodustingimustel vanaduspensionide seaduse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse või kogumispensionide seaduse alusel Abikaasatasu ei maksta ka juhul kui ametniku kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse eripensioni avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel 6 Ametniku puhkuse ajal jätkatakse abikaasale ka asukohariigist äraoleku korral abikaasatasu maksmist 7 Kui kaasasolev mittetöötav abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis jätkatakse abikaasatasu maksmist kuid mitte kauem kui kaks kuud 8 Abikaasatasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 47 Teenistusülesannete täitmiseks vajalike kulude hüvitamine 1 Ametnikule hüvitatakse teenistusülesannete täitmiseks otseselt vajalikud kulud põhjendatud ulatuses 2 Vabariigi Valitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude loetelu ning kulude hüvitamise täpsustatud tingimused ja korra määrusega 48 Raseda ning rasedus ja sünnituspuhkuse õigusega ametniku teenistustingimused 1 Ametnikul kes on rase või kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele on arsti või ämmaemanda väljastatud töövõimetuslehe alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele 2 Kui teenistustingimuste ajutine kergendamine ei ole võimalik peatatakse ametniku avaliku võimu teostamise õigus töövõimetuslehel märgitud töövabastuse lõpuni 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab ametnik esitama vahetule juhile arsti või ämmaemanda otsuse millest nähtuvad teenistusülesannete täitmisele terviseseisundist tulenevad piirangud ning ettepanekud terviseseisundile vastata võivate teenistusülesannete ja tingimuste kohta 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse ametnikule hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras 5 Rasedus ja sünnituspuhkuse lõppemisel on ametnikul õigus kasutada paranenud teenistustingimusi millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal 49 Ametniku sotsiaalsed tagatised hukkumise surma ja töövõime vähenemise korral RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 1 Kui ametnik hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel makstakse tema lapsele vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses 2 Kui ametnik hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel makstakse tema lapsele vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku 20 aasta keskmise palga ulatuses 3 Ametnikul on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või füüsilised isikud Kui ametnikul puuduvad lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud makstakse kogu hüvitise summa välja ametniku poolt nimetatud füüsilisele isikule või füüsilistele isikutele 4 Kui ametnik hukkub või sureb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludel kannab riik tema matuse korraldamise kulud mis on kehtestatud riikliku matusetoetuse seaduse s 3 5 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute ning neile makstava hüvitise osakaalu määramise korra ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute määramise avalduse vormi 6 Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime makstakse talle hüvitist lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt 1 osalise töövõime korral tema kahe aasta keskmise palga ulatuses 2 puuduva töövõime korral tema seitsme aasta keskmise palga ulatuses 7 Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime makstakse talle hüvitist lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt 1 osalise töövõime korral tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses 2 puuduva töövõime korral tema 13 aasta keskmise palga ulatuses 8 Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud hüvitis makstakse välja kahes osas Hüvitise esimese osa suurus sõltub Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud osalise töövõime kestusest kuid see ei või olla väiksem kui nelja aasta keskmine palk 9 Kui Eesti Töötukassa tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud hüvitist saaval inimesel töövõime kordushindamisel osalise või puuduva töövõime makstakse talle esmakordse hindamise järel makstud ühekordse hüvitise ja hüvitise maksimummäära vahe 10 Ametnikule kellel seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe tema poolt süüteo tõkestamise päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet maksab riik ühekordset hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses 11 Käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmisel võetakse ametniku keskmise palga arvutamise aluseks töölepingu seaduse 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord 12 Kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe tema poolt süüteo tõkestamise päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel kannab tema ravi ja ravimikulud riik 13 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitiste ja kulude arvutamise ja väljamaksmise korra 14 Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata kui ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 6 8 või 10 nimetatud juhul 1 pani toime süüteo 2 pani toime enesetapu või enesetapukatse 3 pani toime enesevigastuse mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest 4 oli enda põhjustatud joobeseisundis 15 Otsuse hüvitise maksmise ja kulude katmise kohta teeb ametiasutuse juht või tema volitatud isik 16 Käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitisi makstakse ning kulud kaetakse riigieelarvest selle ametiasutuse eelarve kaudu kus isik oli teenistuses 17 Ametiasutus võib pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist esitada sellest temale tulenenud kahju hüvitamiseks nõude kahju tekitanud isiku vastu võlaõigusseaduses sätestatud alusel RT I 13 12 2014 1 jõust 01 01 2016 5 peatükk Kohustused 50 Ametniku tegevuse seaduslikkus Ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele 51 Üldised kohustused 1 Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt asjatundlikult ja hoolikalt 2 Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse 3 Ametnik peab juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest samuti ametijuhendist Kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest peab ametnik teavitama vahetut juhti 4 Ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust sealhulgas hoiduma tegevusest mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet 5 Ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt 6 Ametnik peab teenistus ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele 7 Ametiasutus peab teenistus ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste huvide eest sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused 52 Ametijuhend 1 Ametijuhendis määratakse 1 ametikoha teenistusülesanded 2 ametniku haridusele töökogemusele teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded 3 summeeritud tööaja valveaja või öötöö kohaldamise korral sellekohane märge 2 Ametijuhendi kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik kõikidele ametiasutuse ametikohtadele Ametijuhendit ei pea kehtestama Riigikogu Vabariigi Presidendi Vabariigi Valitsuse peaministri ministri või riigisekretäri poolt ametisse nimetatava ametniku ametikohale 3 Ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta kui 1 muutuvad oluliselt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded 2 muutuvad oluliselt ametijuhendis määratud teenistusülesanded 3 ametniku tööaja korraldus muutub seetõttu et ametijuhendis muudetakse summeeritud tööaja valveaja või öötöö kohaldamist 4 suureneb oluliselt teenistusülesannete maht 5 teenistusülesannete muutmise tõttu väheneb põhipalk 53 Täiendavate teenistusülesannete täitmise kohustus 1 Ametnik on kohustatud täitma vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest 2 Täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid võib vahetu juht anda juhul kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral 54 Korralduse täitmisest keeldumise alused 1 Ametnik keeldub korralduse täitmisest kui korraldus 1 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega 2 tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses 2 Ametnik võib korralduse täitmisest keelduda kui selle täitmine 1 on talle tervise tõttu vastunäidustatud 2 eeldab sellist haridust ja töökogemust teadmisi ja oskusi mida ei ole ametnikult seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist või ametijuhendist tulenevalt nõutud 3 Kui ametnik keeldub korralduse täitmisest teavitab ta korralduse andjat ja tema vahetut juhti viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolust 4 Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolust on ta kohustatud korralduse täitma kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kui ametnik jätkuvalt kahtleb korralduse seaduslikkuses koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse ja vabaneb sellega vastutusest korralduse täitmise eest 5 Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolust ei ole ta kohustatud korraldust täitma kui see tähendaks kuriteo või väärteo toimepanemist 6 Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolust ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul kui seda korratakse 7 Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolust ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul kui seda korratakse Korralduse andja või vahetu juhi nõudmisel esitab ametnik arsti või ämmaemanda tõendi 8 Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud asjaolust on ta kohustatud korralduse täitma kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kui ametnik täidab korralduse nõuetele mittevastavalt ei vastuta ta puuduste eest mis on tingitud korralduse täitmiseks vajaliku hariduse töökogemuse teadmiste ja oskuste puudumisest mida ei ole enne ülesande täitmist võimalik mõistliku pingutusega omandada 55 Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine Ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi ja ärisaladust salastatud välisteavet teiste inimeste perekonna ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet 56 Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus Ametikohalt vabastamisel on ametnik kohustatud asjaajamise ja ametiasutuse poolt talle kasutamiseks antud vara üle andma ametiasutuses selleks kehtestatud korras 57 Puuduva ametniku ülesannete täitmine 1 Ametisse nimetamise õigust omav isik võib puuduva ametniku asendamiseks juhul kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas 1 anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel vabastamata neid oma ülesannete täitmisest 2 anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest 2 Ametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel puuduva ametniku ülesandeid täita üle 60 kalendripäeva kalendriaastas ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul 3 Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda ametnik kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last 4 Ametnikule kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel asendab puuduvat ametnikku makstakse lisaks tema oma palgale lisatasu kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahuga 5 Ametnikule kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku säilitatakse tema senine palk Kui asendatava ametniku põhipalk on suurem siis makstakse asendavale ametnikule suuremat põhipalka võttes arvesse asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahtu RT I 26 03 2013 1 jõust 01 04 2013 6 Puuduva ametniku asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir 58 Etteteatamise kohustus ja teavitamise kohustus 1 Ametnik on kohustatud teatama ametiasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 kalendripäeva ette oma soovist naasta teenistusse kui tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud käesoleva seaduse 83 punkti 1 alusel kui ta on rasedus ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel 2 Ametnik on kohustatud viivitamata ametiasutust teavitama kui tekivad asjaolud mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse 14 lõikest 1 või 2 või st 15 3 Ametiasutus võib nõuda ametnikult hüvitist kahju eest mis tekkis ametnikule palga maksmise tõttu ulatuses mis vastab perioodile kui ametnik jättis käesoleva seaduse 15 punktides 1 3 nimetatud teenistussuhet välistavast asjaolust vähemalt hooletusest käesoleva seaduse tähenduses teatamata kuid mitte rohkem kui ametniku kuue kuu põhipalga ulatuses 4 Kahju hüvitamine toimub käesoleva seaduse s 81 sätestatud korras 59 Ametniku streigikeeld 1 Ametnik ei tohi streikida 2 Ametnik ei tohi osaleda muudes kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides mis häirivad ametniku teenistusse võtnud ametiasutuse või muu ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist Surveaktsioon on kollektiivne kui selles osalevad vähemalt pooled ametiasutuse ametnikest 60 Ametniku tegevuspiirangud 1 Kui see ei ole seadusega keelatud võib ametnik kõrvaltegevusena tegutseda ka 1 töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel 2 valitaval või nimetataval ametikohal 3 ettevõtjana või täisosanikuna täis või usaldusühingus 4 juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani liikmena 2 Ametisse nimetamise õigust omav isik keelab haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 nimetatud kõrvaltegevuse kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise 3 Ametnik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut kirjalikult kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 4 nimetatud kõrvaltegevusega 4 Ametnikul on keelatud 1 teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle käesoleva seaduse 15 punkti 4 või korruptsioonivastase seaduse 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses 2 saada tulu kõrvaltegevuse eest kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka Keeldu ei kohaldata haridusasutuses toimuva teadusliku ja pedagoogilise tegevuse suhtes kui ametnik on teavitanud oma kõrvaltegevusest käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt 5 Teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet 6 Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keelatud tegevuseks võib kohaliku omavalitsuse üksuse suurust ametikohtade eripära või esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust arvestades anda erandliku loa ametisse nimetamise õigust omav isik Erandlik luba antakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 7 Riigi kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis või kontrollorganis ei loeta kõrvaltegevuseks käesoleva seaduse tähenduses 6 peatükk Palgakorraldus 61 Palgakomponendid ja palga vähendamise alused 1 Ametniku palk koosneb põhipalgast muutuvpalgast ning käesoleva seaduse 38 lõikes 3 39 lõikes 6 40 lõigetes 3 ja 4 ning s 57 sätestatud lisatasudest 2 Põhipalk on fikseeritud palga osa mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste oskuste ja kogemuste põhjal 3 Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral 1 kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks 2 kui palga vähendamine ei ületa protsenti mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud alus on ära langenud ja ametiasutuse palgafondi suurendatakse tulenevalt ametiasutuse eelarve suurendamisest tuleb ametiasutusel leida võimalus põhipalga taastamiseks 5 Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa mida võib maksta tulemuspalgana lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast 6 Ametiasutus ei maksa ametnikule sellist lisatasu või toetust mille maksmine ei tulene seadusest 7 Kantsleri põhipalk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast 62 Palga maksmise aeg ja viis 1 Ametiasutus maksab ametnikule palka vähemalt üks kord kuus 2 Keskmise palga maksmisel võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks töölepingu seaduse 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord 3 Ametiasutus kannab ametniku palga ja muu tasu ametniku määratud pangakontole kui ei ole kokku lepitud teisiti 4 Ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse mille ametnik peab ametiasutusele tagastama Ametiasutus peab ametniku palgast kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut 5 Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse le 113 63 Palgajuhend 1 Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik muutuvpalga maksmise tingimused ja kord muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis 2 Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikontrolli Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata ametiasutuse palgajuhendi koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest 4 Minister ja riigisekretär kehtestavad käesoleva seaduse 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga vastavalt ministeeriumi ja Riigikantselei ning ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga 64 Palga maksmine teenistusülesannete täitmise takistuse korral Ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral 65 Palga avalikustamine 1 Ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1 mail 2 Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1 mail 3 Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel 4 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seaduse 7 lõikes 6 nimetatud isikute töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel 66 Aruandlus 1 Valdkonna eest vastutav minister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest teenistuskohtadest teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa 2 Ametiasutused esitavad kord aastas Rahandusministeeriumile vajalikud andmed või annavad loa neile ligipääsuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaate koostamiseks Andmeid ei pea esitama julgeolekuasutused 7 peatükk Ametiasutuse töökorraldus 67 Ametiasutuse töökorraldus 1 Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktides määratakse 1 tööaja algus ja lõpp 2 tööpäevasisesed vaheajad 3 töö ja puhkeaja korraldus 4 puhkepäevadel riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord 5 teenistusalaste korralduste teatavakstegemise kord 6 töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised 7 teenistusest puudumisest teatamise kord 8 muu ametiasutuse töökorraldust puudutav 3 Tööaega reguleerivates aktides võib ette näha paindliku tööaja võimaluse sealhulgas teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö niivõrd kuivõrd teenistushuvid seda võimaldavad 68 Ametiasutuse töökorralduse tutvustamine ja ametnike informeerimine 1 Ametiasutus esitab käesoleva seaduse 67 lõikes 2 nimetatud valdkondi reguleerivate aktide kavandid ametnikele ning neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist 2 Ametiasutus peab teenistusse võtmisel tutvustama ametnikule ametiasutuse töökorraldust ning tagama võimaluse igal ajal tutvuda käesoleva seaduse s 67 nimetatud aktidega 3 Ametiasutuse juht või tema volitatud isik tagab ametnike informeerimise muudest ulatuslikest ja olulistest ametiasutuse ametnikke puudutavatest otsustest 4 Enne käesoleva seaduse 67 lõikes 2 nimetatud valdkondi reguleerivate aktide kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuste vastuvõtmist antakse ametnikele võimalus arvamuse avaldamiseks Ametnike ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide esitatud ettepanekud on ametiasutusele soovituslikud 8 peatükk Ametnike distsiplinaarvastutus 69 Distsiplinaarsüütegu Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine 70 Distsiplinaarkaristuse liigid Distsiplinaarkaristuse liigid on 1 noomitus 2 põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks 3 teenistusest vabastamine 71 Distsiplinaarmenetluse eesmärk Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine 72 Distsiplinaarmenetluse algatamine 1 Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirjaga või korraldusega kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta 2 Distsiplinaarmenetluse algatab ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja või korraldusega kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline 3 Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg kirjeldatakse teadaolevaid asjaolusid ning nimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik 4 Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul 5 Kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatava ametniku tuvastamise aluseks olevad asjaolud ei ole piisavad võib sellise ametniku distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses jätta ajutiselt nimetamata Sellisel juhul toimetatakse distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte nimetatud ametniku tuvastamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul 73 Distsiplinaarmenetluse läbiviimine 1 Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatajal või tema poolt selleks volitatud isikul 2 Distsiplinaarmenetluse läbiviija kogub distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid 3 Ametnikule keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates 4 Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda sama ametiasutuse ametnikult või töötajalt kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud edaspidi tunnistaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seletust distsiplinaarsüüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma Seletuse andmisest keeldumine on kohustuse rikkumine välja arvatud juhul kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavalt isikult nõutakse teda kahjustavat seletust või tunnistajalt nõutakse seletust tema abikaasa elukaaslase või vanavanema kohta või tunnistaja või tema abikaasa või elukaaslase vanema või vanema alaneja sugulase kohta Vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps 5 Distsiplinaarmenetluse läbiviija koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastab selle ja esitab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule otsustamiseks 6 Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte sisaldab vähemalt järgmisi andmeid 1 distsiplinaarsüüteo toimepannud ametniku ees ja perekonnanimi ning ametikoht 2 distsiplinaarsüüteo aluseks olev rikutud teenistuskohustus 3 asjas kogutud tõendid 4 distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht 5 ettepanek karistamise sealhulgas karistuse liigi kohta või karistamata jätmise kohta koos põhjendusega 7 Enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta 8 Kui distsiplinaarkaristuse määraja ei olnud distsiplinaarmenetluse läbiviija siis on tal õigus ametnikku enne karistuse määramist isiklikult küsitleda Selline vestlus protokollitakse 9 Ametnikul keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse ja tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi 74 Süü hindamine 1 Ametnik vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral 2 Süü vormid on hooletus raske hooletus ja tahtlus 3 Hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine 4 Raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine 5 Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine 6 Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust töökogemust teadmisi ja oskusi 75 Distsiplinaarkaristuse määramine 1 Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega 2 Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse 1 süü vormi 2 süüteo tagajärgede raskust 3 kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus 4 ametniku eelnevat teenistusalast käitumist 5 rikutud teenistuskohustuse eesmärki sealhulgas seda kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel 3 Distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest mis pandi toime 1 ametniku vahetu või kõrgemalseisva juhi korraldusel juhul kui ametnik on jätnud täitmata korralduse mida ta ei pidanud käesoleva seaduse 54 kohaselt täitma või on sõltumata täitmisest vastutusest vabastatud 2 selliste tagajärgede saabumise vältimiseks mis on raskemad kui teenistuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud tagajärjed 3 hädakaitse või hädaabiseisundis 4 Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul kui rikkumine on oluline 5 Teenistuskohustuste rikkumine on oluline kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse järgmistel juhtudel 1 rikkumine on toime pandud tahtlikult 2 ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv 3 rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju 4 rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet 5 rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju 7 Käesoleva seaduse 70 punktis 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel märgitakse ka karistuse kestus ja ulatus 8 Teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus välja arvatud juhul kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud 9 Kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga mille eest ametnikule võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista ametnikult välja kahjuhüvitis ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist 10 Ametiasutuse vahetumine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuse rikkumise eest mis pandi toime teises ametiasutuses Sellisel juhul võib distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametiasutus küsida selle ametiasutuse arvamust kelle juures distsiplinaarsüütegu toime pandi et arvestada arvamust süülisuse ja distsiplinaarkaristuse määramisel Nimetatud arvamuses tuleb esitada vähemalt käesoleva seaduse 73 lõikes 6 loetletud andmed 76 Distsiplinaarkaristuse määramise pädevus 1 Distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina 2 Kui distsiplinaarkaristuse määraja otsustab ametnikku mitte karistada lõpetatakse distsiplinaarmenetlus distsiplinaarkaristuse määraja haldusaktiga 77 Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad 1 Distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik kellele süüdlane teenistusalaselt allub 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli käesoleva seaduse 83 alusel peatunud või kui samas asjas kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel 78 Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks 1 Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine 2 Teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga 3 Ajal kui ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 4 Ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud 79 Distsiplinaarkaristuse kandmine riigi personali ja palgaarvestuse andmekogusse 1 Määratud distsiplinaarkaristuse kohta tehakse kanne riigi personali ja palgaarvestuse andmekogusse 2 Distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest 3 Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on õigus enne tähtaja lõppu kustutada distsiplinaarkaristus kui ametnik ei ole toime pannud uut distsiplinaarsüütegu ning on nõuetekohaselt täitnud teenistusülesandeid 9 peatükk Ametniku varaline vastutus 80 Vastutus 1 Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 5 nimetatud ulatuses 2 Kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses 3 Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses 4 Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses mille määramisel arvestatakse 1 ametniku teenistusülesandeid 2 süü vormi 3 talle antud juhiseid 4 töötingimusi 5 põhipalka 6 töö iseloomust tulenevat riski 7 teenistussuhte kestust ametiasutuses 8 ametniku eelnevat teenistusalast käitumist 9 ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida 10 ametniku teadmisi ja oskusi 5 Kui kahju pole tekitatud tahtlikult ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset põhipalka 81 Kahju hüvitamise kord 1 Kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku edaspidi kahju hüvitamise ettepanek märkides kahju