archive-ee.com » EE » D » DDAKADEEMIA.EE

Total: 410

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Marina Kaljurand: „Üks inimene peab julgema vastutada“ | DD Akadeemia juhtimisportaal
    inimesel on poliitikas palju rohkem võimalust kaasa rääkida ja panustada kui ainult poliitilise karjääri tegijal Nii et see tuleb endal läbi mõelda ja siis otsustada nii nagu endale tundub olevat õige ja nii et ambitsioonid ning unistused saavad täide viidud enda võimete kohaselt ja ilma pettumusteta K L Millised on Teie arvates hea poliitiku omadused M K Ma arvan et poliitikul peab olema piisavalt julgust Julgust öelda mida ta arvab ja ka siis kui see ei pruugi olla avalikkusele kõige populaarsem teema Ma arvan et poliitikul peab olema julgust ka juhtida ja suunata avalikku arvamust Ma arvan et poliitikul peab olema tugev sotsiaalne närv Ta peab nägema seda mis toimub ka laiemalt kui ainult tema kitsas valdkonnas Peab olema õiglustunne ja peavad olema tegelikult kõik need omadused mis teevad inimesest hea inimese Inimese kes on professionaalselt tubli aga ka südamlik ja empaatiavõimeline Mina välistan igasuguse suhtlemise inimestega kes nii öelda lähevad üle laipade Niimoodi võib teha üks kord võib teha kaks korda aga mina pean seda väga valeks ja nende inimestega ma püüan mitte suhelda Või vähemalt ma ei austa neid isegi kui ma pean nendega suhtlema K L Kas te tunnete et Teil endal on kõik need omadused M K Kindlasti ei ole ma ideaalne Vähemalt ma tean milline ma võiksin olla ideaalis K L Olete Te hea inimene M K Ma püüan olla Muidugi ma olen teinud vigu ja kindlasti teen ma neid veel aga ma püüan olla inimeste vastu aus ja hea Kui ma seda ei ole siis mul ei ole probleem vabandada ja seletada miks ma tegin ühe või teise otsuse Ma arvan et inimlikkus on üks väga väga oluline isikuomadus Aga nagu ma ütlesin ideaalset inimest ei ole Ma olen kaugel ideaalist Ma püüdlen selle poole et saada veel paremaks inimeseks Ma tean see kõlab loosunglikult aga see on nii K L Mulle kõlab see väga hästi Kuidas Te valmistute avalikeks esinemisteks või ka sellisteks intervjuudeks M K See oleneb olukorrast Kui tegemist on intervjuuga siis ma vaatan küsimused üle mõtlen nendele Korduvate küsimustega on lihtsam Avalikud esinemised nõuavad reeglina suuremat ettevalmistust Kõigepealt pean ma mõtlema sellele kellele ja milleks ma esinen ning mida ma tahan öelda Kui see on selgeks mõeldud siis tuleb hakata esinemist tegelikult ette valmistama ehk kirjutama Tavaliselt kirjutan kõnet kordi ja kordi ümber tüütan kolleege koduseid ja tuttavaid Ministrina pean vahel kõnesid mida valmistavad ette välisministeeriumi ametnikud Need kõned loen ma läbi ja vajadusel muudan või täiendan Ma närveerin alati enne esinemist olgu see siis Riigikogu või mõni kooliklass See on nagu eksamiks valmistumine iga kord uuesti Ma põen täpselt nii kaua kuni saan öelda paar esimest lauset Siis läheb lihtsamaks Nagu tsirkusehobune kui pasunad puhuvad hakkab tsirkusehobune tööle Siis hakkab tööle mingi teine tunnetus ma keskendun esinemisele hääl enam ei värise püüan anda endast parima Rõhutan veelkord kõik algab heast ettevalmistusest K L Aga vaatamata sellele algusnärvile kas Te tunnete et Teile meeldib avalikult esineda M K Mulle pole avalik esinemine kunagi meeldinud Koolis lugesin ma nääripeol luuletusi aga ma ei teinud seda hea meelega Ka suursaadikuna esinema minnes ei olnud see mulle meeldiv ülesanne Kui ma saaksin valida siis ma ilmselt oleksin kardina taga niiditõmbaja Diplomaadid tavaliselt ei taha olla rambivalguses Samas nüüdseks ma olen nii palju esinenud et ma olen sellega harjunud ja võtan seda osana oma tööst Ma