archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    RT I 1998 17 264 paragrahvi 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab Kinnitada Üldkasulike tööde loetelu juurde lisatud Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Haridusminister sotsiaalministri ülesannetes Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18 augusti 1998 a määrusega nr 181 Üldkasulike tööde loetelu I 7 12 aastastele alaealistele võib määrata ainult järgmisi töid 1 Aia ja põllukultuuride rohimine ja muldamine välja arvatud pestitsiididega töödeldud põldudel 2 Raamatukogus tehtavad tööd 3 Tootmisega mitteseotud ruumide ja territooriumide koristamine välja arvatud nakatumisohuga seonduvad tööd II Alaealistele alates 13 eluaastast võib määrata lisaks punktides 1 3 nimetatud töödele järgmisi töid 4 Abitööd põllumajanduses 1 istikute pikeerimine ja toestamine 2 kastmisega seotud tööd 3 köögivilja puhastamine ja sorteerimine 4 marjade ja puuviljade korjamine 5 pakkematerjalide ja pakendite ettevalmistamine ning väikesemõõduliste viljade pakkimine 6 ravimtaimede kogumine kuivatamine ja pakkimine 5 Abitööd tööstuses 1 esemete tembeldamine ja neile etikettide kleepimine 2 kangaste vaipade jm käsitsi puhastamine 3 kartongist paberist jt materjalidest lihtsakujuliste toodete valmistamine nende käsitsi kokkukleepimine 4 köögivilja puhastamine ja puisteainete käsitsi sõelumine toitlustusettevõtetes 5 naha tekstiili puidutöötlemise plastmass jt jäätmete kogumine ja sorteerimine 6 pakkematerjalide ja pakendite ettevalmistamine 7 pool ja valmistoodete sorteerimine liigi ja suuruse järgi 8 traadi lõnga jm ümberkerimine 9

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=26942&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    käitleja ei ole deklaratsiooni esitanud Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul loetakse deklaratsioon õigeaegselt esitatuks Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes mis ei ole ülekandevaru või üleliigse laovaru määramise ja laovaru tasu suuruse arvutamise aluseks 2 Kui esitatud deklaratsioonis on vead andmetes mis on ülekandevaru või üleliigse laovaru määramise ja laovaru tasu suuruse arvutamise aluseks on käitleja esitanud valeandmeid Käitlejat ei loeta valeandmeid esitanuks kui käitleja avastab ise deklaratsioonis olevad vead ja teavitab sellest Maaeluministeeriumi enne kui Maaeluministeerium on talle teatanud tema deklaratsioonis leitud valeandmetest ja on edastanud käitleja andmed Maksu ja Tolliametile väärteomenetluse alustamiseks või sunniraha rakendamise hoiatuse tegemiseks 10 Ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramine 1 Käitleja ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määrab tema deklareeritud andmete alusel Maaeluministeerium RT I 2007 12 65 jõust 16 02 2007 2 Käitleja deklaratsioonis esitatud või sellele lisatud põhjendatud taotluse korral milles sisalduvad asjaolud on dokumentaalselt tõendatud võetakse ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramisel arvesse käitleja tootmis töötlemis või müügimahu kasvu põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega asjaolu et laovaru on tekkinud enne 2003 aasta kolmandat kvartalit ekspordi või müügimahu vähenemist käitlejast mitteolenevatel asjaoludel või muid käitlejast mitteolenevaid asjaolusid Käitleja tootmis töötlemis või müügimahu kasvu võib arvesse võtta juhul kui see on toimunud eelneva aasta jooksul ja see kajastub käitleja viimase poole aasta majandustulemustes Sellisel juhul võib käitleja ülekandevaru suurust suurendada võrdeliselt tootmis töötlemis või müügimahu protsentuaalse kasvuga RT I 2007 12 65 jõust 16 02 2007 3 Käitleja ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise kohta koostab Maaeluministeerium haldusakti Haldusakt või väljavõte sellest saadetakse käitlejale 10 tööpäeva jooksul haldusakti tegemisest arvates posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud haldusakti ärakirja esitab Maaeluministeerium hiljemalt 2004 aasta 31 oktoobriks Maksu ja Tolliametile 11 Deklaratsiooni esitamata jätmisest teavitamine Maaeluministeerium esitab 2004 aasta 31 oktoobriks Maksu ja Tolliametile andmed nende käitlejate kohta kes ei ole käesoleva seaduse 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud deklaratsiooni ettenähtud tähtajaks esitanud Käesoleva seaduse 8 lõike 2 punktis 2 nimetatud deklaratsiooni esitamata jätmise kohta edastatakse andmed 2006 aasta 15 märtsiks Maksu ja Tolliamet otsustab deklaratsiooni esitamiseks uue tähtaja andmise koos sunniraha rakendamise hoiatusega või väärteomenetluse alustamise RT I 2005 38 296 jõust 30 04 2005 12 Suhkru turult kõrvaldamine 1 Käitleja peab enda valduses oleva suhkru üleliigse laovaru turult kõrvaldama 2005 aasta 30 novembriks 2 Suhkru turult kõrvaldamine on Euroopa Komisjoni määruse 60 2004 EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud tegevus RT I 2005 38 296 jõust 30 04 2005 13 Suhkru ümbertöötlemine 1 Suhkru ümbertöötlemine on Euroopa Komisjoni määruse 60 2004 EÜ artikli 6 lõike 2 punktides b ja c nimetatud tegevus 2 Suhkrut võib ümber töödelda üksnes Maksu ja Tolliameti järelevalve all 3 Suhkru ümbertöötlemisest tuleb Maksu ja Tolliametile eelnevalt teatada Selleks esitab käitleja järelevalveasutusele kirjaliku teate suhkru ümbertöötlemise koha aja ümbertöödeldava suhkru koguse ja viisi kohta 4 Suhkru ümbertöötlemine toimub käitleja kulul 14 Laovaru tasu määr ja tasu arvutamine 1 Laovaru tasu suuruse iga käitleja kohta arvutab Maksu ja Tolliamet käesoleva seaduse 10 lõikes 3 nimetatud haldusakti või järelevalve käigus tuvastatud andmete alusel korrutades põllumajandustoote üleliigse laovaru suuruse selle

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=62076&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    seaduse ja ülikooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi 15 on aruandekohustuslik ülikooli nõukogu ees RT I 1999 102 908 jõust 10 01 2000 17 Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine 1 Rektor valitakse kuni viieks aastaks ülikooli põhikirjaga kehtestatud korras RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 2 Rektor astub ametisse ametivande andmisega ülikooli nõukogu ees 3 Ülikooli nõukogu vanim liige sõlmib ülikooli nimel rektoriga kuni viieks aastaks lepingu millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 4 Kehtetu RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 5 Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist ülikooli nõukogu 1 kehtetu RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 2 kehtetu RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 3 kui ülikooli nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega rektorile umbusaldust 6 Rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval omal soovil ametist tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval RT I 20 06 2014 2 jõust 01 09 2014 7 Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist 18 Rektorikandidaadile esitatavad nõuded Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik kes on või on olnud valitud professori ametikohale RT I 2006 49 369 jõust 20 11 2006 19 Ülikooli struktuur 1 Ülikooli struktuuri selle kujundamise ja muutmise korra sätestab ülikooli põhikiri lähtudes käesolevast seadusest ülikooli eesmärkidest tegevuse ulatusest ja iseärasustest ning võimaluse korral regionaalsetest vajadustest RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Ülikooli struktuuriüksuste tegevuse alused määratakse ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärustega 3 Ülikooli põhikirjas nimetatud struktuuriüksusi juhivad ülikooli põhikirjas või struktuuriüksuse põhimäärusega sätestatud kollegiaalsed otsustuskogud ja valitavad või nimetatavad töötajad 3 1 Ülikooli struktuuri võivad kuuluda ülikooli asutused mis tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 2 Ülikooli asutuse direktor valitakse avaliku konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras Ülikooli asutuse direktoriga sõlmib töölepingu rektor RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 4 Kehtetu RT I 1996 51 965 jõust 29 07 1996 5 Kehtetu RT I 1996 51 965 jõust 29 07 1996 6 Kehtetu RT I 1996 51 965 jõust 29 07 1996 20 Kuratoorium 1 