archive-ee.com » EE » E » ESTLEX.EE

Total: 815

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ESTLEX
    asukoht ja aadress mille äriregistrisse kandmist taotleti f ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi nimi ning juhatuse liikmete nimed kelle äriregistrisse kandmist taotleti g teade võlausaldajatele ning osanikele aktsionäridele või liikmetele selle kohta et nad esitaksid 4 kuu jooksul pärast sundlõpetamisteate avaldamist ettevõtte asukohajärgsele maa või linnakohtule avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise kohta Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 12 Ümberregistreerimisavalduse rahuldamata jätmisest teatamine Registriosakond saadab käesoleva määruse punktis 11 nimetatud sundlõpetamisteate teadmiseks ettevõtteregistri pidajale ning ettevõtte asukohajärgsele maa või linnakohtule III SUNDLÕPETATUD ETTEVÕTETE NIMEKIRI 13 Sundlõpetatud ettevõtete nimekirja koostamine Ettevõtteregistri pidaja koostab käesoleva määruse punktis 2 nimetatud ettevõtetest sundlõpetatud ettevõtete nimekirja Nimekirja võib koostada mitmes järgus Nimekirja kantakse aktsiaseltsid sealhulgas riigiaktsiaseltsid osaühingud sealhulgas ühisettevõtted täisühingud usaldusühingud riigiettevõtted munitsipaalettevõtted rahvaettevõtted ja rendiettevõtted Muus õiguslikus vormis üksuse kandmiseks sundlõpetatud ettevõtete nimekirja tuvastab ettevõtteregistri pidaja selle üksuse juriidiliseks isikuks ja ettevõtteks olemise igal üksikul juhul eraldi ning võib kahtluse korral konsulteerida käesoleva määruse punktis 21 nimetatud ekspertnõukoguga 14 Sundlõpetatud ettevõtete nimekirja mittekantavad üksused Sundlõpetatud ettevõtete nimekirja ei kanta ettevõtteregistrisse kantud üksustest a välismaa äriühingute filiaale ja esindusi b talusid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid c käesoleva määruse punktis 3 nimetatud ettevõtteid d ettevõtete siseriiklikke filiaale ja muid ettevõtete struktuuriüksusi 15 Sundlõpetatud ettevõtete nimekirja teadmiseks saatmine Ettevõtteregistri pidaja saadab sundlõpetatud ettevõtete nimekirja teadmiseks maavalitsustele ettevõtteregistri andmeid registreerinud linnavalitsustele maa ja linnakohtutele Riigi Maksuametile Riigi Tolliametile Riigikontrollile Tööinspektsioonile Eesti Pangale 16 Sundlõpetamisteabe avaldamine Internetis Ettevõtteregistri pidaja teeb arvutivõrgus Internet teenustasuta kättesaadavaks teabe selle kohta a millised ettevõtted on esitanud ümberregistreerimisavaldused kuid ei ole veel äriregistrisse kantud b millised ettevõtted on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja c milliste ettevõtete ümberregistreerimisavaldused on jäetud rahuldamata d millistele ettevõtetele on kohus määranud likvideerijad kuulutanud välja pankroti või jätnud taotlused likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise kohta rahuldamata e millised ettevõtted on ettevõtteregistrist kustutatud pärast 1997 aasta 1 septembrit 17 Sundlõpetamisteadete koostamine ettevõtteregistri pidaja poolt Pärast sundlõpetatud ettevõtete nimekirja või selle osa koostamist saadab ettevõtteregistri pidaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks sundlõpetamisteate iga nimekirjas oleva ettevõtte kohta Sundlõpetamisteade sisaldab järgmisi andmeid Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 a ettevõtte nimi b ettevõtteregistri registreerimisnumber c juriidiline aadress d ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi nimi ning isikukood või sünniaeg e teade ettevõtte võlausaldajatele ning osanikele aktsionäridele või liikmetele selle kohta et nad esitaksid 4 kuu jooksul pärast teate avaldamist ettevõtte asukohajärgsele maa või linnakohtule avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise kohta Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 IV AMETLIKUS VÄLJAANDES AMETLIKUD TEADAANDED TEADETE AVALDAMINE Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 18 Ettevõtteregistri pidaja sundlõpetamisteadete avaldamine Ettevõtteregistri pidaja saadab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks käesoleva määruse punkti 17 alusel koostatud sundlõpetamisteated järgmises põhi ja alajaotuses ettevõtteliigiti pealkiri ning ettevõtete asukohajärgsete maakondade kaupa alapealkiri Teade võlausaldajatele osanikele aktsionäridele ja liikmetele 4 kuu jooksul likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerijate määramise või pankroti väljakuulutamise avalduse esitamise kohta võib hõlmata mitut ettevõtet Justiitsmin m 03 01 2000 Nr 1 jõust 17 01 2000 19 Kohtute sundlõpetamisteadete avaldamine Käesoleva määruse

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=23003&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • ESTLEX
    see teistele aktsionäridele või kolmandatele isikutele Aktsionäri poolt tasutud summa mis ei ületa 1 5 aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest kantakse reservkapitali ülejäänud summa tagastatakse aktsionärile RT I 2010 20 103 jõust 01 07 2010 276 Väljamaksete tegemine aktsionäridele 1 Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum vastavalt seadusele 2 Aktsionärile makstakse osa kasumist dividend vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele Põhikirjaga võib ette näha et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel RT I 2010 20 103 jõust 01 07 2010 277 Dividendi maksmise kord 1 Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel 2 Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega 3 Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast mida võib aktsionäride vahel jaotada RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 278 Dividendi suurus Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt 279 Dividendi väljamaksmine 1 Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist 2 Dividend makstakse välja rahas Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga 280 Ebaseadusliku väljamakse tagastamine 1 Kui aktsionärile on tehtud väljamakse mida tal ei olnud õigust saada peab ta alusetult saadu tagastama 2 Kui aktsionär väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul kui see on vajalik aktsiaseltsi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 3 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatu tagastamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja kui ta ei saa oma nõuet rahuldada aktsiaseltsi vara arvel Aktsiaseltsi pankrotimenetluses võib nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur 4 Käesoleva paragrahvi 1 3 lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate või pankrotihalduri suhtes üksnes juhul kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses Nõuete tasaarvestamine ei ole lubatud 5 Käesoleva paragrahvi 1 3 lõikes sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel väljamaksete tegemisest 6 Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud aktsionäriga RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 281 Laenukeeld 1 Aktsiaselts ei või anda laenu 1 oma aktsionärile kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist 2 oma emaettevõtja osanikule aktsionärile või liikmele kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa või aktsiakapitalist 3 isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks 4 oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile 2 Kehtetu RT I 2000 29 172 jõust 17 04 2000 2 1 Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile osanikule või liikmele mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 3 Aktsiaselts ei või ka tagada käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud isikute poolt võetavat laenu Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve Aktsiaselts ei või tagada aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks võetavat laenu RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 4 Käesoleva paragrahvi 1 ja 2 1 lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine Käesoleva paragrahvi 3 lõikes sätestatu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust kuid isik kelle laenu tagati peab hüvitama tagamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju 5 Käesoleva paragrahvi 1 4 lõikes sätestatut kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 282 Oma aktsiate märkimine 1 Aktsiaselts ega kolmas isik tema arvel ei või märkida oma aktsiaid 2 Tütarettevõtja ei või märkida emaettevõtja aktsiaid 283 Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine 1 Aktsiaselts ei või ise ega kolmanda isiku kaudu kes tegutseb oma nimel kuid seltsi arvel omandada ega tagatiseks võtta oma aktsiaid kui seaduses ei ole sätestatud teisiti 2 Oma aktsiate omandamine või tagatiseks võtmine aktsiaseltsi poolt on lubatud kui 1 see on toimunud viie aasta jooksul üldkoosoleku sellise otsuse vastuvõtmisest arvates millega on määratud aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja tähtaeg ning aktsiate eest tasutavad miinimum ja maksimumsummad RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 2 aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei ületa 1 10 aktsiakapitalist ja RT I 2010 20 103 jõust 01 07 2010 3 aktsiate omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 3 Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 4 Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud piiranguteta kui aktsiad omandatakse pärimisega 5 Aktsiaseltsi oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi 6 Krediidiasutus või muu väärtpaberituru kutseline osaline võib jooksvate tehingute raames võtta tagatiseks oma aktsiaid kuni 1 10 ulatuses aktsiakapitalist 7 Käesoleva paragrahvi 1 2 ja 6 lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine See ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 284 Oma aktsiate võõrandamine 1 Kehtetu RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 2 Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid käesoleva seadustiku 283 4 lõike alusel ja nende nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa koos kõigi aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud oma aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summaga ületab 1 10 aktsiakapitalist tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1 10 ületavad aktsiad võõrandada või nende tagatiseks võtmine lõpetada kolme aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates RT I 2010 20 103 jõust 01 07 2010 3 Kui aktsiaselts on omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid seadusvastaselt peab need võõrandama või tagatiseks võtmise lõpetama ühe aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 4 Kui aktsiaid ei võõrandata või tagatiseks võtmist ei lõpetata käesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõikes nimetatud tähtaja jooksul peab need tühistama ja aktsiakapitali vastavalt vähendama RT I 2008 16 116 jõust 15 04 2008 285 Aktsiate vastastikune omandamine Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja aktsiaid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid Kui tütarettevõtja omandab või võtab tagatiseks emaettevõtja aktsiaid loetakse et need osad või aktsiad on käesoleva seaduse tähenduses omandanud või tagatiseks võtnud emaettevõtja 286 Ühine aktsia 1 Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt võivad need isikud teostada aktsiaga seotud õigusi üksnes ühiselt See ei kehti aktsiaseltsi suhtes kui aktsia ühisest kuuluvusest ei ole aktsiaseltsile teatatud 2 Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad aktsia ühised omanikud solidaarselt 3 Aktsia ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse 4 Kui aktsionärid ei ole määranud endale aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 287 Aktsionäri õigus teabele 1 Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta 2 Juhatus võib keelduda teabe andmisest kui on alust eeldada et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele 3 Aktsionär võib juhul kui juhatus keeldub teabe andmisest nõuda et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 288 Kehtetu RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 289 Aktsionäri vastutus 1 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest 2 Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu RT I 2002 53 336 jõust 01 07 2002 289 1 Ühe aktsionäriga aktsiaselts 1 Kui aktsiaseltsi kõik aktsiad kuuluvad ühele aktsionärile või kui ühe aktsionäri kõrval kuuluvad selle aktsiaseltsi aktsiad ainult aktsiaseltsile endale peab juhatus viivitamatult esitama äriregistri pidajale sellekohase kirjaliku teadaande Teadaandes tuleb ära näidata ainuaktsionäri nimi aadress ja isiku või registrikood Teadaannet säilitatakse äritoimikus 2 Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud teatamiskohustuse rikkumisel vastutavad juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest solidaarselt 289 2 Vastutus aktsiaseltsi kahjustamise eest aktsiaseltsi tegevuse mõjutamise kaudu 1 Oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga välja arvatud juhul kui ta tõendab et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega 3 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud kes said kahjustamisest kasu 4 Käesoleva paragrahvi 1 3 lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat 5 Käesoleva paragrahvi 1 3 lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur 6 Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5 lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul kui aktsiaselts on nõudest loobunud või sõlminud kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 27 peatükk JUHTIMINE 1 jagu Üldkoosolek 290 Üldkoosoleku olemus 1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 2 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan 290 1 Elektrooniline osalemine börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul 1 Kui aktsiaseltsi aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul edaspidi börsiaktsiaselts võib selle aktsiaseltsi põhikirjaga ette näha et aktsionärid võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik edaspidi elektrooniline osalemine Põhikirjaga võib ette näha muu hulgas järgmised elektroonilise osalemise viisid 1 üldkoosolekul osalemine kogu üldkoosoleku kestel reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil mis võimaldab aktsionäril eemal viibides üldkoosolekut jälgida üldkoosoleku kestel iga otsuse eelnõu osas elektrooniliselt hääletada ja üldkoosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta 2 elektrooniline hääletamine vastavalt käesoleva seadustiku le 298 1 2 Elektroonilisele osavõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku 298 1 3 lõiget RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes kui börsiaktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 291 Korraline üldkoosolek 1 Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas Korraline on üldkoosolek mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 2 Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest Tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 292 Erakorraline üldkoosolek 1 Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel samuti siis kui 1 aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või 2 seda nõuavad aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 10 aktsiakapitalist börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 20 aktsiakapitalist või RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 seda nõuab nõukogu või audiitor 4 see on aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik 2 Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga on aktsionäridel nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks kuud 293 Üldkoosoleku päevakord 1 Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor määravad nemad üldkoosoleku päevakorra RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 2 Juhatus või aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 10 aktsiakapitalist börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 20 aktsiakapitalist võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 2 1 Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku audiitori või aktsionäride nõudel võivad audiitor või aktsionärid kelle nõudel üldkoosolek kokku kutsutakse nõuda samaaegselt üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 Küsimuse mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud võib päevakorda võtta vähemalt 9 10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2 3 aktsiakapitalist Käesoleva seadustiku 298 1 1 lõikes ja 298 2 1 lõikes sätestatud viisil üldkoosolekul osalevate aktsionäride aktsiatega esindatud hääli ei arvestata käesoleva lõike tähenduses üldkoosoleku kvoorumi hulka RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 293 1 Otsuse eelnõu 1 Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus koostab juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu 2 Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid nõukogu või audiitor koostavad nemad iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu Otsuste eelnõud tuleb esitada juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse 3 Käesoleva seadustiku 293 2 või 2 1 lõikes nimetatud õiguste kasutamise korral peavad aktsionärid või audiitor samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega esitama aktsiaseltsile iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse 4 Aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 10 aktsiakapitalist börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu Eelmises lauses nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist 5 Aktsiaselts peab juhatuse koostatud ja aktsionäride nõukogu või audiitori esitatud otsuse eelnõud ja põhjendused tegema aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi poolt määratud kohas Käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine 6 Käesoleva paragrahvi 3 ja 4 lõikes sätestatud juhul peab aktsiaselts esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema koos juhatuse poolt täiendavate päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõudega aktsionäridele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist aktsiaseltsile kui need esitatakse aktsiaseltsile pärast üldkoosoleku toimumisest teatamist RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 294 Üldkoosoleku kokkukutsumise teade 1 Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri ei pea aktsionäridele teateid saatma kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes Börsiaktsiaselts peab üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldama ka viisil mis võimaldab sellele kiire juurdepääsu kasutades selleks teabevahendeid mille puhul võib eeldada teabe tõhusat edastamist avalikkusele kogu Euroopa Liidus RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 1 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana faksi teel või elektrooniliselt kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult faksiga või elektrooniliselt RT I 2007 67 413 jõust 28 12 2007 2 Kehtetu RT I 2000 57 373 jõust 01 01 2001 3 Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega Börsiaktsiaseltsi erakorralisest üldkoosolekust etteteatamisele kohaldatakse käesoleva lõike esimest lauset RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 1 Kui aktsiaselts teab või peab teadma et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust tuleb teade saata ka sellel aadressil Teade peab olema saadetud selliselt et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini hiljemalt käesoleva paragrahvi 3 lõikes nimetatud tähtpäevaks 4 Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata 1 aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht 2 üldkoosoleku toimumise aeg ja koht 3 märge selle kohta kas koosolek on korraline või erakorraline 4 üldkoosoleku päevakord 5 selgitus selle kohta millise päeva seisuga määratakse üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring 6 teave käesoleva seadustiku s 287 293 2 ja 2 1 lõikes ning 293 1 4 lõikes nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta 7 kui aktsiaselts võimaldab elektroonilist osavõtmist üldkoosolekust või elektroonilist või posti teel hääletamist teave elektroonilise osavõtmise ning elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta 8 kui üldkoosoleku päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine põhikirja muutmine või lepinguga nõustumine koht kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega vandeaudiitori aruandega kasumi jaotamise ettepanekuga põhikirja projektiga või lepinguga või selle projektiga ning nende dokumentidega tutvumise kord RT I 2010 9 41 jõust 08 03 2010 9 koht kus on võimalik tutvuda juhatuse nõukogu aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõudega ja aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta ning nende dokumentidega tutvumise kord 10 koht kus on võimalik tutvuda muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega ning nende dokumentidega tutvumise kord 11 börsiaktsiaseltsi korral aktsiaseltsi kodulehe aadress kus avalikustatakse käesoleva seadustiku s 294 1 sätestatud teave 12 börsiaktsiaseltsi korral teave üldkoosolekul esindaja kaudu osalemise korra kohta sealhulgas teave blankettide kohta mida tuleb kasutada volituse alusel hääletamiseks kui selliste blankettide kasutamine on tulenevalt seadusest põhikirjast või nõukogu või juhatuse otsusest vajalik ning teave aktsiaseltsile esindaja määramisest ja volituse tagasivõtmisest teatamise korra kohta vastavalt käesoleva seadustiku 297 4 1 lõikele 13 muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 1 Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei tule näidata käesoleva paragrahvi 4 lõike punktis 6 nimetatud õiguste teostamise korda kui selle korraga saab käesoleva paragrahvi 4 3 lõikes sätestatud korras tutvuda aktsiaseltsi kodulehel ja sellele võimalusele ning aktsiaseltsi kodulehe aadressile on teates viidatud RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 2 Kui käesoleva paragrahvi 4 lõike punktides 8 10 nimetatud dokumendid on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi kodulehel ja sellele võimalusele ning kodulehe aadressile on üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidatud ei pea aktsiaselts võimaldama muul viisil dokumentidega tutvuda RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 4 3 Käesoleva paragrahvi 4 lõike punktides 8 10 nimetatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda vähemalt üldkoosolekust teatamisest alates kuni üldkoosoleku toimumise päevani kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 5 Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse Ettepaneku teatesse märkimata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 6 Kui pärast korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist päevakorda juhatuse või aktsionäride nõudel muudetakse tuleb päevakorra muutmisest enne korralise üldkoosoleku toimumist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest Päevakorra muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 6 1 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata kui börsiaktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 6 2 Börsiaktsiaseltsi puhul võib ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema üldkoosolekust etteteatamise tähtaja kui sellega on nõus aktsionärid kes esindavad vähemalt 2 3 aktsiakapitalist ja kui otsustatakse suurendada aktsiakapitali et aktsiaseltsi sattumist makseraskustesse vältida vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatule RT I 19 03 2015 3 jõust 29 03 2015 7 Üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise või avalikustamise kulud kannab aktsiaselts RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 294 1 Üldkoosolekuga seotud teabe avalikustamine börsiaktsiaseltsi kodulehel 1 Börsiaktsiaselts peab oma kodulehel avalikustama 1 üldkoosoleku kokkukutsumise teate 2 käesoleva seadustiku 294 4 lõike punktides 8 10 nimetatud dokumendid 3 aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu ning kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid siis aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu aktsiate liikide kaupa üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise või avalikustamise päeval 4 käesoleva seaduse 294 4 lõike punktis 12 ja 298 2 3 lõikes nimetatud blanketid välja arvatud juhul kui aktsiaselts on need koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega saatnud kõikidele aktsionäridele 2 Kui käesoleva paragrahvi 1 lõike punktis 4 nimetatud blankette ei ole tehnilistel põhjustel võimalik aktsiaseltsi kodulehel avalikustada siis peab aktsiaselts oma kodulehel näitama millises korras on aktsionäridel võimalik saada blankette paberil Sel juhul peab aktsiaselts edastama blanketid viivitamata posti teel igale aktsionärile kes seda taotleb Blankettide edastamise kulud kannab aktsiaselts 3 Käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes nimetatud teave ja dokumendid peavad olema aktsiaseltsi kodulehel aktsionäridele kättesaadavad kolme nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist ja üldkoosoleku toimumise päeval kui seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega Kui üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vastavalt väärtpaberituru seaduse 171 1 3 lõikele ette vähem kui kolm nädalat siis lühendatakse eelmises lauses nimetatud tähtaega vastavalt RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 295 Üldkoosoleku koht Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 296 Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma välja arvatud siis kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised kui aktsionärid kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti otsust heaks ei kiida RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 297 Üldkoosoleku läbiviimine 1 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 2 Kui üldkoosolekul ei osale käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud aktsionärid kutsub juhatus kolme nädala jooksul kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri millesse kantakse üldkoosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv ning üldkoosolekul osalemise viis samuti aktsionäri esindaja nimi Kui aktsionär on enne üldkoosolekut hääletanud elektrooniliselt või posti teel tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev aktsionär või tema esindaja RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 Üldkoosolekul võib osaleda aktsionär ise või tema esindaja kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud kui seadusega ei ole sätestatud teisiti Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 1 Börsiaktsiaselts peab võimaldama aktsionäril teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest aktsiaseltsile turvalisel ja aktsionäride tuvastamist tagaval viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Põhikirjaga võib määrata esindaja määramisest ja volituse tagasivõtmisest teatamise täpse korra Käesoleva seadustiku 298 1 3 lõike teist ja kolmandat lauset kohaldatakse vastavalt RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 5 Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega Börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist kui põhikirjaga ei ole ette nähtud et üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosoleku päeval enne üldkoosoleku algust RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 6 Aktsionäride üldkoosoleku korraldamise kulud kannab aktsiaselts Kui üldkoosolek kutsutakse kokku aktsionäride nõudel või selle kutsuvad kokku aktsionärid ise võib üldkoosoleku otsusega mille poolt on antud vähemalt 2 3 üldkoosolekul esindatud häältest jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud aktsionäride kanda kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 298 Üldkoosoleku pädevus 1 Üldkoosoleku pädevuses on 1 põhikirja muutmine 2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine 3 vahetusvõlakirjade väljalaskmine 4 nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine 5 audiitori valimine 6 erikontrolli määramine 7 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine 8 aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine 9 nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine tehingu tingimuste määramine õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine 10 muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine 2 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 298 1 Elektrooniline hääletamine 1 Aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha et aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik 2 Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid mille kohta ei ole aktsionär ühtegi häält edastanud siis ei loeta aktsionäri üldkoosolekul osalevaks 3 Põhikirjaga nähakse ette elektroonilise hääletamise korraldamise täpne kord Põhikirjaga võib ette näha et elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusvääruse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne 4 Elektrooniline hääletamine peab toimuma elektroonilises vormis Börsiaktsiaseltsi korral peab elektrooniline hääletamine toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Põhikirjaga võib määrata ajahetke milleni on võimalik enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel elektrooniliselt hääletada 5 Põhikirjaga või juhatuse või nõukogu otsusega võib ette näha et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas Interneti vahendusel kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil Ülekande jälgimist ei loeta üldkoosolekul osalemiseks käesoleva seadustiku tähenduses kui seaduses ei ole sätestatud teisiti RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 298 2 Posti teel hääletamine 1 Aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha et aktsionär võib hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid edastades oma hääle aktsiaseltsile enne üldkoosolekut posti teel kirjalikus vormis 2 Posti teel hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja aktsionärile kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid mille kohta ei ole aktsionär ühtegi häält edastanud siis ei loeta aktsionäri üldkoosolekul osalevaks 3 Posti teel hääletamiseks peab kasutama blanketti mis edastatakse aktsionärile vastavalt käesoleva seadustiku 294 1 1 lõike punktile 4 Põhikirjaga võib ette näha täpsemad nõuded blanketile mis on vajalik posti teel hääletamiseks 4 Põhikirjaga nähakse ette posti teel hääletamise täpne kord muu hulgas tähtpäev milleni võib posti teel hääli edastada ning posti teel edastatud häälte muutmise või tühistamise kord ja tähtaeg enne üldkoosoleku toimumist Põhikirjaga ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning posti teel hääletamise turvalisuse ja usaldusvääruse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 299 Üldkoosoleku otsus 1 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet Seaduses sätestatud või põhikirjas ettenähtud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik seaduses või põhikirjaga ette nähtud ulatuses eri liiki aktsiate omanike nõusolek 2 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat kes sai teistest enam hääli Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti 3 Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seadustiku 297 3 lõikes nimetatud aktsionäride nimekiri 300 Põhikirja muutmise otsustamine 1 Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt on antud vähemalt 2 3 üldkoosolekul esindatud häältest kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid on põhikirja muutmise otsus vastu võetud kui selle poolt on lisaks esimeses lauses sätestatule antud vähemalt 2 3 igat liiki aktsiatega üldkoosolekul esindatud häältest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet 2 Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst Nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmise korral lisatakse äriregistrile esitatavale avaldusele lisaks eelmises lauses nimetatud dokumentidele ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta et aktsiaselts on teda teavitanud nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutusele võtmisest Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmise korral näidatakse avalduses ka aktsiate arv RT I 02 11 2011 1 jõust 12 11 2011 301 Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus peab üldkoosolek otsustama 1 aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 1 1 muude abinõude tarvituselevõtmise mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse 2 aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise 301 1 Üldkoosoleku otsuse tühisus 1 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine kui 1 otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet 2 otsus ei vasta headele kommetele 3 otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud 4 otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 2 Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul 3 Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega 4 Otsuse tühisusele ei saa tugineda kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat 5 Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse 302 5 ja 6 lõiget RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 302 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 2 Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda kui üldkoosolek on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 3 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu samuti juhatuse või nõukogu iga liige kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus ning aktsionär kes ei osalenud üldkoosolekul Aktsionär kes üldkoosolekul osales võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele Käesoleva seadustiku 298 1 1 lõikes või 298 2 1 lõikes sätestatud viisil üldkoosolekul osalev aktsionär võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 Kohus ei aruta hagi saamisel asja enne kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud Sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud erinevad hagid liidetakse ühte menetlusse RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 5 Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi aktsionäride juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 6 Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 303 Hääleõiguse piiramine 1 Aktsionär ei või hääletada kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kui aktsiaseltsil on üksnes üks aktsionär või kui aktsionäriks on lisaks temale aktsiaselts ise Sel juhul peavad aktsiaseltsi ja ainuaktsionäri vahelised tehingud olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada aktsionäri allkirjastatud dokument tehingu oluliste tingimuste kohta RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 304 Üldkoosoleku protokoll 1 Üldkoosolek protokollitakse Protokolli kantakse 1 aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht 2 koosoleku toimumise aeg ja koht 3 koosoleku juhataja ja protokollija nimed 4 koosoleku päevakord 5 koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega muu hulgas aktsiate arv mille poolt anti hääled häältega esindatud aktsiate osakaal aktsiakapitalist häälte koguarv iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks jäänud häälte arv RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 6 koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud aktsionäri nõudel tema eriarvamuse sisu 7 üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud 2 Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 3 Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel Kui aktsiaselts avalikustab protokolli ainult oma kodulehel tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates sellele asjaolule ja kodulehe aadressile viidata Börsiaktsiaselts peab protokolli avalikustama oma kodulehel RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 4 Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja kui protokoll ei ole kättesaadav aktsiaseltsi kodulehel RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 5 Välja jäetud RT I 2001 93 565 jõust 14 12 2001 6 Juhatuse nõukogu või aktsionäride nõudel kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1 10 aktsiakapitalist peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut RT I 2006 61 456 jõust 01 01 2007 7 Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks Seda nõuet ei kohaldata kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär 305 Üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolek 1 Kui aktsiaseltsil on üks aktsionär või kui lisaks temale on aktsionäriks vaid aktsiaselts ise võib otsuseid vastu võtta järgimata käesoleva seadustiku des 291 293 297 ja 304 sätestatut Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada aktsionäride poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas aktsionäride nimed ja häälte arv samuti otsuse tegemise aeg Kui aktsionäride otsus on aluseks nõukogu liikme valimisele välja arvatud nõukogu liikme ametiaja pikendamise korral siis peab ühe aktsionäri allkiri olema notariaalselt kinnitatud Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt RT I 2008 52 288 jõust 22 12 2008 2 Käesoleva paragrahvi 1 lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul kui aktsionäre on rohkem kuid tingimusel et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 2 jagu Juhatus 306 Juhatuse pädevus 1 Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan mis esindab ja juhib aktsiaseltsi RT I 2009 13 78 jõust 01 07 2009 2 Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest Tehinguid mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil 3 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju kui nõukogu ei otsusta teisiti RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 3 1 Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine peab juhatus esitama viivitamata kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid välja arvatud maksed mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse s 315 sätestatut RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 4 Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist 5 Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või nõukogu või juhatuse otsusega RT I 2005 57 449 jõust 01 01 2006 6 Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise RT I 2009 51 349 jõust 15 11 2009 7 Juhatus tagab vajalike abinõude rakendamise eelkõige sisekontrolli korraldamise

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=13997&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    saamise või haigestumise eest hüvitise saamise taotlus esitatakse sellekohase dokumendi saamisest alates nelja kuu jooksul VV m 1 03 2007 Nr 64 jõust 18 03 2007 RT I 2007 23 123 4 Vanglaametniku HIV sse nakatumise korral tuleb toetuse saamise taotlus esitada sellekohase dokumendi saamisest alates kuue kuu jooksul VV m 1 03 2007 Nr 64 jõust 18 03 2007 RT I 2007 23 123 7 Taotluse esitamise eritingimused VV m 18 03 2003 Nr 87 jõust 01 04 2003 RT I 2003 30 186 1 Isik võib s 4 või s 5 nimetatud taotlused esitada eraldi VV m 18 03 2003 Nr 87 jõust 01 04 2003 RT I 2003 30 186 2 Kui esimesena esitatud taotlusele on lisatud 4 lõike 2 punktides 1 3 või 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendid ei pea hilisemale taotlusele neid dokumente lisama Hilisemas taotluses peab olema märgitud et nimetatud dokumendid on lisatud esimesele taotlusele VV m 18 03 2003 Nr 87 jõust 01 04 2003 RT I 2003 30 186 3 Mitu vanglaametniku perekonnaliiget või vanglaametniku ülalpidamisel olnud isikut võivad esitada taotlused koos Sellisel juhul võib mitme taotluse juurde esitada ühe 4 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud dokumendi 8 Andmete kontrollimine ja lisaandmete kogumine Taotluse saanud asutusel on õigus nõuda avaldajalt taotluses märgitud asjaolude kohta lisadokumente või seletusi 9 Taotluse läbivaatamise kokkuvõte 1 Taotluse saamisest alates kahe nädala jooksul koostab asutus taotluse läbivaatamise kohta kokkuvõtte millele lisatakse 1 tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimise materjal 2 tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport 3 tõestatud koopia käskkirjast millega on määratud vanglaametnikule kuupalk 4 tervishoiuteenuse osutaja dokumendid ja muud dokumendid mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid või lükkavad need ümber VV m 1 03 2007 Nr 64 jõust 18 03 2007 RT I 2007 23 123 2 Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse 1 seisukoht taotluse põhjendatuse kohta 2 taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa arvutus ning viide maksmise alusele 3 kui taotlus on alusetu siis maksmisest keeldumise põhjus 3 Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht 10 Taotluse lahendamine Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitamisele järgnevast päevast alates ühe nädala jooksul asutuse juht 1 annab käskkirja avaldajale Vangistusseaduse 142 lõikes 4 ettenähtud toetuse väljamaksmiseks või lõigetes 5 ja 6 nimetatud kulude hüvitamiseks VV m 1 03 2007 Nr 64 jõust 18 03 2007 RT I 2007 23 123 2 edastab avaldajale taotluse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitatud koopia või 3 edastab ministeeriumile kelle valitsemisalasse asutus kuulub taotluse ja selle läbivaatamise kokkuvõtte ning s 9 nimetatud materjali Vangistusseaduse 142 lõigetes 1 3 ja 6 ettenähtud toetuse maksmiseks ja lõikes 2 nimetatud kulude hüvitamiseks VV m 1 03 2007 Nr 64 jõust 18 03 2007 RT I 2007 23 123 11 Taotluse menetlemine ministeeriumis 1 Ministeerium vaatab 10 punktis 3 nimetatud dokumendid läbi ning esitab vastavalt Vabariigi Valitsuse 16 novembri 1999 a määrusega nr 346 Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord RT I 1999 86 787 kehtestatud korrale taotluse raha eraldamiseks dokumentide saabumisele järgnevast päevast alates ühe kuu jooksul 2 Kui esitatud dokumendid ei ole nõuetekohased

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=38614&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    01 2008 14 Õiguskantsleri ametihüved 1 Õiguskantsleri ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega RT I 2010 1 2 jõust 01 01 2014 jõustumine muudetud RT I 29 12 2012 1 2 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 2 1 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 2 2 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 2 3 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 3 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 4 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 4 1 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 5 Kehtetu RT I 29 03 2012 3 jõust 01 01 2013 6 Õiguskantsleril kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse 8 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses 3 peatükk JÄRELEVALVE ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSLIKKUSE JA SEADUSLIKKUSE ÜLE 15 Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolli menetluse alustamine 1 Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks Avaldaja esitab avalduses põhjendused milles ta näeb õigusakti vastuolu põhiseaduse või seadusega 2 Õiguskantsler võib alustada menetlust ka omal algatusel RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 15 1 Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolli avalduse menetlemine 1 Õiguskantsler vaatab õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks esitatud avalduse läbi käesoleva seaduse 4 peatüki 1 ja 2 jaos sätestatud korras arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi 2 Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata kui esineb käesoleva seaduse 25 lõikes 2 või lõike 3 punktides 1 2 4 ja 5 nimetatud asjaolu või kui menetlemiseks puudub oluline avalik huvi RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 16 Õigustloova akti esitamise kohustus Kehtetu RT I 2010 19 101 jõust 13 05 2010 17 Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks Kui õiguskantsler leiab et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia 18 Ettepanek õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks 1 Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks 1 1 Kui õiguskantsler leiab et rahvahääletusele pandav seaduseelnõu välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda teeb ta Riigikogu otsuse saamisest alates 14 päeva jooksul Riigikohtule ettepaneku tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta 2 Õiguskantsleri osalemise korra ning õigused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses sätestab seadus RT I 2002 30 176 jõust 06 04 2002 4 peatükk JÄRELEVALVE PÕHIÕIGUSTE JA VABADUSTE JÄRGIMISE ÜLE RT I 2003 23 142 jõust 01 01 2004 1 jagu Üldsätted 19 Õigus pöörduda õiguskantsleri poole 1 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida kas riigiasutus kohaliku omavalitsuse asutus või organ avalik õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik edaspidi järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava 2 Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks kui ta leiab et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud 1 soo 2 rassi 3 rahvuse etnilise kuuluvuse 4 nahavärvuse 5 keele 6 päritolu 7 usutunnistuse või usulise veendumuse 8 poliitilise või muu veendumuse 9 varalise või sotsiaalse seisundi 10 vanuse 11 puude 12 seksuaalse suundumuse või 13 muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu 3 Kehtetu RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 20 Õiguskantsleri menetluse vormivabadus ja eesmärgipärasus 1 Kui seadus ei sätesta menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju määrab toimingu vormi ja üksikasjad õiguskantsler lähtudes eesmärgipärasuse tõhususe lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältides isikule üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist 2 Õiguskantsler võib volitada käesolevas peatükis õiguskantslerile ettenähtud toiminguid sooritama õiguskantsleri asetäitja nõuniku või nõuniku 21 Uurimispõhimõte ja erialaasjatundja 1 Õiguskantsler selgitab välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel 2 Õiguskantsler võib küsida asja lahendamiseks erialaasjatundja arvamust 22 Taandamine Õiguskantsleri asetäitja nõunik või nõunik taandab enda asja menetlemisest kui ta kahtleb oma erapooletuses Asetäitja nõuniku või nõuniku taandamiseks esitab avaldaja või vastustaja taotluse õiguskantslerile Taotlust peab põhjendama 23 Avalduse esitamine 1 Avaldaja esitab avalduse isiklikult või volitatud esindaja kaudu 2 Lepitusmenetluses diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks võib esindajaks olla ka isik kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist 3 Avalduses esitatakse järgmised andmed 1 avaldaja nimi postiaadress ja isikukood või sünnikuupäev 2 avaldaja õigusi väidetavalt rikkunud asutuse nimetus või isiku nimi edaspidi vastustaja 3 avalduses käsitletud tegevuse piisavalt selge kirjeldus 4 Avaldaja esindaja lisab avaldusele esindusõigust tõendava dokumendi 5 Kui avaldus ei vasta lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetele ja puudust on võimalik kõrvaldada küsib õiguskantsler avaldajalt täiendavaid selgitusi või annab avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks 6 Avaldajal on õigus esitada avaldus suuliselt Sel juhul vormistab avalduse kirjalikult õiguskantsler 7 Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avaldajalt ka muid kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmeid Avaldajal on õigus andmete esitamisest keelduda 8 Õiguskantsler võib tunnistada avalduse ja selle andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kui seda taotleb avaldaja või kui õiguskantsler leiab et avaldusele juurdepääsu on vaja piirata isikute õiguste ja vabaduste kaitseks 24 Avalduse edastamine Kui õiguskantslerile esitab avalduse kinnipeetav ajateenija või psühhiaatriahaiglas erihooldekodus üldhooldekodus asenduskodus või noortekodus viibiv isik edastab asjaomane asutus selle viivitamata oma kulul adressaadile sisu kontrollimata RT I 2006 55 405 jõust 01 01 2007 25 Avalduse läbi vaatamata jätmine 1 Õiguskantsler jätab avalduse läbi vaatamata kui avalduse lahendamine ei kuulu tema pädevusse 2 Avaldusealuses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetavat määrust või kohtuvälise menetleja otsust väärteomenetluses ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust süüteomenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 3 Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata kui 1 avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja avaldaja on jätnud puuduse tähtaja jooksul kõrvaldamata 2 avaldus on ilmselgelt alusetu 3 avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast kui isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest 4 isikul on võimalus esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid või kui isik jättis sellise võimaluse kasutamata 5 kui toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 4 Õiguskantsler võib edastada avalduse lahendamiseks asjakohasele järelevalveorganile kui see on avaldaja õiguste kaitseks otstarbekas Avaldajat teavitatakse avalduse edastamisest Delikaatseid isikuandmeid sisaldava avalduse võib edastada üksnes avaldaja nõusolekul Järelevalvealune asutus teavitab avalduse lahendamisest õiguskantslerit RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 5 Õiguskantsler teeb avalduse läbi vaatamata jätmise avaldajale kirjalikult teatavaks Teates tuleb avalduse läbi vaatamata jätmist põhjendada RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 26 Menetluse alustamine Kui õiguskantsler võtab avalduse menetlusse teeb ta selle avaldajale teatavaks ja nimetab teates toimingud mida ta avalduse menetlemiseks on teinud või peab vajalikuks teha 27 Vaba juurdepääs kontrollkäik ja ametiabi RT I 2007 11 52 jõust 18 02 2007 1 Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta RT I 2007 11 52 jõust 18 02 2007 2 Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse väeossa arestimajja kinnipidamiskeskusesse varjupaigataotlejate majutuskeskusesse Politsei ja Piirivalveameti ametiruumidesse kus ajutiselt majutatakse varjupaigataotlejaid psühhiaatriahaiglasse erihooldekodusse erivajadustega õpilaste kooli üldhooldekodusse asenduskodusse noortekodusse ja muusse järelevalvealusesse asutusse Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke RT I 03 07 2013 2 jõust 01 10 2013 3 Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal RT I 2007 11 52 jõust 18 02 2007 1 vaba juurdepääsu teabele mis on vajalik et kontrollida kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava 2 vaba juurdepääsu teabele mis käsitleb järelevalvealuses asutuses viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja asukohta 3 ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile 4 võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud õigustega isikuga ning järelevalvealuse asutuse personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta RT I 2007 11 52 jõust 18 02 2007 4 Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi RT I 2007 11 52 jõust 18 02 2007 28 Teabe nõudmine Õiguskantsleril on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Järelevalvealune asutus lepitusmenetluse pooled ning muud isikud ja asutused edastavad teabe õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul 29 Seletuse võtmine Õiguskantsler võib nõuda et järelevalvealune asutus ja lepitusmenetluse pooled annavad avalduse asjas kirjaliku seletuse Asutus või isik täidab nõude õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul 30 Ütluse võtmine 1 Õiguskantsler võib menetluses võtta ütluse isikult kelle kohta on andmeid et ta teab asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on võimeline andma nende kohta õigeid ütlusi 2 Kriminaalmenetluse seadustiku des 71 73 nimetatud isik võib keelduda ütluse andmisest välja arvatud juhul kui seda soovib isik kelle kohta andmeid avaldatakse 3 Ütlust andma kutsutud isik on kohustatud ilmuma õiguskantsleri kutse peale Kutses esitatakse isiku kohta järgmised andmed 1 nimi 2 ilmumise aeg ja koht 3 selgitus mis asjas kellena ja mis eesmärgil isik välja kutsutakse 4 ilmumata jäämise tagajärgede kirjeldus RT I 2006 7 42 jõust 04 02 2006 31 Erialaasjatundja tõlgi ja tunnistaja kulude hüvitamine 1 Kui õiguskantsleri menetlusse kaasatud erialaasjatundja või tõlgi töö ei kuulu tema ametikohustuste hulka tasustatakse erialaasjatundjat või tõlki õiguskantsleri eelarvest RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 2 Kui õiguskantsleri kaasatud tunnistaja tööandja ei ole riik ega muu järelevalvealune asutus makstakse isikule töölt või igapäevategevusest eemalviibimise eest hüvitist õiguskantsleri eelarvest tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 3 Menetluses osalev isik või asutus võib kaasata menetlusse erialaasjatundja tõlgi või tunnistaja ka oma kulul RT I 2005 39 308 jõust 01 01 2006 32 Menetletava juhtumi avalikustamine 1 Õiguskantsleril on õigus teha menetletava avalduse sisu ja menetluse lõpptulemus teatavaks massiteabevahendis või muul viisil avalikustamata andmeid mis võimaldavad isikute tuvastamist 2 Õiguskantsler võib avalikustada ütluse andmisest põhjendamatult keeldujate nimed 2 jagu Järelevalve õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle 33 Järelevalve ulatus Õiguskantsler kontrollib kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava 34 Menetluse alustamine 1 Õiguskantsler alustab menetlust isiku avalduse alusel või omal algatusel RT I 22 12 2014 2 jõust 01 01 2015 2 Kehtetu RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 3 Kui õiguskantsler alustab menetlust omal algatusel teatab ta asjaomasele asutusele menetluse alustamise põhjuse ja eesmärgi 35 Õiguskantsleri tegevuse takistamine 1 Õiguskantsleri tegevuse takistamine on 1 õiguskantsleri eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine teabe andmisest kõrvalehoidmine või teabe andmisest alusetu keeldumine 2 seletuse või ütluse andmisest kõrvalehoidmine või seletuse või ütluse andmisest alusetu keeldumine 3 puuduliku või ebaõige seletuse ütluse või teabe andmine 4 vaba juurdepääsu teostamise takistamine 2 Õiguskantsleril on õigus taotleda selle ametiisiku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust 3 Õiguskantsler võib tegevuse takistamisest teavitada avalikkust 35 1 Menetluse lõpp 1 Õiguskantsleri menetlus lõpeb õiguskantsleri seisukohavõtuga milles ta annab hinnangu selle kohta kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas 2 Õiguskantsler võib kritiseerida anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust samuti teha ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks 3 Õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks Seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav 35 2 Õiguskantsleri ettepaneku täitmise tagamine 1 Õiguskantsleri soovituse või ettepaneku saanud asutus teatab õiguskantslerile tema määratud tähtaja jooksul kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud 2 Õiguskantsleril on õigus esitada oma soovituse või ettepaneku täitmise kohta järelepärimisi Järelepärimise saanud asutus vastab viivitamata 3 Kui õiguskantsleri soovitust või ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata võib õiguskantsler teha selle kohta ettekande asutuse üle järelevalvavale asutusele Vabariigi Valitsusele või Riigikogule 4 Õiguskantsler võib soovitusest või ettepanekust ja selle täitmisest või mittetäitmisest teavitada avalikkust 35 3 Tasuta õigusabi ja riigilõivust vabastamine Kehtetu RT I 29 05 2012 2 jõust 08 06 2012 35 4 Seaduserikkumisest teatamine Kui õiguskantsler leiab et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust teatab ta sellest kirjalikult uurimisorganile või muule pädevale organile ning vajaduse korral edastab neile asjakohased andmed ja dokumendid 3 jagu Lepitusmenetlus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks 35 5 Diskrimineerimisvaidluse lahendamise pädevus 1 Õiguskantsler kontrollib füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel kes leiab et teda on diskrimineeritud 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu 2 Õiguskantsleri pädevusse ei kuulu avaldus mis käsitleb füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust 1 registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel 2 perekonna või eraelu suhetes 3 pärimisõiguse teostamisel 35 6 Õiguskantsleri poole pöördumise tähtaeg Õiguskantsler võib jätta esitatud avalduse läbi vaatamata kui see on esitatud pärast nelja kuu möödumist ajast mil isik sai väidetavast diskrimineerimisest teada või oleks pidanud teada saama 35 7 Lepitusmenetluse alustamine 1 Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab õiguskantsler avalduse ärakirja vastustajale kelle tegevus on avalduses vaidlustatud ning määrab tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks Kirjalikus vastuses võib vastustaja teha ettepaneku vaidlus lahendada 2 Õiguskantsler edastab lõikes 1 nimetatud kirjaliku vastuse ärakirja avaldajale Avaldaja teatab määratud tähtaja jooksul õiguskantslerile kas ta nõustub vastustaja lahendusettepanekuga 3 Kui avaldaja nõustub lõikes 2 nimetatud lahendusettepanekuga ja lahendus loob õiglase tasakaalu poolte õiguste vahel loeb õiguskantsler avalduse lahendatuks ja lõpetab menetluse 35 8 Menetluse läbiviimine 1 Lepitusmenetluse käigus peetav istung on kinnine Lepitusmenetluse dokumente ega teavet ei avalikustata 2 Lepitusmenetluse andmeid võib avalikustada s 32 ettenähtud viisil 3 Seletuste ja suuliste ütluste võtmine ning vaba juurdepääsu kasutamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse s 18 ettenähtud korras 35 9 Avalduse läbivaatamine istungil 1 Isiku avalduse võib vaadata läbi istungil avaldaja ja vastustaja või nende esindajate juuresolekul Õiguskantsler võib kohustada pooli isiklikult ilmuma 2 Õiguskantsler määrab istungi toimumise aja ja koha ning teeb need teatavaks avaldajale ja vastustajale 3 Istungit juhatab õiguskantsler kes 1 selgitab avalduse sisu ja asjakohaseid õigusnorme 2 annab avaldajale võimaluse esitada oma seisukoht ja selle põhjendused 3 annab vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht kas ta tunnistab avaldaja väiteid või vaidleb neile vastu 4 Istungil tutvutakse dokumentidega ja muude tõenditega ning hinnatakse neid Õiguskantsleri nõusolekul võib istungile kutsuda ja seal ära kuulata tunnistajaid ja erialaasjatundjaid 5 Istung protokollitakse haldusmenetluse seaduse s 18 ettenähtud viisil 35 10 Lepitusmenetluse lõppemine Lepitusmenetlus lõppeb kui 1 see katkestatakse 2 kokkuleppele ei jõuta või 3 õiguskantsler kinnitab kokkuleppe 35 11 Lepitusmenetluse katkestamine 1 Lepitusmenetlus katkestatakse kui 1 avaldaja edastab õiguskantslerile kirjaliku teate selle kohta et ta loobub esitatud avaldusest 2 vastustaja ei esita s 35 7 nimetatud kirjalikku vastust õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul või teatab vastuses et ta keeldub lepitusmenetluses osalemast või 3 avaldaja või vastustaja jätab õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul menetlustoiminguid mõjuva põhjuseta sooritamata keeldub nende sooritamisest või takistab lepitusmenetluse korraldamist muul viisil 2 Lepitusmenetluse katkestamisest teatab õiguskantsler avaldajale ja vastustajale kirjalikult 35 12 Vaidluse lahendamise ja kokkuleppe sõlmimise ettepanek 1 Õiguskantsler teeb ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe lepitusmenetluse pooltele teatavaks istungi lõpus või teatab istungil tähtaja mille jooksul ta teeb ettepaneku avaldajale ja vastustajale teatavaks 2 Ettepanek väljendab õiguskantsleri põhjendatud seisukohta mis tal on diskrimineerimise kohta kujunenud menetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel Ettepanekus võib soovitada vastustajal sooritada asjakohaseid toiminguid ning võtta meetmeid hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks Õiguskantsler võib teha vastustajale ettepaneku hüvitada erialaasjatundja tõlgi või tunnistaja mõistlikud kulud mida on teinud või peab tegema avaldaja 3 Õiguskantsler selgitab pooltele s 35 14 nimetatud kokkuleppe kinnitamise tagajärgi 4 Avaldaja ja vastustaja võivad õiguskantsleri ettepaneku saamisest alates 10 tööpäeva jooksul esitada õiguskantsleri ettepaneku kohta oma seisukoha mis väljendab nõustumist või mittenõustumist ettepanekus tooduga Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga nõustumisena 35 13 Kokkuleppe kinnitamine 1 Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga kinnitab õiguskantsler kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks 2 Kui avaldaja või vastustaja ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga sedastab õiguskantsler et kokkulepet ei saavutatud ning teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks 35 14 Kokkuleppe täitmine 1 Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lepitusmenetluse pooltele täitmiseks kohustuslik Kokkulepe täidetakse kokkuleppe ärakirja saamise päevale järgnevast päevast alates 30 päeva jooksul kui kokkuleppes ei ole määratud teist tähtaega 2 Kui kokkulepet ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul täidetud võib avaldaja või vastustaja esitada õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras 35 15 Kohtusse pöördumine 1 Kui lepitusmenetlus on katkestatud või kui õiguskantsler on sedastanud et kokkuleppele ei ole jõutud on avaldajal õigus teate saamisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse 2 Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav välja arvatud juhul kui õiguskantsler on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu 3 Kaebuse halduskohtusse õiguskantsleri poolt lepitusmenetlusnormi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest alates 4 Kui kohus tuvastab õiguskantsleri poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu loetakse õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe tühiseks ning isikul on õigus kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 4 jagu Õiguskantsleri tegevus võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel 35 16 Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks täidab õiguskantsler järgmisi ülesandeid 1 analüüsib kuidas mõjutab õigusaktide kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit 2 teavitab Riigikogu Vabariigi Valitsust valitsusasutusi kohaliku omavalitsuse asutusi ja organeid ning teisi asjast huvitatud isikuid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest 3 teeb Riigikogule Vabariigi Valitsusele valitsusasutustele kohaliku omavalitsuse asutustele ja organitele ning tööandjatele ettepanekuid õigusaktide muutmiseks 4 võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise huvides arendab koostööd mida üksikisikud ning juriidilised isikud ja asutused teevad siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil 5 koostöös teiste isikutega edendab võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse põhimõtet 5 peatükk ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI RT I 2003 23 142 jõust 01 01 2004 36 Õiguskantsleri Kantselei 1 Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus 2 Õiguskantsler kantselei juhina kehtestab kantselei ja selle struktuuriüksuste põhimäärused struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja võib kehtestada teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks RT I 06 07 2012 1 jõust 01 04 2013 2 1 Õiguskantsler kehtestab ametnike haridusele töökogemusele teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks ning ametnike värbamise valiku hindamise arendamise ja koolituse korra RT I 06

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=29704&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    18 01 95 nr 24 jõust 09 02 95 RT I 1995 12 127 v m 16 11 94 nr 432 jõust 25 11 94 RT I 1994 82 1419 v m 21 06 94 nr 263 jõust 30 07 94 RT I 1994 55 919 v m 24 05 94 nr 181 jõust 03 06 94 RT I 1994 39 623 v m 17 03 94 nr 99 jõust 31 03 94 RT I 1994 20 22 371 v m 31 08 93 nr 269 jõust 09 09 93 RT I 1993 59 835 v m 21 12 92 nr 349 jõust 21 12 92 v m 08 05 92 nr 140 jõust 08 05 92 v m 19 02 92 nr 53 jõust 19 02 92 v m 18 12 91 nr 267 jõust 18 12 91 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 2 oktoobrist 1991 a nr 202 Tallinn Toompea Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna ja linnakomisjonide moodustamise kohta VV m 08 02 2000 Nr 35 jõust 01 04 2000 Eesti Vabariigi Valitsus määrab 1 Kehtetu VV m 08 02 2000 Nr 35 jõust 01 04 2000 2 Kehtetu VV m 08 02 2000 Nr 35 jõust 01 04 2000 3 Maavanemad ning Tallinna Tartu Pärnu Narva Kohtla Järve Sillamäe ja Narva Jõesuu linnavalitsus moodustavad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna või linnakomisjonid ja kinnitavad nende koosseisu EV V m 08 03 95 nr 102 jõust 25 03 95 4 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna ja linnakomisjonid 1 vaatavad läbi komisjonile esitatud materjalid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta kontrollivad taotluste põhjendatust hindavad esitatud tõendeid ning kontrollivad avalduste vastuvõtmist ja nende läbivaatamist reguleerivate eeskirjade täitmist 2 vaatavad läbi ja lahendavad võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldusi vastuvõtvate ja materjale ettevalmistavate ametiisikute tegevuse peale

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5504&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    määrab ehitiste laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras lähtudes analoogilise vara võõrandamisaegsest maksumusest 4 Ekspertkomisjon koostab ekspertiisiakti milles märgib vara võõrandamisaegse maksumuse selle määramise aluseks olnud ja määramist põhjendavad andmed vara iseloomustavad ja muud vajalikud andmed ning arvutused 5 Ekspertkomisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks isik kellel on vastavalt ehitusseadustikule õigus ehitisi kontrollida RT I 23 03 2015 3 jõust 01 07 2015 4 1 Ehitiste laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse määramine dokumentide puudumisel Kui ehitiste laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse s 4 sätestatud korras või kui õigustatud subjekt ei taotle ekspertiisi määratakse vara võõrandamisaegne maksumus Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses 5 Vara võõrandamisaegse maksumuse määramine kohtu korras Kui vara võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse s 4 sätestatud korras ja õigustatud subjekt ei ole nõus s 4 1 sätestatud kindlasummalise kompensatsiooniga on tal õigus pöörduda vara võõrandamisaegse maksumuse kindlaksmääramiseks kohtusse 6 Põllumajandusinventari võõrandamisaegse maksumuse määramine dokumentide puudumisel 1 Põllumajandusinventari võõrandamisaegset maksumust tõendavate dokumentide puudumisel määratakse maksumus põllumajandusinventari koosseisu lehma arvestusliku hinna ja valdkonna eest vastutava ministri määratud koefitsientide alusel Lehma arvestuslikuks hinnaks on viiskümmend 1940 aastal kehtinud Eesti krooni Ekr RT I 2010 41 242 jõust 01 09 2010 2 Kui põllumajandusinventari koosseisu ei ole võimalik tõendada loetakse põllumajandusinventari võõrandamisaegne maksumus võrdseks ühe lehma arvestusliku hinnaga talumaa iga nelja hektari kohta 7 Vara võõrandamisaegse maksumuse ümberarvutamine eurodesse 1 Vara võõrandamisaegne maksumus 1940 aastal kehtinud kroonides arvutatakse ümber eurodesse vahekorras 1 Ekr 0 64 eurot Välisvaluutas väljendatud vara võõrandamisaegne maksumus arvutatakse ümber 1940 aastal kehtinud kroonidesse valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud koefitsientide alusel 2 Vara võõrandamisaegne maksumus NSV Liidu rahas rublades arvutatakse eurodesse koefitsientide alusel mille määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister 3 Ümberarvutatud maksumus väljendatakse ühe euro täpsusega RT I 2010 22 108 jõust 01 01 2011 8 Vara maksumuse määramist korraldavad organid 1 Vara maksumuse määramist korraldab ja vara kindlaksmääratud maksumuse kinnitab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav valla või linnavalitsus 2 Ida Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduses RT I 1994 51 859 nimetatud vara maksumuse määramist korraldab ja vara kindlaksmääratud maksumuse kinnitab Ida Petserimaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjon ning Narva jõe taguse maa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Ida Viru maakonnakomisjon 3 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab vara maksumuse määramise metoodika 9 Vara maksumuse määramisega seotud kulude katmine Vara maksumuse määramisega seotud kulud katab valla või linnavalitsus riigi või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja tema käsutusse jäävast rahast kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti Kui nimetatud rahast ei jätku kaetakse kulud riigi või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja Vabariigi Valitsuse käsutusse jäävast rahast II osa VARA KOMPENSEERIMISE ULATUS VIIS JA KORD 10 Tagastamisele mittekuuluva vara kompenseerimine 1 Vara mis Aluste 12 3 lõike alusel ei kuulu tagastamisele kompenseeritakse käesoleva seaduse 7 alusel ümberarvutatud võõrandamisaegse maksumuse ulatuses 2 Tagastatava vara väärtuse vähenemist ega suurenemist ei kompenseerita 11 Õigustatud subjektide poolt teistele õigustatud subjektidele vara kompenseerimine 1 Aluste

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8770&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    ole Omandireformi aluste järgi omandireformi objekt selgitab avalduse vastuvõtja avalduse esitamise mitteotstarbekust Kui taotleja nõuab sellest hoolimata avalduse vastuvõtmist on avalduse vastuvõtja kohustatud avalduse vastu võtma 10 Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta Taotlejale kes saatis nõuetekohaselt vormistatud avalduse posti teel väljastatakse vastav tõend 5 päeva jooksul avalduse saamise päevast arvates Kui posti teel saadetud avaldus ei vasta käesoleva korra punktis 5 kehtestatud nõuetele loetakse avaldus küll esitatuks kuid taotlejale saadetakse 5 päeva jooksul avalduse vorm ning selgitus selle kohta et kui taotleja ei esita ei saada vajalike andmetega avaldust komisjonile hiljemalt 17 jaanuariks 1992 a võib andmete puudumine takistada taotleja kandmist endiste omanike ja vara registrisse EV V m 05 02 93 nr 36 jõust 05 02 93 11 Avalduse vastuvõtmisel annab selle vastuvõtja taotlejale juriidilist organisatsioonilist ja muud tema õiguste teostamiseks vajalikku abi 12 Kehtetu VV m 08 02 2000 Nr 35 jõust 01 04 2000 13 Välismaal alaliselt elavad omandireformi õigustatud subjektid võivad tõestada kirjalike tõendite ärakirju käesoleva korra punkt 5 volitada esindajat käesoleva korra punkt 6 või tõestada posti teel saadetaval avaldusel allkirja käesoleva korra punkt 7 vastavalt elukohajärgses riigis kehtivale korrale II Avalduste läbivaatamine ja tõendite hindamine 14 Pärast avalduse vastuvõtmist vaatab maakonnakomisjon avalduses esitatud andmed ja tõendid läbi ning analüüsib ja kontrollib neid VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 15 Avalduste ja tõendite läbivaatamisel tuleb kontrollida või kindlaks määrata 1 kas avalduses märgitud vara vastab Omandireformi aluste paragrahvis 11 sätestatule ning kas on tõendatud vara koosseis ja väärtus õigusvastase võõrandamise hetkel 2 kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule s t endisele omanikule 3 kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil mis on sätestatud Omandireformi aluste paragrahvis 6 ja kas taotleja kuulub Omandireformi aluste paragrahvides 7 8 või 9 loetletud õigustatud subjektide hulka 4 kas on esitatud rehabiliteerimist tõendavad dokumendid või kohtuotsused kui nende esitamine on ette nähtud Omandireformi alustes 16 Avalduste läbivaatamisel tuleb kontrollida kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud Vastavalt Omandireformi aluste paragrahvile 6 on õigusvastaseks võõrandamiseks natsionaliseerimine kollektiviseerimine õigusvastaste repressioonide käigus vara võõrandamine ebaseaduslike otsuste alusel ja ametiisikute omavoli tagajärjel vara võõrandamine ning reaalse repressiooniohu tõttu vara äraandmine või mahajätmine Vara õigusvastane võõrandamine peab olema toimunud ajavahemikus 16 juunist 1940 a kuni 1 juunini 1981 a kaasa arvatud Vara natsionaliseerimine peab olema tõendatud väljavõttega Riigi Teatajast või Eesti NSV Teatajast kus avaldati natsionaliseeritud vara nimekiri või väljavõtte või ärakirjaga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusest vara natsionaliseerimise nimekirjadesse võtmise kohta natsionaliseerimisakti ärakirja või mõne muu dokumendiga mis tõendab vara natsionaliseerimist Aktsiad ja osatähed loetakse õigusvastaselt võõrandatuks kui on täidetud Omandireformi aluste paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud tingimused ja nende ettevõtete natsionaliseerimine on tõendatud käesoleva punkti kohaselt VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 Vara ühistamine kollektiviseerimise käigus tõendatakse asutatud kolhooside või nende õigusjärglaste tõendite arhiivitõendite või muude dokumentidega Kui vara on võõrandatud hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud normatiivaktide alusel tuleb näidata millise normatiivakti alusel vara võõrandati ning millal ja kelle poolt on see normatiivakt tunnistatud ebaseaduslikuks Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise seadusega rehabiliteeritud isikutel või nende pärijatel piisab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisel dokumentide esitamisest millest nähtub kohtuväline represseerimine või nimetatud seaduses osutatud paragrahvide järgi süüdimõistmine Kui taotlejal on rehabiliteerimistõend võib ta esitada selle Kui vara jäeti maha reaalse repressiooniohu tõttu tuleb talitada vastavalt seadusele Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta RT 1991 nr 43 art 518 Kui vara on võõrandatud ebaseaduslike otsuste või ametiisikute omavoli tõttu ning selle kohta ei laiene seadusega Vara võõrandamise õigusvastase tõestamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta ettenähtud kord tuleb võõrandamise õigusvastasust tõendada kohtu korras Taotlejal on sel juhul õigus pöörduda nimetatud asjaolude tõendamiseks kohtusse ühe kuu jooksul pärast seda kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist kohtu korras EV V m 05 02 93 nr 36 jõust 05 02 93 17 Vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamisel tuleb kindlaks teha vara koosseis õigusvastaselt võõrandatud maa muud loodusobjektid laevad ehitised põllumajandusinventar tootmishoonete sisseseade aktsiad ja osatähed Vastavalt Omandireformi aluste paragrahvi 13 lõikele 3 on õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutel õigus taotleda kompensatsiooni seadusega määratud ulatuses ka selle vara eest mis ei ole omandireformi objektiks VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 Avalduses märgitud sellise vara koosseisu õigusvastase võõrandamise hetkel tõendatakse arhiivide muude organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega õiendid tõendid jms VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 Vastavalt Omandireformi aluste paragrahvi 11 lõikele 3 tehakse õigusvastaselt võõrandatud aktsiad või osatähed ja nende arv ning nominaalväärtus ed kindlaks järgmiste Rahvusarhiiv säilitatavate nimekirjade alusel 1 väärtpaberite käibe korraldamise seaduse RT 1940 69 678 paragrahvi 6 kohaselt Majandusministeeriumile esitatud väärtpaberite registreerimismaterjalid 2 Rahanduse Rahvakomissariaadi Maksude Peavalitsuse 1940 a natsionaliseeritud ettevõtete aktsionäride nimekiri 3 Eesti Omavalitsuse Majandus ja Rahandusdirektooriumi Finantsvalitsuse arhiivifondis säilitatavad Aktsiate omanikkude nimekirjad nende aktsiate ja osatähtede arvu ja nominaalväärtuse üle dateeringuga 1941 1944 Õigusvastaselt võõrandatud Eesti Panga aktsiate omandireformi objektiks tunnistamisel on aluseks Eesti Panga Natsionaliseerimise Aktis alustatud 27 juulil 1940 lõpetatud 13 augustil 1940 toodud aktsionäride nimekiri Tõendite väljastamisel esitab Eesti Riigiarhiiv andmed kõikide loetletud nimekirjade ja teiste asjassepuutuvate dokumentide kohta Eesti Panga aktsiate korral esitab Eesti Riigiarhiiv andmed Eesti Panga Natsionaliseerimise Aktist ja aktsiate nominaalväärtuse kohta Eesti Panga põhikirjast Kui õigusvastaselt võõrandatud aktsiate või osatähtede kuuluvus õigustatud subjektile on tõendatud kahes või kolmes eespool mainitud nimekirjas ja andmed erinevad üksteisest siis kasutatakse tõendamisel peale nende muid dokumente nt aktsiaseltsi või osaühingu põhikiri aktsionäride või osanike nimekiri mis on koostatud vastava aktsiaseltsi või osaühingu poolt kolm aastat enne või kuus kuud pärast õigusvastast võõrandamist jms VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 VV m 29 12 98 Nr 301 jõust 01 01 99 18 Avalduste läbivaatamisel ja tõendite hindamisel tuleb kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel Kui vara tagastamist või kompenseerimist taotleb endine omanik tuleb välja selgitada kas ta elas Omandireformi aluste jõustumise päeval s o 20 juunil 1991 a alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil mis allub käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile või kas tal oli 16 juunil 1940 a Eesti Vabariigi kodakondsus Kui vara endine omanik on surnud tuleb nimetatud asjaolusid tõendada taotlejal pärijal Õigusvastaselt võõrandatud aktsiate ja osatähtede omanik õigusvastase võõrandamise hetkel tehakse kindlaks käesoleva korra punktis 17 nimetatud dokumentide alusel VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 19 Kui taotlejaks on vara endise omaniku pärija tuleb tal tõendada et endine omanik on surnud ning et taotleja kuulub Omandireformi aluste paragrahvis 8 loetletud isikute hulka Niisugusteks tõenditeks võivad olla surma sünni ja abielutunnistused arhiivi ja perekonnaseisuorganite tõendid ning muud dokumendid 20 Kui omandireformi õigustatud subjekt taotleb vara tagastamist või kompenseerimist testamendi alusel tuleb tal see esitada Kui endise omaniku testamenti ei ole testamenti ei ole tehtud või seda ei ole vara tagastamise või kompenseerimise taotlemiseks esitatud tuleb lähtuda Omandireformi aluste paragrahvi 8 lõigetest 3 4 ja 5 Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätteid pärimise korra kohta ei rakendata Esitatud testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele Testamentide õigusekspertiisiks moodustatakse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi juurde ekspertgrupp 21 Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse 1938 aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud Maksualuste maaüksuste nimekirju kinnistusraamatute sissekandeid ostu müügilepinguid kohtuotsuseid kinkelepinguid ja pärandite vastuvõtudokumente Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis kõigi teiste kogutud materjalidega EV V m 09 01 92 nr 10 jõust 09 01 92 VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 Riiklike arhiivide loetelu kus leidub andmeid õigusvastaselt võõrandatud vara kohta esitatakse käesoleva korra lisas 2 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist on õigustatud nõudma isik kes oli sõlminud vara omandamiseks vara omanikuga enne 16 juunit 1940 a lepingu ja oli täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ning kelle omandiõigus jäi lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel Sama õigus on ka nende isikute pärijatel Omandireformi aluste paragrahvis 8 sätestatu tähenduses ja tingimustel Oma õiguste tõendamise kohustus lasub isikul või tema pärijatel Kui sama vara tagastamist või kompenseerimist taotleb teine isik lahendab nendevahelise vaidluse kohus VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 22 Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega on taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks elukohajärgse kohtu poole Kirjalikeks tõenditeks on vastavalt tsiviilkohtupidamise seadustiku RT I 1993 31 32 538 1994 1 5 1995 29 358 1996 3 57 42 811 paragrahvile 116 dokumendid mis sisaldavad andmeid konkreetses asjas tähtsust omavate asjaolude kohta VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 23 Avalduse läbivaatamise käigus võib avalduse vastuvõtja pöörduda kirjalikult taotleja poole saamaks temalt täiendavaid andmeid või tõendeid Taotleja on kohustatud esitama avalduse vastuvõtjale kirjalikud andmed või dokumendid või teatama kirjalikult nende puudumisest 30 päeva jooksul avalduse vastuvõtja kirjaliku pöördumise kättesaamisest arvates 24 Kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest 25 Eesti Vabariigi ettevõtted asutused ja organisatsioonid kelle poole avalduse vastuvõtjad pöörduvad on kohustatud esitama nõutavad andmed 15 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates Kui see ei ole võimalik tuleb neil teatada sama aja jooksul andmete puudumisest või nimetada uus tähtaeg millal antakse sisuline vastus see tähtaeg ei tohi ületada kahte kuud taotluse saamise päevast arvates 26 Avaldusele lisatud dokumendid peavad olema varustatud neid väljaandnud ettevõtte asutuse või organisatsiooni ametiisiku allkirja ja pitsatiga 27 Ühiskondlikelt organisatsioonidelt kes esitavad avalduse vara tagastamise või kompenseerimise kohta tuleb vastavalt Omandireformi alustele see vastu võtta kuid avalduse läbivaatamist alustatakse alles pärast seda kui taotleja on esitanud kohtuotsuse millega ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Nimetatud organisatsioonid esitavad avalduse organisatsiooni juriidilise aadressi seisuga 16 juuni 1940 a järgsele kohtule käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse alusel 28 Ühiskondlikud organisatsioonid esitavad avalduse näidisvormi kohaselt VV m 08 02 2000 Nr 35 jõust 01 04 2000 28 1 Avalduse esitanud isik on kohustatud esitama 31 detsembriks 1997 a tõendid asjaolude kohta mida ta käesoleva korra punktide 18 19 20 22 ja 23 kohaselt on kohustatud tõendama Kui isik ei ole 31 detsembriks 1997 a esitanud nõutud tõendeid saadavad maakonnakomisjonid vara taotlejale 15 päeva jooksul kirjaliku teate nõudega esitada vajalikud tõendid teates märgitud tähtajaks Nimetatud tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud ning mitte hilisem kui 15 aprill 1998 a Kui avalduse esitanud isik ei ole ilma mõjuva põhjuseta esitanud tõendeid talle kirjalikult teatatud tähtajaks lõpetab maakonnakomisjon oma otsusega avalduse menetlemise VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 Kui avalduse esitanud isik on pöördunud vajalike tõendite saamiseks kohtu või arhiivi poole või on tal mõni muu mõjuv põhjus tõendite mitteesitamiseks peab ta sellest kohe informeerima maakonnakomisjoni näidates ära tõendite mitteesitamise põhjuse ja tõendite eeldatava esitamise tähtaja Kui maakonnakomisjon loeb tõendite mitteesitamise põhjuse mõjuvaks annab ta uue tähtaja mis ei või olla pikem kui 30 päeva Kui maakonnakomisjon ei loe tõendite mitteesitamise põhjusi mõjuvateks lõpetab ta avalduse menetlemise VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 Kui avalduse esitanud isik on pöördunud kohtu poole ei või maakonnakomisjon avalduse menetlemist lõpetada ega jätta avaldust rahuldamata enne kohtuotsuse jõustumist VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 Avalduse menetlemise lõpetamise otsusest teatab maakonnakomisjon kirjalikult avalduse esitajale 10 päeva jooksul VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 III Avalduste registreerimine ja materjalide ettevalmistamine endiste omanike ja vara registri koostamiseks 29 Avalduste registreerimine toimub vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviameti poolt kinnitatud Vara tagastamise või kompenseerimise avalduste registreerimise ja vara arvelevõtmise juhendile lisa 3 30 Vara tagastamise või kompenseerimise avalduses peab olema väljendatud taotleja tahe selle kohta kas ta soovib vara tagastamist või selle kompenseerimist Õigustatud subjektiks tunnistatud isikul on õigus muuta avalduses märgitud taotlust ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist Õigustatud subjekt teatab oma soovi muutmisest kirjalikult avalduse vastuvõtjale vastavalt Vabariigi Valitsuse 28 detsembri 1994 a määrusele nr 487 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg RT I 1995 5 44 1996 73 1296 VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 31 Kehtetu VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 32 Kehtetu VV m 26 08 97 Nr 164 jõust 09 09 97 33 Materjalide ettevalmistamisel tuleb kontrollida kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20 veebruari 1989 a määruse nr 81 või muul alusel 34 Kui pärast avalduse läbivaatamist ning esitatud ja kogutud tõendite kontrollimist loeb avalduste vastuvõtja taotluse põhjendatuks ja tõendid piisavaks esitab ta vara kohta avatud toimiku maakonnakomisjonile Maakonnakomisjon on kohustatud esitatud toimiku materjalid ühe kuu jooksul läbi vaatama ja tegema otsuse vara võõrandamise õigusvastasuse vara koosseisu ja endise omaniku tuvastamise ning õigustatud subjektide kindlaksmääramise kohta või vajaduse korral tagastama toimiku avalduste vastuvõtjale täiendavaks kontrollimiseks Kui maakonnakomisjon leiab et on vaja koguda täiendavaid tõendeid kogub avalduste vastuvõtja vajalikud tõendid ning esitab toimiku uuesti maakonnakomisjonile kes teeb seejärel otsuse Kui taotlus ei ole põhjendatud või tõendid on ebapiisavad ning komisjoni arvates puuduvad täiendavate tõendite saamise võimalused võtab maakonnakomisjon vastu motiveeritud otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 35 Maakonnakomisjoni otsus tehakse taotlejale ja Rahandusministeeriumile teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates Taotlejal on otsusega mittenõustumise korral õigus esitada otsuse peale kaebus halduskohtule või pöörduda kaebuse kohtueelseks lahendamiseks maakonnakomisjoni poole kooskõlas Omandireformi aluste paragrahviga 19 VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 36 Kui pärast maakonnakomisjoni või kuni 31 augustini 2010 a tegutsenud linnakomisjoni otsuse tegemist esitatakse uusi tõendeid mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise esitab avalduste vastuvõtja materjalid uute tõendite kohta maakonnakomisjonile kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates Kui esitatud täiendavad andmed tõendid ja taotlused ei tingi maakonnakomisjoni otsuse muutmist lisatakse need samuti toimikusse VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 Lisa 1 AVALDUS Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta kohaliku omavalitsuse organ kellele avaldus esitatakse Mina ees ja perekonnanimi sünniaeg ja koht elukoht kodakondsus kuni 1940 a 16 juunini ja käesoleval ajal palun registreerida minu avaldus vara suhtes mis koosnes näidata ära vara koosseis võimaluse korral esitada täpsustatud andmed avalduse lisas esitatud tabelis ja viited selle vara olemasolu ja kuuluvust tõendavatele dokumentidele ja mis kuulus enne õigusvastast võõrandamist endise omaniku nimi kui taotleja ei ole endine omanik siis näidata ära sugulusaste ja viide seda tõendavale dokumendile Vara asukoht enne õigusvastast võõrandamist ja käesoleval ajal märkus vara säilimise kohta Taotlen vara ära näidata millise vara osas taotletakse kompenseerimist millise osas tagastamist Õigusvastaselt võõrandatud vara väärtus oli võõrandamise hetkel ära näidata dokument mis tõendab vara väärtuse suurust Enne õigusvastast võõrandamist lasusid varal kohustised viide dokumendile mis näitab nende kohustiste olemasolu Peale minu omavad õigust nimetatud varale esitada samad andmed mis taotleja kohta Vara õigusvastase võõrandamise aeg koht ja viis viited vara õigusvastast võõrandamist tõendavatele dokumentidele Asjaolude tõendamiseks on käesolevale avaldusele lisatud järgmised dokumendid 1 2 3 4 5 6 7 Taotleja tema esindaja allkiri Märkused 1 Kui avalduse on koostanud taotleja esindaja märgitakse andmed esindaja kohta ees ja perekonnanimi aadress ning lisatakse taotleja poolt tehtud notariaalselt tõestatud volikiri või advokaadi order 2 Avalduse lisa täidab kas taotleja või avalduse vastuvõtja taotleja tema esindaja juuresolekul Avalduse lisa Andmed õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu kohta Jrk nr Vara sh kin nis tu num ber Vara asu koht Vara väär tus õigus vas ta se võõ ran da mise ajal Mil lal ja mil vii sil õigus vasta selt võõ ran dati Vara seisu kord käes ole val ajal Oma nik käes ole val ajal Taot leja soov 1 2 3 4 5 6 7 8 Avalduse lisa täitmise juhend 2 Iga eri liiki vara maa elamu talu tehas jne märkida eraldi reale 3 Märkida vara asukoht käesoleval ajal hävinud vara puhul aga hävimiseelne asukoht maakond linn alev muu asula tänav jne 4 Märkida vara väärtus 5 Märkida kas vara natsionaliseeriti kollektiviseeriti võõrandati õigusvastaste repressioonide käigus sealhulgas massirepressioonide käigus jäeti maha reaalse repressiooniohu tõttu või võõrandati õigusvastaselt ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisiku omavoli tagajärjel 6 Märkida millises seisukorras on vara käesoleval ajal hävinud oluliselt kahjustatud kahjustatud säilinud endisena rekonstrueeritud ümberehitatud või täiendatud 7 Märkida vara omanik tiitlipärane valdaja käesoleval ajal 8 Märkida kas taotleja soovib vara tagastamist või kompenseerimist Lisa 2 RIIKLIKUD ARHIIVID KUS LEIDUB ANDMEID ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD VARA KOHTA Eesti Riigiarhiiv 200107 Tallinn Manee i 4 Säilitab dokumente alates 1917 aastast sealhulgas kogu Eestis 1944 a sügiseni tekkinud dokumentatsiooni välja arvatud väike osa mis on säilitamisel Eesti Ajalooarhiivis ja Tallinna dokumendid mida hoitakse Tallinna Linnaarhiivis Alates 1944 aastast säilitab Eesti NSV kõrgemate riigivõimu valitsemis ja õigusorganite ministeeriumide keskasutuste ja organisatsioonide juhatuste dokumente Leidub andmeid maa ettevõtete ja muu vara omandiõiguse kohta enne 1940 a järgneva natsionaliseerimise kohta kohtute ja notarite kuni 1944 a välja arvatud Tallinn materjalides leidub kohtuotsuseid ja testamentide ärakirju Eesti Ajalooarhiiv 202400 Tartu J Liivi 4 Säilitab dokumente kuni 1917 aastani välja arvatud Tallinna kohta ning vähesel määral kuni 1944 aastani Sellega seoses pakuvad huvi kinnistuametite fondid kus on fikseeritud konkreetsete kinnistute põhiliselt maa omandiõigus kuni 1944 aastani Tallinna Linnaarhiiv 200001 Tallinn Tolli 4 Säilitab Tallinnas tegutsenud ja tegutsevate asutuste linnavalitsuse asutuste kohtute tööstusettevõtete jt dokumente Leidub andmeid Tallinnas asunud kinnistute ehitiste ja muu vara omandiõiguse ja vara natsionaliseerimise kohta Kohtute ja notarite materjalides on ka kohtuotsuseid ja testamentide ärakirju Eesti Tehnikaarhiiv 200106 Tallinn Lossi plats 1a Leidub kõige täielikum maaplaanide kogu väheses koguses on maaplaane ka eespoolnimetatud arhiivides Linna ja maa konna arhiivid Säilitavad oma tegevuspiirkonna kohaliku tähtsusega dokumente alates 1944 a sügisest Leidub andmeid omandiõiguse ja valdamise kohta sellest perioodist alates Samas asuvad ka rahvakohtute ja notariaalkontorite dokumendid Tegevuspiirkonnad on järgmised Harju Maakonna Arhiiv 203054 Laagri Nõlvaku 9 Harju maakond Hiiumaa Arhiiv 203200 Kärdla Nõukogude 5 Hiiu maakond Jõgeva Maakonna Arhiiv 202350 Jõgeva Suur 20 Jõgeva

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=5295&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ESTLEX
    93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 Maakonnakomisjon saadab õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku valla või linnavalitsusele 10 päeva jooksul komisjoni otsuse tegemise päevast arvates EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 25 Maakonnakomisjoni täitevorgan asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist määrab kindlaks milliseid asjaolusid on vaja otsustamiseks täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 Vajaduse korral kutsutakse välja õigustatud subjektid või nende volinikud et neid informeerida vara tagastamise ettevalmistamise käigust ja lahendamist vajavatest küsimustest EV V m 21 09 93 nr 294 jõust 05 10 93 RT I 1993 64 903 26 Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 8 on õigustatud subjektil ja õigustatud subjekte esindaval ühendusel õigus saada tagastamise läbiviijalt teavet vara tagastamise käigu kohta esitada täiendavaid dokumente ja tõendeid ning nõuda abinõude rakendamist vara säilimise tagamiseks VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 27 Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktile 2 tagastatakse ainult vara mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul Kui valla või linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes samuti punkti 31 kohaselt vara tagastamata jätmise ettepanekut menetleva ministeeriumi nõudmisel tellib ta eksperthinnangu ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 8 punktidele 1 ja 2 ning lõigetele 9 ja 10 Ekspertiisi tellimisest teatab valla või linnavalitsus õigustatud subjektile ehitise valdajale üürnikele ja rentnikele kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente ning maavanemale Eksperthinnangu kinnitab valla või linnavalitsus VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 Valla või linnavalitsuse tellitud ekspertiisi kulud kaetakse vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi laekunud rahast Kui nimetatud rahast ei jätku kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahast Ministeeriumi nõudmisel ekspertiisi läbiviimiseks vajalik raha eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 28 Vara loetakse individualiseeritaval kujul säilinuks kui see vastab omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikes 8 esitatud tingimustele Kui vara ei ole individualiseeritaval kujul säilinud teeb valla või linnavalitsus tagastamisest keeldumise korralduse viidates omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktile 2 ning lõike 8 sellekohasele punktile Kui omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 9 alusel otsustatakse tagastada vara mõtteline osa tehakse korraldus vara ülejäänud osa tagastamisest keeldumise kohta EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 29 Vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel kontrollitakse kas ei esine asjaolusid mis omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktide 3 5 7 ja 8 ning lõike 6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 11 06 2002 Nr 189 jõust 01 07 2002 RT I 2002 51 320 30 Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 2 vara maksumust selle tagastamisel kindlaks ei määrata kui seadusest ei tulene teisiti VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 31 Kui taotletakse vara tagastamist milleks on omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 esitatud loetelusse kuuluv objekt või haldushoone ning valla või linnavalitsus loeb selle tagastamise ebaotstarbekaks esitab ta küsimuse kohaliku omavalitsuse volikogule seisukoha võtmiseks ning teatab sellest õigustatud subjektile Õigustatud subjektil on õigus esitada volikogule oma vastuväited ühe kuu jooksul valla või linnavalitsuse teate saamise päevast Kui õigustatud subjekt ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast ei ole kirjalikult oma vastuväiteid esitanud loetakse et tal neid ei ole Kui volikogu ei poolda vara tagastamist teeb ta Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta vara tagastamata Ettepanek esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu Rahandusministeerium esitab küsimuse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ühe kuu jooksul pärast seda kui kõik vajalikud materjalid on talle laekunud Kui taotletakse vara tagastamist milleks on omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 esitatud loetelusse kuuluv riikliku tähtsusega objekt või riigi valduses olev haldushoone teatab valla või linnavalitsus sellest koos oma seisukohaga ning andmetega õigustatud subjekti kohta ministeeriumile kelle valitsemisalasse vara kuulub Kui vara ei kuulu ühegi ministeeriumi valitsemisalasse teatab valla või linnavalitsus vara tagastamise taotlusest Rahandusministeeriumile Kui ministeerium on seisukohal et vara ei tule tagastada teatab ta sellest valla või linnavalitsusele Kui ministeerium ei ole ühe kuu jooksul saatnud teadet oma seisukoha kohta valla või linnavalitsusele loetakse et tal ei ole vastuväiteid vara tagastamise suhtes Kui valla või linnavalitsus on saanud ministeeriumi teate vara tagastamise ebaotstarbekuse kohta peatab ta tagastamismenetluse Ministeerium teatab oma seisukohast õigustatud subjektile ning teeb talle ettepaneku esitada oma vastuväited ühe kuu jooksul Kui õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast esitanud kirjalikult oma vastuväiteid loetakse et tal neid ei ole Ministeerium esitab kolme kuu jooksul valla või linnavalitsuse teate saamise päevast arvates Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 toodud loetelusse kuuluv objekt või haldushoone tagastamata Vabariigi Valitsusele esitatav ministeeriumi ettepanek peab sisaldama andmeid vara kohta vara praegune valdaja vara kirjeldus sh andmed ümberehituste kohta vara praegune kasutamine vara võõrandamisaegne maksumus jt valla või linnavalitsuse seisukohta õigustatud subjekti vastuväiteid ja vara tagastamata jätmise põhjendust Vabariigi Valitsuse otsuse saadab Riigikantselei ettepaneku teinud ministeeriumile Ministeerium edastab otsuse kohaliku omavalitsuse volikogule õigustatud subjektile ning vara praegusele valdajale Kui Vabariigi Valitsus otsustas jätta vara tagastamata lõpetab valla või linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab vara kompenseerimise menetlust ning teatab sellest õigustatud subjektile Kui Vabariigi Valitsus on jätnud ettepaneku rahuldamata jätkab valla või linnavalitsus vara tagastamise menetlust VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 31 1 Kui taotletakse vara tagastamist mille senisel sihtotstarbel edasist kasutamist peab valla või linnavalitsus vajalikuks esitab ta valla või linnavolikogule ettepaneku võtta vastu otsus mille kohaselt vara tagastatakse tingimusel et õigustatud subjekt nõustub vara senisel sihtotstarbel kasutamisega ning sõlmib sellekohase lepingu Valla või linnavalitsus teatab oma ettepanekust õigustatud subjektile kellel on õigus esitada oma vastuväited volikogule Kui vara senisel sihtotstarbel kasutamine on seotud riigiasutuse tegevusega teatab valla või linnavalitsus vara tagastamise taotlusest ning oma seisukohast ministeeriumile kelle valitsemisalasse see küsimus kuulub Kui ministeerium on seisukohal et vara tuleb kasutada senisel sihtotstarbel teatab ta oma seisukoha valla või linnavalitsusele Kui ministeerium ei ole teatanud oma seisukohta ühe kuu jooksul valla või linnavalitsuse teate saamise päevast loetakse et ta ei taotle vara edasist kasutamist senisel sihtotstarbel Kui ministeerium on teatanud oma kavatsusest esitada Vabariigi Valitsusele taotlus kehtestada omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamise eeltingimuseks vara senisel sihtotstarbel kasutamine peatab valla või linnavalitsus vara tagastamise menetluse ja teatab sellest õigustatud subjektile ning teeb ettepaneku esitada oma vastuväited ühe kuu jooksul Kui õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast esitanud kirjalikult oma vastuväiteid loetakse et tal neid ei ole Kui õigustatud subjekt on oma vastuväited esitanud saadab valla või linnavalitsus need koos oma seisukohaga ministeeriumile Ministeeriumi taotlus Vabariigi Valitsusele peab sisaldama vara kirjeldust andmeid selle kohta kes mis otstarbel ja kui kaua vara kasutab vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise põhjendust valla või linnavalitsuse seisukohta õigustatud subjekti vastuväiteid ning õigustatud subjektiga sõlmitava lepingu põhitingimusi Kui Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu on vastu võtnud otsuse milles nähakse vara tagastamise eeltingimusena ette õigustatud subjektiga lepingu sõlmimine vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise kohta määrab valla või linnavalitsus oma korraldusega kindlaks sõlmitava lepingu tingimused lepingupooled ja lepingu sõlmimise tähtaja ning teeb korralduse teatavaks õigustatud subjektile ja teisele lepingupoolele Lepingu sõlmimiseks määratud tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud päevast millal lepingupooled said kätte valla või linnavalitsuse korralduse ärakirja Kui vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise leping on sõlmitud teeb valla või linnavalitsus korralduse vara õigustatud subjektile tagastamise kohta Kui õigustatud subjekt ei sõlmi mõjuva põhjuseta ettenähtud tähtajal lepingut teeb valla või linnavalitsus korralduse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamisest keeldumise ja kompenseerimismenetluse alustamise kohta ning saadab kümne päeva jooksul korralduse tegemise päevast selle ärakirja õigustatud subjektile VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 31 2 Kui omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 sätetest tulenevalt on vara tagastamise eeltingimuseks õigustatud subjektiga kaitsere iimi tagamise lepingu sõlmimine teeb valla või linnavalitsus korralduse lepingu poolte tingimuste ja sõlmimise tähtaja kohta Lepingu sõlmimiseks määratud tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud päevast millal lepingupooled said kätte valla või linnavalitsuse korralduse ärakirja Kui õigustatud subjekt ei sõlmi ettenähtud tähtajal mõjuva põhjuseta lepingut teeb valla või linnavalitsus korralduse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamisest keeldumise ja kompenseerimismenetluse alustamise kohta ning saadab kümne päeva jooksul korralduse tegemise päevast korralduse ärakirja õigustatud subjektile VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 31 3 Kui vara eraldamine selle tagastamise korral teeks ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks või kui ehitisega majanduslikult seotud kõrvalhoone tagastamise korral oleks häiritud ehitise normaalne ekspluateerimine teeb valla või linnavalitsus maavanemale ettepaneku võtta vastu omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 7 ettenähtud otsus Oma taotlusest teatab valla või linnavalitsus õigustatud subjektile ettepanekuga esitada vastuväited maavanemale Kui õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast oma vastuväiteid kirjalikult esitanud loetakse et tal neid ei ole Kui maavanem teeb taotletud otsuse annab valla või linnavalitsus korralduse vara tagastamisest keeldumise kohta alustab vara kompenseerimise menetlust ja teatab sellest õigustatud subjektile VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 31 4 Kui seadusega on avalik õiguslik juriidiline isik tunnistatud õigustatud subjektiks tagastatakse talle vara selles seaduses ettenähtud koosseisus Vara tagastamist korraldab vara asukohajärgne valla või linnavalitsus VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Kui õigustatud subjektiks tunnistamise seaduses pole tagastamisele kuuluvat vara nimetatud määrab õigusvastaselt võõrandatud vara kindlaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjon ning vara tagastamist korraldab valla või linnavalitsus omandireformi aluste seaduses sätestatud alustel ja korras VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 32 Kui vara tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti tagastatakse vara omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2 alusel nende kaasomandisse vastavalt nende osadele VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 33 Kehtetu VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 34 Kui vara tagastamist on õigustatud nõudma mitu isikut tagastatakse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2 kohaselt kogu vara kui vähemalt üks isik seda nõuab Vara tagasisaanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse RT I 1993 30 509 1994 8 106 51 859 54 905 1995 29 357 1997 13 210 paragrahvis 11 ettenähtud korras Maa tagastamisel talitatakse sel juhul maareformi seaduse paragrahvi 14 lõigete 3 5 sätete kohaselt VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 34 1 Kui vara tagastamise nõudeõigus on loovutatud teisele isikule loovutamise ajal kehtinud seaduste kohaselt otsustatakse vara tagastada isikule kellele vara tagastamise nõudeõigus kuulub vara tagastamise korralduse tegemise ajal VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 34 2 Kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise ajaks surnud otsustatakse vara tagastada isikutele kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud Selleks tuleb valla või linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 34 3 Kui õigustatud subjekt on surnud ja tema pärijad ei ole selgunud ning puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik rakendatakse pärandvara hoiumeetmeid ning õigustatud subjekti õigused ja kohustused vara tagastamise menetluses lähevad üle pärandi hooldajale Pärandvara valitsemisel sh vara tagastamise toimingutel õigustatud subjekti kantavad kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Pärijate selgumisel nõuab vara tagastamist korraldav valla või linnavalitsus pärijatelt pärandvara valitsemisel kantud kulude tasumist riigieelarvesse VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 35 Kehtetu EV V m 28 12 94 nr 487 jõust 13 01 95 36 Valla või linnavalitsuse korralduse ärakiri vara tagastamise või sellest keeldumise kohta ja õigusvastaselt võõrandatud vara toimik saadetakse maavanemale järelevalve teostamise otsustamiseks kümne päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 36 1 Maavanem teatab valla või linnavalitsusele oma nõusolekust korraldusega või käesoleva määruse punkti 48 1 alusel teostatava järelevalvemenetluse alustamisest VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 36 2 Valla või linnavalitsus teeb maavanema nõusoleku saanud või maavanema otsuse kohaselt õigusnormidega vastavusse viidud korralduse õigustatud subjektile või tema volinikule postiga väljastusteatega tähtkirjaga elektrooniliselt või haldusorgani poolt kättetoimetamise teel teatavaks kümne päeva jooksul maavanema nõusoleku saamisest või õigusnormidega vastavusse viimisest VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 36 3 Valla või linnavalitsus saadab viivitamatult pärast väljastusteate kättesaamist korralduse ärakirja koos väljastusteatega või kättesaamise aega muul viisil tõendava dokumendiga ning vormikohaste andmetega vara võõrandamise õigusvastasuse vara koosseisu ja endise omaniku ning õigustatud subjektide kohta rahandusministri määrusega kehtestatud korras Rahandusministeeriumile VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 37 Kehtetu EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 Vara tagastamine õigustatud subjektidele 38 Õigustatud subjektidele vara tagastamist korraldavad valla ja linnavalitsused ning põllumajandusreformi komisjonid EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 39 Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikele 1 on isikud kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara kohustatud tagastama selle õigustatud subjektile kui omandireformi aluste seadusest ei tulene teisiti VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Vara tagastamise aluseks on kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus vara tagastamise kohta Ühistatud vara tagastatakse põllumajandusreformi komisjoni otsuse alusel EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 Valla või linnavalitsus on kohustatud korraldama vara üleandmise õigustatud subjektidele 3 kuu jooksul korralduse vastuvõtmisest arvates EV V m 05 07 94 nr 248 jõust 20 07 94 RT I 1994 52 881 VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 39 1 Kui vara tagastatakse surnud isikule kelle pärijad ei ole selgunud ja pärandvara hooldaja müüb vara hoiustatakse vara müügist saadu millest arvatakse maha ja kantakse riigieelarvesse pärandvara valitsemiseks kulutatud summa Notari deposiitkontole hoiustatud summa väljastatakse pärijale nõudmisel VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 40 Kui valla või linnavalitsus on andnud õigustatud subjekti taotlusel korralduse vara tagastamiseks on õigustatud subjekt kohustatud selle vara vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul vara tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates Kui õigustatud subjekt ei saa mõjuvatel põhjustel vara selleks tähtajaks vastu võtta peab ta sellest enne tähtaja möödumist teatama valla või linnavalitsusele ja taotlema tähtaja pikendamist näidates ära vara vastuvõtmist takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Kui valla või linnavalitsus loeb vara tähtajaks vastu võtmata jätmise põhjused mõjuvateks pikendab ta oma korraldusega vara vastuvõtmise tähtaega Kui valla või linnavalitsus loeb et vara tähtajaks vastu võtmata jätmise põhjused ei ole mõjuvad või on tõendamata annab ta korralduse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta teatades sellest taotlejale EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Kui õigustatud subjekt ei võta pärast tagastamise otsustamist mõjuva põhjuseta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu lõpetab valla või linnavalitsus omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel oma korraldusega tagastamismenetluse ning tühistab tagastamise korralduse Kompenseerimismenetlust sel juhul ei alustata VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Valla või linnavalitsus saadab maavanemale ja Rahandusministeeriumile korralduse ärakirja tagastamismenetluse lõpetamise kohta VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 40 1 Õigustatud subjektile elamu üleandmisel antakse talle üle ka üürnikega sõlmitud üürilepingud Kui kirjalik üürileping on üürnikuga sõlmimata tuleb see omandireformi kohustatud subjektil üürnikuga sõlmida omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 1 lõike 1 kohaselt enne tagastatava elamu üleandmist Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 1 lõike 12 kohaselt on kohalik omavalitsus enne elamu tagastamist kohustatud üürnikke informeerima elamu tagastamise otsusest Selleks peab valla või linnavalitsus saatma üürnikele hiljemalt kümme päeva enne määratud üleandmise tähtpäeva vastava teate näidates selles kellele elamu tagastatakse VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 41 Vara tagastatakse üldjuhul vara üleandmise aktiga 42 Esimene lõik kehtetu VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Kui õigustatud subjekte on mitu ning vara on vastavalt vara tagastamise otsusele jagatud õigustatud subjektide vahel mõttelisteks osadeks koostatakse kogu vara kohta ühine üleandmisakt 43 Vara üleandmise juures võivad viibida peale vara üleandja ja vastuvõtjate ning üleandmist korraldava kohaliku omavalitsuse organi esindaja ka üleandja ja vastuvõtja poolt kutsutud tunnistajad 44 Vara üleandmise aktis fikseeritakse vara üleandmine õigustatud subjektidele ning tuuakse ära järgmised andmed 1 akti koostamise aeg ja koht 2 andmed vara üleandja ja vastuvõtjate kohta 3 andmed üleandmisakti koostamise juures viibinud ametiisikute ja tunnistajate kohta 4 üleandmise aluseks olev vara tagastamise korraldus EV V m 13 07 93 nr 217 jõust 24 07 93 RT I 1993 51 700 5 vara nimetus koosseis ja iseloomustus võib olla ka akti lisana 6 õigustatud subjektide kohustused mis on seotud vara tagastamisega 7 muud tagastatava varaga seotud andmed mis on olulised õigustatud subjektide õiguste ja kohustuste seisukohalt Aktile kirjutavad alla vara üleandja ja vastuvõtjad ning üleandmise juures viibinud ametiisikud ja tunnistajad 44 1 Kui vara üleandmiseks määratud ajal keeldub vara üleandmiseks kohustatud isik vara üle andmast või kui õigustatud subjekt vara vastu ei võta koostab valla või linnavalitsuse esindaja selle kohta akti millele kirjutavad alla valla või linnavalitsuse esindaja üleandmiseks kohustatud isik või õigustatud subjekt ning üleandmise juurde kutsutud isikud VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 45 Vara üleandmise akti või punktis 44 1 näidatud akti üks eksemplar pannakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse üks antakse vara üleandjale ning ülejäänud vara vastuvõtjatele arvestusega igale õigustatud subjektile üks eksemplar VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 46 Koos tagastatava varaga antakse õigustatud subjektidele üle vara juurde kuuluv dokumentatsioon võtmed ja muud esemed 47 Kui vara maa ehitised jm omandiõiguse üleminek kuulub registreerimisele riigiorganis on vara vastuvõtja kohustatud vara registreerima vastavalt sellekohastele eeskirjadele 48 Omandiõigus tagastatud varale läheb õigustatud subjektile üle vara üleandmise akti või punktis 44 1 näidatud vara üleandmisest keeldumise akti koostamise päevast kui vara tagastamise korralduses ei ole ette nähtud või kui seadusest ei tulene teisiti VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 48 1 Järelevalvet vara tagastamise üle teostab maavanem omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõigete 9 ja 10 kohaselt Maavanem teostab järelevalvet käesoleva korra punktis 36 nimetatud haldusaktide üle Järelevalve teostamise aluseks on ka rahandusministri taotlus esitatud kaebus või valla või linnavalitsuse käesoleva korra kohaselt esitatud andmed millest nähtub et valla või linnavalitsus on jätnud õigusvastaselt VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 48 2 Maavanemal ning tema korraldusega volitatud ametnikul on õigus kontrollida valla või linnavalitsuse tegevust vara tagastamise menetlemisel ning menetluse käigus vastuvõetud õigusaktide ja sooritatud toimingute seadusele vastavust Valla või linnavalitsus on kohustatud maavanemale või tema korraldusega volitatud ametnikule esitama või välja saatma nõutud andmed ja materjalid hiljemalt seitsmendal päeval nõude saamisest arvates Maavanem võib tellida vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks täiendava ekspertiisi Selle kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi laekunud rahast VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 48 3 Kehtetu VV m 30 01 2014 Nr 14 jõust 09 02 2014 RT I 06 02 2014 1 III Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord 49 Õigusvastaselt võõrandatud maa edaspidi maa õigustatud subjektidele tagastamise otsustab maa asukohajärgne valla või linnavalitsus võttes aluseks maakonnakomisjoni otsuse õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 50 Maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid kogub või koostab maa asukohajärgne valla või linnavalitsus või tema volitatud isik Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 51 Vastavalt konkreetsetele asjaoludele paigutatakse maa tagastamise toimikusse järgmised dokumendid 1 maakonnakomisjoni otsuse ärakiri õigustatud subjektiks tunnistamise kohta VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 2 valla või linnavalitsusele esitatud õigustatud subjektide avaldused mis täpsustavad maa tagastamistaotlust 3 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping ja sellega võrdseks loetav nõudeõiguse loovutamise avaldus või nende tõestatud ärakirjad kui õigustatud subjekt on loovutanud nõudeõiguse teisele isikule 4 pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri kui õigustatud subjekti nõudeõigus on üle läinud tema pärijatele 5 õiendid õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste ning nende kuuluvuse kohta või kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid hooneid 6 valla või linnavalitsuse korraldused õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta või eluasemekoha suuruse ja piiride määramise kohta või elamu suvila või aiamaja juurde kuuluva maa suuruse ja piiride määramise kohta või teisele isikule kuuluva ajutise ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta 6 1 valla või linnavalitsuse korraldus maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel mittetagastatava maa ostueesõigusega erastamise kohta VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 7 maa tagastamise õigustatud subjekti ja ehitiste omaniku vaheline notariaalselt tõestatud kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmiseks vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 2 paragrahvi 9 lõigetele 1 ja 10 ja paragrahvi 10 lõikele 1 juhul kui selline kokkulepe on sõlmitud või õigustatud subjekti ja taluperemehe vaheline kokkulepe maa tagastamise kohta vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 8 lõikele 1 juhul kui selline kokkulepe on sõlmitud või õigustatud subjekti ja ajutise ehitise või istanduse omaniku vahel vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 12 1 lõikele 3 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kokkulepe kui selline kokkulepe on sõlmitud 8 õigustatud subjektide vahelised kirjalikud kokkulepped maa jagamise kohta juhul kui sellised kokkulepped on sõlmitud 9 kohaliku omavalitsuse õiend maa tagastamisest keeldumise või maa ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse jätmise aluseks olevate seniste maakasutuste kohta koos vastavate plaanide koopiatega 10 väljavõte kehtivast maakorralduskavast või planeeringust kui selline on olemas 11 koopia endise kinnistu plaanist või väljavõte skeemilisest kaardist millel on ära näidatud tagasitaotletava maa asukoht 12 teistele õigustatud subjektidele maa tagastamise või kompenseerimise korralduste ärakirjad VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 12 1 ehitise kaasomanike vaheline kokkulepe ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks kui selline kokkulepe on olemas VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 13 muud maa tagastamisel tähtsust omavad dokumendid Üldjuhul kogutakse kõik ühe endise kinnistu tagastamisega seonduvad dokumendid ühte maa tagastamise toimikusse Kui endine kinnistu paikneb mitme omavalitsusüksuse territooriumil koostatakse iga omavalitsusüksuse territooriumil paikneva maa kohta maa tagastamise toimik ja sellest maast moodustatakse eraldi katastriüksus Igas maa tagastamise toimikus peab olema informatsioon sellesama endise kinnistu koosseisu kuuluvate maade tagastamise või kompenseerimise kohta VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 52 Kui seadus ei näe ette õigustatud subjekti poolt sõlmitava kokkuleppe kohustuslikku notariaalset vormi sõlmitakse see lihtkirjalikus vormis ning kokkuleppe osaliste allkirjade õigsuse kinnitab valla või linnasekretär Valla või linnavalitsus määrab kokkulepete sõlmimiseks ühekuulise tähtaja Tähtaja määramisest teatab valla või linnavalitsus asjaosalistele kirjalikult Kui kokkulepet selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta ei sõlmita määrab valla või linnavalitsus tagastatava maa suuruse maareformi seaduse sätete kohaselt VV m 11 06 2002 Nr 189 jõust 01 07 2002 RT I 2002 51 320 VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 53 Kehtetu VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 54 Kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse ei otsustata maa tagastamise küsimust enne kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 54 1 Kui tagastataval maal asuv ehitis on kaasomandis ja mõni kaasomanik ei ole maa tagastamise õigustatud subjekt ega ole taotlenud ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist teavitab valla või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku võimalusest esitada maa ostueesõigusega erastamise avaldus ja määrab selleks ühekuulise tähtaja VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 54 2 Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole avaldanud soovi maad omandada või tal ei ole maa omandamise õigust on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa erastamist või tagastamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises kui maa omandamist taotlevad kaasomanikud ei lepi kokku teisiti Kokkuleppe sõlmimiseks määrab kohalik omavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja Kui teised kaasomanikud ei soovi omandada rohkem maad kui vastab nende mõttelisele osale ehitises siis edastab valla või linnavalitsus pärast maa tagastamise otsustamist maa tagastamise toimiku maavanemale maa riigi omandisse jätmise ja hoonestusõiguse seadmise menetluse läbiviimiseks VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 55 Kui õigustatud subjekt ei ole avaldanud soovi maa tagastamiseks katastrimõõdistamise teel moodustatakse tagastatav katastriüksus plaani või kaardimaterjali alusel Kui katastripidaja leiab et katastriüksuse moodustamine plaani või kaardimaterjali alusel ei taga ühest arusaadavust tagastamisele kuuluva katastriüksuse piiri kulgemisest või et puudub sobiv plaani või kaardimaterjal viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine Katastripidaja annab seisukoha katastriüksuse plaani või kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta kümne päeva jooksul linna või vallavalitsuselt vastava päringu saamisest arvates Kui kaasomandisse tagastatava maa õigustatud subjektid ei jõua omavahel kokkuleppele kas viia maa tagastamisel läbi katastrimõõdistamine või mitte tagastatakse maa plaani ja kaardimaterjali alusel kui see on võimalik VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 56 Maavanem võib korraldada riigi kulul maakorraldustööde tegijate leidmiseks vähempakkumise vastavat litsentsi omavate isikute vahel Vähempakkumise võitjaks tulnud isikutega sõlmib maavanem lepingud riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 11 06 2002 Nr 189 jõust 01 07 2002 RT I 2002 51 320 Kui vähemalt üks maa tagastamise õigustatud subjektidest kuulub isikute hulka kellele maa tagastatakse riigi kulul tellitakse riigi kulul tehtavad maakorraldustööd isikult kellega on maavanem sõlminud lepingu riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 11 06 2002 Nr 189 jõust 01 07 2002 RT I 2002 51 320 Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul valib õigustatud subjekt ise maamõõtja vastavat litsentsi omava isiku kes koostab katastriüksuse plaani piiriprotokollid ja muud vajalikud dokumendid Kui tagastamine toimub plaani ja kaardimaterjali alusel võib selleks isikuks olla ka kohalikult omavalitsuselt vastava loa saanud isik VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 11 06 2002 Nr 189 jõust 01 07 2002 RT I 2002 51 320 Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud maa tagastamise menetluses vajalikud toimingud lõpule viima hiljemalt järgmisteks kuupäevadeks 1 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjoni edaspidi komisjon poolt enne 1 jaanuari 1995 a vastuvõetud otsuste alusel 1 jaanuariks 2003 a VV m 02 09 2010 Nr 129 jõust 10 09 2010 RT I 2010 63 460 2 1 jaanuarist 1995 a kuni 31 detsembrini 1998 a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1 juuliks 2003 a 3 1 jaanuarist 1999 a kuni 30 juunini 2002 a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1 novembriks 2003 a 4 pärast 1 juulit 2002 a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel ühe aasta jooksul arvates komisjoni otsuse vastuvõtmisest VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 11 06 2002 Nr 189 jõust 01 07 2002 RT I 2002 51 320 Kohalik omavalitsus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult Teade toimetatakse õigustatud subjektile kätte kooskõlas haldusmenetluse seadusega väljastusteatega tähtkirjaga elektrooniliselt kättetoimetamise teel haldusorgani poolt või diplomaatilisi kanaleid kaudu ning loetakse kättetoimetatuks samas seaduses sätestatud tingimustel Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta Kui kohalik omavalitsus leiab et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega arvestusega et tähtpäev on hiljemalt 30 juuni 2016 a Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike toimingute loetelu Tähtaja pikendamisest teatatakse maavanemale Maavanem edastab koondandmed talle esitatud informatsiooni kohta üks kord kvartalis Rahandusministeeriumile ja Maa ametile Pärast 31 detsembrit 2011 a võib kohalik omavalitsus tähtaega pikendada üksnes maavanema nõusolekul Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja maavanema nõusolekul lõpetab korraldusega tagastamismenetluse Kui maavanem ei nõustu tagastamismenetluse lõpetamisega pikendab kohalik omavalitsus tähtaega VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 56 1 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kulud on 1 maa tagastamise toimiku koostamise tasu 25 eurot VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 2 katastritoimiku koostamise tasu kokkuleppehind või vähempakkumise tulemusena kujunenud hind 3 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise tasu kui nõudeõigust ületava maa tagastamise korral kasutatakse võla tasumisel järelmaksu VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 Kui plaani või kaardimaterjali alusel tagastatava katastriüksuse moodustamise käigus koostatakse ka piiriprotokoll tasub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piiriprotokolli koostamise tasu isik kelle nõudel piiriprotokoll koostati kui ei lepita kokku teisiti Kui maa tagastatakse katastrimõõdistamise alusel on piirimärkide paigaldamise ja piirisihtide raiumise kohustus õigustatud subjektil Piirimärke võib paigaldada maamõõtja juhendamisel Piirisihte raiutakse lahti Vabariigi Valitsuse 3 juuni 1997 a määrusega nr 106 RT I 1997 45 726 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra kohaselt Kui maa tagastatakse kaasomandisse tasub kaasomanik maa tagastamise kuludest osa mis on võrdeline tema osa suurusega kaasomandis Riik tasub nende õigustatud subjektide eest kellel on seaduse alusel õigus maa tagastamisele riigi kulul Kui õigustatud subjekt kellel on õigus maa tagastamisele riigi kulul taotleb maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suuremal määral tagastatakse talle kogu maa riigi kulul VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 56 2 Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul tasub õigustatud subjekt käesoleva korra punkti 56 1 alapunktis 1 tähendatud kulud pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris alapunktis 2 tähendatud kulud tasutakse vastavalt kokkuleppele Kui maa tagastatakse riigi kulul tasutakse tagastamise kulud pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 56 3 Katastriüksus moodustatakse Vabariigi Valitsuse 29 aprilli 1997 a määrusega nr 88 RT I 1997 35 542 kinnitatud Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrast juhindudes plaani või kaardimaterjali või katastrimõõdistamise andmete alusel Katastriüksuse moodustaja koostab maa tagastamise toimikus sisalduvate dokumentide alusel katastriüksuse moodustamise toimiku katastritoimiku Kui kaasomandisse tagastatava katastriüksuse mõni kaasomanik on maa erastamise õigustatud subjekt koostatakse üks ühine katastriüksuse toimik VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 56 4 Plaani või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse toimikus on 1 kohaliku omavalitsuse otsus plaani või kaardimaterjalil määratud piiride kinnitamise kohta kahes eksemplaris 2 plaani või kaardimaterjal millel katastriüksus moodustati kahes eksemplaris 3 piiride ja pindalaga nõustumist kättenäitamist käsitlev plaani või kaardimaterjal kahes eksemplaris 4 piiriprotokollid 5 õigustatud subjekti esitatud plaanid kaardid ja muu abimaterjal VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 56 5 Mõõdistamise alusel moodustatud katastriüksuse toimikus on 1 käesoleva korra punktis 56 tähendatud isikule esitatud avaldus katastriüksuse moodustamise kohta 2 õigustatud subjekti esitatud plaanid kaardid ja muu abimaterjal 3 mõõdistamismaterjalid käigu skeem koordinaatide kataloog jms 4 asendiplaan 5 eksplikatsioon 6 katastriüksuse plaan neljas eksemplaris 7 piiriprotokoll kolmes eksemplaris VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 Katastrimõõdistamisega moodustatud tagastatava maaüksuse katastriüksuse piiride tähistamise ning õigustatud subjektile taotlejale piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja ning taotleja pärast seda kui maamõõtja on maaüksuse piirid taotlejale kätte näidanud Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku omavalitsusüksuse esindaja Kui tagastatava maaüksusega piirneva varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani või kaardimaterjali alusel kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava katastriüksuse omanik piirinaaber Piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha teatab maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavatele isikutele tähtkirjaga vähemalt kümme päeva ette Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud ja nende isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud märkused kantakse piiriprotokolli Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta VV m 16 02 2007 Nr 41 jõust 02 03 2007 RT I 2007 17 85 56 6 Käesoleva korra punktis 56 tähendatud isik koostab maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku dokumentide alusel valla või linnavalitsuse korralduse eelnõu maa tagastamise kohta Eelnõu ning maa tagastamise toimiku ja katastriüksuse toimiku esitab ta valla või linnavalitsusele VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 56 7 Kui õigustatud subjekt taotleb maareformi seaduse paragrahvi 12 või 14 alusel maa tagastamist tema nõudeõiguse osast suuremas osas koostab valla või linnavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti ja vajadusel sõlmib riigi nimel hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu Nõudeõiguse osast suuremat maad ei tagastata enne kui kõigile teistele selle maa suhtes õigustatud subjektidele on vastavalt maa hindamise seaduse RT I 1994 13 231 94 1609 1995 2 3 4 1996 36 738 49 953 paragrahvidele 9 ja 10 maa ning maal kasvanud metsa eest kompensatsioon määratud VV m 20 01 98 Nr 10 jõust 30 01 98 VV m 10 12 2002 Nr 379 jõust 16 12 2002 RT I 2002 101 597 56 8 Kui õigustatud subjektile tagastatakse kogu maa tema nõudeõigusest suuremas osas siis on maa eest riigile tasumisele kuuluva võla suuruseks teistele õigustatud subjektidele Vabariigi Valitsuse 13 juuli 1993 a määrusega nr 216 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra RT I 1993 51 699 2000 41 261 2001 71 432 kohaselt maa ja maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsiooni summa Kaasomandis olnud maa nõudeõiguse osast suuremas osas tagastamisel määratakse kaasomandi osadele vastav kompensatsioon maa ja maal kasvanud metsa eest millele õigustatud subjektid puuduvad VV m 10 12 2002 Nr 379 jõust 16 12 2002 RT I 2002 101 597 56 9 Kui õigustatud subjektile tagastatakse maa osaliselt kuid nõudeõiguse osast suuremas ulatuses siis on võla suuruseks osa käesoleva korra punkti 56 8 kohaselt määratud kompensatsioonist mis vastab nõudeõiguse osa ületava tagastatava maa pindala ja teistele õigustatud subjektidele kompenseeritud või kompenseerimisele kuulunud maa pindala suhtele VV m 10 12 2002 Nr 379 jõust 16 12 2002 RT I 2002 101 597 56 10 Kui maa tagastatakse nõudeõiguse osast suuremas ulatuses kinnitab valla või linnavalitsus võla suuruse ja teatab õigustatud subjektile võla tasumise tingimused ning kontonumbri kuhu tasutakse võlasumma kas osaliselt või kogu ulatuses Kui õigustatud subjekt soovib võla tasumisel kasutada järelmaksu teatab valla või linnavalitsus lepingu sõlmimise aja ja koha VV m 02 01 2014 Nr 1 jõust 12 01 2014 RT I 09 01 2014 1 57 Valla või linnavalitsuse korralduses maa tagastamise kohta märgitakse 1 andmed õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsuse kohta otsuse kuupäev ja number selle alusel õigustatud subjektideks tunnistatud isikud ja nende osa suurus endise kinnistu number ja pindala 2

    Original URL path: http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=8107&fd=1&leht=1 (2015-12-04)
    Open archived version from archive