olen enda suhtes väga kriitiline ehk ma saan väga hästi aru kas ma esinesin hästi või ei Ka siis kui kõik ümberringi kiidavad Peab õppima oma vigadest õppima ja edasi minema mitte liigselt muretsema Mina seda ei oska Olen pigem põdeja tüüp kes võib pikalt ebaõnnestumisi kedrata Võin aastaid hiljem mõelda et ühes või teises kohas oleks pidanud ütlema teistmoodi Mõistusega saan ma sellest aru et tehtut ei muuda ja ei ole mõtet liiga palju minevikus tehtule mõelda aga käitun ikka teistmoodi See on midagi mille kallal pean kindlasti veel vaeva nägema K L Kas Te olete enda karjääri jooksul tundnud et Teid on kritiseeritud aga mitte Teie tööd vaid Teid isiklikult M K Jah mõnel juhul olen Mõnel juhul on rohkem tähelepanu pööratud sellele mis mul parajasti seljas oli või milline nägi välja minu soeng Tegelikult sellised kommentaarid häirivad mind Ma püüan neist üle olla ja ma püüan neid mitte tõsiselt ja südamesse võtta Ma arvan et kui räägitakse siis tuleks rääkida sellest mida inimene professionaalina või oma erialases töös teeb Kui ei meeldi minu seisukohad olen nõus vaidlema ja olen nõus arutama Muidugi ma saan aru et ministrina olen ma ka avaliku elu tegelane ja ma pean sellega leppima et pööratakse tähelepanu mitte ainult sisule vaid ka vormile ja välimusele Ma lepin sellega aga mulle meeldib kui rohkem räägitakse minu tööst ja mitte välistest külgedest K L Kas on ette tulnud ka selliseid olukordi kus Te tõesti peate ütlema inimesele või juhtima tähelepanu sellele et ta kritiseerib mitte Teie tööd vaid langeb madalamale tasemele M K Sellised arvamused on olnud minu puhul kommentaariumides Ei ma kommentaatoritele ei vasta Ma võtan selle teadmiseks Ma ei ole pidanud kellelegi midagi ütlema Intervjuudes või tööalaselt oleme me alati suutnud rääkida professionaalselt ja tegelikest teemadest mitte nendest välistest või kõrvalteemadest Kui ma ministriks sain tõepoolest kui te mäletate siis pealkirjad olid et Eesti saab endale naisvälisministri Kui Eesti sai põllumajandusministri siis ei kirjutatud et Eesti sai endale meespõllumajandusministri Sellised väiksed momendid on mis torkavad silma Ma kujutan ette et mujal maailmas nii väga ei rõhutata kas tegemist on nais või meesministriga vaid rõhutatakse seda kas tegemist on professionaaliga kuivõrd ta oma valdkonda tunneb kuivõrd ta saab oma valdkonnaga hakkama ja mida temalt oodatakse See on palju olulisem kui sugu või välimus K L Kui palju Te ise kontrollite oma päevaplaani kuhu te lähete ja mis Te teete M K On mõned asjad mida ma ei saa kontrollida ega muuta Näiteks Euroopa Liidu või NATO välisministrite kohtumised või ÜRO peaassamblee Need pannakase automaatselt minu kalendrisse Ka Eestis on sündmusi mida ma ei saa muuta näiteks iganeljapäevased valitsuse ja kabineti istungid Ka need liiguvad automaatselt minu kalendrisse Siis on sündmused mida arutan

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/marina-kaljurand-uks-inimene-peab-julgema-vastutada/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive


  • Uute juhtide tõukefoorum - "Eestlane olla on eelis!" | DD Akadeemia juhtimisportaal
    nii tutvud kõigi tekkida võivate probleemidega Umbes kolm kuud on uues meeskonnas aeg millega saad aru kes meeskonnaliikmetest sinu ideedega kaasa tulevad Jõelähtme golfikeskuse tegevjuht Hanno Gross pani saali rõkatama Ka Lasnamäelt on võimalik juhiks kasvada Meeskond ilma juhita saab ühe koma teisega hakkama juht ilma tiimita mitte kuidagi Missiooni ega väärtusi ei saa välja mõelda need tuleb organisatsiooni seest üles leida Eelarves on lihtne otsuseid teha kui sul on kogu aeg silme ees strateegiline eesmärk Eesti töötajatega välismaad vallutama minna on keeruline Õismäelt New Yorki on inimese võimalustes majanduslikult suur kukkumine Alusta oma tiimiga siis kogu samm sammult kaastöölisi kohapealt Vali inimesi mitte oskuste vaid motivatsiooni järgi ja sea neile selged eesmärgid Motivatsioon kestab kauem kui eelarve Leia 10 erinevust eelmise pildiga Niitvälja golfiklubi juht Eesti paremaid vutikohtunikke Kristo Tohver Kõige alus on tasakaal isiklikus elus enda sees töös Anna tuge ennekõike neile kes soovivad ja on valmis koostööd tegema Suure kaadrivoolavusega meeskonnas mõtle hästi läbi dokumentatsiooni formaat et teadmine jääks alles ka siis kui inimesed vahetuvad Ärge valige tööle minnes palka kodulähedust ega erialavastavust valige organisatsioonikultuuri Organisatsioon on nagu pusle kui mõni tükk ei sobi ei saa pilti kokku Visioon peab olema ühine mitte juhi poolt maha müüdud Eestlane olla on eelis Nõndanimetatud talupojamõistus aitab sageli infoühiskonna keerises mitte eksida Juhi palgalist meeskonda nagu vabatahtlikke ja vastupidi Tähti näevad nagunii kõik Oluline on esile tuua ka esialgu tagasihoidlikke edulugusid Motivatsioon ilma eeskujuta on manipulatsioon mitte liidriks olemine Veel mõtteid leiad konverentsi ametlikust veebikodust Jagamine Teemad ettevõtlus meeskonnatöö nõuanne organisatsioonikultuur strateegia üritused ja koolitused visioon Võib veel huvi pakkuda 0 Priit Kangur Astu mugavustsoonist välja ja hakka ise oma elu juhtima 11 jaan 2016 0 Helen Lempu kunst jääda juhina iseendaks 15 märts 2012 0 Ülane Vilumets Tunnusta ka suhtumist 27 nov 2011 POPULAARSED Järgmine artikkel Katriin Jüriska Motivatsioon

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/uute-juhtide-toukefoorum-eestlane-olla-on-eelis/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Meeskond Archives | Page 3 of 3 | DD Akadeemia juhtimisportaal
    Vilumets Kuidas anda kriitikat positiivselt 0 Meeskond Video 27 nov 2011 Ülane Vilumets Jaga tunnustust tulevikku silmas pidades 0 Inimene Meeskond 14 nov 2011 Nädala nõuanne nr 7 Küsimused mida iga juht endalt ja oma meeskonnalt küsima peaks 1 Inimene Meeskond 25 okt 2011 Kristo Peterson Kui juhtub et Sa pole kõige targem 0 Meeskond 17 okt 2011 Nädala nõuanne nr 3 Kolm viisi oma tiimi suutlikkuse tõstmiseks 0 Meeskond 21 apr 2011 Rene Toomse noortele juhtidele Tunne ja usalda oma meeskonda 2 Meeskond Organisatsioon 9 dets 2010 Motivatsioon noorteorganisatsioonis 0 Meeskond Organisatsioon 2 märts 2010 Aivar Haller juhtimine ja indiaanlased Lehekülg 3 3 1 2 3 POPULAARSED INIMENE MEESKOND ORGANISATSIOON MAAILM Viimase nädala loetumad VALI TEEMA avalik esinemine delegeerimine eesmärgid eetika ja filosoofia ettevõtlus haridus Hector C Pagan innovatsioon inspiratsioon intervjuu isiklik areng juhtimiskool kogemus koostöö liikmed Mart Noorma meeskonnatöö motivatsioon motiveerimine Noored Liidrid noorteorganisatsioon nõuanne OFFLINE organisatsioonikultuur personalitöö psühholoogia raamat sisekommunikatsioon strateegia tunnustamine turundus ja bränd video visioon välismaa Ülane Vilumets üritused ja koolitused Tahaksid olla parem juht inimest saab juba arendavad artiklid ja inspireerivad näited otse enda postkasti Telli ka endale DD AKADEEMIA OSALEJA PORTAALI LOOD SINU UUDISTEVOOGU Miks Juhtimisportaal DD Akadeemia portaal on loodud nägema maailma

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/kategooria/meeskond/page/3/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Katrin Pärgmäe: „Miks peaksin mina maailmast hoolima?“ | DD Akadeemia juhtimisportaal
    Näiteks saadame igal aastal arenguriikidesse GLEN vabatahtlikud kes naastes jagavad enda kogemusi fotonäituste loengute ja artiklite vahendusel MTÜ Mondo kaudu saab sõbrale teha eetilise kingituse toetades naiste kanakasvatust Keenias või kinkides triikimisraua Shianda küla naistele Eesti Pagulasabi on aidanud Ukraina inimesi külma talve saabudes samas kui Garage48 aitab ka arenguriikide IT valdkonda Miks peaksin mina maailmast hoolima Sageli küsivad skeptilisemad inimesed miks just mina peaksin hoolima sellest mis toimub teisel pool maakera Meie riided tulevad Bangladeshist Türgist Usbekistanist ja Indiast Kohv saabub Mehhikost või Etioopiast Nutitelefonide tooraine Kongo kaevandustest Apelsinid Argentiinast viinamarjad Lõuna Aafrika Vabariigist ja banaanid Boliiviast Suhkur Malawist ja Sambiast Seda loetelu võiks lõputult jätkata Asja tuum on lõpuks selge selleks ajaks kui oleme oma hommikusöögi lõpetanud oleme juba sõltunud poolest maailmast Seega oleks lühinägelik silmad sulgeda ja teeselda et see ei ole meie asi kuidas arenguriikide inimestel läheb või kuidas need asjad toodetakse Iga kord kui ostame toitu või tarbeesemeid toetame kellegi ettevõtlust Järgmiseks tekib muidugi küsimus et kuidas siis aidata et sellest ka päriselt kasu oleks Siin tulebki mängu arengukoostöö mille olemus on väga lihtne aidata vähendada vaesust ja nälga parandada tervist ja elujärge Oluline on aga see et abivajajatele tuleb anda kala asemel õng Nii aitab näiteks Mondo Tarkuse fond käia kümnetel Aafrika lastel koolis haritud inimestel on aga hiljem palju suurem võimalus endale ise elatist teenida Samuti on olulised rajatised kaev keset küla säästab naisi tundidepikkusest käigust allikale säästetud aega saab aga kasutada põllu harimiseks või näputöö tegemiseks Sinu otsusel on jõud 2015 aasta on muusika aasta mulla aasta ja ka Euroopa arengukoostöö aasta Tänu sellele saab Arengukoostöö Ümarlaud Euroopa Komisjoni ja Välisministeeriumi toel rääkida teemast mis seob iga eestimaalast arenguriikidega tarbimisest Iga kord kui ostame toitu või tarbeesemeid toetame kellegi ettevõtlust See on igaühe otsus kas ta ostab vastutustundlikult toodetud asju või otsustab hoopis toetada lapstööjõu kasutamist Tarbijate jõud suudab mõjutada ka suurimaid korporatsioone suunda muutma Näiteks on riidetootja H M pärast kriitikatulva alla sattumist tõstnud tootjatele makstavaid palku ning tegeleb riiete taaskasutamisega Vaevalt oleksid nad ise soovinud seda teha kui tarbijad ei oleks probleemile tähelepanu juhtinud Mida see tähendab ettevõtetele Kui otsustad enda tuleviku siduda ettevõtlusega ei saa Sinagi globaalsetest teemadest mööda vaadata Just ettevõtjad otsustavad kas toota kodumaal või arenguriigis Kui tootmine on kaugel kas osta enda kaupu hämarate allhankijate kaudu või tunda tootjate elu ja töötingimuste vastu siirast huvi Kas Sinu toodetes kasutatud materjalid on saadud ausal teel ning mida teeb tehas keskkonnareostuse vähendamiseks Arvestades et tarbijatel on valida sadade suhteliselt sarnaste kaupade vahel siis usun et säästlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus muutuvad tulevikus järjest olulisemateks valikukriteeriumiteks Väikeste sammude suur mõju Ükskõik kas plaanid hakata ettevõtjaks või mittetulundusühingus maailma muuta oleme kõik Maa elanikud ja saame enda igapäevaste otsustega mõjutada seda kuidas planeedil edaspidi läheb Juba praegu tarbib lääneühiskond rohkem kui planeet meile anda jaksab Kõik meie hüved tulevad vaesemate riikide elanike või meie laste tuleviku arvelt kes peavad tegelema keskkonnareostuse ja kliimamuutuste tagajärgedega Ma tõesti usun et tarbimispidu peab ühel hetkel otsa saama See on meie endi otsustada kas suudame

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/katrin-pargmae-miks-peaksin-mina-maailmast-hoolima/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Mirell Prosa: “Tahan jätta oma jälje.” | DD Akadeemia juhtimisportaal
    rohkem pingutama et olla võrdne vestluspartner K L Sihtasutuse vastutada on ka OLE ROHKEM programm mida sa veidi puudutasid Miks peaks üks tudeng sinu arvates üldse tahtma olla rohkem M P Ma arvan et see on iga tudengi jaoks erinev Tihti on meil rakse leida oma andeid või sära Minu arvates on organisatsioonid hea koht kus seda saavutada Iga inimene tahab olla parem sellest mis ta praegu on See ongi OLE ROHKEM K L Milles sa ise üritad rohkem olla M P Üritan inimesena rohkem olla Näiteks nende inimeste silmis keda ma juhin ja kellega koos töötan Tahan olla järjest rohkem valmistunud ja toeks teistele Mul on sõprade näol palju eeskujusid kes on üdini head Ma näen nende empaatiavõimet ja üritan raskes olukorras ka ise sarnane olla ja tulla tagasi oma algpõhimõtete juurde Tööalaselt üritan ma luua meeskonda mis oleks organisatsiooni süda eeskuju ja kiirgaks energiat väljapoole Tugev kese paneb ka teised uskuma ühisesse sihti Ma tahan muutuda selliseks juhiks kes suudab sellise meeskonna luua K L Juhina oodatakse sinult kindlasti selget pead ja sihti Mida sa teed kui on raskem hetk ja tundub et midagi ei toimi Kuidas sa sellest üle saad M P Praegusel hetkel on mind aidanud oma juhatusega rääkimine ja probleemide arutamine Oluline on võtta see aeg koos otsustada ja jõuda ühiste arusaamadeni Mõtlesid sa seda ka isiklikus elus K L Jah Kas sul on näiteks mingeid lõõgastumistehnikaid M P Naerab Ei ole Ma puhkan jooksvalt Kui ma võtan aja maha olen kodus vaatan filme loen siis lõpuks ei ole ma üldse puhanud Pärast reisil käimist on aga tuhat uut asja vaja ära teha Toredad asjad töös tekitavad ka puhkamise tunde Niisama istumine aga koormab ja masendab K L Aga sa rääkisid enne meeskonnatööst Kuidas sa teed kindlaks et sinu meeskond saab aru mida sa mõtlesid ja su sõnum on nendeni jõudnud Või on sul üldse olnud olukordi kus tuleb välja et nad ei ole aru saanud M P Konkreetse meeskonnaga mitte Kui siis ainult pisiasjades nagu koosoleku kellaaeg Kindlasti on määravaks see et me üritame kõik olulise lahti rääkida Isegi kui kõik ei ole sajaprotsendiliselt nõus on oluline et kõik saaksid aru K L Kas erinevate arvamuste korral aitavad ka head sõbrasuhted ja inimesed ei solvu nii kergelt M P Jah Eks ikka mõeldakse et kas oleks parem koos töötada parima sõbraga või mingit distantsi hoida Aga mina distantsi ei poolda Kuna me ei ole n ö tööfirma hoiabki meid koos see omavaheline läbisaamine ja suhted Ainult eesmärgi poole püüdlemine võib mingi aeg toimida aga kui inimene tunneb end meeskonnas ebamugavalt siis ta ei jää K L Kindlasti oled sa pidanud koostööd tegema ka inimestega kellega on väga erinevad arvamused või üldse läbi ei saa Kuidas sa sellises olukorras käitud M P Aitab kui ei ütle alati välja mis häirib ja ei maini iga pisiasja Ma üritan tolereerida erinevaid eneseväljendusviise Inimest muuta ei saa Mõneti on halb nõuanne end tagasi hoida sest konfliktid tuleb läbi rääkida muidu jäävad need vinduma Siiski pole mõtet öelda inimestele

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/mirell-prosa-tahan-jatta-oma-jalje/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Kruubi kolumn III: fookusest ehk noore juhi õudusunenägu | DD Akadeemia juhtimisportaal
    teeb mu päeva alati paremaks Heast ideest saab mõnikord mitmeks nädalaks mõtte ja jutuainet Aga juhtimise kontekstis on ideed odavad Kõigil on ideid mida mingi organisatsioon veel teha võiks Igal teisel tüübil tänavalt on mõte kuidas riiki paremini juhtida Su vanaemal on arvatavasti väga häid ideid sellest mida su organisatsioon teha võiks Ideid on igal pool ideid on jalaga segada Sageli satuvad inimesed ideedest vaimustusse ning üritavad neist võimalikult paljusid ellu viia Selle lubamine on üks kõige hävitavamaid asju mida sa juhina teha saad Mida rohkem tegevusi seda keerulisemaks organisatsioon muutub Seda keerukust ei maksa alahinnata Rohkem tegevusi tähendab rohkem inimesi tähendab rohkem meeskondi See tähendab rohkem juhte Juhid peavad päriselt pädevad olema sest muidu jooksevad enamik neist meeskondadest ummikusse Kust need juhid tulevad Kes neid koolitab Kas sul on olemas vajalikud oskused nende juhendamiseks Kas sa oled arvestanud selle peavaluga milleks on efektiivse sisekommunikatsiooni korraldamine ning tervikliku organisatsioonikultuuri loomine Küsimused ei lakka Suurem ja keerulisem organisatsioon nõuab juhilt teistsuguseid oskusi ja teadmisi Otsus kasvada peab olema kalkuleeritud Vähem on rohkem Parem alternatiiv on öelda ei 100 ideed on utoopia 20 ideed on liiga palju 10 ideed on veidi ülearu Kui 10 projektist on lõpuks 2 edukad siis miks üldse kümnega alustada ning kaheksal meeskonnal pettuda lasta Üks kuni kaks ideed korraga on paras Las olla organisatsioon alguses väiksem las su meeskondade juhid õpivad oma tööd Inimestele võib tunduda et hukule määratud või perspektiivitu projekti sees rabelemine või tühi koosolekute pidamine on töö aga reaalselt midagi tehtud ei saa Ära luba seda Juhi rolliga peab kaasnema õigus pidurit tõmmata ja ei öelda Olen kuulnud inimesi küsimas Aga kes olen mina et ma tohin tegevusi lihtsalt lõpetada ja ideedele ei öelda Sa oled juht See on sinu roll ning sa oled sageli ainus inimene kes neid otsuseid üldse teha saab Mis alust sul selleks on Sinu tunnetus Isegi kui kõik tegevused on pealtnäha vajalikud isegi kui nende poolt argumenteerida suudetakse isegi kui need kellelegi väga väga meeldivad Kõike ei ole lihtsalt võimalik teha Selle poole püüdlemine on destruktiivne Seega tee see otsus sa ei kahetse Mida rohem sa ei ütled seda rohkem saab kogu organisatsioon kõige olulisemale keskenduda Püüdle nõelterava fookuse poole Sa näed kuidas need 1 2 ideed kogu organisatsiooni energia millekski tõeliseks muudavad Sa näed et te saavutate midagi päriselt Mis on ei hind Emotsionaalselt võib see kõik väga raske olla Ei võib viia konfliktini Ei nõuab kindlameelsust Ei nõuab julgust TÜ üliõpilasesinduses said soovijad kuni 2013 aasta lõpuni printimisteenust kasutada Iga päev käis esindusest läbi kümneid mõnel päeval isegi sadu printimissooviga tudengeid Esinduse sekretär tegeles suurema osa ajast nende teenindamisega ning kolmandik meie ruumidest oli kliente täis Printimisteenuse pakkumine oli ka mõistliku sissetuleku allikas Ometi otsustasime selle teenuse pakkumise lõpetada Miks Leidsime et esinduse sekretäri tööaega ning esinduse ruume saab kasutada efektiivsemalt tudengite aitamiseks meie põhitegevuse ehk esindamise kaudu Teenuste pakkumine oli kõrvaltegevus mis pidi põhitegevust toetama kuid oli muutunud hoopis eesmärgiks omaette Sellest teenitav tulu ei aidanud meil oluliselt paremini tudengeid esindada Võttes arvesse et ülikoolis pakub

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/kruubi-kolumn-iii-fookusest/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Kruubi kolumn II: Süsteemsusest | DD Akadeemia juhtimisportaal
    tööl ei juhita tervisele piisavalt tähelepanu Probleemi saaks välja juurida tehes koostööd näiteks haridusministeeriumiga et see teema õppekavadesse jõuaks Paljude probleemide puhul võib ka sümptomaatiline ravi piisav olla kuid see ei tähenda et sa iga tegevuse juures juurpõhjustest mõelda ei võiks Mitmed pealtnäha mõistlikud tegemised võivad selle nurga alt vaadatuna täiesti mõttetuks osutuda Nagu kuulihaavale plaastri kleepimine Võid selle plaastri peale panna ning tunda et miski sai tehtud aga verejooks peatub vaid silmapilguks Pööra selg ning inimene jookseb ikka verest tühjaks Seega pane tähele ja otsi võimalusi kuulihaavade kinni õmblemiseks või tulirelvade keelustamiseks Korduvus ja järjepidevus Süsteemid koosnevad tegevustest mis mingi regulaarsusega korduvad Korduvuse aluseks on kõige lihtsamalt öeldes protsess Protsess on rida selgeid samme mille läbimisel saab sisendist väljund Üliõpilaskogude süsteemi rajades oli oluline luua protsessid mille tulemusena saaks igal aastal valitud ja koolitatud hulk üliõpilasesindajaid Pärast esimese korra nuputamist ja pingutamist oli lihtne kirjeldada neid samme mida tulevikus edukate valimiste korraldamiseks astuda Protsessid on süsteemide loomisel eriti olulised seetõttu et nad teevad üleandmise oluliselt lihtsamaks Kui inimesed vahetuvad siis ei pea uued tulijad oma tööd otsast peale välja mõtlema Selle asemel saab neile anda protsessi kirjelduse mida koos läbi käia ja lahti mõtestada Inimeste vahetumine muutub nii oluliselt valutumaks Protsessides mõtlemine on kasulik harjumus Kui mingi tegevus ei ole puhtalt ühekordne siis tasub ikka küsida et mis on selle tegevuse sisendid ja väljundid ning kas ühe muutmist teiseks oleks võimalik mingi protsessiga võimalikult automaatseks ja järjepidevaks muuta Sõltumatus indiviidist Rollipõhisus on üks järjepidevuse tagajaid Kui me oleks üliõpilaskogude loomisel hakanud enne tudengeid otsima ja siis üliõpilaskogusid looma siis oleks kogude elulootus sõltunud tohutul määral nendest inimestest kes sinna sattunud oleks Meie lõime aga enne rolli üliõpilaskogu liige mida võib täita ükskõik kes kui ta valitud saab See tagab stabiilsuse Inimeste lahkumisega ei jaluta süsteem ise laiali Rolliga on võimalik siduda eeskirju aruandlust ja muud sellist indiviidiga mitte Kujuta näiteks ette et peaministri asemel on lihtsalt keegi Taavi Taavi juhib valitsust nii nagu tuju on Mõnikord läheb tööle mõnikord paneb hommikul jalad seinale Ühel hetkel saab Taavil viitsimine otsa ning ta jalutab sõnagi ütlemata minema Paanika kust me uue Taavi leiame Kuidas me leiame kellegi kes jagab samamoodi matsu nagu Taavi See on ju vale küsimus Peaministri positsioon ei sõltu indiviidist sest muidu kukuks riik kokku Noorteühendustes on aga sageli näha kuidas mingi projekt või ettevõtmine on seotud indiviididega kelle lahkumine tähendab nende ettevõtmiste surma Mida rohkem on tegemised seotud kindlate rollide ja institutsioonidega seda suurem on nende stabiilsus Juht kes juhib Mis see juhtimine õigupoolest on Pretensioonikas kuid asjakohane küsimus Kas juht on see kes teeb kõige rohkem kes paneb kõigele käed külge ning teeb kõik asjad ise ära Noorteühendustes läheb miskiprast sageli nii Kuid mõtle kumma sa valiks kas korraldada ise ühte üritust või hallata süsteemi mis korraldab korraga 10 üritust Efektiivsuse aspektist on vastus ilmselge Süsteemid on fantastilised vahendid sest nad võimaldavad indiviidil saavutada nii palju rohkem kui ta üksi suutnuks Tuvasta juurprobleem loo protsessid seo need kindlate rollide ja institutsioonidega ning ka kõige suuremad väljakutsed

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/kruubi-kolumn-ii-susteemsusest/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Keit Fomotškin - kuidas müüa maailma parandamist? | DD Akadeemia juhtimisportaal
    poole vähem loomisele On üks väga lihtne reegel müük tuleb ainult siis kui sellega tegeleda Eriti meie valdkonnas ettevõtted ei tule pakutavaid teenuseid reeglina ise ostma Kui igapäevaselt müügiga ei tegele siis ei õnnestu tekitada omatulu ega kasvatada käivet Kuidas müüa maailma parandamist Ennetusega tegelemine on siiski kordades odavam kui tagajärgedega võitlemine Päris nii ka ei ole et ennetusse panustamine ei suurenda kasumit Ennetusega tegelemine on siiski kordades odavam kui tagajärgedega võitlemine ja minu kogemuse põhjal on see teadmine jõudmas järjest rohkem ettevõtete juhtideni Minu eesmärk oli alati saada juht laua taha rääkida selle inimesega kes otsustab Kui rääkisin ainult koolitusjuhi või personalijuhiga venis vastuse saamine tihtipeale pikale ja kokkulepitud tehingute protsent oli palju väiksem Alguses ma ei saanud sellest aru et miks nad ei taha kaasa tulla Inimesed kellega terviseteemadel suhtlesin olid ise väga inspireeritud aga sellest tihti ei piisanud Pikapeale sain aru et inimesed olid sageli ebamugavas olukorras Nad pidid juhtkonnale edasi müüma teemat mida nad ise nii hästi ei vallanud Kuigi minuga kohtudes oli ettevõtte esindaja kuulajana inspireeritud siis ta ei pruukinud seda ise juhtkonnale edasi anda Seepärast oligi minu soovitus personali või koolitusjuhtidele pärast esimesi kohtumisi aidata korraldada umbes 15 minutiline esitlus ettevõtte juhtkonnas Seal sain rääkida kogu juhtkonnaga ja see toimis kokkuleppeni jõudmiseks enamasti ka paremini 2013 moodustas TESA omatulu juba üle 50 eelarvest Ennetav kommunikatsioon Üks oluline element on meie valdkonnas veel tulemuste saamiseks oluline kommunikatsioon Ühiskonnas pole veel väga head arusaama et inimene peaks oma tervise eest ise hoolitsema Arusaamad sellest et HIV on tõsine probleem ja kuidas narkootikumid ning alkohol mõjutavad meid ja meie lapsi on veel üsna nõrgad Üks viis seda teadlikkust tõsta on olla kommunikatsioonis proaktiivne pool Tuleb pidevalt ajakirjanikega suhelda pakkuda välja lahendusi kirjutada artiklieid püüelda selle poole et olla kõneisik esindada ka teisi organisatsioone Tuleb olla nähtav Ka oma tegevusplaanis jälgisime pidevalt seda et oleksime pildis Lisaks tuleb tuua ühise laua taha organisatsioone kes tahavad samuti seda muutust näha Ma arvan et me poleks praegu alkoholipoliitika muutmises nii edukad kui poleks 2013 aastal toonud teemaga ühiselt tegelema kümneid valdkonnas tegutsevaid ja sarnaseid huve esindavaid organisatsioone alates Eesti Arstide Liidust kuni Eesti Väitlusseltsini välja Nad kõik olid seda meelt et nii enam edasi minna ei saa Ühine tegutsemine on juba tekitanud tuntava jõu ja andnud ka tulemusi Joome poole vähem Joome poole vähem on suunatud kõigile kodanikele kes saavad sõltumata riigi alkoholipoliitikast personaalsete ja teadlike valikute kaudu alkoholitarbimist ning sellest tingitud kahjusid vähendada Eesmärk on viia aastaks 2018 Eesti 100 juubeliks alkoholi tarvitamine püsivalt alla kuue liitri elaniku kohta See pakub Eestile ühe väga selge eesmärgi mida ka iga kodanik lapsevanem ja sõpruskond saab ellu viia Lisaks riigi ja ettevõtete pingutustele Käega löömine ja mina ei saa midagi teha suhtumine on kõige hullem mis juhtuda saab Kui kitsamalt vaadata on Eesti suureks probleemiks et noored alustavad alkoholiga eksperimenteerimist selgelt liiga varases eas lausa kolmandik kooliõpilastest on juba 11 aastaselt alkoholiga kokku puutunud Üks võti lahenduseks on lapsevanemate käes Käega löömine ja mina ei saa midagi teha suhtumine on kõige

    Original URL path: http://juhtimine.ddakadeemia.ee/keit-fomotskin-kuidas-muua-maailma-parandamist/ (2016-02-13)
    Open archived version from archive



  •