Kuratoorium on nõuandev kogu mis seob ülikooli ja ühiskonda 2 Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus kuulates ära ülikooli seisukoha 3 Kuratoorium teeb ettepanekuid valdkonna eest vastutavale ministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes 4 Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta 5 Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest RT I 2002 90 521 jõust 01 01 2003 3 peatükk Õppekorraldus 21 Ülikooli astumise üldnõuded 1 Kõikidel keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 2 Kehtetu RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 3 Kehtetu RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 21 1 Kõrgharidusstandard 1 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kõrgharidusstandardis ühtsed nõuded kõrgharidustaseme õpetele 2 Kõrgharidusstandardis kehtestatakse 1 õppekavale esitatavad nõuded sealhulgas ühisõppekavale esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded 2 kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted 3 õppejõududele esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted sealhulgas õppejõudude teaduslikule pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile esitatavate nõuete kehtestamise põhimõtted 4 õppevaldkondade ja suundade loetelu 5 õppekavagrupid milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2009 22 Õppekorralduse üldnõuded 1 Ülikoolis võib toimuda täiskoormusega õpe osakoormusega õpe või eksternõpe 2 Üliõpilasele ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemekoolituse kohta käivad sätted RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 3 Õppetingimused ja korra kehtestab ülikool kusjuures need võivad erineda õppesuuniti 4 Õpe ülikoolis peab võimaldama üliõpilasel saavutada kõrgharidustaseme astmete õpiväljundid ning kutsestandardi olemasolu korral selles kirjeldatud teadmised ja oskused RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 5 Kehtetu RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 6 Kehtetu RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 7 Kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2011 8 Ülikooli õppekeel on eesti keel Muude keelte kasutuse otsustab ülikooli nõukogu 9 Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust 9 1 Ülikool võimaldab üliõpilasel kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning sooritada eksameid arvestusi või muul viisil täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud korras RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 10 Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava välja arvatud juhul kui ta on 1 keskmise raske või sügava puudega isik või 2 alla 3 aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või 3 akadeemilisel puhkusel seoses aja või asendusteenistuse läbimisega RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 11 Ülikool võib õppekava täitmisel arvestada bakalaureuse magistri ja doktoriõppes rakenduskõrgharidusõppes ning bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes varasemaid õpinguid ja töökogemust kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtteid arvestades ning ülikooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 22 1 Ühisõppekavale esitatavad nõuded Ühisõppekava peab vastama järgmistele nõuetele 1 ühisõppekava avatakse kõrghariduse sama astme raames või koostöö korral välisriigi õppeasutusega Eesti kõrgharidusastmega samaväärse astme raames ja kõigil ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel peab olema õigus läbi viia vastava astme õpet 2 kõigil ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel peab olema õppekavagrupis mille alusel nad vastavalt ühisõppekava koostöölepingule ühisõppekavas osalevad õigus välja arvatud üheks kuni kolmeks aastaks antud õigus sellekohast õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid Käesolevat punkti ei kohaldata välisriigi õppeasutuses läbiviidavale osale RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 vähemalt ühel ühisõppekavas osaleval õppeasutusel peab olema ühisõppekavaga samas õppekavagrupis õigus välja arvatud üheks kuni kolmeks aastaks antud õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid Käesolevat punkti ei kohaldata välisriigi õppeasutuses läbiviidavale osale RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses peab välisriigi õppeasutusel olema selle välisriigi pädeva asutuse tunnustus ja tema väljastatavad lõpudokumendid peavad olema selles välisriigis tunnustatud 5 ühisõppekava vastab kõrgharidusstandardile ja kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses peavad ühisõppekava eri riikides läbiviidavad osad vastama nende riikide asjaomastele nõuetele 6 oluline osa ühisõppekavast viiakse läbi ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud ulatuses teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis ning oluline osa peab kokku moodustama vähemalt 20 protsenti ühisõppekava mahust 7 ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õpinguid tunnustatakse ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt automaatselt ja täielikult 8 ühisõppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud teadmised oskused ja hoiakud on ühisõppekavaga saavutatavad ning ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud kvaliteedikindlustamise süsteemiga on õppe kvaliteet tagatav 9 ühisõppekava on ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud kõik ühisõppekavas osalevad õppeasutused RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 22 2 Ühisõppekava koostööleping 1 Ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamisel lähtutakse lisaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele ühisõppekava koostöölepingust kus tuleb määrata 1 ühise õppekorralduse alused sealhulgas üliõpilase vastuvõtmise eri õppeasutustes õppimise hindamise ja eri hindamissüsteemide korral nende vastavuse määramise varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise väljaarvamise lõpetamise kvalifikatsiooni andmise ning lõpudokumendi ja selle duplikaadi väljaandmise tingimused ja kord 2 õppekeel õppekeeled 3 ühised kvaliteedikindlustamise alused sealhulgas õppekavaarenduse ja välishindamise kord 4 üliõpilase ja õppejõudude õigused ja kohustused eri õppeasutustes õppimise ja õpetamisega seotud nõustamis ja tugisüsteemid ning vaidluste lahendamise kord 5 õppetasu olemasolu korral selle kehtestamise sellest vabastamise ning soodustuste ja õppetoetuste andmise tingimused ja kord 6 ühisõppekavas osalevate õppeasutuste vaheline vastutuse jaotus sealhulgas selle Eesti õppeasutuse nimetamine kes esindab ühisõppekava koostöölepingu pooli õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel Eestis ning õppeasutuste õiguste ja kohustuste vahekord ülikooliga sõlmitava tegevustoetuse eraldamise lepingu täitmisel RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 7 ühisõppekava muutmise tingimused ja kord 8 õppe ja sellega seonduvate korralduslike tegevuste rahastamise alused ja kord sealhulgas välisriigi õppeasutuses läbiviidava osa rahastamise tingimused ja kord 9 õppe jätkamise tingimused ja kord ühisõppekava koostöölepingu ühe poole loobumisel või ühisõppekava koostöölepingu olulisel muutmisel 10 ühisõppekava koostöölepingu lõpetamise tingimused ja kord sealhulgas õppeasutuste kohustused üliõpilaste õpingute jätkamise tagamisel 2 Ühisõppekava koostööleping on avalik avaliku teabe seaduses sätestatud korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 22 3 Õppe läbiviimise õiguse andmine 1 Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad mis on kinnitatud ülikooli nõukogus ja kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi 2 Õppekavagrupid milles ülikoolil on õigus õppekavasid avada ning ülikoolis antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas 3 Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab ülikool vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus ja Teadusministeeriumile taotluse millele lisatakse RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 andmed õppekavade kohta mille alusel õpet soovitakse läbi viia sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid 2 andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta 3 andmed õppe ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta 4 põhjendused õppe avamise vajaduse kohta sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse ja erialaliitude ettepanekud 5 doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta 6 kehtetu RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 4 Haridus ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi mille käigus hinnatakse kas õppe kvaliteet sealhulgas ülikooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele Haridus ja Teadusministeerium kaasab õppe kvaliteedi hindamisse kõrghariduse kvaliteediagentuuri Ekspertiisi kulud kannab taotleja välja arvatud 12 lõikes 5 nimetatud juhul RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 5 Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul 1 anda ülikoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom 2 anda ülikoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom 6 Kui valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud ettepaneku määrab ta ülikoolile tähtaja mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras Kordusekspertiisi kulud kannab taotleja 7 Kui valdkonna eest vastutav minister jätab ekspertiisi tulemustest lähtudes uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitatud taotluse rahuldamata kinnitab ta taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga 8 Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul tunnistada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud õigus kehtetuks kui 1 haldusjärelevalve käigus on tuvastatud ülikooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 haldusjärelevalve käigus on tuvastatud et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1 3 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või ülikooli juhtimine töökorraldus õppe ja teadustegevus ning õppe ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 3 õppeasutus ei ole täitnud käesoleva seaduse 12 lõikes 1 või 12 2 lõikes 1 sätestatud kohustusi 4 doktoriõppe avamise aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt 5 valdkonna eest vastutaval ministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid 9 Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kehtetuks lõpetab ülikool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises ülikoolis samal või lähedasel õppesuunal RT I 2008 34 208 jõust 01 01 2011 22 4 Ühisõppekava avamine 1 Ühisõppekava avamiseks esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus ja Teadusministeeriumile taotluse millele lisatakse andmed ühisõppekava vastavuse kohta käesoleva seaduse le 22 1 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta käesoleva seaduse le 22 2 2 Haridus ja Teadusministeerium kontrollib ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust nõuetele Nõuetele vastav ühisõppekava kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi 3 Kui ühisõppekava taotluse ja sellele lisatud andmete kontrollimisel ei selgu kas ühisõppekava alusel läbiviidava õppe kvaliteet on piisav ning kas ühisõppekavas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad korraldab Haridus ja Teadusministeerium ühisõppekavale ekspertiisi Haridus ja Teadusministeerium kaasab ekspertiisi läbiviimisesse kõrghariduse kvaliteediagentuuri 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on negatiivne siis ühisõppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi ei kanta ning ühisõppekava ei avata 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on negatiivne kannavad ekspertiisi kulud ühisõppekavas osalevad õppeasutused ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud korras 6 Kui ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei ole õppekavagrupis millesse ühisõppekava kuulub õppe läbiviimise õigust ning ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad nõuetele annab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse 22 3 lõikes 2 nimetatud korras õppeasutusele õiguse viia ühisõppekava osas läbi õpet ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid õppekavagrupis millesse ühisõppekava kuulub RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 23 Täiskoormusega ja osakoormusega õpe RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 1 Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti Ülikooli nõukogu võib nimetada õppekavad mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe ja õppekavad mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 2 Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Üliõpilane määrab ülikooli astudes oma täis või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal välja arvatud kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe Järgmistel õppeaastatel arvestab ülikool üliõpilase täis või osakoormusega õppimise määramisel kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse üliõpilast ülikoolist välja arvamata RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 3 1 Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 24 Kõrgharidusastmed RT I 2002 56 348 jõust 05 07 2002 1 Ülikoolis omandatakse kõrgharidus kolmel astmel rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõppes magistriõppes ning doktoriõppes RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes omandatav kõrgharidus on kaheastmeline RT I 2002 56 348 jõust 05 07 2002 25 Kehtetu RT I 2002 56 348 jõust 05 07 2002 26 Rakenduskõrgharidusõpe RT I 2002 56 348 jõust 05 07 2002 1 Kehtetu RT I 12 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele ülikoolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse rakenduskõrgharidusõpet reguleerivad sätted RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 27 Bakalaureuseõpe 1 Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi omandab eriala alusteadmisi ja oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi 2 Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat 3 Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon 4 Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule antakse bakalaureusekraad 5 Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 28 Magistriõpe 1 Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi 2 Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat Bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat 3 Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon 4 Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega Magistriõppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad 5 Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 29 Doktoriõpe RT I 2002 56 348 jõust 05 07 2002 1 Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus arendus või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused 2 Doktoriõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat 3 Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon 3 1 Doktorant läbib perioodilise atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega Doktoriõppe lõpetanud isikule antakse teaduskraad doktorikraad 5 Kehtetu RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 29 1 Bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe 1 Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat Proviisoriõppe hambaarstiõppe arhitektiõppe ehitusinseneriõppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse nominaalkestus on viis aastat 1 1 Arstiõppe kliiniline õpe korraldatakse Tartu Ülikooli kliinikumis 1 2 Loomaarstiõppe kliinilist õpet korraldab Eesti Maaülikool RT I 09 10 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon 3 Klassiõpetaja õpetajakoolitus proviisoriõpe ja loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega Arstiõpe ja hambaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega Arhitektiõpe ja ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega Bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad Bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras 4 Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kolme kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seadusega kehtestatud tingimustel ja korras 4 1 Loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmiseks vajalik lisafinantseerimine toimub veterinaarkorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras RT I 09 10 2014 2 jõust 01 01 2015 5 Arstiõppe loomaarstiõppe proviisoriõppe hambaarstiõppe arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I 2004 45 316 jõust 27 05 2004 30 Kehtetu RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 30 1 Eksternid 1 Eksternõppes on isikul võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit osalemata korralises õppetöös RT I 2003 20 116 jõust 10 03 2003 2 Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tasemekoolituse sätted 3 Eksternid ei ole üliõpilased Eksternide ja täiendusõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 31 Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid 1 Bakalaureuse magistri ja doktoriõppe ning bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga 1 1 Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse vastavalt käesoleva seaduse 13 lõikele 1 3 või 1 4 ühisdiplom või diplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Bakalaureuse ja magistriõppe ning bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule võib valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega cum laude 3 Magistri ja doktoriõppe ning bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule väljastab ülikool ingliskeelse akadeemilise õiendi diploma supplement Õppeasutuse otsusel võib bakalaureuseõppe lõpetanud isikule ingliskeelse akadeemilise õiendi diploma supplement väljastamine toimuda ainult isiku vastava taotluse alusel Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastavad ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutused alati ingliskeelse akadeemilise õiendi diploma supplement olenemata läbitud kõrgharidusastmest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 1 Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab ülikool isikule tasuta RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega 32 Täiendusõpe 1 Täiendusõpe on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 Ülikoolis korraldatava täiendusõppe valdkonnad vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu 3 Täiendusõppe õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 peatükk Liikmeskond 33 Ülikooli liikmeskond Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased ning teised õigusaktides ja ülikooli põhikirjas nimetatud isikud RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 34 Õppejõud ja teadustöötajad 1 Ülikooli õppejõud on professorid dotsendid lektorid assistendid ja õpetajad Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Ülikooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises Muude teadusasutuste teadustöötajad ning teised nõutavat kvalifikatsiooni omavad isikud osalevad magistri ja doktoriõppe läbiviimises ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras RT I 2009 48 324 jõust 23 10 2009 3 Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse ametisse konkursi korras RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 4 Konkurssi välja kuulutamata võib korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoha täita kvalifikatsiooninõuetele vastava õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega ja sõlmida temaga tähtajalise töölepingu kui 1 õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud või 2 ametikohal tehtav töö on ajutise tähtajalise iseloomuga RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 4 1 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni ametikoha täitmiseni konkursi korras kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 5 Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi silmapaistvaid loomeisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 6 Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab ülikooli nõukogu lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 35 Professuur 1 Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Professor on rahvusvahelisel tasemel teadus arendus või muus loometegevuses aktiivselt osalev oma eriala juhtiv õppejõud kes korraldab ja viib läbi oma ainevaldkonna õpet juhib teadus arendus või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi õppejõude ja teadustöötajaid RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 Emeriitprofessori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud või vähemalt kahel korral korraliseks professoriks valitud isikule kes on saanud vanaduspensioniealiseks Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta ja saada emeriitprofessori tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 Emeriitprofessori tasu maksmist toetatakse riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 36 Dotsendid 1 Dotsent on õppejõud kes viib ülikoolis läbi oma ainevaldkonna õpet osaleb aktiivselt teadus arendus või muus loometegevuses ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Emeriitdotsendi nimetuse võib ülikooli nõukogu anda ülikoolis vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud õppejõule kes on saanud vanaduspensioniealiseks Emeriitdotsendi nimetuse andmisel võib ülikool dotsendi tööstaa i hulka lugeda ka töötamise professori või uurija professorina Emeriitdotsendil on õigus osaleda ülikooli tegevuses kusjuures ta ei täida korralise dotsendi ametikohta ja saada emeriitdotsendi tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 Emeriitdotsendi tasu maksmist toetatakse riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 37 Lektorid assistendid ja õpetajad 1 Lektor on õppejõud kes viib ülikoolis läbi õpet kõrghariduse esimesel kahel astmel või juhul kui lektoril on teaduskraad kõigil kõrgharidustaseme astmetel Lektor juhendab kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning võib olla kaasatud teadus ja arendustegevusse RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Assistent viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare praktikume ja harjutustunde Assistent võib juhendada kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning olla kaasatud teadus ja arendustegevusse RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 Õpetaja viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare praktikume harjutustunde täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid võib juhendada kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilasi ja olla kaasatud teadus ja arendustegevusse RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 38 Teadustöötajad Teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestab teadus ja arendustegevuse korralduse seadus RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 39 Õppejõudude ja teadustöötajate töösuhted 1 Korralise õppejõu ja teadustöötaja ametikoht ülikoolis täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras välja arvatud käesoleva seaduse 34 lõikes 4 nimetatud juhul RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 2 Konkursitingimused ja korra määrab ülikooli nõukogu 3 Professorid valib ülikooli nõukogu muud õppejõud ja teadustöötajad struktuuriüksuse kollegiaalne otsustuskogu 4 Konkursi võitnud isikutega sõlmib rektor töölepingu Töölepingu sõlmimisest võib keelduda konkursitingimuste ja korra rikkumisel 5 Kehtetu RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 6 Kehtetu RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 7 Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega 39 1 Erinevus tähtajaliste töölepingute sõlmimisel Prorektori või külalisõppejõuga tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimisel või tähtajalise töölepingu pikendamisel ei muutu töösuhe tähtajatuks RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 39 2 Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimine 1 Ülikool atesteerib oma korralist õppejõudu ja teadustöötajat tema iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra 2 Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi atesteerimist võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras RT I 03 07 2014 17 jõust 01 01 2015 40 Ülikooli teised töötajad Ülikooli teiste töötajate õigused ja kohustused määratakse kindlaks töösuhteid reguleerivate õigusaktidega RT I 2009 5 35 jõust 01 07 2009 41 Üliõpilane 1 Üliõpilane on isik kes on vastu võetud immatrikuleeritud ülikooli rakenduskõrgharidus bakalaureuse magistri doktoriõppe või bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täiskoormusega või osakoormusega õppesse RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastu immatrikuleeritakse igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse kus ta õpet läbib RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 42 Üliõpilaste õigused ja kohustused 1 Üliõpilastel on õigus 1 mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras 1 1 omandada kõrgharidust õppekulusid hüvitamata kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 2 õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume seminare eksameid ja arvestusi kusjuures õppejõud võib tingimuste töökohad õppevahendid jne puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata 2 1 ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 3 kasutada tasuta auditooriume laboratooriume arvutisaale raamatukogusid inventari seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras 4 ülikooli või mõne tema õppekava sulgemise korral jätkata õpinguid teise õppekava alusel või teises ülikoolis 5 valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse 6 esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest 7 saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras 8 saada kord igas kõrgharidusastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat aja või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni RT I 10 07 2012 2 jõust 01 04 2013 9 saada õppimiseks vajalikke õppekavu programme ja muud informatsiooni 9 1 õpi ja karjäärinõustamisele RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 10 nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni 11 saada üliõpilaspilet valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras 11 1 üliõpilasomavalitsusele s 43 sätestatud tingimustel ja korras 12 kasutada muid seaduse ülikooli põhikirja sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi 2 Üliõpilased peavad jälgima käesoleva seaduse ülikooli põhikirja sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest 43 Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 1 Ülikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 2 Üliõpilaskond on institutsioon mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega üliõpilaselu küsimusi lähtudes üliõpilaste huvidest vajadustest õigustest ning kohustustest RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 3 Üliõpilaskonnal on õigus RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 1 moodustada vastavalt õigusaktidele esindus täitev ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega mittetulundusühingute seaduse s 5 ja sihtasutuste seaduse 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 3 valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 3 1 teha ettepanekuid ülikooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt ülikooli vastavas tegevuses RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 4 Üliõpilaskonnal on põhikiri kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus täite ja järelevalveorganite moodustamise kord õigused kohustused ja vastutus nende organite töökorralduse põhimõtted üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskond ülikooli põhikirjas sätestatud korras Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kui see vastab seadustele seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 5 Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus mille valimise õigus on kõikidel ülikooli üliõpilastel Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste asutuste ja isikutega RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 6 Ülikooli asutamise ühinemise või jagunemise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond ja üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 7 Üliõpilasesindus käsutab käesoleva seaduse paragrahvi 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 5 peatükk Ülikool tsiviilõiguse subjektina 44 Ülikooli vara 1 Ülikool on oma vara omanik kes valdab kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras Ülikool on õigustatud omama ainult sellist vara mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks 2 Ülikooli vara on 1 vara mille riik annab ülikooli omandisse ülikooli asutamisel seaduse alusel 2 vara mis antakse seaduse alusel ülikooli taotlusel tema omandisse hiljem 3 vara mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks 4 vara mille ülikool soetab oma tegevuse käigus RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 3 Ülikool võõrandab vara mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks juhindudes põhimõttest suurendada kasu mida ülikool võib neist toimingutest või tehingutest saada vältides kahju ning tagades et varadega teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvad ja kontrollitavad RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 4 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 5 Ülikoolil on õigus omada vara mis oli ülikooli omandis enne 1940 aasta 16 juunit 45 Vara kasutamine 1 Ülikool kasutab oma vara ülikooli eesmärgi saavutamiseks 2 Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara mille suhtes ülikooli nõukogu on seisukohal et see on ülikooli eesmärgi saavutamiseks vajalik kuid mida hetkel ei ole võimalik või otstarbekohane selleks kasutada 46 Vara käsutamine 1 Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada või koormata piiratud asjaõiguse või hoonestusõigusega ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 2 Varade summad mida rektoril prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada määrab ülikooli nõukogu RT I 1996 51 965 jõust 29 07 1996 47 Ülikooli teovõime 1 Ülikoolil ei ole õigust oma varaga tagada teise isiku kohustusi 2 Kehtetu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 3 Krediite on ülikoolil õigus võtta ülikooli nõukogu loal RT I 1996 51 965 jõust 29 07 1996 48 Tsiviilõiguste muud piirangud 1 Ülikoolil ei ole õigust osutada sponsortoetust ja anda laenusid või krediite ega teha annetusi sihtasutustele 2 Kehtetu RT I 1999 10 150 jõust 15 02 1999 3 Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid seadustes sätestatud korras 3 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud välja arvatud sihtasutused mille üheks asutajaks on riik ei või asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus ja arendusasutust 4 Kehtetu RT I 1996 51 965 jõust 29 07 1996 5 Vara sealhulgas väärtpaberite pandiks võtmise õigus on ülikoolil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras 6 Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid tasuline täiendusõpe lepinguline teadustegevus erialane nõustamine jms millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 7 Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira ülikooli õigusvõimet RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 6 peatükk Finantseerimise kord 49 Ülikooli finantseerimine 1 Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha õppekulude hüvitamisest laekunud raha põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud 2 Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel õppekohtade täitmisel lähtutakse käesoleva seaduse s 13 2 sätestatust RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Kehtetu RT I 30 05 2012 1 jõust 01 01 2013 50 Kehtetu RT I 1997 42 678 jõust 01 07 1997 50 1 Riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramine ja ülikoolile tegevustoetuse eraldamine 1 Riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse õppe läbiviimise ulatuse kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste toetamiseks 70 75 protsenti ja riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevuste toetamiseks 25 30 protsenti eraldatud vahendite mahust 2 Riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse 1 õppe läbiviimise ulatusena vastuvõetud üliõpilaste arvu välisriigi õppeasutustes õppivate üliõpilaste arvu ülikoolis õppivate välisriigi üliõpilaste arvu korraliste õppejõududena töötavate välisõppejõudude arvu ja täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu 2 õppe läbiviimise kvaliteedina eelmistes tulemuslepingutes seatud eesmärkide täitmist immatrikuleeritud üliõpilaste eelnevaid õppetulemusi järgmisel kõrghariduse astmel edasiõppimist ja lõpetanute tööhõivet 3 õppe läbiviimise tulemuslikkusena ülikooli lõpetajate arvu ja lõpetajate arvu riigile olulistes õppevaldkondades 4 riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevustena õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist õppekavade ja õppevaldkondade õppe läbiviimise erisusi ning muid tegevusi mille toetamine lepitakse kokku ülikoolile tegevustoetuse eraldamisel 3 Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ning doktoriõppe tulemustasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 4 Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitakse ülikooli ühisõppekava korral koostöölepingus kokkulepitud õppeasutuse ning valdkonna eest vastutava ministri vahel kolmeks aastaks ülikooli missioonist eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuv haldusleping milles lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused vastutus ja tegevustoetuse eraldamise kord Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse halduslepingu lisana igal aastal tulemusleping 5 Tulemuslepingus lepitakse kokku 1 ülikooli missioonist eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest tulenevad peamised kohustused sealhulgas kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatust kvaliteeti ja tulemuslikkust puudutavad kohustused ning nende finantseerimise tingimused 2 erandid mille kohaselt ülikoolil ei ole õigust nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt kes õpib õppekaval või õppesuunal mille õppekeel on eesti keelest erinev keel või kes ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu või käesoleva seaduse 13 2 lõikes 4 nimetatud üliõpilaselt 3 õppekavad mille alusel on ülikoolil lubatud läbi viia ainult osakoormusega õpet 4 doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi arvestamise alused ning doktoranditoetuse ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi maht doktoriõppe õppekohtade arv mida ülikool on kohustatud vastaval õppeaastal looma ja oodatav lõpetajate arv mille ülikool on kohustatud vastaval aastal tagama 5 riiklikult olulised ülikooli õppe läbiviimist toetavad tegevused ja nende finantseerimise tingimused 6 üliõpilaste stipendiumifondi eraldamise alused ja maht kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamise eesmärgil 7 tulemuslepingu aruandluse vorm 6 Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu ja tulemuslepingu sõlmimiseks peab valdkonna eest vastutav minister läbirääkimisi ülikooliga lähtudes ülikooli missioonist eesmärkidest ja ülesannetest prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul ministeeriumide omavalitsusüksuste liitude registreeritud kutse ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest ja kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarves ettenähtud vahenditest 7 Vabariigi Valitsus kiidab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud läbirääkimiste tulemusel koostatud tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu ja tulemuslepingu eelnõud heaks ning volitab valdkonna eest vastutava ministri lepinguid allkirjastama 8 Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridus ja Teadusministeerium ülikooli doktoriõppe kulud summas mis saadakse selleks ajaks kaitstud doktorikraadide arvu kuid mitte suurema arvu kui tegevustoetuse eraldamise lepingus kokkulepitud doktoriõppe lõpetajate arv korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga 9 Üliõpilaste stipendiumite liigid suurused ja nende määramise üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega RT I

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13616&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    seadusega ettenähtud ümberregistreerimisavalduse esitamise tähtaega tehtud kohtulahendiga loetakse ühendus lõppenuks ning ettevõtteregistri pidaja kustutab ta jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel registrist ilma punktis 17 nimetatud sundlõpetamisteadet avaldamata III osa MAA JA LINNAKOHTUTE REGISTRIOSAKONDADE PÄDEVUS 9 Arvutipäevikusse registreerimisnumbrite sisestamine Kohtu registriosakond sisestab ümberregistreerimisavaldused arvutipäevikusse koos ettevõtteregistri registreerimisnumbriga 10 Postiümbrike köitmine registritoimikusse Kui ümberregistreerimisavaldus esitatakse kohtu registriosakonnale postiga säilitatakse postiümbrik postituskuupäeva tuvastamiseks ning köidetakse registritoimikusse 11 Sundlõpetamisteade ümberregistreerimisavalduse rahuldamata jätmisel 1 Kui kohtu registriosakond otsustab jätta ümberregistreerimisavalduse pärast mittetulunduslikule ühendusele seadusega ettenähtud ümberregistreerimistähtaega rahuldamata siis avaldab ta selle kohta pärast kandeotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja lõppu või vaidlustamise tagajärjeta jäämist sundlõpetamisteate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 2 Lõikes 1 nimetatud sundlõpetamisteade peab sisaldama a otsuse teinud kohtu registriosakonna nime b ümberregistreerimisavalduse rahuldamata jätmise aega c ühenduse ettevõtteregistrisse kantud nime ning nime mille mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmist taotleti d ühenduse ettevõtteregistris registreerimise numbrit e ettevõtteregistrisse kantud ühenduse juriidilist aadressi ning aadressi mille kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotleti f ettevõtteregistrisse kantud ühenduse juhi nime ning juhatuse liikmete nimesid kelle kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotleti g teadet võlausaldajatele ning liikmetele selle kohta et nad esitaksid kahe kuu jooksul pärast sundlõpetamisteate avaldamist ühenduse asukohajärgsele maa või linnakohtule avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise kohta Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 12 Ümberregistreerimisavalduse rahuldamata jätmisest teatamine Registriosakond saadab punktis 11 nimetatud sundlõpetamisteate teadmiseks ettevõtteregistri pidajale ning sundlõpetatud ühenduse asukohajärgsele maa või linnakohtule IV osa SUNDLÕPETATUD ÜHENDUSTE NIMEKIRI 13 Sundlõpetatud ühenduste nimekirja koostamine Ettevõtteregistri pidaja koostab punktides 2 4 ja punktis 8 nimetatud mittetulunduslikest ühendustest sundlõpetatud ühenduste nimekirja Nimekirja võib koostada mitmes järgus Nimekirja koostamisel ilmnevate õiguslike raskuste korral võib konsulteerida punktis 18 nimetatud ekspertnõukoguga 14 Sundlõpetatud ühenduste nimekirja mittekantavad üksused Sundlõpetatud ühenduste nimekirja ei kanta ettevõtteregistrisse kantud üksustest a välismaa mittetulundusühingute ja sihtasutuste filiaale ja esindusi b punktides 6 ja 7 nimetatud ühendusi c sundlõpetatud ühenduse struktuuriüksusi mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud d fonde millel ei ole füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmeid ega asutajaid 15 Sundlõpetatud ühenduste nimekirja teadmiseks saatmine Ettevõtteregistri pidaja saadab sundlõpetatud ühenduste nimekirja teadmiseks maavalitsustele ettevõtteregistri andmeid registreerinud linnavalitsustele ning maa ja linnakohtutele 16 Sundlõpetamisteabe avaldamine Internetis Ettevõtteregistri pidaja teeb arvutivõrgus Internet teenustasuta kättesaadavaks teabe selle kohta a millised ettevõtteregistris registreeritud mittetulunduslikud ühendused on esitanud ümberregistreerimisavaldused kuid ei ole veel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud b milliste sundlõpetatud ühenduste kohta on Riigi Teataja Lisas avaldatud sundlõpetamisteade c millistele sundlõpetatud ühendustele on kohus määranud likvideerijad kuulutanud välja pankroti või jätnud taotlused likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise kohta rahuldamata d millised sundlõpetatud ühendused on ettevõtteregistrist kustutatud 17 Sundlõpetamisteadete koostamine ettevõtteregistri pidaja poolt 1 Pärast sundlõpetatud ühenduste nimekirja või selle osa koostamist saadab ettevõtteregistri pidaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks sundlõpetamisteate iga nimekirjas oleva ühenduse kohta Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 2 Lõikes 1 nimetatud sundlõpetamisteade sisaldab ühenduse kohta järgmisi andmeid a nimi b ettevõtteregistri registreerimisnumber c juriidiline aadress d ettevõtteregistrisse kantud juhi nimi ning isikukood või sünniaeg e teade võlausaldajatele ning

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=27178&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    12 12 95 RT I 1995 91 1594 Apteekidest ravimite soodustingimustel väljastamise korra kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrus 3 aprillist 1995 Nr 158 Lähtudes tervishoiukorralduse seaduse RT I 1994 10 133 paragrahvist 8 Vabariigi Valitsus määrab 1 Kehtetu VV m 11 02 97 nr 32 jõust 01 03 97 2 Kehtetu VV m 11 02 97 nr 32 jõust 01 03 97 3 Kehtetu VV m 11 02 97 nr 32

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14595&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    1 kõnealuste arhivaalide koosseisu 2 põhjenduse üleandmise tähtaja pikendamiseks 3 ettepaneku uueks üleandmise tähtajaks mis ei ole pikem kui 10 aastat 16 Arhivaalide üleandmise toimingud ja üldised nõuded 1 Arhivaalide üleandmine algatatakse üleandmise taotlemisega mille käigus teatatakse avalikule arhiivile vähemalt 1 üleandmist tingivad asjaolud 2 arhiivimoodustaja nimetus 3 arhivaalide võimalikult täpne hulk 4 teave hindamisotsuse kohta 2 Arhivaalide üleandmiseks üleandja korrastab ja kirjeldab need vastavalt käesolevas eeskirjas esitatud nõuetele arvestades avaliku arhiivi juhiseid 3 Arhivaalide üleandmiseks ettevalmistamine ja üleandmine toimub üleandja kulul 4 Arhivaalide üleandmiseks ettevalmistamiseks kasutatakse avaliku arhiiviga kooskõlastatud tarkvara mille abil saab koostada arhiiviskeemi ja nimistut nii paber kui ka digitaalarhivaalidele Digitaalarhivaalid antakse Rahvusarhiivi üle kasutades nimetatud tarkvara 5 Koos arhivaalidega annab üleandja avalikule arhiivile arhiivinimistusse edaspidi nimistu koondatud arhiivikirjeldused ning kasutuskoopiad arhivaalidest kui need vastavad nõuetele 6 Arhivaalide vastuvõtmise käigus kontrollib avalik arhiiv 1 kirjelduste olemasolu ja vastavust nõuetele 2 arhivaalide korrastatust 3 arhivaalide olemit 4 arhivaalide füüsilist ja või tehnilist seisundit 7 Olemikontrolli tulemused fikseeritakse olemiaktis milles esitatakse vähemalt järgmised andmed 1 arhiivimoodustaja nimi 2 nimistutesse kantud säilikute hulk kokku ja nimistu te kaupa eraldi 3 tegelikult olemasolevate säilikute hulk 4 puuduvate säilikute numbrid 5 arhivaalide füüsilise või tehnilise seisundi iseloomustus 8 Arhivaalide üleandja kõrvaldab olemikontrolli käigus avastatud puudused omal kulul 9 Juhul kui avaliku arhiivi käsutuses olevate tehniliste vahenditega ei saa tagada eritüübiliste arhivaalide kasutatavust kopeeritakse arhivaalid üleandja kulul avaliku arhiivi poolt antavate juhiste kohaselt teisele teabekandjale 17 Eraarhivaalide üleandmine avalikku arhiivi 1 Eraarhivaali võib üle anda 1 kingitusena kinkelepingu alusel koos omandiõiguse üleminekuga 2 pärandina 3 hoiule ilma omandiõiguse üleminekuta lepingu alusel 4 ostu müügilepingu alusel 2 Eraarhivaalide üleandmisel võib omanik kehtestada neile juurdepääsupiiranguid Juurdepääsupiirangud sätestatakse lepingus ja need ei tohi ajaliselt ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest 18 Üleandmise dokumenteerimine 1 Arhivaalide üleandmisel vormistab avalik arhiiv üleandmis vastuvõtmisakti mille allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja 2 Üleandmis vastuvõtmisakti kantakse vähemalt järgmised andmed 1 üleandja nimi 2 vastuvõtva avaliku arhiivi nimetus 3 viide üleandmise asjaoludele 4 arhiivimoodustaja nimi 5 arhivaalide piirdaatumid 6 säilikute hulk kokku ja eraldi paber ja digitaalarhivaalide kohta säilikute arv riiulimeetrid baidid jm 7 arhivaalide omandiõiguse üleminek 8 arhivaalide juurdepääsutingimused 9 arhivaalide füüsiline või tehniline seisund 3 Üleandmis vastuvõtmisakti võib lisada täiendavaid andmeid avaliku arhiivi tähis kasutuskoopiate olemasolu jm või lisadokumente olemiakt 4 Eritüübiliste arhivaalide kohta lisatakse tehniline dokumentatsioon arhivaalide sisu vormi ja teostuse ning konteksti tegijate jm kohta mis on vajalik arhivaalide säilimise nendele juurdepääsu ning nende kasutamise tagamiseks montaa ileht annotatsioon tehniline pass jne vastavalt avaliku arhiivi nõuetele 5 Peremehetud arhivaalid võetakse vastu ühepoolse vastuvõtmisakti alusel 7 peatükk Arhiivikorrastamine 19 Arhiivikorrastamise põhimõtted 1 Arhiivikorrastamisega võimaldatakse 1 arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi 2 arhivaalide säilimine avalikus arhiivis 3 arhivaalide kasutamine avalikus arhiivis 2 Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks olenemata dokumendi tüübist liigist või teabekandjast 20 Korrastustasandid 1 Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri mille peamised korrastustasandid on 1 arhiivi tasand 2 sarja tasand 3 säiliku tasand 2 Arhiivi ja sarja tasandil võib moodustada alltasandeid 3 Korrastustasandite ja nende alltasandite kasutamine peab olema optimaalne ning aitama säilitada arhivaalide vahelisi seoseid nende loomise konteksti ning lihtsustama nende kasutamist 4 Arhiiv korrastusüksusena on arhiivimoodustaja arhivaalide terviklik kogum Arhiiv koosneb üldjuhul ühe arhiivimoodustaja arhivaalidest 5 Arhiivikorrastamisel arvestatakse 1 arhiivimoodustaja juriidilist iseseisvust või organisatsioonilist eraldatust 2 arhiivimoodustaja iseseisvat asjaajamist ja funktsioonide olemasolu 3 isikut ja tema seotust teiste isikutega 6 Arhiivikorrastamise käigus võib arhiivi kooskõlas arhiiviskeemiga jagada allarhiivideks Allarhiivide moodustamine põhineb arhiivimoodustaja tegevuse ajalisel liigendatusel organisatsioonilisel ülesehitusel ja funktsioonide jaotusel ning sellele vastaval asjaajamise korraldusel 7 Arhiivimoodustajate liitmisel või funktsioonide ülemineku korral võib mitme tegevuse lõpetanud arhiivimoodustaja arhivaalid koondada ühte arhiivi määratledes iga moodustaja allarhiivina 8 Kollektsioon on arhiivi tasandi korrastusüksus mis on moodustunud liigi tüübi teema autori või mitme tunnuse alusel 9 Kui kollektsiooni moodustaja langeb kokku arhiivimoodustajaga korrastatakse kollektsioon arhiivimoodustaja arhiivi osana 10 Sari on korrastusüksus mis ühendab funktsiooni liigi sisu või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid arhivaale Sarja võib korrastamisel liigendada allsarjadeks 11 Säilik on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks Säiliku võib moodustada 1 ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud toimik mapp karp jms arhivaalidest 2 üksikarhivaalist kiri foto jne 21 Arhiiviskeem ja selle kooskõlastamine 1 Arhiivimoodustaja koostab või muudab arhiiviskeemi enne arhiivi või selle osa korrastamist üleandmiseks Arhiiviskeem määrab kindlaks 1 korrastusüksused arhiiv ja sari koos alltasanditega 2 korrastusüksuste hierarhilise järjestuse nimetused ja tähistuse 2 Korrastusüksuste valikul ja nendevaheliste seoste kindlaksmääramisel arhiiviskeemis lähtutakse 1 liigitusskeemist 2 funktsioonidest 3 struktuurist ning selles toimunud muudatustest 4 arhiivi suurusest ja koosseisust 3 Arhiiviskeem võib ette näha arhiivi esialgsest korrast erineva korrastuse kui 1 esialgne kord ei ole kindlaks tehtav 2 esialgne kord ei võimalda arhivaalide järjekindla liigituse läbiviimist 4 Arhiiviskeem koostatakse võimalikult optimaalne et teda saaks kasutada pikema aja vältel See peab võimaldama arhiivi järjepidevat üleandmist 5 Arhiiviskeem ja selle muudatused kooskõlastatakse avaliku arhiiviga 22 Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine 1 Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks 1 võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest 2 eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid 3 järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt tähestiku järgi või muu tunnuse alusel 4 lehed nummerdatakse pehme grafiitpliiatsiga 5 lehed ja ümbrised kuivpuhastatakse 6 lisatakse arhiivipüsivast dokumendipaberist leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje leht säiliku lõppu 7 lehed paigutatakse lahtiselt arhiiviümbrisesse või kinnitatakse köitepaeltega arhiivimappi või kaantesse ja paigutatakse arhiiviümbrisesse 2 Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt avaliku arhiivi nõuetele 3 Kahjustunud paberarhivaalide puhul konsulteeritakse edasise tegevuse osas avaliku arhiiviga 4 Digitaalarhivaalid antakse Rahvusarhiivi 1 tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatus või avatud vormingus ehk arhiivivormingus vastavalt eeskirja lisale 1 2 tihendamata või kadudeta tihendatud ja krüpteerimata 3 ühtse XML kujul kapslina 5 XML kujul kapsel digitaalarhivaalide ja nende kirjelduste üleandmiseks moodustatakse Rahvusarhiivi koostatud XML skeemi alusel 6 Digitaalallkirja kapslis üleantavate digitaalarhivaalide puhul kasutatakse eeskirja lisas 1 nimetatud arhiivivorminguid 7 Üleantavates tekstifailides kasutatakse UTF 8 Unicode ISO 10646 märgikoodi 8 Mitte arhiivivormingus digitaalarhivaalid konverteeritakse enne arhiivi üleandmist arhiivivormingusse Vormingu ja konverteerimistoimingud otsustab avalik arhiiv koostöös arhiivimoodustajaga 8 peatükk Arhiivikirjeldamine 23 Arhiivikirjeldamise eesmärk ja alused 1 Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse 1 arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine 2 juurdepääs arhivaalidele 2 Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud üldised rahvusvahelised kirjeldusstandardid 1 ISAD G General

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=128579&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    juures tegutseb nõuandva õigusega arhiivinõukogu kelle ülesandeks on vaadata läbi arhiivinduse arengu põhisuunad ja teha ettepanekuid arhiivinduse arendamiseks 2 Arhiivinõukogusse kuuluvad avalikke ülesandeid täitvate asutuste esindajad sealhulgas ülikoolide ja teadusasutuste esindajad ja kohaliku omavalitsuse arhiivi esindaja ning erialaühenduste esindajad ja arhiivinduse asjatundjad Arhiivinõukogu koosseisu ja töökorralduse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 6 Dokumentide ja arhivaalide haldamine enne Rahvusarhiivile üleandmist 1 Avalikke ülesandeid täitev asutus või isik peab tagama avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide või arhivaalide säilimise ja kasutatavuse seadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tähtaja jooksul või Rahvusarhiivile üleandmiseni 2 Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse alused 3 Rahvusarhiiv nõustab ja toetab avalikku ülesannet täitvat asutust ning isikut dokumentide ja arhivaalide haldamisel 4 Rahvusarhiiv võib avalikku ülesannet täitvale asutusele ja isikule anda käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmiseks juhiseid dokumentide ja arhivaalide haldamiseks 5 Rahvusarhiiv teostab haldusjärelevalvet arhivaalide haldamise ning arhiivieeskirja Rahvusarhiivi juhiste ja oma ülesannete raames dokumendihalduse üldnõuete täitmise üle avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poolt ning teeb puuduse kõrvaldamiseks ettepanekuid Kui puudust ei kõrvaldata annab Rahvusarhiiv avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule puuduse kõrvaldamiseks korralduse mille täitmine on kohustuslik RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 7 Dokumentide hindamine 1 Rahvusarhiiv selgitab välja avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale lähtudes seejuures asutuse või isiku olulisusest ühiskonnas ning avaliku ülesande sisust 2 Rahvusarhiiv selgitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku dokumente hinnates välja arhivaalid arvestades 1 avaliku võimu teostamise vajadust 2 isiku õiguste või tehingute tõendamise vajadust 3 teabe kultuuri ja ajalooväärtust 3 Enne arhivaalide väljaselgitamist ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ega isik oma dokumente hävitada 4 Arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmise otsustab riigiarhivaar 8 Arhivaalide üleandmine 1 Avalikku ülesannet täitev asutus või isik annab arhivaalid üle Rahvusarhiivile kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks kuid hiljemalt kümme aastat pärast dokumendi loomist või saamist ning kui seadusega ei ole sätestatud teisiti 2 Riigiarhivaar võib põhjendatud juhtudel arhivaalide üleandmise tähtaega pikendada 3 Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaalide Rahvusarhiivile üleandmisega seotud kulud sealhulgas nende nõuetekohase korrastamise kirjeldamise ning transpordi kulud katab üleandja 4 Peremehetu dokument mille omanikku ei ole võimalik välja selgitada ja millele Rahvusarhiiv annab arhiiviväärtuse on riigi omand ning seda säilitab Rahvusarhiiv 9 Arhivaalide säilitamine ja kaitse 1 Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes hoides ära nende lubamatu kasutamise kahjustumise ja hävimise 2 Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud 10 Juurdepääs arhivaalile ja arhivaali kasutamine 1 Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses isikuandmete kaitse seaduses riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud 2 Rahvusarhiiv võimaldab arhivaaliga tutvuda Arhiivis kohapeal arhivaaliga tutvumise eest Rahvusarhiiv tasu ei võta 3 Rahvusarhiiv võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele 4 Rahvusarhiiv väljastab isiku õiguste või tehingute tõendamiseks arhiiviteatise 5 Rahvusarhiivile

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125997&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    rakendamise võimalusest teada saanud 6 Sunnivahendit rakendav haldusorgan Sunnivahendit rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan kui seadus ei sätesta teisiti 2 peatükk SUNNIVAHENDI RAKENDAMISE MENETLUS 7 Hoiatus 1 Haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse milles peab sisalduma 1 adressaadi ees ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress 2 viide ettekirjutusele mille täitmist taotletakse 3 kuupäev milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda ei ole kuupäeva vaja märkida 4 sunnivahend mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral 5 hoiatuse teinud haldusorgani nimetus 6 hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri 7 hoiatuse koostamise kuupäev 2 Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena 3 Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita 4 Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit tuleb märkida nende liigid ja rakendamise järjekord ning rakendamise alustamise kuupäevad Sunnivahendeid ei tohi hoiatuses kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta sunni rakendajale õigust nende vahel valida Uut sunnivahendit võib haldusorgan rakendada siis kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud 5 Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi 6 Asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitakse asendustäitmise kulude eeldatav suurus 8 Sunnivahendi rakendamise lubatavus 1 Sunnivahendit on lubatud rakendada kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud Erandid sätestab käesoleva seaduse 12 2 Sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud 3 Sunnivahendit ei tohi rakendada kui 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud 2 ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks 3 sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi 4 halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 4 Sunnivahendi rakendamata jätmise otsusest teatab sunnivahendi rakendamiseks pädev haldusorgan viivitamata sunnivahendi adressaadile 9 Täitekorraldus 1 Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse mis peab sisaldama RT I 12 07 2014 1 jõust 01 01 2015 1 ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse 2 sunnivahendit vahetult rakendava isiku ees ja perekonnanime või juriidilise isiku nime 3 viite haldusaktile millega ettekirjutus tehti ja ettekirjutuse sisu 4 kinnituse et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama 5 adressaadi ees ja perekonnanime või juriidilise isiku nime 6 asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha 7 rakendatava sunnivahendi 2 Adressaadi nõudmisel peab sunnivahendit vahetult rakendav isik esitama talle oma ametitunnistuse ning täitekorralduse 10 Sunniraha 1 Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa mille peab adressaat tasuma kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida 2 Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus 3 Adressaadil on õigus saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung 11 Asendustäitmine 1 Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust mis ei ole temaga lahutamatult seotud

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=42027&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive