archive-ee.com » EE » B » BNS.EE

Total: 161

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • BNS news
    suured on tegelikud kulud ning kuidas teenuseid õiglaselt hinnastada Nii et ka teie plaanite mõningaid teenustasusid tõsta Seda ei saa välistada Mõistagi on olulisim asi kasumimarginaal seda vähendavad ka kapitalipuhvri nõuded Oletagem korraks et praegune keskkond muutub ning intressimäärad tõusevad ajaloolistele tasemetele Kas Eesti kliendid oleksid siis keerulises olukorras See oleneb sellest kuidas see juhtuks ning kui kiiresti see toimuks Praegu ei tundu et Euroopa intressimäärad tõuseksid ilmselt see lähiajal aset ei leia Meie võtame ettevõtete hindamise puhul alati arvesse ka maksevõimekust juhul kui näiteks Euribor kõrgem oleks Seeläbi saame finantseeringu puhul eeldada et klient suudab tagasimakseid teha ka kõrgemate intresside puhul Tulevikku on mõistagi keerukas ennustada Nii et teie hinnangul Euribor lähiajal ei tõuse See oleneb peamiselt Euroopa Keskpangast ja selle rahapoliitikast ent kui praegusi samme arvesse võtta siis võib madalaid intresse oodata üsna pikaks ajaks Regulatsiooni hulga ning ka äritegevuse kulu kasv on toonud mitmeid uusi arenguid Palju on tekkinud fintech ettevõtteid mis üritavad teha vaid üht asja nii odavavalt kui võimalik Kas DNB jaoks on see sektor oht Jaepanganduse vallas liigub teenindus kindlasti kontoritest nutiseadmetesse Kui head on pangad selles vallas Pankade eelis on see et kui nad tunnevad klienti ja teavad kuidas temaga suhelda siis saavad nad pakkuda head teenindust ka mobiilipanganduses Jah jaepanganduses võib kindlasti oodata suuri muutusi ent pankadel on kindlasti hea positsioon nendega kaasa minna ning olla ajaga kaasas Veebis või mobiilis on oluliselt lihtsam teenuseid osta ja neid omavahel võrrelda Kas see võib kasumimarginaali vähendada Klienditeeninduse olemus on kanaliti erinev Kontoritel on eelis näiteks teenuste puhul mida saavad hästi pakkuda vaid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid selgitamine nõustamine tugi Küsimus on selles kuidas sama kvaliteediga konkurentsivõimalust teenust mobiilplatvormil pakkuda Marginaal ei ole ainus faktor Korporatiivpanganduse vallas te ohtu ei taju Võtame näiteks ühisrahastuse Sellel on oma plussid ja miinused mitmed uued võimalused ent ka kõrge risk vajaka jääb ka ajaloolisest kogemusest Valdkond kindlasti areneb ja survestab panku kahtlemata Aga küsimus on selles kas pangad saavad selle konkurentsiga hakkama Ühel hetkel saab kindlasti oluliseks ka see kui turvalised ning prognoositavad need praegu veel arenemisjärgus teenused on Paberil kõrge tulususe investeeringu juures on oluline raha pärast ka kätte saada Ilmselt täpsustub ja areneb seadusandlus ka nende ettevõtete jaoks ning siis muutub olukord võrdsemaks Ma arvan et pikas ajahorisondis on äärmiselt ebatõenäoline et fintech ettevõtted saavad teha ilma mingi regulatsioonita seda mida nad ise tahavad samas kui pangad ägavad seadusekoorma all Regulatsioonide väljatöötamine võtab ilmselt aga aega ning kui arvestada kui kiiresti asjad liiguvad on seadusandjad uute tehnoloogiate puhul ajast alati maas Samas oskavad seadusandjad pärast viimast kriisi lisaks ajaloole rohkem arvesse võtta ka uusi arenguid ning suundumusi Jah tehnoologia areneb kiiresti aga usun et regulatsioon suudab ka tulevikus sellega sammu pidada Nii et te ei arva et nii öelda klassikaliste pankade ärimudel on peagi aegunud Kui pangad oma kodutöö ära teevad ning käivad turu vajadustega kaasas siis ei Ent mõistagi on teatud riskid mida on keerukas ette näha Mõistagi kui jaepank ütleb et ei meie mobiilirakendustega ei tegele ning uusi viise kliente teenindada peale kontorite ei

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/news/54496043/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive


  • BNS news
    Nii teised meie pindadel kui ka meie diplomaadid teistel pindadel Välisministeeriumi andmeil töötavad Eesti diplomaadid Kairos Canberras Bakuus ja Chisinaus kolmanda riigi saatkonna juures Eesti pakub praegu oma pinda oma Pekingi saatkonnas Islandile varasemalt olema andnud oma ruume New Delhis kasutada Lätile ning Astanas ja Riias Portugalile Ühise resideerumise kõrval on üksteise konsulaarhuvide esindamine omaette valdkond mida Eesti muidugi väga palju kasutab või tahab kasutada See on teema mis eeldaks teistelt riikidelt vastutulekut kuna Eestil pole palju võimalusi teistele pikkade välisteenistuse traditsioonidega riikidele vastuteeneid pakkuda Ja siis on veel aukonsulid mille võrku on Eesti väga järjekindlalt ja järjepidevalt viimased umbes 15 aastat arendanud See võrgustik ju pakub meie kodanikele ka konsulaarteenust Selles mõttes on Eesti esindatus maailmas juba päris muljetavaldav Tekib aukartus sest ollakse kohal riikides kus muidu ei oskaks seda isegi aimata Aga tõsisemaks minnes siis koosresideerumise puhul on võtmeküsimuseks kui pikalt me suudame ette mõelda Kui pikalt need riigid kes hakkavad sellist ühisprojekti ajama kui pikalt nad tegelikult ette mõtlevad Kas nad kujutavad ette on see viie aasta projekt kümne aasta või jääb see järgmiseks 20 25 aastaks Praegu see on niivõrd värske asi et seda alles katsetakse et kuidas õnnestub Seal on sada väikest olmelist detaili mis tuleb lahendada kuidas jagada kulud sideühendused ja kõik sellised teemad Kui see praktika hakkab tomima ja leitakse need mudelid kuidas hoida sääraseid lahendusi püsti siis teatud regionaalsed koostöövormid võivad päris tõhusaks osutuda Mõtekam on minna koosresideerumisse oma lähemate naabritega kellega meil on sarnasemad huvid sarnasemad arusaamad maailma asjadest me tunneme üksteist paremini teame üksteise harjumusi ja ka kelle kodanikud paiknevad üksteisele lähemal Miinuseks on muidugi see et tavaliselt me oleme juba niigi esindatud enam vähem samades riikides Kui Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Liidu välisteenistus siis ju ka vähemalt väiksed riigid lootsid et saab hakata arendama ühiseid konsulaarteenuseid aga suuremad riigid ei ole sellest vist väga huvitatud Praegu see on sellises faasis kus toimuvad ühised arutelud Ressurssi napib kõigil ka suurematel Aga see on meeletu mõtteviisi muutus kui seda teed minna Sest praegu on näha et Schengen on päris tõsise löögi all See nüüd otseselt neid arutelusid veel ei mõjuta aga konsulaartegevuste usaldusväärsus on igal juhul see mida tuleb saavutada Me peame totaalselt aktsepteerima üksteise siseriiklikke protseduure või need peavad olema ühtlustatud Schengeni leping annab selleks väga tugevad eeldused Aga teiselt poolt on ka riikide suveräänsuse küsimus Ja kõik Euroopa Liidu maad ei ole Schengeli liikmed Ühendkuningriik Iirimaa Rumeenia Bulgaaria Horvaatia Küpros BNS mõned kes sooviks ei kvalifitseeru isegi Samas on ka mõned mitte EL maad Schengeni liikmed Norra Island Šveits Kahjuks EL ei kata kõiki neid valdkondi ja just praktiline tegevus selle tõttu kannatab Aga ma möönan et jah suuremad riigid ei ole hetkel väga huvitatud selliste projektide kiirest arendamisest Mis on järgmise aasta kõige olulisemad tegevused välisministeeriumis Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistus jääb kõige olulisemaks prioriteediks Sellega ei tegele ainult välisministeerium siin on ka riigikantselei ja teised riigiasutused mis sellega sama moodi tegelevad NATO linis juba nimetasin Varssavi tippkohtumist Lisaks on Eesti järgmise aasta maist novembrini 16 05 2016 22 11 2016 Euroopa Nõukogu eesistuja See viimane valdkond on eelkõige oluline meie nendele diplomaatidele kes selle teemaga aktiivselt tegelevad Kindlasti tegeleb minister väga aktiivselt majandussuhete arendamisega nagu kõik ministrid praegu üritavad lisaks peaminister ja president Presidendi viimane ametiaasta toob kaasa veel mõned visiidid valdavalt esimesel poolaastal President keskendub eelkõige otsade kokkutõmbamisele regioonis Pagulaste teema on muidugi üks meie järgmise aasta teema See jääb EL s järgmiseks kaheks kolmeks aastaks kindlasti tõenäoliselt pikemaks ajaks EL ida ja lõunapiiri ebastabiilsus kahjuks see on üle kasvanud sõjalisteks konfliktideks ja praegu ähvardab see süveneda Ei ole võimalik öelda et oleks tekkinud protsess mis pöörab seda kõike teistpidi Järelikult vaadates ka seda mis Ukrainas toimub siis välisministeeriumi jaoks jääb esikohale see miks nimetatakse välisministeeriumi jõuministeeriumiks julgeolekupoliitika Ja selle keskkonna nimel töötamine on see mis võtab praegu kõige rohkem mõttetegevust ja aega Ma arvan et mingit väga suurt ja uut algatust me keegi ei oota Valmistame ette ka ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimise projekti Aga see on ettevalmistavas faasis see pole teema mis oleks otsustavasse kampaaniafaasi jõudnud Muud on väiksemad asjad mis käivad igapäevase töö juurde Miks meil üldse on vaja ÜRO Julgeolekunõukogusse JON kandideerida Kui meilt praegu küsida kes on hetkel JON mittealalised liikmed siis me isegi tea neid nimetada Ei tea jah Kui me sinna ei saa siis me hakkaks seda rohkem tähele panema et kes saaks meie asemele Aga kui Leedu oli siis seda me märkasime väga Kui seal mingid hääletused on siis korraks need riigid ikkagi tulevad pilti JON hääletusi maailma meedia ikka kajastab aga seal on ju ka arutelusid kus hääletusi ei toimu Aga ma arvan et kui sellele vastata peab võtma väga üldise seisukoha et kuna oleme ÜRO liikmed siis me oleme üritanud viimastel aastatel osaleda ÜRO erinevate komiteede tegevuses et me peame panustama See on punkt üks Et peame maailma asjades ka kaasa rääkima peame panustama et me ei saa võtta päris sellist utilitaristlikku lähenemist et tegeleme ainult nende asjadega mis meid väga sügavalt ja otse puudutavad Peame natuke laiemalt tegutsema Teiseks ütleks ma et ÜRO võib tunduda suhteliselt kohmaka organisatsioonina kus viie alalise liikme vetoõigus tasakaalustab või nullib mingisugused aktiivsemad tegevused aga päris ilma selleta ei kujuta ka seda maailmaorganisatsiooni toimimas Kui nüüd vaadata kõike seda mis seal toimub või siis mõned arvavad et ei toimu et tulemust ei ole siis väga oluline sellest mis üldse ÜRO d mõjutab toimub Julgeolekunõukogus Eesti on võtnud sinna saamist kui väljakutset või ambitsiooni sest konkurents sinna on päris tihe Järelikult siiski peetakse seal osalemist oluliseks erinevate riikide poolt Ja need ei ole ainult kolmanda maailma või Aasia riigid Ka Euroopa Liidu liikmesmaad püüavad sinna pääseda Nii et kui me tahame maailma asjades rohkem kaasa rääkida ja neist ka aru saada siis peab nendes kohtades ka töötama Enne jooksis jutust läbi riigikantselei teema Tundub et sinna koondatakse nüüd kõikidest ministeeriumitest helgemaid päid ja moodustatakse superministeeriumi mis kõik tähtsamad otsused ise teeb ka välispoliitikas Kuidas Teie seda kommenteerite Esialgu ta pole veel isegi mitte ministeerium vaid vabariigi valitsust teenindav struktuuriüksus Kui mina töötasin riigikantseleis oli

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/news/54456562/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • BNS news
    See on siis see kompvek või rosin selle halli töö kõrval Mis veel on üldisem kriitika Eesti kõrghariduse kohta et teadmine ei kandu kõrgkoolidest ettevõtlusse üle ei ole sümbioosi ja koostööd kõrgkoolide ja ettevõtete vahel Kuidas seda peaks parandama Minu meelest on kõiksugustes arengukavades ja strateegiates see täiesti õige idee et peaksime panustama mitmesugustele nutilahendustele ja arvestama seda kõikidel tasanditel nii ettevõtluses kui ka kõrgkoolis ja igal pool Aga siin on ka esimesed tulemused veidi näha Kõrgtehnoloogiaettevõtete panus Eesti SKP sse on vast kusagil 5 7 protsendi kanti Aga kui me sellest loogikast läheneme siis kõik teised ettevõtted mis jäävad siis piltlikult öeldes Tallinna ringteest ja Tartu ringteest väljapoole need vajavad ka tehnoloogilist nihet Madala ja keskmadala tehnoloogiatasemega ettevõtted Me oleme oma nišši näinud siin selles et tehnoloogiasiiret ja kontakte luua selliste väikeetevõtetega keskmise tehnoloogia tasemega et need siis niiöelda üles pushida Ja siin on olnud abiks EAS ja veel mõned projektid Aga kõik ei mahu ja meil ei ole ka võimekusi nutimaailmas olla niisugune vedur Aga et ka ettevõtluse areng oleks dünaamiline ja kandev ja ühtlasem siis on vaja ka seda suurt massi tagant lükata või eest tõmmata Teie kooli näitel kuidas see konkreetsemalt käib Meil on üsna palju lepinguid ehituse ja teedeehituse valdkonnas mis on oma laadilt rakendusuuringud Näiteks mõnel teelõigul katted ei pea vastu ja tekivad konfliktid barjäärid Tekib küsimus kus viga on Kas viga on hakkame kaugelt pihta tee ehitusnormides projekteerimises kas viga on teeehitustehnoloogias või materjalides Või on viga kompleksne kus kõik annavad mingisuguse sisendi võib olla vananenud normid vale tehnoloogia valesti projekteeritud valed materjalid Need on tüüpilised rakendusuuringud teadusuuringud on nende kohta vahest liiga palju öelda ja sellega on meil isegi üks labor välja ehitatud kus me saame imiteerida teekatendil üldse teel koormuse tsüklite arvu miljon tsüklit kas miljon sõiduautot või miljon veoauto rattapaari sõidab üle vaatame mis siis juhtub selle teega Ja seda nii kuumas juulikuu ilmas kui on 30 kraadi sooja kui ka külmas talvekuu pakases miinus 25 kraadi juures Siin me simuleerime seda keskkonda et siis avastada need põhjused seosed miks teed tänavad vastu ei pea Ja siis koostöös TTÜ ga olid alles hiljuti sildade katsetused Lisaks võiks veel nimetada pinnete tehnoloogia uuringuid metallid mittemetallid plastikmetallid Siis on meil veel programmeeritavate tööpinkide juhtimise uuringuid Uus lahendus on virtuaalreaalsuse labor BIM koobas building information modelling ehitusinformatsiooni modelleerimine BNS saame näiteks minna virtuaalselt loodud sellesse samasse ruumi Vaadata seda diivanit vaadata kas kraan on õigel kõrgusel jne Sellised kaasaegsed õpitehnoloogiad ja simulatsioonid on õige mitmetes õppekavades Ja need on loonud uue õppimise ja õpetamise paradigma Paar päeva tagasi tuli juttu ühe professoriga kes õpetab konstruktsioone tema ütleb et vana matemaatika kõrgem matemaatika eriti diferentsiaalarvutused selle kasutusala kaob ära Ta ise on üle 50 ne ja ta rääkis et kui tema õppis siis nad pidi teatud konstruktsioonid kümme korda läbi arvutama kas tegurid on õiged ja nii edasi Nüüd on vaja ainult paar korda enterit vajutada Nüüd on arvutis kõik need valemid olemas nii et kui ta muudab mõnda tegurit suurendab koormust siis ta näeb ka neid läbipaindeid ja kuidas oliukord muutub Niisugune tuim matemaatiline käsitöö on taandumas Või teine näide nagu kujutav geomeetria Kõigi selliste oskuste kasutamine on tugevalt muutunud või mul näiteks on siiamaani kusagil sahtlis arvutuslükati selle kasutamise peale on omal ajal isegi eksamit tehtud Aga nüüd on see tarbetu asi See on see õppimise paradigma muutus Kas võib nii minna et tuleviku inseneril oleks matemaatikat minimaalselt vaja Siis võib olla oleks need erialad ka populaarsemad sinna tuleks rohkem inimesi kui kaoks kõrged nõuded matemaatika oskamise suhtes Või kas peaks ikkagi käsitsi arvutamise oskus säilima See on väga hea küsimus Me oleme seda ka tööandjatelt küsinud Inseneriasjanduse ettevõtted ütlevad et matemaatikas on vaja osata tööandja poole pealt nelja tehet murdudega ja protsentarvutust Aga insener kes peab mõtlema ja kes analüüsib siis selles osas ma kaldun arvama et matemaatika ilu võiks ikka olla Aga sisu osas mida praegu ka meie majas õpetatakse siin on mõtlemise kohta küll Siin vaatame mida meie kõrgkoolid ise teevad ja mida tehakse rahvusvaheliselt Paradigma muutusest kui matemaatikat vähemaks jääb siis mis asemele tuleb Kas inimesed saavad siis muid külgi arendada Asemele peaksid siis tulema interdistsiplinaarsed või sidusained nagu näiteks kõik IKT või info ained läbivalt Kui üks ehitusinsener peaks oskama ühte lihtsamalt sõlme käsitsi joonestada siis tulevikus ta peaks teadma ka kõiki ehitusjoonestamise programme simulatsiooniprogramme konstruktsioonide arvestamise programme Mitte nii et me infotehnoloogiat õpime omaette vaid et ta on sidustatud teiste ainetega Ju see võiks asemele tulla ja minu isiklik arvamus on see et tuleks tugevdada neid andmeid mis kujundavad insenerides sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi Mõned välispartnerid on öelnud et Eesti insenerid on oma erialalt tipp topp aga nad ei oska suhelda Kommunikatsioonioskused vajavad arendamist Kui rääkida veel ka tudengitest siis kui arvestada et meie rahvaarv väheneb ja ühiskond vananeb kas tudengeid üldse jätkub Muidugi ei jätku Tudengite arv on vähenenud ja väheneb veel Praegu peaks neid üle Eesti olema umbes 54 000 tõenäoliselt see arv kukub alla 50 000 Siin on kaks küsimust Kunagi veel 5 6 aastat tagasi oli tudengite arv umbes 70 000 küll võib olla mingi statistilise veaga Aga nüüdne kõrgharidusreform sunnib tudengeid teatud tempos õppima ja kes seda tempot ei taha või omaks ei võta võimed ei kanna see kukub süsteemist välja Ka seetõttu on toimunud tudengite vähenemine Ja teiselt poolt ka tänu kõrghariduse omandamise tõhususele Aga mida teha saaks Kas üldse saab Esimene tee on vaadata mida ise saab paremini teha on see et meie puhul tuleb teha eeltööd et tudengite valikud oleks üha rohkem asjakohased Teine tee mis meie majas on eriti aktuaalne ja mida me oleme sügisest käivitanud on kõik tegevused mis aitavad tudengitel koolis püsida Teiste sõnadega et väljalangemist oleks vähem Kas see tähendab et neil peaks näiteks sotsiaalsed mured ära kaduma Ilusti öeldes tuleb kooli luua selline keskkond kus oleks nii akadeemiline ja sotsiaalne sidusus tagatud Et tudeng ei oleks niisugune anonüümne klient et tuleb uksest sisse õpib läheb ära keegi ei tunne ega tea Kui näiteks mõni tudeng pole kolm kuud koolis käinud aga see pole meid

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/news/54230606/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • BNS news
    ли говорить о единстве сегодняшней оппозиции в России Оппозиция в России сегодня находится в очень разобщенном состоянии Если до украинской кампании был некий единый фронт оппозиции который представляли левые силы умеренно националистические силы то украинский кризис конечно внес раскол в ряды оппозиции Значительная часть наших бывших коллег сегодня фактически поддерживает внешнюю политику Путина и здесь у нас конечно возникли принципиальные разногласия Поэтому сегодня флагманом протестного движения фактически единолично стало либерально демократическое движение Это конечно сужает возможности для протеста но с другой стороны лично я не верю что протест и смена режима могут иметь социально экономические причины как это было в 2011 году Тогда всем тоже казалось что если будут какие то протесты то они будут связаны с социальными проблемами Однако в тот раз людей на улицы вывело политическое недовольство раздражение по поводу рокировки Путина и Медведева фальсификации на выборах и так далее Поэтому накопление критической массы именно политического недовольства должно привести к началу каких то качественных перемен в России Что оппозиция считает о развитии украинского кризиса какие еще варианты припасены у Кремля в отношении Украины Мне представляется что Кремль настроен на заморозку этого конфликта в политическом и пропагандистском плане потенциал этого конфликта в Кремле расценивают как исчерпанный поэтому сегодня я вижу направленность тактики на замораживание этого противостояния и формирование рычага давления на Киев через наличие военного присутствия на Донбассе Но в то же время как мне кажется нет сегодня предпосылок к тому чтобы боевые действия возобновились бы в активной фазе по крайней мере по инициативе Путина Задача создать механизм давления на официальный Киев с тем чтобы иметь влияние на ту политику которую проводит Киев Как оппозиция расценивает западные санкции и ответные санкции России Еще Немцов в свое время выступил автором замены идеи санкций против страны на персональные санкции Немцов предлагал заменить закон Джексона Вэника на закон Магницкого то есть отменить санкции которые направлены против экономики России на персональные санкции против людей которые ответственны за политические репрессии махинации экономического плана в России И эта идея очень правильная потому что она выбивает козыри из рук пропаганды которая называет санкции антироссийскими и вводит персональную ответственность для жуликов коррупционеров предвзятых судей коррумпированных следователей для людей фальсифицирующих выборы Санкции могут быть эффективными они уже приносят определенный результат когда путинские олигархи путинские чиновники лишаются доступа к своим экономическим активам за рубежом потому что воровать они предпочитают в России а тратить ворованные деньги им гораздо комфортнее за рубежом Когда они лишаются этой возможности это создает очень серьезное напряжение внутри путинских элит но пока оно не ведет к расколу этих элит а хотя бы создает внутри них напряжение это важно и правильно Что касается антисанкций то они довольно абсурдны потому что в первую очередь они бьют по экономическим интересам значительной части российского населения а не по западным странам И то что в магазинах больше нельзя купить иностранные продукты это в первую очередь противоречит интересам россиян Проблема России заключается в том что наша страна становится все более закрытой и люди лишенные доступа к нормальным средствам массовой информации люди все меньше понимают специфику этих санкций и зачастую перекладывают ответственность за

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/news/54207305/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • BNS news
    о единстве сегодняшней оппозиции в России Оппозиция в России сегодня находится в очень разобщенном состоянии Если до украинской кампании был некий единый фронт оппозиции который представляли левые силы умеренно националистические силы то украинский кризис конечно внес раскол в ряды оппозиции Значительная часть наших бывших коллег сегодня фактически поддерживает внешнюю политику Путина и здесь у нас конечно возникли принципиальные разногласия Поэтому сегодня флагманом протестного движения фактически единолично стало либерально демократическое движение Это конечно сужает возможности для протеста но с другой стороны лично я не верю что протест и смена режима могут иметь социально экономические причины как это было в 2011 году Тогда всем тоже казалось что если будут какие то протесты то они будут связаны с социальными проблемами Однако в тот раз людей на улицы вывело политическое недовольство раздражение по поводу рокировки Путина и Медведева фальсификации на выборах и так далее Поэтому накопление критической массы именно политического недовольства должно привести к началу каких то качественных перемен в России Что оппозиция считает о развитии украинского кризиса какие еще варианты припасены у Кремля в отношении Украины Мне представляется что Кремль настроен на заморозку этого конфликта в политическом и пропагандистском плане потенциал этого конфликта в Кремле расценивают как исчерпанный поэтому сегодня я вижу направленность тактики на замораживание этого противостояния и формирование рычага давления на Киев через наличие военного присутствия на Донбассе Но в то же время как мне кажется нет сегодня предпосылок к тому чтобы боевые действия возобновились бы в активной фазе по крайней мере по инициативе Путина Задача создать механизм давления на официальный Киев с тем чтобы иметь влияние на ту политику которую проводит Киев Как оппозиция расценивает западные санкции и ответные санкции России Еще Немцов в свое время выступил автором замены идеи санкций против страны на персональные санкции Немцов предлагал заменить закон Джексона Вэника на закон Магницкого то есть отменить санкции которые направлены против экономики России на персональные санкции против людей которые ответственны за политические репрессии махинации экономического плана в России И эта идея очень правильная потому что она выбивает козыри из рук пропаганды которая называет санкции антироссийскими и вводит персональную ответственность для жуликов коррупционеров предвзятых судей коррумпированных следователей для людей фальсифицирующих выборы Санкции могут быть эффективными они уже приносят определенный результат когда путинские олигархи путинские чиновники лишаются доступа к своим экономическим активам за рубежом потому что воровать они предпочитают в России а тратить ворованные деньги им гораздо комфортнее за рубежом Когда они лишаются этой возможности это создает очень серьезное напряжение внутри путинских элит но пока оно не ведет к расколу этих элит а хотя бы создает внутри них напряжение это важно и правильно Что касается антисанкций то они довольно абсурдны потому что в первую очередь они бьют по экономическим интересам значительной части российского населения а не по западным странам И то что в магазинах больше нельзя купить иностранные продукты это в первую очередь противоречит интересам россиян Проблема России заключается в том что наша страна становится все более закрытой и люди лишенные доступа к нормальным средствам массовой информации люди все меньше понимают специфику этих санкций и зачастую перекладывают ответственность за антисанкции также

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/news/54207201/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • BNS news
    vaid kabet Kui kabetaja üritab mängida keerulisi malepartiisid sellisel globaalsel tasandil loob see globaalseid ohte meie riigile Te rõhutasite määratlust demokraatlik opositsioon Kas saab rääkida tänase opositsiooni ühtsusest Venemaal Venemaa opositsioon on praegu väga killustatud Kui enne Ukraina kampaaniat oli veel mingi opositsiooni ühisrinne mis esindas nii vasakjõude kui mõõdukaid rahvuslasi siis Ukraina kriis lõi kahtlemata opositsiooni ridadesse kiilu Oluline osa meie endisi kolleege praegu sisuliselt toetavad Putini välispoliitikat ja sel pinnal tekkisid meil muidugi põhimõttelised vastuolud Seetõttu on täna protestiliikumise lipulaevaks saanud tegelikult ainsana liberaaldmokraatlik liikumine See kahtlemata piirab protestivõimalusi kuid teisalt ma isiklikult ei usu et protestil ja režiimivahetusel võivad olla sotsiaalmajanduslikud põhjused nagu see oli 2011 aastal Siis näis samuti kõigile et kui mingid protestid tulevad siis sotsiaalsete probleemide tõttu Kuid tollal tõi inimesed tänavaile poliitiline rahulolematus ärritus Putini ja Medvedevi vangerduse valimispettuste ja muu pärast Seetõttu peaks just poliitilise rahuolematuse kriitiline mass viima mingite kvalitatiivsete muutusteni Venemaal Mida opositsioon arvab Ukraina kriisi arengust milliseid variante on Kremlil veel Ukraina jaoks varuks Mulle tundub et Kreml on häälestatud selle konflikti külmutamisele poliitilises ja propagandistlikus plaanis peab Kreml selle konfikti potentsiaali ammendatuks Seetõttu näen ma praegu et taktika on suunatud selle vastasseisu külmutamisele ning katsele luua sõjalise kohaloleku kaudu Donbassis hoob Kiievi mõjutamiseks Kuid samal ajal tundub mulle et täna ei ole eeldusi sõjategevuse aktiivse faasi taastumiseks vähemasti mitte Putini algatusel Ülesanne on luua ametliku Kiievi survestamise mehhanism et omada mõju Kiievi poliitikale Kuidas opositsioon hindab Lääne sanktsioone ja Venemaa vastusanktsioone Juba Nemtsov tuli omal ajal välja mõttega et sanktsioonid riigi vastu tuleks asendada sanktsioonidega isikute vastu Nemtsov pani ette muuta Jackson Vaniku seadus Mangnitski seaduseks st muuta Venemaa majanduse vastu suunatud sanktsioonid sanktsioonideks isikute vastu kes vastutavad poliitiliste repressioonide ja majanduslike mahhinatsioonide eest Venemaal Ja see idee on väga õige sest võtab trumbid propagandalt mis nimetab sanktsioone Venemaa vastasteks ning paneb isiklikult vastutama pätid korruptandid eelarvamuslikud kohtunikud korrumpeeritud uurijad ja valimiste võltsijad Sanktsioonid võivad olla tõhusad nad toovad teatud tulemusi kui Putini oligarhid Putini ametnikud jäävad ilma juurdepääsust oma varadele välismaal Sest varastada eelistavad nad Venemaal aga varastatud raha kulutada on neil märksa mugavam välismaal Kui nad sellest võimalusest ilma jäävad toob see kaasa tõsiseid pingeid Putini eliidi seas Kuigi see ei ole eliiti veel lõhestanud toob see nende seas vähemasti kaasa pingeid ning see on tähtis ja õige Mis puudutab vastusanktsioone siis need on küllaltki absurdsed sest annavad esmajoones hoobi suure osa venemaalaste majandushuvidele mitte lääneriikidele Kui poes ei saa enam osta välismaiseid tooteid siis on see esmajoones vastuolus venemaalaste huvidega Venemaa probleem on selles et meie riik muutub üha suletumaks ja inimesed kes on jäänud ilma juurdepääsust normaalsetele massiteabevahenditele mõistavad üha vähem nende sanktsioonide eripära ja panevad vastutuse vastusanktsioonide eest samuti lääneriikidele Ma olen ise valimistel korduvalt kokku puutunud sellega et inimeste arvates on lääne kaupade lettidelt kadumise põhjuseks lääne sanktsioonid mõistmata et see on tegelikult Putini otsuse tulemus Seetõttu tekivad sellised absurdsed asjad ning vastusanktsioonid räägivad sellest et Putinil on selles vastasseisus õigupoolest väga kitsas valik võimalusi võib ju keelata ameeriklastel kasutada Vene pangandussüsteemi

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/news/54206745/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • BNS news
    overviews in English Archives BNS photo Interfax in English and Russian All Topics 17 Feb 2016 18 11 Ligi 20 USA kindralit külastab Eestit 18 08 Balti sõjaväespordi talimängudel on eestlasi edu saatnud 18 08 Ligi 20 USA kindralit külastab Eestit 16 Feb 2016 12 54 Avalikult saab nüüd vaadata kogu riigi rahakoti sisse 15 Feb 2016 18 44 Eesti võõrustab Balti sõjaväespordi talimänge 17 59 Kaitseväelased pidasid liitlastega Tapal sarikapidu 14 55 Belgia kaitseväe juhataja saabus Eestisse visiidile 04 Jan 2016 11 47 Intervjuu PPA peadirektori Elmar Vaheriga 31 Dec 2015 09 44 Intervjuu DNB Panga juhatuse esimehe Ivars Kapitovičsiga 21 Dec 2015 14 28 Intervjuu välisministeeriumi kantsleri Rainer Saksaga 13 Dec 2015 21 35 Бюллетень предварительной информации о событиях в Эстонии в понедельник 14 декабря 09 Nov 2015 15 45 Intervjuu Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori Enno Lendiga 05 Nov 2015 00 10 Интервью агентства BNS с лидером российской оппозиционной партии ПАРНАС Ильей Яшиным 04 Nov 2015 23 39 Интервью с лидером российской оппозиционной партии ПАРНАС Ильей Яшиным 20 37 Intervjuu Vene opositsioonijuhi Ilja Jašiniga 1 2 3 4 5 Next BNS photo contact data BNS i Eetikakoodeks BNS Ethics Code Baltic News Service Kõik õigused kaitstud All Rights Reserved

    Original URL path: http://www2.bns.ee/en/topic/1495/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Baltic News Service (BNS) - uudised Eestist, Lätist, Leedust ja maailmast viies keeles
    talimänge 17 59 Kaitseväelased pidasid liitlastega Tapal sarikapidu 14 55 Belgia kaitseväe juhataja saabus Eestisse visiidile 04 jaan 2016 11 47 Intervjuu PPA peadirektori Elmar Vaheriga 31 dets 2015 09 44 Intervjuu DNB Panga juhatuse esimehe Ivars Kapitovičsiga 21 dets 2015 14 28 Intervjuu välisministeeriumi kantsleri Rainer Saksaga 13 dets 2015 21 35 Бюллетень предварительной информации о событиях в Эстонии в понедельник 14 декабря 09 nov 2015 15 45 Intervjuu

    Original URL path: http://www2.bns.ee/topic/1557/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive