archive-ee.com » EE » B » BOKSER.EE

Total: 289

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • ::EBY::
    Bokser Aretus Kennelid Pesakonnad Koolitus Näitused Erinäituste võitjad T empionid Aasta Bokser Otsitakse kodu Igavestel Jahimaadel Viidad Pood Kontakt Avaleht Sisukord Fotoalbumid Liikmemaks Sisseastumismaks 4 eurot Aastamaks 7 eurot Sisseastumis ja aastamaksu võib tasuda ülekandega Eesti Bokseriühing EE592200221016658351 Swedbank EST

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=24&articleid=19 (2016-02-07)
    Open archived version from archive


  • ::EBY::
    602 0735 jutaharanen hot ee Töökeeled Eesti Inglise Soome Vene Hinnatavad tõud 2 rühm Kõik tõud 3 rühm oti Terjer West Highland White Terjer 4 rühm Kõik tõud 5 rühm Alaska Malamuut Samojeedi Koer Siberi Husky 8 rühm Chesapeake Bay Retriiver Siledakarvaline Retriiver Kuldne Retriiver Labradori Retriiver Nova Scotia Retriiver 9 rühm Bostoni Terjer Prantsuse Buldog Belgia Grifoon Brüsseli Grifoon King Charles Spanjel Väike Brabandi Grifoon Mops Lilian Pajulaid Mersu

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=28&articleid=25 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • ::EBY::
    Näitused Erinäituste võitjad T empionid Aasta Bokser Otsitakse kodu Igavestel Jahimaadel Viidad Pood Kontakt Avaleht Sisukord Fotoalbumid Ühingu märgistajad Natalja Tomingas tel 56 45 86 57 Kiibistamine 16 EUR EBÜ liikmetele 14 EUR Ulla Ostra tel 56 47 16 78

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=68&articleid=104 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • ::EBY::
    on siiski alati veidi märgatavad Tume mask ulatub koonule ja peab olema ülejäänud pea värvist selgelt eristuv et kogu nägu ei mõjuks süngena PEAPIIRKOND Kolju Ajukolju peab olema võimalikult sale ja kantis See on veidi kummuv kuid mitte kerajalt lühike ega lame samuti mitte liiga lai kukal ei ole liiga kõrge Otsmikuvagu on vaid nõrgalt väljendunud ning ei tohi eriti silmade vahel olla liiga sügav Stop üleminek laubalt koonule Laup moodustab ninaseljale üle minnes selge väljalõike Ninaselg ei või olla lauba suhtes buldogi moodi üles tõmmatud ega ka laskuv NÄOPIIRKOND Ninapeegel Nina on lai ja must vaid pisut püstine laiad sõõrmed Ninatipp asub veidi kõrgemal koonutüvest Koon Koon on võimsalt arenenud kõigis kolmes mõõtmes ta ei ole terav ega kitsas lühike ega lame Tema kuju moodustavad a lõualuude kuju b kihvade asend c mokkade välimus Kihvad peavad asetsema üksteise suhtes võimalikult laialt ja olema üsna pikad mille tõttu koonu esikülg kujuneb laiaks peaaegu ruudukujuliseks ning moodustab koonuseljaga nürinurga Eestpoolt katab ülamoka serv alumise moka serva Ülespoole kaarduv alalõug koos alumise mokaga ei või ka tagantpoolt ülamokkade alt välja rippuda kuid ka mitte täiesti nende alla peituda pigem peab olema nii eest kui küljelt selgelt markeeritud Alalõug ja alumised lõikehambad ei tohi suletud suu korral nähtavad olla sama vähe võib bokseril suletud suuga keel näha olla Ülamoka vagu on hästi märgatav Mokad Mokad annavad koonu kujule täidluse Ülamokad on paksud ja tihked täidavad täielikult tühimiku mis pikenenud alalõuast tekib ja toetuvad selle kihvadele Hambumus Alalõualuu on ülemisest pikem ja kergelt ülepoole kaarduv Bokser on alahambumusega Ülalõualuu on koljuosaga liitunud laialt ning aheneb vaid veidi ettesuunas Hammastik on tugev ja terve Lõikehambad asetsevad võimalikult korrapärases ja sirges reas kihvad teineteisest kaugel ja on hea suurusega Põsed Põsed on arenenud vastavalt tugevatele lõualuudele kuid ilma liigselt välja kummumata Koonuks üle lähevad nad vaid kõige rohkem kerge kaarega Silmad Tumedad silmad ei saa olla liiga väikesed ega punnis ning mitte liiga sügaval asetsevad Ilmes avaldub energilisus ja intelligents see ei või olla ähvardav ega lõikav Silmalaud peavad alati olema tumedat värvi Kõrvad Loomulikuks jäetud kõrvad on kindla suurusega lauba kõrgemast kohast külgsuunas asetsevad liibuvad rahuolekus piki põski alla ning on pööratud eriti kui koer on tähelepanelik märgatava voldiga ettesuunas KAEL Ülajoon kulgeb elegantse kaarega selgelt markeeritud kuklast turjani See peab olema piisava pikkusega ümar tugev lihaseline ja kuiv KERE Ruudukujuline Kere toetub tugevatele sirgetele jalgadele Turi Peab olema markeeritud Selg Peab olema nimmepartii kaasa arvatud lühike tugev sirge lai ja hästi lihastunud Laudjas Veidi laskuv kergelt kumer ja lai Tuharad peavad olema pikad ja eriti emastel ka laiad Rinnakorv Sügav küünarliigesteni ulatuv Rinnasügavus ulatub umbes pooleni turjakõrgusest Hästi väljendunud eesrind Ribid on hästi kumerad kuid mitte tünnikujuliselt ümarad kaugele taha ulatuvad Alajoon Kulgeb elegantse joonega tahapoole Lühike pingul kube on kergelt üles tõmmatud SABA Sabatüvi on pigem kõrge kui madala asetusega Saba on loomulikuks jäetud JÄSEMED ESIJÄSEMED Esijalad peavad olema eestvaates sirged teineteisega paralleelsed ja tugevaluulised Õlad Pikad ja kaldu tihedalt rinnakorviga liitunud need ei või olla ülemäära lihaselised Õlavarred Pikad ja labaluuga õige

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=31&articleid=30 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • ::EBY::
    toimus kusagil midagi näitused olid suurejoonelised ja avati alati koerte paraadiga kus pidid osalema kõik osavõtjad Kuna tol ajal olid auhindadeks medalid mida sai koertele kaela riputada siis paljudel paraadist osavõtjatel kõlises kaelas paar kg medaleid Näitusest osavõtt maksis 5 rubla ja registreeruda võis ka näitusepäeval kohapeal väga suur operatiivsus Miinuseks oli aga see et osalejatest ei olnud võimalik saada mingit ülevaadet kuna puudus näitusekataloog Näitusel toimusid ka dressuuride võistlused ja agit gruppide esinemised ja võistlused see meelitas kohale palju külastajaid sest oli ju mida vaadata Ringides koerte hindamine ei ütle tavalisele huvilisele ju eriti palju Mann ja Meda Skrollan Tõukoerte aretus toimus tsentraliseeritud korras ning aretusega tegeles kohalik klubi Aasta alguses koostati aretusplaan kuhu bokseritel lülitati isased ülihea hindega varasemal ajal ka väga heaga ja emased ülihea ja väga heaga varasemal ajal ka heaga kui nad olid selle hinde saanud viimasel näitusesessioonil Koeri võeti aretusplaani alates 2 aastaseks saamisest Paarid pandi paika ja isasele määrati ka dublant ning sinnasamasse plaani tuli teha põhjalik põhjendus selle tööga tegeles aretaja mis on koera head ja vead ning milliseid tulemusi igalt paarilt oodatakse Vene ajal olid inbreeding paaritused tabu Esimene inbreeding bokserites tehti tolle aja tuntud isase ERTS i peale ja pesakond oli õnnestunud Enne selle paarituse jaoks loa saamiseks tuli aga teha pikk seletuskiri ja põhjalik analüüs kus eeskujuks sai toodud väljavõtteid piiritagusest aretustööst Erts Kui koer oli paaritatud ja pesakond ilmale tulnud tuli 5 päeva jooksul pärast poegimist pesakonda üle vaatama klubist komisjon Hinnati emase seisukorda kutsikate tõulisust ning nende elamistingimusi Teist korda tuli komisjon pesakonda hindama vahetult enne müügipäeva müügipäev oli 30 s elupäev ja tavaliselt viidi ka kõik kutsikad sel päeval uutesse kodudesse sest ilma kutsikate soovijate järjekorrata paaritusi ei tehtud Kuuajase bokserikutsika soovitavaks kehakaaluks oli 3 kg Komisjon kaalus ja mõõtis kõik kutsikad põhjalikult ning koostas akti kus määrati ära ka kutsikate hind millest kallimalt müüa ei tohtinud Kui komisjon oli pesakonna akteerinud saadeti klubist ostjad kohale ja selleks korraks oligi jälle kõik Aastal 1977 olid bokserid veel suhteliselt vähe levinud suurel Tallinna näitusel osales vaid 5 koera Aasta aastalt siiski tuli koeri aina juurde ja tõug kogus väga stabiilselt populaarsust jäädes samas puutumata hüppelisest populaarsuse tõusust nagu juhtus colliede rottweilerite afganistaani hurtade ja ameerika ameerika kokkerspanjelitega kes sama ruttu oma hiigelpopulaarsuse ka kaotasid Kõrvade ja sabade kupeerimine oli nõukogude ajal kohustuslik toiming ei olnudki justkui võimalik et bokser võiks olla sabaline ainult lõigatud saba pikkus varieerus Ilusaks sabapikkuseks loeti kaua aega umbes 3 cm se diameetriga ümmargust juppi mõnel juhul lõigati saba aga niivõrd lühikeseks et oligi täiesti ilma sabata koer Kui hilisemal ajal hakati pikemaid sabajuppe jätma siis oli see algul paljudele võõristust tekitav ja harjumatu Ka kõrvade kupeerimine oli vajalik kui soovisid koeraga näitustel ja aretuses osaleda Algselt lõigati ümaramate otstega kõrvad ning selliselt lõigatud kõrvad tõusid ise kenasti püsti Hiljem läksid moodi teravatipulised aga mitte eriti pikad kõrvad kuid siis kõrvade pikkus aina pikenes kuid pikki kõrvu oli juba keerulisem püsti saada ning juhtus sedagi et koerale tehti lisaoperatsioon Näitusel hinnet ei alandatud

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=91 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • ::EBY::
    toimus kusagil midagi näitused olid suurejoonelised ja avati alati koerte paraadiga kus pidid osalema kõik osavõtjad Kuna tol ajal olid auhindadeks medalid mida sai koertele kaela riputada siis paljudel paraadist osavõtjatel kõlises kaelas paar kg medaleid Näitusest osavõtt maksis 5 rubla ja registreeruda võis ka näitusepäeval kohapeal väga suur operatiivsus Miinuseks oli aga see et osalejatest ei olnud võimalik saada mingit ülevaadet kuna puudus näitusekataloog Näitusel toimusid ka dressuuride võistlused ja agit gruppide esinemised ja võistlused see meelitas kohale palju külastajaid sest oli ju mida vaadata Ringides koerte hindamine ei ütle tavalisele huvilisele ju eriti palju Mann ja Meda Skrollan Tõukoerte aretus toimus tsentraliseeritud korras ning aretusega tegeles kohalik klubi Aasta alguses koostati aretusplaan kuhu bokseritel lülitati isased ülihea hindega varasemal ajal ka väga heaga ja emased ülihea ja väga heaga varasemal ajal ka heaga kui nad olid selle hinde saanud viimasel näitusesessioonil Koeri võeti aretusplaani alates 2 aastaseks saamisest Paarid pandi paika ja isasele määrati ka dublant ning sinnasamasse plaani tuli teha põhjalik põhjendus selle tööga tegeles aretaja mis on koera head ja vead ning milliseid tulemusi igalt paarilt oodatakse Vene ajal olid inbreeding paaritused tabu Esimene inbreeding bokserites tehti tolle aja tuntud isase ERTS i peale ja pesakond oli õnnestunud Enne selle paarituse jaoks loa saamiseks tuli aga teha pikk seletuskiri ja põhjalik analüüs kus eeskujuks sai toodud väljavõtteid piiritagusest aretustööst Erts Kui koer oli paaritatud ja pesakond ilmale tulnud tuli 5 päeva jooksul pärast poegimist pesakonda üle vaatama klubist komisjon Hinnati emase seisukorda kutsikate tõulisust ning nende elamistingimusi Teist korda tuli komisjon pesakonda hindama vahetult enne müügipäeva müügipäev oli 30 s elupäev ja tavaliselt viidi ka kõik kutsikad sel päeval uutesse kodudesse sest ilma kutsikate soovijate järjekorrata paaritusi ei tehtud Kuuajase bokserikutsika soovitavaks kehakaaluks oli 3 kg Komisjon kaalus ja mõõtis kõik kutsikad põhjalikult ning koostas akti kus määrati ära ka kutsikate hind millest kallimalt müüa ei tohtinud Kui komisjon oli pesakonna akteerinud saadeti klubist ostjad kohale ja selleks korraks oligi jälle kõik Aastal 1977 olid bokserid veel suhteliselt vähe levinud suurel Tallinna näitusel osales vaid 5 koera Aasta aastalt siiski tuli koeri aina juurde ja tõug kogus väga stabiilselt populaarsust jäädes samas puutumata hüppelisest populaarsuse tõusust nagu juhtus colliede rottweilerite afganistaani hurtade ja ameerika ameerika kokkerspanjelitega kes sama ruttu oma hiigelpopulaarsuse ka kaotasid Kõrvade ja sabade kupeerimine oli nõukogude ajal kohustuslik toiming ei olnudki justkui võimalik et bokser võiks olla sabaline ainult lõigatud saba pikkus varieerus Ilusaks sabapikkuseks loeti kaua aega umbes 3 cm se diameetriga ümmargust juppi mõnel juhul lõigati saba aga niivõrd lühikeseks et oligi täiesti ilma sabata koer Kui hilisemal ajal hakati pikemaid sabajuppe jätma siis oli see algul paljudele võõristust tekitav ja harjumatu Ka kõrvade kupeerimine oli vajalik kui soovisid koeraga näitustel ja aretuses osaleda Algselt lõigati ümaramate otstega kõrvad ning selliselt lõigatud kõrvad tõusid ise kenasti püsti Hiljem läksid moodi teravatipulised aga mitte eriti pikad kõrvad kuid siis kõrvade pikkus aina pikenes kuid pikki kõrvu oli juba keerulisem püsti saada ning juhtus sedagi et koerale tehti lisaoperatsioon Näitusel hinnet ei alandatud

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=91&articleid=367 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • ::EBY::
    neid rändnäitlejate trupid oli see siis dresseeritavuse koomilise miimika või heatujulise iseloomu pärast Danzigi bullenbeisserid kadusid pikapeale ent Brabanti bullenbeisserid säilisid siiski tänu oma uuele kasutusalale 19 sajandi 30 ndate aastate paiku toodi Saksamaale inglise buldoge keda ristati kohalike bullenbeisseritega Sellega pandi alus tänasele bokseritõule Väidetavalt on just see inglise buldogiga ristamine süüdi selles et bokseril esineb ka valget värvust Üldiselt ollakse seisukohal et bullenbeisserid olid värvuselt vaid kollased ja tiigrivärvi neil valget ei esinenud Sama sajandi 60 ndatest aastatest on pärit esmakordne sõna Boxer mainimine 1894 a asus Münchenisse elama tollal üsna tuntud künoloog Friedrich Roberth kes tegeles sõjaliseks otstarbeks sobiva tõu aretamisega Sõjavägi vajas koeri keda oleks saanud kasutada teadete edastajana sõjaväljal Alguses oli Roberthi tähelepanu koondunud Airedale i terrieritele ent peagi märkas ta toona Müncheni ümbruses levinud ja bokseriteks nimetatavaid bullenbeisseri ja buldogi ristandeid ning leidis et need koerad võivad aretuse eesmärkidele paremini vastata Koos teiste asjahuvilistega jõudis energiline Roberth juba 1895 a niikaugele et Bernhardiini Klubi lubas oma näitusel osaleda nö prooviklassis ka bokseritel Näitusel osaleski üks bokser Mühlbauer s Flocki kes sai ka auhinna Ent sellele eelnes järgnev lugu Mühlbauer s Flocki 1887 a ostis münchenlane George Alt endale Prantsusmaalt emase tiigrivärvi bokseritüüpi bullenbeisseri koera nimega Flora ning paaritas teda kohaliku isase bokseriga kelle nimi ei ole teada Pesakonnast on tuntuks saanud isane koer nimega Lechner s Box keda paaritati oma ema Floraga Sellest paaritusest sündisid emased koerad Alt s Flora II ja Alt s Scheckin Scheckin it paaritati 1895 a inglise buldogi Dr Toenniessen s Tom iga ning sündiski koer nimega Mühlbauer s Flocki kes 1904 a kanti esimesena bokserite tõuraamatusse Lechner s Box Scheckin i õde Flora II paaritati omakorda oma isa Lechner s Box iga ning sündis isane bokser Maier s Lord Lord i ja Maier s Flora tundmatu päritoluga paaritusest sündis

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=32&articleid=31 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • ::EBY::
    C Uuring peab olema teostatud peale koera 12 kuuseks saamist näitusehinne isasel koeral erinäituselt hinne suurepärane Alates kolmandast eluaastast peab tulemus olema saadud vähemalt noorteklassis Emasel koeral erinäituselt vähemalt hinne väga hea Alates kolmandast eluaastast peab tulemus olema saadud vähemalt noorteklassis aretuses on lubatud kasutada paaritusi mille puhul pesakonna inbriidingukoefitsient ei ületa 6 25 keelatud on paaritused isa x tütar ema x poeg täisõde x täisvend poolõde x poolvend onu

    Original URL path: http://www.bokser.ee/?show=article&group=62&articleid=206 (2016-02-07)
    Open archived version from archive



  •