hüvitamise ulatuse korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud Ametnik vastab kahju hüvitamise ettepanekule kirjalikult märkides kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest 2 Kahju hüvitamise ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist 3 Kahju hüvitamise ettepanekule vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt 14 kalendripäeva 4 Kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse 10 peatükk Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine 82 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine 1 Ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu 2 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine ei vabasta ametnikku teenistuskohustuste täitmisest 83 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alused Avaliku võimu teostamise õigus peatub 1 ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul kui teenistushuvid seda võimaldavad 2 puhkuse ajaks 3 ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses 4 aja või asendusteenistuses viibimise ajaks 5 õppekogunemise ajaks samuti ajaks kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid 6 ajaks kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse 78 lõike 1 alusel samuti ajaks kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel 7 ajaks kui ametnik on arestis või vahi all 8 muudel juhtudel kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest 84 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine välisesinduses töötamise ja pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise korral 1 Lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala ametiasutuse ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused seoses Eesti Vabariigi välisesinduses tööle asumisega sätestatakse välisteenistuse seaduses 2 Eksperdina pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses 85 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise vormistamine 1 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja või korraldusega välja arvatud avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral käesoleva seaduse 83 punktis 3 sätestatud alusel Kui puhkus on ette nähtud puhkuste ajakavas ei pea avaliku võimu teostamise õiguse peatumist puhkuse perioodil igal üksikul juhtumil eraldi kehtestama 2 Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametiasutuse ametnikud kellel on õigus kehtestada käesoleva seaduse 83 punktis 2 nimetatud alusel avaliku võimu teostamise õiguse peatumine 11 peatükk Ametniku teenistussuhte lõppemine 86 Teenistusest vabastamise õigus Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik 87 Teenistusest vabastamine ametniku soovil 1 Ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule 2 Taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva 3 Kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku töövõime kaotus haige või puudega perekonnaliikme hooldamise vajadus kutsumine aja või asendusteenistusse või kui ametnikul on katseaeg tuleb taotlus esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva 4 Kokkuleppel isikuga kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus võib ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada lühemat etteteatamistähtaega 5 Teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest võib ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul 6 Ametniku teenistussuhte viimane päev on taotluses märgitud päev Kui taotluses ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaegu siis on teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev 88 Teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu 1 Teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse teenistusest ametnik kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks 2 Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnikku ei vabastata teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu kui ta nimetatakse uueks tähtajaks samale ametikohale sama ametiasutuse teisele ametikohale või teise ametiasutuse ametikohale 3 Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistustähtaja viimane päev 89 Teenistusest vabastamine käesoleva seaduse 2 lõikes 3 nimetatud ametikohale nimetamise ja valimise korral 1 Kui ametnik asub Riigikogu liikme kohale või astub Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse liikme ametisse siis tema teenistussuhte viimane päev on ametivande andmise päevale eelnev päev 2 Kui ametnik asub Euroopa Parlamendi liikme kohale siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse 72 lõikes 4 sätestatule Vabariigi Valimiskomisjoni Euroopa Parlamendi töös osalemise soovist teavitamise päev 3 Kui ametnik nimetatakse käesoleva seaduse 2 lõike 3 punktides 5 8 nimetatud ametikohale siis tema teenistussuhte viimane päev on sellele ametikohale nimetamise päevale eelnev päev 4 Kui ametnik valitakse vallavanemaks või linnapeaks siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 50 lõikes 2 sätestatule ametiasutust enda valimisest teavitamise päev 5 Kui ametnik tuleks teenistusest vabastada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimise korral on tema teenistussuhte viimane päev valla või linna valimiskomisjoni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös osalemise soovist teavitamise päev 90 Teenistusest vabastamine koondamise tõttu 1 Ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu kui 1 ametiasutus likvideeritakse 2 põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=130342&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive