archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    ja kolmanda isiku seletused ei ole otsesteks tõenditeks Kumbki pool tõendab neid asjaolusid millele tuginevad tema väited ja vastuväited 15 Komisjonil on õigus selgitada pooltele nõudest tulenevate täiendavate tõendite esitamise vajadust Komisjonil on õigus nõuda omal algatusel täiendavaid dokumentaalseid tõendeid ning tellida kirjalikke ekspertarvamusi 16 Dokumentaalsed tõendid esitatakse originaalis koos ärakirjaga teise poole jaoks Komisjon võib lubada esitada kirjaliku tõendi tõestatud ärakirja kui ta peab seda piisavaks või kui algdokument ei ole kättesaadav Kirjalikust dokumendist võib esitada tõestatud väljavõtte juhul kui dokumendi valdaja ei ole seaduse järgi kohustatud avaldama andmeid millel ei ole tähendust selle asja lahendamisel Komisjonile esitatud kirjalik algdokument tagastatakse esitaja soovil talle pärast komisjoni otsuse jõustumist V KOMISJONI ISTUNG 17 Kaebuste lahendamine komisjonides on avalik 18 Kui esimehe otsusel või poolte taotlusel osalevad istungil pooled võib kaebuse esitaja esineda komisjoni istungil isiklikult või oma esindaja kaudu Isiklik osavõtt ei võta kaebuse esitajalt õigust omada istungil esindajat 19 Kui kaebuse esitaja komisjoni istungist isiklikult osa ei võta esitab tema esindaja komisjonile notariaalselt tõestatud volikirja või seaduse või muu õigusakti alusel tema volitusi tõendava dokumendi Kaebuse esitaja isikliku osavõtu korral esindajalt volikirja ei nõuta Esindaja isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel Vastaspoole esindaja esitab komisjonile oma volitusi tõendava dokumendi 20 Esimees teeb istungi algul kindlaks kes väljakutsututest on istungile ilmunud kas puudujad teavad istungist ja millised on andmed nende ilmumata jäämise kohta Esimees teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused komisjoni koosseisu ja selgitab vaidluse pooltele taandamisõigust 21 Asja arutamine lükatakse edasi järgmistel põhjustel kutsutud pool ei ole istungile ilmunud mõjuval põhjusel ja on teatanud et asja ei arutataks ilma tema osavõtuta kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel muu takistuse ilmnemise korral mida ei saa istungil kõrvaldada 22 Istungile ilmumist takistavatest asjaoludest on kutsutud pooled kohustatud teatama komisjonile enne istungi algust ja tõendama ilmumise takistatust Kui pool kes esitas kaebuse või kelle vastu kaebus oli esitatud ja kes on kutsutud ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta võib komisjon teha otsuse ilma tema kohalolekuta Kui kaebusele ei esitata kirjalikku vastust võib otsuse teha ilma selleta 23 Pooltel on õigus esitada taandust komisjoni liikmete vastu Taandust peab põhjendama Komisjoni liikmed kuuluvad taandamisele kui on alust arvata et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses Komisjoni liikmete taandamise otsustab komisjoni esimees 24 Komisjoni esimehe taandamise otsustavad teised komisjoni liikmed Kui kas või üks komisjoni liige on esimehe taandamise poolt siis taandus rahuldatakse Esimehe taandamise korral asendab teda aseesimees viimase taandamise korral määrab maavanem komisjoni liikmete hulgast esimehe asendaja 25 Esimees selgitab komisjoni istungil kaebuse olemust ja vastavaid õigusnorme ja tutvustab asjas esitatud tõendeid Komisjon vaatab asja läbi ainult kaebuses soovitud ulatuses 26 Komisjoni istungil tutvutakse dokumentide ja muude kirjalike tõenditega kuulatakse ära kutsutud poolte ekspertide ja tunnistajate selgitused ja seisukohad 27 Kaebuse esitaja võib kirjalikus kaebuses esitatud nõudeid kaebuse menetlemise ajal täiendada ja esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult Samad õigused on poolel kelle vastu nõuded on esitatud 28 Komisjoni istung protokollitakse Protokolli koostab komisjoni sekretär Komisjoni istungi protokoll peab kajastama kaebuse seisukohalt olulisi andmeid

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=23156&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    alalisse elukohta sõitvatele õpilastele kompenseeritakse sõidukulud arvestusega üks edasi tagasi sõit päevas sõidupileti soovitatavalt perioodipilet alusel õppeasutuse kaudu või õppeasutuse poolt vedajaga sõlmitava lepingu alusel VV m 09 02 99 Nr 49 jõust 01 01 99 7 Kehtetu VV m 09 02 99 Nr 49 jõust 01 01 99 8 Kehtetu VV m 10 12 2009 Nr 182 jõust 25 12 2009 rakendatakse alates 01 09 2009 RT I 2009 62 406 9 Sõidusoodustusteks ja sõidukulude kompenseerimiseks vahendite taotlemiseks riigi üldhariduskoolid VV m 03 10 2013 Nr 146 jõust 11 10 2013 rakendatakse alates 01 09 2013 RT I 08 10 2013 3 1 koostavad õpilastelt saadud avalduste alusel käesoleva korra juurde lisatud vormi kohaselt lisa 1 õpilaste nimekirja kes elavad õpilaskodus või üürikorteris ning kellel on õigus saada kompensatsiooni alalise elukoha ja õppeasutuse vahelisteks sõitudeks kommertsliinil välja arvatud lennuliin ning edastavad käesoleva korra juurde lisatud vormi kohaselt lisa 2 koondandmed Haridus ja Teadusministeeriumile Haridus ja Teadusministeeriumi kehtestatud tähtpäevaks VV m 09 02 99 Nr 49 jõust 01 01 99 VV m 30 05 2001 Nr 187 jõust 04 06 2001 RT I 2001 50 293 VV m 17 12 2002 Nr 393 jõust 01 01 2003 RT I 2002 105 626 VV m 10 12 2009 Nr 182 jõust 25 12 2009 rakendatakse alates 01 09 2009 RT I 2009 62 406 2 kompenseerivad saadud aruandedokumentide alusel õpilaste õppeasutuse ja alalise elukoha vahelise sõidu kulusid selleks õppeasutusele eraldatud vahendite piires Juhul kui õppeasutuse juhtkond on otsustanud korraldada õpilaste maakonnasisese sõidu õppeasutuse ja alalise elukoha vahel vedajaga sõlmitud lepingu alusel kannab õppeasutus õpilaste soodussõiduks vajaliku lepingujärgse summa õppeasutusele eraldatud summa piires vedajale üle kas otse või lepingu sõlmija vahendusel VV m 09 02 99 Nr 49 jõust 01 01 99 10 Haridus ja teadusminister kinnitab riigi üldhariduskoolide aruannete alusel õpilaste sõidusoodustuseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidusoodustusteks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle VV m 17 12 2002 Nr 393 jõust 01 01 2003 RT I 2002 105 626 VV m 05 10 2006 Nr 216 jõust 27 10 2006 RT I 2006 46 338 VV m 10 12 2009 Nr 182 jõust 25 12 2009 rakendatakse alates 01 09 2009 RT I 2009 62 406 VV m 03 10 2013 Nr 146 jõust 11 10 2013 rakendatakse alates 01 09 2013 RT I 08 10 2013 3 III KUTSEÕPPE TASEMEÕPET LÄBIVATELE ÕPILASTELE SÕIDUSOODUSTUSTE VÕIMALDAMINE VV m 03 10 2013 Nr 146 jõust 11 10 2013 rakendatakse alates 01 09 2013 RT I 08 10 2013 3 11 Riigi kutseõppeasutuste munitsipaal ja erakutseõppeasutuste viimaste taotlusel ning riigi ja erarakenduskõrgkoolide viimaste taotlusel statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtadel õppivatele õpilastele kelle alaline elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas võimaldatakse riigieelarves sõidusoodustuste kompensatsiooniks ettenähtud vahendite arvel sõidusoodustusi kommertsliinil välja arvatud lennuliin õppetöö perioodil järgmiselt VV m 03 10 2013 Nr 146 jõust 11 10 2013 rakendatakse alates 01 09 2013 RT I 08 10 2013 3 1 õpilastele kes elavad ühiselamus või üürikorteris kompenseeritakse õppeasutusse ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=24031&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    mitteresident või tema perekonnaliikmete hulgas on mitteresidente on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks nende isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tululiikidega samaväärsed tulud Taotleja lisab käesoleva seaduse 5 lõikes 7 2 nimetatud taotlusele neid tulusid tõendavad dokumendid RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 4 Üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 6 Õppetoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid 1 Õppetoetuse taotlemisel esitab õpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohase taotluse millele lisatakse järgmised dokumendid RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 1 dokumendid mis tõendavad õpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 käesoleva seaduse 5 lõikes 5 nimetatud juhul dokumendid mis tõendavad asjaolusid millest tingituna ei ole õpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 3 muud õppeasutuse nõutud dokumendid 1 1 Vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel esitab üliõpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohase taotluse millele on lisatud dokumendid mis tõendavad käesoleva seaduse 5 lõikes 2 2 sätestatud tingimuste täitmist RT I 04 12 2014 4 jõust 01 01 2015 2 Õppeasutusel on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele 3 Käesolevat paragrahvi ei kohaldata vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel ega saamisel RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 7 Põhitoetuse määramine 1 Õppeasutus otsustab taotluse esitanud õpilasele põhitoetuse määramise septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10 oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10 märtsiks vastaval aastal kaasates otsustamisse õpilaskonna esindajaid RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva seaduse 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate õpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide käesoleva seaduse 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate õpilaste kohta ühiselt RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat Kui tulemused on ka siis võrdsed eelistatakse taotlejat kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused eelistatakse taotlejat kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad Õppeasutusel on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele 4 1 Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele kes ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste kooli põhimääruse sisekorraeeskirja õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele 8 Täiendava toetuse määramine Kehtetu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 9 Doktoranditoetuse määramine Käesoleva seaduse 5 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale doktorandile määrab õppeasutus doktoranditoetuse hiljemalt 10 oktoobriks RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 10 Õppetoetuse maksmine 1 Õppetoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest 1 1 Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest RT I 2008 34 208 jõust 01 09 2008 1 2 Käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavale osakoormusega õppivale doktorandile makstakse doktoranditoetust tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest RT I 28 06 2012 4 jõust 01 07 2012 2 Õppeasutus võib maksta õppetoetuse septembrikuu eest sama õppeaasta oktoobris ning veebruarikuu eest sama õppeaasta märtsis 3 Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks 3 1 Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kümme protsenti õppeasutusele eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks RT I 04 12 2014 4 jõust 01 01 2015 4 Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale käesoleva seaduse 5 lõikes 2 1 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele kes on seda taotlenud RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 5 Vajaduspõhist eritoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest käesoleva seaduse 5 lõikes 2 2 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele õppeasutusele vastavaks õppeaastaks eraldatud vajaduspõhise eritoetuse fondi piires RT I 04 12 2014 4 jõust 01 01 2015 11 Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine 1 Kui tuvastatakse et õpilane või üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik lõpetab õppeasutus vajaduspõhise õppetoetuse puhul vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldaja viivitamatult õpilasele või üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine ning sellele järgneval õppeaastal RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 2 1 Õppeasutusel on õigus lõpetada või peatada õpilasele õppetoetuse maksmine kui õpilane rikub oluliselt kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustusi Õppeasutuse nõukogu kehtestab oluliste rikkumiste loetelu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Õppeasutusel on õigus nõuda doktorandilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul doktoranditoetus tagasi ja suunata see stipendiumifondi RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 12 Õppetoetuse suurus 1 Õpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega RT I 04 12 2014 4 jõust 01 01 2015 2 Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele kas üliõpilase käesoleva seaduse 5 1 alusel arvestatud keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäärast 1 kuni 25 protsenti või 2 26 kuni 50 protsenti või 3 51 kuni 100 protsenti RT I 22 12 2012 2 jõust 01 01 2013 13 Õppetoetuse fondide koefitsiendid 1 Põhitoetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks valdkonna eest vastutava ministri määrusega RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 2 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 06 07 2009 3 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendi ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse jõustumiseni kohaldatakse eelmiseks aastaks kehtestatud koefitsienti RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 14 Õppetoetuse fondid 1 Õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga 2 Kehtetu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks eraldatavate vahendite hulgas 3 1 Vajaduspõhise eritoetuse fondi arvestamise alused ja fondi maht lepitakse kokku Haridus ja Teadusministeeriumi ning õppeasutuse vahelises lepingus RT I 04 12 2014 4 jõust 01 01 2015 4 Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas Fondi jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 5 Põhitoetuse doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusele riigieelarvest Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu RT I 04 12 2014 4 jõust 01 01 2015 3 peatükk ÕPPELAEN 15 Õppelaenu taotlemine 1 Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 1 on täis või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 2 on kutseõppe tasemeõppes õppiv keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 3 õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis 2 Kehtetu RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 1 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on varasemate õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu vähendatakse kordade arvu mil tal on õigus saada õppelaenu varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra Kutseõppe tasemeõppe puhul loetakse õppimine esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel ning erinevatele kutsetasemetele vastavatel esmaõppe õppekavadel erinevateks haridusastmeteks RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 4 Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu 5 Õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kalendrikuud antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 6 Õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 15 septembrist järgmise aasta 1 juunini Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1 oktoobrist järgmise aasta 1 juunini 16 Õppelaenu andjad 1 Õppelaenu andjad on krediidiasutused kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel 2 Õppelaenu andjad valitakse avaliku konkursi korras Konkursi kuulutab välja konkursitulemuste üle otsustab ning konkursi teel valituks osutunud krediidiasutustega sõlmib riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu valdkonna eest vastutav minister 3 Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on 1 õppelaenu andmise tingimused ja kord 2 riigitagatise rakendamise tingimused ja kord 3 kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord 4 õppelaenulepingu tüüpvorm 5 õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm 6 krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus 7 poolte vastutus 4 Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi edaspidi riigitagatis RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 5 Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor kaks protsenti aastas kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1 septembrit Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360 päevane aasta Intressiperioodiks loetakse 1 september kuni 31 august 6 Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi kommertsintressimäära alusel kuid mitte rohkem kui viis protsenti aastas Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas tasub riik krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel 17 Andmete esitamine õppelaenu taotlemiseks 1 Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse millele lisatakse järgmised dokumendid 1 isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest 2 välismaalase puhul dokument milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta RT I 2006 48 359 jõust 09 11 2006 3 välisriigis õppiva üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse õpilase puhul õppekava nominaalkestuse kohta RT I 02 07 2013 1 jõust 01 09 2013 4 andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta 5 andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta 6 muud krediidiasutuse nõutud andmed 2 Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest kui õpilane või üliõpilane ei vasta käesoleva seaduse s 15 sätestatud nõuetele õppelaenul puudub käesoleva seaduse 19 lõikes 1 nimetatud tagatis või kui õpilane või üliõpilane on õppelaenuvõlglane 18 Õppelaenu tagasimaksmine 1 Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses 2 Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma 1 kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul 2 kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul ja mitte pikema perioodi kui õppekava pooleteisekordse nominaalkestuse jooksul RT I 23 03 2015 5 jõust 01 07 2015 3 Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast õppe lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul mis saadakse kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid kuid mitte pikema kui 20 aastase perioodi jooksul 4 Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel 5 Isikul kes enne 2009 aasta 1 juulit on lõpetanud õppe käesoleva seaduse 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus olnud teenistuses või tööl riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik õigusliku juriidilise isiku poolt Õppelaenu kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 1 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 2 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 3 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 4 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 5 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 6 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 7 Kehtetu RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 5 8 Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel isikul kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 21 lõikes 1 või 28 lõigetes 9 või 10 sätestatut RT I 2009 35 232 jõust 01 07 2009 6 Õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 19 Õppelaenu tagamine 1 Õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale 2 Riik tagab õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras RT I 2006 48 359 jõust 09 11 2006 20 Riigitagatise ulatus 1 Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse 2 Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1 juuliks 3 Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses mis laenusaaja tegelikult sai kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra 21 Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotlusel 1 Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik edaspidi pantija ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses 2 Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses 3 Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija kui kokku on lepitud uues maksegraafikus riigile käesoleva seaduse 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud laenusumma tagastamata jäägilt RT I 11 03 2015 1 jõust 01 10 2015 4 Laenusaaja või tema käendaja või pantija põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaaja tema käendaja või pantijaga kokku ositi maksmises 5 Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses selle alusel antud õigusaktides või riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest 22 Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma töövõimetuse ja laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral RT I 02 07 2013 2 jõust 01 01 2014 1 Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses 2 Laenusaaja 80 100 protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja 80 100 protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses 3 Laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul 4 Laenusaaja surma 80 100 protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise või laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest RT I 02 07 2013 2 jõust 01 01 2014 23 Riigitagatise rakendumine 1 Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks esitab krediidiasutus valdkonna eest vastutavale ministrile vastavasisulise kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul arvates päevast mil krediidiasutus sai teada käesoleva seaduse 21 lõikes 1 või 22 lõigetes 1 ja

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=57268&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    10 juuli otsus Autasustatuile ordenite medalite ja aukirjade kätteandmise korra kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 29 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1956 a 21 juuli seadlus Uue parandatud Eesti NSV hümni teksti kinnitamisest ENSV Teataja 1956 11 115 30 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1956 a 18 augusti seadlus Eesti NSV linnade linnarajoonide alevite ja külade töörahva saadikute nõukogude istungjärkude kokkukutsumise tähtaegadest ENSV Teataja 1956 13 132 31 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1958 a 21 juuni otsus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse Vastutusest pisispekulatsiooni eest rakendamise kohta 32 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1958 a 23 augusti seadlus Ametiisikutele rahalise tasendusmakse määramise korrast ENSV Teataja 1958 12 179 33 Eesti NSV 1959 a 26 novembri seadus Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku tagasikutsumise korra kohta ENSV Teataja 1959 60 330 1979 50 600 ja 601 1986 10 132 34 Eesti NSV 1960 a 19 augusti seadus Kohaliku rahvasaadikute nõukogu saadiku tagasikutsumise korra kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1960 27 65 ENSV Teataja 1979 50 602 ja 603 35 Eesti NSV 1961 a 8 juuni seadus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogude eelarveõiguste kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961 23 77 ENSV Teataja 1984 31 378 1988 30 375 36 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1961 a 25 novembri otsus Rinnamärkide Eesti NSV teeneline leiutaja ja Eesti NSV teeneline ratsionaliseerija kirjelduse kinnitamise kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961 47 159 37 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1961 a 23 detsembri otsus Rinnamärgi Eesti NSV teeneline ehitaja kirjelduse kinnitamise kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961 51 176 1962 13 32 38 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1962 a 7 veebruari seadlusega Administratiivkorras määratavate rahatrahvide kohaldamise edasise piiramise kohta kinnitatud Administratiivkomisjonide põhimäärus ENSV Ülemnõukogu Teataja 1962 6 13 ENSV Teataja 1988 21 261 39 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1962 a 8 septembri otsus Armuandmise taotluste läbivaatamise korra kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1981 a 28 augusti otsuse sõnastuses 40 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1964 a 25 jaanuari otsus Rinnamärgi Eesti NSV teeneline sporditegelane kirjelduse kinnitamise kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1964 5 28 41 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1964 a 30 mai seadlus Mittetöise tuluga ehitatud või soetatud majade suvilate ja muude ehituste omanikelt sõiduautode tasuta äravõtmise kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1964 23 104 42 Eesti NSV 1964 a 12 juuni seadusega ENSV Ülemnõukogu Teataja 1964 25 116 kinnitatud ENSV tsiviilprotsessi koodeksi V osa paragrahvid 326 416 43 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1965 a 10 augusti otsus Maal elunevate kooliõpilaste tasuta sõidu kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1965 32 131 44 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1965 a 18 augusti seadlus Õppeaja kohta eesti õppekeelega üldhariduslikes keskkoolides Eesti NSV s ENSV Ülemnõukogu Teataja 1965 33 135 45 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1965 a 25 septembri seadluse Kolhoosi liikmeks mitteolevatele kodanikele kuuluvate kariloomade normi kohta ENSV Ülemnõukogu Teataja 1965 39 157 ENSV Teataja 1979 33 401 paragrahvid 2 ja 3 46 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967 a 27 mai seadlus Eesti NSV teenelise keemiatööstuse töötaja aunimetuse kehtestamise kohta ENSV Teataja 1967 24 192 47 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967 a 10

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=14818&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    andmed puudutatud isikute kohta ning millise dokumendi alusel kannet teha soovitakse Avalduses peab olema näidatud selle registrikaardi number millele kande tegemist taotletakse kui registrikaart on avatud 3 1 Kui registripidajal on elektrooniline juurdepääs registrile kuhu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puudutatud isikute kohta on kantud põhiandmetena avaliku teabe seaduse tähenduses piisab kui kandeavaldusse märgitakse abikaasa kohta nimi ja isikukood RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Kehtetu RT I 2001 93 565 jõust 01 02 2002 5 Avaldust mille täitmine on seotud tingimusega ei rahuldata Kui avalduses soovitakse mitut kannet võib avaldaja seada tingimuseks et ühte kannet ei tehta teist kannet tegemata või et üks kanne tehakse enne teist 20 Avalduse esitamine ja tagasivõtmine 1 Avalduse võib esitada abikaasa ise või tema esindaja Avalduse esitamiseks ja tagasivõtmiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud Avalduse kinnitanud notar loetakse volitatuks avaldust esitama ja tagasi võtma RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 1 1 Kehtetu RT I 19 12 2012 1 jõust 29 12 2012 2 Kuni kandemääruse tegemiseni võib avalduse esitaja selle osaliselt või täielikult tagasi võtta Tagasivõtmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud Notar kes avalduse registripidajale esitas on õigustatud seda ka tagasi võtma 3 Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamiseks või tagasivõtmiseks antud volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse või volikirjaga RT I 2005 57 450 jõust 01 01 2006 21 Kande tegemiseks vajalikud dokumendid 1 Kandeavaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid RT I 19 12 2012 1 jõust 29 12 2012 1 abieluvaraleping RT I 19 12 2012 1 jõust 29 12 2012 2 jõustunud kohtulahendi ärakiri kui kande tegemist taotletakse kohtulahendi alusel RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 3 kehtetu RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 4 tunnistuse või otsuse ärakiri abikaasa surma või abielu lahutamise kohta kui kanne kustutatakse abielu lõppemise tõttu RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 andmed riigilõivu tasumise kohta RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 6 muud seadusest tulenevad dokumendid 6 1 perekonnaseaduse 212 lõikes 1 nimetatud abikaasade notariaalselt tõestatud teade kui kande tegemist taotletakse perekonnaseaduse 212 alusel RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 1 1 Perekonnaseisuametniku või notari esitatud teatele tuleb lisada abielu sõlminud perekonnaseisuametniku või notari digitaalallkirjastatud abiellumisavalduse ärakiri RT I 19 12 2012 1 jõust 29 12 2012 2 Kehtetu RT I 2009 60 395 jõust 01 07 2010 2 1 Kui registripidajal on elektrooniline juurdepääs registrile millest kontrollida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud andmete olemasolu ei pea nende ärakirju või väljavõtteid kandeavaldusele lisama RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Abikaasade varalistele õigustele välisriigi õiguse kohaldamise kandmisel abieluvararegistrisse on kande aluseks dokumendid millest nähtub välisriigi õiguse kohaldamise lubatavus rahvusvahelise eraõiguse seaduse 58 lõike 1 järgi Kandes tuleb märkida millise riigi õigust abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Kehtetu RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 Kande parandamine toimub käesoleva seaduse s 37 sätestatud korras 22 Dokumentide vastuvõtmine 1 Avalduse esitaja on kohustatud esitama kande aluseks olevad dokumendid 2 Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või kinnitatud ärakiri RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 3 Kehtetu RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 4 Kehtetu RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 5 Avaldus registreeritakse kohe registripäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale 6 Samal päeval posti või e posti teel saabunud avaldused loetakse üheaegselt registripidajale esitatuks ja registreeritakse registripäevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse 17 00 RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 6 1 Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada elektroonilisse abieluvararegistri infosüsteemi registreeritakse avaldus ja selle laekumise aeg registripäevikus automaatselt ning nummerdatakse selle saabumise aja järgi RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 6 2 Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada elektroonilise abieluvararegistri infosüsteemi ei või avaldust esitada e posti teel Sellisel juhul tagastab registripidaja e postiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata märkides ära tagastamise põhjuse RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 7 Avalduse vastuvõtmisel väljastab registripidaja avaldaja soovil tõendi mis kinnitab avalduse vastuvõtmist 8 Kuni kandemääruse tegemiseni võib avalduse esitanud isik esitada registripidajale täiendavaid dokumente 22 1 Märge sissetulnud kandeavalduse kohta 1 Kandeavalduse registreerimisel kantakse registrikaardile viide esitatud avaldusele edaspidi plomm Plomm koosneb kandeavalduse registreerimise numbrist ja aastaarvust 2 Plomm peab olema nähtav nii registrikaardiga tutvumisel kui ka registrikaardi väljatrükil 3 Plomm kustutatakse pärast registrikande tegemist või eitava kandemääruse jõustumist RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 23 Kehtetu RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 24 Kandeavalduse läbivaatamine 1 Kandeavalduse läbivaatamisel kontrollib kande tegemiseks õigustatud isik 14 päeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kas 1 nõutavad vormikohased dokumendid on esitatud 2 kande tegemine on seaduse alusel lubatud 2 Kui esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vormikohane dokument määrab kande tegemiseks õigustatud isik tähtaja puuduste kõrvaldamiseks Pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja vormikohaste dokumentide esitamist peab kande tegemiseks õigustatud isik kandeavalduse 14 päeva jooksul läbi vaatama 3 Kandeavaldus jäetakse rahuldamata kui 1 määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud kande tegemist takistavat puudust või esitatud vormikohast dokumenti 2 isik ei ole õigustatud nõudma kande tegemist 3 abieluvaralepingu sõlminud isikud ei ole abielus 4 esitatud dokumentidest ei selgu avaldaja soov või soovitava kande õiguslik alus 5 kande tegemine on keelatud seadusega või on vastuolus heade kommetega 6 esineb muu takistus mille tõttu ei ole võimalik kannet teha 4 Kui kandeavaldus kuulub rahuldamisele teeb kande tegemiseks õigustatud isik registrikaardile kande Sellisel juhul asendab kanne kandemäärust RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 25 Kehtetu RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 26 Kande tekst Kehtetu RT I 19 12 2012 1 jõust 01 01 2013 27 Kande tegemine ja jõustumine 1 Registrikaardi kanded nummerdatakse nende tegemise järjekorras Kui kaardile tehakse mitu kannet tehakse need avalduste esitamise ajalises järjekorras 2 Kande tekst peab olema loetav ja üheselt

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=16506&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    juhul kui RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 abipolitseinikul tuvastatakse tervisekontrolli käigus ajutise iseloomuga füüsiline puue mis välistab tulirelva kandmise õiguse 2 abipolitseinik ei soorita edukalt käesoleva seaduse 8 lõikes 6 nimetatud laskmisarvestust või 3 abipolitseiniku poolt on tulirelva kasutamisega põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju või on rikutud tulirelva käitlemise nõudeid 3 Abipolitseinikul peatatakse abipolitseiniku ülesande täitmise ajal tulirelva kandmise õigus kuni peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemiseni või kuni tulirelva õiguspärase kasutamise või käitlemise tuvastamiseni 4 Abipolitseiniku õigus kanda abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal tulirelva tunnistatakse kehtetuks Politsei ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega juhul kui RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 1 abipolitseinikul tuvastatakse tervisekontrolli käigus füüsiline puue mis välistab tulirelva kandmise õiguse või 2 on tuvastatud abipolitseiniku põhjendamatu tulirelva kasutamine või tulirelva käitlemise nõuete oluline rikkumine 13 Abipolitseiniku töökorraldus 1 Abipolitseinik kaasatakse politsei tegevusse selle prefektuuri tööpiirkonnas kus ta on abipolitseinikuks kinnitatud Abipolitseiniku nõusolekul võidakse teda kaasata politsei tegevusse ka muus piirkonnas RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Prefekt võib käskkirjaga moodustada abipolitseinike tegevuse paremaks korraldamiseks abipolitseinike üksuse ja kehtestada selle töökorralduse RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 14 Abipolitseiniku ülesande iseseisvalt täitmine 1 Abipolitseinik võib käesoleva seaduse 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisele asuda üksnes politseiasutuse juhi või tema poolt määratud politseiametniku antud kirjaliku ülesande alusel RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 2 Vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks vajaliku ülesande võib anda suuliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või politsei juhtimiskeskus RT I 29 12 2011 1 jõust 01 01 2012 3 Politsei annab abipolitseinikule ülesande täitmiseks vajalikku teavet teavitab abipolitseinikku ülesande täitmise korrast sidepidamise viisidest ning hoiatab võimalike ohtude eest 15 Abipolitseinike tegevuse ülevaade Politsei ja Piirivalveameti peadirektor esitab kaks korda kalendriaastas valdkonna eest vastutavale ministrile ülevaate abipolitseinike tegevusest 4 peatükk Abipolitseiniku rakendatavad meetmed ning vahetu sund 1 jagu Abipolitseiniku rakendatavad meetmed 16 Riiklik järelevalve ja meetmed RT I 12 03 2015 6 jõust 22 03 2015 1 Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse des 28 ja 30 32 lõigetes 1 3 des 38 ja 42 45 lõikes 1 ning des 46 52 sätestatud meetmeid kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel 2 Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse des 28 ja 30 32 lõigetes 1 3 ning des 38 46 49 ja 52 sätestatud meetmeid kui ta teostab politsei ülesandel iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks 3 Kui abipolitseinik osaleb käesoleva seaduse 3 lõike 3 alusel politsei tegevuses ei ole tal õigust rakendada meetmeid ega kohaldada vahetut sundi RT I 12 03 2015 6 jõust 22 03 2015 16 1 Riikliku järelevalve erisused 1 Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse s 38 sätestatud meedet kohaldades kontrollida üksnes indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus Abipolitseinik peab andma isiku viivitamata üle politseile 1 indikaatorvahendi positiivse näidu korral või 2 kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga 2 Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse 45 lõikes 1 sätestatud meedet kohaldada kui ta kannab ohutusvesti kirjaga ABIPOLITSEINIK 3 Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse s 46 sätestatud meedet kohaldada kui 1 see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks 2 see on vältimatu isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks 3 isik on avalikus kohas pannud toime korrarikkumise ja tema isikut ei ole tuvastatud või korrarikkumise kõrvaldamiseks on kohaldatud vahetut sundi ning on küllaldane alus eeldada et vahetu sunni kohaldamise lõpetamisel jätkab isik korrarikkumise toimepanemist 4 Kui abipolitseiniku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel kinnipeetud isik viibib seisundis mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama teavitab abipolitseinik sellest viivitamata politseid kes teavitab võimaluse korral viivitamata kinnipeetud isiku lähedast Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik teavitab abipolitseinik sellest viivitamata politseid kes teatab isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale 5 Abipolitseinik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel kinnipeetud isiku andma viivitamata üle politseile 6 Abipolitseinik kes politsei ülesandel teostab iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks võib korrakaitseseaduse s 47 sätestatud meedet kohaldades kontrollida isikut või tema riietust üksnes vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil kui 1 see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või 2 isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse 7 Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse s 48 sätestatud meedet kohaldades läbi vaadata isiku sealhulgas isiku keha riided riietes oleva või kehal kantava asja kui 1 on alust arvata et isik kannab endaga kaasas asja või ainet mille võib võtta seaduse alusel hoiule hõivata või konfiskeerida või 2 see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses 8 Korrakaitseseaduse s 48 sätestatud meedet võib kohaldada abipolitseinik kes on isikuga samast soost Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks võib isiku läbi vaadata abipolitseinik kes ei ole isikuga samast soost 9 Abipolitseinik kes politsei ülesandel teostab iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks võib korrakaitseseaduse s 49 sätestatud meedet kohaldades kontrollida valdaja nõusolekuta meeleliselt või tehnilise vahendi abil vallasasja kui seda kannab kaasas isik kelle suhtes võib seaduse alusel teostada turvakontrolli või kelle võib seaduse alusel läbi vaadata 10 Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse s 52 sätestatud meedet kohaldades võtta hoiule turvakontrolli või isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasja millega isik võib ohustada ennast või teist isikut või mille valdamine on isikul seadusega keelatud Abipolitseinik peab hoiulevõetud asja andma viivitamata üle politseile RT I 12 03 2015 6 jõust 22 03 2015 17 26 Kehtetud RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 2 jagu Vahetu sund 27 Vahetu sund Kehtetu RT I 13 03 2014 4 jõust 01 07 2014 28 Vahetu sunni kohaldamine RT I 12 03 2015 6 jõust 22 03 2015 1 Abipolitseinik võib füüsilist jõudu erivahendit ja relva kasutada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras arvestades käesoleva seaduse erisusi 2 Abipolitseinikul on õigus kohaldada vahetut sundi politseiametniku korraldusel kui see on vältimatult vajalik politseiametniku poolt riikliku järelevalve meetme kohaldamise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=125028&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    Aukohtu liige ei või kuuluda juhatusse kutsesobivuskomisjoni ega revisjonikomisjoni 5 Aukohtusse võib valida vandeadvokaadi kes on tegutsenud vandeadvokaadina vähemalt kümme aastat 6 Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe vandeadvokaatidest liikmete seast 7 Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus 8 Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 16 Aukohtumenetluse algatamine 1 Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest 2 Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku enda või advokatuuri organi algatusel kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused 3 Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus kahe kuu jooksul alates päevast mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 4 Valdkonna eest vastutav minister võib taotleda aukohtumenetluse algatamist kui on tekkinud kahtlus et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses 1 riigi õigusabi osutamisega 2 tegutsemisega pankrotihaldurina RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 5 Aukohus algatab aukohtumenetluse kui seda taotleb käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutav minister või kui kohus on advokaati trahvinud või keelanud advokaadil teha menetluses avaldusi või kõrvaldanud advokaadi menetlusest või riigi õigusabi osutamisest Aukohus ei pea aukohtumenetlust algatama kui distsiplinaarsüütegu on aegunud või kui asja lahendamine ei ole aukohtu pädevuses RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 6 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda edaspidi koda võib taotleda aukohtumenetluse algatamist kui on tekkinud kahtlus et advokaat on oma tegevuses pankrotihaldurina rikkunud koja organi otsust või head kutsetava või pannud toime käesoleva seaduse 19 lõikes 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 17 Aukohtumenetlus 1 Aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik 2 Advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega anda aukohtule seletusi esitada vastuväiteid põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata võib asja arutada tema osavõtuta 3 Aukohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses kui huvitatud isik ega advokaat ei ole taotlenud et asi lahendataks suulises menetluses 4 Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega RT I 23 02 2011 3 jõust 01 01 2012 5 Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega mil distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu mis olenevad advokaadist kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud 6 Menetletavat asja ja advokaadi isiksuseomadusi arvestades võib aukohus advokaadi kutsetegevuse aukohtumenetluse ajaks peatada Kutsetegevuse peatamist aukohtumenetluse ajaks ei käsitata distsiplinaarkaristusena RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 7 Aukohtumenetluse täpsem kord määratakse advokatuuri kodukorras Aukohtumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses mida käesolev seadus ja advokatuuri kodukord ei reguleeri RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 8 Kui advokaadile on määratud distsiplinaarkaristusena pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine saadab aukohus otsuse täitmiseks kojale RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 18 Aukohtu otsuse vaidlustamine 1 Aukohtu otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule 2 Valdkonna eest vastutav minister võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti kui distsiplinaarsüüteoasi on seotud 1 riigi õigusabi osutamisega või selle korraldamisega 2 pankrotihaldurina tegutsemisega 3 Aukohus edastab aukohtu otsused mille peale on valdkonna eest vastutaval ministril õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt protest viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus nõuda nimetatud aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente 4 Valdkonna eest vastutav minister võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 19 Distsiplinaarvastutus 1 Advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 2 Distsiplinaarkaristused on RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 1 noomitus 2 rahatrahv advokatuuri kasuks 64 kuni 16 000 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 3 kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks 4 advokatuurist väljaheitmine 5 pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 3 Distsiplinaarkaristusena kutsetegevuse peatamise aja vältel on advokaadil keelatud õigusteenust osutada ja selle osutamist vahendada või korraldada Käesolevas lõikes nimetatud keelu rikkumise korral heidetakse advokaat advokatuurist välja RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 4 Distsiplinaarkaristust määrates arvestab aukohus muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust menetletava asja olemust ja advokaadi varasemat karistatust RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 5 Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib aukohus määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo või kriminaalkaristust ning muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks kui advokaat ei lõpeta rikkumist pärast aukohtu otsuse teatavaks tegemist RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 6 Distsiplinaarkaristust ei või määrata kui distsiplinaarsüütegu on aegunud Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest Distsiplinaarsüüteo aegumine algab alates hetkest mil advokaat lõpetab teo toimepanemise Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal aukohtus ja kohtus sealhulgas kaebuse ning apellatsioon ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal Aukohtul on distsiplinaarsüüteo aegumisest hoolimata õigus distsiplinaarasja menetleda RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 7 Distsiplinaarkaristatus kustub kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristus ei kustu RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 20 Advokatuuri kodukord 1 Seadusest tulenevalt nähakse advokatuuri kodukorras ette 1 advokatuuri liikmesuse tekkimise peatumise ja lõppemise kord 2 advokaadi õigused ja kohustused suhetes advokatuuriga 3 advokatuuri organite tegevuse kord 4 advokatuuri organite otsuste vastuvõtmise ja advokatuuri organite valimise kord 5 advokatuuri organite liikmete asendamise kord 6 advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse andmise pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord 7 advokaadieksamite korraldus 8 muud sätted mis seaduse järgi tuleb ette näha kodukorras 2 Advokatuuri kodukord on vastu võetud või muudetud kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku üldkogus osalenud hääleõiguslikest advokaatidest 3 Advokatuuri kodukord ja selle muudatused avaldatakse Riigi Teatajas RT I 2010 19 101 jõust 01 06 2010 21 Advokatuuri register 1 Advokatuuri registrit peab advokatuuri juhatus Advokatuuri register koosneb registrikaartidest ja advokaaditoimikutest 2 Advokaadi kohta avatakse registrikaart kuhu kantakse 1 registrinumber 2 advokaadi nimi ja isikukood 3 andmed hariduse ja akadeemilise kraadi kohta 4 advokaadi tegevusvaldkonnad RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 5 advokaadi tegutsemiskohaks oleva advokaadiühingu nimi ja äriregistri kood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi äriregistri kood ning advokaadibüroo aadress sidevahendid ja tööaeg RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 6 advokatuuri liikmeks saamise aeg 7 advokaadi kutsenimetus ja selle omandamise aeg 8 märge advokatuuri kuulumise peatumise kohta 9 advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise aeg ja alus 3 Advokaadi kohta avatakse advokaaditoimik mida peetakse elektrooniliselt ja milles peab olema RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 1 haridust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri 2 kutsesobivuskomisjoni otsus advokaadieksami sooritamise kohta 3 tõend advokaadi kutsekindlustuse kohta 4 vandeadvokaadi allkirjaga advokaadivande tekst 5 passi või muu isikut tõendava dokumendi ärakiri 6 juhatuse otsus advokaadi advokatuuri liikmeks vastuvõtmise kohta 7 juhatuse otsus advokaadile patrooni määramise ja advokaadi patrooniks määramise kohta 8 juhatuse otsus advokaadile kutsenimetuse andmise kohta 9 otsus advokaadi advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise kohta 10 advokaadi kohta tehtud aukohtuotsused 4 Juhatus võib oma algatusel või advokaadi nõudel lisada advokaaditoimikusse muid advokaadi kutsetegevust kajastavaid dokumente 5 Advokaat peab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 5 ja lõike 3 punktides 1 3 ja 5 nimetatud andmete muutumisest viivitamata teatama juhatusele muudatuste registrisse kandmiseks 6 Registrikaardi andmed välja arvatud advokaadi isikukood ja elukoht on avalikud ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks elektroonilises andmekogus RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 7 Õigustatud huviga isikul on õigus tutvuda advokaaditoimikuga Huvi õigustatuse üle otsustab advokatuuri juhatus 3 peatükk ADVOKAAT 22 Advokatuuri liige 1 Advokatuuri liikmed edaspidi advokaadid on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 Advokatuuri võib kuuluda iga isik kes vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele ja on sooritanud advokaadieksami 3 Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti 4 Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus Advokaaditunnistus peab sisaldama käesoleva seaduse 21 lõike 2 punktides 2 6 ja 7 nimetatud andmeid RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 23 Advokaadile esitatavad nõuded 1 Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku 1 kes on teovõimeline 2 kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik 3 kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse 47 lõike 1 punktile 1 või kelle välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt käesoleva seaduse le 65 RT I 2008 30 191 jõust 01 07 2008 4 kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt 5 kes on aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 Advokatuuri liikmeks astumiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse ja sooritama advokaadieksami Avalduses kinnitab isik et puuduvad käesoleva seaduse 27 lõikes 1 nimetatud asjaolud mis välistavad advokatuuri liikmeks võtmise 3 Advokatuuri liikmeks võetakse juhatuse otsusega 4 Teadaande advokaadi advokatuuri liikmeks võtmise kohta avaldab advokatuuri juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded 24 Vandeadvokaadi abi 1 Vandeadvokaadi abina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku kes on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami 2 Vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel 25 Vandeadvokaadi vanemabi Kehtetu RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 26 Vandeadvokaadi kutsenimetuse andmine 1 Vandeadvokaadiks võib kirjaliku avalduse alusel saada advokatuuri liige kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 1 1 Kui isik on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kaks aastat järjest töötanud ameti või töökohal millele asumisel on nõutav õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon võib advokatuuri juhatus lubada ta vandeadvokaadieksamile kui ta on vähemalt ühe aasta järjest tegutsenud vandeadvokaadi abina RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 1 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud juhul eksamile lubamisel arvestatakse töötamise aega alates samas lõikes nimetatud kvalifikatsiooni omandamisest RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 Vandeadvokaadi kutsenimetus antakse juhatuse otsusega 3 Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on 1 õigusteaduse doktor 2 olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud 3 olnud vähemalt kolm aastat kohtunik notar või prokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 3 1 Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna kohtunikuna Euroopa Kohtus Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 4 Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24 aastane 27 Advokatuuri vastuvõtmisest keeldumise alused 1 Advokatuuri liikmeks ei võeta isikut kes 1 ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele 2 on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud 3 on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest 4 on avalikus teenistuses töötab töö või teenistuslepingu alusel RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 5 on pankrotivõlgnik 6 tegutseb kutsealal mis on vastuolus advokaadi kutse eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega 7 on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat kohtunik prokurör notar või ettevõtja 2 Töötamine õppe või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist 28 Vandeadvokaadi vanne 1 Pärast advokatuuri juhatuse otsust isikule vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande Vandeadvokaadina võib advokaat tegutseda pärast vande andmist 2 Vandeadvokaat annab advokatuuri juhatuse ees järgmise vande Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning täita kõiki ülesandeid milleks vandeadvokaadikutse mind kohustab 29 Kutsesobivuskomisjon 1 Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks 2 Kutsesobivuskomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse aukohtusse ega revisjonikomisjoni 3 Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad 1 kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende kaks asendusliiget 2 kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja nende kaks asendusliiget 3 valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige 4 prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 4 Kutsesobivuskomisjoni liikmed valivad vandeadvokaatidest liikmete seast komisjoni esimehe RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 30 Kutsesobivuskomisjoni pädevus 1 Kutsesobivuskomisjon 1 eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid 2 viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta 3 hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust 2 Kutsesobivuskomisjon on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt viis komisjoni liiget kellest enamuse moodustavad vandeadvokaatidest liikmed Kutsesobivuskomisjoni istungit juhib komisjoni esimees või tema määratud vandeadvokaadist komisjoni liige RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 31 Advokaadieksam 1 Advokaadieksam on advokatuuri astuda soovija või advokaadikutse taotleja erialateadmiste ja isiksuseomaduste kontroll RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 Advokaadieksamid on vandeadvokaadi abi eksam ja vandeadvokaadieksam RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 3 Advokaadieksam korraldatakse vajaduse järgi kuid mitte harvem kui üks kord aastas Advokaadieksamite sagedus ja muud korralduslikud küsimused sätestatakse advokatuuri kodukorras RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 4 Eksami toimumise aja ja koha määrab kutsesobivuskomisjon 32 Advokaadieksami sisu 1 Advokaadieksam võib koosneda suulisest ja kirjalikust osast RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 Advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem korraldus sätestatakse advokatuuri kodukorras RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 3 Kehtetu RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 4 Advokatuuri astuja isiksuseomaduste sobivust advokaaditegevuseks hinnatakse eksami ja selle käigus toimuva vestluse alusel Isiksuseomaduste sobivust hinnates võib kutsesobivuskomisjon arvestada ka muid advokaadi ülesannete täitmiseks olulisi andmeid advokatuuri astuja isiku kohta muu hulgas võib kutsesobivuskomisjon teha järelepärimisi ning küsida patrooni arvamust RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 33 Eksamitulemuste hindamine 1 Advokaadieksami osade tulemusi hinnatakse hinnetega ühest kümneni RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 Eksamihinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine mis ümardatakse täisarvuks Hinne alla viie on mitterahuldav 3 Kui eksamineeritav on saanud mitterahuldava hinde vähemalt ühe eksamiosa eest siis ei ole eksam sooritatud RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 4 Advokatuuri astuja isiksuseomadusi hindab komisjon sobivaiks või mittesobivaiks RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 5 Kui komisjon ei pea eksamineeritava isiksuseomadusi sobivaiks ei ole isik eksamit sooritanud Sellekohast otsust peab komisjon põhjendama RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 34 Korduseksam 1 Kui eksamineeritav ei soorita eksamit võib ta selle uuesti teha sooritamata jäänud advokaadieksamist arvates kuue kuu möödudes 2 Kolmandat või enamat korda sama taseme advokaadieksamit võib isik teha viimasest sooritamata jäänud advokaadieksamist kolme aasta möödudes 34 1 Advokaadi täiendusõpe RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 1 Advokaat on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe Täiendusõpet ei pea advokaat läbima arvestusperioodil mil ta on kaitsnud õigusteaduse doktori või magistrikraadi RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 2 Täiendusõppe alused ja korra otsustab Eesti Advokatuuri juhatus Täiendusõppe korraldamisel arvestatakse vandeadvokaadi spetsialiseerumist teatud õigusvaldkonnale Täiendusõppe alused ja korra vaatab juhatus läbi vastavalt vajadusele RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 3 Advokaat kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud viis aastat edaspidi hindamisperiood on kohustatud vähemalt 15 päeva enne hindamisperioodi lõppemist esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 4 Kutsesobivuskomisjon teeb vähemalt kolm kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud hindamisperioodi lõppemise tähtpäeva saabumist selle advokaadile kättetoimetamisega teatavaks ning selgitab millised andmed peab advokaat oma kutsesobivuse hindamiseks esitama RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 5 Kutsesobivuskomisjon hindab advokaadi enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale advokaadi poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatud andmete põhjal Kutsesobivuskomisjon võib vajaduse korral nõuda advokaadilt täiendusõppe läbimise kohta täiendavate tõendite esitamist RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 6 Kui advokaat ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks kutsesobivuskomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud viib kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks advokaadiga läbi hindamisvestluse Hindamisvestlus viiakse läbi kuue kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates Otsus kutsesobivuse hindamise tähtpäeva kohta tehakse advokaadile kättetoimetamisega teatavaks vähemalt kolm kuud ette RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 7 Hindamisvestlusele mitteilmunud või hindamise tulemusena advokaaditegevuseks sobimatuks arvatud advokaat esitab kutsesobivuse hindamise uue päeva määramiseks kutsesobivuskomisjonile sellekohase taotluse Uus hindamine toimub kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamist Otsuse kutsesobivuse hindamise tähtpäeva kohta tehakse advokaadile kättetoimetamisega teatavaks vähemalt kolm kuud ette RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 35 Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamine 1 Advokatuuri liikmesus peatatakse juhatuse otsusega kui isik 1 ajutiselt ei saa tervise tõttu või muul põhjusel õigusteenust osutada järjest üle kuue kuu 1 1 ei ole täitnud käesoleva seaduse s 34 1 ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud kuus aastat RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 2 astub avalikku teenistusse või asub töö või teenistuslepingu alusel tööle ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti või töökohal RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 3 on valitud Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks 4 on nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks 2 Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimine ei peata advokatuuri liikmesust 3 Advokaadi kutsetegevuse võib oma otsusega peatada juhatus kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav süüdistatav või kohtualune 4 Kui advokatuuri liikmesuse või kutsetegevuse peatamise alus on ära langenud taastab juhatus liikmesuse või kutsetegevuse õiguse 5 Advokaadi kutsetegevuse võib oma otsusega peatada aukohus käesoleva seaduse 17 lõikes 6 sätestatu alusel RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 6 Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamise samuti advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse õiguse taastamise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 36 Advokatuurist väljaarvamine 1 Advokaat arvatakse advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega kui 1 advokaat on esitanud selleks avalduse 2 vandeadvokaadi abi ei soorita vandeadvokaadieksamit kolmandal katsel RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 2 1 advokaat ei ole täitnud käesoleva seaduse s 34 1 ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud seitse aastat RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 3 kutsesobivuskomisjon on tunnistanud et advokaat ei vasta kutsesobivusnõuetele välja arvatud punktis 2 1 ettenähtud juhul RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 4 advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina 5 advokaat on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla advokaat või ettevõtja 6 advokaat on pankrotivõlgnik 7 advokaat on asunud tegutsema kutsealal mis on vastuolus advokaadi kutse eetika nõuete või advokaadi sõltumatuse põhimõttega 8 advokaat on asunud käesoleva seaduse 35 lõike 1 punktis 2 nimetamata tööle töö või teenistuslepingu alusel RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 2 Advokaadi avalduse alusel ei arvata teda advokatuurist välja tema suhtes toimuva aukohtumenetluse kestel ning ajal kui advokaadi kutsetegevus on distsiplinaarkaristusena peatatud RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 3 Advokaati ei arvata advokatuurist välja kui ta sõlmib töölepingu advokatuuriga kui ta teeb õppe või teadustööd või kui tema advokatuuri liikmesus peatatakse käesoleva seaduse 35 lõike 1 punktides 2 4 sätestatu alusel 37 Advokatuurist väljaheitmine Advokaat heidetakse advokatuurist välja 1 karistusena distsiplinaarsüüteo eest mis on määratud käesolevas seaduses sätestatud korras 2 juhatuse otsuse alusel kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise 3 juhatuse otsuse alusel kui advokaat jätab määratud tähtpäevaks advokatuuri liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata 38 Advokatuurist väljaarvamise ja väljaheitmise tagajärjed 1 Kui isik arvatakse või heidetakse advokatuurist välja kaotab ta õiguse tegutseda advokaadina 2 Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise korral jäävad advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon advokaadiühingule Kui väljaheidetu või väljaarvatu oli advokaadiühingu ainus aktsionär või osanik või kui ta tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana antakse nimetatud dokumendid ja teabekandjad üle advokatuuri juhatusele 3 Advokatuurist väljaheitmise korral tuleb advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus viivitamata üle anda advokatuuri juhatusele 4 Advokatuurist väljaarvamise korral tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele Väljaarvatu soovil jääb liikmetunnistus temale Väljaarvatu liikmetunnistusele teeb advokatuuri juhatus väljaarvamise kohta märke 5 Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded 39 Patroon 1 Patroon on vandeadvokaat kelle juhtimisel vandeadvokaadi abi tegutseb 2 Patrooniks võib määrata vandeadvokaadi kes on andnud selleks nõusoleku Vandeadvokaadi abile tasu maksmine ning tema ja patrooni muud vastastikused õigused ja kohustused lepitakse kokku patroonilepingus mida käsitatakse käsunduslepinguna 3 Vandeadvokaadil võib olla kuni kolm abi Kui vandeadvokaadil on oskusi kogemusi ja võimalusi võib juhatus lubada talle enam kui kolm abi 4 Kui vandeadvokaadi abi ei ole saanud ühegi vandeadvokaadi nõusolekut olla tema patroon korraldab talle patrooni määramise advokatuuri juhatus 4 peatükk ADVOKAADI TEGEVUS 40 Õigusteenus 1 Õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine isiku esindamine või kaitsmine kohtus kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine 2 Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude tõendite õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 3 Advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osutada isikud kes ei ole advokatuuri liikmed välja arvatud patendivolinikud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 4 Patendivolinik võib osutada advokaadibüroo kaudu õigusteenust patendivoliniku seaduses sätestatud kutsetegevuse valdkonnas Advokaadibüroo pidaja tagab patendivoliniku tegevuse vastavuse advokaadile esitatavatele nõuetele RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 5 Kui seaduse kohaselt võib õigusteenust osutada või isikut esindada ainult advokaat või kui isik soovib esitada nõude või kaebuse seoses advokaadi või advokaadibüroo tegevuse või tegevusetusega ning isik ise ei ole endale advokaati leidnud leiab isiku taotluse alusel temale õigusteenust osutava advokaadi viivitamata advokatuur Kui õigusabi vajav isik ja advokaat ei lepi kokku teisiti on advokaat õigustatud nõudma tasu vastavalt selle advokaadi teenustele tavapäraselt rakendatavale hinnale RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 41 Vandeadvokaadi pädevus 1 Vandeadvokaat on pädev 1 esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis 2 koguma tõendeid 3 vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel 4 saama riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud 4 1 töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ilma nende isikute nõusolekuta kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks RT I 2007 24 127 jõust 01 01 2008 5 kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju 6 tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana RT I 2009 59 385 jõust 01 01 2010 7 tegutsema pankrotihaldurina kui ta on koja liige RT I 2009 68 463 jõust 01 01 2010 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kinnitamine omab võrdset tähendust ametliku kinnitamisega Kui vandeadvokaat kinnitab esindatava poolt advokaadile antud volikirjal esindatava allkirja siis on nimetatud kinnitamisel võrdne tähendus notariaalse kinnitamisega Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega vandeadvokaadi pädevuses olevate kinnitamistoimingute vormistamise registreerimise ja statistilise aruandluse täpsema korra RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 42 Vandeadvokaadi abi õiguspädevus 1 Vandeadvokaadi abil on vandeadvokaadi õiguspädevus seadusega piiratud ulatuses 2 Vandeadvokaadi abi ei ole pädev täitma käesoleva seaduse 41 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud ülesandeid ning esindama või kaitsma klienti Riigikohtus kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti 3 Vandeadvokaadi abi võib käesoleva seaduse 41 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesandeid täita advokatuuri juhatuse igakordsel loal 4 Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel RT I 21 12 2012 1 jõust 01 03 2013 43 Advokaadi tagatised 1 Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest advokaadi kutse eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest 2 Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda 3 Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud 4 Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga 5 Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada läbi otsida ega vahistada välja arvatud maa või linnakohtu määruse alusel Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood mille kaudu ta õigusteenust osutab RT I 2001 102 676 jõust 10 01 2002 44 Advokaadi kohustused 1 Advokaat on kohustatud 1 kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise säilitades kutseau ja väärikuse 2 teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest 3 pidama käsitletavate asjade nimekirja 4 hoidma õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad lahus muudest tema valduses olevatest teabekandjatest RT I 2001 102 676 jõust 10 01 2002 2 Advokaat peab pidevalt oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi täiendama 3 Advokaat ei või õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi 4 Advokaat ei või õigusteenust osutada kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada 5 Advokaat võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul loobuda kliendilepinguga võetud kohustusest või lõpetada kliendilepingu kui klient on esitanud nõude mille täitmiseks advokaat peab rikkuma seadust või kutse eetika nõudeid või kui klient on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust 6 Igal advokaadil peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress See võib olla ühel või mitmel advokaadil ühine advokaadiühinguga Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri veebilehel RT I 2008 59 330 jõust 01 01 2009 45 Kutsesaladuse hoidmine 1 Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise ja temale õigusteenuse eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi osutamise ja selle eest makstava tasu suhtes RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 2 Klient või tema õigusjärglane võib vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga 3 Saladuse hoidmise kohustus ei kehti asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta 4 Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule 4 1 Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale valdkonna eest vastutavale ministrile pankrotihaldurina tegutsemise asjades RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 5 Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest 46 Järelevalve advokaadi tegevuse üle 1 Advokaadi tegevuse järele valvab advokatuuri juhatus 2 Advokaat kelle tegevuse järele valvatakse on juhatuse nõudel kohustatud 1 ilmuma juhatuse istungile 2 esitama juhatusele või juhatuse määratud isikule advokaadibüroo asjaajamisega ja advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid 3 andma oma tegevuse kohta seletusi 4 võimaldama juhatuse määratud isikul pääseda büroo ruumidesse 3 Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades valvab peale advokatuuri juhatuse ka valdkonna eest vastutav minister Advokaat kelle tegevuse üle valdkonna eest vastutav minister teostab järelevalvet on valdkonna eest vastutava ministri nõudel kohustatud esitama oma tegevusega seotud dokumendid ning andma oma tegevuse kohta seletusi RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 4 Kui riigi õigusabi saaja esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kaebuse advokaadi peale kes osutas või osutab riigi õigusabi saajale õigusabi siis võib valdkonna eest vastutav minister edastada riigi õigusabi saaja kaebuse järelevalve teostamiseks advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist RT I 2009 1 1 jõust 01 01 2010 47 Varaline vastutus Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt Kokkulepe mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest on tühine RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 48 Advokaadi kutsekindlustus 1 Advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja sõlmima kutsekindlustuslepingu järgmistel tingimustel 1 kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing 2 kindlustusjuhtum on advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses otsese varalise kahju tekitamine sõltumata õigusteenuse osutamise kohast Kutsekohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 3 kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 4 kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt 2 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada advokaadibüroo pidaja ja advokaadi kutsekindlustuslepingu lisatingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta 3 Kutsekindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata advokatuuri juhatusele Kindlustusandja on kohustatud advokatuurile teatama kui eelnimetatud kutsekindlustusleping lõpeb ja kindlustusandja ei ole kindlustusvõtjaga sõlminud uut lepingut 49 Advokaadibüroo 1 Advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu Advokaadi poolt õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus 2 Advokaadibüroo pidaja on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat 3 Äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada üht või mitut advokaadibürood 4 Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid võivad advokaadibüroo pidamiseks sõlmida seltsingulepingu 5 Advokaadibüroo pidaja ja advokaadi suhted määratakse lepinguga 6 Advokaadibüroos ei või tegutseda muu ettevõtja ega välismaa äriühingu filiaal peale advokaadiühingu või välismaa advokaadiühingu filiaali Nimetatud keelu rikkumise korral määratakse füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidajale või advokaadibürood pidava advokaadiühingu juhatajast vandeadvokaadile 19 lõike 2 punktides 3 või 4 ettenähtud distsiplinaarkaristus RT I 2005 71 549 jõust 01 01 2006 49 1 Advokaadibüroo tegevuse lõpetamine 1 Advokaadibüroo tegevus lõpetatakse 1 advokaadibüroo pidaja otsuse alusel 2 füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidaja surma korral või advokaadibürood pidava advokaadiühingu ainuosaniku või ainuaktsionäri surma korral 3 advokaadibürood pidava advokaadiühingu likvideerimise või pankroti korral 4 kui advokaadibüroo pidaja kaotab advokaadibüroo pidamise õiguse 2 Advokaadibüroo tegevuse lõpetamine toimub advokatuuri juhatuse järelevalve all Advokaadibüroo pidaja pankroti korral määrab kohus pankrotihalduri advokatuuri juhatuse ettepanekul 3 Tegevust lõpetava advokaadibüroo pidaja või tegevust lõpetavas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid teavitavad viivitamata advokatuuri juhatust advokaadibüroo tegevuse lõpetamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpetamise aluste ilmnemisest Advokaadibüroo pidaja surma korral esitab teate pärimistunnistuse väljastanud notar kui advokaadibüroos ei tegutse teisi advokaate 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud advokaadibüroo lõpetamise aluste ilmnemisel on tegevust lõpetava advokaadibüroo pidaja või tegevust lõpetavas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid kohustatud 1 sellest viivitamata informeerima kõiki isikuid kellel on advokaadibürooga kehtiv õigusabileping 2 tagama kehtivate õigusabilepingute alusel teostatavate kiireloomuliste ja hädavajalike toimingute täitmise 3 lõpetama kehtivad õigusabilepingud ja osutama isikutele kellel on advokaadibürooga kehtiv õigusabileping kaasabi uue õigusnõustaja leidmisel 5 Advokaadibüroo pidaja surma korral juhul kui advokaadibüroos ei tegutse teisi advokaate korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuste täitmise advokatuuri juhatus või tema poolt volitatud isik 6 Advokaadibüroo lõpetamise dokumente säilitab advokatuuri juhatus RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 50 Advokaadiühing 1 Vandeadvokaadid võivad õigusteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva advokaadiühingu 2 Advokaadiühing võib tegutseda täisühingu usaldusühingu osaühingu või aktsiaseltsina Vandeadvokaat võib olla üksnes ühe advokaadiühingu osanik või aktsionär 3 Advokaadiühingule kohaldatakse selle äriühingu liigi kohta käivaid sätteid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 4 Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva advokaadiühingu ühinguleping tuleb sõlmida kirjalikult Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele 5 Kehtetu RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 6 Advokaadiühing võib ühineda ainult teise advokaadiühinguga 51 Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev advokaat 1 Vandeadvokaat võib õigusteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana 2 Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat peab olema kantud äriregistrisse 52 Ärinimi Advokaadiühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi ärinimes peab sisalduma sõna advokaadibüroo või advokaat 53 Tegevusala 1 Advokaadiühingul ei või olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise 2 Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale õigusteenuse osutamise 54 Advokaadiühingu osanik ja aktsionär 1 Advokaadiühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes vandeadvokaat 2 Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse advokaadiühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul kui ta on vandeadvokaat 3 Osaühinguna tegutseva advokaadiühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul kui pärija on vandeadvokaat Muul juhul hüvitab advokaadiühing pärijale osa väärtuse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul 4 Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija ei ole vandeadvokaat on ta kohustatud aktsia võõrandama pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul Aktsia võõrandamise korral on advokaadiühingu aktsionäridel ostueesõigus neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul 5 Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija kes ei ole vandeadvokaat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul aktsiat võõrandanud on advokaadiühing kohustatud aktsia tühistama ja selle väärtuse pärijale hüvitama 6 Kui advokaadiühingu osanik või aktsionär arvatakse või heidetakse advokatuurist välja peab ta oma osa või aktsia kolme kuu jooksul võõrandama Aktsia või osa võõrandamise korral on advokaadiühingu teistel aktsionäridel või osanikel ostueesõigus neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul 7 Kui advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud on advokaadiühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja selle väärtuse väljaheidetule või väljaarvatule hüvitama 8 Kui advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isik on advokaadiühingu ainuosanik või ainuaktsionär ning ta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud tuleb advokaadiühing lõpetada või kujundada ümber teist liiki äriühinguks 9 Kui advokaadiühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tähtajaks advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isikule kuuluvat osa või aktsiat tühistanud või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul on advokaadiühing lõpetamata või teist liiki äriühinguks ümber kujundamata esitab advokatuuri juhatus äriregistri pidajale avalduse advokaadiühingu sundlõpetamiseks Advokaadiühingu likvideerimisel arvestatakse käesoleva seaduse s 49 1 sätestatut RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 55 Kliendileping 1 Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr 2 Advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat kes ei ole advokaat ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule kes ei ole advokaat 3 Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi 4 Suulise lepingu sõlmimisest peab advokaat teatama advokaadibüroo pidajale Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient 5 Kui õigusteenust osutab vandeadvokaadi abi tuleb lepingu sõlmimisel teatada et ülesannet täidab vandeadvokaadi abi patrooni juhendamisel RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 56 Kliendilepingu asendustäitja 1 Kui advokaadil ei ole mõjuval põhjusel võimalik kliendilepingut täita määrab advokaadibüroo pidaja asendustäitjaks teise advokaadi kes astub senise täitja asemele 2 Asendustäitja võib määrata üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul 57 Kehtetu RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 57 1 Kehtetu RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 58 Kehtetu RT I 14 03 2011 3 jõust 24 03 2011 59 Advokaadibüroo tööaeg Advokaadibüroo pidaja peab hoolitsema selle eest et advokaadibüroos oleks teave advokaatide vastuvõtuaegade kohta 60 Advokaaditasu 1 Advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus 2 Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujundamise aluseid 3 Advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid 4 Klient tasub advokaadibüroo pidajale kokkulepitud viisil ja ajal arve alusel 5 Kliendilepingus võib ette näha et klient tasub õigusteenuskulud ja advokaaditasu ette Kui kliendileping lõpetatakse enne ülesande täitmist maksab advokaadibüroo pidaja kliendile tagasi ettemaksu millest on maha arvatud tasu tehtud töö eest ja õigusteenuskulud 6 Kehtetu RT I 2004 56 403 jõust 01 03 2005 61 Tasu vorm 1 Tasu määratakse 1 ajatasuna tunnitasu 2 kindlas suuruses koondtasu 3 osana kliendi kasust mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu osatasu 2 Tasu tuleb maksta rahas 3 Kokkuleppel kliendiga võib tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=41180&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    2015 7 Kehtetu RTL 2003 40 588 jõust 01 04 2003 7 1 Tööandja tõend Tööandja tõend sisaldab järgmisi andmeid 1 tööandjana sotsiaalmaksu maksva äriühingu äriregistri kood ja nimi või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse registrikood ja nimi või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku registrikood ja nimi või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja äriregistri kood ning Maksu ja Tolliametis registreeritud notari vandetõlgi ja kohtutäituri ees ja perekonnanimi ja isikukood RT I 21 12 2012 24 jõust 24 12 2012 2 kindlustatud isiku ees ja perekonnanimi 3 kindlustatud isiku isikukood 4 kindlustatud isiku kokkulepitud töötasu töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kui hüvitise arvutamise aluseks on ravikindlustuse seaduse 55 lõigetes 3 või 4 toodud tingimus RTL 2009 46 642 jõust 01 07 2009 5 kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmise või kergemale ametikohale üleviimise periood ja perioodil makstav töötasu RTL 2009 46 642 jõust 01 07 2009 5 1 Kehtetu RTL 2009 46 642 jõust 01 07 2009 6 Ravikindlustuse seaduse 60 lõikes 2 või 4 või 61 lõikes 2 või 6 lõikes 4 nimetatud põhjus millest tulenevalt kindlustatud isikul puudub õigus hüvitisele ning periood RTL 2009 46 642 jõust 01 07 2009 7 tõendi vormistamise kuupäev 8 tööandja nimi või tema määratud isiku ees ja perekonnanimi ametikoht ning allkiri 9 koostaja ees ja perekonnanimi ning sidevahendite numbrid 8 Kehtetu RTL 2004 119 1845 jõust 17 09 2004 9 Kehtetu RTL 2006 65 1201 jõust 01 09 2006 10 Kehtetu RTL 2006 65 1201 jõust 01 09 2006 11 Pärimistunnistus Pärimistunnistusel sisalduvad andmed on kehtestatud Pärimisseaduse 165 lõike 6 167 lõike 2 ja 176 lõike 3 alusel justiitsministri määrusega Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord RTL 2009 46 642 jõust 01 07 2009 12 Avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral Avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral sisaldab järgmisi andmeid 1 avalduse esitaja ees ja perekonnanimi 2 avalduse esitaja isikukood 3 avalduse esitaja elukoht 4 surnud isiku ees ja perekonnanimi 5 surnud isiku isikukood 6 kehtetu 7 surnud isiku surmakuupäev 8 avalduse esitaja sugulussuhe surnud isikuga abikaasa laps vend õde või muu 9 avalduse esitaja pangakonto number millele hüvitis kantakse 10 viide avaldusele lisatavate dokumentide kohta 11 avalduse esitaja allkiri 12 avalduse vormistamise kuupäev RTL 2004 119 1845 jõust 17 09 2004 13 Töövõimetuslehe saatekiri Kehtetu RT I 29 12 2014 31 jõust 01 01 2015 3 peatükk HÜVITISE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD 14 Töövõimetuslehele hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike muude dokumentide lisamine 1 Tööandja esitab haigekassale tööandja tõendi Ravikindlustuse seaduse 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku töövõimetuslehe juurde elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e posti teel või paberil posti teel seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamise päevast kui hüvitise arvutamise aluseks on nimetatud seaduse 54 lõikes 3 või 55 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimus Tööandja tõendi vormistab tööandja kes on kohustatud maksma kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu 2 Kui haigekassale esitatakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks välisriigi arsti tõend lisatakse sellele tööandja tõend mille vormistab tööandja kellele

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=50267&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive